Definition

A judicial auction is normally preceded by a seizure, this is the act through which the creditor or the competent authority identifies and secures the assets suitable to satisfy the claim. Immovable and movable property can be seized, as well as credits which the debtor holds vis-à-vis a third party. In the case of credits, however, the enforcement proceedings do not terminate with the sale but with the allocation of the debtor’s credit to his or her creditor.

There are different types of judicial auctions in the EU countries, whose national law provide for the relevant legal framework. In some EU countries a judicial auction can be held on line, thus avoiding participants appearing personally before the judge or in the Court or in other public or private entities.

A judicial auction – which is usually directed by a judge, who can assign the sales operation to a third party (an independent professional or a company specifically authorised to perform this task) but can also be entirely managed by other subjects (e.g. bailiff, or other enforcement authority) – is normally preceded by appropriate advertisements.

The national pages will start having data added shortly. If the flag on the right of this page for the relevant country is greyed out then the information has not yet been added.

Glossary of terms related to judicial auctions

1. Award – the asset for sale is awarded to the person who has offered the highest price at the end of the judicial auction.
2. Basic price – value of the debtor’s seized properties (real estate or personal property) that have been foreclosed by the creditor or the competent authority.
3. Bid in competition with other people/companies – competitive bidding for an asset at a judicial auction.
4. Counter bid – a new bid for an item made by a person/company in a judicial auction, at a higher price – to attempt to secure the purchase.
5. Deposit – to attend a judicial auction, a person must pay a deposit before the auction starts. The person will get the deposit back at the end of the auction, if they do not buy the asset for sale.
6. Expert who estimates the value of seized assets – expert (in the relevant market) usually used to estimate the value of assets. The expert must give the asset’s fair market value, taking into account the general situation on that market and the condition it is in.
7. Person or company in charge of the sales operation – person or company responsible for giving information to people interested in buying the asset, advertising the sale of it, carrying out the bidding procedure during the auction, etc.
8. Possibility of previewing the asset for sale – chance for potential buyers to see the item in question, and the condition it is in (sometimes via photos, other times in person).
9. Sale advertisement – to sell a seized asset at a judicial auction, the judge or their delegate or the competent authority must advertise the sale (how and when the asset will be sold). Judicial auctions are usually advertised on the internet, but also often in newspapers.
10. Seized asset – debtor’s property (real estate or personal property) that is foreclosed by a creditor or the competent authority if the debtor does not voluntarily pay their debt. To foreclose an asset, the creditor or the competent authority must send the debtor a seizure order. This is an act in which the creditor or the competent authority identifies the asset that can be used to pay the debt.
11. Transfer – the act transferring ownership of the sale asset from the debtor to the buyer.

List of the EU countries in which the on-line judicial auction is already in place

1. Austria (in cooperation with Germany)
2. Croatia
3. Estonia
4. Finland
5. Germany (in cooperation with Austria)
6. Hungary
7. Italy
8. Latvia (only for enforcement procedures relating to immovable assets)
9. Portugal
10. Spain
11. The Netherlands (only for enforcement procedures relating to immovable assets)
12. Slovenia (only for enforcement procedures relating to immovable assets).

1. Arestitud vara müügist teatamine ja selle hinna määramine

Siseriiklikes õigusaktides on sätestatud eri toimingud, mida kohaldatakse täitemenetluse raames olenevalt täitemenetluse objektist.

Vallasvara müük

Vallasvara arestimiseks peab vara olema kantud kohtutäituri koostatud vara nimekirja. Võlgniku vallasvara võib arestida ka pärast vara nimekirja või arestimisteate saamist, kui viimases on nimetatud vara, millele sissenõue pööratakse. Kohtutäitur kannab võlausaldaja nimetatud vara nimekirja ainult siis, kui see on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui asjaolude põhjal on ilmne, et vara kuulub teisele isikule.

Arestitud vara müügi korraldab see kohtutäitur, kes on kandnud selle vara nimekirja. Vallasvara, varakogumite või -rühmade müük toimub kauplustes või börsidel, suulisel avalikul enampakkumisel või vastavalt vara sundmüüki reguleerivatele õigusnormidele.

Võlgnik võib nõustuda vara müügiga eraõigusliku kohtutäituri kaupluses kohtutäituri määratud hinnaga või eraõigusliku kohtutäituri määratud kaupluses, andes kirjaliku nõusoleku vara kauplusele müügiks üleandmiseks.

Kui vara saab müüa börsil, võib võlausaldaja või võlgnik määrata börsi, kus ta soovib vara müüa, ja anda müügiks spetsiaalse kirjaliku nõusoleku. Olenevalt olukorrast saab kauplus või börs vahendustasu 15% müügitehingu hinnast, mis arvatakse maha makstud summa laekumisel.

Esemed, mille väärtus ületab 5000 Bulgaaria leevi, mootorsõidukid, laevad ja õhusõidukid müüb kohtutäitur kinnisvara sundmüügi korras.

Kohtutäitur kuulutab vara müügi välja, riputades teate sobivatesse kohtadesse rajoonikohtu (rayonen sad) ruumides, oma büroos ja kohaliku omavalitsuse või linnavalitsuse ruumides. Teadete ülespaneku akt registreeritakse rajoonikohtus. Kui vara viimine kauplusesse teeb selle müümise ebamugavaks, riputab kohtutäitur teate üles ka silmatorkavale kohale kaupluse ruumides ja annab soovijatele võimaluse tutvuda varaga selle asukohas.

Kohtutäitur määrab hinna, millega vara kaupluses müüakse. Suulisel avalikul enampakkumisel või sundmüügil on alghinnaks 85% vara väärtusest. Poole taotlusel nimetatakse vara väärtuse kindlaksmääramiseks ekspert. Ekspert nimetatakse ex officio, kui väärtuse kindlaksmääramine eeldab eriteadmisi teaduse, kunsti, käsitöö jms valdkonnas. Arvamuse vara väärtuse kohta võib esitada suuliselt. Suulised arvamused märgitakse ka asjaomasesse akti.

Kui vara väärtus ületab 5000 Bulgaaria leevi ning kui tegemist on mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukitega, on kohtutäitur kohustatud nimetama vara väärtuse kindlaksmääramiseks eksperdi. Vallasvara müügihind ei tohi olla madalam kui selle kindlustusväärtus, kui see väärtus on kindlaks määratud. Seda reeglit ei kohaldata sama vara hilisemate müügitehingute puhul.

Esimeses müügiteates võib kumbki pool vaidlustada vara hinna selle kohtutäituripoolse kindlaksmääramise ajal ja taotleda uueks hindamiseks eksperdi nimetamist. Kohtutäitur määrab kulude tasumise tähtaja. Kui pool on asjaomased kulud ettenähtud tähtaja jooksul tasunud, peab kohtutäitur nimetama ühe või mitu eksperti vara väärtusele uue eksperdihinnangu andmiseks. Sel viisil määratud uut väärtust ei saa vaidlustada.

Kui vara ei õnnestu müüa kolme kuu jooksul alates selle kauplusele üleandmise kuupäevast või müügiteate avaldamise kuupäevast, müüakse see suulisel avalikul enampakkumisel hinnaga 50% kinnitatud alghinnast. Avalik enampakkumine toimub kohtutäituri määratud ajal selle hoone ees, kus nimekirja kantud vara hoitakse, või mõnes muus poolte kokkulepitud kohas. Kui kokkuleppele ei jõuta, toimub müük kohtutäituri määratud kohas kõige varem üks nädal ja hiljemalt kolm nädalat pärast vara nimekirja kandmise kuupäeva. Kui võlausaldaja ei tasu müügikulusid ühe nädala jooksul pärast nimekirja kandmist, siis müüki ei toimu ja nimekirja kantud vara vabastatakse. Müügipäeval koostab kohtutäitur akti, milles on märgitud teabe avaldamise päev ja viis ning teavitatavad isikud. Enampakkumine algab eelnevalt määratud ajal ja lõpeb pärast viimase nimekirja kantud vara müügiks pakkumist. Enampakkumisel osalemiseks tagatisraha maksmist ei nõuta.

Kinnisvara sundmüük

Kui täitemenetluse objektiks on kinnisvara, väljastab kohtutäitur vabatahtliku maksmise ettepaneku, milles täpsustatakse asjaomane kinnisvara, ning saadab samal ajal kirja registriametile selle kinnisvara sundvõõrandamise registreerimiseks.

Kohtutäitur kannab võlausaldaja nimetatud vara nimekirja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et vara oli sundvõõrandamise päeval võlgniku omandis. Omandiõigust kontrollitakse maksu- või dokumendiregistritest või muul viisil, sealhulgas naabrite küsitlemise teel. Kui kindlad tõendid vara omandiõiguse või valduse kohta puuduvad, võetakse arvesse vara valdust sundvõõrandamise päeval.

Kui vara väärtuse hindamine toimub pärast nimekirja koostamist, märgitakse nimekirja ka vara väärtuse hindamise päev. Sellisel juhul arvatakse pooled hinnangu esitamisest teavitatuks, olenemata sellest, kas nad viibisid nimekirja koostamise juures või mitte. Kui võlausaldaja seda nõuab, märgitakse nimekirja ka vara müügi koht ja aeg. Sellisel juhul arvatakse võlgnik müügist teavitatuks, olenemata sellest, kas ta viibis nimekirja koostamise juures või mitte.

Kohtutäitur nimetab vara väärtuse määramiseks eksperdi. Ekspert peab olema kantud sõltumatute hindajate seaduse (Zakon za nezavisimite otseniteli) kohasesse sõltumatute hindajate registrisse, või kohtuseaduse (Zakon za sadebnata vlast) alusel tunnustatud ekspertide nimekirja. Eksperdi arvamus edastatakse pooltele, kes võivad selle seitsme päeva jooksul vaidlustada. Kui eksperdi arvamus vaidlustatakse, nimetab pool teise hindamisakti koostamiseks eespool osutatud nõuetele vastava eksperdi ja kannab sellega seotud kulud. Teist hindamist ei tehta, kui esialgset hindamist ei vaidlustata. Kahe või enama eksperdihinnangu korral määratakse kinnisvara väärtus kõigis hindamisaktides märgitud väärtuste aritmeetilise keskmisena. Kinnisvara alghind enampakkumisel on 80% selle väärtusest. Esimese sundmüügi alghind ei tohi olla madalam kui selle maksustamishind, kui see on määratud.

Kohtutäitur on kohustatud koostama ühe nädala jooksul alates vara nimekirja koostamise kuupäevast müügiteate, mis sisaldab kinnisvara kirjeldust, selle omaniku andmeid, märget selle kohta, kas kinnisvara on koormatud hüpoteegiga, ning kõiki kinnisvara suhtes sundvõõrandamise ajal kehtivaid piiratud asjaõigusi, registreeritud nõudeid, arestimisi ja üüri-/rendilepinguid ning alghinda ning müügi toimumise kohta ja kuupäeva. Teade riputatakse üles sobivatesse kohtadesse eraõigusliku kohtutäituri büroo, rajoonikohtu ja kinnisasja asukoha järgse valla- või linnavalitsuse ruumides ning kinnisvarale endale. Teade avaldatakse ka täitmiskohajärgse regionaalse kohtu (okrazhen sad) veebisaidil vähemalt üks päev enne teates nimetatud müügi alguspäeva. Kohtutäitur koostab akti, milles on märgitud teate avaldamise kuupäev. Akt registreeritakse rajoonikohtus. Kohtutäitur määrab kindlaks ajad, millal potentsiaalsed ostjad saavad kinnisvaraga tutvuda.

Müük toimub rajoonikohtu ruumides. See kestab kuu aega ja lõpeb teates märgitud päeval. Müügidokumente hoitakse rajoonikohtu kantseleis ja need tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomasest kinnisvarast huvitatud isikutele. Enampakkumisel osalemiseks makstakse kohtutäituri kontole tagatisraha 10% alghinnast. Võlausaldaja ei maksa tagatisraha, kui tema nõue ületab tagatisraha summat. Kui pakkujaid ei ole või nõuetekohaseid pakkumisi ei tehta või kui ostja jätab hinna maksmata ja vara ei anta ostjaks kuulutatud pakkujale, on võlausaldajal õigus ühe nädala jooksul alates teate kuupäevast taotleda uue müügi korraldamist.

Uus müük toimub vastavalt esimese müügi reeglitele. Varaseim alguskuupäev on vähemalt üks kuu pärast esimese müügi lõppu ja alghind on 90% esimese müügi alghinnast. Kui kinnisvara ei müüda ka teisel müügil ja kui ühe nädala jooksul pärast müügiteate saatmist ei taotleta uue alghinna määramist, vabastatakse kinnisvara sundtäitmisest ja sundvõõrandamine tühistatakse kohtutäituri taotluse alusel.

2. Kolmandad isikud, kes on volitatud müüki korraldama

Täitemenetluse raames konfiskeeritud ja arestitud vara müüvad kohtutäiturid punktides 1 ja 6 kirjeldatud viisil. Ainus erand on vallasvara müük kaupluses või börsil.

Võlgnik võib nõustuda vara müügiga eraõigusliku kohtutäituri kaupluses kohtutäituri määratud hinnaga või eraõigusliku kohtutäituri määratud kaupluses, andes kirjaliku nõusoleku vara kauplusele müügiks üleandmiseks.

Kui vara saab müüa börsil, võib võlausaldaja või võlgnik määrata börsi, kus ta soovib vara müüa, ja anda müügiks spetsiaalse kirjaliku nõusoleku.

Vara üleandmist tõendab kohtutäituri ja börsi juhi või kaupluse juhataja allkirjastatud akt. Olenevalt olukorrast saab kauplus või börs vahendustasu 15% müügitehingu hinnast, mis arvatakse maha makstud summa laekumisel.

Kõik summad, mis on saadud täitemenetluse käigus võlgnikult, kolmandalt isikult, kelle suhtes arestimist kohaldatakse, pakkujatelt ja ostjatelt müügi käigus ning vallasvara müünud kauplustelt või börsidelt, makstakse kohtutäituri kontole.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes norme ei kohaldata täies ulatuses

Bulgaaria õiguses ei ole täitmis- ja pankrotimenetluse puhul ette nähtud ühtki liiki sundenampakkumist, mille suhtes asjaomaseid norme ei kohaldata täies ulatuses. Küll aga võivad mõnest eriseadusest tuleneda teatavad erisused enampakkumiste korraldamise tingimustes.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Bulgaarias on järgmised vararegistrid.

Kinnistusregister

Registrit peab registriamet (Agentsiya po vpisvaniyata) ja see on Bulgaarias asuva kinnisvara andmebaas, mis koosneb andmetest üksikute kinnistute kohta. Sellesse registreeritakse kinnistusdokumendid ja muud aktid, millega tunnustatakse, antakse üle, muudetakse või lõpetatakse kinnisvara omandiõigusi või muid asjaõigusi. Kinnistusregistrisse kantakse kinnisvara sundvõõrandamised ja seatud hüpoteegid. Register näitab eespool nimetatud asjaolude seisu alates viimasest kandest ja võimaldab kronoloogiliselt jälgida muutusi neis asjaoludes ja registreeritud dokumentides. Kinnistusregistrist saab teavet kinnisvara omandiõiguse, omanike ning kinnisvara suhtes kehtivate asjaõiguste ja muude piirangute kohta. Registriga saab tutvuda Bulgaaria registriametis kohapeal või veebi teel, kui kasutaja on end registreerinud ja spetsiaalses hinnakirjas esitatud tasu ära maksnud.

Riiklik mootorsõidukite register

Registrit peab siseministeerium (Ministerstvo na vatreshnite raboti). See sisaldab andmeid mootorsõidukite registreerimise ja registreeritud mootorsõidukite omanikuvahetuse kohta (sealhulgas andmed sõlmitud lepingute kohta) ning andmeid arestimise või muude kehtestatud piirangute kohta.

Ametlik juurdepääs registriandmetele on tagatud notaritele ning era- ja avalik-õiguslikele kohtutäituritele.

Sõidukite omanikele väljastatakse sõiduki registreerimise või registrist kustutamise tõend pärast siseministeeriumi poolt vastavalt riigilõivuseadusele (Zakon za darzhavnite taksi) kehtestatud lõivu tasumist.

Kui registreeritud sõidukite kohta taotlevad teavet siseministeerium, õigusasutused, riikliku julgeoleku ja avaliku korra eest vastutavad asutused ning riikliku maksuameti (Natsionalna agentsiya za prihodite) asutused ametliku taotluse alusel, siis tasu ei võeta.

Kolmandatele isikutele antakse teavet registreeritud sõidukite kohta õigusasutuste korraldusel pärast siseministeeriumi poolt vastavalt riigilõivuseadusele kehtestatud lõivu tasumist.

Bulgaaria Vabariigi tsiviilõhusõidukite register

Registrit peab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Ministerstvo na transporta i saobshteniyata) tsiviillennundusameti peadirektoraat (Glavna Direktsiya „Grazhdanska vasduhoplavatelna administratsiya“).

Bulgaaria Vabariigi tsiviilõhusõidukite registrisse kantakse kõik asjaolud, mis on seotud tsiviilõhusõiduki omandiõiguse tekkimisega ja kõik muutused, mis on seotud omandiõiguse üleminekuga, omandiõiguse või võlakirjaõiguste tekkimise ja üleminekuga ning koormatiste seadmisega.

Tehingud jõustuvad kolmandate isikute suhtes pärast nende registrisse kandmist. Registrisse kantud andmed arvatakse heas usus tegutsevatele kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks.

Tsiviilõhusõidukite register on avalikult kättesaadav tsiviillennundusameti veebisaidil, välja arvatud registreeritud tsiviilõhusõiduki omaniku, valdaja või kasutaja andmed. Tsiviillennundusameti peadirektoraat väljastab tsiviilõhusõidukite omanikele, valdajatele või kasutajatele või nende esindajatele registreerimistõendi ministrite nõukogu (Ministerski savet) kehtestatud tasu eest. Tõendeid tsiviilõhusõiduki omanike, valdajate või kasutajate isikusamasuse kohta väljastatakse ainult riigi- või õigusasutustele, kohtu- või avalik-õiguslikele täituritele, kes kasutavad neile seadusega antud volitusi, või tsiviilõhusõiduki omanikele või nende esindajatele.

Bulgaaria Vabariigi laevaregister

Registreeritavate eri kategooria laevade registrid moodustavad Bulgaaria lipu all sõitvate laevade ühtse registri. Neid peavad transpordi- ja kommunikatsiooniministri haldusalasse kuuluva Veeteede Ameti (Morska administratsiya) piirkondlikud üksused. Registrisse kantakse järgmised veesõidukid:

1. väikesed jõelaevad pikkusega kuni 20 meetrit k.a, merelaevad kandevõimega kuni 40 brutotonni k.a;
2. suured jõelaevad pikkusega üle 20 meetri k.a, merelaevad kandevõimega üle 40 brutotonni;
3. laevapereta prahitud laevad;
4. ehitatavad laevad pikkusega üle 12 meetri.

