Elatis

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones sugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas pakkuda rõivaid, toitu, majutust, kütteaineid ja ravimeid) ning vajaduse korral üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).

Ülalpidamist võib anda rahas või muul viisil. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku kaasatust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd, mis on osa ülalpidamiskohustusest.

Elatisnõue on isiku õigus nõuda teiselt isikult temaga seotud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus mitmesugustest perekondlikest suhetest.
Perekondliku suhte liigi alusel eristatakse Poola õiguses järgmist liiki ülalpidamiskohustusi.

1. Sugulastevaheline ülalpidamiskohustus (mille üks konkreetne vorm on vanemate kohustus laste ees): ülalpidamist on õigus saada üksnes sellisel sugulasel, kes on rahalistes raskustes. Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lapse enda varast piisab tema ülalpidamise ja üleskasvatamisega seotud kulude katmiseks. Üle 18aastastel lastel ei ole enam õigust saada ülalpidamist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad jätkata hariduse omandamist ja nende senised tulemused õigustavad seda otsust või kui ülalpidamiskohustus tuleks säilitada tulenevalt lapse tervislikust või isiklikust olukorrast. Peale selle ei ole vanemad kohustatud maksma elatist üle 18aastastele töövõimelistele lastele, kes asuvad edasi õppima, kuid hiljem jätavad õpingud unarusse, ei tee rahuldavaid edusamme, ei saa aine läbimiseks vajalikke hindeid ega soorita eksameid ettenähtud tähtajaks, mistõttu jäävad neil õpingud õppeprogrammis kindlaksmääratud aja jooksul lõpetamata.
   Kui ülalpidamise saamine esmase ülalpidamiskohustusega isikult (vanemalt) osutub võimatuks või üleliia keerukaks, on võimalik esitada nõue teisese ülalpidamisekohustusega isiku (nt lapse need vanavanemad, kes on äraoleva ülalpidamiskohustuslase vanemad). Olgu siiski märgitud, et lihtsalt sellest, et ülalpidamiskohustuslane jätab elatise maksmata, ei piisa elatise saamiseks vanavanematelt; selleks et saada elatist vanavanematelt, peab isik, kellel on õigus elatist saada, olema rahalistes raskustes ja vanavanemad peavad olema rahaliselt suutelised elatist maksma. Vanavanematelt mõistetakse tavaliselt välja väiksem elatissumma kui esmase ülalpidamiskohustusega isikult.
2. Lapsendamisega kaasnev kohustus. Kui lapsendamise ainus eesmärk on luua lapsendaja ja lapsendatud isiku vahel suhe, on lapsendaja ülalpidamiskohustus lapsendatud isiku vastu ülimuslik lapsendatud isiku ülenejate sugulaste ning vendade ja õdede ülalpidamiskohustuse suhtes ning lapsendatud isiku kohustus pidada ülal oma ülenejaid sugulasi ning vendi ja õdesid on viimasel kohal. Muudel juhtudel kohaldatakse lapsendatud isiku suhtes punktis 1 sätestatud põhimõtteid.
3. Hõimlaste (kasuema, kasuisa, kasulapsed) kohustus. Ülalpidamist on õigus saada üksnes rahalistes raskustes olevatel isikutel, tingimusel et asjaomases olukorras on ülalpidamiskohustuse kehtestamine kooskõlas ühiskondlike tavadega. Poola õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt tähendavad rahalised raskused isiku suutmatust rahuldada oma mõistlikke vajadusi oma vahenditega ja omal jõul.
4. Abikaasade abieluaegne kohustus: pereliikmed võivad nõuda kõigile pereliikmetele võrdse elatustaseme kindlustamist. Kooskõlas perekonna- ja eestkosteseadustiku artikliga 27 peavad mõlemad abikaasad vastavalt oma võimetele ning sissetulekule ja rahalistele võimalustele aitama rahuldada abielusuhte ajal loodud pere vajadusi. Selle kohustuse täielik või osaline täitmine võib seisneda ka isiklikus panuses laste kasvatamisse ja majapidamise eest hoolitsemisse.
5. Abikaasade kohustus pärast abielu lõppemist: kui leitakse, et abielu lõppemise eest vastutab ainuisikuliselt üks abikaasa ja lahutamise tõttu halveneb olulisel määral teise abikaasa rahaline olukord, võib viimati nimetatud abikaasa nõuda oma mõistlike vajaduste rahuldamist ja seda isegi juhul, kui ta ei ole rahalistes raskustes. Muudel juhtudel võib rahalistes raskustes olev abikaasa nõuda ülalpidamist oma endiselt abikaasalt proportsionaalselt oma mõistlike vajadustega ning endise abikaasa sissetuleku ja rahaliste võimalustega. Abikaasa ülalpidamise kohustus lahutatud abikaasa ees lõpeb, kui ülalpeetav abikaasa abiellub uuesti. Ent kui lahutatud abikaasa, keda ei ole tunnistatud vastutavaks abielu lõppemise eest, on kohustatud maksma elatist, lõpeb ülalpidamiskohustus pärast viie aasta möödumist lahutusmääruse vormistamisest, välja arvatud juhul, kui kohus pikendab kindlaksmääratud viieaastast perioodi ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel erandlike asjaolude tõttu.
6. Abieluväliselt sündinud lapse isa kohustus pidada ülal lapse ema: lapse isa, kes ei ole lapse ema abikaasa, peab panustama vastavalt oma võimalustele raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse ning osalema lapse ema ülalpidamisega seotud kulude katmises kolme kuu jooksul pärast sünnitust. Mõjuvatel põhjustel võib lapse ema taotleda, et lapse isa osaleks ülalpidamiskulude katmises kauem kui kolme kuu jooksul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni või hariduse omandamiseni. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda end ise ülal pidada (nt haiguse või puude tõttu), võidakse ülalpidamist anda tähtajatult.

