

Leia sisu riikide kaupa
Luksemburgi õiguse kohaselt on võimalik abielu lahutada kahel viisil: lahutus vastastikusel kokkuleppel ja lahutus abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu.
Abielu lahutamist vastastikusel kokkuleppel saavad abikaasad ühiselt taotleda juhul, kui nad on jõudnud kokkuleppele abielu lõppemises ja selle tagajärgedes.
Kui abikaasadel on jagatavat vara, peab notar koostama vara nimekirja ja hindama vara väärtust. Seejärel saavad abikaasad lahendada asjaomased varaküsimused. Kui selline vara, mille kohta tuleks nimekiri koostada, puudub, ei ole notari abi nõutav.
Lisaks peavad abikaasad kokku leppima selles, kus nad abielulahutusmenetluse ajal elavad, laste elukorralduses menetluse ajal ja pärast seda, panuses, mida kumbki abikaasa peab andma laste kasvatamisse ja hooldamisse enne ja pärast lahutust, ning samuti elatise suuruses, mida üks abikaasa peab teisele maksma menetluse ajal ja pärast lahutust. Kokkulepe tuleb sõlmida koostatud dokumendi (kokkuleppe) vormis, mille koostab advokaat või notar. Kokkuleppe peab heaks kiitma kohus, kes kontrollib, et selles järgitakse laste parimaid huve ning sellega ei kahjustata selgelt ebaproportsionaalselt ühe abikaasa huve. Heakskiidetud kokkulepe on abielulahutust puudutava kohtuotsuse lahutamatu osa.
Lahutust abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu saab taotleda üks abikaasadest või juhul, kui abikaasad nõustuvad ühiselt abielu lahutamisega, kuid ei ole saavutanud kokkulepet selle kõigi tagajärgede osas.
Abielu on pöördumatult lõppenud, kui abikaasad nõustuvad abielu lahutamisega või juhul, kui ainult üks abikaasadest taotleb lahutust ja jätkab taotlemist pärast järelemõtlemisaega, mis ei saa olla pikem kui kolm kuud ning mida saab pikendada üks kord.
Luksemburgi õiguse kohaselt on võimalik abielu lahutada kahel viisil: lahutus vastastikusel kokkuleppel ja lahutus abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu.
Abielu lahutamise otsusega lõpetatakse abielu ning kaob abikaasade vastastikune kohustus olla truu ning teineteist toetada ja abistada.
Luksemburgi õiguse kohaselt ei tohi ükski isik kasutada muud ees- või perekonnanime peale nende, mis on märgitud tema sünnitunnistusele; isik, kes neid nimesid vahepeal ei kasutanud, peab need taas kasutusele võtma. Perekonnaseisus toimuva muutusega – näiteks kui isik abiellub – ei kaasne kummagi abikaasa perekonnanime muutumine. Abiellumisega ei kaasne automaatselt õigus võtta abikaasa perekonnanime. Abikaasa, kelle perekonnanime teine abikaasa soovib kasutada, peab sellega nõus olema.
Seoses sellega, milline on lahutuse mõju isiku kasutatavale perekonnanimele, on Luksemburgi kohtud sedastanud järgmist.
Lahutatud naine võib jätkata endise abikaasa perekonnanime kasutamist ainult juhul, kui mees lubab tal seda teha. Mees võib selle loa igal ajal tagasi võtta. Endisel abikaasal on täielik õigus keelata oma perekonnanime kasutamine. Sellest tulenevalt ei ole kohtutel võimalik lubada lahutatud naisel jätkata oma endise abikaasa nime kasutamist piiramatu aja jooksul – isegi mitte ametialastel eesmärkidel –, kui mees on sellise kasutamise vastu. Kuid pidades silmas naise ametialast mainet, mille ta on abikaasa perekonnanime kandes omandanud, ja selleks, et ennetada mis tahes rahalist kahju, võib kohus määrata naisele tähtaja, mille jooksul on tal võimalik teavitada oma kliente oma nime muutusest – apellatsioonikohus (Cour, 24. mai 2006, lk 33 ja 258).
Vanemate lahutus ei muuda põhimõtteliselt tingimusi, mille alusel vanema hooldusõigust teostatakse, sest seda jätkavad mõlemad vanemad ühiselt. Vanemad peavad ühiselt langetama oma last puudutavaid olulisi otsuseid (hooldamine, kasvatamine, kooliharidus jne).
