Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje bulgaaria keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Sundenampakkumine

Bulgaaria

Sisu koostaja:
Bulgaaria
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

1. Arestitud vara müügist teatamine ja selle hinna määramine

Siseriiklikes õigusaktides on sätestatud eri toimingud, mida kohaldatakse täitemenetluse raames olenevalt täitemenetluse objektist.

Vallasvara müük

Vallasvara arestimiseks peab vara olema kantud kohtutäituri koostatud vara nimekirja. Võlgniku vallasvara võib arestida ka pärast vara nimekirja või arestimisteate saamist, kui viimases on nimetatud vara, millele sissenõue pööratakse. Kohtutäitur kannab võlausaldaja nimetatud vara nimekirja ainult siis, kui see on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui asjaolude põhjal on ilmne, et vara kuulub teisele isikule.

Arestitud vara müügi korraldab see kohtutäitur, kes on kandnud selle vara nimekirja. Vallasvara, varakogumite või -rühmade müük toimub kauplustes või börsidel, suulisel avalikul enampakkumisel või vastavalt vara sundmüüki reguleerivatele õigusnormidele.

Võlgnik võib nõustuda vara müügiga eraõigusliku kohtutäituri kaupluses kohtutäituri määratud hinnaga või eraõigusliku kohtutäituri määratud kaupluses, andes kirjaliku nõusoleku vara kauplusele müügiks üleandmiseks.

Kui vara saab müüa börsil, võib võlausaldaja või võlgnik määrata börsi, kus ta soovib vara müüa, ja anda müügiks spetsiaalse kirjaliku nõusoleku. Olenevalt olukorrast saab kauplus või börs vahendustasu 15% müügitehingu hinnast, mis arvatakse maha makstud summa laekumisel.

Esemed, mille väärtus ületab 5000 Bulgaaria leevi, mootorsõidukid, laevad ja õhusõidukid müüb kohtutäitur kinnisvara sundmüügi korras.

Kohtutäitur kuulutab vara müügi välja, riputades teate sobivatesse kohtadesse rajoonikohtu (rayonen sad) ruumides, oma büroos ja kohaliku omavalitsuse või linnavalitsuse ruumides. Teadete ülespaneku akt registreeritakse rajoonikohtus. Kui vara viimine kauplusesse teeb selle müümise ebamugavaks, riputab kohtutäitur teate üles ka silmatorkavale kohale kaupluse ruumides ja annab soovijatele võimaluse tutvuda varaga selle asukohas.

Kohtutäitur määrab hinna, millega vara kaupluses müüakse. Suulisel avalikul enampakkumisel või sundmüügil on alghinnaks 85% vara väärtusest. Poole taotlusel nimetatakse vara väärtuse kindlaksmääramiseks ekspert. Ekspert nimetatakse ex officio, kui väärtuse kindlaksmääramine eeldab eriteadmisi teaduse, kunsti, käsitöö jms valdkonnas. Arvamuse vara väärtuse kohta võib esitada suuliselt. Suulised arvamused märgitakse ka asjaomasesse akti.

Kui vara väärtus ületab 5000 Bulgaaria leevi ning kui tegemist on mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukitega, on kohtutäitur kohustatud nimetama vara väärtuse kindlaksmääramiseks eksperdi. Vallasvara müügihind ei tohi olla madalam kui selle kindlustusväärtus, kui see väärtus on kindlaks määratud. Seda reeglit ei kohaldata sama vara hilisemate müügitehingute puhul.

Esimeses müügiteates võib kumbki pool vaidlustada vara hinna selle kohtutäituripoolse kindlaksmääramise ajal ja taotleda uueks hindamiseks eksperdi nimetamist. Kohtutäitur määrab kulude tasumise tähtaja. Kui pool on asjaomased kulud ettenähtud tähtaja jooksul tasunud, peab kohtutäitur nimetama ühe või mitu eksperti vara väärtusele uue eksperdihinnangu andmiseks. Sel viisil määratud uut väärtust ei saa vaidlustada.

