Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

See tähendab kehtestatud kohustuste täitmist täitedokumendi abil isegi vastu selle isiku tahtmist, kellele kohustus kehtestati. Kui ta ei täida vabatahtlikult kohustust, mis on talle täitmisele kuuluva kohtuotsusega kehtestatud, võib võlausaldaja taotleda kohtult või kohtutäiturilt kohtulikku täitmisele pööramist või jõustamist.

Kohus annab korralduse täitmisele pööramise kohta ja teostab täitmise. Erandiks on haldus- või maksumenetlustes täidetavad täitedokumendid. Seega saab võlausaldaja tsiviilasjades alati kohtusse pöörduda.

Sissenõudja saab pöörduda ka kohtutäituri poole. Kohtutäitur pöörab kohtuotsuse täitmisele kohtu loaga, välja arvatud järgmiste kohtuotsuste puhul:

• alaealise eest hoolitsemist puudutavad kohtuotsused;
• koduvägivalla vastase kaitse juhtumites tehtud kohtuotsused;
• Euroopa Liidu institutsioonide otsused;
• välisriikide kohtuotsused.

Täitmistaotluse saab aga esitada ka siis, kui täitmine peab toimuma vastavalt alaealise hooldamist puudutavale kohtuotsusele või välisriigi kohtuotsusele, kui see on tunnistatud täidetavaks otseselt kohaldatava Euroopa Liidu õigusakti, rahvusvahelise lepingu või tunnustamisotsuse kohaselt.

Kohtuotsuse täitmisele pööramist kohtu kaudu reguleeritakse muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 §-dega 251–351a. Perekonnaõiguse asjades tehtud kohtuotsuste täitmisele pööramisel kohalduvad siiski muudetud erimenetluse seaduse nr 292/2013 §-d 492–513.

Kohtuotsuse täitmisele pööramist kohtutäituri kaudu reguleeritakse peamiselt kohtutäitureid ja täitetoiminguid käsitleva muudetud seaduse nr 120/2001 (täitemenetluse seadustik) §-dega 35–73. Ka kohtutäitur menetleb asja vastavalt tsiviilkohtu menetluse seadustikule, eelkõige kohtuotsuse täitmisele pööramise üksikmeetodite reguleerimisel.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Pädevus anda kohtuotsuse täitmise korraldus ja täitmist teostada on üldiselt kostja esimese astme kohtul (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 252 lõige 1). Selle eeskirja erandid on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 252.

Üksikasju kostja esimese astme kohtu kohta saate vaadata jaotisest „Kohaliku kohtualluvuse põhireegel“ (teabelehe „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema? – Tšehhi“ punkt 2.2.1).

Täitmist saavad teostada kohtud ja kohtu määratud kohtutäiturid. Kohtuotsust täitev kohus, kes on selles asjas pädev, on ringkonnakohus vastavalt kohtutäitureid ja täitetoiminguid käsitleva muudetud seaduse nr 120/2001 paragrahvile 45 (täitemenetluse seadustik). Kohtuotsust täitev kohaliku kohtualluvusega kohus on kohus, kelle ringkonnas on kostja alaline elukoht, välisriigi kodaniku riigis viibimise eesmärgi järgne elukoht Tšehhis, registrijärgne asukoht ja nii edasi. Kohtualluvuse küsimust käsitletakse lähemalt täitemenetluse seadustiku osutatud sättes.

Rohkem teavet leiate ka küsimuse „Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?“ all.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

3.1 Menetlus

Kohtuotsuse täitmisele pööramine

Kui kostja ei täida vabatahtlikult kohustusi, mis on talle täitmisele kuuluva kohtuotsusega kehtestatud, saab menetlust alustada ainult siis, kui võlausaldaja esitab taotluse. Vastavalt erimenetluse muudetud seadusele nr 292/2013 annab kohus mõne esialgse kohtuotsuse puhul täitmise korralduse ka ilma taotluseta, nt koduvägivallavastase kaitse asjades.