Kohus võib otsustada usaldada hooldusõiguse teostamise ainult ühele vanemale, kui see on lapse parimates huvides. Sellisel juhul teeb määratud vanem lapsega seotud otsused üksi. Kuid teisele vanemale jääb õigus saada lapse kohta teavet ja jälgida ühise lapse hooldamist ja koolitamist. Kui selle välistamiseks puudavad põhjendatud alused, on asjaomasel vanemal ka suhtlusõigus ja õigus määrata ajutiselt lapse elukohta. Seega peavad vanemad lahutuse korral säilitama sideme lapsega ja austama lapse sidet teise vanemaga.
Kui ei ole otsustatud teisiti, peavad vanemad lahutuse korral ühiselt osalema lapse hooldamise ja koolitamisega kaasnevate kulude kandmisel. Osalemine tähendab elatise maksmist ning see ei lõpe automaatselt lapse täisikka jõudmisega. Seda saab maksta otse täiskasvanud lapsele ning läbi vaadata, võttes aluseks lapse vajadused ja muutuvad sissetulekud ning kummagi vanema kulud.
Lapse elukoha puhul on kaks võimalust (v.a erandjuhtum, kui kohus otsustab määrata lapse hooldusõiguse kolmandale isikule).
Kui vanemad on vanema hooldusõiguse teostamises, lapse alalises elukohas ja viibimiskohas, suhtlusõiguses ja õiguses määrata ajutiselt lapse elukohta ning lapse hooldamises ja kasvatuses osalemises kokkuleppe saavutanud, võivad nad esitada asjaomase kokkuleppe kohtule lahutusmenetluse ajal. Kohus võib võtta kokkulepet otsuses arvesse, kui ta leiab, et kokkulepe on lapse parimates huvides ning abikaasad on andnud oma nõusoleku vabatahtlikult.
Vanemate lahutusega ei jää nende lapsed ilma hüvedest, mida nad oleks muidu saanud. Sellega seoses koheldakse neid täpselt samamoodi nagu abielus vanemate lapsi.
Kohus võib mõista ühelt abikaasalt teise abikaasa kasuks välja elatise. Elatis määratakse vastavalt selle abikaasa vajadustele, kellele elatist makstakse, ning teise abikaasa panustamisvõimet arvestades. Kui abikaasad on nõus, võib kohus otsustada, et elatist makstakse ühekordselt kohtu määratud summas ja tingimustel.
Vajaduste ja panustamisvõime kindlaksmääramisel võtab kohus muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
1. abikaasade vanus ja tervislik seisund;
2. abielu kestus;
3. laste kasvatamisele eelnevalt kulunud aeg või edaspidi kuluv aeg;
4. vanemate ametialane kvalifikatsioon ja seis tööturul;
5. vanemate valmisolek asuda tööle uuel töökohal;
6. vanemate olemasolevad ja tulevased õigused;
7. vanemate vara, nii kapital kui ka sissetulekud pärast abieluvara likvideerimist.
Elatist ei saa maksta abielu kestusest pikemalt, v.a erandjuhtudel.
Kui elatist ei maksta ühekordse summana, saab seda läbi vaadata ja selle maksmine peatada.
Kui abikaasa on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud karistusseadustiku artiklites 372, 375, 376, 377, 393, 394, 396, 397, 398, 399, 400, 401, 401a, 402, 403, 404, 405 ja 409 sätestatud kuriteos (sugukõlvatu tegu, vägistamine, tahtlik tervisekahjustuse tekitamine, tapmine ja tahtlik kehavigastuse tekitamine, mõrv, tahtlik tapmine, lapse tapmine ja mürgitamine), mis pandi toime abielu ajal teise abikaasa või samasse leibkonda kuuluva lapse suhtes, või karistusseadustiku artiklites 372, 375, 376, 377, 393, 394, 396, 397, 401, 403, 404 ja 405 sätestatud kuriteo toimepanemise katses abielu ajal samade isikute suhtes, jääb ta teise abikaasa taotlusel ilma elatise saamise õigusest.
Lahuselu nõrgendab abielusidemeid, kuid ei lõpeta neid: abikaasad ei pea enam koos elama, kuid neil on kohustus olla truu ja toetada teineteist.
Lahuselu eeltingimused on samasugused nagu abielu lahutamisel abielusuhete pöördumatu lõppemise tõttu.
Lahuselu hõlmab alati vara jagamist. Kui lahuselu on kestnud kolm aastat, võib üks abikaasadest taotleda kohtult lahutust. Kui teine abikaasa ei nõustu kohe lahuselu lõpetama, lahutab abielu kohus.