Kui vara ei õnnestu müüa kolme kuu jooksul alates selle kauplusele üleandmise kuupäevast või müügiteate avaldamise kuupäevast, müüakse see suulisel avalikul enampakkumisel hinnaga 50% kinnitatud alghinnast. Avalik enampakkumine toimub kohtutäituri määratud ajal selle hoone ees, kus nimekirja kantud vara hoitakse, või mõnes muus poolte kokkulepitud kohas. Kui kokkuleppele ei jõuta, toimub müük kohtutäituri määratud kohas kõige varem üks nädal ja hiljemalt kolm nädalat pärast vara nimekirja kandmise kuupäeva. Kui võlausaldaja ei tasu müügikulusid ühe nädala jooksul pärast nimekirja kandmist, siis müüki ei toimu ja nimekirja kantud vara vabastatakse. Müügipäeval koostab kohtutäitur akti, milles on märgitud teabe avaldamise päev ja viis ning teavitatavad isikud. Enampakkumine algab eelnevalt määratud ajal ja lõpeb pärast viimase nimekirja kantud vara müügiks pakkumist. Enampakkumisel osalemiseks tagatisraha maksmist ei nõuta.

Kinnisvara sundmüük

Kui täitemenetluse objektiks on kinnisvara, väljastab kohtutäitur vabatahtliku maksmise ettepaneku, milles täpsustatakse asjaomane kinnisvara, ning saadab samal ajal kirja registriametile selle kinnisvara sundvõõrandamise registreerimiseks.

Kohtutäitur kannab võlausaldaja nimetatud vara nimekirja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et vara oli sundvõõrandamise päeval võlgniku omandis. Omandiõigust kontrollitakse maksu- või dokumendiregistritest või muul viisil, sealhulgas naabrite küsitlemise teel. Kui kindlad tõendid vara omandiõiguse või valduse kohta puuduvad, võetakse arvesse vara valdust sundvõõrandamise päeval.

Kui vara väärtuse hindamine toimub pärast nimekirja koostamist, märgitakse nimekirja ka vara väärtuse hindamise päev. Sellisel juhul arvatakse pooled hinnangu esitamisest teavitatuks, olenemata sellest, kas nad viibisid nimekirja koostamise juures või mitte. Kui võlausaldaja seda nõuab, märgitakse nimekirja ka vara müügi koht ja aeg. Sellisel juhul arvatakse võlgnik müügist teavitatuks, olenemata sellest, kas ta viibis nimekirja koostamise juures või mitte.

Kohtutäitur nimetab vara väärtuse määramiseks eksperdi. Ekspert peab olema kantud sõltumatute hindajate seaduse (Zakon za nezavisimite otseniteli) kohasesse sõltumatute hindajate registrisse, või kohtuseaduse (Zakon za sadebnata vlast) alusel tunnustatud ekspertide nimekirja. Eksperdi arvamus edastatakse pooltele, kes võivad selle seitsme päeva jooksul vaidlustada. Kui eksperdi arvamus vaidlustatakse, nimetab pool teise hindamisakti koostamiseks eespool osutatud nõuetele vastava eksperdi ja kannab sellega seotud kulud. Teist hindamist ei tehta, kui esialgset hindamist ei vaidlustata. Kahe või enama eksperdihinnangu korral määratakse kinnisvara väärtus kõigis hindamisaktides märgitud väärtuste aritmeetilise keskmisena. Kinnisvara alghind enampakkumisel on 80% selle väärtusest. Esimese sundmüügi alghind ei tohi olla madalam kui selle maksustamishind, kui see on määratud.

