- 1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?
- 2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?
- 3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?
- 4 Täitemeetmete ese ja laad
- 5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?
- 6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?
Leia sisu riikide kaupa
1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste täitmise normid on sätestatud Poola 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Kodeks postępowania cywilnego) (Poola ametlik väljaanne 2021, punkt 1805, muudetud kujul).
Täitmine seisneb seaduses sätestatud sunnimeetmete rakendamises riigi pädevate asutuste poolt, eesmärgiga nõuda täitedokumendi alusel sisse võlausaldajatele võlgnetavad maksed. Täitemenetlus algatatakse täitmisavalduse esitamisega.
Täitmise aluseks on täitedokument. Täitedokument on üldjuhul täiteklauslit sisaldav täitekorraldus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 776). Seda klauslit ei nõuta teatavate liikmesriigi tasandil tehtavate kohtumääruste puhul või juhul, kui tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 115314 osutatud kokkulepete või ametlike dokumentidega. Kui selline kohtuotsus, kokkulepe või ametlik dokument vastab eespool nimetatud tingimustele, loetakse see täitedokumendiks, mille alusel võlausaldaja võib esitada avalduse otse täitevasutusele.
Täitemenetluses osalevad kaht liiki asutused:
- kohtuorganid – täiteklausli täitekorraldusse lisamise menetluses: kohtu eesistuja, rajoonikohtud (sąd rejonowy), regionaalsed kohtud (sąd okręgowy) ja apellatsioonikohtud (sąd apelacyjny), kohtunikuabid (referendarz sądowy);
- täitevasutused – täitemenetluses: rajoonikohus ja kohtutäitur (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 758).
Nii täidetavaks tunnistamise menetluse kui ka täitemenetluse pooled on võlgnik ja sissenõudja.
Poola õiguses eristatakse järgmisi täitemenetlusi.
Rahaliste nõuete täitmine järgmise abil:
- vallasvara,
- töötasu,
- pangakontod,
- muud nõuded,
- muud omandiõigused,
- kinnisvara,
- veesõidukid.
Mitterahaliste nõuete täitmine:
- vallasvara loovutamine;
- kinnisvara üleandmine;
- tahteavaldust nõudvate otsuste täitmine, kaasa arvatud lepingu sõlmimine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1047);
- asendatavate ja asendamatute toimingute ja tegevusetusega seotud täitmine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1049–1056).
Elatisnõuete täitmine: kohus lisab täitedokumenti automaatselt täiteklausli. Sellisel juhul toimetatakse täitedokument automaatselt võlausaldajale kätte. Elatise maksmise korralduse andmisel võidakse täitemenetlus algatada asja menetlenud esimese astme kohtu taotluse alusel. See taotlus esitatakse pädevale täitevasutusele. Kohtutäitur on seadusest tulenevalt kohustatud korraldama uurimise, et teha kindlaks võlgniku sissetulekud, varad ja elukoht. Kui see ebaõnnestub, võtab politsei kohtutäituri taotlusel asjakohased meetmed, et teha kindlaks võlgniku elu- ja töökoht. Uurimine tuleks läbi viia kuni kuue kuu jooksul. Kui võlgniku sissetulekut ja vara ei õnnestu selle käigus kindlaks teha, palub kohtutäitur kohtult kohustada võlgnikku oma vara avalikustama. Kui võlgnik ei täida oma kohustust kuue kuu jooksul, esitab kohtutäitur ex officio taotluse Riiklikule Kohturegistrile (Krajowy Rejestr Sądowy) võlgniku kandmiseks maksejõuetute võlgnike nimekirja. Täitemeetme rakendamata jätmine ei ole piisav põhjus menetluse lõpetamiseks.
2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 758 alusel kuuluvad täitmisega seotud asjad rajoonikohtute ja nende nimel tegutsevate kohtutäiturite pädevusse.
3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 803 alusel on võlgniku mis tahes liiki varaga seotud nõude täieliku täitmise aluseks täitedokument, kui ei ole sätestatud teisiti. Täitevasutus ei ole volitatud hindama selle kohustusega seotud täitedokumendi kehtivust ega kohaldatavust. Täitevasutus peab siiski kontrollima, kas täitedokumendiga hõlmatud nõue on vaidlustatav.
