Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Saksamaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Sundtäitmine (Zwangsvollstreckung) on menetlus, mida kasutatakse eraõigusliku nõude täitmiseks riikliku sunni abil. Täitmisele pööramise volitused on riigil, kes tegutseb riigivõimu teostamisel oma esindajate kaudu.

Et sundida võlgnikku täitma talle kehtestatud maksekohustust, võtta meetmeid jne, on võimalikud järgmised täitemeetmed:

  • kaupade arestimine (Pfändung);
  • võlgniku omanduses olevate nõuete ja muude varade (eelkõige töötasu) arestimine;
  • võlgniku esitatav varade aruanne (Vermögensauskunft)
  • sunnimeetmed (Zwangsmaßnahmen), millega tagatakse meetmete võtmine või neist hoidumine;
  • sundmüük (Zwangsversteigerung);
  • pankrotivara haldamine (Zwangsverwaltung).

Sundtäitmist reguleeritakse Saksamaal peamiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) §-ga 704 et seq ning sundmüügi ja pankrotivara haldamise seadusega (Gesetz über die Zwangsversteigerung und Zwangsverwaltung, ZVG).

Määrust (EL) nr 655/2014, millega reguleeritakse nõuete piiriülest täitmist ELi liikmesriikide vahel, rakendatakse Saksamaal tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 946 et seq.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Vt küsimus 3.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

3.1 Menetlus

  • Kas täitmisele saab pöörata nii kohtuotsuseid kui ka kohtuväliseid otsuseid?

Jah. Nende otsuste hulka kuuluvad lõplikud kohtuotsused, mis ei kuulu enam edasikaebamisele või mis on ajutiselt täitmisele pööratavad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704), ajutine arest (Arrest) ja ajutised korraldused (einstweilige Verfügungen, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 929, 936), ja muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 794 loetletud täitmisele pööratavad dokumendid, milleks on peale kohtumääruste ka vahekohtus saavutatud kokkulepped (Vergleiche vor Gütestellen), advokaatide sõlmitud kokkulepped (Anwaltsvergleiche) ja notariaalaktid (notarielle Urkunden).

  • Kas täitmisele pööramise loa saamisekt tuleb taotleda kohtumäärust?

Kohtumäärus on vajalik võlgniku nõuete ja muude varade arestimisel, sunnimeetmete puhul, millega tagatakse tegutsemine või tegutsemisest hoidumine, ja kinnisvaraga seotud sundtäitmisel vastavalt avalike enampakkumiste ja pankrotivara haldamise seadusele.

  • Milline kohus on täitmisele pööramise korralduse andmiseks pädev?

Võlgniku nõuete arestimisel: võlgniku elukoha kohalik kohus (Amtsgericht).

Sunnimeetmete puhul, millega tagatakse tegutsemine või tegutsemisest hoidumine: asjakohane esimese astme kohus.

Sundmüügi ja pankrotivara haldamisel: vara asukoha kohalik kohus.

  • Kohtutäituri seisund ja volitused

Kohtutäitur (Gerichtsvollzieher) on liidumaa (Land) kohtuametnik, kes kuulub kohaliku kohtu eesistuja haldusjärelevalve alla. Oma täitmisele pööramise kohustustes on ta aga sõltumatu – haldusjärelevalvet ei tohi tema mõjutamiseks kasutada. Kohtutäituri võetud meetmed ja tema koostatud kuluaruanded saab vaidlustada vastuväite esitamisega (Erinnerung). Sama kehtib juhul, kui kohtutäitur keeldub korraldust täide viimast. Vastuväite kuulab ära täitmisele pööramise asjus pädev kohus.