Kohtutäitur on kohustatud koostama ühe nädala jooksul alates vara nimekirja koostamise kuupäevast müügiteate, mis sisaldab kinnisvara kirjeldust, selle omaniku andmeid, märget selle kohta, kas kinnisvara on koormatud hüpoteegiga, ning kõiki kinnisvara suhtes sundvõõrandamise ajal kehtivaid piiratud asjaõigusi, registreeritud nõudeid, arestimisi ja üüri-/rendilepinguid ning alghinda ning müügi toimumise kohta ja kuupäeva. Teade riputatakse üles sobivatesse kohtadesse eraõigusliku kohtutäituri büroo, rajoonikohtu ja kinnisasja asukoha järgse valla- või linnavalitsuse ruumides ning kinnisvarale endale. Teade avaldatakse ka täitmiskohajärgse regionaalse kohtu (okrazhen sad) veebisaidil vähemalt üks päev enne teates nimetatud müügi alguspäeva. Kohtutäitur koostab akti, milles on märgitud teate avaldamise kuupäev. Akt registreeritakse rajoonikohtus. Kohtutäitur määrab kindlaks ajad, millal potentsiaalsed ostjad saavad kinnisvaraga tutvuda.

Müük toimub rajoonikohtu ruumides. See kestab kuu aega ja lõpeb teates märgitud päeval. Müügidokumente hoitakse rajoonikohtu kantseleis ja need tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomasest kinnisvarast huvitatud isikutele. Enampakkumisel osalemiseks makstakse kohtutäituri kontole tagatisraha 10% alghinnast. Võlausaldaja ei maksa tagatisraha, kui tema nõue ületab tagatisraha summat. Kui pakkujaid ei ole või nõuetekohaseid pakkumisi ei tehta või kui ostja jätab hinna maksmata ja vara ei anta ostjaks kuulutatud pakkujale, on võlausaldajal õigus ühe nädala jooksul alates teate kuupäevast taotleda uue müügi korraldamist.

Uus müük toimub vastavalt esimese müügi reeglitele. Varaseim alguskuupäev on vähemalt üks kuu pärast esimese müügi lõppu ja alghind on 90% esimese müügi alghinnast. Kui kinnisvara ei müüda ka teisel müügil ja kui ühe nädala jooksul pärast müügiteate saatmist ei taotleta uue alghinna määramist, vabastatakse kinnisvara sundtäitmisest ja sundvõõrandamine tühistatakse kohtutäituri taotluse alusel.

2. Kolmandad isikud, kes on volitatud müüki korraldama

Täitemenetluse raames konfiskeeritud ja arestitud vara müüvad kohtutäiturid punktides 1 ja 6 kirjeldatud viisil. Ainus erand on vallasvara müük kaupluses või börsil.

Võlgnik võib nõustuda vara müügiga eraõigusliku kohtutäituri kaupluses kohtutäituri määratud hinnaga või eraõigusliku kohtutäituri määratud kaupluses, andes kirjaliku nõusoleku vara kauplusele müügiks üleandmiseks.

Kui vara saab müüa börsil, võib võlausaldaja või võlgnik määrata börsi, kus ta soovib vara müüa, ja anda müügiks spetsiaalse kirjaliku nõusoleku.

Vara üleandmist tõendab kohtutäituri ja börsi juhi või kaupluse juhataja allkirjastatud akt. Olenevalt olukorrast saab kauplus või börs vahendustasu 15% müügitehingu hinnast, mis arvatakse maha makstud summa laekumisel.

Kõik summad, mis on saadud täitemenetluse käigus võlgnikult, kolmandalt isikult, kelle suhtes arestimist kohaldatakse, pakkujatelt ja ostjatelt müügi käigus ning vallasvara müünud kauplustelt või börsidelt, makstakse kohtutäituri kontole.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes norme ei kohaldata täies ulatuses

Bulgaaria õiguses ei ole täitmis- ja pankrotimenetluse puhul ette nähtud ühtki liiki sundenampakkumist, mille suhtes asjaomaseid norme ei kohaldata täies ulatuses. Küll aga võivad mõnest eriseadusest tuleneda teatavad erisused enampakkumiste korraldamise tingimustes.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Bulgaarias on järgmised vararegistrid.

