Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmisele pööramine tähendab täitedokumendist tuleneva sisulise nõude sunniviisilist rahuldamist riigiasutuste kaasabil. Täitmisele pööramisel kasutatakse järgmisi võimalusi:

• sunniviisiline vallasvara äraviimine;
• sunniviisiline väljatõstmine kinnisvaraüksusest;
• arestimine;
• vangistus;
• trahvid;
• sundhaldamine;
• kinnitused, mis tuleb anda vande all.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Nagu [uues] tsiviilkohtumenetluse seadustikus (artikid 927–931) on sätestatud, on täitmisele pööraja isik, kellel on õigus seda teha, kes annab ametliku ärakirja (Apógrafo) alusel asjaomase korralduse konkreetsele kohtutäiturile, täpsustab, kuidas korraldus täidetakse, ja võimaluse korral nimetab ka esemed, mille kohta korraldus täitmisele pööratakse. Arestimisel määratakse enampakkumise korraldajaks notar selles piirkonnas, kus arestimine toimub. Korraldusel peab olema soodustatud isiku või tema esindaja allkiri ja kuupäev. Korraldusega antakse volitus teha kõiki täitetoiminguid, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kohtutäituril, kellele edastatakse ametlik ärakiri koos korraldusega teostada täitmisele pööramine, on volitus võtta vastu makseid ja anda välja kirjalik kviitung, samuti anda üle ametlik ärakiri, kui tingimused on täielikult täidetud. Samuti võib kohtutäitur võtta vastu osamakseid. Sel juhul peab ta andma kviitungi ning tegema selle kohta ametlikule ärakirjale märke. Osamakse ei takista edasist täitmisele pööramist.

Kui täitemenetluse eesmärgil on vajalik, on kohtutäituril õigus siseneda eluruumidesse või muudesse võlgniku omanduses olevatesse ruumidesse, avada uksi ja teha uurimistööd, teha lahti suletud mööbliesemeid, anumaid või mahuteid. Kohtutäitur võib paluda abi õiguskaitseasutustelt (tavaliselt politsei), kes peavad appi tulema.

Kui võlgnik avaldab täitemenetluse ajal vastupanu, võib kohtutäitur kasutada sellele vastu astumiseks jõudu ja kutsuda appi õiguskaitseasutused (tavaliselt politsei).

Kohtutäitur koostab iga täitemenetluse toimingu kohta aruande. Kui täitmisele pööramine jäi tegemata, koostab kohtutäitur aruande, kuhu pannakse kirja selle põhjused. Kui täitmisele pööramise ajal pannakse toime mõni õigusrikkumine, peab kohtutäitur koostama aruande ja esitama selle pädevale prokurörile.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Täitedokument on ametlik dokument, mis tõendab nõuet ja annab väidetavale soodustatud isikule õiguse nõuda võlgnikult täitmisele pööramise võimaluste kaudu täitedokumendi sisu järgimist. Tingimusteks, mis peavad olema täidetud, on dokumendi olemasolu ja nõude kehtivus.

3.1 Menetlus

Täitmisele pööramine ei ole mitte haldus-, vaid kohtutoiming, mille eesmärk on tagada õiguskaitse. Täitevametnikele esitatud taotlused ja kõik täitetoimingud on menetlustoimingud. Täitmisele pööramisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• täitevametnike pädevus;
• menetluspooleks olemine;
• menetluses osalemise pädevus;
• kliendi nimel tegutsemise pädevus;
• õigustatud huvi olemasolu;
• võime olla hageja ja kostja;
• täitedokumendi olemasolu;
• täitmisele pööramise kaudu rahuldatava nõude olemasolu.

