

Leia sisu riikide kaupa
Tsiviilseadustiku (Code civil) artiklis 745c on sätestatud erinormid juhuks, kui teatav vara kuulub pärijatele ühiselt, jagunedes surnu alanejate sugulaste, kellele kuulub kasutusvaldusega koormatud vara ja üleelanud abikaasa vahel, kellele kuulub kasutusvaldus.
Põhimõtteliselt võib üleelanud abikaasa või üks kasutusvaldusega koormatud vara omanikest taotleda kasutusvalduse täielikku või osalist üleandmist, st üks pool võib osta teiselt kasutusvaldusega koormatud vara või kasutusvalduse.
Teatava vara suhtes seda reeglit siiski ei kohaldata.
Tsiviilseadustiku artikkel 745g tagab seaduslikule elukaaslasele samasuguse kaitse seoses perekonna ühise eluasemena kasutatud kinnisasja ja selle sisustusega.
Lisaks on tsiviilseadustiku artikliga 915a nähtud üleelanud abikaasa kasuks ette pärandiosa (st sundosa) pärimine ja sätestatud, et see sundosa peab kõikidel juhtudel hõlmama vähemalt perekonna põhilise eluasemena kasutatud kinnisasja ja selle sisustust.
Kui kogu pärand või osa sellest koosneb põllumajanduslikust majapidamisest, võivad otsejoones alanejad sugulased võtta hindamise alusel üle põllumajandusliku majapidamise moodustavad vallas- ja kinnisasjad (põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkuvust edendavaid pärimisõiguse sätteid käsitleva 29. augusti 1988. aasta seaduse (loi du 29 août 1988 relative au régime successoral des exploitations agricoles en vue d'en promouvoir la continuité) artikli 1 esimene lõik).
Kui kogu pärand või osa sellest ei koosne põllumajanduslikust majapidamisest, vaid surnu põllumajandusliku majapidamise osaks olnud kinnisasjadest, ja üks otsejoones alanejast sugulasest pärija kasutab neid kinnisasju parajasti oma põllumajanduslikus majapidamises, võib ta need kinnisasjad samuti hindamise alusel üle võtta, kui tsiviilseadustiku sätetest üleelanud abikaasa ja üleelanud seadusliku elukaaslase õiguste kohta (29. augusti 1988. aasta seaduse artikli 1 kolmas lõik) ei tulene teisiti.
Kõigele lisaks on väikese pärandi pärimise norme käsitleva 16. mai 1900. aasta seaduse (loi du 16 mai 1900 sur le régime successoral des petits héritages) artiklis 4 sätestatud, et kui kogu pärand või osa sellest koosneb kinnisasjadest, mille täielik katastriüksuse tulu (nominaalne renditulu) ei ületa 1565 eurot (seaduse artikkel 1), ilma et see piiraks üleelanud abikaasale tsiviilseadustiku artikliga 1446 antud õiguste kohaldamist, võib iga otsejoones pärija ja kui see on asjakohane, siis üleelanud abikaasa, kes ei olnud surnust lahutatud ega temast kohtuotsusega lahus elavaks tunnistatud, võtta hindamise alusel üle kas eluaseme, kus surnu, tema abikaasa või üks tema alanejatest sugulastest surma ajal elas, ja selle sisustuse või maja, sisustuse ja maa, mida majaelanik enda nimel isiklikult kasutas, maaharimisel kasutatud põllumajandusseadmed ja loomad või kaubad, toorained, kutsetöös kasutatavad seadmed ja muud tarvikud, mida kasutati ärilisel otstarbel, väikeses ulatuses või tööstuslikult.
Need sätted on kohustuslikud, kuid õigusnormides ei ole sõnaselgelt sätestatud, kas neid tuleks kohaldada olenemata kohaldatavast õigusest.
Nende õiguste tagamiseks on kehtestatud mitu menetlust.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.