Kohtuotsuse täitmisele pööramise korralduse saab anda üksnes siis, kui kohtuotsuses on kirjas nii võlausaldaja kui ka võlgniku andmed, selles on selgitatud, millised on selle kohustuse ulatus ja sisu, mille täitmiseks on täitetaotlus esitatud, ning määratud kohustuse täitmise tähtaeg. Kui kohtuotsuses ei ole kohustuse täitmise tähtaega määratud, tuleb seda mõista nii, et kohtuotsusega kehtestatud kohustus tuleb täitmisele pöörata kolme päeva jooksul ning väljatõstmise korral viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohustust peab kohtuotsuse kohaselt täitma mitu kostjat ja see on jagatav, peavad seda täitma võrdselt kõik kostjad, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuses on määratud teisiti.

Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlemisel ei pea võlausaldajat esindama advokaat.

Kui taotletakse sellise kohtuotsuse täitmisele pööramist, millega kehtestatakse kohustus maksta mingi rahasumma, tuleb märkida konkreetne täitmisele pööramise viis ja muud seaduses ettenähtud eeltingimused. Koos kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlusega tuleb esitada koopia kohtuotsusest, millele on lisatud kinnitus selle täitmisele pööramise kohta. Sellise kinnitusega kohtuotsuse väljastab kohus, kes tegi esimese astme kohtuna selles asjas otsuse. Kohtuotsuse koopiat ei pea lisama, kui kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlus esitatakse kohtule, kes tegi esimese astme kohtuna selles asjas otsuse.

Otsused tehakse täitmisele pööramise menetlustes alati resolutsiooni kujul.

Üldjuhul annab kohus täitmisele pööramise korralduse ilma kostjat ära kuulamata.

Tšehhis tuleb kohtumenetluste korral tasuda kohtulõivu (vt kohtulõive käsitlev muudetud seadus nr 549/1991). Põhjendatud juhtudel nähakse seadusega ette kohtulõivudest vabastamine.

Täitemenetlus

Täitmist teostab kohtutäitur, kelle võlausaldaja nimetab kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluses. Kohtutäituri tehtavaid toiminguid käsitatakse kohtuotsust täitva kohtu toimingutena.

Täitemenetlus algatatakse võlausaldaja või selle isiku taotlusel, kes tõendab, et kohtuotsuses nimetatud nõue on talle üle antud. Menetlus algatatakse kuupäeval, mil taotlus on kohtutäiturile esitatud. Kohtutäitur võib alustada kostja varade väljaselgitamist ja kaitsmist alles pärast seda, kui kohus on andnud talle loa ja täitekorralduse.

Kohtuotsuse täitmise taotlus peab sisaldama järgmist:

• täitmist juhtiva kohtutäituri andmed, tema registrijärgse asukoha andmed (kohtutäiturite nimekiri asub Tšehhi Vabariigi kohtutäiturite koja (Exekutorská komora České republiky) veebisaidil. Kohtutäituritel ei ole kohalikku pädevust, st iga kohtutäitur võib tegutseda kogu Tšehhis);
• teave taotluse aluseks oleva küsimuse kohta ja selle eesmärk;
• poolte ehk võlausaldaja või selle isiku andmed, kellel on kohtuotsusest tulenev nõue, ja kostja andmed; füüsiliste isikute puhul tähendab see eesnime, perekonnanime, poolte alalist elukohta või välisriigi kodaniku riigis viibimise eesmärgi järgset elukohta Tšehhis; ning vajaduse korral poolte isikukoodid või sünnikuupäev või juriidiliste isikute puhul ettevõtte nimi või ärinimi, registrijärgne asukoht ja registrikood;
• täpne teave täitmisele pööratava nõude kohta;
• täitemenetlusega täitmisele pööratav kohustus ja teave selle kohta, kas ja vajaduse korral millises ulatuses on kostja täitnud talle täitmiseks kehtestatud kohustuse;
• vajaduse korral teave võlausaldaja nõude aluseks olevate tõendite kohta;
• allkiri.

