

Leia sisu riikide kaupa
Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones sugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas pakkuda rõivaid, toitu, majutust, kütteaineid ja ravimeid) ning vajaduse korral üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).
Ülalpidamist võib anda rahas või muul viisil. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku kaasatust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd, mis on osa ülalpidamiskohustusest.
Elatisnõue on isiku õigus nõuda teiselt isikult temaga seotud ülalpidamiskohustuse täitmist.
Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus mitmesugustest perekondlikest suhetest.
Perekondliku suhte liigi alusel eristatakse Poola õiguses järgmist liiki ülalpidamiskohustusi.
Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni või hariduse omandamiseni. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda end ise ülal pidada (nt haiguse või puude tõttu), võidakse ülalpidamist anda tähtajatult.
Olgu märgitud, et ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt pärast seda, kui isik, kellel on õigust ülalpidamist saada, saab 18aastaseks, ning samuti ei sõltu ülalpidamiskohustuse lõppemine ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustusega vanema otsusest. Ülalpidamiskohustuse lõppemise otsuse tegemiseks peab kohus otsustama, kas täisealiseks saanud laps suudab ennast ise ülal pidada. Avaldus ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks esitatakse ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgsele pädevale rajoonikohtule. See kehtib kohtu väljamõistetud elatise suhtes, mitte niinimetatud vabatahtliku ülalpidamise suhtes, mida reguleerib pooltevaheline erakokkulepe.
Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue. Elatisabifondist võib toetust saada üksnes tingimusel, et perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 900 Poola zlotti kuus. Kui seda summat ületatakse, ei kaota ülalpidamist saama õigustatud isik õigust toetusele tänu „złotówka za złotówkę“ („zlott zloti eest“) põhimõtte kohaldamisele. Ülalpidamist saama õigustatud isik saab summa, mis võrdub õigustatud isikule elatisabifondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra pereliikme kohta arvutatud sissetulekut on ületatud. Kui selliselt arvutatud hüvitise summa jääb alla 100 Poola zlotti, toetust ei anta.
Võimalik on toimida järgmiselt.
1. Ülalpidamist andma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
2. Pooled sõlmivad kohtuvälise ülalpidamiskohustust käsitleva kokkuleppe.
3. Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida oma kohustust, võidakse elatise saamiseks pöörduda ülalpidamist saama õigustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32) või ülalpidamist andma kohustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1) elukoha järgsesse rajoonikohtusse (sąd rejonowy). Elatisnõude võib esitada ka lahutust või lahuselu käsitleva menetluse raames regionaalsele kohtule (sąd okręgowy).
Elatishagilt lõivu ei tasuta. Kuid hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile kehtestatud nõuetele ehk see peab sisaldama selle kohtu nime, kellele see esitatakse; poolte nimesid ja eesnimesid, nende isikukoode, seaduslikke ja volitatud esindajaid; hagi liiki; nõude täpset kirjeldust ja suurust ning selle aluseks olevate asjaolude kirjeldust ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluspoolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elu- või asukoha andmeid ning hagi eset. Hiljem esitatavad dokumendid peavad sisaldama kohtuasja toimiku viidet. Hagiavaldusele tuleks lisada ka lapse sünnitõend, milles isik, kellelt elatist nõutakse, on märgitud lapse vanemana. Vajadusel võib koos elatishagiga esitada ka isaduse tuvastamise hagi.
4. Kokkuleppele võib jõuda ka notari juures. Sel juhul lisab rajoonikohus täitepealdise. Notari juures kokkuleppe allkirjastamine on tasuline, samuti on seda täitepealdise lisamine.
5. Kokkuleppele võib jõuda ka kohtus. Sel juhul võib vabastada kostja riigilõivu tasumisest või nõuda, et ta tasuks sellest vaid poole.
Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatishagi esitada järgmised isikud:
Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad. Kui alaealine saab täisealiseks, tegutseb ta aga ise enda nimel.
Ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei saa ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda, välja arvatud juhul, kui ta on üks eespool loetletud isikutest.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on ülalpidamisasjades sisuline pädevus rajoonikohtutel. Territoriaalne kohtualluvus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Kohtute pädevus määratakse kohalike omavalitsusüksuste järgi ja need on täpsustatud justiitsministri 28. detsembri 2018. aasta määruses apellatsiooni-, regionaalsete ja rajoonikohtute asukoha, kohtualluvuse ja pädevuse kohta (2018. aasta ametlik väljaanne, punkt 2548).
Regionaalsed kohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1151(1) lõige 1), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomases riigis kohustuti järgima ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17), st enne 18. juunit 2011.
Vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1153 lõikele 14 kehtivad Poolas järgmised täitedokumendid:
Ülalpidamisasjades ei pea advokaati kasutama. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid esindajaid.
Vt punktid 7 ja 20, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.
Isik, kes taotleb elatist või elatise vähendamist, on vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (kohtukulude kohta tsiviilasjades) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.
Elatiskohustuslane võib taotleda kohtukuludest vabastamist ka siis, kui ta soovib väljamõistetud summat muuta. Sellises olukorras tuleb esitada tõendid varade ja tulu kohta ning kohus langetab otsuse pärast asja uurimist.
Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda, et talle määrataks ex officio advokaat. Kui tema elatisnõue rahuldatakse, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui elatist taotlenud pool kohtuasja kaotab, makstakse advokaaditasud riigikassast.
Liikmesriikide kodanike sellekohane õigus on reguleeritud 17. detsembri 2004. aasta seadusega, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ning õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67).
Elatissumma sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida ta võiks saada, kui kasutaks täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja maksed sisse nõuda.
Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatissumma suurendamist või vähendamist. Elatissummat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.
Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja seda ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1 680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3 650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. 2015. aastal oli brutotöötasu alammäär 1 750 Poola zlotti, 2016. aastal 1 850 Poola zlotti, 2019. aastal 2 250 Poola zlotti ja 2020. aastal 2 600 Poola zlotti; 2021. aastal on see 2 800 Poola zlotti ja 2022. aastal 3 010 Poola zlotti. Tegelikult mõistsid kohtud suuremal osal juhtudest elatise välja summas 300–1 000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatissumma suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.
Elatist peab maksma täitedokumendis ülalpidamiskohustuslasena nimetatud isik. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides alaealise seaduslikule esindajale (sularahas või pangaülekandega) iga kuu, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viivist (alates 4. novembrist 2021 on viivis 6,75 % aastas) (tsiviilseadustiku artikli 481 lõige 2).
Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamiseks pädeva täitmisasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatissumma. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib esitada täitedokumendi ka ülalpidamiskohustuslase töökohta või ülalpidamiskohustuslasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist ülalpidamiskohustuslasele makstavast summast. Selline taotlus on makset tegeva poole jaoks siduv.
Kui laps on jõudnud täisikka, saab temast iseseisev ülalpidamist saama õigustatud isik ja ülalpidamist tuleb maksta otse talle, v.a juhul, kui ta nõustub seni kasutatud makseviisiga (nt esitades täitmisasutusele vastavasisulise volikirja). Selleks ei ole vaja elatise maksmise otsust muuta ega eraldi märkida, et ülalpidamist makstakse täiskasvanule.
Avalduse ülalpidamiskohustuslase suhtes täitemenetluse algatamiseks võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 921 viib kinnisasja suhtes täitemenetluse läbi selle kohtu kohtutäitur, mille piirkonnas kinnisvara asub. Kui kinnisvara asub mitme kohtu tööpiirkonnas, valib ülalpidamist saama õigustatud isik neist ühe. Ühe ülalpidamist saama õigustatud isiku algatatud menetlus võidakse liita teiste ülalpidamist saama õigustatud isikute algatatud menetlustega. Selleks teavitab täitemenetluse algatanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ja ka lõpetamisest teist kohtutäiturit, kes võib samuti täitmise eest vastutada.
Kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).
