- Kuidas nõuda kohtumenetluse (kriminaalmenetluse) käigus kuriteo toimepanijalt kahju sisse või nõuda temalt muud moodi hüvitamist/heastamist ning kellele tuleks selline nõue adresseerida?
- Millises kriminaalmenetluse etapis peaksin ma oma nõude esitama?
- Mida võin ma oma nõudes taotleda ja kuidas nõue vormistada (kas tuleb märkida kogusumma ja/või täpsustada konkreetne kahju, saamata jäänud tulud ja intressid)?
- Kas selliste nõuete esitamiseks on olemas erivormid?
- Millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
- Kas mul tuleb nõude esitamise korral tasuda kohtu- või muud kulud?
- Kas mul on võimalik saada enne kohtumenetlust ja/või selle ajal tasuta õigusabi? Kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi ka juhul, kui ma ei ela riigis, kus kohtumenetlus toimub?
- Millisel juhul võib kriminaalkohus minu nõude kuriteo toimepanija vastu tagasi lükata või selle üle otsustamisest keelduda?
- Kas ma saan sellise otsuse edasi kaevata või kas mul on muid võimalusi nõuda kahju hüvitamist/heastamist?
- Juhul kui kohus mõistab mulle välja kahjuhüvitise, siis kuidas saan tagada, et kohtuotsus pööratakse kuriteo toimepanija vastu täitmisele, ja millist abi võin ma selle tagamiseks saada?
Kuidas nõuda kohtumenetluse (kriminaalmenetluse) käigus kuriteo toimepanijalt kahju sisse või nõuda temalt muud moodi hüvitamist/heastamist ning kellele tuleks selline nõue adresseerida?
Te peaksite teatama oma soovist astuda kriminaalmenetlusse tsiviilhagejana (politikós enágon) kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kui esitate kaebuse asjakohasele prokurörile või politseiasutusele, tehes asjaomase avalduse kaebuses endas. Te võite sellest teatada ka kriminaaluurimise ajal, esitades politseile, prokurörile või uurimisorganile eraldi dokumendi (dikógrafo), ning teil on võimalik teatada sellest ka otse kohtule, kui kohus ei ole veel asunud tõendeid hindama (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 63, 82 ja 83).
Millises kriminaalmenetluse etapis peaksin ma oma nõude esitama?
A. Kohtueelses etapis, nagu eespool selgitatud (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 83).
B. Kohtuistungil lihtsalt suuliselt enne tõendite hindamist, ilma kirjalikku kohtueelset menetlust algatamata, kui taotlete hüvitist teile kuriteoga tekitatud valu ja kannatuste ning moraalse kahju eest, või toimetades nõude süüdistatavale kätte vähemalt viis päeva enne istungi kuupäeva, kui taotlete hüvitist varalise kahju eest (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 66, 67 ja 83).
Mida võin ma oma nõudes taotleda ja kuidas nõue vormistada (kas tuleb märkida kogusumma ja/või täpsustada konkreetne kahju, saamata jäänud tulud ja intressid)?
Üldjuhul peab avaldus, et soovite astuda kriminaalmenetlusse tsiviilhagejana, sisaldama juhtumi asjaolude kokkuvõtet ja põhjusi, mille alusel on teil õigus menetlusse astuda, ning selles tuleb nimetada teie esindaja kohtu asukohas, kui see ei ole teie alaline elukoht.
Kui tsiviilhagejana kriminaalmenetlusse astumise soovi sisaldava avalduse eesmärk on saada hüvitist kuriteoga tekitatud valu ja kannatuste ning moraalse kahju eest, ei ole kirjalik menetlus nõutav. Sellisel juhul taotleb tsiviilhageja tavaliselt sümboolse summa tasumist, mitte kogu nõude rahuldamist. Kui kohus mõistab süüdistatava süüdi, mõistab ta teie kasuks hüvitisena välja selle sümboolse summa. Ülejäänud osas peate esitama tsiviilkohtule eraldi hagi. Kui teie nõue puudutab kuriteoga teile tekitatud varalise kahju hüvitamist, peate sellest süüdistatavale teatama vähemalt viis päeva enne kohtuistungit, täpsustades konkreetsed kahjud, mille hüvitamist te nõuate.
Kas selliste nõuete esitamiseks on olemas erivormid?