Täitmisele on võimalik pöörata nii kohtu- kui ka kohtuväliseid otsuseid, ilma et iga kord oleks vaja taotleda täitmisele pööramist lubavat kohtumäärust. Täitedokumendid on:

• Kreeka kohtute lõplikud otsused;
• Kreeka kohtute ajutiselt täitmisele pööratavad otsused;
• vahekohtuotsused;
• Kreeka kohtute protokollid kokkuleppe või kohtukulude määramise kohta;
• notariaalaktid;
• Kreeka kohtunike tehtud maksekäsud;
• üürniku väljatõstmise otsused;
• välisriikide tunnustatud täitedokumendid;
• seaduses täitedokumentidena nimetatud määrused ja dokumendid.

Täitevametnikud jagunevad otsesteks ja kaudseteks täitevametnikeks. Otsesed ametnikud nimetab taotluse esitanud võlausaldaja. Need on a) kohtutäiturid, kes on mittekoosseisulised riigiametnikud, kellel on volitus arestida võlgniku valduses olevat kaupa, võlgnikule kuuluvat vara, laevu või õhusõidukeid, pöörata otsus otseselt täitmisele, vahistada võlgnikke, kelle kohta on tehtud vahistamismäärus, ja korraldada enampakkumisi, b) notarid või neid asendavad rahukohtunikud, kellel on volitus korraldada võlgniku arestitud vara vabatahtlikku või sundenampakkumist ning jaotada saadud tulud vastavalt koostatud nimekirjale. Kaudsed ametnikud on politsei, relvajõud ja kohtutäituri tunnistajad, kes abistavad juhul, kui täitmisele pööramisel avaldatakse või ähvardatakse avaldada vastupanu. Kõik need ametnikud on vastutavad oma tööülesannete täitmisel mis tahes kohustuste kuritahtliku rikkumise eest.

Täitekorralduse teeb isik, kellel on õigus seda jõustada, st sissenõudja või tema esindaja, kelleks võib olla, aga ei pea olema jurist. Täitmisele pööramise põhikulud on järgmised:

• kohtutäituri tasu arestimise eest kuni 590 euro suuruste nõuete korral: 53 eurot; nõuete korral vahemikus 591–6500 eurot: 53 eurot pluss 2,5 % lisatasu summalt; ja vähemalt 6500 euro suuruste nõuete korral: 53 eurot pluss 1 % lisatasu summalt (kuni 422 eurot) iga arestitud vara, laeva või õhusõiduki kohta;
• kohtutäituri tasu iga enampakkumise või korduva enampakkumise kava ettevalmistamise või arestimisaruande kokkuvõtte koostamise eest kuni 590 euro suuruste nõuete korral: 53 eurot; nõuete korral vahemikus 591–6500 eurot: 2 %; ja vähemalt 6501 euro suuruste nõuete korral: 1 % (kuni 210 eurot);
• enampakkumise korraldaja tasu: 30 eurot;
• kohtutäituri tasu muude täitetoimingute korral: 240–400 eurot vastavalt kohtutäituri ja tema kliendi kokkuleppele;
• kohtutäituri tunnistaja tasu: 30 eurot tunnistaja kohta; kui tunnistaja on kohtutäitur, siis 60 eurot;
• täitmisele pööramise tühistamise korral vähendatakse kohtutäituri tasu 50 % võrra;
• 50 eurosenti iga kilomeetri eest, mida kohtutäitur ja tunnistajad peavad läbima, sõites oma asukohast mis tahes toimingu tegemise kohta;
• kohtutäituri eritasu, mis sõltub täitemenetluse keerukuse astmest: vastavalt kohtutäituri ja tema kliendi kokkuleppele (seda ei maksa kunagi isik, kelle suhtes täitmisele pööramine toimub).

3.2 Peamised tingimused

Täitmisele pööramise põhitingimused on:

• õigustatud huvi olemasolu, st vajadus täitetoimingu ja sellega tagatud õiguskaitse järele;
• nõude kehtivus.

