- Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
- Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?
- Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
- Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
- Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
- Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
- Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
- Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
- Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
- Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
- Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
- Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
- Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
- Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
- Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
- Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
- Kuidas hüvitist arvestatakse?
- Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
- Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
- Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
- Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
- Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?
- Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
- Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
- Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
- Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
- Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
- Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
- Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?
- Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
- Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
- Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
- Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
Vastavalt kuriteoohvrite seadusele (Verbrechensopfergesetz, VOG; BGBl. nr 288/1972) makstakse isikule hüvitist, kui on tõenäoline, et ta sai kehavigastusi või tervisekahjustusi sellise ebaseadusliku ja tahtliku teo tagajärjel, mille eest on otsuse tegemise kuupäeva seisuga võimalik karistada üle kuuekuulise vangistusega.
Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?
Sellise ebaseadusliku ja tahtliku teo korral, mille eest on võimalik karistada üle kuuekuulise vangistusega ja millega tekitati kehavigastus või tervisekahjustus.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
Jah. Hüvitist on õigus saada surnu pereliikmetel, kes olid tsiviilõiguse alusel tema ülalpeetavad (lapsed, abikaasa).
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
Jah, kui ohver sai raskelt vigastada. Lisaks pidi kuritegu tekitama pereliikmele (laps, vanem, abikaasa, õde või vend) vapustuse, millega kaasnevad psühholoogilised kahjustused on võrreldavad haigusega.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
Jah. Kuritegu peab olema toime pandud Austrias pärast 30. juunit 2005. Üldjuhul eeldatakse, et nõude esitaja oli kuriteo toimumise ajal Austrias seaduslikult elav isik.
Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
Kuriteoohvrite seaduse kohaselt on Austria ja ELi kodanikel (kui nende alaline elukoht enne kuriteo toimumist asus Austrias) põhimõtteliselt õigus saada hüvitist ka välisriigis kannatatud kahju eest.
Nõukogu direktiivi 2004/80/EÜ artikli 2 kohaselt maksab hüvitist selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.
Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
Kuriteoohver ja toitja kaotanud ülalpeetavad peavad kuriteo uurimisele ja kuriteo toimepanija otsimisele kaasa aitama, muidu võidakse hüvitisnõue tagasi lükata.
Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
Ei.
Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
Ei.
Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Kuriteo toimepanija ei pea olema tuvastatud ega süüdi mõistetud. Piisab sellest, et on tõenäoline, et kuritegu toimus.
Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
Enamik nõudeid tuleb esitada kolme aasta jooksul pärast süüteo toimepanemist, et saada tagasiulatuvat abi. Kui nõue esitatakse pärast seda tähtaega, makstakse abi nõude esitamisele järgnevast kuust.
Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
Võimalik on saada järgmist abi:
1) hüvitis sissetuleku või elatise kaotuse eest;
2) raviteenused:
a) arstiabi,
b) ravimid,
c) meditsiinilised abivahendid,
d) haiglaravi,
e) hambaravi,
f) tervise tugevdamise meetmed (üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz) § 155, BGBl. nr 189/1955);
2a) kliiniliste ja tervisepsühholoogide ning psühhoterapeutide kriisisekkumise kulude katmine;
3) ortopeediline ravi:
a) proteeside, ortopeediliste ja muude vahendite paigaldamine, parandamine ja asendamine,
b) igapäevaste esemete kohandamise ja puuetega inimeste vannitoatarvikute paigaldamise kulud,
c) toetused kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puudega juhi jaoks kohandamise kulude katmiseks,
d) abi kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite hankimiseks,
e) kantud sõidu- ja transpordikulud;
4) taastusravi:
a) majutus meditsiiniasutustes, mis on keskendunud peamiselt taastusravile,
b) arstiabi, ravimid ja meditsiinilised abivahendid, kui neid on vaja otseselt seoses punktiga a,
c) kantud reisi- ja transpordikulud;
5) kutserehabilitatsioon:
a) kutseõpe töövõime taastamiseks või parandamiseks,
b) uue elukutse õppimine,
c) toetused või laenud (üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz, ASVG 1955) § 198 lõige 3);
6) sotsiaalne rehabilitatsioon:
a) toetus juhiloa saamise kulude katmiseks, kui isiku puude korral ei ole mõistlik eeldada talt ühistranspordi kasutamist,
b) üleminekutoetus (ASVG 1955 § 306);
7) hooldustoetused, pimedate toetused;
8) matusekulude hüvitis;
9) isiku majanduslikust olukorrast olenevad lisatoetused;
10) ühekordne hüvitis valu ja kannatuste eest.
Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
Oleneb asjaoludest.
Tehakse nii igakuiseid makseid (hüvitis sissetuleku/elatise kaotuse eest, isiku majanduslikust olukorrast olenevad lisatoetused, hooldustoetus ja pimeda toetus) kui ka ühekordseid makseid (nt matusekulude hüvitis, ühekordne hüvitis valu ja kannatuste eest).
Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Kuriteoohvrite seaduses on sätestatud hüvitise maksmisest keeldumise alused (nt raske hooletus, löömingus osalemine).
Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Enamiku abi puhul pole Teie varaline seisund oluline. Sissetuleku ja elatise kaotust hinnatakse tsiviilõiguslike kriteeriumide kohaselt ja need ei olene Teie majanduslikust olukorrast.
Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Ei.
Kuidas hüvitist arvestatakse?
Iga juhtumi puhul eraldi. Pidev hüvitis sissetuleku ja elatise kaotuse eest arvutatakse tsiviilõiguslike kriteeriumide alusel.
Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
Minimaalset hüvitissummat kehtestatud ei ole.
Teatavat liiki abi puhul kehtivad sissetuleku piirmäärad või kindlaksmääratud summad.
Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
Ei. Summa määrab kindlaks asjaomane ametiasutus, kuid kuriteoohver peab menetluses koostööd tegema ja esitama nõutava teabe.
Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
Riiklikke hüvitisi (nt töötushüvitis) ja sotsiaalkindlustushüvitisi (töövõimetuspensionid jne) võetakse arvesse ja need vähendavad sissetuleku kaotuse eest makstavat hüvitist vastavalt kuriteoohvrite seadusele.
Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
Jah. Kui on pakiline vajadus rahalise abi järele. Peab olema tõenäoline, et nõue on põhjendatud.
Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?
Jah.
Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
Hüvitisnõudele tuleb tavaliselt lisada järgmised dokumendid:
- volikiri / tõend volituste või ohvriga suguluse kohta;
- ohvri surmatõend;
- kuriteoteate ärakiri;
- kohtuotsuse/kohtulahendi ärakiri;
- arstlikud ekspertiisid ja arstitõendid;
- haiglaarved;
- arved muude kulude (hooldus, matused) kohta;
- tõendid sissetulekute kohta (palk, sotsiaalhüvitised, abiraha, toetused);
- kinnitus hüvitise saamise (või mittesaamise) kohta muudest allikatest (sotsiaalkindlustus, erakindlustus);
- nõude esitaja hiljutine karistusregistri väljavõte.
Dokumente nõuab ka ametiasutus ise.
Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Ei.
Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv föderaalne sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste amet (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen - Sozialministeriumservice)
Babenbergerstraße 5, A-1010 Viin
Tel: 0043 158831
Faks: 0043(0)10599882516
E-post: post.wien@sozialministeriumservice.at
Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvale föderaalsele sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste ametile (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen - Sozialministeriumservice).
Babenbergerstraße 5, A-1010 Viin
Tel: 0043 158831
Faks: 0043(0)10599882516
E-post: post.wien@sozialministeriumservice.at
Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
Teilt võidakse nõuda menetluses osalemist (et ekspert saaks anda hinnangu, küsimustele vastamiseks jne), kuid muul juhul ei pea Te üldiselt kohale tulema.
Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
See oleneb nõutava hüvitise liigist. Otsus tehakse tavaliselt mõne kuu jooksul.
Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?
Sotsiaalministeeriumi otsuse peale võib esitada kaebuse föderaalsele halduskohtule (Bundesverwaltungsgericht) (edasikaebused võib esitada konstitutsioonikohtule (Verfassungsgerichtshof) ja kõrgeimale halduskohtule (Verwaltungsgerichtshof)).
Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Nõude esitamiseks ei pea täitma taotlusvormi. Teavet annab sotsiaalministeerium ja see on (koos asjakohaste vormidega) kättesaadav ministeeriumi veebisaidil.
Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
Sozial Ministerium - Sozialentschädigung (sotsiaalministeerium - sotsiaalhüvitised)
Sozial Ministerium - Verbrechensopfer (sotsiaalministeerium - kuriteoohvrid)
Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
Õigusteavet annab sotsiaalministeerium. Nad ei taga juristi ega maksa tema eest.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Jah, nt Weisser Ring.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.