Peale selle võidakse karistusseadustiku artikli 209 alusel (1997. aasta ametlik väljaanne nr 88, punkt 553) määrata igale kohtuotsuse, kohtus või muus ametiasutuses tehtud kokkuleppe või mõne teise kokkuleppe alusel kehtestatud elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidvale isikule rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni üheaastane vangistus, kui võlgnevuse kogusumma võrdub vähemalt kolme korrapärase elatismaksega või kui mitteregulaarsed elatismaksed on hilinenud üle kolme kuu. Kui elatise maksmisest hoiduja tekitab olukorra, kus ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda täita oma elulist põhivajadust, võidakse hoidujale määrata rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni kaheaastane vangistus.
Kohtumenetluse võib algatada kannatanu, hoolekandeasutuse või ülalpidamiskohustuslase suhtes meetmeid võtva asutuse taotlusel. Kui kannatanule on määratud peretoetus või hüvitis, mida makstakse elatise maksmise nõude täitmata jätmise korral, algatatakse kohtumenetlus ex officio.
Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2007. aasta ametlik väljaanne nr 192, punkt 1378) artikli 5 lõike 3b punktis 2 on sätestatud, et pädev asutus võib taotleda ülalpidamiskohustuslase juhtimisõiguse peatamist.
Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse ülalpidamiskohustuslase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõike 2 kohaselt võib võlgniku pangakonto arestida, et rahuldada tähtajaks tasumata elatismaksed täies ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60 % töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).
Lisaks ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt sissenõuet pöörata järgmisele:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 6 kohaselt ei pöörata sissenõuet ka ülalpidamisele, ülalpidamise sissenõudmata jätmise korral makstavale hüvitisele, perehüvitistele, pere-, hooldus- või sünnitoetustele, mõlemad vanemad kaotanud orbudele makstavatele toetustele, hooldajatoetustele, sotsiaaltoetustele, integratsioonitoetustele, kasvatustoetustele ega 4. novembri 2016. aasta seaduse (rasedate ja nende perekondade toetamise kohta) artiklis 10 nimetatud toetusskeemile „Za życiem“ (2019. aasta ametlik väljaanne, punkt 473).
Pärast konsulteerimist põllumajandusministri ja rahandusministriga täpsustab justiitsminister vastavas määruses, millistele põllumajandustootjale kuuluvatele esemetele ei saa sissenõuet pöörata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 830).
Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa muu hulgas pöörata järgmistele summadele 75 % ulatuses: sotsiaaltoetustele sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) tähenduses ega ülalpidamiskohustuslasele riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) tervishoiuteenusteks saadaolevatele summadele riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) tähenduses enne nende toetuste maksmist, v.a juhul, kui need on riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b viidatud ülalpidamiskohustuslase tööandjatelt või teenusepakkujatelt saadaolevad summad.
Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.
Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et kui tegemist on laste nõuetega vanemate vastu, ei hakka aegumistähtaeg kulgema ajal, mil teostatakse vanema hooldusõigust. Kui aegumistähtaeg on hakanud lapse nõude suhtes kulgema, see peatatakse.
Nagu on märgitud vastuses 4. küsimusele, võivad ülalpidamise taotluse esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamist käsitlevas menetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.
Regionaalsed kohtud, mis tegutsevad rahvusvahelise õiguse kohaselt keskasutusena, aitavad õigustatud isikutel menetleda elatisnõudeid välismaal. Rahvusvahelist õigusabi (nt kohtukuludest vabastamist või esindaja määramist) võib taotleda ka pädeva regionaalse kohtu kaudu. Siiski tuleb meeles pidada, et see, kas sellist abi antakse tasuta või osalise tasu eest, sõltub vastu võtva riigi reeglitest.
Välisriikides viibivad isikud, kes soovivad esitada elatisnõude Poolas elavate võlgnike vastu, võivad taotluse esitamisel saada abi pädevatelt keskasutustelt (nimekiri on kättesaadav siin: https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych).
Vastavalt Poola keskasutuste vastutuse jaotusele esitavad nad dokumendid edasiseks menetlemiseks justiitsministeeriumile (perekonna- ja alaealiste asjade osakonna rahvusvaheliste perekonnaasjade menetluste allosakond).