Üldjuhul sisaldab täitedokument täiteklauslit.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 777 alusel on täitedokumendid:
- lõplik kohtuotsus või muu viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus või kohtulik kokkulepe;
- kohtunikuabi (referendarz sądowy) tehtud lõplik või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend;
- muud kohtuotsused, kokkulepped ja õiguslikud vahendid, mis pööratakse kohtuliku täitemenetluse kaudu täitmisele;
- notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma rahasummat või andma üle liigiti kindlaks määratud asjad (aktis kindlaksmääratud koguses) või andma üle individuaalselt kindlaksmääratud asjad, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise tähtpäev või täitmise eelduseks olev sündmus;
- notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma aktis kindlaksmääratud või väärtuse tagamise klauslis kindlaks määratud rahasumma, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise eelduseks olev sündmus ja tähtaeg, mille jooksul võlgnik võib taotleda täiteklausli lisamist akti;
- punktis 4 või 5 nimetatud notariaalakt, milles isik, kes ei ole isiklik võlgnik ja kelle vara, nõue või õigus on tagatud hüpoteegi või pandiga, tunnistab vabatahtlikult täitemeetme kohaldamist hüpoteegi või pandiga koormatud vara suhtes, et rahuldada võlausaldaja tagatud rahaline nõue.
Võlgnik võib tunnistada vabatahtlikku täitmist ka eraldi notariaalaktis.
Täitedokumentideks võib pidada ainult jõustunud kohtuotsuseid, mis sisaldavad täiteklauslit või kuuluvad viivitamata (ex officio või kummagi menetluspoole taotluse alusel tehtud viivitamata täitmisele kuuluva korralduse alusel) täitmisele. Notariaalakti võib pidada täitedokumendiks, kui see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja notariaadinormides sätestatud tingimustele.
Muud täitedokumendid: väljavõte nõuetest pankrotimenetluses, res judicata tasaarveldus pangaga, kinnisvara sundvõõrandamisel saadud tulemi jaotuskava, pangandusseaduses ette nähtud panga täitedokument, kuid alles pärast seda, kui kohus on selle täidetavaks tunnistanud, välisriikide kohtutes tehtud otsused ja neis sõlmitud kokkulepped, kui need on Poola kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. Välisriikide kohtutes tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid, mis on täitemenetluse kaudu täitmisele pööratavad, käsitatakse täitedokumendina pärast seda, kui Poola kohus on need täidetavaks tunnistanud. Kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks, kui see on päritoluriigis täidetav ning kui ei esine ühtegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1146 lõigetes 1 ja 2 nimetatud takistust.
3.1 Menetlus
Täitemenetluse algatamise aluseks on täitedokument. Üldjuhul lisab asja menetlev esimese astme kohus täiteklausli täitedokumenti, mille kohus vastu võtab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 781 lõige 1).
Kohus hindab täiteklausli lisamise taotlusi põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul pärast taotluse esitamist pädevale asutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõige 1). Täiteklausel lisatakse ex officio täitedokumentidesse, mis antakse välja menetlustes, mis algatati või mille oleks võinud algatada ex officio. Kohus lisab täiteklausli ex officio elektroonilistes hagimenetlustes välja antavatele maksekorraldustele, niipea kui need muutuvad lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 782).
Täitemenetluse saab üldjuhul algatada avalduse alusel. Menetlustes, mille saab algatada ex officio, saab täitemenetluse algatada ex officio avalduse alusel, mille asja menetlev esimese astme kohus esitab pädevale kohtule või kohtutäiturile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 796 lõige 2).
Võlausaldaja võib esitada täitemenetluse algatamiseks avalduse pädevale rajoonikohtule või selle kohtu kohtutäiturile. Avalduse võivad esitada ka muud pädevad asutused (kohus või prokurör, kui tegemist on asjadega, mille puhul nõutakse sisse riigile võlgnetavad trahvid ja kohtulõivud ning menetluskulud).
Täitemenetluse algatamise avaldus esitatakse üldjuhul kirjalikult. Sellele tuleb lisada täitedokument.
Tasude maksmist ja suurust reguleerivad normid on sätestatud 28. veebruari 2018. aasta kohtutäiturite kulude seaduses (Poola ametlik väljaanne 2023, punkt 1357).