Olgu märgitud, et ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt pärast seda, kui isik, kellel on õigust ülalpidamist saada, saab 18aastaseks, ning samuti ei sõltu ülalpidamiskohustuse lõppemine ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustusega vanema otsusest. Ülalpidamiskohustuse lõppemise otsuse tegemiseks peab kohus otsustama, kas täisealiseks saanud laps suudab ennast ise ülal pidada. Avaldus ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks esitatakse ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgsele pädevale rajoonikohtule. See kehtib kohtu väljamõistetud elatise suhtes, mitte niinimetatud vabatahtliku ülalpidamise suhtes, mida reguleerib pooltevaheline erakokkulepe.

Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue. Elatisabifondist võib toetust saada üksnes tingimusel, et perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 900 Poola zlotti kuus. Kui seda summat ületatakse, ei kaota ülalpidamist saama õigustatud isik õigust toetusele tänu „złotówka za złotówkę“ („zlott zloti eest“) põhimõtte kohaldamisele. Ülalpidamist saama õigustatud isik saab summa, mis võrdub õigustatud isikule elatisabifondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra pereliikme kohta arvutatud sissetulekut on ületatud. Kui selliselt arvutatud hüvitise summa jääb alla 100 Poola zlotti, toetust ei anta.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Võimalik on toimida järgmiselt.

1. Ülalpidamist andma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

2. Pooled sõlmivad kohtuvälise ülalpidamiskohustust käsitleva kokkuleppe.

3. Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida oma kohustust, võidakse elatise saamiseks pöörduda ülalpidamist saama õigustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32) või ülalpidamist andma kohustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1) elukoha järgsesse rajoonikohtusse (sąd rejonowy). Elatisnõude võib esitada ka lahutust või lahuselu käsitleva menetluse raames regionaalsele kohtule (sąd okręgowy).

Elatishagilt lõivu ei tasuta. Kuid hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile kehtestatud nõuetele ehk see peab sisaldama selle kohtu nime, kellele see esitatakse; poolte nimesid ja eesnimesid, nende isikukoode, seaduslikke ja volitatud esindajaid; hagi liiki; nõude täpset kirjeldust ja suurust ning selle aluseks olevate asjaolude kirjeldust ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluspoolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elu- või asukoha andmeid ning hagi eset. Hiljem esitatavad dokumendid peavad sisaldama kohtuasja toimiku viidet. Hagiavaldusele tuleks lisada ka lapse sünnitõend, milles isik, kellelt elatist nõutakse, on märgitud lapse vanemana. Vajadusel võib koos elatishagiga esitada ka isaduse tuvastamise hagi.

4. Kokkuleppele võib jõuda ka notari juures. Sel juhul lisab rajoonikohus täitepealdise. Notari juures kokkuleppe allkirjastamine on tasuline, samuti on seda täitepealdise lisamine.

