- 1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?
- 2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?
- 3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?
- 4 Täitemeetmete ese ja laad
- 5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?
- 6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?
1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?
Täitmine on kohtu heakskiidetud tegevus, mille eesmärk on sundida võlgnikke täitma kohtumäärusi.
Inglismaa ja Walesi õigussüsteemis vastutab täitmismeetodi valiku eest täielikult võlausaldaja, kelle kasuks on tehtud kohtuotsus.
Meetodi valimisel peab võlausaldaja kaaluma järgmist:
- kas võlgnetava raha ja kohtulõivude kättesaamine kostjalt on tõenäoline;
- kas kostja võlgneb raha teistele isikutele või kas tema suhtes on tehtud muid krahvkonnakohtu otsuseid;
- kas kostjal on esemeid või vara, mida on võimalik võõrandada ja enampakkumisel müüa;
- kas kostja töötab;
- kas kostja saab muud tulu, näiteks investeeringutest;
- kas kostjal on konto pangas, ehituslaenuühistus või mujal;
- kas kostjal on kinnisvara (maja) või
- kas keegi teine võlgneb kostjale raha.
Järgnevalt esitatakse teave eri liiki täitemeetmete kohta. Võlausaldaja peaks valima meetme, mille abil ta saab talle võlgnetava raha kõige tõenäolisemalt kätte.
Kohus ei saa tagada, et võlausaldaja saab oma raha tagasi, ning iga toimingu eest tuleb tasuda kohtulõiv. Kuigi kohus lisab lõivu kostja võlgnetavale summale, ei saa kohus võlausaldaja makstud lõivusummat tagastada, kui võlausaldaja ei saa kostjalt raha. Lisateabe saamiseks vt täitemenetlusi käsitlev teabeleht.
Üldine teave võlausaldajatele on esitatud juhendis, mis käsitleb rahalist nõuet hõlmava hagi esitamist kohtule.
Üldine teave võlgnikele on esitatud järgmistes juhendites:
krahvkonnakohtu otsused seoses võlgadega;
vastamine rahalist nõuet hõlmavale kohtuhagile;
rahalist nõuet hõlmava hagi esitamine kohtule.
Kasutatakse järgmisi eri liiki täitmismeetodeid.
Vara kontrolli alla võtmine (varem ka „arestimine“ või „sundtäitmine“)
See on vara arestimine selle võimalikuks äraviimiseks ja enampakkumisel müümiseks, et katta kohtuotsusega välja mõistetud võla kulud.
Kohtuotsuse täitmiseks vara kontrolli alla võtmise teel tuleb taotleda kohtult kontrolli alla võtmise määrust. Määrus on abiks üksnes juhul, kui kostjal
- on võlausaldaja nimetatud aadressil piisavalt vara, mida on võimalik raha saamiseks enampakkumisel müüa, või
- on olemas kogu määruse alusel sissenõutav raha (et vältida vara müüki).
Kohus saab teha määruse, kui
- kostja ei ole temalt välja mõistetud summat tasunud või
- kostja on jätnud vähemalt ühe makse tähtajaks tasumata.
Kohtutäituritel ei ole piiramatut õigust kostja vara ära viia ja müüa. Näiteks ei saa nad ära viia esmavajalikke majapidamistarbeid, kutsealal töötaja tööriistu ega esemeid, mille suhtes kehtib järelmaksu- või rendileping. Kohtutäitur ei võta kostjalt ära vara, mis ei ole piisavalt väärtuslik, et katta määrusega välja mõistetud summat pärast vara äravõtmise ja müügiga seotud kulude mahaarvamist. Enampakkumisel müüdud vara eest saab sageli vaid murdosa selle esialgsest väärtusest. Lisaks sellele võivad muu määruse alusel tegutsevad kohtutäiturid juba olla kostja vara arestinud.