Täitemenetlusõiguse reguleerimise eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt võlausaldajate ja teiselt poolt võlgnike või kolmandate isikute vahelisi vastandlikke huve konkreetsetel asjaoludel. Kohtud kohaldavad täitemeetme kehtestamisel järgmisi kriteeriume:

• võlausaldajate nõuete rahuldamine kiiresti ja väikeste kuludega ;
• võlgniku isiklike õiguste ja õigustatud huvide üldine kaitsmine;
• võlausaldaja ja võlgniku huvide kokkulangemine seoses vajadusega saavutada enampakkumisel parim võimalik hind;
• kolmanda isiku huvide kaitse.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Täitemeetmed võivad olla suunatud võlgniku vara ja/või võlgniku isiku vastu. Täitemeetmed on selliste ametnike faktilised toimingud, kellel on sellekohased volitused; meetmete tulemuseks on otseselt või kaudselt nõuete rahuldamine riigipoolse täitmisele pööramise kaudu. Täitetoiminguid võib teha järgmiste varade puhul:

• vallasvara, mis on võlgniku või võlausaldaja valduses või sellise kolmanda isiku valduses, kes on valmis neid üle andma;
• võlgniku omandiga seotud asjaõigus kolmanda isiku vara suhtes;
• rahasummad;
• rahalised nõuded, mis on isikul, kelle suhtes täitmisele pööramist kohaldatakse, kolmandate isikute vastu;
• võlgnikule kuuluv kinnisvara või võlgniku omandiga seotud asjaõigus;
• laevad;
• õhusõidukid;
• intellektuaalse omandi õigused, patendid, filmiõigused.

Täitetoiminguid ei tohi teha järgmiste varade puhul:

• võlgniku ja tema pereliikmete isiklikud asjad;
• võlgnikule ja tema perele vajalik toit ja kütus;
• aurahad, mälestusesemed, käsikirjad, kirjavahetus, pereliikmete dokumendid ja äridokumendid;
• raamatud, muusikainstrumendid, kunstiteosed;
• tööriistad, masinad, raamatud või muud esemed, mida isikud vajavad enda ülalpidamiseks vajaliku töö tegemiseks;
• kiiresti riknevad kaubad;
• osad ühingutes;
• kohustuslikud elatismaksed;
• palk, pension või kindlustusmaksed.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Võlgnik ja kolmandad isikud peavad täitemeetme kohta tehtud otsust täitma. Kui täitmisele pööramise ajal avaldatakse vastupanu, võib kohtutäitur kasutada jõudu ning samal ajal kutsuda kohale õiguskaitseametnikud. Kohtutäitur võib palgata kaks täiskasvanud tunnistajat või teise kohtutäituri. Kui võlgnik ei täida otsust:

• kui võlgnik jätab täitmata oma kohustuse teha toiming, mille võib teha ka kolmas isik, on võlausaldajal õigus teha kõnealune toiming võlgniku kulul;
• kui võlgnik jätab täitmata oma kohustuse teha toiming, mida kolmas isik ei saa teha ja mis sõltub ainult sellest, kas võlgnik on valmis seda tegema, nõuab kohus temalt toimingu tegemist ja kui ta seda ei tee, karistab teda trahviga võlausaldaja kasuks ja vangistusega;
• kui võlgnik on kohustatud hoiduma mõne toimingu tegemisest või nõustuma mõne toimingu tegemisega, võib kohus kohustuse täitmatajätmisel karistada teda trahviga võlausaldaja kasuks ja vangistusega.

Ükski eespool nimetatud juhtudest ei mõjuta võlausaldaja õigust nõuda hüvitist, mis on materiaalõiguses ette nähtud kahjude eest, mis on tekkinud, kui võlgnik on jätnud kohustuse täitmata. Põhimõtteliselt on võimalik, et võlgnik võõrandab oma vara. Kui see on aga arestitud, on võõrandamine keelatud ning see on arestimise korraldanud isiku ja oma nõuded esitanud võlausaldajate jaoks õigustühine.

