- Kuidas nõuda kohtumenetluse (kriminaalmenetluse) käigus kuriteo toimepanijalt kahju sisse või nõuda temalt muud moodi hüvitamist/heastamist ning kellele tuleks selline nõue adresseerida?
- Millises kriminaalmenetluse etapis peaksin ma oma nõude esitama?
- Mida võin ma oma nõudes taotleda ja kuidas nõue vormistada (kas tuleb märkida kogusumma ja/või täpsustada konkreetne kahju, saamata jäänud tulu ja intressid)?
- Kas selliste nõuete esitamiseks on olemas erivormid?
- Milliseid tõendeid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
- Kas mul tuleb nõude esitamise korral tasuda kohtu- või muud kulud?
- Kas mul on võimalik saada enne kohtumenetlust ja/või selle ajal õigusabi? Kas mul on võimalik saada riigi õigusabi ka juhul, kui ma ei ela riigis, kus kohtumenetlus toimub?
- Millisel juhul võib kriminaalkohus minu nõude teo toimepanija vastu tagasi lükata või selle üle otsustamisest keelduda?
- Kas ma saan sellise otsuse edasi kaevata või kas mul on muid võimalusi nõuda kahju hüvitamist/heastamist?
- Juhul kui kohus mõistab mulle välja kahjuhüvitise, siis kuidas saan ma tagada, et kohtuotsus pööratakse kuriteo toimepanija vastu täitmisele, ja millist abi võin ma selle tagamiseks saada?
Kuidas nõuda kohtumenetluse (kriminaalmenetluse) käigus kuriteo toimepanijalt kahju sisse või nõuda temalt muud moodi hüvitamist/heastamist ning kellele tuleks selline nõue adresseerida?
Kriminaalmenetluses kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi arutatakse kannatanu palvel kriminaalmenetluse käigus, kui see ei tekita menetluses olulisi viivitusi (kriminaalmenetluse seadustiku (Zakon o kaznenom postupku) artikli 153 lõige 1).
Kriminaalmenetluses võib tsiviilhagi esitada kannatanu (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 1).
Kriminaalasjaga seotud tsiviilhagi võib esitada asutusele, kus on algatatud kriminaalmenetlus, või kohtule, kus menetlus on pooleli (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 155 lõige 1).
Millises kriminaalmenetluse etapis peaksin ma oma nõude esitama?
Tsiviilhagi võib esitada esimese astme kohtule enne, kui tõendite kogumine on lõppenud (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 155 lõige 2).
Mida võin ma oma nõudes taotleda ja kuidas nõue vormistada (kas tuleb märkida kogusumma ja/või täpsustada konkreetne kahju, saamata jäänud tulu ja intressid)?
Kriminaalasjaga seotud tsiviilhagis võib viidata kriminaalmenetluses esitatud nõudele (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 153 lõige 2).
Kas selliste nõuete esitamiseks on olemas erivormid?
Selliste nõuete jaoks ei ole kehtestatud eraldi vormi.
Milliseid tõendeid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Isikud, kellel on õigus nõue esitada, peavad oma nõuet selgitama ja esitama tõendid (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 155 lõige 3). Tõendite liik ja hulk ei ole seadusega kindlaks määratud.
Kas mul tuleb nõude esitamise korral tasuda kohtu- või muud kulud?
Kriminaalmenetluses kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagiga ei kaasne kohtulõive ega muid kulusid.
Kas mul on võimalik saada enne kohtumenetlust ja/või selle ajal õigusabi? Kas mul on võimalik saada riigi õigusabi ka juhul, kui ma ei ela riigis, kus kohtumenetlus toimub?
Kui ohver kannatab sellise kuriteo raskete tagajärgede all, mille eest on ette nähtud pikem kui viieaastane vangistus, on tal õigus kasutada tsiviilhagi esitamisel õigusnõustaja abi ning sellega seotud kulud hüvitatakse riigieelarvest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 43 lõige 2). See õigus ei ole piiratud kannatanu elukohaga.
Millisel juhul võib kriminaalkohus minu nõude teo toimepanija vastu tagasi lükata või selle üle otsustamisest keelduda?
Kohtuotsusega, millega tunnistatakse süüdistatav süüdi, võidakse tsiviilhagi rahuldada kannatanu kasuks kas täies ulatuses või osaliselt. Viimasel juhul palutakse kannatanul esitada eraldi hagi. Kui kriminaalmenetluse käigus kogutud teabest ei piisa kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ei täies ulatuses ega osaliselt, palub kohus kannatanul esitada eraldi hagi.
Kui kohus langetab õigeksmõistva otsuse või kui süüdistused lükatakse tagasi või kriminaalmenetlus lõpetatakse, palutakse kannatanul esitada tsiviilhagi rahuldamiseks eraldi hagi. Kui kohus leiab, et tal puudub pädevus, palutakse kannatanul esitada tsiviilhagi pädevas kohtus algatatava või juba poolelioleva kriminaalmenetluse raames (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 158 lõiked 2 ja 3).
Kas ma saan sellise otsuse edasi kaevata või kas mul on muid võimalusi nõuda kahju hüvitamist/heastamist?
Kannatanu võib kohtuotsuse edasi kaevata osas, mis puudutab kriminaalmenetluse kulusid, või osas, mis puudutab tsiviilhagi. Kui aga riigiprokuratuur on kannatanult asja üle võtnud, võib viimane kaevata otsuse edasi mis tahes vaidlustamisalusele tuginedes (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 464 lõige 4).
Juhul kui kohus mõistab mulle välja kahjuhüvitise, siis kuidas saan ma tagada, et kohtuotsus pööratakse kuriteo toimepanija vastu täitmisele, ja millist abi võin ma selle tagamiseks saada?
Volitatud isiku ettepanekul võidakse toimepandud kuriteo kriminaalkorras menetlemise käigus määrata tsiviilhagi tagamiseks abinõud.
Eespool osutatud lõigus viidatud otsuse teeb uurimist teostav kohtunik. Süüdistuse esitamise järel langetab süüdistusosakond otsuse ning kohtuasja arutav kohus juhib arutelu. Hagi tagamise vaidlustamine ei takista selle rakendamist (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 160).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.