Kohtutäitur vastutab kohtuotsuste täitmisele pööramise eest tsiviilasjades vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku raamatule 8. Keskendutakse vallasvaraga seotud täitmisele pööramisele. Seejuures on kohtutäituril põhimõtteliselt õigus lubada võlgnikul osade kaupa maksta ning ta on kohustatud tagama, et täitemenetlus viiakse lõpule õigeks ajaks ja tulemuslikult. Üks tema peamisi ülesandeid on võtta võlgnikult vastu vandega kinnitatud varade aruanne. Muud pädevusvaldkonnad on järgmised:

  • vallas- ja kinnisvara sissenõudmine (väljatõstmine);
  • võlgniku vastuseisu ületamine toimingute puhul, mida ta on kohustatud lubama;
  • sundtäitmisel nõutavate dokumentide kättetoimetamine poole taotlusel;
  • ajutise arestimise korralduste ja ajutiste korralduste täitmisele pööramine (kui see ei ole kohtu ülesanne);
  • arestimismääruse täitmisele pööramine, kui varade aruande esitamisest on keeldutud.
  • Kas täitmisele pööramise taotluse peab esitama jurist?

Kui ei ole kohustuslik kasutada esindajana advokaati, on täitmisele pööramise taotluste asjus tavaliselt pädev kohalik kohus.

Sunnimeetmete puhul, millega tagatakse tegutsemine või tegutsemisest hoidumine, tuleb taotlus esitada asjakohasele esimese astme kohtule, mis võib teatavatel asjaoludel olla kõrgem kohus (piirkonnakohus, Landgericht), kus põhimõtteliselt on nõutav kasutada esindajana advokaati.

Täitemeetmete kulud

Seadusega nähakse ette erinevad täitmisele pööramise viisid olenevalt tagatavast nõudest. Erinevate täitemeetmetega kaasnevad erinevad kulud.

  • a. Varade arestimine

Kui teatud rahasumma maksmise õigust on tunnustatud, saab võlausaldaja paluda kohtutäituril makse täitmisele pöörata. Kohtutäituri kulude seadusele (Gerichtsvollzieherkostengesetz, GvKostG) lisatud tasutabeli (Kostenverzeichnis, KV) punkti 205 kohaselt tuleb selle eest, et kohtutäitur arestib võlgniku vallasvara, maksta tasu 26 eurot. Arestitud kaupade müümise, avaliku enampakkumise (mis võib toimuda kohapeal või interneti teel avalikkusele juurdepääsetava enampakkumisplatvormi kaudu) või mõnel muul viisil realiseerimise korral tuleb maksta tasu veel 52 eurot vastavalt tasutabeli punktile 300. Kui kohtutäituri koostatud aruandest nähtub, et ametliku toimingu täideviimiseks kulus üle kolme tunni, tuleb vastavalt tabeli punktile 500 maksta ka lisatunnitasu. Lisatunnitasu on 20 eurot iga järgmise tunni või selle osa eest. Peale selle on olemas kohtutäituri kulud, eelkõige sõidukulud (tasutabeli punkt 711).

  • b. Võlgniku nõuete arestimine

Rahasumma maksmise korralduse tagamiseks saab esitada kohtule ka taotluse arestida võlgniku nõue (nt töötasu makse) ja määrata see võlausaldajale, nii et maksed arvatakse võlast maha ((zur Einziehung, „sissenõudmiseks“), või määrata see võlausaldajalt võlgniku vastu esitatud nõude tasaarvestamiseks (an Zahlungs statt, „makse asemel“) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 829 ja 835). Üldjuhul taotletakse nõude arestimist ja määramist ühekorraga ning need kombineeritakse arestimise ja määramise otsuses. Kohtukulude seadusele (Gerichtskostengesetz, GKG) lisatud tasutabeli punkti 2111 kohaselt tuleb taotluse menetlemise tasu maksta vaid 20 eurot. Kulud, sealhulgas kohtuotsuse kättetoimetamise kulud tuleb tasuda eraldi vastavalt sama tasutabeli osale 9.

  • c. Varade aruande vastuvõtmine

Kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasutabeli punkti 260 kohaselt tuleb kohtutäiturile maksta varade aruande vastuvõtmise eest tasu 33 eurot.

  • d. Täitmisele pööramine kinnisvara puhul

Sundtäitmine võlgniku kinnisvara puhul tähendab kas hüpoteegi seadmist kinnistusraamatus, vara sundmüüki või selle haldamist pankrotivarana.