Bulgaaria Vabariigi laevaregister võimaldab teostada pädevust Bulgaaria lipu all sõitvate laevade üle ning kontrolli nende identifitseerimise, omandiõiguse, asjaõiguse ja hüpoteegiga koormamise, käsutusõiguse piirangute ning laevaomanike ja laevapereta prahtijate kohustuste üle.

Registreid peetakse nii paberil kui ka elektrooniliselt.

Kuigi registrid on põhimõtteliselt avalikud, on juurdepääs registritesse kantud teabele tegelikult piiratud ja reguleeritud. Üldsuse juurdepääs registritele on piiratud, et tagada omandiõiguse nõuetekohane kaitse. Huvitatud isikud võivad tasu eest taotleda kinnitatud väljavõtteid registrist. Pädevad direktoraadid väljastavad registriväljavõtteid isikutele, kellel on õigustatud huvi saada teavet laevade kohta. Samuti võib registritest saada üldist statistilist teavet laevade arvu ja tüüpide jms kohta.

Juurdepääs andmebaasile on tagatud korruptsioonivastase võitluse ja ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimise komisjonile (Komisiya za protivodeystvie na koruptsiyata i za otnemane na nezakonno pridobitoto imushtestvo), riiklikule maksuametile, riiklikule julgeolekuametile (Darzhavna agentsiya „Natsionalna sigurnost“) ja piirivalveametile (Granichna politsiya) vastavalt asjaomaste asutuste ja Veeteede Ameti täitevasutuse vahel sõlmitud kahepoolsetele lepingutele. Juurdepääsu on võimalik anda ka muudele asutustele ning kohtu- ja avalik-õiguslikele täituritele. Juurdepääs võimaldatakse unikaalse salasõnaga. Juurdepääs on tagatud väliselt IP-aadressilt ja läbi tulemüüri. Turvalisuse huvides on kasutusel funktsioon, mis jälgib iga süsteemi sisselogimist. Väliskasutajad võivad teha andmebaasis otsinguid, kasutades laevaomaniku kordumatut identifitseerimisnumbrit (kui laevaomanik on Bulgaaria kodanik) või kordumatut välismaalase numbrit (kui omanik on välisriigi kodanik), ning saada registrist kärbitud andmeid. Tegelikkuses on asjaomased andmed, st kas isikule kuulub laev, asjaomast tüüpi laev ja sadamaregistri number, andmed, mis on olulised nende asutuste ülesannete täitmiseks, kellele on antud juurdepääs registrile.

Registrisse kantavad asjaolud jõustuvad kolmandate isikute suhtes alles pärast registrisse kandmist.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Enamik eespool loetletud riiklikes registrites sisalduvatest andmetest on kas täielikult või osaliselt avalikud. Mõnel juhul võidakse teatavate otsingute eest küsida tasu.

Valitsus- ja õigusasutustel ning kohtu- ja avalik-õiguslikel täituritel on täielik juurdepääs registrite andmetele.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Vallas- ja kinnisvara, paberil väärtpabereid, ettevõtete eraldiseisvaid osi, samuti täitmisele pööratavaid tööstusomandi õigusi võib müüa elektroonilise sundenampakkumise korra kohaselt. Täitemenetluse poole kirjalikul taotlusel korraldab kohtutäitur elektroonilise sundenampakkumise.

Elektrooniline sundenampakkumine toimub justiitsministeeriumi (Ministerstvo na pravosadieto) spetsiaalse veebiplatvormi kaudu.

Enampakkumisel osalemiseks maksab iga pakkuja tagatisraha 10% alghinnast. Pakkujad registreeritakse elektroonilises keskkonnas elektroonilise allkirjaga või kohtutäituri büroos. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate pakkujate registreerimine kestab ühe kuu ja lõpeb teates märgitud päeval kell 17.00.

Elektrooniline sundenampakkumine on pakkumiste tegemiseks avatud seitse päeva. Enampakkumine lõpeb nimetatud ajavahemiku viimasel päeval kell 17.00, kui enampakkumise viimase 10 minuti jooksul ei tehta uusi pakkumisi. Kui enampakkumise viimase 10 minuti jooksul tehakse uus pakkumine, pikeneb enampakkumine automaatselt veel 10 minuti võrra, kuid mitte rohkem kui 48 tunni võrra. Enampakkumine lõpeb, kui viimase 10 minuti jooksul ei ole ühtegi pakkumist tehtud.

Pakkumised tehakse ühekaupa. Pakkuja viimane pakkumine avaldatakse elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvormil.

Pärast elektroonilise sundenampakkumise lõppu saadab platvorm automaatselt kõigile volitatud pakkujatele teate varale tehtud viimase pakkumise kohta.

Esimesel tööpäeval pärast enampakkumise lõppu kontrollib kohtutäitur kõiki enampakkumisega seotud asjaolusid ja koostab akti, mis sisaldab kõiki andmeid saadud osalemistaotluste ja volitatud ja volitamata pakkujate kohta koos põhjendusega, saadud pakkumisi ja enampakkumise käigus tekkinud tehniliste probleemide kirjeldust, ning kuulutab ostjaks kõrgeima hinna pakkunud isiku. Elektrooniline enampakkumine arvatakse lõppenuks, kui kohtutäitur allkirjastab akti. Akt avaldatakse kohe ühtsel veebiplatvormil, et tagada kõigile pakkujatele juurdepääs aktile.

Justiitsministeerium loob ja haldab elektrooniliste sundenampakkumiste ühtset veebiplatvormi, mis hõlmab sundenampakkumiste registrit ja sundenampakkumiste läbimise süsteemi, ning annab välja määruse elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvormi korralduse, eeskirjade ja toimimise kohta.

Elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvorm ja arestimisteabe ühtne kontaktpunkt toimivad ühise infosüsteemi alusel. Selline lähenemisviis tagab automatiseeritud andmevoo arestimisteabe ühtsest kontaktpunktist müügimoodulisse ja vastupidi.

Infosüsteem, mis toimib arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, on tsentraliseeritud andmebaas, mis sisaldab kõiki vallasvarale kehtestatud ja seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvaid arestimismärkeid.

Justiitsministeerium, siseministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium (Ministerstvo na zemedelieto) vahetavad elektrooniliselt teavet vallasvara kohta, mis kuulub registreerimisele iga nimetatud asutuse peetavates registrites, kasutades infosüsteemi, mis toimib arestimisteabe ühtse kontaktpunktina.

Infosüsteem, mis toimib Bulgaarias arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, tagab, et andmeid registreeritava vallasvara kohta, mis on täitemenetluse korras arestitud, hoitakse ühtses keskandmebaasis. Süsteemile pääsevad ligi kõik pädevad asutused ja isikud nii Bulgaarias kui ka välisriikides.

Justiitsministeerium saadab elektroonilise haldusteenuse kaudu teateid vara arestimise kohta, tuginedes arestimisteabe ühtse kontaktpunktina toimivas infosüsteemis sisalduvatele andmetele. Süsteem võimaldab ka teha päringuid mis tahes isiku suhtes rakendatud arestimiste kohta vastavalt e-valitsuse seaduses (Zakon za elektronnoto upravlenie) sätestatud nõuetele. Teenuseid taotletakse justiitsministeeriumi elektroonilise portaali kaudu.

Justiitsministeerium võtab oma teenuste eest tasu, mille suurus määratakse kindlaks ministrite nõukogu vastu võetud tariifistiku alusel.

Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste asutustel, kohalikel haldusasutustel ja avalikke ülesandeid täitvatel ametnikel on ametlik juurdepääs infosüsteemile tasuta.

NB!

Infosüsteem, sealhulgas infosüsteem, mis toimib Bulgaaria Vabariigis arestimisteabe ühtse kontaktpunktina, ja elektrooniliste sundenampakkumiste veebiplatvorm võetakse kasutusele 1. juulil 2023.

1. Arestitud vara müügist teatamine ja selle hinna määramine

Enampakkumise teated avaldatakse kohtutäituri ametlikul teadetetahvlil või kohaliku omavalitsuse poolt tavapäraselt kasutataval viisil. Need avaldatakse ka enampakkumiste portaalis (Portál dražeb) (http://www.portaldrazeb.cz) ja täitemenetluste keskregistris (Centrální evidence exekucí) (http://www.ceecr.cz).

Kinnisvara enampakkumise puhul nimetab kohtutäitur eksperdi, kes teeb kindlaks kinnisvara, sealhulgas selle sisustuse ning kinnisvaraga seotud individuaalsete õiguste ja puuduste normaalväärtuse. Kohtutäitur määrab eksperdiarvamuse alusel kinnisvara väärtuse. Selle väärtuse alusel saadakse baashind, mis on kaks kolmandikku esimese enampakkumise tulemusel saadud hinnast.

Vallasvara väärtus tehakse kindlaks hinnaseaduse nr 526/1990 või täitevametniku/kohtutäituri hinnangu alusel. Kui selle isiku teadmised ja kogemused on ebapiisavad, nimetatakse ekspert, kes koostab hinnangu. Baashind on üks kolmandik saadud hinnast.

2. Kolmandad isikud, kes on volitatud müüki korraldama

Tšehhi Vabariigis on kasutusel kaks täitmise meetodit.

• Täitmine

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes norme ei kohaldata täies ulatuses

Kõiki sundenampakkumisi reguleerivad seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik), seaduse nr 120/2001 (täitemenetluse seadustik) ja rakendusmääruse nr 418/2001 (täitemenetluse ja muude toimingute teostamise korra kohta) asjakohased sätted.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Varad registreeritakse järgmistes avalikes registrites.

• Kinnisvara: kinnistusraamat (katastr nemovitostí)
• Vallasvara: sõidukiregister (registr vozidel), laevaregister (plavební rejstřík) ja õhusõidukite register (letecký rejstřík)
• Väärtpaberid: väärtpaberite keskdepositoorium (Centrální depozitář cenných papírů)

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Võlgnike nimekirja peetakse Tšehhi Vabariigi võlgnike keskregistris (Centrální registr dlužníků České republiky) (http://www.centralniregistrdluzniku.cz), millega võlausaldajad ja võlgnikud saavad tutvuda. Sellele juurdepääsuks tuleb end registreerida, mis on tasuta.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Sundenampakkumise teates tuleb alati nimetada sundenampakkumise toimumise koht (enampakkumine võib toimuda ka veebis). Ametlik riiklik sundenampakkumiste domeen siiski puudub. Mitteametlikud portaalid on näiteks https://www.exdrazby.cz, http://www.okdrazby.cz ja http://www.drazby-exekutori.cz. Enampakkumisel osalemiseks tuleb end autentida ja maksta tagatisraha.

1. Arestitud varade müügiga seotud teavitamine ja hindamine

Arestitud vara müügi viib läbi kohtutäitur. Kui võlgnik ja sissenõudja jõuavad nõude rahuldamise osas kokkuleppele ehk et täitemenetluse raames sissenõutav nõue saab rahuldatud muul viisil, siis ei pea arestitud vara müüma enampakkumisel. Kokkulepped tuleb sõlmida kõigi sissenõudjatega. Kokkuleppest tuleb teavitada ka kohtutäiturit, vastasel juhul jätkab kohtutäitur oma tavapäraseid menetlustoiminguid.

Juhul kui täitmisavaldus võla sissenõudmiseks on esitatud erinevate võlausaldajate poolt erinevatele kohtutäituritele ja kinnisvara on ühe kohtutäituri poolt juba arestitud, siis ei saa teine täitemenetlust alustanud kohtutäitur võlgniku registrijärgset kinnisvara enne arestida, kui esimene kohtutäitur selle vabastab.

Enampakkumisele mineva vara väärtuse ja alghinna määrab ekspert.

Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas. Vastav kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.

Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega. Asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.

Kui enampakkumisel müüdavast varast on huvitatud mitu soovijat, siis saavad enampakkumisel osaleda kõik sellele nõuetekohaselt registreerunud isikud. Enampakkumine algab alghinnast ja osalejad saavad pakkumise teha vastavalt pakkumise sammule enampakkumiseks määratud aja jooksul. Kui pikenemise intervalli jooksul tehakse enne enampakkumise lõppu uus pakkumine, lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni, kuni pakkumisi tehakse. Enampakkumise pikenemise intervall on 1–60 minutit. Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine. Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse oksjonikeskkonnas enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

Kohtutäitur võib määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma. Tagatisraha saab tasuda elektrooniliselt internetipanga vahendusel kohtutäituri poolt määrtaud kontole või oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja kaudu. Suulisel enampakkumisel võib tasuda tagatisraha sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügitehingu läbi viia

Täitemenetluses arestitud vallas- ja kinnisasjade müügi viib läbi kohtutäitur. Lihtsustatud enampakkumise viib läbi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt volitatud isik. Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning vara müügi viib läbi pankrotihaldur.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes eeskirju ei kohaldata täies ulatuses

Eesti täite- ja pankrotimenetluses ei esine oksjoni tüüpe, millele eeltoodud reeglid kohalduksid ainut osaliselt. Küll aga võivad teatud erisused oksjonite läbiviimise tingimustes tuleneda mõnest eriseadusest.

4. Teave varade riiklike registrite kohta

Eestis on olemas järgnevad registrid:

• E-kinnistusraamat on elektrooniline teenus, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid ja kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid. Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine. Kinnistusregistriosade detailandmeid saab näha vastavalt teenuse hinnakirjale.
• Ehitisregister on avalik elektrooniline register, mille eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine.
• Liiklusregister, kust saab infot sõidukite ja haagiste kohta. Liiklusregister on avalik elektrooniline andmekogu, kuid osad selles sisalduvad andmed (nt sõiduki omaniku andmed) on siiski piiratud juurdepääsuga.
• Väärtpaberiregister on Eesti väärtpaberite keskregistri elektrooniline teenuste keskkond nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, mille vahendusel on võimalik sooritada päringuid ja saada operatiivselt teavet registrisse kantud väärtpaberite ja väärtpaberikontode kohta kokkulepitud andmekoosseisude piires. Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine.
• E-äriregister koondab andmed kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta. Infosüsteemis saab lisaks äri- ja mittetulundusühingutele ning sihtasutustele vaadata ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning põhiseaduslike institutsioonide andmeid. ID-kaardiga sisenedes saab endaga seonduvat vaadata tasuta.
• Abieluvara registrisse kantakse andmed abikaasade poolt valitud varasuhete ja sõlmitud abieluvaralepingute kohta. Abieluvararegistri kaardil olev info on avalik ning kõigile tasuta kättesaadav e-teenuse kaudu.
• Laevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade elektroonilisest registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Laevakinnistusraamatu andmed on avalikud ja õigusliku jõuga. Andmetega saab tutvuda igaüks tasuta.
• Õhusõidukite register võimaldab õhusõidukite registreerimiseks ja nende identifitseerimiseks vajalike andmete kogumist ja töötlemist.
• Maksehäireregister, Creditinfo ametlik maksehäireregister on Eesti ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot sisaldav register, mis on loodud 2001. aastal Eesti pankade poolt. Päringute tegemine on tasuline.
• Patendi- ja kaubamärgi avalikest e-registritest on päringute tegemine tasuta.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Enamus eelpool mainitud riiklikes registrites olev info on kas täielikult või osaliselt avalik. Päringu teostamiseks võib olla vajalik isiku tuvastamine kas ID-kaardiga, mobiili ID-ga või panga kaudu. Teatud päringute tegemine võib olla tasuline.

Kohtutäituril või pankrotihalduril tuleb erinevatele registritele vajalikus mahus elektroonilise juurdepääsu saamiseks taotleda juurdepääsu luba.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitemenetlusese raames läbi viidaval enampakkumisel toimub arestitud kinnis- ja vallasvara müük seaduse alusel. Online enampakkumised on oksjonikeskkonnas nähtavad ja kättesaadavad. Avaliku enampakkumise oksjonikeskkonda haldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Kuulutus avaliku enampakkumise kohta avaldatakse vähemalt kümme (kinnisasja puhul vähemalt kakskümmend) päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.

Oksjonil osalemiseks peab enampakkumisel osaleda sooviv isik end registreerima konkreetsele oksjonile enampakkumise teates märgitud korras ja tähtajal ning tasuma tagatisraha, kui tagatisraha tasumine on seatud oksjonil osalemise tingimuseks ning isik ei ole seaduse alusel tagatisraha tasumisest vabastatud. Pakkumisi saavad oksjonil teha oksjonile registreeritud osalejad, kellel on selleks vajalik õigus- ja teovõime ning kelle õigust oksjonil osaleda ei ole seadusega või muul alusel piiratud. Avaliku enampakkumise osavõtutaotlus peab olema allkirjastatud kas digitaalselt või käsitsi. Osavõtutaotluse saab soovija esitada e-posti teel, edastades selle kohtutäiturile avaliku enampakkumise kuulutuses näidatud aadressile, või laadides selle üles oksjonikeskkonnas. Osavõtu taotlus ei pea olema krüpteeritud, kuid kohtutäitur määrab konkreetse registreerumise korra. Suulise enampakkumise korral peab ümbrik olema suletud. Online oksjonikeskkonnas pakkumist tehes on vajalik sisse logida kas ID-kaardi, mobiil ID või kasutajanime ja parooliga.

Nõutud maksed (tagatisraha, kulud, ostuhind jne) tasutakse elektrooniliselt internetipanga vahendusel kohtutäituri poolt määrtaud kontole või oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja kaudu.

Pakkuja peab olema registreerunud oksjonile kui oksjon avatakse. Kõiki pakkujad teavitatakse oksjoni algusest. Pakkujatele saadetakse e-postile teade oksjoni alguse kohta. Avalikkus saab jälgida oksjoni kulgemist läbi avaliku oksjonikeskkonna. Pakkumisi on võimalik teha konkreetse ajalimiidi jooksul (e-Bay mudel). Oksjonil osalejale on avatud kasutajatugi (eesti, vene ja inglise keelne). Oksjonil osalevate pakkujate anonüümsus on garanteeritud kuni oksjoni lõpuni.

Liikmesriikide vaheline avalik enampakkumine soodustaks EL liikmesriikide inimeste ja ettevõtete vahelisi suhteid, muudaks oksjonid läbipaistvamaks ja tooks kaasa suurema osalejate hulga. Võimalik, et vähendaks ka varade müügile kuluvat aega.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestimine leiab aset, kui kohtutäitur viib vallasvara ära (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 954) või arestib võlgniku omandis oleva kinnisasja või võlgniku asjaõiguse kinnisasja suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 992) ja täiskasvanud tunnistaja juuresolekul koostatakse akt. Arestitud vara hindab kohtutäitur või kohtutäituri palgatud ekspert omal äranägemisel. Kinnisasja puhul peab sõltumatu ekspert kindlaks määrama selle turuväärtuse.