Lisateave vara kontrolli alla võtmise määruse kohta on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
Töötasust kinnipidamise määrus
Selle täitmismeetodi puhul tehakse määrus, mille kohaselt arvestatakse võlgniku töötasust palgapäeval korrapäraselt maha kindlaksmääratud summa ja edastatakse see otse võlausaldajale.
Töötasust kinnipidamise määruse saab teha juhul, kui kostjal on mõne tööandjaga töösuhe. Määrust ei saa teha, kui kostja on töötu või füüsilisest isikust ettevõtja. Samuti ei pruugi kohtul olla võimalik seda määrust teha või ta saab teha ainult määruse võla tasumiseks väikeste osamaksetena, kui kostja elamiskulud on teenitavast summast suuremad.
Lisateave töötasust kinnipidamise määruse kohta on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
Maksemäärused, sealhulgas müüki käsitlev määrus ja võõrandamiskeelu määrus
Maksemäärus takistab kostjat müümast oma vara (nt kinnisvara või investeeringuid), ilma et ta maksaks võlausaldajale võlgnetavat summat. Võlausaldajale makstakse kas müügitulu arvelt, kui võlgnik müüb oma vara, või pärandvara arvelt, kui võlgnik sureb. See protsess võib hõlmata ka kahte muud liiki kohtumäärust. Esimene neist on müüki käsitlev määrus, mille puhul võib kohus teha maksemääruse raames kinnisvara sundmüügi korralduse. Teine on võõrandamiskeelu määrus, mis keelab võlgnikul võõrandada kinnisvara eesmärgiga vältida enda suhtes maksemääruse menetluse algatamist.
Lisateave maksemääruste kohta on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
Kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määrused (varem ka „kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimismenetlused“)
Selle täitmismeetodi puhul arestitakse kohtumääruse alusel võlgniku pangakontod. Kohtuotsusega välja mõistetud võla katmiseks vajalik summa kantakse seejärel automaatselt üle võlausaldajale. Kui pangakontodel ei ole piisavalt vahendeid võla katmiseks, kasutatakse olemasolevaid vahendeid selleks, et maksta võlgnetavast summast tagasi vähemalt osa.
Lisateave kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruste kohta on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
Lisateabe saamiseks vt video.
Pankrotimenetlus
Kui võlgnetav summa on vähemalt 5000 Inglise naela, võib võlausaldaja taotleda ka kostja pankrotti. Pankrotimenetluse võib algatada nii krahvkonnakohtus kui ka kõrges kohtus. See võib aga olla kulukas.
Määrus teabe saamiseks (varem „suuline ärakuulamine“)
Tegemist ei ole küll täitmismeetodiga, kuid see menetlus võimaldab võlgnikke nende vara kohta teabe saamiseks küsitleda, et võlausaldajad saaksid teha teadlikuma valiku selle kohta, millist täitmismeetodit nad sooviksid kasutada.
Lisateave teabe saamiseks tehtavate määruste kohta on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?
Inglismaal ja Walesis on täitmisel pädevad asutused kõrge kohus, krahvkonnakohus ja magistraadikohus. Kõrge kohus ja krahvkonnakohus teevad kohtuotsuseid ning magistraadikohtud teevad kohalike omavalitsuste taotlusel kohustuse täitmise määrusi.
3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?
3.1 Menetlus
Täita on võimalik nii kohtuotsuseid kui ka kohtuväliseid otsuseid. Täitmist lubavat kohtumäärust ei ole alati vaja taotleda. Tasumata üüri, maksude, tolli- ja aktsiisimaksude ning parkimistrahvide puhul võib vara kontrolli alla võtta, ilma et selleks oleks vaja kohtu eelnevat nõusolekut.