Kinnistusregister

Registrit peab registriamet (Agentsiya po vpisvaniyata) ja see on Bulgaarias asuva kinnisvara andmebaas, mis koosneb andmetest üksikute kinnistute kohta. Sellesse registreeritakse kinnistusdokumendid ja muud aktid, millega tunnustatakse, antakse üle, muudetakse või lõpetatakse kinnisvara omandiõigusi või muid asjaõigusi. Kinnistusregistrisse kantakse kinnisvara sundvõõrandamised ja seatud hüpoteegid. Register näitab eespool nimetatud asjaolude seisu alates viimasest kandest ja võimaldab kronoloogiliselt jälgida muutusi neis asjaoludes ja registreeritud dokumentides. Kinnistusregistrist saab teavet kinnisvara omandiõiguse, omanike ning kinnisvara suhtes kehtivate asjaõiguste ja muude piirangute kohta. Registriga saab tutvuda Bulgaaria registriametis kohapeal või veebi teel, kui kasutaja on end registreerinud ja spetsiaalses hinnakirjas esitatud tasu ära maksnud.

Riiklik mootorsõidukite register

Registrit peab siseministeerium (Ministerstvo na vatreshnite raboti). See sisaldab andmeid mootorsõidukite registreerimise ja registreeritud mootorsõidukite omanikuvahetuse kohta (sealhulgas andmed sõlmitud lepingute kohta) ning andmeid arestimise või muude kehtestatud piirangute kohta.

Ametlik juurdepääs registriandmetele on tagatud notaritele ning era- ja avalik-õiguslikele kohtutäituritele.

Sõidukite omanikele väljastatakse sõiduki registreerimise või registrist kustutamise tõend pärast siseministeeriumi poolt vastavalt riigilõivuseadusele (Zakon za darzhavnite taksi) kehtestatud lõivu tasumist.

Kui registreeritud sõidukite kohta taotlevad teavet siseministeerium, õigusasutused, riikliku julgeoleku ja avaliku korra eest vastutavad asutused ning riikliku maksuameti (Natsionalna agentsiya za prihodite) asutused ametliku taotluse alusel, siis tasu ei võeta.

Kolmandatele isikutele antakse teavet registreeritud sõidukite kohta õigusasutuste korraldusel pärast siseministeeriumi poolt vastavalt riigilõivuseadusele kehtestatud lõivu tasumist.

Bulgaaria Vabariigi tsiviilõhusõidukite register

Registrit peab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Ministerstvo na transporta i saobshteniyata) tsiviillennundusameti peadirektoraat (Glavna Direktsiya „Grazhdanska vasduhoplavatelna administratsiya“).

Bulgaaria Vabariigi tsiviilõhusõidukite registrisse kantakse kõik asjaolud, mis on seotud tsiviilõhusõiduki omandiõiguse tekkimisega ja kõik muutused, mis on seotud omandiõiguse üleminekuga, omandiõiguse või võlakirjaõiguste tekkimise ja üleminekuga ning koormatiste seadmisega.

Tehingud jõustuvad kolmandate isikute suhtes pärast nende registrisse kandmist. Registrisse kantud andmed arvatakse heas usus tegutsevatele kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks.

Tsiviilõhusõidukite register on avalikult kättesaadav tsiviillennundusameti veebisaidil, välja arvatud registreeritud tsiviilõhusõiduki omaniku, valdaja või kasutaja andmed. Tsiviillennundusameti peadirektoraat väljastab tsiviilõhusõidukite omanikele, valdajatele või kasutajatele või nende esindajatele registreerimistõendi ministrite nõukogu (Ministerski savet) kehtestatud tasu eest. Tõendeid tsiviilõhusõiduki omanike, valdajate või kasutajate isikusamasuse kohta väljastatakse ainult riigi- või õigusasutustele, kohtu- või avalik-õiguslikele täituritele, kes kasutavad neile seadusega antud volitusi, või tsiviilõhusõiduki omanikele või nende esindajatele.

Bulgaaria Vabariigi laevaregister

Registreeritavate eri kategooria laevade registrid moodustavad Bulgaaria lipu all sõitvate laevade ühtse registri. Neid peavad transpordi- ja kommunikatsiooniministri haldusalasse kuuluva Veeteede Ameti (Morska administratsiya) piirkondlikud üksused. Registrisse kantakse järgmised veesõidukid:

  1. väikesed jõelaevad pikkusega kuni 20 meetrit k.a, merelaevad kandevõimega kuni 40 brutotonni k.a;
  2. suured jõelaevad pikkusega üle 20 meetri k.a, merelaevad kandevõimega üle 40 brutotonni;
  3. laevapereta prahitud laevad;
  4. ehitatavad laevad pikkusega üle 12 meetri.

