Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Sloveenia Vabariigis reguleerib täitmist ühtselt täitemenetluse ja tsiviilnõuete tagamise seadus (Zakon o izvršbi in zavarovanju, edaspidi „ZIZ“). Täitmine tähendab täitedokumendi kohtulikku sundtäitmist, st kohus kohustab nõuet rahuldama (välja andma, toimingut tegema, toimingu tegemisest hoiduma või selle tegemist lubama). Rahalise nõude täitmine on lubatud ka autentse dokumendi alusel. Perekonnaasjades võib täitmine erandkorras hõlmata ka õigussuhetega seotud nõuete rahuldamist.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Täitmise lubamise ja korraldamise pädevus on kohtutel, täpsemalt kohalikel kohtutel (okrajna sodišča).

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Kohus annab täitmiseks loa täitedokumendi alusel.

Täitedokumendid on järgmised:

• täitmisele pööratav kohtulahend (kohtu- või vahekohtuotsus, lahend, maksekäsk või muu kohtu või vahekohtu korraldus) ja kohtulik kokkulepe (sõlmitud kohtus);
• täitmisele pööratav notariaalakt ning
• muu täitmisele pööratav otsus või dokument, mis on täitedokument vastavalt seadusele, ratifitseeritud ja avaldatud rahvusvahelisele lepingule või Sloveenia Vabariigis vahetult kohaldatavale Euroopa Liidu õigusaktile.

Täitedokumendi saab täita, kui see sisaldab teavet sissenõudja, võlgniku ning kohustuse eseme, liigi, ulatuse ja täitmise tähtaja kohta (ZIZ § 21 lõige 1). Kui täitedokument on otsus, milles ei ole kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega sätestatud, määrab tähtaja kohus täitmisotsuses.

3.1 Menetlus

Täitemenetlus ja nõuete tagamise menetlus algatatakse sissenõudja avalduse alusel. Avalduse võib esitada sissenõudja ise, sest juristipoolne esindamine ei ole kohustuslik. Tavaliselt esitab täitmisavalduse jurist, kellel on asjakohased õigusteadmised. Neid asju on pädev läbi vaatama kohalik kohus. Olenemata territoriaalse kohtualluvuse sätetest esitatakse autentsel dokumendil põhinevad täitmisavaldused Ljubljana kohalikku kohtusse (Okrajno sodišče v Ljubljani), kes teeb nende kohta otsuse. Täitmisavalduste elektroonilise esitamise võimaluse või vajaduse kohta vt „Automaatne töötlemine“.

Täitmisavalduse, täitmisele vastuväite või täitmise peale kaebuse esitamisel tuleb tasuda kohtulõiv. Kohtulõiv tuleb tasuda kaheksa päeva jooksul pärast kohtulõivu tasumise korralduse kättetoimetamist.

Kui kohtulõivu selle tähtaja jooksul ei tasuta ja lõivust vabastamise, lõivu tasumise edasilükkamise või lõivu osamaksetena tasumise tingimused ei ole täidetud, arvatakse avaldus tagasivõetuks.

Kui kohus saab täitmisavalduse, kontrollib ta, kas avaldus sisaldab kogu nõutavat teavet, ja teeb siis täitmisotsuse, millega ta annab täitmiseks loa, jätab täitmisavalduse rahuldamata (sisulise põhjendamatuse tõttu) või läbi vaatamata (menetluslikel põhjustel). Täitmiseks loa andmise korral toimetab kohus täitmisotsuse kätte sissenõudjale ja võlgnikule ning täitmisavalduse rahuldamata jätmise korral ainult sissenõudjale. Kohus toimetab täitmisotsuse, millega määratakse kohtutäitur, või kohtutäituri määramise otsuse kohtutäiturile kätte koos kõikide täitmiseks vajalike dokumentide ärakirjadega.

Kohus võib anda loa rahalise nõude täitmiseks täitmisavalduses nimetatud täitmise meetodite abil ja esemete suhtes. Enne täitemenetluse lõppu võib kohus sissenõudja avalduse alusel anda loa täitmiseks lisameetodite abil ja muude esemete suhtes.