Arestimisaktis peab olema järgmine teave:

1. arestitud vallasvara täpne kirjeldus, nii et selle identsuse suhtes ei teki mingit kahtlust;
2. kohtutäituri või eksperdi antud hinnang arestitud vara väärtusele;
3. pakkumise alghind, mis peab kinnisasja puhul olema võrdne arestitud vara turuväärtusega;
4. täitedokument, millel täitmine põhineb, võlgnikule edastatud määrus ja summa, mille ulatuses vara arestiti;
5. enampakkumise kuupäev, mis peab olema seitse (7) kuud alates arestimise lõpuleviimise kuupäevast, kuid mitte hilisem kui kaheksa (8) kuud alates sellest kuupäevast; enampakkumise koht ja enampakkumise korraldaja nimi.

Väljavõte arestimisaktist, sealhulgas täitmist taotleva poole ja selle poole, kelle suhtes täitmist taotletakse, täisnimed, arestitud vara lühikirjeldus, pakkumise alghind, enampakkumise korraldaja nimi ja täpne aadress, samuti enampakkumise koht, kuupäev ja kellaaeg tuleb avaldada viieteistkümne päeva jooksul pärast arestimist vabade elukutsete esindajate kindlustusfondi veebisaidil jaotises „Advokaatide kindlustus“ juriidiliste väljaannete bülletääni enampakkumiste rubriigis.

Enampakkumine ei või toimuda, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud, sellisel juhul on see kehtetu.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki korraldada

Arestitud vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel veebiplatvormil notari juuresolekul, kelle piirkonnas vara arestiti ja kes on määratud enampakkumisel osalema (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 959). Arestitud kinnisvara müüakse samuti avalikul enampakkumisel veebiplatvormil notari juuresolekul, kelle piirkonnas vara arestiti ja kes on määratud enampakkumisel osalema (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 998).

Enampakkumine toimub elektrooniliste pakkumiste tegemise teel, pärast seda, kui pakkujad on tasunud tagatisraha ja nad on elektroonilistes süsteemides sertifitseeritud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 959. Enampakkumised toimuvad tööpäevadel, täpsemalt kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti selle piirkonna tsiviilkohtus, kus vara arestiti.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse norme kohaldada osaliselt

Erivara arestimine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1022–1033):

Arestida on võimalik ka selle poole, kelle suhtes täitmist taotletakse, selliseid varalisi õigusi, mida ei või arestida tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 953 lõigetes 1 ja 2 ning artiklites 982 ja 992 sätestatud menetluses, eelkõige intellektuaalomandi õigusi, patendiõigusi, filmide litsentsitasusid ja nõudeid kolmandate isikute vastu, mis sõltuvad vastusooritusest, tingimusel et materiaalõiguse sätted lubavad kõnealuseid õigusi üle anda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1022).

Kui on tehtud määrus arestitud õiguse müümiseks enampakkumisel, määrab piirkonna tsiviilkohus enampakkumise korraldaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1026) ja kohaldatakse sätteid, mis reguleerivad vallasvara müümist enampakkumisel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Riiklikke vararegistreid ei ole.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike materiaalse vara või nõuete kohta

Selliseid andmebaase ei ole, mis sisaldaksid andmeid võlgnike materiaalse vara või nõuete kohta. Avaliku sektori tulude sõltumatu asutus (Anexártiti Archí Dimosíon Esódon - AADE) haldab kesksüsteemi, millele on juurdepääs ainult teatavatel ametiasutustel (prokuratuur, maksuamet, rahapesuvastase võitluse asutus, jms) ja kus saab näha pangaarveid Kreeka pankades.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Alates 2018. aasta algusest toimuvad kõik enampakkumised elektrooniliselt platvormil eauction.gr.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Enampakkumised kuulutatakse välja teadetega riigi ametliku väljaande B.O.E. (Boletín Oficial del Estado) portaali jaotises Administración de Justicia (kohtuhaldus) ja enampakkumiste portaalis.

Hindamised teostavad sel eesmärgil algatatud kohtumenetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil, LEC) artikkel 637) määratud eksperdid. Mõnikord ei ole hindamine vajalik, kuna enampakkumise eesmärgil on väärtus juba kindlaks tehtud, näiteks sundvõõrandamise kohaldamise puhul. Hindamist ei nõuta ka vabatahtlike enampakkumiste jaoks, kus vara võib panna müüki ilma miinimumhinnata või kindlaks tegemata väärtusega või poolte pakutud väärtusega.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Hispaania õiguse kohaselt võivad müügi teostada ka avalik-õiguslikud või eraõiguslikud spetsialiseerunud isikud või üksused, ja kui kohtuasutus on sellega nõus, peab müük või enampakkumine vastama selle üksuse eeskirjadele, tingimusel et need ei ole vastuolus täitmise eesmärgiga või täitmist teostava poole ja isiku, kelle suhtes täitmine toimub, huvidega vastavalt LEC artiklile 641.

Eespool nimetatud artikli esimeses lõikes on sätestatud, et advokaatide kolleegiumid (Colegios de Procuradores) võivad need ülesanded üle võtta ja nad on selleks loonud enda elektroonilise enampakkumiste portaali .

Esineb ka juhtumeid, kui pankrotihaldurid teostavad maksejõuetusmenetluse likvideerimisetapis otsemüügi.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Praegu kuulutatakse enampakkumiste portaalis välja kõik Hispaanias korraldatavad enampakkumised, nii sunniviisilised kui ka notarite teostatavad, kuid haldusasutuste (nt riigikassa või sotsiaalkindlustusasutused) enampakkumised jäetakse välja, kuigi on kavas need tulevikus portaali lisada.

Portaali ei panda üles ka müüke, millest on juba teada andnud spetsialiseerunud üksused, maksejõuetusmenetluses toimuvaid müüke, kui kohus on muus vormis võõrandamise heaks kiitnud, ning täitemenetlusi, kus pooled lepivad müügilepingu allkirjastamise teel vastastikku kokku muus vormis võõrandamise kohta (LEC artikkel 640).

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

• Maa ja vara. Vararegistrid vastutavad teabe esitamise eest enampakkumisele pandud maa ja vara kohta, näiteks omanik, vara füüsiline seisund, asukoht ning õigused, mis lisanduvad maale ja varale seatud koormatisele või sellele aluse panevad, näiteks maa või varaga seotud kasutusvaldus.
• Vallasvara. Olemas on ka vallasvara register, mis hõlmab õhusõidukeid, laevu, autosid ja muid mootorsõidukeid, tööstusmasinaid, äriruume ja kapitalikaupu jne.
• Muud vararegistrid. Teave teatud varade kohta avaldatakse nende olemusest tuleneval konkreetsel viisil, näiteks kui on tegemist immateriaalse varaga Hispaania patentide ja kaubamärkide ametis.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Seda eesmärki teenivad vararegister ja vallasvara register, kuna mõlemad annavad meile teavet vara omandiõiguse ja vara kõikide võlausaldajate kohta.

Andmetega on samuti võimalik tutvuda kinnistusregistri veebisaidil. Kui avaldatakse kinnistusregistri viide enampakkumisele mineva vara kohta, loob enampakkumiste portaal lingi, mis võimaldab näidata vara satelliidi abil selliste platvormide nagu Google Earth kaudu.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Enampakkumiste portaal

1. Arestitud vara müügist teatamine ja selle hinna määramine

A. Sundmüügi ettevalmistused

Võlausaldaja peab kinnisasja sundmüügi korral tegema järgmist:

• panema kohtus kõigile kergesti juurdepääsetavasse kohta üles sundmüüki puudutava kuulutuse, milles täpsustatakse, milline kinnisasi on arestitud ja kirjeldatakse seda kokkuvõtvalt (liik, võimalik kasutus, suurus), ja märkima alghinna;
• panema müüdava kinnisasja uksele üles lihtteatise;
• avaldama kuulutuse kohalikus lehes, kus avaldatakse ametlikke teadaandeid.

Võlausaldaja võib sundmüügist teavitada ka laiemalt kas omal vastutusel või kohtu loal.

Vallasvara sundmüügi korral tuleb panna teatis välja selles vallavalitsuses, kus võlgnik elab, ning müügikohas.

Lisaks võib sundmüügist teavitada müüki korraldav spetsialist enda veebisaidil, või kui tegemist on oksjonipidajatega (commissaires priseurs judiciaires), siis vastava kutsealaga seotud veebisaitidel: https://www.interencheres.com/ või https://www.interencheres.com/. Sundmüügist võib teavitada ka ajakirjanduse kaudu, prospektides või kataloogides. Kuulutuses võib esitada vara kirjelduse ja hinnangulise väärtuse.

Avalikul enampakkumisel müüdavat vara tutvustab oksjonipidaja (commissaire-priseur judiciaire) või müüki korraldav volitatud spetsialist. Võimalik on korraldada ka vara eelnev ülevaatamine.

Arestitud kinnisasja võib külastada kohtuniku määratud kuupäevadel ja kellaaegadel (tsiviiltäitemenetluse seadustiku [CPCE] artikkel R. 322-26) koos kohtutäituriga. Müügidokumentidega, mis sisaldavad muu hulgas kohtutäituri koostatud müüdava asja kirjeldust ja põhilisi müügitingimusi, on võimalik vabalt tutvuda müügi eest vastutava kohtu kantseleis või teatavatel tingimustel asjaga tegeleva advokaadi büroos.

B. Hinna määramine ja oksjonite korraldus

Kinnisasja arestimise korral on müügidokumentide koostamine võlausaldaja ülesanne: ta määrab alghinna, mille võlgnik võib aga vaidlustada. Sellisel juhul teeb täitmiskohtunik asjas otsuse pärast asja läbivaatamist.

Arestitud vallasvara hindamisväärtuse ehk alghinna määrab vabalt müügi eest vastutav spetsialist. Müüki korraldav spetsialist võib vajaduse korral kasutada eksperdi teenuseid ning lasta vara väärtust hinnata.

Vallasvara enampakkumistel omandab vara suurima ja lõpliku pakkumise teinud isik. Olgu märgitud, et enampakkumiste aeg ei ole piiratud ning vara saab omandada alles pärast enampakkumise lõpus toimunud kolme väljakuulutamist. Enampakkumistel osalemiseks ei ole kehtestatud tagatise deponeerimise või tagatise andmise nõuet.

Arestitud kinnisasja puhul kasutatakse suurenevate pakkumiste süsteemi, kus iga pakkumine peab olema eelmisest suurem; enampakkumine peatatakse, kui viimasest pakkumisest on möödunud 90 sekundit (seda aega loetakse kahanevas järjekorras nähtaval ja kuuldaval meetodil, millega signaliseeritakse kohalolijatele iga sekundi möödumist).

Enampakkumisel osalemisest huvitatud isikud peavad andma tagasivõetamatu pangagarantii oma advokaadile või pangatšeki pankrotihaldurile või hoiufondile (Caisse des Dépôts et Consignations) summale, mis moodustab 10% alghinna summast (see summa ei või olla väiksem kui 3 000 eurot). Enampakkumise lõpus tagastatakse summa pakkujale, kui tema pakkumine ei osutunud edukaks.

2. Kolmandad isikud, kes on volitatud müüki korraldama

Ainsad spetsialistid, kes on volitatud korraldama vallasvara (eelkõige arestitud vallasvara) avalikke sundenampakkumisi, on oksjonipidajad (commissaires-priseurs judiciaires), notarid, vannutatud maaklerid ja kohtutäiturid.

Kinnisasja enampakkumist saab läbi viia üksnes täitmiskohtuniku juures.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes norme ei kohaldata täies ulatuses

Vallasvara hõlmavatel juhtudel võib avalikel enampakkumistel toimuda vabatahtlik müük ning selle suhtes kehtivad märksa paindlikumad reeglid kui sundenampakkumiste suhtes. Kohaldatakse äriseadustiku artikleid L. 321-1 jj ning R. 321-1 jj. Vabatahtlik müük ei kuulu sundtäitmismenetluste raamistikku, mille puhul on tegemist kohtulike menetlustega.

Kinnisasja võib müüa näiteks ühisomandi lõpetamiseks või pankrotikohtuniku poolt omaniku vastu algatatud maksejõuetusmenetluse raames. Mõlemal juhul on müügitingimused sätestatud sundmüüki puudutavas kohtuotsuses.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Kinnisasja puudutavatel juhtudel saab võlausaldaja kinnistusraamatust, mis on haldus- ja maksudokument, teavet selle kohta, millist kinnisasja võlgnik selles omavalitsuses omab ja milline on tema vara koosseis (juba valmis ehitatud või ehitatav kinnisvara, kruntide suurus ja iga koha iseloom). Lisaks on maa-ameti talitustel (riigirahanduse osakonna (Direction Générale des Finances Publiques) haldustalitused) varatoimik iga omavalitsuse kohta, milles on iga omaniku nime all avaldatud dokumentide väljavõtete ja kogu vara loendid ning kus esitatakse iga vara õiguslik seisund.

Vallasvara puhul saab SIV-st (Système d'Immatriculation des Véhicules (sõidukite registreerimissüsteem)) teavet mootorsõidukite ja kaherattaliste sõidukite registreerimistunnistuste omanike tsiviilõigusliku seisundi ning sõiduki registreerimisnumbri ja omaduste kohta. Olemas on ka laevade (valitsuse määrused on praegu koostamisel), paatide (digiteeritud registrit peab transpordiministeerium) ja õhusõidukite (registrit peab tsiviillennunduse eest vastutav ministeerium) kohustusliku registreerimise riiklikud toimikud. Intellektuaalomandiõigused on loetletud riiklikus toimikus, millele võlausaldajad pääsevad otse juurde ja mida peab riiklik intellektuaalomandi instituut (Institut national de la propriété intellectuelle, INPI). Prantsusmaal avalikuks esitamiseks mõeldud filmide pealkirjad on loetletud avalikus kino- ja audiovisuaalteoste registris, mida haldab maksuameti ametnik, ja kirjandusteoste pealkirjad võimalusega osta kohandamisõigused on koondatud õiguste registrisse.

Kinnisasja kohta on kõigil omavalitsustel maaregister ja see sisaldab mitmesuguseid dokumente (katastrikaart, alajaotused, maamaksuregister), millest internetis on olemas üksnes katastrikaart. Varade toimikut peavad maa-ameti talitused, mis asuvad kohapeal ja alluvad vastavale esimese astme kohtule (Tribunal de grand instance). Riiklikku toimikut ei ole.

Mootorsõidukite puhul on igal prefektuuril üks register, riiklikku andmetoimikut peab aga SIV.

Digiteeritud registrit paatide kohta peab transpordiministeerium; laevade kohta on kuus erinevat registrit, mida peab samuti transpordiministeerium.

Õhusõidukite registrit peab tsiviillennunduse eest vastutav ministeerium ning sellele pääseb elektrooniliselt juurde vaid teabe saamiseks.

Teavet mitmesuguste intellektuaalomandiõiguste kohta haldab keskselt üks asutus, riiklik tööstusomandi instituut (Institut national de la propriété industrielle, INPI), mis võimaldab oma veebisaidi kaudu juurdepääsu mitmesugustele dokumentidele.

Mõnele (kuid mitte kõigile) maaregistrile pääseb juurde elektrooniliselt. Vaadata saab ainult katastrikaarti (mitte aga varaomanike kohta teavet sisaldavat maaregistrit), sarnasel viisil kui SIV-i, Prantsusmaa rahvusvahelist Prantsusmaal registreeritud laevade registrit ja INPI registreid.

Üldiselt kohaldatakse kõigi avalikult kättesaadavate registrite suhtes avalikkuse ja ametiasutuste vaheliste suhete seadustiku sätteid, millega nähakse ette, et kui haldusdokumente vaadatakse nende asukohas, peaks nendele juurdepääs olema tasuta, või kui nendest tehakse koopiad, peaks võetav tasu võrduma nende kopeerimise kuluga, või kui digitaalses vormingus olemasolev dokument saadetakse e-posti teel, tuleks seda teha tasuta.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku (CPCE) artikliga L.152-1 võimaldatakse kohtutäituritel hankida teavet võlgniku aadressi, tema tööandja või mis tahes kolmandast isikust võlgniku identiteedi ja aadressi kohta või likviidsete või tasumisele kuuluvate summade haldaja kohta ning nende kinnisasja koosseisu kohta riigi, piirkondlikest, departemangu ja omavalitsuse haldusasutustest ning haldusasutuse alluvusse kuuluvatest avaliku sektori asutustest või organitest.

Kohtutäiturid saavad nõuda teavet otse FICOBA-lt (riiklik pangakontode andmebaas, mida haldab maksuamet ja mille kanded pärinevad pankadelt), et saada teavet võlgniku nimel olevate pangakontode võimaliku olemasolu kohta ja selle kohta, kus need kontod asuvad.

Samuti võivad nad nõuda teavet tervise- ja töötuskindlustuse fondidest.

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artikli L. 152-2 kohaselt peavad pangad andma võlausaldaja volitatud kohtutäiturile teavet, kui võlgniku nimel on avatud üks või mitu kontot, samuti teavet selle kohta, kus need kontod asuvad.

Muud teavet nad andma ei pea. SIV-ist, millele võlausaldaja volitatud kohtutäitur võib juurde pääseda, saab teavet mootorsõidukite ja kaherattaliste sõidukite registreerimistunnistuse omaniku tsiviilõigusliku seisundi kohta ning sõiduki registreerimisnumbri ja omaduste kohta.

Võlausaldaja ei pääse nendele andmebaasidele juurde otse, vaid kohtutäituri kaudu, kes on volitatud teostama sundtäitmist.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Prantsusmaal on vallasvara enampakkumiseks olemas kaht liiki elektroonilisi enampakkumisi:

• reaalajas enampakkumised, mis toimuvad osaliselt interneti kaudu: müük toimub füüsiliselt teatavas asukohas ning seda kantakse reaalajas üle müüki korraldava spetsialisti või kutseorgani veebisaidil või kutselistele oksjonipidajatele kättesaadavatel asjakohastel veebisaitidel (https://www.interencheres.com/ või https://www.drouotonline.com/en). Need sundenampakkumised on lubatud, kui puuduvad neid takistavad asjaolud. Sellised enampakkumised on üha levinumad.
• Täielikult elektroonilised enampakkumised: müük toimub üksnes interneti kaudu, ilma füüsilise kohalolekuta teatavas asukohas. Kehtivate seaduste kohaselt ei ole need enampakkumised kohtuasjade puhul lubatud tehniliste õiguslike takistuste tõttu (kuigi on lubatud asjade vabatahtlike lahenduste puhul).

(Osaliselt) internetis toimuvaid enampakkumisi saab kasutada üksnes vallasvara puhul.

