Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmisele pööramine on kohtuotsuste ja muude täitedokumentide (võlainstrumendid, riiklikud aktid (atti publici) ja teatud teenuseid puudutavad tõendatud eradokumendid) sundtäitmine. Selles etapis, mis toimub veel kohtumenetluse raames, võivad sekkuda korrakaitsejõud, kui võlgnik ei täida oma kohustusi vabatahtlikult.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Täitmisele pööramisel on pädevad üldkohtud. Ka määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus (uuesti sõnastatud)) artikli 47 lõikes 1 osutatud täitmisest keeldumise taotlus tuleb esitada üldkohtule.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Vajalik ja piisav eeltingimus täitetoimingute alustamiseks on täitedokumendi olemasolu. Tavaliselt on täitedokumendid nimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 474 ning neid on kahte tüüpi: kohtudokumendid ja kohtuvälised dokumendid. Kohtudokumendid hõlmavad kohtuotsuseid ja akte, mille kohtud on kohtumenetluse käigus või lõpus teinud. Kohtuvälised dokumendid hõlmavad võlainstrumente, riiklikke akte ja tõendatud eradokumente, mille pooled on iseseisvalt loonud.

3.1 Menetlus

Täitmisele pööramine algab siis, kui võlgnikule toimetatakse kätte täitedokument, mis peab olema tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 475 kohane täitmisele pööratav ärakiri, ja täitekorraldus (precetto), mis on kohtu ettekirjutus võlgnikule tasuda võlg 10 päeva jooksul ja hoiatus, et selle tegematajätmisel alustatakse sundtäitmist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 480. Artikli 480 kolmandas lõigus on sätestatud, et võlausaldaja peab täitekorraldusel valima selles omavalitsuses oleva asukoha, kus paikneb täitmisele pööramise asjus pädev kohus. Asukoha valimatajätmisel esitatakse edasikaebused täitmisele pööramise vastu korralduse kättetoimetamise asukoha kohtusse ning teatised toimetatakse võlausaldajale kätte sama kohtu kantselei kaudu. Kui need vorminõuded on täidetud, saab kohtutäitur, kes peab kõigepealt esitama eespool nimetatud dokumendid, alustada täitemenetlust arestimisega. Arestimine peab toimuma 90 päeva jooksul alates täitekorralduse kättetoimetamise kuupäevast, aga mitte enne korraldusel osutatud kuupäeva. Kui see ajavahemik ületatakse, siis täitekorraldus aegub (artikkel 481). Selles etapis on vajalik seaduslik esindaja.

Kui pärast arestimist ei taotleta vara loovutamist või müümist 45 päeva jooksul, muutub arestimine tühiseks.

Täitmisele pööramise eesmärk on tagada täitmata kohustuste sundtäitmine korrakaitsejõudude abil. Seda võib kasutada nii rahaliste võlgade korral, kohustuse korral anda üle vallasvara või vabastada kinnisvara ja mitteasendatavate positiivsete kohustuste korral.

3.2 Peamised tingimused

Vajalik ja piisav eeltingimus täitetoimingute alustamiseks on täitedokumendi olemasolu. Täitedokumendis peab olema kirjas nõue, mis on „kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ja kuulub tasumisele“ (certo, liquido ed esigibile) (artikkel 474). Kindlalt tuvastamise ulatus oleneb dokumendist: (ajutiselt täitmisele pööratav) esimese astme kohtu otsus on ilmselgelt kindlamalt tuvastatud kui võlainstrument või riikliku akti või tõendatud eradokumendi alusel tehtud tehingud.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Täitekohus määrab menetluse ajal eri liiki meetmeid, enamasti korraldusi (ordinanze). Need ulatuvad meetmetest, mis on vajalikud nõuetekohase menetlemise eeskirjade kehtestamiseks, kuni meetmeteni, millega vara loovutatakse, nt määrus (decreto), millega loovutatakse arestitud vara isikule, kes selle enampakkumisel ostis või kes tegi parima pakkumise.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Sundvõõrandada saab järgmist vara: a) vallasvara, b) kinnisvara, c) võlgniku nõuded ja vallasvara, mida võlgnik hoiab kolmandate isikute valduses, d) äriühingute aktsiad või osad.