Nii krahvkonnakohus kui ka kõrge kohus on pädevad andma määruse kohtuotsuse täitmiseks, kui nad on teinud asjaomase kohtuotsuse. Tuleb siiski märkida, et krahvkonnakohtu kohtutäitur ei saa täitmisele pöörata üle 5000 Inglise naela suurust summat (välja arvatud juhul, kui täitmisele kuulub 1974. aasta tarbijakrediidiseadusega (Consumer Credit Act 1974) reguleeritav leping, mida saab täitmisele pöörata ainult krahvkonnakohtus). Krahvkonnakohtu otsused, mis käsitlevad suuremat summat kui 5000 Inglise naela, tuleb täitmiseks edastada kõrge kohtu täitevametnikule. Kõrge kohtu täitevametnikud ei saa täita kohtuotsuseid, mis käsitlevad väiksemat summat kui 600 Inglise naela.
Võlausaldajad võivad kehtestatud menetlust järgides edastada kõrgele kohtule täitmiseks krahvkonnakohtu otsused, mis käsitlevad summat vahemikus 600–5000 Inglise naela. Samuti tuleb märkida, et kõrges kohtus ei toimu töötasust kinnipidamise menetlust; selle täitmismeetodi kasutamiseks tuleb asi esitada krahvkonnakohtusse.
Kui nõue on esitatud Money Claim Online’i kasutades, võib ka täitmismääruse taotluse esitada veebis.
Täitevametnike staatus, roll, vastutus ja volitused
- Kõrge kohtu täitevametnikud (varem „šerifid“) on pööranud kõrge kohtu otsuseid täitmisele alates 1. aprillist 2004. Need täitevametnikud nimetab ametisse lordkantsler ja nende ülesanne on teha täitetoiminguid teatavates postipiirkondades. Selleks et kõrge kohtu täitevametnik tunnistataks ametisse nimetamiseks sobivaks, peab ta vastama arvukatele kriteeriumidele, mis hõlmavad näiteks kvalifikatsiooni, rahalist ausust, kutseliitu kuulumist, mitmekesisusega seotud kohustusi ning sobivat käitumist ja distsipliini. Kõrge kohtu täitevametnikud võivad pöörata täitmisele krahvkonnakohtu rahalisi otsuseid, kui sissenõutav summa on suurem kui 600 Inglise naela ja võlausaldaja otsustab edastada võla täitmiseks kõrgele kohtule.
- Krahvkonnakohtu kohtutäiturid, kes on kuningliku kohtuameti (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service) töötajad ja seega riigiteenistujad, pööravad täitmisele krahvkonnakohtutes tehtud ja registreeritud kohtuotsuseid ja/või määrusi. Nad täidavad vara kontrolli alla võtmise määrusi, kindlustavad sundtäitmise vara valdust käsitlevate määruste alusel ja nõuavad vara tagasi vara tagastamist käsitlevate määruste alusel. Lisaks täidavad krahvkonnakohtu kohtutäiturid muid ülesandeid, sealhulgas toimetavad isiklikult kätte dokumente ja täitmisele pööramise määrusi.
- Sertifitseeritud täitevametnikud on krahvkonnakohtu kohtuniku loa alusel tegutsevad eraõiguslikud täitevametnikud. Nad tegelevad üürniku vara arestimisega üürileandja kasuks, et tagada üürivõlgade tasumine kohtu sekkumiseta. Mitme teise seaduse kohaselt on sertifitseeritud täitevametnikel lubatud sisse nõuda ka muid konkreetseid võlgu, näiteks kohalikke makse, ärikinnisvara maksu jne.
- Magistraadikohtud: täitevametnikud vastutavad magistraadikohtu määruste täitmise eest. Nad võivad arestida ja müüa vara, et nõuda sisse rahatrahvi või ühiskondliku karistuse teate alusel võlgnetava summa. Nad võivad ka täita vahistamis-, täitmisele pööramise, kinnipidamis- ja kontrolli alla võtmise määrusi, mille on teinud magistraadikohus mis tahes seaduse alusel, sealhulgas neid, mis hõlmavad trahvide ja ühiskondlike karistuste täitmisele pööramist. Mõni magistraadikohus võib otsustada sõlmida otsuste täitmiseks lepingu sertifitseeritud täitevametnikega.