5. Kokkuleppele võib jõuda ka kohtus. Sel juhul võib vabastada kostja riigilõivu tasumisest või nõuda, et ta tasuks sellest vaid poole.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatishagi esitada järgmised isikud:

• esindaja (peale advokaadi ja õigusnõustaja võivad volitatud esindajana tegutseda järgmised isikud: ülalpidamist saama õigustatud isiku vanemad, abikaasa, vennad-õed, ülenejad sugulased või temaga lapsendamise kaudu seotud isikud, samuti isik, kes valitseb ülalpidamist saama õigustatud isiku vara);
• sotsiaalabi andmise eest vastutava kohaliku omavalitsusasutuse esindaja (sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2004. aasta ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) nr 64, punkt 593) kohaselt on sellised esindajad kohaliku sotsiaalabikeskuse või piirkondliku peretoetuskeskuse juht);
• tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et vabaühendused võivad oma seadusjärgsete kohustuste raames algatada asjaomase füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul ülalpidamist käsitleva menetluse;
• prokurör, kui see on vajalik õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks ja avaliku huvi kaitsmiseks.

Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad. Kui alaealine saab täisealiseks, tegutseb ta aga ise enda nimel.

Ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei saa ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda, välja arvatud juhul, kui ta on üks eespool loetletud isikutest.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on ülalpidamisasjades sisuline pädevus rajoonikohtutel. Territoriaalne kohtualluvus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Kohtute pädevus määratakse kohalike omavalitsusüksuste järgi ja need on täpsustatud justiitsministri 28. detsembri 2018. aasta määruses apellatsiooni-, regionaalsete ja rajoonikohtute asukoha, kohtualluvuse ja pädevuse kohta (2018. aasta ametlik väljaanne, punkt 2548).

Regionaalsed kohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1151(1) lõige 1), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomases riigis kohustuti järgima ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17), st enne 18. juunit 2011.

Vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1153 lõikele 14 kehtivad Poolas järgmised täitedokumendid:

1. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused ning asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1215/2012 alla, kui need on täitmisele pööratavad;
2. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused, asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena;
3. ELi liikmesriikide kohtutes välja antud Euroopa maksekäsud, mille täidetavust on kinnitatud nendes liikmesriikides vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006;
4. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused Euroopa väiksemate nõuete menetluses ning mis on asjaomastes riikides kinnitatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 861/2007;
5. ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17) osaliseks olevates ELi liikmeriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes tehtud otsused, samuti asjaomaste riikide väljastatud ülalpidamiskohustuste küsimusi käsitlevad kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 4/2009 alla;
6. määruse (EL) nr 606/2013 kohaseid kaitsemeetmeid hõlmavad ELi liikmesriikides tehtud kohtuotsused, kui need on täitmisele pööratavad.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ülalpidamisasjades ei pea advokaati kasutama. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid esindajaid.

Vt punktid 7 ja 20, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Isik, kes taotleb elatist või elatise vähendamist, on vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (kohtukulude kohta tsiviilasjades) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.

Elatiskohustuslane võib taotleda kohtukuludest vabastamist ka siis, kui ta soovib väljamõistetud summat muuta. Sellises olukorras tuleb esitada tõendid varade ja tulu kohta ning kohus langetab otsuse pärast asja uurimist.

Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda, et talle määrataks ex officio advokaat. Kui tema elatisnõue rahuldatakse, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui elatist taotlenud pool kohtuasja kaotab, makstakse advokaaditasud riigikassast.

Liikmesriikide kodanike sellekohane õigus on reguleeritud 17. detsembri 2004. aasta seadusega, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ning õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatissumma sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida ta võiks saada, kui kasutaks täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja maksed sisse nõuda.

Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatissumma suurendamist või vähendamist. Elatissummat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.

Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja seda ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1 680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3 650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. 2015. aastal oli brutotöötasu alammäär 1 750 Poola zlotti, 2016. aastal 1 850 Poola zlotti, 2019. aastal 2 250 Poola zlotti ja 2020. aastal 2 600 Poola zlotti; 2021. aastal on see 2 800 Poola zlotti ja 2022. aastal 3 010 Poola zlotti. Tegelikult mõistsid kohtud suuremal osal juhtudest elatise välja summas 300–1 000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatissumma suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist peab maksma täitedokumendis ülalpidamiskohustuslasena nimetatud isik. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides alaealise seaduslikule esindajale (sularahas või pangaülekandega) iga kuu, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viivist (alates 4. novembrist 2021 on viivis 6,75 % aastas) (tsiviilseadustiku artikli 481 lõige 2).

Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamiseks pädeva täitmisasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatissumma. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib esitada täitedokumendi ka ülalpidamiskohustuslase töökohta või ülalpidamiskohustuslasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist ülalpidamiskohustuslasele makstavast summast. Selline taotlus on makset tegeva poole jaoks siduv.

Kui laps on jõudnud täisikka, saab temast iseseisev ülalpidamist saama õigustatud isik ja ülalpidamist tuleb maksta otse talle, v.a juhul, kui ta nõustub seni kasutatud makseviisiga (nt esitades täitmisasutusele vastavasisulise volikirja). Selleks ei ole vaja elatise maksmise otsust muuta ega eraldi märkida, et ülalpidamist makstakse täiskasvanule.

Avalduse ülalpidamiskohustuslase suhtes täitemenetluse algatamiseks võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 921 viib kinnisasja suhtes täitemenetluse läbi selle kohtu kohtutäitur, mille piirkonnas kinnisvara asub. Kui kinnisvara asub mitme kohtu tööpiirkonnas, valib ülalpidamist saama õigustatud isik neist ühe. Ühe ülalpidamist saama õigustatud isiku algatatud menetlus võidakse liita teiste ülalpidamist saama õigustatud isikute algatatud menetlustega. Selleks teavitab täitemenetluse algatanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ja ka lõpetamisest teist kohtutäiturit, kes võib samuti täitmise eest vastutada.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).

Peale selle võidakse karistusseadustiku artikli 209 alusel (1997. aasta ametlik väljaanne nr 88, punkt 553) määrata igale kohtuotsuse, kohtus või muus ametiasutuses tehtud kokkuleppe või mõne teise kokkuleppe alusel kehtestatud elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidvale isikule rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni üheaastane vangistus, kui võlgnevuse kogusumma võrdub vähemalt kolme korrapärase elatismaksega või kui mitteregulaarsed elatismaksed on hilinenud üle kolme kuu. Kui elatise maksmisest hoiduja tekitab olukorra, kus ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda täita oma elulist põhivajadust, võidakse hoidujale määrata rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni kaheaastane vangistus.

Kohtumenetluse võib algatada kannatanu, hoolekandeasutuse või ülalpidamiskohustuslase suhtes meetmeid võtva asutuse taotlusel. Kui kannatanule on määratud peretoetus või hüvitis, mida makstakse elatise maksmise nõude täitmata jätmise korral, algatatakse kohtumenetlus ex officio.

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2007. aasta ametlik väljaanne nr 192, punkt 1378) artikli 5 lõike 3b punktis 2 on sätestatud, et pädev asutus võib taotleda ülalpidamiskohustuslase juhtimisõiguse peatamist.

Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse ülalpidamiskohustuslase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõike 2 kohaselt võib võlgniku pangakonto arestida, et rahuldada tähtajaks tasumata elatismaksed täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60 % töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).

Lisaks ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt sissenõuet pöörata järgmisele:

1. majapidamises kasutatavad esemed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad, mis on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavate pereliikmete jaoks hädavajalikud, samuti sellised rõivaesemed, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks või kutsealal tegutsemiseks;
2. toit ja kütus, mis on elatisvõlglasele ja tema ülalpeetavatele pereliikmetele hädavajalik ühe kuu jooksul toimetulekuks;
3. üks lehm või kaks kitse või kolm lammast, kes on elatisvõlglase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete toitmiseks hädavajalikud, koos sööda- ja allapanuvarudega kuni järgmise saagikoristuseni;
4. tööriistad ja muud esemed, mida elatisvõlglane vajab tasustatava töö tegemiseks, ning ühe nädala jooksul tootmiseks hädavajalikud toorained, välja arvatud mootorsõidukid;
5. elatisvõlglase asumisel perioodilisele alalisele tööle rahasumma, mis vastab töötasu mittesissenõutavale osale asjaomase perioodi eest kuni järgmise tähtajani, ning regulaarse sissetulekuta elatisvõlglase puhul rahasumma, mis on elatisvõlglasele ja tema ülalpeetavatele perekonnaliikmetele elamiseks hädavajalik kahe nädala pikkusel ajavahemikul;
6. õpinguteks vajalikud esemed, isiklikud dokumendid, autasud, usutalitusteks vajalikud esemed ja igapäevased esemed, mida on võimalik müüa üksnes nende väärtusest oluliselt odavamalt, kuid millel on elatisvõlglase jaoks oluline praktiline väärtus;
7. ravimid 6. septembri 2001. aasta farmaatsiatoodete seaduse (2019. aasta ametlik väljaanne, punkt 499; muudetud kujul) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse toimimiseks vastavalt tervishoiualastele õigussätetele kolme kuu kestel, ning selle toimimiseks hädavajalikud ravimid 20. mai 2010. aasta ravimiseaduse (ametlik väljaanne nr 107, punkt 679, ja 2011. aasta ametlik väljaanne nr 102, punkt 586, ja nr 113, punkt 637) tähenduses;
8. esemed, mis on hädavajalikud elatisvõlglase või tema pereliikme puude tõttu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 6 kohaselt ei pöörata sissenõuet ka ülalpidamisele, ülalpidamise sissenõudmata jätmise korral makstavale hüvitisele, perehüvitistele, pere-, hooldus- või sünnitoetustele, mõlemad vanemad kaotanud orbudele makstavatele toetustele, hooldajatoetustele, sotsiaaltoetustele, integratsioonitoetustele, kasvatustoetustele ega 4. novembri 2016. aasta seaduse (rasedate ja nende perekondade toetamise kohta) artiklis 10 nimetatud toetusskeemile „Za życiem“ (2019. aasta ametlik väljaanne, punkt 473).