Samuti võidakse täitmisele pöörata kohustused anda üle vallasvara ja vabastada kinnisvara ning asendatavad positiivsed ja negatiivsed kohustused.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Rahasummade puhul tähendab arestimisega algav täitmisele pööramine, et võlgnik, kelle vastu täitekorraldust täide viiakse, ei saa arestitud raha kasutada. Kõik selle raha käsutamise toimingud on seega tühised ning neid ei saa kasutada selleks, et hoida ära täitmisele pööramine.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Need meetmed on täitemeetmed, mille eesmärk on rahuldada esitatud nõuded; seega ei saa neid uurimisel tõenditena kasutada.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Õigussüsteem võimaldab võlgnikul (ja/või kolmandatel isikutel, keda täitmisele pööramine puudutab) täitemenetlusega seotud aktid ja kohtuotsused edasi kaevata. Edasikaebuse võib esitada kaht liiki otsuste peale:

– edasikaebus täitmisele pööramise vastu (opposizione all’esecuzione) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 615 ja 616), kus vaidlustatakse õigus täitmisele pööramisele (või võlausaldaja õigus täitmisele pööramisele);

– edasikaebus täitetoimingute vastu (opposizione agli atti esecutivi) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 617 ja 618), kus vaidlustatakse menetlusvead (st täitemenetluses kasutatavate dokumentide õiguspärasus).

Kui täitmisele pööramise või täitetoimingute vastu esitatakse edasikaebus enne sundtäitmise alustamist, käsitatakse seda edasikaebusena täitekorralduse (precetto) vastu, sest see tuleneb dokumendist, millega teatatakse täitmisele pööramisest ette: apellatsioonkaebus täitekorralduse edasikaebamiseks esitatakse taotlus kohtule, kes on seadustiku üldsätete kohaselt pädev selles küsimuses või summa asjus ja selles piirkonnas.

Kui täitemenetlust on juba alustatud või kui arestimiskorraldus on juba kätte toimetatud, esitatakse täitmisele pööramise või täitedokumentide vastu kindlakujuline edasikaebus täitekohtule.

Kolmandad isikud, kelle väitel neil on arestitud vara suhtes asjaõigus, saavad esitada edasikaebuse täitekohtule senikaua, kuni vara on müüdud või loovutatud.

Seda küsimust reguleerivad õigusnormid on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 615, 616, 617, 618 ja 619.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Lisaks esemetele, mis on eriõigusnormidega tunnistatud arestimisest vabastatuks, ei saa arestida järgmisi esemeid:

1) pühad esemed ja usu praktiseerimisel kasutatavad esemed;

2) abielusõrmused, rõivad, kodutekstiil, voodid, söögilauad ja toolid, riidekapid, kummutid, külmikud, (nii gaasi- kui ka elektri)pliidid ja -ahjud, pesumasinad, majapidamis- ja köögitarbed ning mööbliesemed nende hoidmiseks, millest piisab võlgniku ja tema leibkonna vajaduste täitmiseks; siia ei kuulu aga märkimisväärse väärtusega mööbel (peale voodite), sealhulgas väärtuslikud antiikesemed ja tõendatud kunstilise väärtusega esemed;

3) toit ja kütus, mis on vajalik võlgniku ja teiste eelmises lõigus nimetatud isikute toimetulekuks kuu aja jooksul.

Samuti ei kuulu siia märkimisväärse rahalise väärtusega mööbel peale voodite (sealhulgas väärtuslikud antiikesemed ja tõendatud kunstilise väärtusega esemed).

Arestida ei saa relvi ja muid esemeid, mida võlgnik vajab avaliku teenistuse täitmiseks, autasusid, kirju, dokumente, sealhulgas ka üldiseid perekonnadokumente, samuti käsikirju, välja arvatud juhul, kui need on osa kollektsioonist.

Seadusega tunnistatakse arestimisest vabastatuks inter alia järgmised varad: riigi omanduses olev vara, riigi või muu avalik-õigusliku asutuse omanduses olev mittekäsutatav vara, abieluvararežiimi alla kuuluv vara, kiriku vara ja pühakojad.

Kui nõude aegumistähtaeg on täielikult möödas, ei saa täitetoiminguid jätkata. Aegumistähtajad võivad varieeruda olenevalt asjaomasest õigusest. Siiski tuleb märkida, et mõnikord on seaduses sätestatud teistsugused aegumistähtajad, olenevalt selle dokumendi liigist, millega tõendatakse täitmisele pööramise aluseks olevat nõuet. Näiteks kohtuotsusega kindlaksmääratud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, isegi kui seaduses nähakse seda liiki nõude puhul ette lühem aegumistähtaeg.

Seadust muudeti hiljuti, nii et võlgniku alalise või ajutise elukoha, asukoha või peakontori asukoha kohus võib võlausaldaja taotlusel lubada esitada vara arestimise taotlus elektrooniliste vahendite abil (tsiviilkohtumenetluse artikkel 492a, mida on muudetud 27. juuni 2015. aasta dekreetseadusega nr 83 (muudetud 6. augusti 2015. aasta seadusega nr 132)); samuti on vallasvara arestimise korral arestitud vara meetmete muutmise osana (conversione del pignoramento) kehtestatud osamaksete tegemise viisid.

Seotud lisad

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (474–482)  PDF (64 Kb) it

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 22/12/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.