Et seada nõude tagamiseks kinnistusraamatus hüpoteek, tuleb kohtu- ja notarikulude seadusele (Gerichts- und Notarkostengesetz – GNotKG) lisatud tasutabeli punkti 14121 kohaselt maksta tasu, mille määr on 1% tagatava nõude väärtusest (seaduse § 53 lõige 1). Väärtusega kuni 3 miljonit eurot seotud tasude tabel on esitatud lisas 1.

Sundmüügi ja pankrotivara haldamise seaduse kohaste menetluste kohtukulud on kindlaks määratud kohtukulude seadusele lisatud tasutabeli 2. osa 2. jao 1. ja 2. jaotises. Maa sundmüügi korralduse taotlust või menetluste liitmise taotlust käsitleva otsuse eest tuleb maksta tasu 100 eurot. Samuti on olemas tasu menetluse enda eest, vähemalt ühe enampakkumise korraldamise eest, müügi lõpuleviimise eest ja tulude jaotamise eest. Iga sellise tasu määr on 0,5%. Menetlustasud ning enampakkumise korraldamise tasud määratakse kindlaks vara väärtuse alusel, mida täitekohus on aktsepteerinud (turuväärtus, kohtukulude seaduse § 54 lõige 1). Müügi lõpuleviimise ja tulude jaotamise tasud määratakse kindlaks eduka pakkumise põhjal, millest on maha arvatud intressid ja millele on lisatud kõikide olemasolevate õiguste väärtus vastavalt enampakkumise tingimustele (kohtukulude seaduse § 54 lõiked 2 ja 3). Väärtusega kuni 500 000 eurot seotud tasude tabel on esitatud lisas 2. Kohtukulude seadusele lisatud tasutabeli osa 9 kohaselt makstakse lisaks tasudele eraldi veel menetluses tekkinud kulude eest. Nendeks on kulud, mis tuleb tasuda vara turuväärtuse eksperdihinnangu eest vastavalt kohtulõivude ja -hüvitiste seadusele (Justizvergütungs‑ und ‑entschädigungsgesetz, JVEG) (kohtukulude seadusele lisatud tasutabeli punkt 9005).

Pankrotivara haldamise korralduse taotlust või menetluste liitmise taotlust käsitleva otsuse eest tuleb maksta tasu 100 eurot. Pankrotivara haldamise enese eest tuleb maksta aastatasu määraga 0,5%, selle miinimumsumma on kokku 120 eurot ning esimesel ja viimasel kalendriaastal vähemalt 60 eurot. Tasu suurus määratakse kindlaks pankrotivara haldamisel laekunud kogutulu alusel (kohtukulude seaduse § 55).

  • e. Sissenõudmis- ja sunnimeetmed, millega tagatakse tegutsemine, tegutsemise lubamine või tegutsemisest hoidumine

Kui võlgnikult nõutakse vallasvara loovutamist, peab kohtutäitur vara võlgnikult sisse nõudma ja võlausaldajale üle andma. Kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasutabeli punkti 221 kohaselt tuleb selle ametliku toimingu eest maksta kohtutäiturile tasu 26 eurot. Kui kohtutäituri koostatud aruandest nähtub, et ametliku toimingu täideviimiseks kulus üle kolme tunni, tuleb peale selle tasu maksta ka lisatunnitasu. Lisatunnitasu on 20 eurot iga järgmise tunni või selle osa eest.

Kui võlgnikult nõutakse kinnisvara loovutamist, peab kohtutäitur omandiõiguse võlgnikult üle võtma ja võlausaldajale üle andma (väljatõstmine). Kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasutabeli punkti 240 kohaselt tuleb selle eest maksta tasu 98 eurot. Vastavalt tasutabeli punktile 500 tuleb ka siin maksta lisatunnitasu 20 eurot iga järgmise tunni või selle osa eest, kui ametliku toimingu täideviimiseks kulub üle kolme tunni. Lisaks tuleb tasuda kohtutäituri kulud, sealhulgas kolmandate isikute osutatud vajalike teenuste, näiteks kolimise või lukksepateenuste kulud.