Pärast konsulteerimist põllumajandusministri ja rahandusministriga täpsustab justiitsminister vastavas määruses, millistele põllumajandustootjale kuuluvatele esemetele ei saa sissenõuet pöörata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 830).

Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa muu hulgas pöörata järgmistele summadele 75 % ulatuses: sotsiaaltoetustele sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) tähenduses ega ülalpidamiskohustuslasele riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) tervishoiuteenusteks saadaolevatele summadele riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) tähenduses enne nende toetuste maksmist, v.a juhul, kui need on riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b viidatud ülalpidamiskohustuslase tööandjatelt või teenusepakkujatelt saadaolevad summad.

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.

Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et kui tegemist on laste nõuetega vanemate vastu, ei hakka aegumistähtaeg kulgema ajal, mil teostatakse vanema hooldusõigust. Kui aegumistähtaeg on hakanud lapse nõude suhtes kulgema, see peatatakse.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Nagu on märgitud vastuses 4. küsimusele, võivad ülalpidamise taotluse esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamist käsitlevas menetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.

Regionaalsed kohtud, mis tegutsevad rahvusvahelise õiguse kohaselt keskasutusena, aitavad õigustatud isikutel menetleda elatisnõudeid välismaal. Rahvusvahelist õigusabi (nt kohtukuludest vabastamist või esindaja määramist) võib taotleda ka pädeva regionaalse kohtu kaudu. Siiski tuleb meeles pidada, et see, kas sellist abi antakse tasuta või osalise tasu eest, sõltub vastu võtva riigi reeglitest.

Välisriikides viibivad isikud, kes soovivad esitada elatisnõude Poolas elavate võlgnike vastu, võivad taotluse esitamisel saada abi pädevatelt keskasutustelt (nimekiri on kättesaadav siin: https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych).

Vastavalt Poola keskasutuste vastutuse jaotusele esitavad nad dokumendid edasiseks menetlemiseks justiitsministeeriumile (perekonna- ja alaealiste asjade osakonna rahvusvaheliste perekonnaasjade menetluste allosakond).

Samuti on võimalik esitada hagi otse pädevale rajoonikohtule või täitmisasutusele.

Teave tasuta õigusabi saamiseks on kättesaadav ka järgmisel veebisaidil: https://np.ms.gov.pl/

Olgu siiski märgitud, et Poola keskasutused – ei justiitsministeerium ega ka rajoonikohtud – ei esinda pooli ja ei saa anda kutseliste esindajate asemel õigusnõu.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevas 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud normid riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.

Elatisabifondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 800 Poola zlotti kuus; alates 1. juulist 2020 on see summa 900 Poola zlotti kuus.
Alates 1. juulist 2020 on kehtinud ka reegel „zlott zloti eest“, mis tähendab seda, et kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ületab eespool nimetatud 900 Poola zloti suurust summat, siis toetust vähendatakse ja seda makstakse summas, mis võrdub ülalpidamist saama õigustatud isikule elatisabifondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra perekonna sissetulek inimese kohta 900 Poola zlotti ületab (artikli 9 lõige 2a). Kui sel viisil arvutatud toetus jääb alla 100 Poola zloti, tehakse keeldumisotsus ja toetust ei maksta (artikli 9 lõige 2b).