Müüki korraldavad spetsialistid võivad müüki reklaamida ka väljaspool Prantsusmaad ning pakkumisi võivad teha kõik pakkujad, olenemata nende asukohast või kodakondsusest ja sellest, kas müük toimub reaalajas või mitte (on olemas ka kaugenampakkumise menetlused, nagu kirjalikult või telefonitsi tehtavad pakkumised).

Internetis toimuval enampakkumisel osalemiseks ei pea isik (võimalik pakkuja) allkirja andma, aga müügi eest vastutav spetsialist võib küsida krediitkaardiandmeid. Müügi eest vastutav spetsialist võtab vastu registreeringuid, mida võidakse teha põhimõtteliselt mis tahes viisil, aga kõige tavapärasemalt selle veebisaidi kaudu, mille kaudu enampakkumist korraldatakse. Kirjalikke pakkumisi saab teha mis tahes andmekandja kaudu.

Aktsepteeritavad makseviisid määrab kindlaks müügi eest vastutav spetsialist.

Kaugpakkujad ei pea isiklikult kohale tulema (aga võivad seda soovi korral teha). Nad saavad enampakkumist otseülekandes jälgida ja teha reaalajas pakkumisi. Samuti võivad nad enne müüki registreerida ühe või mitu pakkumist. Sellistel juhtudel suurenevad pakkumised järk-järgult, võttes tehtud pakkumist algusest peale arvesse. Enampakkumise ajal on üldiselt olemas ka telefoniühendus.

Tõlke olemasolu oleneb müügi eest vastutavast spetsialistist ja tema abilistest, seaduses sellist kohustust kehtestatud ei ole.

Enampakkumiste veebisaitide seadistuste tõttu on sellise saidi kaudu müügile juurdepääs üksnes isikutel, kes on internetioksjonile registreerunud. Füüsilises asukohas on aga müük avatud kõigile.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Vallas- ja kinnisvara müümiseks kasutatakse sundenampakkumisi kooskõlas täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) (Narodne Novine, (NN, Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17) sätetega. 1. jaanuaril 2015 jõustus Horvaatias elektrooniliste sundenampakkumiste kaudu vallas- ja kinnisvara müümise süsteem, mida kohaldatakse pärast seda kuupäeva algatatud menetluste suhtes.

Kinnisvara

Kinnisvara täitemenetluse jaoks tehakse kinnisturegistris täitmisele pööramise kanne, milles määratakse kindlaks kinnisvara väärtus ja kõnealuse kinnisvara müümine ning rahuldatakse müügitulust sissenõudja(te) nõuded.

Kinnisvara väärtus määratakse kindlaks kohtu kaalutlusotsusega, mis põhineb volitatud eksperttunnistaja või hindaja põhjendatud järeldusel ja arvamusel. Kinnisvara väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka varaga seotud teatud õigusi ja koormatisi, mis ei lõppe isegi pärast müüki ja vähendavad vara väärtust.

Pärast vara hindamismenetluse lõpetamist avaldab kohus järelduse selle müügi kohta, määrates kindlaks vara väärtuse ning selle müügiviisi ja -tingimused.

Täitemenetluse seaduse artikli 92 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et pooled võivad vara väärtuse kindlaks määrata kohtuliku või kohtuvälise kokkuleppega, luues sellega aluse pandiõigusele või muule asjaomasele varalisele õigusele, mis on seatud selle nõude tagamiseks, mille rahuldamist taotletakse.

Kinnisvara müüakse elektroonilistel sundenampakkumistel, mida korraldab finantsagentuur (Financijska agencija) pädeva asutuse taotlusel. Kinnisvara müümise menetluses esitatakse müügitaotlus ja muud dokumendid finantsagentuuri piirkondlikele keskustele, kellel on territoriaalne pädevus vastavalt täitemenetlusega tegeleva kohtu asukohale ja kohtualluvusele.

Elektrooniline sundenampakkumine algab kutsega sellisel enampakkumisel osalemiseks.

Esimesel elektroonilisel sundenampakkumisel ei või kinnisvara müüa vähem kui selle kindlaksmääratud väärtusest nelja viiendiku eest. Teisel elektroonilisel sundenampakkumisel ei või kinnisvara müüa vähem kui selle kindlaksmääratud väärtusest kolme viiendiku eest (täitemenetluse seaduse artikli 102 lõiked 1 ja 2).

Pakkumisi kogutakse 10 tööpäeva jooksul. Kui esimesel elektroonilisel sundenampakkumisel vastuvõetavaid pakkumisi ei saada, algab teine enampakkumine osalemiskutse avaldamisega esimesel päeval pärast esimese elektroonilise sundenampakkumise lõppemist.

Kui ka teisel elektroonilisel sundenampakkumisel vastuvõetavaid pakkumisi ei saada, teatab finantsagentuur sellest kohtule. Sellisel juhul peatab kohus täitemenetluse.

Elektrooniline sundenampakkumine lõppeb osalemiskutses märgitud ajal (täitemenetluse seaduse artikli 103 lõige 1).

Pärast elektroonilisel sundenampakkumisel kinnisvara müügi edukat lõpuleviimist avaldab kohus pärast finantsagentuuri teate saamist otsuse kinnisvara kohta. Kohus määrab selles otsuses, et pärast otsuse jõustumist ja seda, kui ostja on tasunud ostuhinna, kantakse vara omandiõigus tema kasuks kinnistusregistrisse ja kustutatakse kõnealuse varaga seotud õigused ja koormatised, mis selle müümise korral lõppevad.

Pärast enampakkumisel olnud kinnisvara ostjat käsitleva otsuse jõustumist määrab kohus kindlaks kuupäeva, et arutada ostuhinna jagamise üle.

Vallasvara

Vallasvara täitemenetlus toimub sundvõõrandamise, hindamise, aresti, vara äraviimise, selle kohtu, sissenõudja või kolmanda isiku hoole alla andmise, müügi ja müügitulust sissenõudja nõude rahuldamise teel.

Vallasvara müüakse suulisel sundenampakkumisel või otseläbirääkimistega. Müügiviis määratakse kindlaks kohtu järelduse alusel, võttes arvesse, et vallasvara müüakse parima pakkumise tegijale.

Vallasvara müük kuulutatakse sobival ajal välja kohtu teadetetahvlil, kuid selle võib välja kuulutada ka samal viisil, nagu on ette nähtud kinnisvara müümisel.

Sissenõudjale ja täitemenetluse võlgnikule teatatakse müügi koht, kuupäev ja kellaaeg.

Sissenõudja ettepanekul võib vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse mutatis mutandis kinnisvara elektroonilist sundenampakkumist käsitlevaid täitemenetluse seaduse sätteid (seaduse artikli 149 lõige 7).

Enampakkumisel ei või vallasvara müüa vähem kui poole selle hinnangulise väärtuse eest. Seda ei või müüa alla selle hinna isegi ajavahemikul, mille kohus on määranud otseläbirääkimistega müügiks.

Kui vallasvara ei ole võimalik müüa enampakkumisel või otseläbirääkimistega, siis täitemenetlus peatatakse.

Vallasvara müügi eduka lõpetamise korral nõutakse ostjalt ostuhinna tasumist ja vallasvara ülevõtmist kohe, kui enampakkumine või otseläbirääkimistega müük on lõppenud. Kui ostja ei tasu ostuhinda, loetakse enampakkumine ebaõnnestunuks.

Täitemenetluses arestitud vallasvara müügi võib teha ülesandeks komisjonimüügi volitatud vahendajale. Komisjonimüügi volitatud vahendaja tegevust korraldab ja rakendab Horvaatia majanduskoda (Hrvatska gospodarska komora).

Vallasvara enampakkumisi komisjonimüügi vahendaja juures korraldab notar.

Pärast vallasvara müüki annab komisjonimüügi vahendaja selle ostuhinna tasumise korral üle ostjale.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügi ellu viia

Kinnisvara

Horvaatias viib kinnisvara müügi ellu finantsagentuur. Koos müügitaotlusega, mis esitatakse ettenähtud vormil, peab kohus esitama finantsagentuurile täitmisotsuse, kinnisturegistri väljavõtte ja järelduse müügi kohta.

Kui kinnisvara müüakse otseläbirääkimistega, müüb kinnisvara selleks volitatud isik, täitevametnik, notar või tehakse seda muul viisil.

Vallasvara

Vallasvara suulised sundenampakkumised korraldab täitevametnik. Järelduses võib kohus teha enampakkumise korraldamise ülesandeks notarile (täitemenetluse seaduse artikli 149 lõige 2). Täitemenetluses võib arestitud vallasvara müügi teha ülesandeks komisjonimüügi volitatud vahendajale (täitemenetluse seaduse artikli 152 lõige 1).

Sissenõudja ettepanekul toimub vallasvara müük finantsagentuuri korraldataval elektroonilisel sundenampakkumisel.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Kinnisvara

Kinnisvara müüakse elektroonilisel sundenampakkumisel. Elektrooniline sundenampakkumine algab sellisel enampakkumisel osalemise kutsega (täitemenetluse seaduse artikli 97 lõige 1).

Pooled, eelisvõlausaldajad ja pärast kinnisvara müüki lõppevate isiklike servituutide omajad ja varamaksude saajad võivad sõlmida hiljemalt kinnisvara elektroonilisel sundenampakkumisel müümise ajaks kokkuleppe, et kõnealuse vara müügi viib ellu otseläbirääkimistega kinnisvara ostu-müügiga tegelemiseks volitatud isik, täitevametnik või notar või seda tehakse muul viisil konkreetse ajavahemiku jooksul (täitemenetluse seaduse artikli 97 lõige 6).

Otseläbirääkimistega müügi puhul avaldab kohus otsuse sellisel moel müüdud kinnisvara kohta, kui on kindlaks teinud, et müügi õigusliku kehtivuse tingimused on täidetud (täitemenetluse seaduse artikli 104 lõige 1).

Otsus avaldatakse kohtu teadetetahvlil ja saadetakse kõikidele isikutele, kellele on suunatud järeldus kinnisvara müügi kohta ostjale (täitemenetluse seaduse artikli 104 lõige 2).

Vallasvara

Vallasvara müüakse suulisel sundenampakkumisel või otseläbirääkimistega. Müügiviis määratakse kindlaks kohtu järeldusega, võttes arvesse, et vallasvara müüakse kõrgeima pakkumise tegijale (täitemenetluse seaduse artikli 149 lõige 1).

Otseläbirääkimistega müügitehing sõlmitakse ostja kui ühe poole ja täitevametniku või komisjonitegevusega tegeleva isiku kui teise poole vahel. Täitevametnik müüb vallasvara täitemenetluse võlgniku nimel ja arvel, komisjonimüügiga tegelev isik teeb seda aga enda nimel ja täitemenetluse võlgniku arvel (täitemenetluse seaduse artikli 149 lõige 3).

Sissenõudja ettepanekul võib vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse mutatis mutandis täitemenetluse seaduse sätteid vallasvara elektroonilise sundenampakkumise kohta (seaduse artikli 149 lõige 7).

Kinnis- ja vallasvara, millele laienevad kohtulikud ja notariaalsed tagatised omandiõiguse ja õiguste ülemineku teel, võib müüa kooskõlas asjaomaste sätetega, mis on seotud kinnis- ja vallasvara müügiga täitemenetluse eesmärgil.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Horvaatias peetakse järgmisi vararegistreid:

• kinnistusraamatud seoses Horvaatia territooriumil paikneva kinnisvara õigusliku seisundiga,
• mootorsõidukite register,
• laevaregister,
• õhusõidukite register,
• aktsiate ja elektrooniliste väärtpaberite register,
• kohtulike ja notariaalsete tagatiste register (pandiregister),
• ühtne kontode register,
• muud registriraamatud ja registrid.

Mitmesugused riigiasutused peavad registreid elektrooniliselt ja nendele on võimalik juurde pääseda elektrooniliselt (näiteks kaubanduskohtute peetava juriidiliste isikute registri kaudu).

Riigiasutustelt andmete saamiseks on enamasti vaja tasuda nõuetekohane tasu, kusjuures tasu summa sõltub igast konkreetsest riigiasutusest ja määratakse kindlaks kooskõlas haldustasude seaduse (Zakon o upravnim pristojbama, NN nr 115/16) ja haldustasude tariifide määrusega (Uredba o tarifi upravnih pristojbi, NN nr 8/17). Kuni 100,00 Horvaatia krooni suurused haldustasud tuleb tasuda maksumärkides ja 100,00 Horvaatia krooni ületavad tasud võib maksta internetipangas.

Täitemenetluse raames müüdud kinnis- ja vallasvara nimekirja reguleeritakse eeskirjadega täitemenetluses müüdud kinnis- ja vallasvara registri pidamise sisu ja viisi kohta (Pravilnik o sadržaju i načinu vođenja očevidnika nekretnina i pokretnina koje se prodaju u ovršnom postupku, NN nr 115/12 ja 156/14).

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlgniku vara ja nõuete kindlaks tegemiseks

Täitemenetluse seaduse artiklis 18 on sätestatud riigiasutuste kohustus esitada teavet võlgniku kohta isiku taotlusel, kes kavatseb algatada täite- või kaitsemenetluse, 8 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

• Siseministeerium on kohustatud esitama teavet selle kohta, kas isik on kantud registreeritud ja märgistatud sõidukite registrisse sõiduki omanikuna, ning sõiduki liigi, margi, tüübi, mudeli, väljalaskeaasta ja registreerimisnumbri ning sõiduki võimalike koormatiste kohta. Siseministeerium peab lisaks isiku nimele ja sünnikuupäevale märkima ka isiku isikutunnistuse numbri.
• Keskdepositoorium ja kliiringukeskus (Središnje klirinško depozitarno društvo) või muud registreeritud väärtpaberite või elektrooniliste väärtpaberite, aktsiate, võlakirjade, lühiajaliste riigikassa võlakirjade, keskpanga võlakirjade, kommertsväärtpaberite, hoidmistunnistuste ja muude seeriatena väljaantavate väärtpaberite arvestust pidavad volitatud isikud on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas nende peetavasse registriraamatusse kantud isikul on registris registreeritud väärtpabereid.
• Sadamakapteni büroo on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas tema peetavasse registriraamatusse või registrisse kantud isik on registreeritud laeva, jahi, ujuvvahendi, püsiva avamererajatise, paadi või ehitamisel oleva rajatise omanikuna.
• Katastridokumentide eest vastutav asutus on kohustatud esitama füüsilise või juriidilise isiku varakaardi väljatrüki.
• Tööandja või püsiva rahalise sisetuleku saaja on kohustatud esitama andmeid palga või muu püsiva rahalise sissetuleku maksmise meetodi kohta isikule, kelle suhtes hageja kavatseb menetluse algatada.
• Asutus või isik, kes peab asjaomast registriraamatut või registrit varaliste õiguste kohta, on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas tema peetavasse registriraamatusse või registrisse kantud isik on registreeritud konkreetse õiguse omajana.

Kohtu nõudmisel on isik, kes on sissenõudja väitel täitemenetluse võlgniku võlgnik või kelle valduses on osa sissenõudja vara, kohustatud 8 päeva jooksul esitama kinnituse, kas täitemenetluse võlgnikul on tema vastu nõue ja kas asjaomase isiku valduses on osa täitemenetluse võlgniku vara.

Rahandusministeeriumi maksuhaldur on kohustatud esitama täitemenetluse seaduse artiklis 217 nimetatud andmed 8 päeva jooksul isiku taotlusel, kes väidab, et kavatseb algatada täitemenetluse töösuhtest tuleneva rahalise nõude brutosumma sissenõudmiseks.

Eespool loetletud asutused ja isikud ei ole kohustatud tegutsema andmeid taotleva isiku taotlusel enne, kui selliste toimingute tegemise kulud on neile eelnevalt tasutud.

Andmetaotluse esitav isik on kohustatud märkima taotluses täitmise või kaitsega seotud nõude, millega seoses isik kavatseb algatada täite- või kaitsemenetluse, ja lisama selle nõude aluseks oleva dokumendi.

Nimetatud andmetaotluse esitamiseks ei ole vaja palgata juristi ning kulud sõltuvad riigiasutusest, kuhu taotlus esitatakse.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Kinnis- ja vallasvara elektroonilise sundenampakkumise menetlust reguleerivad täitemenetluse seaduse sätted, samuti rakendusmäärused, eelkõige:

• müügiviisi ja -korda käsitlevad eeskirjad kinnis- ja vallasvara müümisel täitemenetluses (Pravilnik o načinu i postupku provedbe prodaje nekretnina i pokretnina u ovršnom postupku, NN nr 156/14, 1/19 ja 28/21, edaspidi: „müügieeskirjad“);
• eeskirjad tasude liikide ja summa kohta kinnis- ja vallasvara müümisel täitemenetluses (Pravilnik o vrstama i visini naknada za obavljanje poslova provedbe prodaje nekretnina i pokretnina u ovršnom postupku, NN nr 156/14);
• eeskirjad täitemenetluses müüdud kinnis- ja vallasvara registri pidamise sisu ja viisi kohta (Pravilnik o sadržaju i načinu vođenja očevidnika nekretnina i pokretnina koje se prodaju u ovršnom postupku, NN nr 115/12 ja 156/14).

Elektrooniline sundenampakkumine algab kutsega sellisel enampakkumisel osalemiseks.

Elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse peab sisaldama müügiviisi ja -tingimusi, elektroonilise sundenampakkumise alguse ja lõpu kuupäeva ning kellaaega, samuti aega, mil kinnisvarast huvitatud isikud saavad kõnealuse varaga tutvuda, ning muid vajalikke andmeid.

FINA avaldab elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse massiteabevahendite kaudu, kui pool esitab finantsagentuurile kirjaliku taotluse ja tasub sellise menetluse kulud ette.

Elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse finantsagentuuri veebisaidil väljakuulutamise ja pakkumisprotsessi alguse vahele peab jääma vähemalt 60 päeva.

Elektroonilisel sundenampakkumisel võivad osaleda ainult isikud, kes on tasunud tagatisraha (täitemenetluse seaduse artikli 99 lõige 1).

Elektroonilise sundenampakkumise süsteemile juurdepääsemise eeltingimus on pakkuja isikusamasust kinnitav kehtiv digitaalne sertifikaat ja sertifikaat, mis võimaldab kasutada vastava isiku pakkumise puhul täiustatud elektroonilist allkirja (müügieeskirjade artikli 14 lõige 2).

Esmakordsel sisselogimisel konkreetsele elektroonilisele sundenampakkumisele on pakkuja kohustatud täitma sellisel enampakkumisel osalemise registreerimisvormi.

Pakkuja allkirjastab selle vormi täiustatud elektroonilise allkirjaga.

Müügieeskirjade artiklis 15 osutatud elektroonilise vormi täitmise korral määrab elektroonilise sundenampakkumise süsteem pakkujale konkreetse enampakkumise jaoks kordumatu tunnuskoodi.