Advokaatide või muude õigusala töötajate abi kasutamine
Võlausaldaja ei pea esitama täitmistaotlust advokaadi või muu õigusala töötaja kaudu.
Täitemenetlused võivad siiski olla keerulised, eriti kõrges kohtus. Võlausaldajad võiksid enne täitemenetluse alustamist küsida nõu õigusnõustajalt, õiguskeskuselt või kodanike nõuandebüroolt.
Täitmisega seotud kulud
Iga täitmismeetodi puhul tuleb tasuda erinev kohtulõiv. Nagu eespool märgitud, ei saa kohus, kes lisab lõivu kostja võlgnetavale summale, võlausaldaja makstud lõivusummat tagastada, kui võlausaldaja ei saa kostjalt raha. Täitmismeetodite eest võetavad lõivud on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil.
3.2 Peamised tingimused
Nagu eespool märgitud, otsustab Inglismaal ja Walesis täitmismeetodi valiku üle täielikult võlausaldaja. Võlausaldajatel, kelle kasuks kohus on teinud kehtiva kohtuotsuse, kuid kellele ei ole ikka veel makset tehtud, on õigus see otsus täitmisele pöörata neile kõige sobivamal viisil. Seega, kui on olemas kehtiv kohtuotsus ja esitatud nõuetekohane taotlus, on kohus kohustatud täitma võlausaldaja soovi ja kasutama võlausaldaja valitud täitmismeetodit.
4 Täitemeetmete ese ja laad
4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
Täitemeetmeid võib rakendada järgmise vara suhtes:
- pangakontod, kasutades kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruse menetlust (kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimismenetlus);
- materiaalne vallasvara, kasutades vara kontrolli alla võtmist;
- registreeritud transpordivahend, kasutades vara kontrolli alla võtmist;
- kinnisasi, kasutades maksemääruse menetlust;
- palk, kasutades töötasust kinnipidamise menetlust.
Täitevametnik võib ära võtta ainult kostjale kuuluvaid või tema ühisomandis olevaid esemeid. Sissenõuet ei pöörata järgmisele varale:
a) esemed või seadmed (näiteks tööriistad, raamatud, telefonid, arvutiseadmed ja sõidukid), mis on võlgnikule vajalikud isiklikuks kasutamiseks seoses palgatöö, ettevõtluse, töönduse, kutsealal tegutsemise, õppimise või haridusega; nende esemete või seadmete koguväärtus, millele sissenõuet ei pöörata, ei tohi olla üle 1350 Inglise naela;
b) rõivad, voodiriided, mööbel, majapidamistarbed, esemed ja vahendid, mis on põhjendatult vajalikud võlgniku ja tema leibkonna liikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas (kuid mitte ainult):
i) pliit või mikrolaineahi;
ii) külmik;
iii) pesumasin;
iv) piisavalt suur söögilaud ja piisav arv toole võlgniku ja kõigi tema leibkonna liikmete jaoks;
v) voodid ja voodiriided, millest piisab võlgnikule ja kõigile tema leibkonna liikmetele;
vi) üks lauatelefon või kui lauatelefon puudub, siis mobiiltelefon või internetitelefon, mida võib kasutada võlgnik või mõni tema leibkonna liige;
vii) kõik esemed või seadmed, mis on põhjendatult vajalikud
võlgniku või mõne tema leibkonna liikme raviks,
nende ohutuse tagamiseks eluruumides või
eluruumide turvamiseks (näiteks häiresüsteem);
viii) piisav arv lampe või ahjusid või muid valgustamiseks või kütmiseks ette nähtud seadmeid, et rahuldada võlgniku leibkonna peamised kütte- ja valgustusvajadused, ning
ix) kõik esemed või seadmed, mida on põhjendatult vaja, et hoolitseda
alla 18-aastase isiku,
puudega isiku või
eaka isiku eest;
c) abikoerad (sh juhtkoerad, kuulmiskoerad ja puuetega isikutele ettenähtud koerad), lambakoerad, valvekoerad või lemmikloomad;
d) sõiduk, millel on kehtiv puudega isiku sõiduki kaart, kuna seda kasutatakse või on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse puudega isiku veoks;
e) sõiduk (kas riigi omandis või mitte), mida kasutatakse või mille puhul on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse politsei-, tuletõrje- või kiirabiteenuste osutamiseks, ning
f) sõiduk, millel on kehtiv Briti arstide ühingu (British Medical Association) läbipääsuluba või muu tervisealane erakorraline läbipääsuluba, kuna seda kasutatakse või on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse tervisega seotud hädaolukorras.