Taotlus tuleb esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgsele omavalitsus- või linnavalitsusasutusele. Fondist toetuste väljamaksmise võib delegeerida ka mõnele omavalitsuse üksusele, nt sotsiaalhoolekande keskusele.

Kui aga isik, kellel on õigus elatisabile, elab ööpäevaringset täishooldust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei anta.

Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoht on Poolas ajal, mille eest talle toetust makstakse. Lisateave on esitatud aadressil https://www.gov.pl/web/rodzina/wiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht on välismaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab asjaomast isikut elatisnõude esitamisel see regionaalne kohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel. Abi tähendab seda, et ülalpidamist saama õigustatud isikule antakse igakülgset teavet ja pakutakse abi nõutavate dokumentide täitmiseks ning kontrollitakse enne nõude esitamist pädevale keskasutusele välismaal, kas see vastab vorminõuetele.

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 49 alusel määratud pädev keskasutus).

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab regionaalne kohus.

Keskasutuse ülesandeid täitvate regionaalsete kohtute loetelu

Kohus	Aadress	Telefon (+48)	Faks (+48)	E-posti aadress
Białystoki regionaalne kohus	ul. Marii Skłodowskiej-Curie 1 15-950 Białystok	85 745 92 20	85 742 15 17	oz@bialystok.so.gov.pl
Bielsko-Biała regionaalne kohus	ul. Cieszyńska 10 43-300 Bielsko-Biała	33 499 04 88	33 499 04 88	patrycja.pater-osuch@bielsko-biala.so.gov.pl
Bydgoszczi regionaalne kohus	ul. Wały Jagiellońskie 2 85-128 Bydgoszcz	52 325 31 55	52 325 32 55	oz@bydgoszcz.so.gov.pl
Częstochowie regionaalne kohus	ul. Dąbrowskiego 23/35 42-200 Częstochowa	34 368 44 25	34 368 44 20	prezes@czestochowa.so.gov.pl anna.bocianowska@czestochowa.so.gov.pl
Elblągi regionaalne kohus	pl. Konstytucji 1 82-300 Elbląg	55 611 24 09 55 611 24 08	55 611 22 15	oddzial.administracyjny@elblag.so.gov.pl
Gdański regionaalne kohus	ul. Nowe Ogrody 30/34 80-803 Gdańsk	58 321 31 19 [elatis] 58 321 31 41 [haldusbüroo juht]	58 321 32 34	section.oz@gdansk.so.gov.pl
Gliwice regionaalne kohus	ul. Kościuszki 15 44-100 Gliwice	32 338 00 52	32 338 02 04	oz@gliwice.so.gov.pl
Gorzów Wielkopolski regionaalne kohus	ul. Mieszka I 33 66-400 Gorzów Wielkopolski	95 725 67 18 95 725 67 02	95 720 28 07 95 725 67 90	marta.samolak@gorzow-wlkp.so.gov.pl sekretariat@gorzow-wlkp.so.gov.pl
Jelenia Góra regionaalne kohus	al. Wojska Polskiego 56 58-500 Jelenia Góra	75 641 51 13	75 752 51 13	oz@jelenia-gora.so.gov.pl o.administracyjny@jelenia-gora.so.gov.pl
Kaliszi regionaalne kohus	al. Wolności 13 62-800 Kalisz	62 765 77 64	62 757 49 36	administracja@kalisz.so.gov.pl
Katowice regionaalne kohus	ul. Francuska 38 40-028 Katowice	32 607 01 83 32 783 68 06	32 607 01 84	obrot_zagraniczny@katowice.so.gov.pl
Kielce regionaalne kohus	ul. Seminaryjska 12 a 25-372 Kielce	41 340 23 20 41 340 23 82 41 340 24 92	41 340 23 20	oz@kielce.so.gov.pl
Konini regionaalne kohus	ul. Energetyka 5 62-510 Konin	63 245 14 43 63 242 30 22 +172	63 242 65 69	oz@konin.so.gov.pl administracja@konin.so.gov.pl
Koszalini regionaalne kohus	ul. Waryńskiego 7 75-541 Koszalin	94 342 87 50	94 342 88 97	administracja@koszalin.so.gov.pl
Krakówi regionaalne kohus	ul. Przy Rondzie 7 31-547 Kraków	12 619 52 41 12 619 52 62 12 619 52 04	12 619 56 65	oz@krakow.so.gov.pl
Krosno regionaalne kohus	ul. Sienkiewicza 12 38-400 Krosno	13 437 36 71 13 437 36 73	13 432 05 70	Obrot.zagr@krosno.so.gov.pl administracja@krosno.so.gov.pl
Legnica regionaalne kohus	ul. Złotoryjska 40 59-220 Legnica	76 754 50 36	76 754 51 07 76 754 50 12	oz@legnica.so.gov.pl
Lublini regionaalne kohus	ul. Krakowskie Przedmieście 43 20-076 Lublin	81 460 10 04	81 460 10 13	malgorzata.stec-szewczyk@lublin.so.gov.pl obrotzagraniczny@lublin.so.gov.pl
