Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Luksemburg
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, saab sissenõudja taotleda kohtuotsuse täitmisele pööramist. Seda nimetatakse sundtäitmiseks.

Selleks et kohtuotsus kuuluks täitmisele, peab see sisaldama täiteklauslit ning olema nõuetekohaselt kätte toimetatud või sellest peab olema nõuetekohaselt teavitatud.

Täitmine peatatakse nädalaks alates kohtuotsuse tegemise päevast ja/või edasikaebuse esitamisega, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Sundtäitmist kasutatakse tavaliselt raha sissenõudmiseks, aga seda saab kasutada ka selleks, et kohustada isikut tegema mingit toimingut.

Kui isikult on mõistetud välja mingi rahasumma, on täitemeede suunatud võlgniku vara vastu ja seda nimetatakse arestimiseks.

On aga olemas ka spetsiifilisemaid täitemeetmeid: võlgniku kolmanda isiku valduses oleva vara arestimine (saisie-arrêt), saagi arestimine (saisie-brandon), annuiteetide arestimine (saisie des rentes), kinnisvara arestimine (saisie immobilière), arestimine täitmata rendi-/üürivõlakohustuse katteks (saisie-gagerie), rändvõlgniku vara arestimine (saisie foraine), vara arestimine üleandmise nõude alusel (saisie-revendication), võlgade kinnipidamine töötasust (saisie sur salaire), siseveesõidukite arestimine (saisie des bateaux de navigation intérieure), õhusõidukite arestimine (saisie d'aéronefs) ning arestimine intellektuaalomandiõiguste kaitsmise raames (saisie-description).

Luksemburgis kasutatakse kohtuotsuse täitmiseks kõige sagedamini võlgniku kolmanda isiku valduses oleva vara arestimist (saisie-arrêt) ja vallasvara sundmüüki (saisie-exécution).

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Kohtutäituritel on ainuvolitused täita kohtuotsuseid, mille on täidetavaks tunnistanud Luksemburgi kohus vastavalt Luksemburgi õigusele või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kohus vastavalt Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevatele õigusaktidele, samuti täitmisele kuuluvaid kokkuleppeid, mis on saavutatud vahendamise abil tsiviil- ja kaubandusasjades, ning muid täitmisele kuuluvaid dokumente või õigusi.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

3.1 Menetlus

  • Suurhertsogiriigis tehtud kohtuotsused ja koostatud dokumendid

Need on Suurhertsogiriigis täidetavad, ilma et nõutaks ametlikku heakskiitmist või täidetavaks tunnistamise dokumenti (lettre de pareatis), isegi kui neid täidetakse väljaspool kohtuotsuse teinud kohtu kohtualluvust või väljaspool territooriumi, kus dokumendid koostati.

Dokumendi või kohtuotsuse kättetoimetamine kohtutäiturile tähendab, et sellega antakse talle volitused kasutada kõiki täiteviise, välja arvatud kinnisvara arestimine ja vangistus, mille kasutamiseks on tarvis erivolitusi.

  • Välisriigis tehtud otsuste korral, mille suhtes kohaldatakse välislepingut või Euroopa Liidu õigusakti, on nõutav välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetlus

Välisriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsused, mis on täidetavad selles riigis ja mis vastavalt

  • 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioonile kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta selle konventsiooniga,
  • 16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioonile kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades,
  • 29. juuli 1971. aasta konventsioonile Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Austria Vabariigi vahel kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades,
  • 24. novembri 1961. aasta Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi vahelisele lepingule kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, kuni see kehtib,
  • või 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioonile ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta

täidavad tingimusi, mis on nõutavad Luksemburgis tunnustamiseks ja täitmiseks, tunnistatakse täidetavaks uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Nouveau code de procédure civile) artiklites 680–685 sätestatud vormis.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsused, mis on selles liikmesriigis täidetavad ja mis nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu nimetatud määruses on sätestatud.

Määrus (EÜ) nr 44/2001 tühistati määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk nn uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusega. Määrust (EÜ) nr 44/2001 kohaldatakse endiselt enne 10. jaanuari 2015 algatatud hagisid käsitlevate otsuste, koostatud või ametlikult registreeritud ametlike dokumentide ja heakskiidetud või tehtud õigustoimingute suhtes, mis kuuluvad selle määruse kohaldamisalasse.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviilasjades tehtud kohtuotsused, mis on selles liikmesriigis täidetavad ning mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012 (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu kõnealuses määruses on sätestatud.