Bulgaaria Vabariigi laevaregister võimaldab teostada pädevust Bulgaaria lipu all sõitvate laevade üle ning kontrolli nende identifitseerimise, omandiõiguse, asjaõiguse ja hüpoteegiga koormamise, käsutusõiguse piirangute ning laevaomanike ja laevapereta prahtijate kohustuste üle.

Registreid peetakse nii paberil kui ka elektrooniliselt.

Kuigi registrid on põhimõtteliselt avalikud, on juurdepääs registritesse kantud teabele tegelikult piiratud ja reguleeritud. Üldsuse juurdepääs registritele on piiratud, et tagada omandiõiguse nõuetekohane kaitse. Huvitatud isikud võivad tasu eest taotleda kinnitatud väljavõtteid registrist. Pädevad direktoraadid väljastavad registriväljavõtteid isikutele, kellel on õigustatud huvi saada teavet laevade kohta. Samuti võib registritest saada üldist statistilist teavet laevade arvu ja tüüpide jms kohta.

Juurdepääs andmebaasile on tagatud korruptsioonivastase võitluse ja ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimise komisjonile (Komisiya za protivodeystvie na koruptsiyata i za otnemane na nezakonno pridobitoto imushtestvo), riiklikule maksuametile, riiklikule julgeolekuametile (Darzhavna agentsiya „Natsionalna sigurnost“) ja piirivalveametile (Granichna politsiya) vastavalt asjaomaste asutuste ja Veeteede Ameti täitevasutuse vahel sõlmitud kahepoolsetele lepingutele. Juurdepääsu on võimalik anda ka muudele asutustele ning kohtu- ja avalik-õiguslikele täituritele. Juurdepääs võimaldatakse unikaalse salasõnaga. Juurdepääs on tagatud väliselt IP-aadressilt ja läbi tulemüüri. Turvalisuse huvides on kasutusel funktsioon, mis jälgib iga süsteemi sisselogimist. Väliskasutajad võivad teha andmebaasis otsinguid, kasutades laevaomaniku kordumatut identifitseerimisnumbrit (kui laevaomanik on Bulgaaria kodanik) või kordumatut välismaalase numbrit (kui omanik on välisriigi kodanik), ning saada registrist kärbitud andmeid. Tegelikkuses on asjaomased andmed, st kas isikule kuulub laev, asjaomast tüüpi laev ja sadamaregistri number, andmed, mis on olulised nende asutuste ülesannete täitmiseks, kellele on antud juurdepääs registrile.

Registrisse kantavad asjaolud jõustuvad kolmandate isikute suhtes alles pärast registrisse kandmist.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Enamik eespool loetletud riiklikes registrites sisalduvatest andmetest on kas täielikult või osaliselt avalikud. Mõnel juhul võidakse teatavate otsingute eest küsida tasu.

Valitsus- ja õigusasutustel ning kohtu- ja avalik-õiguslikel täituritel on täielik juurdepääs registrite andmetele.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Vallas- ja kinnisvara, paberil väärtpabereid, ettevõtete eraldiseisvaid osi, samuti täitmisele pööratavaid tööstusomandi õigusi võib müüa elektroonilise sundenampakkumise korra kohaselt. Täitemenetluse poole kirjalikul taotlusel korraldab kohtutäitur elektroonilise sundenampakkumise.

Elektrooniline sundenampakkumine toimub justiitsministeeriumi (Ministerstvo na pravosadieto) spetsiaalse veebiplatvormi kaudu.

Enampakkumisel osalemiseks maksab iga pakkuja tagatisraha 10% alghinnast. Pakkujad registreeritakse elektroonilises keskkonnas elektroonilise allkirjaga või kohtutäituri büroos. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate pakkujate registreerimine kestab ühe kuu ja lõpeb teates märgitud päeval kell 17.00.