Mis tahes vara, mille täitevametnik ära võtab, peab olema võimalik müüa enampakkumisel. Täitevametnikud ei vii ära vara, kui nad arvavad, et sellest saadav raha ei ole piisav määrusega väljamõistetud summa katmiseks pärast äraviimise ja enampakkumisel müümise kulude mahaarvamist.
Töötasust kinnipidamise määruse puhul võtab kohus arvesse seda, kui palju kostja vajab toidu, üüri või hüpoteegi ning esmatarbekaupade eest maksmiseks ja tavapäraste arvete, näiteks elektriarve tasumiseks. Seda nimetatakse „kaitstud töötasu määraks“. Töötasust kinnipidamise määrus tehakse siis, kui kostja teenib kaitstud töötasu määrast rohkem.
Kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruste puhul võib võlgnik, kes ei saa raha pangas või ehituslaenuühistus olevalt kontolt välja võtta ja kes väidab, et temal või tema perel on seetõttu raskusi tavapäraste elamiskulude katmisega, taotleda kohtult raskustesse sattumise määrust, mis võimaldab teha kontolt ühe või mitu makset konkreetsetele isikutele.
4.2 Milline on täitemeetmete mõju?
Kohtumääruste täitmata jätmise korral võidakse nii võlgnike kui ka kolmandate isikute suhtes kohaldada karistusi kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest. Kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest võidakse määrata muu hulgas järgmisi karistusi: vabandamine (st avalikul kohtuistungil kohtuniku ees vabandamine), trahv ja kõige tõsisematel juhtudel kuni 14 päeva pikkune vangistus.
Pankadel on teatavad kohustused seoses teabe avalikustamise ja pangakontode arestimisega. Kui pank saab seoses mõne oma kliendiga kolmandale isikule suunatud võla arestimise määruse, ei pea pank avaldama, kui palju raha on kliendi kontol. Ta võib kinnitada, et kontol puuduvad vahendid, et vahenditest ei piisa kogu summa tasumiseks, kuid osa sellest on võimalik maksta, või et on olemas piisavad vahendid kogu sissenõutud summa katmiseks. Väga ranged andmekaitsenõuded reguleerivad, millist teavet tohib pank lisaks sellele teabele anda.
4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?
Kõigis määrustes on märgitud asjakohase teabe esitamiseks või kohtumääruse täitmiseks antud tähtaeg ning maksimaalsed karistused, mida võidakse kohtumääruse täitmata jätmise eest määrata.
5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?
Kohtupõhised täitmismeetodid (maksemäärus, töötasust kinnipidamise määrus ja kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määrus) hõlmavad kaheetapilist menetlust. Menetluse ajutise määruse etapp on puhtalt paberipõhine ja võlgnik selles ei osale. Selleks et maksemääruse ja kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruse täitmine jõuaks lõppetappi, peab siiski toimuma kohtuistung, kuhu kutsutakse ka võlgnik, et ta saaks põhjendada, miks kavandatud täitmismeetodit ei tuleks kasutada. Lõplik kohtuistung toimub samas kohtus, kellele esitati esmane asjaomase täitmismeetodi taotlus (välja arvatud juhul, kui on konkreetselt ette nähtud teisiti). Kohtuistungi kuupäev teatatakse aegsasti kõigile pooltele ning alati määratakse kindlaks minimaalne aeg, mis peab jääma ajutise määruse etapi, lõppistungist teatamise ja lõppistungi vahele, et võlgnikul (ja mis tahes otseselt seotud asjaomasel kolmandal isikul, nt kolmandale isikule suunatud võla arestimise määruse puhul pangal) oleks aega end ette valmistada. Kui lõppistungi kuupäev pooltele ei sobi, võivad nad selle edasi lükata kuupäevale, mis sobib mõlemale poolele paremini. Sellisel juhul jääb ajutine määrus jõusse, kuid seda ei saa muuta lõplikuks enne kohtuistungi toimumist.