Vormid on müügieeskirjade lahutamatu osa.

Pakkumiste kogumine elektroonilisel sundenampakkumisel kestab 10 tööpäeva ja pakkumisi kogutakse töö- ja puhkepäevadel elektrooniliselt ööpäevringi.

Pakkumiste kogumise tähtaeg lõpeb tööpäeval kella 9.00 ja 15.00 vahel. Erandkorras, kui parim kehtiv pakkumine on tehtud viimase 10 minuti jooksul enne elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutses pakkumiste kogumise lõpuajaks määratud tähtaja möödumist, pikeneb enampakkumine 10 minuti võrra iga viimase parima kehtiva pakkumise korral, kuni viimasest parimast kehtivast pakkumisest on möödunud 10 minutit.

Müüdava eseme alghinna, millest pakkumine algab, määrab kindlaks kohus. Elektroonilise sundenampakkumise lõppedes esitab finantsagentuur kohtule aruande müügieeskirjade artiklis 25 ettenähtud teabega.

Elektrooniline sundenampakkumine toimub finantsagentuuri kaudu ja maksed tehakse pangaülekandega. Pakkuja ei pea olema enampakkumisel isiklikult kohal, võimalik on tema kaugosalemine.

Kohus teeb kirjaliku otsuse (enampakkumisel olnud kinnisvara ostjat käsitlev otsus), mis avaldatakse kohtu teadetetahvlil ja finantsagentuuri veebisaidil.

Vallasvara müümisel võib sissenõudja ettepanekul vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse mutatis mutandis kinnisvara elektroonilist sundenampakkumist käsitlevaid täitemenetluse seaduse sätteid (täitemenetluse seaduse artikli 149 lõige 7).

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud vara hind määratakse kindlaks Küprose turu jooksevhindade alusel. Arestitud kinnisvara puhul määrab enampakkumise korraldaja pärast selle väärtuse kindlakstegemist kindlaks müügi baashinna. Kui baashinda ei saavutata, vara ei müüda.

Vallasvara puhul määravad kohtutäiturid pärast seda, kui on vallasvara arestimise korralduse kohaselt arestinud võlausaldaja huvides nimetatud vara, kindlaks miinimumhinna jooksvate turuhindade alusel ja hakkavad seejärel vallasvara müüma. Kui miinimumhinda ei saavutata, võivad kohtutäiturid enampakkumist korrata.

Enampakkumise teated avaldatakse päevalehtedes. Kui enampakkumisel on kinnisvara, avaldatakse teated vara asukohajärgses omavalitsuses või vallas ning siseministeeriumi veebisaidil.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Vara võivad enampakkumisel müüa kvalifitseeritud eraõiguslikud enampakkumise korraldajad. Enampakkumise korraldaja on nõuetele vastav isik, kelle määrab Küprose Vabariigi siseministeeriumi maa- ja maamõõduamet ning kellel on kvalifikatsioon vara sundmüügi teostamiseks avalikul enampakkumisel.

Vallasvara puhul toimub selle müük kohtuotsuse täitmisele pööramiseks avalikul enampakkumisel, mida korraldavad kohtutäiturid, kes on riigi kohtuteenistuse töötajad ja kellele on antud volitused arestitud vallasvara müümiseks seoses vallasvara arestimise määruse täitmisega võlausaldajate huvides.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju täies mahus mitte kohaldada

Esineb juhtumeid, mille puhul vallasvara enampakkumise teostavad võlausaldajad ise, kas siis ettevõtted, nt pangad, või füüsilised isikud, kui võlgniku vallasvara läheb pärast kohtumääruse täitmist nende valdusesse. Vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatule ei kohaldata nende juhtumite suhtes samu eeskirju nagu avalike enampakkumiste puhul.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Küproses peetakse järgmisi vararegistreid:

1. Küprose maa- ja maamõõduamet peab registrit, milles registreeritakse kõik kodanike kinnisvara omandiõigust tõendavad dokumendid.
2. Maanteeamet peab registrit kõikide Küprose Vabariigis registreeritud sõidukite kohta.
3. Küprose merekaubanduse amet peab Küprose laevaregistrit, milles registreeritakse kõik laevad ja/või alused.
4. Ettevõtteregistri ja pankrotihalduri ameti ettevõtete osakond peab registrit Küproses registreeritud ettevõtete, ühistute ja ärinimede kohta.
5. Tsiviillennunduse amet peab Küprose õhusõidukite registrit ja vastutab õhusõidukite registrisse kandmise, ülekandmise ja registrist kustutamise eest.
6. Intellektuaal- ja tööstusomandi osakonna ettevõtete osakond peab kaubamärkide registrit.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Küprose ettevõtteregistri ja pankrotihalduri ameti veebisaidil on lihtne juurdepääs pankrotis isikute või likvideeritud ettevõtete registrile, mis võimaldab võlausaldajal saada teavet võlgniku finantssuutlikkuse kohta. Puuduvad siiski elektroonilised andmebaasid, millele võlausaldajal oleks juurdepääs teabe saamiseks otseselt võlgniku vara kohta. Kohtuotsuse põhjal võlausaldajaks tunnistatul on võimalik ise või advokaadi kaudu teostada oma kohtuotsuse või kohtukutse tõestatud koopiat kasutades otsinguid kinnistusraamatus, et saada teavet võlgniku nimele registreeritud kinnisvara kohta.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Küproses ei teostata elektroonilisi sundenampakkumisi.

1. Arestitud varade müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud varadega seotud täitemenetlus ei pea tingimata viima arestitud varade müügini. Võlausaldaja ja võlgnik võivad sõlmida selle asemel kokkuleppe. Kui võlausaldajaid on mitu, tuleb kokkuleppele jõuda nende kõigiga, kui soovitakse müüki vältida. Kui kokkuleppele ei jõuta, teeb kohus korralduse müügi kohta.

Arestitud varade algväärtuse määrab kindlaks ekspert, kes hindab väärtust (kinnisvara puhul). Vallasvara puhul määrab väärtuse isik, kes teeb müügi käigus kõrgeima pakkumise, kusjuures pakkumine algab 0st. Kui taotletakse vallasvara hindamist, ei alga pakkumised 0st, vaid 60 %st hinnangulisest väärtusest.

Arestitud varade müük kuulutatakse välja valitsuse veebisaidil, mis osutab kohtuteenuseid, müüki teostava enampakkumise korraldaja veebisaidil, päevalehtedes (tavaliselt avaldatakse müügiteade üks kord kuus kahes päevalehes) ning teadetega selles kohtuhoones, kus müük toimuma hakkab.

Müügiks pakutava arestitud eseme ja sellega seotud dokumentide kirjeldused on kättesaadavad valitsuse veebisaidil, mis osutab kohtuteenuseid, ja müüki teostava enampakkumise korraldaja veebisaidil. Kõik huvitatud isikud võivad taotleda juurdepääsu sellele teabele.

Kui keegi tunneb huvi müügiks pakutava arestitud esemega tutvumise vastu, võib ta esitada kohtule taotluse esemega tutvumiseks, kui kõnealune ese on kinnisvara. Enne kinnisvara müüki koostab kohtuekspert aruande kinnisvara seisundi kohta ja see aruanne on avalik. Vallasvara puhul saavad huvitatud isikud sellega tutvuda kaks tundi enne müügi algust.

Müügi päeval tehakse pakkumised viva voce, st suuliselt kohtu määratud enampakkumise korraldajale, kes esemete müüki juhib.

Esemed omandanud isik ei deponeeri pärast enampakkumist osa hinnast, vaid peab maksma kogu hinna. Kinnisvara puhul tuleb kogu summa deponeerida kohtus seitsme päeva jooksul alates müügi kuupäevast, samas kui vallasvara puhul deponeeritakse kogu hind 24 tunni jooksul alates müügist. Makset ei saa teha elektrooniliselt, vaid see tehakse kohtukantseleis.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Müüki teostab kohtu volitusega kohtu määratud enampakkumise korraldaja ja kolmandad isikud ei või müügimenetlust korraldada.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Ei ole enampakkumise liike, mille suhtes käesolevaid eeskirju täies mahus ei kohaldata.

4. Teave riikliku vararegistri kohta

Olemas on järgmised riiklikud vararegistrid:

kinnisvara – avalik register ja kinnistusregister

vallasvara – sõidukite, laevade ja õhusõidukite kohta – Transport Malta

ettevõtete aktsiad ja osad – Malta finantsteenuste amet ja Malta börs

muud finantsinstrumendid – Malta börs

kaubamärgid ja patendid – kaubanduskoda

Neid registreid peavad elektrooniliselt kõnealused riigiasutused. Mõned nendest registritest on üldsusele elektrooniliselt juurdepääsetavad. Avalikule registrile ja Malta finantsteenuste ametile on üldsusel võimalik juurde pääseda tasu eest. Transport Malta registrid ei ole üldsusele kättesaadavad. Malta finantsteenuste ameti puhul saab makse juurdepääsu saamiseks teha elektrooniliste vahendite kaudu. Avaliku registri puhul tuleb makse teha avaliku registri büroos.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Võlausaldajal on juurdepääs kinnisvara ja ettevõtetega seotud andmebaasidele. Malta finantsteenuste amet pakub ettevõtetega seoses vahetut elektroonilist juurdepääsu. Kinnisvaraga seotud teabele on võlausaldajal juurdepääs avaliku registri ja kinnistusregistri kaudu. Täiendavat volitust ei ole vaja otseseks juurdepääsuks Malta finantsteenuste ameti andmebaasidele ega juurdepääsuks avaliku registri või kinnistusregistri kaudu.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Puudub elektroonilise enampakkumise võimalus.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Vara väärtust hindab (kohtutäituri määratud) hindaja, kellel on õigus hinnata vara eri määruste alusel. Kui vara väärtust on hinnatud selle turul müümise eesmärgil mitte rohkem kui kuus kuud enne selle arestimist ja see hindamine vastab täitemenetluse eesmärgil teostatava vara väärtuse hindamise nõuetele, uut hindamist ei tehta. Teiselt poolt, kui kirjeldamise ja hindamise ja enampakkumise kuupäeva vahelisel ajal on vara seisundis toimunud olulisi muutusi, võib võlausaldaja või võlgniku taotlusel koostada lisakirjelduse ja teha lisahindamise.

Arestitud vara müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumist ei või kavandada varasemaks kui kaks nädalat pärast kirjelduse ja hindamise lõpetamist või enne, kui on jõustunud kohtuotsus, millega algatatakse täitmine.

Kohtutäitur teeb teatavaks enampakkumise kuupäeva ja eseme avaliku teate kaudu, mis edastatakse menetluse pooltele, kohalikule omavalitsusele, maksuasutusele, mille pädevuspiirkonnas vara asub, ja sotsiaalkindlustusasutustele.

Enampakkumise teade avaldatakse ka vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise kuupäeva kohtuhoones ja kohaliku omavalitsuse ruumides, kõnealuses linnas/külas laialdaselt loetavas päevalehes ja riikliku kohtutäiturite nõukogu veebisaidil (Krajowa Rada Komornicza). Lisaks võib kohtutäitur poole taotlusel ja kulul anda korralduse avaldada teade poole osutatud muul viisil.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Kohtutäitur korraldab enampakkumised avalikult kohtuniku või kohtuametniku juuresolekul ja järelevalve all (referendarz sądowy). Täitemenetluse vara suhtes teostab selle kohtu kohtutäitur, mille pädevuspiirkonnas vara asub.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

• Täitemenetlus vara osa suhtes;
• täitemenetlus tähtajatu kasutusvalduse õiguse suhtes;
• täitemenetlus arendamata maa ja elu- või ärihoonega arendatava vara suhtes, kui täitemenetluse taotluse esitamise ajal ei teatatud ehitustöö lõpetamisest või ei esitatud kasutusloa taotlust ehitusseaduse (prawo budowlane) tähenduses;
• täitemenetlus laevandusregistrisse kantud merelaevade suhtes;
• täitemenetlus ettevõtte või põllumajandusettevõtte müügi kaudu;
• täitemenetlus, mis teostatakse kaasomandi lõpetamiseks avaliku müügi teel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Maa- ja hüpoteegiregistreid (księga wieczysta) peavad piirkonnakohtud (sąd rejonowy), et määrata kindlaks vara õiguslik seisund. Need luuakse ja neid hallatakse IKT süsteemis. Maa- ja hüpoteegiregistrid on avalikud ja koosnevad neljast osast:

1) esimene osa sisaldab vara sihtotstarvet ja kandeid omandiõigusega seotud õiguste kohta;

2) teine osa sisaldab kandeid omandiõiguse ja tähtajatu kasutusvalduse kohta;

3) kolmas osa sisaldab kandeid piiratud varaliste õiguste kohta, välja arvatud hüpoteegid, vara käsutuspiirangud või tähtajatu kasutusvaldus, ning kandeid muude õiguste ja nõuete kohta, välja arvatud hüpoteekidega seotud nõuded;

4) neljas osa sisaldab kandeid hüpoteekide kohta.

Lisaks maa- ja hüpoteegiregistritele on teine vararegister maa- ja hooneregister (ewidencja gruntów i budynków), millele kohaldatakse 17. mai 1989. aasta maamõõdu- ja kartograafiaseadust (Prawo geodezyjne i kartograficzne) (konsolideeritud tekst: seaduste kogu 2010/193, muudetud jaotis 1287). Maa- ja hooneregistri pidamine on piirkonna vanema (starosta) ülesanne.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Punktis 4 kirjeldatud andmebaasid, st maa- ja hüpoteegiregistrid ning maa- ja hooneregistrid on võlausaldajatele kättesaadavad ja neid kasutatakse võlgnike varade kindlakstegemiseks. Lisaks võimaldavad maa- ja hüpoteegiregistrid kindlaks teha hüpoteekidega tagatud võlausaldajate nõudeid.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Elektroonilisi sundenampakkumisi ei teostata. Ainult enampakkumiste teated avaldatakse riikliku kohtutäiturite nõukogu veebisaidil (kohustuslikus korras) ja tavapäraselt kõnealust enampakkumist läbiviiva kohtutäituri veebilehel.

1. Arestitud esemete müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Praegune olukord on selline, et vara tuleks eelistatavalt müüa platvormi https://www.e-leiloes.pt/ kaudu vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil – CPC) artiklile 837 ja 29. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 282/2013 artiklitele 20 jj.

Platvormi https://www.e-leiloes.pt/ toimimist reguleerivad eeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati 9. novembril 2015. aastal Portugali ametlikus väljaandes (Diário da República, 2. seeria, nr 219).

Märkus. Võttes arvesse paljusid hiljutisi küberründeid riigiasutuste vastu, on väljaspool Portugali veebisaiti e-leilões külastavatele isikutele juurdepääs piiratud.

Sellised isikud peavad saatma oma IP (internetiprotokolli) e-posti aadressile suporte@solicitador.net. Üks võimalus oma arvuti IP tuvastamiseks on järgmise lingi kaudu: https://www.whatismyip.com/.

Müügi väljakuulutamise suhtes kehtivad määruse 12624/2015 artikli 6 sätted.

Artikkel 6

Enampakkumise väljakuulutamine

1. Enampakkumiste väljakuulutamine toimub platvormil https://www.e-leiloes.pt/. Lisaks võib õigusesindajate koja (Câmara dos Solicitadores) otsusega täielikku või osalist teavet levitada ka teistel veebisaitidel, massiteabevahendite kaudu ja e-posti teel. See ei mõjuta menetluse elluviimise eest õiguslikult vastutava täitevametniku õigust avaldada teavet enampakkumise kohta ka muude tema arvates sobivate vahendite kaudu.
2. Portaalis www.e-leiloes.pt avaldatav teave peab sisaldama vähemalt järgmist:
   1. kohtumenetluse, kohtu ja asjakohase korraldusüksuse viitenumber;
   2. enampakkumise alguskuupäev;
   3. kuupäev ja kellaaeg, mis ajaks enampakkumine peab olema lõppenud;
   4. müüdava vara (või varakogumi) alghind;
   5. viimase pakkumise väärtus;
   6. kui müüdav ese on vallasvara, siis foto enampakkumisel müüdavast esemest või esemete kogust;
   7. eseme lühikirjeldus;
   8. eseme laad;
   9. kui ese on kinnisvara, siis selle asukoht ja koosseis, kinnistusregistri number ja sissekanne, piirkond, omavalitsus, vald ja ligikaudne geograafiline asukoht, foto kinnisvara välimusest ja võimaluse korral sisemusest, kui tegemist on linnas asuva hoone või hoone osaga;
   10. haldur või hoiulevõtmise koht;
   11. varaga tutvumise koht ja aeg ning halduri kontaktandmed;
   12. menetluse elluviimise eest õiguslikult vastutava täitevametniku andmed, sh ametniku nimi, kutsealane registreerimisnumber, telefoni- ja mobiiltelefoni number, faksi number, e-posti aadress ja aeg, millal võib temaga ühendust võtta;
   13. asjaolud, millest kõiki huvitatud pooli tuleb seaduslikult teavitada, eelkõige menetluses olev vastuväide täitemenetluse või arestimise suhtes, käimasolev apellatsioonimenetlus, pandiõigused, mis müügi korral ei kaota kehtivust, ja kõik eelisõiguste omajad, kes on endast menetluse käigus teada andnud;
   14. võlgniku nimi või võlgnike nimed, kellele müüdav vara kuulub.

Arestitud vara hind/väärtus

Algväärtus – partiisse kuuluva vara või varade kogumi väärtus, mis on kindlaks määratud müügiga seotud menetluse käigus, täpsemalt täitemenetluse käigus, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik või maksejõuetusmenetluse puhul maksejõuetuse ja ettevõtte tegevuse taastamise seadustik (Código da Insolvência e da Recuperação de Empresas).

Miinimumväärtus – väärtus, millega vara võib müüa ja mis vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 816 kohaselt 85%-le algväärtusest. Mõningatel juhtudel võib miinimumväärtus olla võrdne algväärtusega.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügi ellu viia

Platvormi https://www.e-leiloes.pt/ toimimist reguleerivad eeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati 9. novembril 2015. aastal Portugali ametlikus väljaandes (Diário da República, 2. seeria, nr 219), milles sätestati, et platvormi arendab ja haldab õigusesindajate koda (Câmara dos Solicitadores), nüüd õigusesindajate ja täitevametnike ühing (Ordem dos Solicitadores e Agentes de Execução).

Täitevametnike teostatavates tsiviilkohtumenetlustes võivad müügiga tegeleda ainult nemad.

Sellised isikud peavad saatma oma IP (internetiprotokolli) e-posti aadressile suporte@solicitador.net. Üks võimalus oma arvuti IP tuvastamiseks on järgmise lingi kaudu: https://www.whatismyip.com/.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju kohaldada osaliselt

Näiteks vara, mis tuleb müüa reguleeritud turgudel või otsepakkumisega.