Täitmise taotlusele tuleb lisada täitedokumendi originaal või kinnitatud ärakiri, millele on lisatud kinnitus selle täitmisele pööramise kohta või täitmisele kuulumist kinnitava notariaalakti ärakiri, välja arvatud juhul, kui täitedokumendi on väljastanud kohtuotsust täitev kohus. Täitedokumendi täitmisele pööramise kohta annab kinnituse selle väljastanud ametiasutus, ent vaidluste lahendamiste ja kokkulepete puhul need heaks kiitnud ametiasutus.

3.2 Peamised tingimused

Kui kehtestatud kohustust ei ole vabatahtlikult täidetud, saab kohtuotsuse täitmisele pööramise (täitmise) korralduse anda täitedokumendi alusel.

Täitedokument on:

• täitmisele pööratav kohtu või kohtutäituri otsus, kui sellega tunnustatakse nõuet, kehtestatakse kohustus või mõjutatakse varasid;
• täitmisele pööratav kohtu või muu uurimis-, süüdistus- või kohtuasutuse otsus, kui sellega tunnustatakse nõuet või mõjutatakse varasid;
• täitmisele pööratav vahekohtuotsus (NB! Tšehhi ülemkohus on korduvalt sedastanud, et kuigi New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni alusel tehtud vahekohtuotsused saavad olla aluseks otsuse kohtulikuks täitmiseks ilma erimenetluseta, ei ole sellised vaheotsused iseenesest täitedokumendid – vt kohtuotsus, 12.6.2018, viide 20 Cdo 754/2018; kohtuotsus, 16.8.2017, viide 20 Cdo 5882/2016; ja kohtuotsus, 3.11.2016, viide 20 Cdo 1165/2016);
• täitmisele pööramist lubav notariaalakt, mis on koostatud vastavalt eriõigusaktidele;
• riigiasutuse väljastatud täitmisele pööratav otsus või muu täitedokument;
• muud täitmisele pööratavad otsused ning heakskiidetud kokkulepped ja dokumendid, mille täitmisele pööramine on seadusega lubatud.

Kui täitedokumendis ei ole kohustuse täitmise tähtaega määratud, tuleb seda mõista nii, et täitedokumendiga kehtestatud kohustus tuleb täitmisele pöörata kolme päeva jooksul ning väljatõstmise korral viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtulik täitmisele pööramine

Kostja esimese astme kohtul on pädevus teha kohtuotsus ja pöörata see täitmisele, teha enne täitmisele pööramise ja varadest teatamise korralduse andmist kohtutoiminguid, välja arvatud juhul, kui muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 §-s 252 on sätestatud teisiti.

Täitmisele pööramise korralduse saab anda üksnes võlausaldaja taotletud ulatuses, mis on kohtuotsuse kohaselt piisav tema nõude rahuldamiseks (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 263 lõige 1).

Kui juba taotlusest selgub, et saadavatest tuludest ei piisa isegi täitekulude katmiseks, lükkab kohus täitmisele pööramise taotluse tagasi (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 264 lõige 2).

Täitemenetlus

Kohtutäitur teostab täitmisele pööramist kohtu loal, välja arvatud eespool toodud kohtuotsuste puhul (punkt 1).

Kui kohtutäitur saab täitetaotluse, taotleb ta kohtuotsust täitvalt kohtult viieteistkümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest luba ja täitekorraldust. Kui kõik seaduses määratud eeltingimused on täidetud, annab kohus loa viieteistkümne päeva jooksul. Kui kõik seaduses määratud eeltingimused täitmise teostamiseks ei ole täidetud, annab kohus kohtutäiturile juhise lükata täitetaotlus osaliselt või täielikult tagasi, keelduda sellest või peatada täitemenetlus. See juhis on kohtutäiturile siduv.

Kohtuotsust täitev kohus, kes on selles asjas pädev, on ringkonnakohus.

Kohtuotsust täitev kohaliku kohtualluvusega kohus on kohus, kelle ringkonnas on füüsilisest isikust kostja alaline elukoht või välisriigi kodaniku riigis viibimise eesmärgi järgne elukoht Tšehhis. Kui kostja on juriidiline isik, on kohaliku kohtualluvusega see kohus, kelle ringkonnas asub kostja registrijärgne asukoht. Kui füüsilisest isikust kostjal ei ole alalist elukohta või elukohta Tšehhis või kui juriidilisest isikust kostjal ei ole Tšehhis registrijärgset asukohta, on kohaliku kohtualluvusega see kohus, kelle ringkonnas asuvad kostja varad.