Samuti on võimalik esitada hagi otse pädevale rajoonikohtule või täitmisasutusele.
Teave tasuta õigusabi saamiseks on kättesaadav ka järgmisel veebisaidil: https://np.ms.gov.pl/
Olgu siiski märgitud, et Poola keskasutused – ei justiitsministeerium ega ka rajoonikohtud – ei esinda pooli ja ei saa anda kutseliste esindajate asemel õigusnõu.
Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevas 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud normid riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.
Elatisabifondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 800 Poola zlotti kuus; alates 1. juulist 2020 on see summa 900 Poola zlotti kuus.
Alates 1. juulist 2020 on kehtinud ka reegel „zlott zloti eest“, mis tähendab seda, et kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ületab eespool nimetatud 900 Poola zloti suurust summat, siis toetust vähendatakse ja seda makstakse summas, mis võrdub ülalpidamist saama õigustatud isikule elatisabifondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra perekonna sissetulek inimese kohta 900 Poola zlotti ületab (artikli 9 lõige 2a). Kui sel viisil arvutatud toetus jääb alla 100 Poola zloti, tehakse keeldumisotsus ja toetust ei maksta (artikli 9 lõige 2b).
Taotlus tuleb esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgsele omavalitsus- või linnavalitsusasutusele. Fondist toetuste väljamaksmise võib delegeerida ka mõnele omavalitsuse üksusele, nt sotsiaalhoolekande keskusele.
Kui aga isik, kellel on õigus elatisabile, elab ööpäevaringset täishooldust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei anta.
Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoht on Poolas ajal, mille eest talle toetust makstakse. Lisateave on esitatud aadressil https://www.gov.pl/web/rodzina/wiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego.
Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht on välismaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab asjaomast isikut elatisnõude esitamisel see regionaalne kohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel. Abi tähendab seda, et ülalpidamist saama õigustatud isikule antakse igakülgset teavet ja pakutakse abi nõutavate dokumentide täitmiseks ning kontrollitakse enne nõude esitamist pädevale keskasutusele välismaal, kas see vastab vorminõuetele.
Jah (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 49 alusel määratud pädev keskasutus).
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab regionaalne kohus.
Keskasutuse ülesandeid täitvate regionaalsete kohtute loetelu
Kohus |
Aadress |
Telefon (+48) |
Faks (+48) |
E-posti aadress |
Białystoki regionaalne kohus |
ul. Marii Skłodowskiej-Curie 1 15-950 Białystok |
85 745 92 20 |
85 742 15 17 |
|
Bielsko-Biała regionaalne kohus |
ul. Cieszyńska 10 43-300 Bielsko-Biała |
33 499 04 88 |
33 499 04 88 |
|
Bydgoszczi regionaalne kohus |
ul. Wały Jagiellońskie 2 85-128 Bydgoszcz |
52 325 31 55 |
52 325 32 55 |
|
Częstochowie regionaalne kohus |
ul. Dąbrowskiego 23/35 42-200 Częstochowa |
34 368 44 25 |
34 368 44 20 |
|
Elblągi regionaalne kohus |
pl. Konstytucji 1 82-300 Elbląg |
55 611 24 09 55 611 24 08 |
55 611 22 15 |
|
Gdański regionaalne kohus |
ul. Nowe Ogrody 30/34 80-803 Gdańsk |
58 321 31 19 [elatis] 58 321 31 41 [haldusbüroo juht] |
58 321 32 34 |
|
Gliwice regionaalne kohus |
ul. Kościuszki 15 44-100 Gliwice |
32 338 00 52 |
32 338 02 04 |
|
Gorzów Wielkopolski regionaalne kohus |
ul. Mieszka I 33 66-400 Gorzów Wielkopolski |
95 725 67 18 95 725 67 02 |
95 720 28 07 95 725 67 90 |