Täitetasu võetakse järgmise eest
1) Täitetasu täitemenetluse elluviimise, rahalise nõude tagamise määruse või pangakontode Euroopa arestimismääruse või sellise otsuse täitmise eest, mis on seotud intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi säilitamisega või tõendi üleandmise määramisega – rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mille suurus on 10% sissenõude summast. Kui võlgnik tasub ühe kuu jooksul alates täitemenetluse algatamise teate kättesaamisest kohtutäiturile või tema pangakontole kogu täitmisele kuuluva nõude või osa nõudest, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mille suurus on 3% sissenõude summast. Minimaalne tasu sel viisil täitmisele kuuluva nõude eest on 150 Poola zlotti. Kui aga nõue täideti teise nõude täitmise tulemusena pangakonto, töötasu või sotsiaalkindlustushüvitiste arvelt või kui võlgnik tasus sissenõutava summa kohtutäiturile või kohtutäituri pangakontole ning täitemenetluse algatamise teate võlgnikule kättetoimetamisest oli möödunud rohkem kui üks kuu, on minimaalne tasu 200 Poola zlotti.
Kui nõue täideti muul kui eespool kirjeldatud viisil, on minimaalne tasu 300 Poola zlotti.
Vallasvara loovutamisega seotud täitmisavalduste eest makstav fikseeritud tasu on 400 Poola zlotti. Võlgniku eluasemevajadustele vastava kinnisasja üleandmise või võlgniku eluasemevajaduste rahuldamiseks kasutatavatest ruumidest eemaldatava vallasasjaga seotud täitmisavalduse eest makstav fikseeritud tasu on 1500 Poola zlotti. Teise kinnisasja valduse üleandmise või teistest ruumidest vallavara eemaldamisega seotud täitmisavalduse eest makstav fikseeritud tasu on 2000 Poola zlotti. Kui võlgnik kasutab kinnisasja, ruume või ruumi üksnes äritegevuseks, lisatakse 2000 Poola zloti suurusele tasule 1000 Poola zlotti ruumi kohta iga teise või enama ruumi eest, mis on osa kinnisasjast või ruumidest, mille suhtes kohaldatakse sundtäitmist. Tasu kogusumma ei tohi ületada 30 000 Poola zlotti.
400 Poola zloti suurune fikseeritud tasu on ette nähtud järgmiste toimingute eest:
- vara üleandmine pankrotihaldurile või kinnisvarahaldurile,
- kinnisvara halduse üleandmine kinnisvarahaldurile,
- intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi säilitamine või
- intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi üleandmine.
Võlgniku füüsilise vastupanuga tegelemise ja võlgniku kohtu juhiste kohaselt vahi alla võtmise eest makstav fikseeritud tasu on 1000 Poola zlotti.
Kui võlgnik tasub täitedokumendis märgitud nõude hiljemalt kolm päeva enne täitedokumendi täitmisele pööramist, tagastab kohtutäitur võlausaldajale 50% makstud tasust. Kui võlgnik tasub nõude enne täitemenetluse algatamise teate kättesaamist või vabatahtliku makseettepaneku teatavakstegemist, tagastab kohtutäitur võlausaldajale makstud summalt selle osa, mis ületab 200 Poola zlotti.
2) Tasu muude menetluste elluviimise või muude toimingute tegemise eest – 400 Poola zloti suurune fikseeritud tasu, kui täitmisavaldus esitatakse:
- pärandi tagamise otsuse täitmiseks või
- pärandvara inventuuri tegemiseks.
Fikseeritud tasu dokumentide vahetu ja isikliku kättetoimetamise eest, kui kohus või taotleja seda nõuab, on 60 Poola zlotti. Tasu võetakse asjaga seotud konkreetse dokumendi ühele aadressile kättetoimetamise eest, sõltumata sellel aadressil elavate adressaatide arvust ja kättetoimetamiskatsete arvust. Adressaadi praeguse aadressi kindlakstegemiseks võetavate meetmete taotluse fikseeritud tasu on 40 Poola zlotti. Fikseeritud tasu fakti toetavate ametlike tõendite kogumise eest on 400 Poola zlotti.