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 837 – müük elektroonilisel enampakkumisel

1. Kui artiklites 830 ja 831 osutatud juhtumid välja arvata, tuleb arestitud kinnisvara müüa eelistatavalt elektroonilisel enampakkumisel ja kooskõlas sätetega, mis määratakse kindlaks justiitsküsimuste eest vastutava ministri rakendusmäärusega.

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 830 – reguleeritud turgudel müüdav vara

Finantsinstrumente ja kaubeldavaid kaupu müüakse reguleeritud turgudel.

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 831 – otsemüük

Kui vara loovutamine konkreetsele asutusele on seadusega sätestatud või kui sundtäitmise õigust kasutada sooviva poolega on sõlmitud erga omnes mõjuga eelmüügileping, toimub müük otse neile.

Kuigi elektrooniline enampakkumine on Portugalis eelistatud sundmüügi viis, nähakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette ka muud müügiviisid:

1. müük suletud pakkumisega,
2. müük reguleeritud turgudel,
3. otsemüük isikutele või üksustele, kellel on õigus vara omandada,
4. müük eraõiguslike läbirääkimiste teel,
5. müük enampakkumise korraldusasutuses,
6. müük riiklikus või samaväärses hoiustamiskohas,
7. müük elektroonilisel enampakkumisel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Reguleerivad asutused ja registreerimisasutused on järgmised:

• registriasutuste ja notarite instituut (Instituto dos Registos e do Notariado, I.P. (IRN)) on avalik-õiguslik instituut, mille ülesanne on lisaks notarite tegevuse reguleerimise, kontrolli ja järelevalve tagamisele kinnisvara, vee- ja õhusõidukite jms vallas rakendada registreerimisteenuste poliitikat ja teha järelevalvet, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele teenuste osutamine riiklike isikukoodide ning kodakondsuse, maa, ettevõtjate, vallasvara ja juriidiliste isikute registreerimise valdkonnas;
• Portugali väärtpaberituru komisjonile (Comissão do Mercado de Valores Mobiliários (CMVM)) on usaldatud finantsinstrumentide turgude ja nendel turgudel tegutsevate vahendajate kindlustamine, järelevalve ja reguleerimine, et aidata kaasa investorite kaitsele aktsiate ja finantsinstrumentide jms vallas;
• riikliku intellektuaalomandi instituudi (Instituto Nacional de Propriedade Industrial (INPI)) põhitegevus on intellektuaalomandi õiguste loovutamine ja kaitsmine nii Portugalis kui ka väljaspool seda koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille liige Portugal on.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlgniku vara ja nõuete kindlakstegemiseks

Esiteks on oluline märkida, et täitevametnik omab juurdepääsu andmebaasidele ametialase kasutamise eesmärgil. Võlausaldajal puudub neile otsene juurdepääs.

Juurdepääsu avalikele andmebaasidele reguleerib 30. märtsi 2009. aasta ministri rakendusmäärus nr 331-A/2009, mida on muudetud 3. detsembri 2013. aasta ministri rakendusmäärusega nr 350/2013 ja 17. septembri 2015. aasta ministri rakendusmäärusega nr 288/2015.

Juurdepääsu Portugali Panga andmebaasidele reguleerib 29. augusti 2013. aasta ministri rakendusmäärus nr 282/2013.

Andmebaasid, millele täitevametnikul on praegu otsene elektrooniline juurdepääs, on muu hulgas:

1. Portugali maksu- ja tolliameti andmebaas,
2. sotsiaalkindlustuse andmebaas (Segurança Social),
3. üldine pensionifond (Caixa Geral de Aposentações),
4. kinnistusregister (Registo Predial),
5. äriregister (Registo Comercial),
6. riiklik juriidiliste isikute register (Registo Nacional de Pessoas Coletivas),
7. sõidukite register (Registo Automóvel),
8. Portugali Pank,
9. riiklik krediidihaldusamet (Instituto de Gestão de Crédito Público),
10. CITIUS (kohtute tegevust toetav IT-platvorm).

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Platvormi https://www.e-leiloes.pt/ toimimist reguleerivad eeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati 9. novembril 2015. aastal Portugali ametlikus väljaandes (Diário da República, 2. seeria, nr 219).

Asjaomase teabega saab tutvuda järgmistel veebisaitidel:

• elektrooniliste enampakkumiste platvormi toimimist reguleerivad eeskirjad;
• vastused korduma kippuvatele küsimustele (KKK).

Sellised isikud peavad saatma oma IP (internetiprotokolli) e-posti aadressile suporte@solicitador.net. Üks võimalus oma arvuti IP tuvastamiseks on järgmise lingi kaudu: https://www.whatismyip.com/.

1. Arestitud varade müügiga seotud teavitamine ja hindamine

Täitemenetluse aluseks on Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis sisaldab täitekorraldustest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise üldeeskirju. Lisaks täitmise suhtes kehtivatele eeskirjadele on veel kaks eraldi eeskirjade liiki, mida kohaldatakse võlakohustustega seotud konkreetsetele olukordadele: maksuvõlgade sissenõudmine ja õigusrikkumistest tulenevate võlgade sissenõudmine.

Täitekorraldustega hõlmatud üldist liiki võlgade, mis ei ole maksuvõlad ega õigusrikkumistest tulenevad võlad, sissenõudmisega tegelevad Rumeenias kohtutäiturid, õiguskaitseasutused, kellele on justiitsministri määrusega antud volitused täitekorralduste täitmiseks.

Pärast täitmisele pööramise heakskiitmist müüakse võlgniku varad sissenõudmisele kuuluvate võlgade katteks kooskõlas eespool märgituga avalikul enampakkumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse eeskirjadele sõltuvalt nende liigist, st vallas- ja/või kinnisvara müük avalikul enampakkumisel.

Arestitud vallasvara võib hinnata kohtutäitur (võttes aluseks käibeväärtuse kriteeriumi võrreldes keskmiste turuhindadega asjaomases asukohas) või kui hindamine ei ole võimalik või pooled seda taotlevad, siis määrates selleks tasu saava eksperdi.

Täitemenetlusele allutatava vara väärtuse määrab kindlaks kohtutäitur kooskõlas vastavate eeskirjadega (käibeväärtus, keskmine turuhind jne) või kui hindamine ei ole võimalik või pooled seda taotlevad, siis määrates selleks tasu saava eksperdi.

Vallasvara müügi väljakuulutamiseks koostab teadaande või kuulutuse müügi kohta kohtutäitur, kes korraldab selle väljapaneku enampakkumise kohas, oma büroos, müüdava vara asukohajärgse linnavalitsuse büroos, täitevasutuse büroos ja muudes avalikes kohtades. Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ka sätestatud kohustus avaldada kuulutused kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes või asjaomase vara müügiks ette nähtud internetilehekülgedel.

Lisaks eespool nimetatud väljakuulutamise meetoditele on kinnisvara müügi väljakuulutamise puhul menetluslikke nüansse selles mõttes, et ühelt poolt kirjutab väljakuulutamise meetodi ette vara väärtus (üleriigiline ajaleht, kui vara väärtus ületab 250 000 Rumeenia leud) ja teiselt poolt on kohustus avaldada kuulutus täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilises registris.

Täitemenetlusele allutatava vara omadused esitatakse müügiteadaandes/-kuulutuses.

Varadega tutvumise kord ei ole reguleeritud.

Enampakkumise tagatised, mis registreeritakse kohtutäituri määruse alusel ja mis tuleb tasuda hiljemalt enampakkumise algusajaks, on reguleeritud. Enampakkumise tagatised võib tasuda elektrooniliselt ja kohtutäitur peab lisama ostupakkumisele maksetõendi.

Vara loovutatakse isikule, kes pakub kõrgeimat hinda, ja kui on ainult üks pakkuja, siis temale, tingimusel et ta on pakkunud enampakkumise alghinda.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügitehingu läbi viia

Vara võib müüa ainult kohtutäitur avalikul enampakkumisel Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud täitemenetluse raames. Teatavat liiki võlgade puhul, nt maksuvõlad ja õigusrikkumistest tulenevad võlad, teostatakse müügimenetlus maksuhalduri enda mehhanismi kaudu (maksuvõlgade korral) enampakkumist või osalejaid käsitlevate konkreetsete menetluseeskirjade kohaselt või teeb seda riigiasutus, kes vastutab kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmise eest (külmutatud varade haldamise riiklik agentuur – National Agency for the Administration of Frozen Assets, ANABI). Viimasel juhul võib ANABI teha sissenõudmise koostöölepingute alusel ülesandeks kohtutäiturile.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes eeskirju ei kohaldata täies ulatuses

Ühiseeskirjad, mida kohaldatakse varade müümisele avalikul enampakkumisel, sisaldavad täitekorralduste puhul erandeid, mis on seotud tuluga, mida võlgnetakse konsolideeritud üldeelarvele, ELi eelarvele või Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvele. Erandeid on ka kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmisel.

4. Teave varade riiklike registrite kohta

Rumeenias ei ole rakendatud ühtegi arvutisüsteemi, mis sisaldab teavet vara kohta (riiklikud vararegistrid).

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Võlausaldajatel on juurdepääs võlgniku varade või võlgade üksikasjadele üksnes kinnitatud täitemenetluse ja ainult kohtutäituri kaudu.

Võlausaldajate juurdepääs andmebaasidele, kus neil on võimalik võlgniku varad kindlaks teha, on piiratud. Näiteks, kuna kinnisvaraga seotud täitemeetmed kantakse kinnistusraamatusse, on igaühel võimalik lihtpäringu alusel ja tasu eest saada teavet vara olukorra kohta. See teabe andmise vorm ei ole siiski abiks, kui on tegemist võlgniku käes oleva varaga, kuna otsingud põhinevad ainult varal ja mitte isikul. Isikuandmed on kaitstud erieeskirjadega, nii et seda liiki otsingut saab teha, nagu eespool märgitud, ainult ametiasutus, mõnikord pärast kohtu kinnituse saamist.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektrooniline register on arvutisüsteem, mille kaudu kõik kohtutäiturid kuulutavad üleriigilisel tasandil välja 2 000 Rumeenia leud ületava väärtusega vallasvara ja täitemenetluse alusel toimuva kinnisvara müügi. Täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektrooniline register loodi kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artikli 35 lõike 2 alusel ja on toiminud alates 2012. aastast. Kuulutuste avaldamine täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilises registris on kohtutäiturite õiguslik kohustus ja selle tegemata jätmine on distsiplinaarsüütegu vastavalt kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artiklile 47.

Täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilise registri uus platvorm kinnitati kohtutäiturite riikliku liidu nõukogu otsusega nr 67/05.12.2014.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Vallas- ja kinnisvara ning õiguseid müüakse avalikel enampakkumistel täitemenetluse ja muude kohtumenetluste raames ning vara müügi suhtes kohaldatakse täitemenetluse eeskirju. Sloveenias toimuvad sundenampakkumised traditsioonilisel viisil ja ka elektrooniliselt.

Täitemenetluses saab Sloveenias vara (v.a vallasvara) müüa ja müüki välja kuulutada ühtse veebiportaali kaudu, ent pankrotimenetluses see veel võimalik ei ole, seetõttu võivad pankrotivõlgnike vara elektroonilisi avalikke enampakkumisi korraldada turul tegutsevad välised teenuseosutajad. See müügiviis (elektroonilised avalikud enampakkumised) on juba kasutusel maksejõuetusmenetluses ja seda kasutavad haldurid.

Vallasvara

Vallasvara täitemenetlus toimub vara arestimise ja hindamise, selle müügi ning müügitulust võlausaldajale tasumise teel vastavalt nõuete sissenõudmise ja tagamise seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju, edaspidi „ZIZ“) artikli 81 lõikele 1.

Arestitav vara hõlmab võlgniku valduses olevat vara ning võlausaldaja valduses olevat võlgniku vara. Kolmandate isikute valduses olevat võlgniku vara võib arestida kolmanda isiku nõusolekul (ZIZi artikkel 83).

Arestimise korral omandab võlausaldaja arestitud vara pandiõiguse (ZIZi artikkel 87). Valduseta pandi ja arestitud vallasvara registrisse kantud vallasvara arestimise korral omandatakse pandiõigus arestimise registrisse kandmisel (ZIZi artikkel 87).

Arestitud vara eksperthindamine

Arestitud vara hinnatakse arestimise käigus, välja arvatud juhul, kui hindamist ei saa kohe teha vara erilise väärtuse tõttu või kui on tegemist valduseta pandi ja arestitud vallasvara registrisse kantud vallasvara arestimisega. Hindamise teeb arestimise teostanud täitevametnik. Taotluse alusel ja kui pool maksab kulud, võib hindamise teha poole valitud kohtuekspert (ZIZi artikkel 89). Arestitud vara võib müüa ainult pärast täitmisotsuse jõustumist, välja arvatud juhul, kui võlgnik nõustub vara varasema müügiga või vara on kergesti riknev või kui on oht, et arestitud vara väärtus võib märkimisväärselt väheneda (ZIZi artikkel 92).

Arestitud vara müüakse avalikul enampakkumisel või ostja ja täitevametniku vahelise otselepingu alusel või komisjonitehingutega tegeleva üksikisiku kaudu. Avalikke enampakkumisi võib samuti korraldada elektrooniliselt (elektrooniline avalik enampakkumine). Vara müügiviisi ja -kuupäeva määrab kindlaks täitevametnik, kes märgib selle kohe pärast arestimist arestimisprotokolli, võttes arvesse põhimõtet, et saavutada tuleb parim võimalik hind (ZIZi artikkel 93). Kui täitevametnik otsustab avaliku enampakkumise kasuks, lisatakse protokollile avaliku enampakkumise kuupäev ja koht. Täitevametnik teavitab pooli vara müügiviisist ja -kuupäevast eraldi teatega, mis edastatakse võlausaldajale ja võlgnikule (kohtutäituri teenuste eeskirjade (Pravilnik o opravljanju službe izvršitelj) artikkel 82).

Müügi väljakuulutamine. Kui täitevametnik otsustab, et vara müüakse avalikul enampakkumisel, teatab ta sellest kohtule vähemalt kaheksa päeva enne avaliku enampakkumise algust ja kohus avaldab selle kohtu teadetetahvlil. Täitevametnik peab avaldama vara avaliku enampakkumise teate ja foto vallasvara müügi otsingumootoris ja sisestama sellesse otsingumootorisse teabe vallasvara kohta (ZIZi artikkel 93). Täitevametnik teeb avaliku enampakkumise teatavaks kohtu teadetetahvlil ja arestimisotsuse teinud pädeva asutuse veebisaidil. Täitevametnik peab nõudma, et avaliku enampakkumise teade avaldatakse ka ametlikus registris, kui selline register on olemas. Võlausaldaja või võlgniku taotlusel võib täitevametnik teha avaliku enampakkumise teatavaks ka massiteabevahendite kaudu, kui avalikku enampakkumist taotlev pool tasub kulud (kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 89).

Müüdava varaga tutvumise võimalus. Avaliku enampakkumise teates tuleb esitada enampakkumise toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg, nimetada müüdav vara ja kirjeldada seda ning anda teada, kus on võimalik varaga enne enampakkumist tutvuda (kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 89). Huvitatud ostjad võivad samuti täitemenetluse kaudu püüda leida müügiobjekte ja tutvuda vara fotodega müügi otsingumootori e-dražbe (elektroonilised enampakkumised) portaalis SodneDrazbe.si. Müüdavat vara saab otsida ja vaadata järgmiste kriteeriumide alusel: kohus, kohtuasja number, müügivorm, müügiviis, müügi liik, müügi alguskuupäev, müügi väljakuulutamise olek, müügiobjekt, objekti liik, linn, piirkond ja alghind. Otsingu tegemiseks saab ka sisestada teksti vastavasse tekstisisestuskasti.

Tagatisraha. Täitevametnik peab enne avaliku enampakkumise algust kindlaks tegema, kas vara olemus ja väärtus on selline, et enampakkumisel osalejatelt tuleks nõuda tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10% vara alghinnast.

Müügiga tegelev isik või ettevõte. Avaliku enampakkumise teostab täitevametnik, kes võib enda kulul volitada enampakkumise korraldajat esemeid enampakkumisel müüma, kui vara kogus ja kvaliteet seda nõuavad. Enampakkumine on üldsusele avatud (kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 92).

Alghind. Esimesel enampakkumisel ei või arestitud vara müüa selle hinnatud väärtusest madalama hinnaga. Kui hinnatud väärtust esimesel enampakkumisel ei saavutata, korraldab täitevametnik teise enampakkumise, kui pool seda nõuab, ja teisel enampakkumisel võib vara müüa selle hinnatud väärtusest madalama hinnaga, kuid mitte vähem kui kolmandiku eest selle väärtusest (ZIZi artikkel 94).

Pakkumiste esitamine ja vara loovutamine. Vähemalt 15 minutit pärast enampakkumise algust kutsub täitevametnik enampakkumisel osalejaid üles pakkumisi esitama (pakkumine). Enampakkumine jätkub, kuni kõik huvitatud osalejad on oma pakkumise teinud. Täitevametnik annab vara parima pakkumise tegijale, kui pärast kahte kutset osalejatele teha parem pakkumine ei tehta siiski paremat pakkumist. Kui ostja ei maksa ostuhinda enampakkumise lõpuks, võib täitevametnik vara müüa paremuselt järgmise pakkumise tegijale, kui võlausaldaja nõustub sellega enampakkumise protokollile alla kirjutades. Kui võlausaldaja ei viibi enampakkumisel kohapeal, võib täitevametnik vara kohe müüa paremuselt järgmise pakkumise tegijale, kui tema pakkumine moodustab vähemalt 50% parimast pakkumisest, kuid on suurem kui alghind. Muul juhul esitab täitevametnik vara samal enampakkumisel uute pakkumiste tegemiseks. Eelmainitud parima pakkumise tegijal ei ole lubatud osaleda uues pakkumises (kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 94).

Ostuhinna tasumine ja vara valduse üleminek. Ostja peab tasuma ostuhinna ja võtma vara enda valdusesse kohe pärast enampakkumise lõppemist. Täitevametnik peab andma ostjale dokumendi teabega vara müügi ja registriandmete kohta, kui müüdud vara on kantud registrisse. Selle dokumendi alusel kustutab täitevametnik koormatised ja/või vara müügikeelu ning registreerib uue omaniku juhul, kui omandiõigused on registrisse kantud. Täitevametnik võib võlausaldaja nõusolekul ja omal vastutusel selle summa ulatuses ostuhinnast, millele võlausaldajal on õigus, anda vara ostjale üle isegi enne ostuhinna tasumist. Kui ostja ei tasu ostuhinda ja võlausaldaja ei nõustu vara üleandmisega, võib täitevametnik vara müüa paremuselt järgmise pakkumise tegijale. Ostja omandab vara kõikide koormatisteta ja temast saab vara omanik, isegi kui võlgnik ei olnud vara omanik. Ostjal ei ole õigust garantiile seoses vara puudustega (ZIZi artikkel 96).