Abielu kehtetuks tunnistamine tähendab, et abielu tunnistatakse kohtuotsusega õigustühiseks. Teisisõnu ei ole abielu justkui kunagi sõlmitudki.
Abielu võib kehtetuks tunnistada mitmel põhjusel.
Kehtetuks tunnistatud abielul on sellegipoolest õigusmõju (putatiivse abielu põhimõte (mariage putatif)):
Kuid kehtetuks tunnistatud abielul ei ole õigusmõju selle abikaasa jaoks, kes ei toiminud heas usus.
Luksemburgis on abielu võimalik lõpetada ainult kohtuotsusega ning mitte kunagi ei ole see võimalik alternatiivset kohtuvälist meetodit või vahendust kasutades . Pereküsimustega seotud vahendust on siiski võimalik kasutada ühisvara likvideerimise ja jagamisega seotud küsimustes ning seoses elatise maksmise kohustusega ja abieluga kaasnenud kulude hüvitamisega, laste ülalpidamise kohustustega või vanemate hooldusõiguse küsimustega.
Kuhu avaldus esitada?
Avaldusi menetleb perekonnaasjade kohtunik (juge aux affaires familiales).
Järgitavad vorminõuded ja esitatavad dokumendid
Asjaga kohtusse pöördumisel esitatakse ühine avaldus, mille mõlemad abikaasad registreerivad kohtu kantseleis. Avalduse esitamiseks kohtule ei pea kasutama advokaati.
Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. kuupäev;
2. abikaasade perekonnanimed, eesnimed, ametid ja aadress(id);
3. abikaasade sünnikuupäevad ja -kohad;
4. ühiste laste korral nende isikuandmed;
5. avalduse ese;
6. lühiülevaade asjaoludest ja põhjustest, millele tuginetakse.
Lisaks eespool osutatud kokkuleppele tuleb koos avaldusega esitada järgmised dokumendid:
1. abielutõend;
2. abikaasade sünnitõendid;
3. ühiste laste sünnitõendid;
4. abikaasade kodakondsust tõendav dokument;
5. vajaduse korral abikaasade abielulahutusele kohaldatava õiguse määramise kokkulepe vastavalt nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas) artiklile 5 kooskõlas asjaomases määruses kehtestatud vormidega. Abikaasad võivad abielulahutusele kohaldatava õiguse määrata ka vastavalt määruse (EL) nr 1259/2010 artiklile 5 kooskõlas asjaomases määruses kehtestatud vormidega, kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel;
6. muud dokumendid, mida abikaasad kavatsevad kasutada.
Avaldusega esitatavad juriidilised ja muud dokumendid, mida pooled soovivad kasutada, tuleb vajaduse korral legaliseerida, kui need on väljastanud välismaine riigiasutus.
Avaldus peab sisaldama järgmist:
1. kuupäev;
2. abikaasade perekonnanimed, eesnimed, ametid ja aadress(id);
3. abikaasade sünnikuupäevad ja -kohad;
4. ühiste laste korral nende isikuandmed;
5. avalduse ese;
6. lühiülevaade asjaoludest ja põhjustest, millele tuginetakse.
Avaldus võib sisaldada ka taotlusi selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis hõlmavad abikaasasid ja nende lapsi ning nende elatist ja vara.
Avaldusega tuleb esitada järgmised dokumendid:
1. abielutõend;
2. abikaasade või hageja sünnitõendid;
3. ühiste laste sünnitõendid;
4. abikaasade või hageja kodakondsust tõendav dokument;
5. vajaduse korral abikaasade abielulahutusele kohaldatava õiguse määramise kokkulepe vastavalt nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas) artiklile 5 kooskõlas asjaomases määruses kehtestatud vormidega;
6. vajaduse korral esialgne kokkulepe abielulahutuse tagajärgede kohta, milles abikaasad on kokku leppinud;
7. vajaduse korral eespool esitatud küsimustes 3.2 ja 3.4 osutatud kuritegude eest abikaasat süüdi mõistva kohtuotsuse ärakiri;
8. muud dokumendid, mida hageja(d) kavatseb (kavatsevad) kasutada.
Avaldusega esitatavad juriidilised ja muud dokumendid, mida pooled soovivad kasutada, tuleb vajaduse korral legaliseerida, kui need on väljastanud välismaine riigiasutus.