Łomża regionaalne kohus	ul. Dworna 16 18-400 Łomża	86 216 62 81 86 215 42 54	86 216 67 53	sekretariat@lomza.so.gov.pl
Łódźi regionaalne kohus	XI Wydział Wizytacyjny (11. üksus – Inspektsioon) Plac Dąbrowskiego 5 90-921 Łódź (pokój [kabinet] 118)	42 677 87 99	42 212 60 82	oz@lodz.so.gov.pl
Nowy Sączi regionaalne kohus	ul. Pijarska 3 33-300 Nowy Sącz	18 448 21 45	18 448 21 85	alimenty@nowysacz.so.gov.pl
Olsztyni regionaalne kohus	ul. Dąbrowszczaków 44A 10-543 Olsztyn	89 521 60 49	89 612 38 38	oz@olsztyn.so.gov.pl
Opole regionaalne kohus	pl. Daszyńskiego 1 45-064 Opole	77 541 81 34	77 541 81 09	Obrot.zagr@opole.so.gov.pl
Ostrołęka regionaalne kohus	ul. Gomulickiego 5 07-410 Ostrołęka	29 765 01 30	29 765 01 81	sekretariat@ostroleka.so.gov.pl
Piotrków Trybunalski regionaalne kohus	ul. Słowackiego 5 97-300 Piotrków Trybunalski	44 649 41 59 44 649 41 21	44 647 89 19	oz@piotrkow-tryb.so.gov.pl
Płocki regionaalne kohus	pl. Narutowicza 4 09-404 Płock	24 269 73 20 24 269 73 64	24 262 52 53	oz@plock.so.gov.pl urszula.wyrwas@plock.so.gov.pl
Poznańi regionaalne kohus	ul. Stanisława Hejmowskiego 2 61-736 Poznań	61 628 37 30 61 628 37 31 61 628 37 34	61 628 37 39	opzagr@poznan.so.gov.pl
Przemyśli regionaalne kohus	ul. Konarskiego 6 37- 700 Przemyśl	16 676 13 36	16 676 13 53	m.telega@przemysl.so.gov.pl
Radomi regionaalne kohus	ul. Marszałka J. Piłsudskiego 10 26-600 Radom	48 677 67 80 48 677 67 88	48 368 02 87	wizytacje@radom.so.gov.pl
Rybniki regionaalne kohus	ul. Józefa Piłsudskiego 33 44-200 Rybnik	32 784 05 78	32 784 04 02	oz@rybnik.so.gov.pl
Rzeszówi regionaalne kohus	Plac Śreniawitów 3 35-959 Rzeszów	17 875 63 94	17 862 72 65	elzbieta.czudec@rzeszow.so.gov.pl
Siedlce regionaalne kohus	ul. Sądowa 2 08-110 Siedlce	25 640 78 46	25 640 78 12	poczta@siedlce.so.gov.pl
Sieradzi regionaalne kohus	al. Zwycięstwa 1 98-200 Sieradz	43 826 66 50 43 826 66 07	43 827 10 14	sekretariat@sieradz.so.gov.pl administracja@sieradz.so.gov.pl marta.kazmierczak@sieradz.so.gov.pl
Słupski regionaalne kohus	ul. Zamenhofa 7 76-200 Słupsk	59 846 95 43 59 846 95 13	59 846 94 24 59 846 94 29	agnieszka.kozlowska@slupsk.so.gov.pl referat.wiz@slupsk.so.gov.pl
Suwałki regionaalne kohus	ul. Waryńskiego 45 16-400 Suwałki	87 563 12 13 87 563 13 00	87 563 13 03	sekretariat@suwalki.so.gov.pl anna.klekotko@suwalki.so.gov.pl
Szczecini regionaalne kohus	ul. Małopolska 17 70-227 Szczecin	91 483 01 70 91 483 01 47	91 483 01 70	obrot.zagraniczny@szczecin.so.gov.pl
Świdnica regionaalne kohus	pl. Grunwaldzki 14 58-100 Świdnica	74 851 82 87	74 851 82 70	dorota.molag@swidnica.so.gov.pl aneta.zajaczkowska@swidnica.so.gov.pl
Tarnobrzegi regionaalne kohus	ul. Sienkiewicza 27 39-400 Tarnobrzeg	15 688 25 00	15 688 26 78 15 822 97 56	oz@tarnobrzeg.so.gov.pl halina.rojek@tarnobrzeg.so.gov.pl magdalena.kochanowska-lezon@tarnobrzeg.so.gov.pl
Tarnówi regionaalne kohus	ul. J. Dąbrowskiego 27 33-100 Tarnów	14 688 74 09	14 688 74 17	sad_okregowy@tarnow.so.gov.pl
Toruńi regionaalne kohus	ul. Piekary 51 87-100 Toruń	56 610 56 09	56 655 57 06	oz@torun.so.gov.pl
Varssavi regionaalne kohus	al. „Solidarności“ 127 00-898 Warszawa	22 440 11 54 [ülalpidamine] 22 654 44 43	22 654 44 11	paulina.luscinska-dziurda@warszawa.so.gov.pl a.kowalczyk@warszawa.so.gov.pl
Varssavi-Praga regionaalne kohus	ul. Poligonowa 3 04-051 Warszawa	22 417 73 93		oz@warszawapraga.so.gov.pl dariusz.olowski@warszawapraga.so.gov.pl
Włocławeki regionaalne kohus	ul. Wojska Polskiego 22 87-800 Włocławek	54 412 03 65	54 411 85 75	oz@wloclawek.so.gov.pl
Wrocławi regionaalne kohus	ul. Sądowa 1 50-046 Wrocław	71 370 43 91	71 748 29 64	oz@wroclaw.so.gov.pl
Zamośći regionaalne kohus	ul. Wyszyńskiego 11 22-400 Zamość	84 631 69 27 84 631 69 28	84 631 69 93	aneta.juszczak@zamosc.so.gov.pl prezes@zamosc.so.gov.pl
Zielona Góra regionaalne kohus	pl. Słowiański 1 65-069 Zielona Góra	68 322 02 21	68 456 77 69	oz@zielona-gora.so.gov.pl zaneta.pejs@zielona-gora.so.gov.pl katarzyna.andrzejuk@zielona-gora.so.gov.pl