Kohus võib määrata täitmise muul kui sissenõudja taotletud meetodil, kui sellest piisaks nõude tasumiseks. Sissenõudja täitmisavalduse rahuldamata jätmise otsust ei saa edasi kaevata.

Täitmine jõustub enne, kui täitmisotsus muutub lõplikuks, välja arvatud juhul, kui seaduses on konkreetsete täitemeetmete puhul ette nähtud teisiti. Sissenõudjale ei või tasuda enne, kui täitmisotsus muutub lõplikuks, välja arvatud juhul, kui täitmise aluseks olev täitedokument puudutab makseasutuses hoitavat võlgniku raha (täitedokumendil põhinev täitmine), tingimusel et täitedokument on lisatud täitmisavaldusele.

Kohus määrab oma otsuses kohtutäituri, kui otsus lubab otseseid täitemeetmeid nõudvat täitmist.

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid on isikud, kes võtavad otseseid täite- ja nõuete tagamise meetmeid (nad tegelevad otseselt täitmisega – arestivad vara, määravad tagatise jne). Kohtutäiturid määrab ametisse justiitsküsimuste eest vastutav minister. Nende arvu ja asukoha määrab justiitsküsimuste eest vastutav minister nii, et iga piirkondliku kohtu (okrožno sodišče) tööpiirkonnas oleks vähemalt üks kohtutäitur, samal ajal kui ülejäänud kohtutäiturid määratakse piirkondlike kohtute tööpiirkondadesse vastavalt iga piirkondliku kohtu tööpiirkonda kuuluvates kohalikes kohtutes arutusel olevate täiteasjade arvule. Konkreetses täiteasjas määratakse kohtutäitur kohtu otsusega, kuid sissenõudjal on õigus nimetada konkreetne kohtutäitur. Kohtutäitur võib igal konkreetsel juhul võtta meetmeid kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil. Kohtutäituri teenus on avalik teenus, mida ta osutab sõltumatult.

Kohtutäitur vastutab kahju eest, mida ta täite- ja nõuete tagamise meetmete võtmise käigus oma tegevusega või seadusest, rakendusmäärustest ja kohtumäärustest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega põhjustab.

Kohustuste täitmisel ilmnenud raskete rikkumiste korral võib justiitsküsimuste eest vastutav minister kohtutäituri ametist tagandada.

Täitekulud

Täitekulud kannab kõigepealt sissenõudja. Sissenõudja peab kohtu määratud summas ja tähtaja jooksul tegema ka täitemeetmete kulude ettemakse. Kui sissenõudja tagatist ei tasu, lõpetab kohus täitemenetluse. Võlgnik peab sissenõudja kulud sissenõudja taotlusel hüvitama, kui kulud olid täitmiseks vajalikud, sh võlgniku varaga seotud otsingute ja kohtu omaalgatuslike menetluste kulud. Kohus peab tegema kulude kohta otsuse kaheksa päeva jooksul pärast taotluse saamist.

Töö ja kulude sissenõudmise eest tasumise tagamiseks võib kohtutäitur nõuda, et sissenõudja tasuks tähtaja jooksul hinnakirjas kindlaksmääratud suurusega tagatise. Kohtutäitur peab tagatise tasumise nõude sissenõudjale isiklikult kätte toimetama ning see peab sisaldama ka hoiatust tagatise õigel ajal tasumata ja kohtutäiturile maksetõendi esitamata jätmise tagajärgede kohta.

Kohtutäitur peab lisama ka märkuse, et tal on õigus paluda kohtul tagatise kohta otsus teha. Kui sissenõudja ei ole tagatise tasumise meetodi, tähtaja või selle suurusega nõus, võib ta kaheksa päeva jooksul pärast tasumisnõude saamist esitada kohtutäiturile taotluse, et küsimuse lahendaks kohus. Kohtutäitur peab taotluse viivitamata kohtule edastama ja viimane peab küsimuse lahendama kaheksa päeva jooksul pärast taotluse saamist.