Omandiõigus ja muud varalised õigused

Omandiõiguse ja muude varaliste õiguste müügi viib ellu täitevametnik vastavalt vallasvara hindamist ja müüki reguleerivate kohtutäituri teenuste eeskirjade sätetele. Täitevametnik koostab arestitud õiguste nimekirja vastavalt käesolevate eeskirjade sätetele, millega reguleeritakse vallasvara arestimist. Nimekirjas kirjeldatakse täpselt õiguste sisu ja ulatust, võttes nõuetekohaselt arvesse konkreetse õigusega seotud olemasolevaid dokumente, ning selles tuuakse välja, mida võlgnik on kohustatud nende õiguste kasutamise eest tasuna või teenusena maksma või tegema (kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 108).

Kinnisvara

Täitemenetlus kinnisvara suhtes toimub täitmisotsuse kandmisega kinnistusregistrisse, kinnisvara väärtuse kindlaksmääramisega, selle müümisega ja müügitulust võlausaldajale tasumisega (ZIZi artikkel 167).

Arestitud vara eksperthindamine. Kohus võib kinnisvara väärtuse kindlaks määrata isegi enne täitmisotsuse jõustumist. Kohus määrab kinnisvara väärtuse kindlaks kohtueksperdi hinnangu alusel kooskõlas hindamise ajal kehtinud turuväärtusega. Väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse väärtuse võimalikku vähenemist konkreetse õiguse, nt servituudi tõttu (ZIZi artikkel 178), mis võib tekkida pärast müüki. Kinnisvara väärtus määratakse kindlaks kohtuotsusega, mille võib edasi kaevata (ZIZi artikkel 179).

Müügi väljakuulutamine. Pärast kinnisvara väärtuse kindlaksmääramise otsuse jõustumist teeb kohus otsuse kinnisvara müümise kohta. Kohus määrab selles otsuses kindlaks müügiviisi ja -tingimused, samuti müügi aja ja koha, kui kinnisvara müüakse enampakkumisel. Kinnisvara müük toimub pärast täitmisotsuse ja kinnisvara väärtuse kindlaksmääramise otsuse jõustumist. Kohus teeb müügiotsuse teatavaks kohtu teadetetahvlil ja oma veebisaidil ning muude tavapäraste kohalike vahendite abil. Põllumajandusmaa müügiotsuse teeb kohus teatavaks selle haldusüksuse teadetetahvlil, kus kinnisvara asub, ja selle võib samuti teatavaks teha asjakohase haldusüksuse veebisaidil. Võlausaldaja võib kinnisvara müügiotsuse avaldada massiteabevahendite kaudu. Avaldamiskulud kannab võlausaldaja. Kohtu teadetetahvlil müügiotsuse teatavakstegemise ja müügipäeva vahele peab jääma vähemalt 30 päeva. Kohus edastab müügiotsuse pooltele, eelisvõlausaldajale, teistele menetlusosalistele, kellel on registreeritud eesostu- või tagasiostuõigus, ja pädevale haldusasutusele (ZIZi artikkel 181).

Kinnisvara müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel. Avalik enampakkumine toimub elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et kinnisvara müümine tavapärasel avalikul enampakkumisel on sobivam. Kohus võib samuti otsustada, et kinnisvara müük tavapärase avaliku enampakkumise kaudu peab toimuma siis, kui esimesel elektroonilisel avalikul enampakkumisel ei ole pakkujaid registreeritud. Kui kohus ei otsusta teisiti, toimub kinnisvara müügiga seotud avalik enampakkumine kohtu ruumides. Võlausaldajad, eelisvõlausaldajad ja kinnisvara võlausaldajad võivad kogu täitemenetluse jooksul kuni müügiotsuse avalikustamiseni kokku leppida, et kinnisvara müüakse siduvate pakkumiste kogumise või otsepakkumise teel (ZIZi artikkel 183).

Kinnisvara müügiotsus sisaldab järgmist teavet:

1. kinnisvara, sealhulgas selle päraldiste üksikasjalik kirjeldus;
2. servituudi seadmise õigus ja asjaõiguslikud koormatised, millega ostja peab nõustuma;
3. kinnisvara väärtus, mille kohus on oma otsuses kindlaks määranud;
4. hind, millega kinnisvara võib müüa;
5. tähtaeg, millal ostja peab ostuhinna tasuma;
6. müügiviis ning
7. pakkuja tasutav tagatisraha summa (ZIZi artikkel 184).

Müüdava varaga tutvumise võimalus. Kohus võib lubada kinnisvara ostmisest huvitatud isikul kinnisvaraga tutvuda selle isiku taotluse alusel ja kulul. Tutvumismeetodi ja -viisi ning täitevametniku võimaliku kohalviibimise määrab kindlaks kohus kinnisvara müügiotsuses (ZIZi artikkel 176). Huvitatud ostjad võivad samuti täitemenetluse kaudu püüda leida müügiobjekte ja tutvuda vara fotodega müügi otsingumootori e-dražbe (elektroonilised enampakkumised) portaalis SodneDrazbe.si. Müüdavat vara saab otsida ja vaadata järgmiste kriteeriumide alusel: kohus, kohtuasja number, müügivorm, müügiviis, müügi liik, müügi alguskuupäev, müügi väljakuulutamise olek, müügiobjekt, müügiobjekti liik, linn, piirkond, korrus, pindala, ruumide arv, ehitusaasta, äriühing, milles osanikul on osalus, ja alghind. Otsingu tegemiseks saab ka sisestada teksti vastavasse tekstisisestuskasti.

Tagatisraha. Avalikul enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes on vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist maksnud tagatisraha summas üks kümnendik kinnisvara kindlaksmääratud väärtusest. Tagatisraha maksmisest on vabastatud võlausaldaja, kelle ettepanekul kohus lubas enampakkumise korraldada, samuti eelisvõlausaldaja või kinnisvara võlausaldaja, kui nende nõuded ületavad tagatisraha väärtust ja kui tagatisraha saaks ostuhinnaga katta, võttes arvesse nende maksete tasumise järjestust ja kinnisvara kindlaksmääratud väärtust. Elektroonilise avaliku enampakkumise korral tuleb tagatisraha maksmisest vabastamise ettepanek teha kolm tööpäeva enne elektroonilise avaliku enampakkumise algust. Nende pakkujate tagatisraha, kelle pakkumisi vastu ei võetud, tagastatakse nende pangakontodele 15 päeva jooksul pärast avaliku enampakkumise lõppemist või pärast pakkumiste avamise menetluse lõppemist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (ZIZi artikkel 185).

Alghind. Esimest korda müümise korral ei või kinnisvara müüa väiksema summa eest kui 70% selle kindlaksmääratud väärtusest. Kui kinnisvara esimesel korral ära ei müüda, kuulutab kohus võlausaldaja ettepanekul välja teistkordse müügi, kus kinnisvara ei või müüa väiksema summa eest kui pool selle kindlaksmääratud väärtusest. Esimese ja teise müügi vahele peab jääma vähemalt 30 päeva. Esitades kohtule, kus täitemenetlus toimub, või muule kohtule väljavõtte registrist, võivad pooled, eelisvõlausaldaja või kinnisvara võlausaldajad kokku leppida, et kinnisvara müüakse enampakkumisel väiksema hinna eest kui 70% selle kindlaksmääratud väärtusest esimest korda müümisel või väiksema summa eest kui pool selle kindlaksmääratud väärtusest teist korda müümisel (ZIZi artikkel 188).

Müük enampakkumisel ja vara loovutamine. Kui kohus teeb kindlaks, et müügitingimused on täidetud, kuulutab ta välja enampakkumise alguse. Enampakkumine kestab senikaua, kuni pakkujad oma pakkumisi esitavad. Pakkuja on seotud oma pakkumisega seni, kuni tehakse parem pakkumine (vastupakkumine). Vähemalt ühe võlausaldaja taotlusel võib kohus lubada enampakkumisel osalejatele järelemõtlemiseks lühikese vaheaja. Enampakkumine loetakse lõppenuks, kui pakkujad ei paku enam paremat hinda pärast seda, kui kohtunik on kutsunud neid kaks korda üles seda tegema. Enampakkumise lõppedes selgitab kohus välja, milline pakkuja on pakkunud parima hinna, tehes teatavaks, et kinnisvara loovutatakse asjaomasele pakkujale. Kohus teeb otsuse kinnisvara loovutamise kohta, mis edastatakse pooltele, kellele edastati müügiotsus, ja kõikidele enampakkumisel osalejatele. Loovutamise otsuse suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Enampakkumisel toimunud rikkumisi võib käsitleda edasikaebuses, mis esitatakse kinnisvara loovutamise otsuse suhtes selle ostjale (ZIZi artikkel 189).

Ostuhinna tasumine. Pärast loovutamist peab ostja ostuhinna tasuma müügiotsuses ettenähtud tähtaja jooksul (ZIZi artikkel 191). Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud alates müügi kuupäevast, olenemata sellest, kas ostuhind tasutakse ühe maksena või osamaksetena (ZIZi artikkel 184).

Üleandmine. Ostuhind tasutakse pärast loovutamise otsuse tegemist ja kohus teeb otsuse, millega kinnisvara antakse üle ostjale (üleandmine). Pärast selle otsuse jõustumist registreeritakse ostja omandiõigus kinnistusregistris ning õigused ja koormatised kustutatakse vastavalt loovutamise otsusele. Otsuses määrab kohus samuti kindlaks, mis ajaks peab võlgnik eramust või korterist välja kolima või äriruumid tühjaks tegema. Vara üleandmise otsus on ka täitedokument kinnisvara vabastamise ja üleandmise kohta ning see muutub täidetavaks pärast selle jõustumist (ZIZi artikkel 192).

Kinnisvara müük elektroonilisel avalikul enampakkumisel. Muudetud ZIZ-Lis (UL RS, nr 11/18) on mitu muudatust selle kohta, kuidas elektroonilisi avalikke enampakkumisi korraldatakse. Seda valdkonda reguleerivad üksikasjalikult eeskirjad, mis käsitlevad müügi väljakuulutamist veebiotsingumootoris ja elektroonilisi avalikke enampakkumisi täitemenetluses (Pravilnik o objavah prodaj v spletnem iskalniku in spletnih javnih dražbah v izvršilnih postopkih, UL RS, nr 195/20). Elektroonilised sundenampakkumised on kättesaadavad veebisaidil: SodneDrazbe.si.

Elektroonilise avaliku enampakkumise registreerimine ja registreeringu heakskiitmine. Huvitatud ostja registreerub e-dražbe portaali kaudu SI-PASS kontot kasutades elektroonilisele avalikule enampakkumisele, valib, millises rollis ta pakkujana esineb (nt lihtsalt pakkujana või pakkujana, kes on samal ajal võlausaldaja, eelisvõlausaldaja või kinnisvara võlausaldaja või eesostu- või tagasiostuõiguse omajana), esitab pangakonto andmed, kuhu tagastamisele kuuluv tagatisraha tuleb kanda (kui see erineb pangakontost, millelt tagatisraha tasuti), ja märgib, kas ta taotleb tagatisraha tasumisest vabastamist (kui jah, lisab vabastamise ettepaneku). Vara puhul, mille suhtes rakendatakse ostu eritingimusi, peab ta samuti esitama dokumendid, mis tõendavad, et ta vastab asjakohastele eritingimustele. Kui elektroonilisel avalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda tagatisraha, saadetakse huvitatud ostjale tagatisraha summa, maksele lisatav viitenumber ja pangakonto andmed, kuhu tagatisraha tuleb tasuda, kui ta registreerub elektroonilisele avalikule enampakkumisele e-dražbe portaali kaudu. Kui elektroonilisel avalikul enampakkumisel soovivad müügiobjekti osta mitu huvitatud ostjat ühiselt, registreerub elektroonilisel avalikul enampakkumisel ainult üks ostjatest, lisades registreeringule dokumendid, mis tõendavad, kuidas huvitatud ostjad ostuobjekti ühiselt valdavad, ja volituse osaleda elektroonilisel avalikul enampakkumisel teiste huvitatud ostjate nimel. Pärast elektroonilise avaliku enampakkumise registreeringuga tutvumist ja kontrollimist, kas huvitatud ostja on tagatisraha tasunud, kiidab elektroonilise avaliku enampakkumise teate avaldaja registreeringu heaks või lükkab selle tagasi ning teavitab oma otsusest huvitatud ostjat e-dražbe portaali kaudu. Registreeringu tagasilükkamise korral tuleb esitada tagasilükkamise põhjus.

Registreeringu heakskiitmise korral väljastatakse pakkujale e-dražbe portaalis unikaalne kood, mille alusel ta osaleb anonüümselt elektroonilisel avalikul enampakkumisel.

Elektroonilise avaliku enampakkumise korraldus. Elektrooniline avalik enampakkumine algab automaatselt müügiotsuses määratud ajal või elektroonilise avaliku enampakkumise teates selle algusajaks määratud ajal ning kestab senikaua, kui see on määratud müügiotsuses või elektroonilise avaliku enampakkumise teates. Pakkuja tõstab alghinda või hetkel soodsaimat pakkumist vähemalt müügiotsuses või elektroonilise avaliku enampakkumise teates määratud pakkumismäära võrra. Kui pakkumismäär ei ole kindlaks määratud, võib pakkuja esitada pakkumise enda määratud summas. Elektroonilise avaliku enampakkumise käigus teavitatakse pakkujat e-dražbe portaali kaudu parimast hetkepakkumisest ja sellest, kas tema pakkumine on hetkel parim pakkumine. Kui pakkumine esitatakse kaks minutit enne elektroonilise avaliku enampakkumise lõppemist, pikeneb enampakkumise kestus (igal korral) kahe lisaminuti võrra.

Elektroonilise avaliku enampakkumise ülevaatearuanne. Elektroonilise avaliku enampakkumise lõppedes luuakse automaatselt enampakkumise ülevaatearuanne. See on e-dražbe portaali kaudu pakkujatele kättesaadav anonümiseeritud kujul ja elektroonilise avaliku enampakkumise teate avaldajatele anonümiseerimata kujul.

Õiguse ja osaniku osaluse müük

Osaniku osaluse täitemenetlus toimub täitmisotsuse kande, osaluse müügi ja müügitulust võlausaldajale tasumise teel. Kohus keelab täitmisotsusega osanikul selle osaluse võõrandamise. Kohus edastab täitmisotsuse äriühingule ja registreerib selle kohtu äriühingute registris. Selle registreerimisega tekib võlausaldajal pandiõigus osaniku osalusele. Pandiõigus kehtib ka iga isiku suhtes, kes edaspidi omandab osaluse. Käesoleva seaduse sätteid, mis käsitlevad kinnisvara täitemenetlust (ZIZi artikkel 164), kohaldatakse mutatis mutandis osaniku osaluse täitemenetluse suhtes. Nagu kinnisvara puhul, võib osaniku osalust müüa elektroonilisel avalikul enampakkumisel.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Vallasvara

Vallasvara müüb avalikul enampakkumisel täitevametnik, kes võib enda kulul volitada enampakkumise korraldajat tegema vajaduse korral vallasvara koguse ja kvaliteedi põhiseid pakkumisi. Müük enampakkumisel on avalik (ZIZi artikkel 93 ja kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 92).

Vallasvara võib müüa ka ostja ja täitevametniku vahelise otselepingu alusel või komisjonitehingutega tegeleva üksikisiku kaudu. Vara müügiviisi ja -kuupäeva määrab kindlaks täitevametnik, kes märgib selle kohe pärast arestimist arestimisprotokolli, võttes arvesse põhimõtet, et saavutada tuleb parim võimalik hind (ZIZi artikkel 93).

Kinnisvara

Kinnisvara avalikke enampakkumisi teostavad kohtunikud. Kinnisvara elektroonilised avalikud enampakkumised toimuvad automatiseeritud viisil veebiportaalis SodneDrazbe.si.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju kohaldada osaliselt

Sloveenia õiguses ei tunnustata täitemenetluses muud liiki enampakkumisi. Sloveenia õiguse kohaselt on pankrotimenetluse raames lisaks elektroonilisele avalikule enampakkumisele lubatud avalik enampakkumine alghinna tõstmisega ja avalik enampakkumine alghinna langetamisega. Vallas- ja kinnisvara müümiseks on ka erinevaid viise. Vallasvara võib avaliku enampakkumise asemel müüa ostja ja täitevametniku, halduri või komisjonitehingutega tegeleva üksikisiku vahelise otselepingu alusel (ZIZi artikli 93 lõige 1). Kinnisvara müüakse avalikul enampakkumisel, kui võlausaldajad, eelisvõlausaldajad ja kinnisvara võlausaldajad ei jõua müügiotsuse tegemise ajaks kokkuleppele,

• et kinnisvara müüakse siduvate pakkumiste kogumise teel, või
• kui kinnisvara ei müüda otselepingu alusel teatava ajavahemiku jooksul (ZIZi artikkel 183).

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Sloveenias on järgmised vararegistrid:

• kinnistusregister omandiõiguste ja muude kinnisvara asjaõiguste kohta,
• mootorsõidukite register,
• Sloveenia laevandusregister,
• õhusõidukite register,
• registrikande vormis väärtpaberite register,
• valduseta pandi ja arestitud vallasvara register, pangakontode register,
• palga ja muu isikliku tulu (nt pensionide) saajate register.

Neid registreid peetakse elektrooniliselt. Igaühe eest vastutab konkreetne asutus.

Juurdepääs nendele registritele võimaldatakse igaühele, kes tõendab õiguslikku huvi (ZIZi artikli 4 lõige 6). Võlausaldaja võib tõendada õiguslikku huvi täitedokumendi (nt täitmisele pööratav kohtuotsus) esitamisega, millega anti võlgnikule korraldus tasuda võlausaldaja nõue. Sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda registripidajalt teavet võlgniku vara kohta. Kohtutel on paljudele nendest registritest elektrooniline juurdepääs.