|
Jelenia Góra regionaalne kohus |
al. Wojska Polskiego 56 58-500 Jelenia Góra |
75 641 51 13 |
75 752 51 13 |
|
Kaliszi regionaalne kohus |
al. Wolności 13 62-800 Kalisz |
62 765 77 64 |
62 757 49 36 |
|
Katowice regionaalne kohus |
ul. Francuska 38 40-028 Katowice |
32 607 01 83 32 783 68 06 |
32 607 01 84 |
|
Kielce regionaalne kohus |
ul. Seminaryjska 12 a 25-372 Kielce |
41 340 23 20 41 340 23 82 41 340 24 92 |
41 340 23 20 |
|
Konini regionaalne kohus |
ul. Energetyka 5 62-510 Konin |
63 245 14 43 63 242 30 22 +172 |
63 242 65 69 |
|
Koszalini regionaalne kohus |
ul. Waryńskiego 7 75-541 Koszalin |
94 342 87 50 |
94 342 88 97 |
|
Krakówi regionaalne kohus |
ul. Przy Rondzie 7 31-547 Kraków |
12 619 52 41 12 619 52 62 12 619 52 04 |
12 619 56 65 |
|
Krosno regionaalne kohus |
ul. Sienkiewicza 12 38-400 Krosno |
13 437 36 71 13 437 36 73 |
13 432 05 70 |
|
Legnica regionaalne kohus |
ul. Złotoryjska 40 59-220 Legnica |
76 754 50 36 |
76 754 51 07 76 754 50 12 |
|
Lublini regionaalne kohus |
ul. Krakowskie Przedmieście 43 20-076 Lublin |
81 460 10 04 |
81 460 10 13 |
|
Łomża regionaalne kohus |
ul. Dworna 16 18-400 Łomża |
86 216 62 81 86 215 42 54 |
86 216 67 53 |
|
Łódźi regionaalne kohus |
XI Wydział Wizytacyjny (11. üksus – Inspektsioon) Plac Dąbrowskiego 5 90-921 Łódź (pokój [kabinet] 118) |
42 677 87 99 |
42 212 60 82 |
|
Nowy Sączi regionaalne kohus |
ul. Pijarska 3 33-300 Nowy Sącz |
18 448 21 45 |
18 448 21 85 |
|
Olsztyni regionaalne kohus |
ul. Dąbrowszczaków 44A 10-543 Olsztyn |
89 521 60 49 |
89 612 38 38 |
|
Opole regionaalne kohus |
pl. Daszyńskiego 1 45-064 Opole |
77 541 81 34 |
77 541 81 09 |
|
Ostrołęka regionaalne kohus |
ul. Gomulickiego 5 07-410 Ostrołęka |
29 765 01 30 |
29 765 01 81 |
|
Piotrków Trybunalski regionaalne kohus |
ul. Słowackiego 5 97-300 Piotrków Trybunalski |
44 649 41 59 44 649 41 21 |
44 647 89 19 |
|
Płocki regionaalne kohus |
pl. Narutowicza 4 09-404 Płock |
24 269 73 20 24 269 73 64 |
24 262 52 53 |
|
Poznańi regionaalne kohus |
ul. Stanisława Hejmowskiego 2 61-736 Poznań |
61 628 37 30 61 628 37 31 61 628 37 34 |
61 628 37 39 |
|
Przemyśli regionaalne kohus |
ul. Konarskiego 6 37- 700 Przemyśl |
16 676 13 36 |
16 676 13 53 |
|
Radomi regionaalne kohus |
ul. Marszałka J. Piłsudskiego 10 26-600 Radom |
48 677 67 80 48 677 67 88 |
48 368 02 87 |
|
Rybniki regionaalne kohus |
ul. Józefa Piłsudskiego 33 44-200 Rybnik |
32 784 05 78 |
32 784 04 02 |
|
Rzeszówi regionaalne kohus |
Plac Śreniawitów 3 35-959 Rzeszów |
17 875 63 94 |
17 862 72 65 |
|
Siedlce regionaalne kohus |
ul. Sądowa 2 08-110 Siedlce |
25 640 78 46 |
25 640 78 12 |
|
Sieradzi regionaalne kohus |
al. Zwycięstwa 1 98-200 Sieradz |
43 826 66 50 43 826 66 07 |
43 827 10 14 |
|
Słupski regionaalne kohus |
ul. Zamenhofa 7 76-200 Słupsk |
59 846 95 43 59 846 95 13 |
59 846 94 24 59 846 94 29 |
|
Suwałki regionaalne kohus |
ul. Waryńskiego 45 16-400 Suwałki |
87 563 12 13 87 563 13 00 |
87 563 13 03 |
|
Szczecini regionaalne kohus |
ul. Małopolska 17 70-227 Szczecin |
91 483 01 70 91 483 01 47 |
91 483 01 70 |
|
Świdnica regionaalne kohus |
pl. Grunwaldzki 14 58-100 Świdnica |
74 851 82 87 |
74 851 82 70 |
|
Tarnobrzegi regionaalne kohus |
ul. Sienkiewicza 27 39-400 Tarnobrzeg |
15 688 25 00 |
15 688 26 78 15 822 97 56 |
|
Tarnówi regionaalne kohus |
ul. J. Dąbrowskiego 27 33-100 Tarnów |
14 688 74 09 |
14 688 74 17 |
|
Toruńi regionaalne kohus |
ul. Piekary 51 87-100 Toruń |
56 610 56 09 |
56 655 57 06 |
|
Varssavi regionaalne kohus |