Elektrooniline sundenampakkumine on pakkumiste tegemiseks avatud seitse päeva. Enampakkumine lõpeb nimetatud ajavahemiku viimasel päeval kell 17.00, kui enampakkumise viimase 10 minuti jooksul ei tehta uusi pakkumisi. Kui enampakkumise viimase 10 minuti jooksul tehakse uus pakkumine, pikeneb enampakkumine automaatselt veel 10 minuti võrra, kuid mitte rohkem kui 48 tunni võrra. Enampakkumine lõpeb, kui viimase 10 minuti jooksul ei ole ühtegi pakkumist tehtud.

Pakkumised tehakse ühekaupa. Pakkuja viimane pakkumine avaldatakse elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvormil.

Pärast elektroonilise sundenampakkumise lõppu saadab platvorm automaatselt kõigile volitatud pakkujatele teate varale tehtud viimase pakkumise kohta.

Esimesel tööpäeval pärast enampakkumise lõppu kontrollib kohtutäitur kõiki enampakkumisega seotud asjaolusid ja koostab akti, mis sisaldab kõiki andmeid saadud osalemistaotluste ja volitatud ja volitamata pakkujate kohta koos põhjendusega, saadud pakkumisi ja enampakkumise käigus tekkinud tehniliste probleemide kirjeldust, ning kuulutab ostjaks kõrgeima hinna pakkunud isiku. Elektrooniline enampakkumine arvatakse lõppenuks, kui kohtutäitur allkirjastab akti. Akt avaldatakse kohe ühtsel veebiplatvormil, et tagada kõigile pakkujatele juurdepääs aktile.

Justiitsministeerium loob ja haldab elektrooniliste sundenampakkumiste ühtset veebiplatvormi, mis hõlmab sundenampakkumiste registrit ja sundenampakkumiste läbimise süsteemi, ning annab välja määruse elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvormi korralduse, eeskirjade ja toimimise kohta.

Elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvorm ja arestimisteabe ühtne kontaktpunkt toimivad ühise infosüsteemi alusel. Selline lähenemisviis tagab automatiseeritud andmevoo arestimisteabe ühtsest kontaktpunktist müügimoodulisse ja vastupidi.

Infosüsteem, mis toimib arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, on tsentraliseeritud andmebaas, mis sisaldab kõiki vallasvarale kehtestatud ja seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvaid arestimismärkeid.

Justiitsministeerium, siseministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium (Ministerstvo na zemedelieto) vahetavad elektrooniliselt teavet vallasvara kohta, mis kuulub registreerimisele iga nimetatud asutuse peetavates registrites, kasutades infosüsteemi, mis toimib arestimisteabe ühtse kontaktpunktina.

Infosüsteem, mis toimib Bulgaarias arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, tagab, et andmeid registreeritava vallasvara kohta, mis on täitemenetluse korras arestitud, hoitakse ühtses keskandmebaasis. Süsteemile pääsevad ligi kõik pädevad asutused ja isikud nii Bulgaarias kui ka välisriikides.

Justiitsministeerium saadab elektroonilise haldusteenuse kaudu teateid vara arestimise kohta, tuginedes arestimisteabe ühtse kontaktpunktina toimivas infosüsteemis sisalduvatele andmetele. Süsteem võimaldab ka teha päringuid mis tahes isiku suhtes rakendatud arestimiste kohta vastavalt e-valitsuse seaduses (Zakon za elektronnoto upravlenie) sätestatud nõuetele. Teenuseid taotletakse justiitsministeeriumi elektroonilise portaali kaudu.

Justiitsministeerium võtab oma teenuste eest tasu, mille suurus määratakse kindlaks ministrite nõukogu vastu võetud tariifistiku alusel.

Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste asutustel, kohalikel haldusasutustel ja avalikke ülesandeid täitvatel ametnikel on ametlik juurdepääs infosüsteemile tasuta.

NB!

Infosüsteem, sealhulgas infosüsteem, mis toimib Bulgaaria Vabariigis arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, ja elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvorm võetakse kasutusele 1. juulil 2023.

Viimati uuendatud: 05/10/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.