Erivormi kehtestatud ei ole. Teie taotlus peab sisaldama kõike eespool loetletut. Nagu eespool märgitud, on konkreetne kohtueelne menetlus nõutav ainult juhul, kui kriminaalkohtult taotletakse varalise kahju hüvitamist, sellisel juhul tuleb sellest teatada süüdistatavale viis päeva enne kohtuistungit.
Millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Enne asja arutamist peate esitama kõik dokumendid, mis teie nõuet tõendavad, st arstitõendid, ütlused, tunnistajate andmed ja muud tõendid.
Kas mul tuleb nõude esitamise korral tasuda kohtu- või muud kulud?
Peate tasuma kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 40 eurot (kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 63).
Kas mul on võimalik saada enne kohtumenetlust ja/või selle ajal tasuta õigusabi? Kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi ka juhul, kui ma ei ela riigis, kus kohtumenetlus toimub?
Seadusega (seaduse nr 4689/2020 artikkel 41 jj) on ette nähtud tasuta õigusabi ELi liikmesriigi väikese sissetulekuga kodanikele, kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kui nad elavad seaduslikult Euroopa Liidus või nende harilik viibimiskoht on Euroopa Liidus. Tsiviil- ja kaubandusasjade puhul on väikese sissetulekuga kodanikud need, kelle perekonna aastane sissetulek ei ületa kahte kolmandikku kehtivates õigusaktides sätestatud üksikisiku aastasest miinimumsissetulekust. Kui tegemist on peresisese vaidlusega, ei võeta vaidluse teise poole sissetulekut arvesse. Kriminaal- või tsiviilnõuete puhul on tasuta õigusabile õigus ka seaduse nr 4689/2020 artikli 41 lõikes 3 osutatud kuriteoohvritel.
Millisel juhul võib kriminaalkohus minu nõude kuriteo toimepanija vastu tagasi lükata või selle üle otsustamisest keelduda?
Kui kriminaalkohus otsustab, et isikut ei saa mingil põhjusel kriminaalvastutusele võtta, või et ta tuleb mingil põhjusel õigeks mõista, ei saa ta tsiviilhagi menetleda. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata ka juhul, kui see ei vasta nõuetele, nagu eespool kirjeldatud, või kui sellel puudub seaduslik alus või kui nõue on põhjendamatu, näiteks kuna te ei ole kuriteo tagajärjel otseselt kahju kannatanud või teil puudub õiguslik huvi.
Kas ma saan sellise otsuse edasi kaevata või kas mul on muid võimalusi nõuda kahju hüvitamist/heastamist?
Te võite esitada tavalise edasikaebuse (éfesi) õigeksmõistva otsuse peale, mille on teinud piirkondlik kriminaalkohus, esimese astme kohus ainuisikulises koosseisus või kolmeliikmelises koosseisus või teise astme kuritegusid (plimmélima) arutav apellatsioonikohus, kui teilt mõisteti välja hüvitis ja kohtukulud, kuid ainult seda puudutavas osas (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 486 lõige 1b). Te võite süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistva otsuse ka tavalises korras edasi kaevata, kui ja selles osas, milles kohus jätab teie nõude rahuldamata põhjusel, et sellel puudub seaduslik alus, või kui ja selles osas, milles kohus mõistab teie kasuks välja rahalise või muu hüvitise, kui nõutud hüvitissumma on suurem kui 100 eurot, kui edasikaebus on esitatud piirkondliku kriminaalkohtu otsuse peale; üle 250 euro, kui see on esitatud otsuse peale, mille on teinud esimese astme kohus ainuisikulises koosseisus või noortekohus ainuisikulises koosseisus, või üle 500 euro, kui see on esitatud otsuse peale, mille on teinud esimese astme kohus kolmeliikmelises koosseisus või noortekohus kolmeliikmelises koosseisus. Te saate esitada õigusküsimustega piirduva kassatsioonkaebuse (anaíresi) süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistva otsuse peale, kui teie nõue jäetakse rahuldamata põhjusel, et sel puudub seaduslik alus (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 505), või õigeksmõistva otsuse peale, kui teilt on välja mõistetud hüvitis ja kohtukulud (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 506).
Juhul kui kohus mõistab mulle välja kahjuhüvitise, siis kuidas saan tagada, et kohtuotsus pööratakse kuriteo toimepanija vastu täitmisele, ja millist abi võin ma selle tagamiseks saada?
Kriminaalkohtu määratud hüvitis on sisuliselt tsiviilnõude alusel määratud hüvitis. Seetõttu pööratakse see kohtuotsus täitmisele vastavalt tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste täitmise menetlusele (anankastikí ektélesi).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.