Sellises liikmesriigis tehtud otsused, kelle suhtes 23. novembril 2007. aastal sõlmitud Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ei ole 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) 2. jao IV peatüki tähenduses siduv, mis vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu kõnealuses määruses on sätestatud.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviilasjades tehtud kohtuotsused, mis on selles liikmesriigis täidetavad ning mis nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades) ja nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1104 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu määrustes (EL) 2016/1103 ja (EL) 2016/1104 on sätestatud.

  • Välisriigis tehtud otsused, mille suhtes kohaldatakse välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist käsitlevaid ELi õigusakte

12. detsembril 2012 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk nn uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse. Selle määruse artikli 36 kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine). Määrust on alates 10. jaanuarist 2015 kohaldatud kõigis ELi liikmesriikides vastavalt selles määruses sätestatud tingimustele.

Sellises liikmesriigis tehtud otsuseid, kelle suhtes 23. novembril 2007. aastal sõlmitud Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta on 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) 2. jao IV peatüki tähenduses siduv, tunnustatakse Luksemburgis ilma mis tahes erimenetlust nõudmata ja võimaluseta tunnustamisele vastuväiteid esitada.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuseid, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 655/2014 (millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnustatakse ja täidetakse, nagu kõnealuses määruses on sätestatud.

Mõnes ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid, mis on selles liikmesriigis täidetavad ja mis määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) või muudetud määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnustatakse ja täidetakse, nagu kõnealustes määrustes on sätestatud.

3.2 Peamised tingimused

Vallas- ja kinnisvara arestitakse üksnes juhul, kui on väljastatud Luksemburgi õiguse kohane täitedokument ning tegemist on sissenõutava ja kindlasummalise nõudega. Kui tasumisele kuuluv võlg ei ole rahasumma, lükatakse selle tasumine pärast arestimist kõigi järgnevate menetluste puhul edasi, kuni see on ära hinnatud.

Kohtuotsuseid, millega nõutakse kolmandalt isikult või tema nimel vara aresti alt vabastamist, hüpoteegi registrist kustutamist, makse tegemist või mis tahes muud toimingut, võivad täita üksnes kolmandad isikud või täidetakse neid nende suhtes. Seda tehakse ka pärast vastuväite või edasikaebuse esitamise tähtaja möödumist, kui sissenõudjat esindav jurist on esitanud tunnistuse, millel on osutatud kuupäev, mil kohtuotsus toimetati sellele poolele koju kätte, kelle kohta kohtuotsus tehti, ja kui kohtusekretär on esitanud tunnistuse, et kohtuotsuse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning seda ei ole edasi kaevatud.

Kui tunnistusest nähtub, et vastuväiteid ega edasikaebust ei ole esitatud, on vara sundvalitsejad, vara säilitajad ja mis tahes muud isikud kohustatud kohtuotsust järgima.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

  • Arestitav vara

Arestimiseks sobib üksnes vallas- või kinnisvara, mis kuulub võlgnikule, mitte aga kolmandale isikule. See, kelle valduses võlgniku vara arestimise ajal on, ei oma erilist tähtsust, ning seetõttu on võimalik vara arestida ka kolmanda isiku valdustes.

  • Mittearestitav vara

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (nouveau code de procédure civile) artiklis 728 on sätestatud, et lisaks teatavate seaduste kohaselt arestimiseks sobimatuks kuulutatud varale ei saa sissenõuet pöörata järgmisele varale:

  • objektid, mis on Luksemburgi õiguse kohaselt oma otstarbe poolest kinnisvara;
  • selline vallasvara nagu magamisase, rõivad või mööbel, milles sellist vara hoida, pesumasin ning lauad ja toolid, mida kasutades saab pere koos einestada.

Neid esemeid ei või arestida olenemata võlausaldaja volitustest, isegi kui võlausaldajaks on riik, välja arvatud seaduses ammendavalt loetletud teatavate võlgade puhul.

Et vältida olukorda, kus võlausaldaja arestib kõik võlgniku elatusvahendid, on suurhertsogi määrusega kehtestatud töötasude, pensionide ja annuiteetide loovutamise ja arestimise määrad. Kaitstud korrapärase sissetuleku (töötasud, annuiteedid, pensionid) arestimine on seadusega reguleeritud. Seda liiki korrapäraseid sissetulekuid ei või arestida täielikult, vaid üksnes teatava piirini, mis on määratud kindlaks vastavalt suurhertsogi määruses sätestatud vahemikele. Seega jäetakse võlgnikele toimetulemiseks miinimumsissetulek.