Muudetud erimenetluste seaduses nr 292/2013, nt §-s 511, on mõni kohaliku kohtualluvuse erand.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Täitetoimingut võib mõne erandiga teha nii vallas- kui ka kinnisvara, nõuete ja muude varade puhul.

Täitetoimingut ei või vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 §-dele 321–322 teha eelkõige järgmise suhtes:

• esemed, mille müük on eriõigusaktide kohaselt keelatud või mille suhtes ei kohaldata eriõigusaktide kohaselt täitmisele pööramist;
• kostjale kuuluvad esemed, mida kostja vajab enda ja oma pere materiaalsete vajaduste täitmiseks või oma töö tegemiseks, ja muud esemed, mille müük läheb vastuollu moraalinormidega (eelkõige tähendab see tavalisi rõivaesemeid, tavapäraseid kodutarbeid, abielusõrmuseid ning muid samalaadseid esemeid, meditsiinitarbeid ja muid esemeid, mida kostja vajab oma haiguse või kehalise puude tõttu, raha kuni eriõigusaktidele vastavas isiku elatusmiinimumi kahekordses summas ning loomad, keda ei peeta esmajoones majanduseesmärkidel ja kes on lemmikloomad);
• kui kostja on ettevõtja, siis talle kuuluvad esemed, mida ta vajab oma äritegevuseks (see ei kehti juhul, kui nende suhtes kehtib pandiõigus ja kui selle pandiõiguse eesmärk on nõuda võlausaldaja nõue sisse);
• tehnikaseadmed, milles ta eriõigusaktide kohaselt peab investeerimisvahendite registrit või säilitab selles registris olevate andmetega seotud dokumente ning mille kaudu ta saab eriõigusaktide kohaselt andmeid nende investeerimisvahendite omanike kohta;
• esemed, mille kostja on omandanud asendusvaradena (see ei kehti juhul, kui kostjal on õigus neid esemeid vabalt käsutada või kui täitmisele pööramine hõlmab surnud isiku võlgade või asendusvaradena omandatud esemete volikirjapõhise haldamisega seotud võlgade sissenõudmist).

Võlausaldaja võib alati taotleda eespool loetletud esemete arestimist, kui need omandas kostja, kes tahtlikult kuritegu toime pannes tekitas selle kuriteo teel alusetult rikastumisega kahju, juhul kui see võlausaldaja on selle kuriteo tõttu kahju kannatanud pool.

Samuti ei kohaldata täitmisele pööramist järgmise suhtes:

• nõuded hüvitise suhtes, mille on kindlustuspoliisi alusel maksnud välja kindlustusselts, kui hüvitist kasutatakse uue hoone ehitamiseks või olemasoleva hoone remontimiseks;
• sotsiaalhoolduse rahalised hüvitised, toimetulekutoetused, riigi sotsiaaltoetused, eluasemetoetused, ühekordsed sotsiaaltoetused ja kasupere toetused;
• nõuded, mille kostja on omandanud asendusvaradena; see ei kehti juhul, kui kostjal on õigus neid nõudeid vabalt käsutada või kui täitmisele pööramine hõlmab testaatori võlgade või asendusvaradena omandatud esemete volikirjapõhise haldamisega seotud võlgade sissenõudmist;
• täitmisele pööratakse vaid kaks viiendikku füüsilisest isikust ettevõtjate nõuetest, mis neil on oma äritegevuse käigus tekkinud; kui aga esitatakse taotlus mingi eelisnõude täitmisele pööramiseks, pööratakse neist täitmisele kolm viiendikku;
• kui kostja on autor, pööratakse täitmisele vaid kaks viiendikku autoritasunõuetest; kui aga esitatakse taotlus mingi eelisnõude täitmisele pööramiseks, pööratakse neist täitmisele kolm viiendikku (sama kehtib esitajate õigustest tulenevate nõuete ja tööstusomandi loojate õigustest tulenevate nõuete kohta).