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused esitataks taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotlused, mis vastavad määruse IV ja VI peatükis ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele, võib esitada otse pädevale Poola kohtule.

Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych.

Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad neid nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui kohus on ülalpidamise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda taotlusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule taotluse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt 5. küsimusele antud vastus). Täitmise taotluse võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile.

Kui Poola ja ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb ülalpidamisasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, antakse sellist abi asjaomase kokkuleppe alusel. Üldjuhul on kahepoolsete lepingutega ette nähtud, et taotluse saab esitada Poola kohtule otse või selle riigi kohtu kaudu, kus otsus tehti. Viimasel juhul edastatakse taotlused keskasutuste kaudu, milleks on tavaliselt justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni täitmiseks teatatud ametiasutused

http://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf.

Kohtute üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny.

ja kohtutäiturite üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil https://komornik.pl.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, alates 18. juunist 2011.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Poolas kohaldatakse norme, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26/41, 31.1.2003, lk 90), mis täiendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluspool, kes eeldab teatavas vormis abi saamist (nt advokaadi määramine, dokumentide tõlkimine, reisikulude hüvitamine), peaks sellest kohtule sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi taotlusvormi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

28. aprillil 2011 võttis Poola seadusandja vastu seaduse, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teatavaid teisi seadusi (28. aprilli 2011. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti seadust, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist, ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevat seadust – 2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda ülalpidamiskohustuslase suhtes pädevale asutusele korralduse korraldada ülalpidamisasjas uurimine.

Kui kostja või menetlusosalise asukoht ei ole teada, teeb justiitsministeerium päringud kesk- ja kohalikes registrites (muu hulgas võib kasutada andmebaasi PESEL.SAD), et teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud ülesannete täitmise tagamiseks ei ole praegu kavas õiguslikes alustes, rahastamises ega keskasutuse personalis muudatusi teha.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.