Teabe saamiseks nendest registritest ei ole vaja maksta kohtulõive, kuid mõned nende andmebaaside (registrite) pidajatest võivad nõuda võlausaldajatelt väikese tasu maksmist (nt Sloveenia tervisekindlustusamet (Zavod za zdravstveno zavarovanje), mis peab palga ja muu isikliku tulu (nt pensionide) saajate registrit, nõuab teabe saamise eest võlgniku töötamise kohta 4,00 euro tasumist). Makse võib teha ka elektrooniliselt.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlgniku vara ja nõuete kindlaks tegemiseks

Andmebaasi pidaja peab ZIZi artikli 4 lõike 6 kohaselt andma võlausaldajale selle taotluse alusel teavet võlgniku vara kohta, kui võlausaldaja on tõendanud õiguslikku huvi (nt täitedokument). Need andmebaaside pidajad on järgmised:

• Sloveenia tervisekindlustusamet annab teavet palkade ja muude isiklike tulude (nt pensionide) maksjate kohta;
• Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste agentuur (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve) (AJPES) annab teavet pangakontode registrist;
• keskne väärtpaberite kliiringukeskus (Centralna klirinško depotna družba d.d.) (KDD) annab teavet registrikande vormis väärtpaberite registrist;
• kohturegistrit pidav kohus annab teavet ettevõtete aktsiate ja muu osaluse kohta juriidilistes isikutes. Kohturegister on juurdepääsetav ka elektrooniliselt selle veebisaidi kaudu;
• kinnistusregistrit pidav kohus annab teavet kinnisvara kohta, millele võlgnikul on omandiõigus või mis on sellega seotud;
• siseministeerium annab teavet registreeritud mootorsõidukite ja haagiste registrist;
• merendusamet annab teavet paatide registrist (alla 24 m paadid);
• tsiviillennundusamet annab teavet õhusõidukite registrist.

Enamikul juhtudel on võlausaldajal võimalik registrile juurde pääseda, taotledes registripidajalt teavet võlgniku vara kohta. Võlausaldajal on võimalik pääseda juurde teatavatele registritele (nt kohturegister) elektrooniliselt (veebisaidi kaudu).

Teabe saamiseks võlgniku vara kohta ei ole vaja esindajaks juristi ja riigile ei ole vaja maksta tasu. Teatavate andmebaaside pidajad nõuavad väikest 4,00 euro suurust tasu (nt Sloveenia tervisekindlustusamet) teabe eest võlgniku töötamise kohta. Tasu võib maksta elektrooniliselt.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Alates 1. veebruarist 2021 on täitemenetluse raames korraldatavad kinnisvara ja õiguste sundenampakkumised toimunud vastavalt müügi eesmärgil veebiotsingumootori kasutamise ja täitemenetluse raames kinnisvara elektroonilise avaliku enampakkumise korraldamise tehniliste tingimuste täitmise määrusele (Odredba o izpolnitvi tehničnih pogojev za uporabo spletnega iskalnika prodaj in izvajanje spletnih javnih dražb nepremičnin v izvršilnih postopkih, UL RS, nr 3/2021) enamasti elektrooniliselt. Järgitud on nõudeid, mis on sätestatud täitemenetlustes veebiotsingumootoris müügi ja elektrooniliste avalike enampakkumiste väljakuulutamise eeskirjades (UL RS, nr 195/2020).

Juurdepääs müügiobjektidega seotud teabele on tasuta. Registreerimine SI-PASS süsteemi kaudu võimaldab enampakkumisel osaleda olenemata osaleja praegusest asukohast. See tagab ka enampakkumisel osaleja anonüümsuse.

Juurdepääs veebisaidile: https://sodnedrazbe.si/.

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud vara müüakse Rootsi täitevameti (Kronofogdemyndigheten) kaudu. Vara müüakse avalikul enampakkumisel või eraõigusliku lepingu alusel. Vallasvara müügi võib anda väliste enampakkumiste korraldajate kätte. Kinnisvara võib anda müügiks kinnisvaramaakleritele.

Täitevamet võib anda võlgnikule õiguse vara ise müüa. Sellisel juhul tagatakse sundmüügi edasilükkamine. Võlgnik võib sõlmida võlausaldajaga ka kokkuleppe olukorra muul viisil lahendamiseks. Võlausaldajal on võimalik siis arest peatada (utmätning).

Arestitud vara peab alati hindama kohtutäitur. Täitevamet kaasab mõnikord vara väärtuse hindamiseks ja põhjaliku kirjelduse koostamiseks eksperdi. Eksperdist hindajat kasutatakse seaduspõhiselt kinnisvara ja rentniku elamispinna hindamiseks. Eksperdist hindaja kutsutakse sageli siis, kui tegemist on väärtuslikuma varaga.

Täitevamet avalikustab (teeb teatavaks) sundmüügi oma veebisaidil. Müüki edendatakse sageli ka muudel veebisaitidel, et tõmmata ligi võimalikke ostjaid. Müügiteade avaldatakse ka leheküljel Post- och Inrikes Tidningar, mis on veebipõhine uudistelehekülg ja sisaldab paljude asutuste ja omavalitsuste teateid. Seal avaldatakse teateid eesmärgiga otsida tundmatuid võlausaldajaid ja muid isikuid, keda müük mõjutab.

Teave müügi kohta esitatakse täitevameti veebisaidil. See sisaldab hinnangulist väärtust, lisaks vara kirjeldust, fotosid ja muid dokumente. Esitatakse müügitingimused, samuti punktid, millest ostja peaks olema müügiga seoses teadlik. Kui täitevamet kaasab müügiga tegelema kellegi teise, võib asjaomase teabe leida selle isiku veebisaidilt. Teavet võib sageli leida ka täitevameti veebisaidilt.

Täitevamet korraldab alati tutvumise müüdava varaga. Seda selleks, et ostja saaks täita oma kohustuse hankida talle vajalikku teavet.

Sundmüük korraldatakse viisil, mis võimaldab taotleda kõrgeimat pakkumist. Kui pakkujaid on mitu, otsustatakse asi pakkumise ja vastupakkumise protsessi käigus. Kui ametiasutus otsustab selle asemel müüa eraõigusliku lepingu alusel koos pakkumiste esitamisega, selgitatakse kõrgeima pakkumise tegija välja pakkumiste avamise ajal.

Kui müük toimub elektroonilise enampakkumise teel, peab pakkumise võitnud isik tegema makse 48 tunni jooksul. Makse tehakse siis tavaliselt makse- või pangakaardiga. Kui müük toimub traditsioonilise enampakkumisena kohapeal, tuleb makse teha vahetult enampakkumisel makse- või pangakaardiga, postirahakaardi või tšekiga või sularahas.

Kui vara müüakse rohkem kui 10 000 Rootsi krooni eest, võimaldab täitevamet makse tegemiseks kuni ühe kuu ajapikendust. Tagatisraha 10 % hinnast tuleb alati kohe ära maksta.

2. Kolmandad isikud, kellel on õigus müüki teostada

Arestitud vara müük toimub üldjuhul täitevameti korraldataval avalikul enampakkumisel. Täitevamet võib anda müügi üle väliskorraldajale. Vallasvara puhul võib täitevamet teha enampakkumise korraldamise ülesandeks kellelegi teisele. Kinnisvara müügi teostamiseks võib täitevamet kaasata kinnisvaramaakleri.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Müük on jagatud nelja eri liiki: vallasvara, laevad, õhusõidukid ja kinnisvara. Teataval määral kehtivad eri liikide kohta erinevad eeskirjad. Üksikasjad selle kohta, milliseid eeskirju kohaldatakse, avaldatakse koos müügiteatega. Teatavaid erieeskirju kohaldatakse müügi suhtes elamuühistu taotlusel, kui kasutusõigus on kaotatud, st sundmüügi korral.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Täitevametil on vara kohta teavet kogudes õigus otsida eri registritest või neile küsimusi esitada, nt

• kinnistusregister (Fastighetsregistret); hõlmab kogu Rootsis olevat kinnisvara
• liiklusregister (Vägtrafikregistret); kõik registreeritud tsiviilsõidukid Rootsis
• maksuregister (Skatteregistret); teave väljamaksete kohta
• sotsiaalkindlustusamet (Försäkringskassan); teave väljamaksete kohta
• pensioniamet (Pensionsmyndigheten); teave väljamaksete kohta
• äriregister (Näringslivsregistret); andmed kõikide Rootsi piiratud vastutusega äriühingute, partnerluste, ühistute, sealhulgas elamuühistute ja eraettevõtete kohta
• väärtpaberiregister (Värdepappersregistret); seda haldab Euroclear ja see sisaldab andmeid kõikide noteeritud aktsiaosaluste kohta
• laevaregister (Fartygsregistret); teave kõikide Rootsi laevade kohta
• õhusõidukite register (Luftfartygsregistret); teave kõikide Rootsi õhusõidukite kohta
• relvaregister (Vapenregistret); tulirelvade omamine.

Registreid peetakse elektrooniliselt ja täitevametil on võimalik esitada enamikule nendest päringuid elektroonilises vormis. Kui registri andmed on konfidentsiaalsed, on täitevametil ikkagi õigus neid nõuda, nii et tal on võimalik uurida, kas võlgnikul on arestitavaid varasid. Tavaliselt tasu ei võeta, kui ametiasutus selliseid küsimusi küsib.

Mõnedes registrites registreeritakse ka see, kui täitevamet seab nõude varale, näiteks on see nii kinnistusregistri, laevaregistri ja õhusõidukite registri puhul.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Täitevametil ei ole praegu võimalik pakkuda otsijatele e-teenuseid, millega saab võlgnike varad või võlad kindlaks teha.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitevametil on olnud alates 2014. aastast võimalik teostada elektroonilisi enampakkumisi, mida teatakse ka internetis korraldatavate enampakkumistena. Seda on võimalik teha ainult vallasvara müümisel. Säte, mis võimaldab elektroonilisi enampakkumisi läbi viia, sisaldub võlgade sissenõudmise seaduse 9. peatükis, milles on ette nähtud, kuidas tuleb pakkumised esitada.

Valitsusele 2016. aasta novembris esitatud aruandes tehakse ettepanek, et kinnisvara peaks olema võimalik müüa ka elektroonilisel enampakkumisel. Kinnisvara müümise menetlus on keerulisem ja nõuab vallasvarast rohkem seadusandlikke muudatusi, et oleks võimalik elektroonilist enampakkumist korraldada.

Praegu ei takista miski osalemast elektroonilisel enampakkumisel välisriigist.

Teated kõikide elektrooniliste enampakkumiste kohta avaldatakse täitevameti veebisaidil.

Kui müük teostatakse välise enampakkumise korraldaja kaudu, esitatakse teade elektroonilise enampakkumise kohta tema veebisaidil. Kirjas tuleb välist enampakkumise korraldajat juhendada järgima võlgade sissenõudmisseadustiku 9. peatükis ja võlgade sissenõudmise seaduse 9. peatükis sisalduvaid müüki käsitlevaid eeskirju. Lepingud väliste enampakkumise korraldajatega on tavaliselt avaliku hankemenetluse tulemus. Need sisaldavad nõudeid seoses teenuseosutaja finantsseisundi ja kutsealase kvalifikatsiooniga.

Igaüks, kes soovib elektroonilisest enampakkumisest osa võtta, peab pakkumise esitamiseks registreeruma veebisaidil. Kogu pakkumine on siiski avalik ja seda on võimalik jälgida ilma esmalt registreerumata. Registreerimisel esitatav teave hõlmab isikukoodi, e-posti aadressi, postiaadressi, telefoninumbrit ja varjunime, mida kasutatakse pakkumiste avalikustamisel. Pakkujatelt ei nõuta isikusamasuse tõendamist. Pakkujad, kellel ei ole Rootsi isikukoodi või kes mingil muul põhjusel ei soovi internetis registreeruda või ei ole võimelised seda tegema, võivad registreeruda käsitsi.

Elektroonilise enampakkumise ostuhind tasutakse makse- või pangakaarti kasutades.

Elektroonilisest enampakkumisest ei ole võimalik osa võtta kohapeal asutuse ruumides.

Pakkumine toimub pakkumise ja vastupakkumisena etteantud aja jooksul. Kui pakkumine tehakse siis, kui on jäänud vähem kui kaks minutit, pikendatakse aega järgmise kahe minuti võrra.

Täitevamet vastab küsimustele telefoni või e-posti teel, kuid vastuse saamine võib olla keeruline, kui enampakkumise lõpuni on jäänud vähe aega. Täitevamet vastab rootsi keeles, kuid peab suutma anda põhilist teavet riigi rahvusvähemuste keeltes ning esitama teavet ja juhiseid teatavatele vähemusrühmadele erihalduspiirkondades. Abi on sageli võimalik anda muudes keeltes küsimuste puhul.

Täitevamet tõlgib müügiga seotud dokumente ainult erandjuhtudel, nt kui on ilmne, et palju kliente on välismaalt.

Üldsuse juurdepääsu põhimõtte alusel on suur osa Rootsi ametiasutuste hallatavast teabest avalik. Ei avaldata siiski teavet selle kohta, kes on käimasolevas enampakkumises esitatud pakkumise taga. Konfidentsiaalsuse nõue võib kehtida ka teatava tundliku teabe suhtes, kuid küsimust vaadeldakse igal juhtumil eraldi, kui keegi teavet nõuab.

Inglismaal ja Walesis ei kehti enam nõue, et ringkonnakohtunik peab andma volituse ja nimetama ametisse äraviimisega tegelevad ettevõtted ja enampakkumiste korraldajad. Kohtute ja täitmise tagamise seaduse 12. lisa 41. jaos on sätestatud esemete müük avalikul enampakkumisel, kui kohus ei anna teistsugust korraldust.

Äraviimise ja enampakkumisega tegelevatel ettevõtetel on võimalik pöörduda iga kohtu poole, esitades üksikasjad tasude ja praeguse kindlustuse kohta, nii et kohapeal on võimalik teha otsus määramise kohta. Otsuse, millist ettevõtet kasutada, peab esitatud üksikasjade ja tasude alusel ametlikult tegema ametnike kogu.

Pärast määramist pannakse kohtukantseleis välja nimekiri vastavate ettevõtete nimede ja aadressidega. Nimekiri vaadatakse läbi kord aastas ja kindlasti enne kindlustustunnistuste kehtivuse lõppemist. Võimaluse korral tuleks valitud teenuseosutajaid korrapäraselt vahetada. Kui korrapäraselt on võimalik kasutada ainult ühte ettevõtet, kohaldatakse põhieeskirju.

Vähemalt 7 päeva enne müüki peab kohtutäitur saatma võlgnikule ja võimalikele kaasomanikele müügiteate.

Kui müük toimub ja enampakkumiste korraldajatelt saadakse tulu, vastutab kohtutäitur/vanemametnik selle kinnitamise eest, et arvesse on võetud kõik esemed, mille üle saadi kontroll ja mis arestiti. Volitus tuleb sobival viisil kinnitada.

Vt esemete kontrolli alla võtmise eeskirjad 34–43 edasiste üksikasjade kohta seoses kontrolli alla võetud esemete äraviimise, hoiustamise ja müügiga.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sundenampakkumine - Põhja-Iirimaa

Kohtuotsuste täitmise büroo (Enforcement of Judgments Office, büroo) on Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse haru (justiitsministeeriumi asutus), kes vastutab raha, esemete ja varaga seotud tsiviilkohtu otsuste täitmisele pööramise eest Põhja-Iirimaal. Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise määrus võimaldab esemeid arestida ja müüa, et nõuda sisse kohtuotsuse alusel sissenõutav summa.

Bürool on eri volitused, et pöörata täitmisele kohtumäärusega tehtud otsus rahalise võla tasumise kohta. Need volitused hõlmavad 1981. aasta kohtuotsuste täitmise (Põhja-Iirimaa) määruse artikli 31 alusel tehtud arestimiskorraldust.

Bürool on 1981. aasta määruse alusel õigus vara arestida ja müüa see enampakkumisel, kasutades müügi netotulu (pärast arestimisega seotud kulude tasumist) maksmata võlgade tasumiseks (vt 1981. aasta määruse artiklid 31, 34 ja 40). Arestimismääruse täitmisel on bürool õigus siseneda 1981. aasta määruse artikli 38 alusel võlgniku, tema abikaasa või kostja valduses olevale või kasutatavale kinnistule või teatud tingimustel muu isiku valduses olevale või kasutatavale kinnistule.

Büroo võib väljastada seda liiki korralduse (esitades kohtuametnikule taotluse vastavalt Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise eeskirjade eeskirja 30 lõikele 1), kui ilmneb, et võla tasumiseks on piisavalt arestitavaid esemeid. Praktikas otsib ta muid asjaomaseid täitmise vahendeid, nt sissetulekute arestimise korraldus (kusjuures rahasumma arvatakse võlgniku palgast maha), enne kui otsustab esitada kohtuametnikule taotluse arestimismääruse tegemiseks.

On kehtestatud piirangud selle kohta, milliseid esemete liike on võimalik arestida (näiteks ei saa arestida võlgniku riideid ja olulist mööblit majapidamises (vt 1981. aasta määruse artikkel 33).

Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise eeskirjades 30–33 on sätestatud menetlus, mida büroo arestimismääruse tegemisel järgib.

Šotimaal võib vara arestida võlgnetava raha sissenõudmise vahendina, kui kohtud on võlga tunnustanud ja mõningatel muudel asjaoludel, kaasa arvatud juhul, kui seda on teatavates ametlikes võladokumentides kinnitatud.  Vara arestimisel eristatakse järgmisi menetlusi: külmutatakse selline vara, mis kuulub võlgnikule, kuid on kolmanda isiku valduses (arrestment);  arestitakse selline vara, mis kuulub võlgnikule ja on tema valduses (attachment);  arestitakse elukohas hoitav vähetähtis vara (exceptional attachment).  Mõningatel juhtudel võimaldavad asjaomased menetlused müüa võlgniku vara enampakkumisel kohtu järelevalve all.

Šotimaa 2002. aasta võlaõigusseaduse (edaspidi „2002. aasta seadus“) 2. osas on sätestatud menetlus, mida tuleb esemete arestimisel järgida.  Kohtutäitur peab esitama 14 päeva jooksul alates arestimisest aruande šerifi kohtule (Sheriff Court).  Kohtutäitur võib pärast aruande kättesaamist anda korralduse arestitud esemete äraviimiseks ja nende müümiseks avalikul enampakkumisel, kus peab kohal olema kohtutäitur, et registreerida, millised esemed müüakse (kui müüakse) ja millise hinnaga.  Enampakkumisel saadud raha võib kasutada kohtutäituri tasude ja kulude katmiseks, seejärel võlausaldajale maksmiseks.  Ülejääv summa tagastatakse võlgnikule.  Kui esemed jäävad müümata, läheb esemete omandiõigus üle võlausaldajale.  Arestitud esemete enampakkumine toimub tavaliselt enampakkumise ruumis; kui see ei ole otstarbekas, on 2002. aasta seaduses säte enampakkumise korraldamiseks muus kohas, mis ei ole võlgniku elukoht.

Kui esemed on arestitud ja võlgnik ei ole allkirjastanud volitust, mis võimaldab esemed võlausaldajale vara omandamise eesmärgil üle anda, peab võlausaldaja esitama kolmanda isiku valduses olevate esemete sissenõudmise (action of furthcoming) taotluse.  Selline taotlus esitatakse kohtule esemete üleandmiseks võlausaldajale, kes saab need seejärel müüa, et saada tagasi kõik või osa sellest, mis talle võlgnetakse.