Maksemääruse tegemiseks peab võlausaldaja toimetama võlgnikule kätte ajutise määruse ning kui võlgnik vastuväidet ei esita, muudetakse ajutine määrus lõplikuks kohtuistungit korraldamata, välja arvatud juhul, kui kohtunik leiab, et istung on vajalik. Võlgnik peab kohtule vastama kümne päeva jooksul alates istungi toimumise teate kättetoimetamisest. Kui võlgnik esitab ajutise määruse suhtes vastuväite või kohtunik annab asja üle, antakse asi üle kohtuotsuse teinud algsele kohtule ning määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev. Kohtuistungil osalevad nii võlausaldaja kui ka võlgnik.
Kui kohus on määruse teinud, ei saa otsust enam edasi kaevata. Asjakohastel tingimustel saab kaebuse või taotluse otsuse tühistamiseks esitada üksnes algse kohtuotsuse suhtes, millega anti võlausaldajale õigus taotleda kohtuotsuse täitmist. Kohus saab täitemenetluse tühistada ainult juhul, kui kohtuotsus vaidlustatakse või tühistatakse. Kui kohtuotsus vaidlustatakse pärast seda, kui kohus on andnud võlausaldaja täitmistaotlusele heakskiidu, võib määruse täitmise peatada kohtule taotluse esitamisega. Kohtutäiturid ei tarvitse vara ära võtta, kuid nad peavad endiselt pidama arvestust vara üle, mille suhtes kohaldatakse sundtäitmist (s.o koostama selle vara loetelu, mida saab hiljem arestida ja müügiks ära võtta).
Kui võlausaldaja on esitanud kohtule nõuetekohase täitmistaotluse, ei saa kohus keelduda võlausaldaja valitud täitmismeetodi lubamisest. Seega ei ole võlausaldajal vaja vahendeid meetme kohaldamise otsuse edasikaebamiseks.
6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?
Täitmismäärus on ajaliselt piiratud. Täitmismäärus kehtib 12 kuud ja seda võib kohtumäärusega pikendada veel 12 kuu võrra.
Vara kontrolli alla võtmise menetluse puhul tuleb võlgnikule teatada täitmisest seitse päeva ette, et anda talle võimalus võlg ja kulud tasuda, enne kui täitevametnik saab vara kontrolli alla võtta. Seda tähtaega võib kohtumäärusega lühendada, kui on tõendeid selle kohta, et võlgnik viib vara täitmise vältimiseks ära.
Kui võlgnik on eraisik, ei tohi täitevametnik vara kontrolli alla võtta enne kella 6.00 või pärast kella 21.00.
Täitevametnik ei või vara kontrolli alla võtmiseks valdusesse siseneda, kui valduses, kus vara asub, viibib ainult laps või haavatav isik (sõltumata sellest, kas neid on mitu või on seal mõlemad koos).
Kui võlgnik on haavatav isik, siis vara kontrolli alla võtmise lõive ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui täitevametnik on andnud võlgnikule enne vara äraviimist võimaluse saada abi ja nõu.
Lingid
Täitevametnike liit (Civil Enforcement Association)
Kõrge kohtu täitevametnike liit (High Court Enforcement Officers Association)
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.