See nimekiri sisaldab põhilisi piiranguid varade arestimisel täitmisele pööramise või täitetoimingutes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sisaldab veel mõningaid eripiiranguid, nt §-s 267b.

Abikaasade ühisvara arestimise viisid on sätestatud muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 262a lõikes 1 ja 2 ning muudetud täitemenetluse seadustiku seaduse nr 120/2001 §-s 42. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva vara puhul saab täitmisele pööramise korralduse anda ka sellise võla sissenõudmiseks, mis tekkis abielu ajal või eel vaid ühel abikaasal. Täitmisele pööramise korralduse mõttes käsitatakse kostja ja tema abikaasa ühisvara osana ka vara, mis ei ole ühisvara osa pelgalt seetõttu, et kohus tühistas abikaasade ühisvara või vähendas selle olemasolevat ulatust, või seetõttu, et abikaasade ühisvara ulatust vähendati lepinguga või tehti lahusvara korraldus või lepinguga määrati abikaasade ühisvara päritolu abielu lõpetamise kuupäeva seisuga.

Abikaasade ühisvara osa moodustava võla sissenõudmiseks võidakse anda täitmisele pööramise korraldus mahaarvamiste tegemiseks kostja abikaasa töötasust või muust sissetulekust, kostja abikaasa konto arestimiseks finantsasutuses, kostja abikaasa muude rahaliste nõuete arestimiseks või kostja abikaasa muude varade arestimiseks.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Kohtulik täitmisele pööramine:

rahasumma maksmine saab toimuda töötasust mahaarvamisena, arestimisena, kinnisvara haldamisena, vallas- ja kinnisvara müümisena, tootmisrajatise arestimisena ning kohtuliku pandiõiguse seadmisena kinnisvarale (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 258 lõige 1).

Sellise kohustuse täitmisele pööramine, mis ei seisne rahasumma maksmises, oleneb kehtestatud kohustuse laadist. Seda saab teostada väljatõstmisega, esemete äravõtmisega, ühiste esemete osadeks jagamisega, töö ja muude toimingute lõpuleviimisega (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 258 lõige 2).

Täitmisele pööramist pandi müümise kaudu saab arestitud pandi puhul teostada panditud vallas- ja kinnisvara, ühiste esemete ja esemekomplektide müümisega, panditud rahalise nõude arestimisega ning muude panditud omandiõiguste arestimisega (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 258 lõige 3).

Pärast täitmisandmete kandmist algatatud täitmiste registrisse hindab kohtutäitur, kuidas täitmist teostatakse, ning väljastab või tühistab nende varadega seotud täitekorralduse, mida täitmine puudutab. Täitekorraldus tähendab korraldust teostada täitmine ühel muudetud täitemenetluse seadustiku seaduses nr 120/2001 kindlaks määratud viisil. Kohtutäitur peab täitekorralduses valima täitmisele pööramise viisi, mis ei ole ilmselgelt sobimatu, esmajoones mis ei ole ebaproportsionaalne, arvestades kostja võlgade suurust ja selle objekti hinda, millega kavatsetakse kostja võlakohustus täita.

Rahasumma maksmist hõlmavat täitmist saab teostada töötasust ja muudest sissetulekutest mahaarvamisena, konfiskeerimisena, vallas- ja kinnisvara müümisena, tootmisrajatise arestimisena ning kohtutäituri pandiõiguse seadmisena kinnisvarale, kinnisvara haldamisena või juhiloa kehtivuse peatamisena.

Sellise kohustuse täitmise meetod, mis ei seisne rahasumma maksmises, oleneb kehtestatud kohustuse laadist. Seda saab teostada väljatõstmisega, esemete äravõtmisega, ühiste esemete osadeks jagamisega, töö ja muude toimingute lõpuleviimisega.

Täitmist pandi müümise teel saab arestitud nõude puhul teostada panditud vallas- ja kinnisvara müümisega.