Kohtumenetluses, millega sunnitakse tegutsema (ükskõik kas seda saab teha üksnes võlgnik või tema asemel mõni muu isik), lubatakse tegutseda või hoidutakse tegutsemast, tuleb iga juhtumi puhul maksta kohtukulude seadusele lisatud tasutabeli punkti 2111 kohaselt kohtulõivu kuni 20 eurot.

3.2 Peamised tingimused

Võlausaldajal peab olema tema nõuet tõendav täitmisele pööratav dokument. See võib olla lõplik kohtuotsus, mis ei kuulu enam edasikaebamisele või on ajutiselt täitmisele pööratav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704) või üks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 794 loetletud dokument (nt kohtulik kokkulepe (gerichtlicher Vergleich), täitekorraldus (Vollstreckungsbescheid) või notariaalakt). Üldjuhul peab see dokument sisaldama kohtu kinnitust selle täitmisele pööratavuse kohta (Vollstreckungsklausel) ja see tuleb võlgnikule kätte toimetada. Kohtu kinnitust täitmisele pööratavuse kohta nõutakse täitekorralduste, ajutiste arestimiskorralduste ja ajutiste korralduste puhul vaid erandjuhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 796, § 929 lõige 1, § 936).

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Täitmisele pööramist võidakse rakendada võlgniku vallasvara, nõuete ja muude omandiõiguste ning kinnisvara suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 811 täpsustatakse, millist vallasvara ei saa arestida. Selle eesmärk on võimaldada võlgnikule ja tema leibkonnale minimaalselt vajalik isiklikuks või kutsealaseks kasutuseks.

Samuti kohaldatakse arestimispiiranguid võlgniku teenitava sissetuleku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 850 et seq. sätestatakse kindel summa, mida ei saa arestida seepärast, et võlgnik vajab seda enda toimetulekuks. Kreeditsaldot saab kaitsta arestimisest vabastatud kontol (Pfändungsschutzkonto, tsiviilkohtuseadustiku § 850k). Sellisel kontol hoitakse teatavaid arestimisest vabastatud summasid, olenemata kreeditsaldo päritolust.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

  • Võlgnik

Võlgniku vallasvara suhtes teostataval täitmisele pööramisel vara arestitakse ja realiseeritakse. Võlgniku nõuded ja õigused kolmandate isikute suhtes arestitakse täitekohtu korraldusega. Mõlemal juhul on arestimine ametlik toiming, mille tulemusel arestitud ese konfiskeeritakse. Lisaks muudele tagajärgedele kaotab võlgnik konfiskeerimisel kontrolli eseme üle.

  • Kolmandad isikud

Kui kohtutäitur on arestinud vallasvara, mis ei kuulu võlgnikule, vaid kolmandale isikule, saab kolmas isik esitada oma vara arestimise kohta kolmanda isiku vastuväite (Drittwiderspruchsklage).

Kui võlgniku nõuded kolmanda isiku vastu arestitakse ja loovutatakse, ei saa kolmas isik enam võlgnikule maksta. Ta saab nõude eest, mis on võlgniku võla tasaarvestamiseks määratud võlausaldajale, maksta üksnes võlausaldajale, ning see vabastab ta enda võlast. Kui kolmas isik rikub seda kohustust, võidakse tema vastu esitada kahjunõue.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Vastavalt tsiviilseadustiku (BGB) §-le 197 on nõuete, mis ei kuulu edasikaebamisele, ja täitmisele pööratavate kokkulepete või dokumentide kohaste nõuete kehtivusaeg piiratud 30 aastaga. Võlausaldaja saab täitemenetlust alustada igal hetkel selle aja jooksul.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Saksa õiguses ei ole erimenetlust täitmisele pööratavaks kuulutamiseks.

