Pärimise piirangud – erieeskirjad

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah, on olemas õigusnormid, mis seavad teatava vara pärimisele piiranguid või mõjutavad seda.

TSIVIILSEADUSTIK

Tsiviilseadustiku (Código Civil) artikli 1476 lõike 1 punktiga a ja artikliga 1485 on ette nähtud, et kasutusvaldus ning kasutus- ja elamisõigus on asjaõigused, mis lõpevad seaduse kohaselt nende omaja surma korral.

Tsiviilseadustiku artiklitega 2103-A ja 2103-B on ette nähtud õiguspärane annak: üleelanud abikaasal on vara jagamise ajal teatavatel seadustikus sätestatud tingimustel eelisõigus perekonna kodus elamise õigusele ja koduvara kasutusõigusele.

Tsiviilseadustiku ajakohastatud versioon on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=775&tabela=leis&so_miolo=&

ÄRIÜHINGUSEADUSTIK

Äriühinguseadustiku (Código das Sociedades Comerciais) artiklis 184 on sätestatud, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, peavad täisühingu osaniku surma korral ülejäänud osanikud või äriühing maksma vastava osa varast pärijale, kellele lähevad üle surnud isiku õigused, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad äriühingu lõpetada ja teatavad sellest pärijale 90 päeva jooksul pärast osaniku surmast teadasaamise kuupäeva. Üleelanud osanikud võivad siiski jätkata äriühingu käigushoidmist koos surnud isiku pärijaga, tingimusel et pärija on sellega sõnaselgelt nõus.

Äriühinguseadustiku artikli 225 kohaselt võib osaühingu lepingus ette näha, et osaniku surma korral ei tohi tema osa üle anda surnud isiku pärijatele, ja selles võib üleandmise suhtes kehtestada ka teatavaid nõudeid.

Kui osakut ei anta sellise lepingu tõttu surnud osaniku pärijatele üle, peab osaühing selle osaku amortiseerima või omandama või selle peab omandama teine osanik või kolmas isik; kui ühtegi neist meetmetest ei võeta 90 päeva jooksul pärast seda, kui mõni osaühingu juhtidest on osaniku surmast teada saanud, arvatakse osak üleantuks.

Äriühinguseadustiku artiklite 469 ja 475 kohaselt kehtib usaldusühingu osaniku surma korral sama kord.

Äriühinguseadustiku artikli 252 lõike 4 kohaselt ei tohi osaühingu juhtimine isegi osaku pärimise korral minna üle surnud juhi pärijale.

Äriühinguseadustiku ajakohastatud versioon on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=524&tabela=leis&so_miolo=&

RELVADE JA LASKEMOONA ÕIGUSRAAMISTIK

23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006 heaks kiidetud relvade ja laskemoona õigusraamistiku (Regime Jurídico das Armas e Munições) artiklis 37 on sätestatud, et registreeritud relva omandamine pärimise teel selle omaniku surma tõttu on lubatud ainult politseiameti (Polícia de Segurança Publica) peadirektori loa alusel, mille saab vastavalt nimetatud õigusnormile.

23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006 heaks kiidetud relvade ja laskemoona õigusraamistik on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=692&tabela=leis&so_miolo=

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kasutusvalduse ning kasutus- ja elamisõiguse lõppemise korral selle omaja surma tõttu, samuti eelnimetatud äriühinguseadustiku ning relvade ja laskemoona õigusraamistiku eeskirjade kohaselt on vastus jaatav.

See järeldus tuleneb ka määruse nr 650/2012 artikli 1 lõike 2 punktidest h, k ja l.

Tsiviilseadustiku artiklites 2103-A ja 2103-B sätestatud õiguspärase annaku puhul on vastus eitav.

Eeltoodud vastus ei piira aga kohtute erinevaid tõlgendusi.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Pärandi avanemise kohta on tsiviilseadustikus sätestatud eeskirjad, mille alusel antakse pärandvara valitsemise volitused ja mis tagavad eespool nimetatud erinormide järgimise.

Tsiviilseadustiku menetlused ja ettekirjutused on järgmised:

• seni, kui pärandi üleandmine on peatatud – st see on avanenud, kuid seda ei ole veel vastu võetud või riigile minevaks tunnistatud –, võivad õigusjärglased (artikkel 2047) või annakutäitja (artikkel 2048) korraldada selle vara valitsemise, juhul kui selliste meetmetega hilinemine võib olla kahjulik;
• pärast pärandi vastuvõtmist valitseb pärandit pärandi hooldaja (artiklid 2079 ja 2087);
• pärandi hooldaja võib paluda pärijatel või kolmandatel isikutel üle anda nende valduses olev vara, mida ta peab valitsema, ning kasutada nende vastu tagasivõtmis- või väljatõstmismeetmeid, et tagada või kindlustada nende valitsemisel olevate esemete võtmine enda valdusse (artikkel 2088);
• pärandi hooldaja võib sisse nõuda pärandvara hulka kuuluvad saadaolevad võlad, kui nende maksmisega viivitamine võib ohtu seada nende sissenõudmise või kui makseid tehakse vabatahtlikult (artikkel 2089);
• lisaks sellele võib pärija esitada pärimisnõude, et taotleda kohtult enda tunnustamist pärijana ja kogu oma pärandvara või selle osa sissenõudmist nendelt, kelle valduses see vara on pärijana või muu õiguse alusel või isegi ilma õiguseta (artikkel 2075).

MÄRKUS

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole ammendav ega kontaktpunktile, kohtutele või muudele üksustele ja asutustele siduv. Kuigi teabelehti korrapäraselt ajakohastatakse, ei pruugi need hõlmata kõiki seadusemuudatusi ega välista seega vajadust tutvuda kehtivate õigusaktidega.