Kui täitmisele pööramine on seotud võlgniku pangakontodega, ei ole pank kohustatud avaldama taotluse esitajale nende kohta üksikasjalikke andmeid. Kui aga pangale esitatakse võlgniku käsutuses olevate rahaliste nõuete arestimise korraldus, on arestitud summa loovutamine keelatud ja see on arestimise korraldanud isiku jaoks õigustühine. Pank peab kaheksa päeva jooksul alates arestimiskorralduse kättetoimetamisest teatama, kas arestitud nõue (pangakontodel asuv raha) on pangas olemas, ning kui sellest piisab arestimise korraldanud isiku nõude rahuldamiseks, maksma talle vajalikud rahasumma.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Põhimõtteliselt puuduvad sellised sätted, millega kehtestataks taotluse esitajale kehtivusaeg. Teatavad ajalised piirangud on olemas, kuid see ei ole mitte siduv kehtivusaeg, vaid tähtaeg, enne mida ei saa konkreetseid toiminguid seaduslikult teha, ja sellega ei määrata otseselt kindlaks hetke, pärast mida taotluse esitaja ei saa enam meedet kohaldada. Säte, mille kohaselt erinevad üksikud toimingud tuleb teha teatava aja jooksul pärast arestimist või enne enampakkumist, ei muuda süsteemi alust. Et vältida menetluse lõputut venimist, on lihtsalt kehtestatud üheaastane lõplik tähtaeg, pärast mida ei saa arestimist või muid toiminguid asjaomase korralduse alusel enam teha. Samuti ei saa korraldada enampakkumist sellise arestimise alusel, mis on kõnealuse tähtaja ületamise tõttu kohtuotsusega tühistatud.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitemenetluse ainus õiguskaitsevahend on kaja esitamine tagaseljaotsuse peale. Selle võib esitada isik, kellele täitmisele pööramine on suunatud, või õigustatud huviga võlausaldaja 15 päeva jooksul pärast esimest täitetoimingut, kui see on seotud täitedokumendi kehtivuse või kohtueelse menetlusega; lõpliku täitetoimingu teostamisel, kui see on seotud ükskõik millise täitetoimingu kehtivusega alates esimesest kuni viimase toiminguni; ja kuue kuu jooksul pärast lõpliku täitetoimingu teostamist, kui see on seotud kõnealuse toimingu kehtivusega. Tagaseljaotsuse peale võib kaja esitada ka kolmas isik, kellel on õigus vaidlustatud asjale, mille suhtes täitmisele pööramine on tehtud ja mille puhul tal on õigus minna ilma kindlaksmääratud tähtajata kohtusse isiku vastu, kelle suhtes täitmisele pööramine toimus. Pädevaks kohtuks on kohus, kelle piirkonnas on täitmisele pööramise asukoht: juhul, kui täitedokument anti rahukohtu [eirinodíkeio] otsuse alusel, siis rahukohus, ja kõigil muudel juhtudel esimese astme kohus [monomelés protodíkeio]. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamine ei peata täitmisele pööramist. Kohus võib siiski anda taotleja palvel korralduse peatada täitemenetlus kas tagatisega või ilma tagatiseta. See otsus edastatakse täitevametnikele, kes ei saa teha ühtegi täitetoimingut, kui see ei ole kõnealuses otsuses eraldi lubatud.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Täitmisele pööramise kohta kehtivad eelkõige arestitud kinnisvara puhul järgmised piirangud. Arestimisest jäetakse välja järgmised varaüksused: a) otsest kahju saanud vara, b) osad ühingutes, c) õigusaktidest või testamentaarsest korraldusest tulenevad elatisnõuded ning nõuded abikaasade panuse kohta pere vajaduste täitmisel, d) nõuded töötasude, pensionide või kindlustusmaksete vastu, välja arvatud juhul, kui olemas on täitmata elatisnõue, mis tuleneb õigusaktidest või testamentaarsest korraldusest ning panusest pere vajaduste täitmiseks; sel juhul saab arestida poole varaüksusest, võttes arvesse võlgniku saadud rahasummasid, nende kohustuste ulatust, mis on tekkinud nende abielu käigus pere vajaduste rahuldamiseks, ja soodustatud isikute arvu; e) igat liiki ELi abi või toetused, mis on Kreeka makseasutuse OPEKEPE kui kolmanda isiku valduses, kuni need on kantud soodustatud isikute pangakontole või neile muul viisil välja makstud. Lõike 2 punktis d ettenähtud erand kehtib ka juhul, kui selle summa makse on tehtud deposiidina võlgniku pangakontole. Erand kehtib üksnes juhul, kui täitekorralduse andmise hetkest kuni maksmise päevani ei ületa konto saldo täitmisele pööramisest vabastatud nõude suurust.