3.2 Peamised tingimused
Täitemenetlus algatatakse võlausaldaja avaldusega, millele on lisatud täitedokument. Avalduses on oluline esitada võlgniku nimi. Võlausaldaja võib märkida, kuidas täitmine tuleb ellu viia, näiteks täpsustades asjaomased omandiõigused. Omandiga seotud nõuete täitmise korral tuleb märkida ka asjaomane kinnistusamet. Vallasvara hõlmava täitemenetluse puhul ei ole asjaomaste varade üksikasjalikum kirjeldus vajalik, kuna täitemenetlus on seotud kogu võlgniku vallasvaraga.
4 Täitemeetmete ese ja laad
4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
Sissenõude võib pöörata kõigile võlgniku vara hulka kuuluvatele esemetele ja seadmetele: vallasvara, kinnisvara, töötasu, pangakontod, kinnisvara osa, veesõidukid ning võlgniku muud nõuded ja omandiõigused.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 829–831 on sätestatud teatavad piirangud seoses esemete ja seadmetega, millele võib sissenõude pöörata. Nende sätete kohaselt ei või sissenõuet pöörata järgmistele esemetele: majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, ning võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad; toiduained ja kütus, mida võlgnik ja tema ülalpeetavad pereliikmed vajavad ühe kuu jooksul oma põhivajaduste rahuldamiseks; võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid.
Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldatakse ka teisi siseriiklikke õigusnorme, milles on määratletud täitmisest vabastatud nõuete liigid ja sellise vabastuse ulatus (nt tööseadustikus (Kodeks pracy) on kindlaks määratud täitemeetmete kohaldamise ulatus töötasu suhtes).
4.2 Milline on täitemeetmete mõju?
Kui ei ole sätestatud teisiti, võib täitedokumendi alusel pöörata kogu asjaomase sissenõude kogu võlgniku varale.
Võlgnikel on õigus oma vara valitseda, kui kohus ei ole neilt seda õigust ära võtnud.
Kui sissenõue pööratakse vallasvarale, arestib kohtutäitur kõnealuse vara ja koostab vara arestimise akti. Kinnisvara käsutamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu, samas võib arestitud vallasvaraga seoses algatada täitemenetluse ka ostjate suhtes. Kui on aga tõsine alus, võib kohtutäitur menetluse mis tahes etapis anda arestitud vallasvara kolmanda isiku järelevalve alla, kelleks võib olla ka võlausaldaja.
Sissenõude kinnisvarale pööramise korral palub kohtutäitur esmalt võlgnikul võla kahe nädala jooksul ära maksta. Kui võlgnik seda ei tee, koostab kohtutäitur vara kirjelduse ja hindab vara ära. Kinnisvara haldamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu. Ostjaid võib menetluses käsitleda kui võlgnikke.
Kui võlgnikku seob kohustus hoiduda teatavate toimingute tegemisest või mitte takistada võlausaldaja tehtavaid toiminguid ning ta seda kohustust rikub, määrab kohus talle võlausaldaja taotlusel trahvi; võlgnikku, kes jätab trahvi maksmata, karistatakse vabadusekaotusega.
4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud täitmisavalduse esitamise tähtaegu. Poola õiguse kohaselt aeguvad kohtu või muu selliseid asju lahendama määratud asutuse lõpliku kohtuotsusega või vahekohtu otsusega tuvastatud nõuded ning kohtus või vahekohtus sõlmitud kokkuleppega või vahendaja sõlmitud ja kohtu kinnitatud kokkuleppega tuvastatud nõuded kuue aasta pärast, isegi kui selliste nõuete aegumistähtaeg on lühem (tsiviilkoodeksi (Kodeks cywilny) artikli 125 lõige 1). Kui selliselt tunnustatud nõue hõlmab perioodilisi kohustusi, kohaldatakse kõikide tulevaste perioodiliste kohustustega seotud nõuete suhtes kolmeaastast aegumistähtaega.
Pädev asutus hindab täitmisavaldusi, et kindlaks teha, kas need vastavad vorminõuetele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele. Teatavate konkreetsete nõuete täitmata jätmisel võidakse avaldus jätta rahuldamata või täitemenetlus katkestada.
5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?
