Pärimise piirangud – erieeskirjad

Bulgaaria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Kehtiva materiaalõiguse kohaselt ei saa järgmised isikud olla pärijad ega annakusaajad:

1) pärast pärandi avanemist eostatud lapsed ja

2) elujõuetuna sündinud lapsed.

Seaduse kohaselt loetakse iga elusalt sündinud laps elujõuliseks, kuni on tõestatud vastupidist.

Lisaks eeltoodule loetakse pärimiskõlbmatuks järgmised isikud:

1) isik, kes tahtlikult tappis pärandaja, tema abikaasa või lapse või püüdis seda teha, ning iga sellise kuriteo kaassüüdlane, välja arvatud juhul, kui tegu pandi toime asjaoludel, mis välistavad karistatavuse, või asjaomasele isikule anti armu;

2) isik, kes on pärandajat valelikult süüdistanud kuriteos, mis on karistatav vabadusekaotusega või raskema kriminaalkaristusega, välja arvatud juhul, kui valesüüdistuse vastu algatatakse menetlus ohvri kaebuse alusel ja sellist kaebust ei ole esitatud;

3) isik, kes mõjutas sunni või pettusega pärandajat tegema, muutma või tühistama testamenti või takistas teda seda tegemast või hävitas või peitis pärandaja testamendi või muutis seda või on teadlikult kasutanud võltsitud testamenti.

Pärimiskõlbmatu isik võib pärida ainult juhul, kui pärandaja on notariaalselt kinnitatud dokumendis või testamendis sõnaselgelt ta pärimiskõlblikuks tunnistanud.

Kui pärandaja on isiku pärimiskõlbmatuse põhjusest teadlikuna teinud testamendi pärimiskõlbmatu isiku kasuks ilma teda sõnaselgelt pärimiskõlblikuks tunnistamata, pärib pärimiskõlbmatu isik ainult talle testamendiga pärandatud vara.

Perekonnaseadustiku (Semeen kodeks) artikli 54 kohaselt ei ole endised abikaasad pärast abielulahutust enam teineteise seadusjärgsed pärijad ning minetavad mis tahes varasemast testamentaarsest korraldusest tulenevad õigused abikaasa surma korral.

See ei kehti siiski juhul, kui testaator on sõnaselgelt märkinud, et testamentaarne korraldus jääb pärast abielulahutust kehtima.

Omandiseadusega (Zakon za sobstvenostta) on kehtestatud piirangud välisriigi kasuks pärandamisele, sätestades, et välisriik ei saa pärida Bulgaarias asuvat kinnisasja.

Bulgaaria õiguses on eriseadustega kehtestatud kaks täiendavat piirangut kinnisasja pärimisele, võttes arvesse asjaomase vara eripära.

Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses (Zakon za sobstvenostta i polzvaneto na zemedelskite zemi) on sätestatud sellise vara, st põllumajandusmaa pärimise erieeskirjad.

Seaduse artikli 3b kohaselt on välismaalane, kes saab põllumajandusmaa omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Samamoodi on metsaseaduse (Zakon za gorite) artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piirang omandile, mis on metsamaa: välismaalane, kes saab metsa või metsamaa puuvaru omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, on kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kui erisätted on vastuolus üldsätetega, on erisätted üldjuhul esimuslikud; seega kohaldatakse eespool nimetatud piiranguid alati, kui on kehtestatud materiaalõiguslikud eeltingimused.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses on sätestatud erimenetlus, mis tagab sama seaduse artikli 3b lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise, võimaldades riigil osta põllumajandusmaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga, kui välismaalane ei anna omandiõigust üle selle sättega kehtestatud tähtaja jooksul.

Sarnaselt on metsaseaduses metsamaa kohta sätestatud, et kui seaduse artikli 24 lõikes 1 sätestatud tähtajast kinni ei peeta, võib riik osta metsamaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga.

Viimati uuendatud: 24/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.