Varade käsutamise keeldu reguleeritakse muudetud täitemenetluse seadustiku seaduse nr 120/2001 §-ga 44a ja § 47 lõikega 5. Kui kohtutäitur ei otsusta teisiti, ei tohi kostja pärast täitmise alustamise teate kättesaamist käsutada oma vara, sealhulgas kinnisvara ja abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vara, välja arvatud tavapärane äritegevus ja toimingud, kostja enda ning nende isikute põhivajaduste rahuldamine, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus, ning varade korrashoid ja haldus. Igasugune õigustoiming, millega kostja seda kohustust rikub, on tühine. Siiski käsitatakse õigustoimingut kehtivana, kui kohtutäituril, võlausaldajal või registreeritud võlausaldajal ei ole selle kehtivuse kohta vastuväiteid eesmärgiga tagada täitmisele pööratava nõude rahuldamine. Kehtivuse vaidlustamise õiguslik mõju algab õigustoimingu jõustumise hetkel, kui täitekorraldus või kohtutäituri, võlausaldaja või registreeritud võlausaldaja muu tahteavaldus on kätte toimetatud kõigile selle õigustoimingu osalistele, mille kehtivuse kohtutäitur, täitmist taotlev pool või registreeritud võlausaldaja on vaidlustanud.

Kostja ei või täitekorraldusega hõlmatud varasid teisele isikule üle kanda, neid koormata ega muul viisil käsutada. Igasugune õigustoiming, millega kostja seda kohustust rikub, on tühine.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Need meetmed kehtivad kuni täitmise peatamiseni, nõude, selle lisaelementide ja täitekulude sissenõudmiseni jne. Kui kostja deponeerib kohtutäituri juures summa, mis võrdub sissenõutava nõude, täitekulude ja võlausaldaja kuludega, lõpetatakse varade käsutamise keeld sellekohase otsusega.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kohtuotsuse kohtuliku täitmisele pööramise ajal on võimalik esitada apellatsioonkaebus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku apellatsioonkaebuste esitamise üldsätetele. Kostja peab kaebuse esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest kohtule, kelle otsus edasi kaevatakse. Kui apellatsioonkaebuse esitamise õigusega isik esitab selle ettenähtud tähtaja jooksul, ei jõustu kohtuotsus enne, kui apellatsioonikohus teeb apellatsioonkaebuse kohta lõpliku otsuse (vt ka muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 254).

Kohtuotsuse täitmisele pööramise ajal ei ole seadusest tulenevatel põhjustel võimalik menetlust peatada ja tähtaja järgimisest loobuda. Samuti ei ole võimalik hagi esitada täitmisele pööramise taasalgatamiseks. Küll aga on võimalik esitada tühistamishagi, kuid üksnes juhul, kui hagi on esitatud selle apellatsioonikohtu lõppotsuse vastu, kes lükkas apellatsioonkaebuse tagasi või lõpetas selle menetlemise; ning ka selle apellatsioonikohtu lõppotsuse vastu, kes kinnitas esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse tagasilükkamise või läbivaatamise kohta või muutis seda viivituse tõttu (vt ka muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 229 lõige 4 ja § 254 lõige 2).

Õigust varadele, mille puhul täitmisele pööramine ei ole lubatud, saab võlausaldaja vastu teostada taotlusega arvata need varad täitmisele pööramisest välja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 267 lõikele 1.

Sellise taotluse abil saab mutatis mutandis teostada õigust abikaasade ühisvara hulka kuuluvale varale või täitmisele pööramise korralduse eesmärgil varale, mida käsitatakse kostja ja tema abikaasa ühisvara hulka kuuluvana, kuigi sissenõutavat nõuet ei saa sellest varast rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 267 lõige 2).

Ka tulude jaotamisel või muul viisil kohtuotsuse täitmisele pööramisel rahuldatud nõuete ehtsuse, suuruse, rühma või järjekorra vaidlustamiseks tuleb esitada taotlus võlausaldaja vastu vastavalt seadusega kindlaksmääratud vara vähendamise meetoditele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 267a).