Menetluspooled võivad esitada kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale kaebuse.
Täitemenetluses on kättesaadavad järgmised õiguskaitsevahendid:
- kaebus kohtutäituri tegevuse peale (mis tuleb esitada rajoonikohtule; seda saab esitada ka kohtutäituri tegevusetuse korral. Kaebuse võib esitada menetluspool või isik, kelle õigusi selline kohtutäituri tegevus või tegevusetus on rikkunud või võib rikkuda. Kaebuse esitamise tähtaeg on üks nädal pärast kohtutäituri toimingut või pärast seda, kui menetluspool või isik sai teada kohtutäituri tegevusetusest);
- kaebus kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale (kohtunikuabi otsuse peale esitatud kaebus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 795; kaebuse esitamise tähtaega arvestatakse võlausaldaja puhul alates kuupäevast, mil võlausaldaja sai täitedokumendi või tehti täitmisest keeldumise otsus, või võlgniku puhul alates kuupäevast, mil talle toimetati kätte teade täitemenetluse algatamise kohta);
- kaebus Euroopa maksekorraldust täidetavaks tunnistava kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 7955);
- kaebus menetluse peatamist või tühistamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 828);
- kaebus täitmise piiramist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
- täitmise piiramist käsitlev kohtuotsus ja selle peale esitatud kaebus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
- võlgniku hagi täitemeetmete vaidlustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 840–843);
- kaebus komandandi kulude hüvitamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 859);
- kaebus sundvõõrandamisega seotud kirjeldamis- ja hindamistegevust käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 950);
- suuline kaebus järelevalveasutusele kohtutäituri tegevuse peale enampakkumise teel toimuva müügi käigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 986);
- kaebus lepingu sõlmimist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 997);
- petitsioon, milles esitatakse vastuväiteid täitemenetluse käigus saadud tulemi jaotuskavale (kahe nädala jooksul pärast teate edastamist selle koostanud täitevasutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 998));
- kaebus jaotuskava kohta esitatud petitsiooni rahuldamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1028);
- kaebus menetluse peatamist või tühistamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1055);
- kaebus kohtuotsuse peale, mis käsitleb vara arestimisest vabastamist riigikassat puudutavates täitemenetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1061 lõige 2).
6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 alusel on arestimisest vabastatud:
- majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas külmik, pesumasin, tolmuimeja, küpsetus- või mikrolaineahi, pliit kütmiseks ja toidu valmistamiseks, voodid, laud ja toolid, mida on võlgnikku ja tema pereliikmeid arvestades piisav arv, ning üks valgusallikas ruumi kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on esemetega, mille väärtus ületab märkimisväärselt asjaomast liiki uute esemete keskmist väärtust;
- võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad;
- toiduained ja kütus, mida võlgnik ja tema ülalpeetavad pereliikmed vajavad ühe kuu jooksul oma põhivajaduste rahuldamiseks;
- üks lehm, kaks kitse või kolm lammast, mis on nõutavad võlgniku ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks, sealhulgas järgmise saagikoristuseni jätkuv piisav sööda- ja allapanu varu;
- võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid;
- kui võlgnik saab regulaarselt kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis vastab sellele töötasu osale, mis ei kuulu sissenõudmisele ajavahemikul kuni järgmise palgapäevani, ja kui võlgnik ei saa kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis on vajalik võlgniku ja tema pereliikmete ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;
- õppematerjalid, isiklikud dokumendid, auhinnad, kultusesemed ja igapäevased esemed, mida saab müüa üksnes nende esialgsest väärtusest oluliselt madalama hinnaga, kuid mis on võlgniku jaoks suure väärtusega;
- ravimid 6. septembri 2001. aasta farmaatsiaseaduse (Prawo farmaceutyczne) (Poola ametlik väljaanne 2008, nr 45, punkt 271, muudetud) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse nõuetekohaseks toimimiseks ravi osutamisel kolme kuu jooksul, ja meditsiiniseadmed, mis on vajalikud selle asutuse toimimiseks 20. mai 2010. aasta meditsiiniseadmete seaduse (Ustawa o wyrobach medycznych) (Poola ametlik väljaanne nr 107, punkt 679; 2011/102, punkt 586, ja 2011/113, punkt 657) tähenduses;
- võlgniku või tema pereliikmete puude tõttu vajalikud esemed või seadmed.