  • Vahendite eraldi hoidmine

Vahendite eraldi hoidmise eesmärk on kaitsta arestitava varaga võlgnikku sellise olukorra tagajärgede eest, kus ta oma vara üldse kasutada ei saa. See võimaldab kohtunikul arestitavaid summasid piirata.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Vara arestimise hetkest kaotab võlgnik õiguse vara käsutada. Arestimine ei anna aga arestimist taotlevale võlausaldajale ostu eelisõigust. Võlgniku suhtes kohaldatav käsutuskeeld tähendab, et ta ei tohi arestitud vara müüa ega võõrandada ega seda hüpoteegiga koormata. Vara võidakse kohe ära võtta. Võlgnik jääb vara omanikuks kuni selle sundmüümiseni, ilma et vara jääks tingimata tema valdusesse. Olukord ei muutu niivõrd praktiliselt, kuivõrd õiguslikult.

Kui käsutuskeeldu rikutakse, ei ole arestitud varaga võlgniku võetavad meetmed arestimist taotlevale võlausaldajale siduvad.

Sellisel juhul on käsutuskeeld üksnes suhteline, kuna sellest saab kasu vaid arestimist taotlev võlausaldaja. Teised võlausaldajad peavad leppima võlgniku vara väärtuse kõikumistega. Teisalt on neil lihtne juba kokkulepitud arestimisega ühineda.

Käsutuskeeld on vara müügiprotsessi esimene etapp. Vara paigutatakse kohtu kontrolli alla. Seega on ka vallasvara sellisel arestimisel esmajoones ennetav roll.

Seoses võlgniku kolmanda isiku valduses oleva vara arestimisega tuleb täpsustada, et seda liiki arestimise puhul kaotab võlgnik kogu kontrolli võla üle olenemata selle suurusest. Kolmas isik, kelle valduses olev võlgniku vara arestitakse, võib aga piisava summa hoiule anda (vahendite eraldi hoidmine).

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Luksemburgi õiguse kohaselt väljastatud täitedokumendid ei aegu ega kaota aja möödumisel kehtivust.

Täitmise eest vastutava kaubanduskohtu esimehe antud ennetava arestimise luba aegub, kui ennetavat meedet ei võeta kohtumääruses osutatud tähtaja jooksul.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kaubanduskohtu esimehe väljastatud kohtumäärusele, millega antakse ennetava arestimise luba, saab esitada vastuväite, või selle peale saab esitada määruskaebuse.

Kohtuotsuse täitmise eesmärgil toimuva arestimise korral võib võlgnik esitada hagi, viidates täitmisega seotud raskusele (action en difficulté d'exécution), või vastuväite arestitud esemete müügi kohta.

Ka kolmandad isikud võivad olla algataja rollis, st esitada vastuväite arestitud esemete müügi kohta koos taotlusega eraldada need esemed nende kasuks.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 590 võib võlgnik takistada viivitamatut täitmist, kui selline korraldus on antud muul kui seaduses ettenähtud juhul. Selleks võib võlgnik esitada apellatsioonikohtule hagi viivitamatu täitmise keelamiseks. See kehtib üksnes tsiviilasjades ning on kaubandusasjade korral äriseadustiku (Code de commerce) artikliga 647 välistatud.

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 703 teise lõiguga on nähtud ette vahendite eraldi hoidmise menetlus. Vahendite eraldi hoidmise eesmärk on kaitsta arestitava varaga võlgnikku sellise olukorra tagajärgede eest, kus ta ei saa oma vara üldse kasutada. See võimaldab kohtunikul arestitavaid summasid piirata.

Et vältida olukorda, kus võlausaldaja arestib kõik võlgniku elatusvahendid, on suurhertsogi määrusega kehtestatud töötasude, pensionide ja annuiteetide loovutamise ja arestimise määrad. Kaitstud korrapärase sissetuleku (töötasud, annuiteedid, pensionid) arestimine on seadusega reguleeritud. Seda liiki korrapäraseid sissetulekuid ei või arestida täielikult, vaid üksnes teatava piirini, mis on määratud kindlaks vastavalt suurhertsogi määruses sätestatud vahemikele. Seega jäetakse võlgnikele toimetulemiseks miinimumsissetulek.

Lingid

http://www.legilux.lu

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 11/01/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.