Menetlusosaline võib mõne kohtuotsuse kohta esitada vastuväiteid. Need on näiteks kostja vastuväited varade inventuuri kohta, vastuväited tootmisrajatise juhtimist käsitleva aruande või vahekohtuotsuse kohta.

Lisaks võib kostja täitmisele pööramise ja täitemenetluse ajal esitada taotluse kohtuotsuse täitmisele pööramise (täitmise) edasilükkamiseks või peatamiseks. Kohtuotsuse täitmisele pööramise (täitmise) edasilükkamist ja peatamist reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ja täitemenetluse seadustikuga (eelkõige muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 §-dega 266, 268 ja 269 ning muudetud täitemenetluse seadustiku seaduse nr 120/2001 §-dega 54, 55 ja 55a).

Edasikaebuse esitamine täitemenetluses

Täitemenetluse seadustikuga (vt § 55c) lubatud juhtudel saab kohtutäituri otsuse edasi kaevata.

Kohtutäituri otsuse vastu saab esitada taotluse eemaldada mõni ese nimekirjast. Selleks tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 267 esitada kohtuotsust täitvale kohtule taotlus eseme väljajätmise kohta 30 päeva jooksul alates kohtutäituri otsusest, mille kohaselt kohtutäitur ei täitnud – ka mitte osaliselt – taotlust eemaldada ese nimekirjast. Eseme nimekirjast eemaldamise taotluse esitamise ja selle tähtaja saabumise vahelisel ajal ning hagi menetlemise jooksul ei ole nimekirjas olevat vallasvara võimalik müüa.

Menetlusosaline võib kaheksa päeva jooksul alates menetluskulude maksmise korralduse saamisest esitada selle kohta vastuväiteid.

Täitmise edasilükkamise või peatamise taotluse kohta vt punkt „Opravné prostředky při soudním výkonu rozhodnutí“.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Pärast täitekorralduse andmist (täitemenetluse seadustiku § 44 jj) ei kehti varade käsutamise keeld kostja tavapärase äritegevuse ja tavapäraste toimingute kohta, kostja enese ning nende isikute põhivajaduste rahuldamise kohta, kelle suhtes kostjal on ülalpidamiskohustus, ning varade korrashoiu ja halduse kohta. Lisaks saab kostja esitada kohtutäiturile taotluse, et käsutamiskeeldu ei kohaldataks osa tema vara suhtes. Selles taotluses peab kostja tõendama, et tema ülejäänud varad on sissenõutava nõude, sealhulgas võlausaldaja kulude ja täitekulude katmiseks selgelt ja kahtlemata piisavad.

Samuti on kostjal võimalik pärast kohtutäituri maksenõude saamist – mis peab sisaldama teavet maksetähtaja ja maksmatajätmise võimalike tagajärgede kohta –, tasuda sissenõutav nõue ja deposiit vähendatud kuludega. Vara käsutamise keeld (täitemenetluse seadustiku § 44a lõige 1 ja § 46 lõige 6) lõpetatakse sissenõutava nõude täitmisel ja deposiidi tasumisel. Muul juhul asub kohtutäitur täitmist teostama.

Kostja on vastavalt Tšehhi Vabariigi justiitsministri ringkonna- ja piirkonnakohtute kodukorda käsitleva 23. detsembri 1991. aasta muudetud määruse nr 37/1992 §-le 65 kaitstud eelkõige olukorras, kus ta tõstetakse välja korterist või muust kinnisvaraüksusest, kus ta elab. See on nii põhjusel, et kui täideviija avastab kinnisvaraüksusest, ehitisest, korterist või toast väljatõstmisel, et väljatõstetav isik on voodihaige inimene või äsja sünnitanud või raseduse viimases staadiumis naine ja et väljatõstmine võib selle isiku tervist tõsiselt ohustada, ei ole selline täitmisele pööramine lubatud. Kui arstitõendit ei ole esitatud või kui kohtutäitur kahtleb sellise tõendi õigsuses, küsib ta arsti arvamust.

Osa võlgnikule kuuluvaid esemeid on vabastatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Vt ka küsimus „Jaký druh majetku může být předmětem výkonu soudních rozhodnutí?“

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.