1. kuupäev;
2. poolte perekonnanimed, eesnimed ja aadressid;
3. poolte sünnikuupäevad ja -kohad;
4. avalduse ese;
5. lühiülevaade asjaoludest ja põhjustest, millele tuginetakse.
Avaldusega esitatavad juriidilised ja muud dokumendid, mida pooled soovivad kasutada, tuleb vajaduse korral legaliseerida, kui need on väljastanud välismaine riigiasutus.
Isikud, kelle sissetulekut peetakse Luksemburgi õiguse alusel ebapiisavaks, võivad saada tasuta õigusabi. Abi saamiseks peab isik täitma küsimustiku, mida on võimalik saada Luksemburgi advokatuurilt (Barreau de Luxembourg), ning täidetud küsimustik tuleb saata oma elukohajärgse advokatuuri esimehele (Bâtonnier de l'Ordre des avocats), kes teeb otsuse õigusabi võimaldamise kohta.
Tasuta õigusabist kaetakse kõik sellistest kohtumenetlustest, protsessinormidest või toimingutest tulenevad kulud, milleks see õigusabi ette on nähtud. Õigusabist saab katta näiteks templimakse ja registreerimistasusid, kohtusekretäri tasusid, advokaaditasusid, kohtutäituri kulusid ja tasusid, notaritasusid ja -kulusid, tehnikute kulusid ja tasusid, tunnistajatele makstavaid tasusid ning tõlkide ja tõlkijate tasusid, välismaal kehtiva õiguse kohta antud tõenditega (certificats de coutume) seotud tasusid, reisikulusid, registreerimise ning hüpoteegi ja koormatise seadmisega seotud lõive ja tasusid ning vajaduse korral teadete ajalehes avaldamisega seotud kulusid.
Seda laadi otsuse peale on Luksemburgis võimalik esitada apellatsioonkaebus. Põhimõtteliselt on apellatsiooni esitamise tähtaeg 40 päeva, kuid seda võib pikendada, kui hageja elab välisriigis. Mis tahes apellatsioonkaebusi on pädev menetlema ülemkohus (Cour supérieure de justice).
Kooskõlas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, tunnustab Luksemburgi Suurhertsogiriik automaatselt lahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kohtuotsuseid, mille on teinud teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohus. Otsuse tunnustamiseks ei ole vaja astuda täiendavaid samme.
Kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohus on teinud lõpliku otsuse, puudub eelmenetluse vajadus korrigeerimaks perekonnaseisuandmeid Luksemburgis. Abielutunnistuse ja abikaasade sünnitunnistuste servale tuleb märkida viide lahutust käsitlevale kohtuotsusele. Kui abielu sõlmiti välisriigis, tuleb kohtuotsus kanda selle omavalitsusüksuse perekonnaseisuregistrisse, kus abielu registreeriti, või Luxembourgi perekonnaseisuregistrisse, ning samuti tuleb teha märge mõlema abikaasa sünnitunnistuse servale.
Mis tahes huvitatud isik võib esitada ringkonnakohtu esimehele avalduse, et saada otsus, millega keeldutakse tunnustamast lahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat otsus, mille on teinud teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohus.
Ringkonnakohtu esimees teeb otsuse viivitamata. Isik, kelle vastu tunnustamisest keeldumise otsust soovitakse saada, ei tohi menetluse selles etapis esitada mingeid tähelepanekuid. Avaldus on vastuvõetav üksnes järgmistel alustel:
Kumbki pool võib ringkonnakohtu esimehe otsuse apellatsioonikohtusse (Cour d’appel) edasi kaevata. Apellatsioonietapis tuleb mõlemad pooled ära kuulata. Apellatsioonikohtu otsuse võib õigusküsimustes edasi kaevata kassatsioonikohtusse (Cour de cassation).
Luksemburgi Suurhertsogiriik kohaldab nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrust (EÜ) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, mis on kehtinud alates 21. juunist 2012 Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti (alates 11. veebruarist 2018), Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka (alates 29. juulist 2015), Ungari, Itaalia, Läti, Leedu (alates 22. maist 2014), Luksemburgi, Malta, Portugali, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania vahel. Määruses on sätestatud, et abikaasad võivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida, tingimusel et tegemist on ühega järgmistest õigustest:
Samas määruses on sätestatud, et kui eespool osutatud punktist tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes riigi õigust:
Juhtudel, kui määrus (EÜ) nr 1259/2010 ei kehti, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes Luksemburgi õiguse kohaselt:
Brošüür: Lahutus Luksemburgi Suurhertsogiriigis
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.