Artikli 831 lõike 1 alusel on arestimisest vabastatud:
- rahasummad ja mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;
- riigi vahenditest eriotstarbeks eraldatud summad (eelkõige stipendiumid ja abirahad), kui täitmisele pööratav nõue ei tulene nende eesmärkide täitmisest või kohustusest maksta elatist;
- vahendid programmidest, mida rahastatakse 27. augusti 2009. aasta riigi rahanduse seaduse (Ustawa o finansach publicznych) (Poola ametlik väljaanne 2013, punktid 885, 938 ja 1646) artikli 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud vahenditest, kui täitmisele pööratav nõue ei tulene sellise projekti elluviimisest, milleks need vahendid eraldati;
- võõrandamatud õigused, kui need ei ole kokkuleppe kohaselt muudetud võõrandatavaks ja kui teenuste osutamist või õiguse teostamist ei saa usaldada mõnele teisele üksusele;
- isikukindlustuse hüvitised ning varakindlustuse nõuded ulatuses, mis on kindlaks määratud rahandusministri ja justiitsministri määrusega; see ei kehti ülalpidamiskohustustest tulenevate nõuete rahuldamiseks võetavate täitemeetmete suhtes;
- sotsiaalabi 12. märtsi 2004. aasta sotsiaalabi seaduse (Ustawa o pomocy społecznej) (Poola ametlik väljaanne 2013, punkt 182, muudetud kujul) tähenduses;
- summad, mis tuleb võlgnikule maksta riigieelarvest või riiklikust haigekassast ravikindlustushüvitiste katmiseks 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse (Ustawa o świadczeniach opieki zdrowotnej finansowanych ze środków publicznych) (Poola ametlik väljaanne nr 2008/164, punkt 1027, muudetud kujul) tähenduses enne selliste hüvitiste maksmise lõpetamist summas, mis võrdub 75%-ga igast maksest, kui tegemist ei ole võlgniku töövõtjate või tervishoiuteenuse osutajate nõuetega, millele on viidatud 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b;
- Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega ette nähtud summad, kui nõue tuleb tasuda riigikassale;
- rehabilitatsioonihüvitised 13. juuni 2003. aasta sotsiaaltööseaduse (Ustawa o zatrudnieniu socjalnym) (Poola ametlik väljaanne 2020, punkt 176) tähenduses;
- summad, mis tuleb elamuühistule maksta selle liikmete ja mitteliikmete poolt, kellel on ruumidele ühistust tulenev õigus või kes on ruumide omanikud, seoses 15. detsembri 2000. aasta elamuühistute seaduse (Poola ametlik väljaanne 2021, punkt 1208) artiklis 4 sätestatud tasudega, ning ühistule asjaomaste tasude maksmiseks saadaolevad summad, välja arvatud juhul, kui sundtäitmise esemeks olev nõue tekkis seoses sellega, et seaduse artiklis 4 nimetatud tasude põhjal täidetavate nõuete eest tasus võlausaldaja.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 alusel saab töötasule sissenõuet pöörata 26. juuni 1974. aasta tööseadustikus sätestatud viisil (Poola ametlik väljaanne 2020, punkt 1320). Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis töötushüvitise, ergutustasude, stipendiumide ja koolitustoetuste suhtes, mida makstakse tööhõive soodustamist ja tööturuasutusi reguleerivate normide alusel.
Tööseadustiku artikli 871 lõike 1 alusel ei kohaldata mahaarvamisi järgmiste summade suhtes:
1) eraldi õigusnormides kindlaksmääratud töötasu alammäär, mida makstakse täistööajaga töötavatele isikutele, pärast sotsiaalkindlustusmaksete ja kinnipeetavate maksude mahaarvamist, millest on lahutatud täitedokumentide alusel muude nõuete kui elatise maksmiseks kinnipeetavad summad;
2) 75% lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast töötajale tehtud avansiliste maksete mahaarvamist;
3) 90% lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast tööseadustiku artiklis 108 sätestatud trahvide mahaarvamist.
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, vähendatakse summasid proportsionaalselt töötundidega.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.