Lisaks on võlgnikul õigus kaevata täitemenetlus edasi kahe õiguskaitsevahendi abil:

a) vastulause esitamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 933, milles on sätestatud: „Isik, kelle vastu täitmisele pööramine on suunatud, ja iga võlausaldaja, kellel on õigustatud huvi seoses täitedokumendi kehtivusega, täitemenetluse või nõudega, saab vastuväite esitada üksnes rahukohtule esitatud vastulausega, kui täitedokumendi väljastas seesama kohus, ja kõigil ülejäänud juhtudel ainuisikulise kohtukoosseisuga esimese astme kohtule. Kui eraldi dokumentidena on esitatud mitu vastulauset, peab kohtusekretär veenduma, et need kõik on tuvastatud ja neid on arutatud sama ärakuulamise käigus. Muudel põhjustel saab vastulause esitada üksnes eritaotlusega, mis esitatakse selle kohtu sekretariaadile, kellele vastulause on mõeldud, ning selle kohta koostatakse aruanne, mis edastatakse teisele poolele vähemalt kaheksa (8) päeva enne ärakuulamist. Vastulause arutamine peab toimuma kuuekümne (60) päeva jooksul alates taotluse esitamisest ning kohtukutse toimetatakse kostjale kätte kakskümmend (20) päeva enne ärakuulamist. Kui muid täitemenetluse toiminguid tehakse vastavalt kättetoimetatud korraldusele, on kohalik pädev kohus selle ringkonna kohus, kus täitmisele pööramine toimub; muul juhul on pädevaks kohtuks artiklis 584 sätestatud kohus. Kui täitedokument on kohtuotsus või maksekäsk, on vastuväited vastavalt artikli 330 ja artikli 633 lõike 2 punktile c kohaldatava res judicata õigusjõu ulatuses vastuvõetamatud. Nõude tasaarvestamisega seotud väiteid tuleb tõendada üksnes kirjalikult või nende tunnustamisega kohtus. Otsus vastulause kohta tuleb teha kuuekümne (60) päeva jooksul pärast selle arutamist.“;

b) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 1000 on võlgnikul õigus taotleda tema vastu algatatud enampakkumise peatamist. Täpsemalt saab artiklis 933 osutatud kohus ärakuulamisel artiklis 686 jj osutatud menetluses peatada võlgniku taotlusel – mida aktsepteeritakse üksnes siis, kui see on esitatud viisteist (15) tööpäeva enne enampakkumise päeva –, enampakkumise menetluse kuni kuueks (6) kuuks alates enampakkumise algsest kuupäevast, kui puudub risk kahjustada täitmisele pööramisega seotud võlausaldajat ja kui saab mõistlikult eeldada, et võlgnik rahuldab selle aja jooksul võlausaldaja nõude või et selle aja möödumisel saadakse enampakkumisel suuremat tulu. See otsus tuleb teha enampakkumisele eelneva viimase esmaspäeva keskpäevaks ja peatamise tingimusena tuleb alati tasuda: a) kõik enampakkumise korraldamise kulud, mille kohta antakse hinnang kohtuotsuses, ja b) enampakkumist korraldavale isikule vähemalt veerand võlgnetavast summast. Enampakkumist peatav kohtuotsus edastatakse enampakkumise korraldajale samal päeval, kui see otsus tehakse. Makse tuleb teha enampakkumise päeval kella 10ks. Kui seda makset ei tehta, toimub enampakkumine tavapärasel viisil.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.