Võlgnik saab vaidlustada meetmed, mida kasutatakse täitemenetluses tema vastu. Ta saab esitada vastuväite (Erinnerung) täitmisele pööramise viisi vastu. Kui menetluses ei ole olnud ärakuulamist, saab ta menetluses tehtud otsuse kohta esitada viivitamata kaebuse (Beschwerde). See tuleb esitada kahe nädala jooksul kohtule, kelle otsuse kohta vastuväide esitatakse ja kes saab enda otsuse tagasi pöörata, või apellatsioonikohtuks olevale piirkonnakohtule.

Selle õiguskaitsevahendi rakendamisel ei ole viivitamatut mõju algatatud täitemenetluse jätkumisele; samuti ei ole sellel peatavat mõju.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Vt küsimus 4.

Lisa 1.

Firmaväärtus kuni ... eurot

Tasu
Tabel B
…eurot

Firmaväärtus kuni
... eurot

Tasu
Tabel B
…eurot

Firmaväärtus kuni ... eurot

Tasu
Tabel B
…eurot

500

15,00

200 000

435,00

1 550 000

2615,00

1000

19,00

230 000

485,00

1 600 000

2695,00

1500

23,00

260 000

535,00

1 650 000

2775,00

2000

27,00

290 000

585,00

1 700 000

2855,00

3000

33,00

320 000

635,00

1 750 000

2935,00

4000

39,00

350 000

685,00

1 800 000

3015,00

5000

45,00

380 000

735,00

1 850 000

3095,00

6000

51,00

410 000

785,00

1 900 000

3175,00

7000

57,00

440 000

835,00

1 950 000

3255,00

8000

63,00

470 000

885,00

2 000 000

3335,00

9000

69,00

500 000

935,00

2 050 000

3415,00

10 000

75,00

550 000

1015,00

2 100 000

3495,00

13 000

83,00

600 000

1095,00

2 150 000

3575,00

16 000

91,00

650 000

1175,00

2 200 000

3655,00

19 000

99,00

700 000

1255,00

2 250 000

3735,00

22 000

107,00

750 000

1335,00

2 300 000

3815,00

25 000

115,00

800 000

1415,00

2 350 000

3895,00

30 000

125,00

850 000

1495,00

2 400 000

3975,00

35 000

135,00

900 000

1575,00

2 450 000

4055,00

40 000

145,00

950 000

1655,00

2 500 000

4135,00

45 000

155,00

1 000 000

1735,00

2 550 000

4215,00

50 000

165,00

1 050 000

1815,00

2 600 000

4295,00

65 000

192,00

1 100 000

1895,00

2 650 000

4375,00

80 000

219,00

1 150 000

1975,00

2 700 000

4455,00

95 000

246,00

1 200 000

2055,00

2 750 000

4535,00

110 000

273,00

1 250 000

2135,00

2 800 000

4615,00

125 000

300,00

1 300 000

2215,00

2 850 000

4695,00

140 000

327,00

1 350 000

2295,00

2 900 000

4775,00

155 000

354,00

1 400 000

2375,00

2 950 000

4855,00

170 000

381,00

1 450 000

2455,00

3 000 000

4935,00

185 000

408,00

1 500 000

2535,00



Lisa 2

Nõutav summa kuni ... eurot

Tasu
... eurot

Nõutav summa kuni ... eurot

Tasu
... eurot

500

35,00

50 000

546,00

1000

53,00

65 000

666,00

1500

71,00

80 000

786,00

2000

89,00

95 000

906,00

3000

108,00

110 000

1026,00

4000

127,00

125 000

1146,00

5000

146,00

140 000

1266,00

6000

165,00

155 000

1386,00

7000

184,00

170 000

1506,00

8000

203,00

185 000

1626,00

9000

222,00

200 000

1746,00

10 000

241,00

230 000

1925,00

13 000

267,00

260 000

2104,00

16 000

293,00

290 000

2283,00

19 000

319,00

320 000

2462,00

22 000

345,00

350 000

2641,00

25 000

371,00

380 000

2820,00

30 000

406,00

410 000

2999,00

35 000

441,00

440 000

3178,00

40 000

476,00

470 000

3357,00

45 000

511,00

500 000

3536,00

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 18/01/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.