al. „Solidarności“ 127 00-898 Warszawa |
22 440 11 54 [ülalpidamine] 22 654 44 43 |
22 654 44 11 |
|
Varssavi-Praga regionaalne kohus |
ul. Poligonowa 3 04-051 Warszawa |
22 417 73 93 |
||
Włocławeki regionaalne kohus |
ul. Wojska Polskiego 22 87-800 Włocławek |
54 412 03 65 |
54 411 85 75 |
|
Wrocławi regionaalne kohus |
ul. Sądowa 1 50-046 Wrocław |
71 370 43 91 |
71 748 29 64 |
|
Zamośći regionaalne kohus |
ul. Wyszyńskiego 11 22-400 Zamość |
84 631 69 27 84 631 69 28 |
84 631 69 93 |
|
Zielona Góra regionaalne kohus |
pl. Słowiański 1 65-069 Zielona Góra |
68 322 02 21 |
68 456 77 69 |
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused esitataks taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotlused, mis vastavad määruse IV ja VI peatükis ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele, võib esitada otse pädevale Poola kohtule.
Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil
https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych.
Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad neid nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.
Kui kohus on ülalpidamise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda taotlusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule taotluse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt 5. küsimusele antud vastus). Täitmise taotluse võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile.
Kui Poola ja ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb ülalpidamisasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, antakse sellist abi asjaomase kokkuleppe alusel. Üldjuhul on kahepoolsete lepingutega ette nähtud, et taotluse saab esitada Poola kohtule otse või selle riigi kohtu kaudu, kus otsus tehti. Viimasel juhul edastatakse taotlused keskasutuste kaudu, milleks on tavaliselt justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni täitmiseks teatatud ametiasutused
http://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf.
Kohtute üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil
https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny.
ja kohtutäiturite üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil https://komornik.pl.
Jah, alates 18. juunist 2011.
Ei ole asjakohane.
Poolas kohaldatakse norme, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26/41, 31.1.2003, lk 90), mis täiendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluspool, kes eeldab teatavas vormis abi saamist (nt advokaadi määramine, dokumentide tõlkimine, reisikulude hüvitamine), peaks sellest kohtule sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi taotlusvormi.
28. aprillil 2011 võttis Poola seadusandja vastu seaduse, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teatavaid teisi seadusi (28. aprilli 2011. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti seadust, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist, ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevat seadust – 2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda ülalpidamiskohustuslase suhtes pädevale asutusele korralduse korraldada ülalpidamisasjas uurimine.
Kui kostja või menetlusosalise asukoht ei ole teada, teeb justiitsministeerium päringud kesk- ja kohalikes registrites (muu hulgas võib kasutada andmebaasi PESEL.SAD), et teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud ülesannete täitmise tagamiseks ei ole praegu kavas õiguslikes alustes, rahastamises ega keskasutuse personalis muudatusi teha.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.