Kui sissenõudja ei tasu tagatist kohtutäituri või kohtu määratud meetodil ja tähtajaks või ei esita maksetõendit, teavitab kohtutäitur sellest kohut, kes lõpetab täitemenetluse.

3.2 Peamised tingimused

Täitemenetluse algatamise esimene eeltingimus on täitmise aluse olemasolu. Selleks võib vastavalt seadusele olla täitedokument või autentne dokument.

Kohtulahendite täitmisele pööratavus

Kohtulahend kuulub täitmisele, kui see on lõplik ja kui võlgniku kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud. Kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast otsuse kättetoimetamist võlgnikule. Kohtul on võimalik anda luba ainult otsuse teatava osa täitmiseks, kui see osa muutub täidetavaks.

Kohus annab täitmiseks loa sellise kohtulahendi alusel, mis ei ole veel lõplik, kui seaduses on ette nähtud, et edasikaebamine ei peata selle täitmist.

Kohtuliku kokkuleppe täitmisele pööratavus

Kohtulik kokkulepe kuulub täitmisele, kui selles käsitletud nõude maksetähtpäev on saabunud. Nõude maksetähtpäeva peab tõendama kokkuleppe protokoll, avalik dokument või seaduse kohaselt kinnitatud dokument. Kui maksetähtpäeva ei ole võimalik sel viisil tõendada, tõendab seda nõude maksetähtpäeva tuvastamiseks algatatud tsiviilkohtumenetluses tehtud lõplik otsus.

Täitmisele pööratav notariaalakt

Notariaalakt kuulub täitmisele, kui võlgnik nõustus aktis selle vahetu täitmisele pööratavusega ja kui notariaalaktis nimetatud nõude maksetähtpäev on saabunud. Nõude maksetähtpäeva tõendab notariaalakt, avalik dokument või seaduse kohaselt kinnitatud dokument. Kui nõude maksetähtpäev ei olene tähtaja möödumisest, vaid muust notariaalaktis nimetatud asjaolust, peab notar pooli teavitama piisavatest tõenditest selle kohta, et nõude maksetähtpäev on saabunud: sissenõudja kirjalik teade võlgnikule, et nõude maksetähtpäev on saabunud (teates peab olema nimetatud maksetähtpäev) ja tõend nõude maksetähtpäeva käsitleva kirjaliku teate kättetoimetamise kohta võlgnikule. Notar peab pooli teavitama, et nad võivad volitada notarit võlgnikku nõude maksetähtpäevast teavitama, selle asemel et tõendada nõude maksetähtpäeva käsitleva kirjaliku teate kättetoimetamist võlgnikule. Sissenõudja kirjalik teade või notari teavitus toimetatakse kätte tähitud postiga.

Teine kohtu poolt täitmiseks loa andmise eeltingimus on täitmisavalduse esitamine, kusjuures täitmisavaldus peab sisaldama teavet järgmise kohta: sissenõudja ja võlgnik (sh nende identifitseerimisandmed), täitedokument või autentne dokument, võlgniku kohustus, täitmise meetod ja ese ning muu täitmiseks vajalik teave (autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus peab sisaldama ka taotlust, et kohus kohustaks võlgnikku rahuldama nõude ja tasuma määratud kulud kaheksa päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamise kuupäeva või kolme päeva jooksul, kui tegemist on käskvekslite või tšekkidega seotud vaidlusega). Sissenõudja peab täitmisavalduses selgelt märkima, millise täitedokumendi alusel täitmist nõutakse, ja kinnitama, et see on täidetavaks tunnistatud.

Nõude maksetähtpäev peab olema saabunud ja kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg (vabatahtlik tähtaeg) möödunud.

Võlgnik peab olema täitedokumendis või autentses dokumendis selgelt nimetatud. Võlgniku nimi ja aadress (või tegevuskoht) peab olema märgitud ka täitmisavalduses. Täitmisavaldusse tuleb selgelt märkida võlgniku ja (sissenõudja) andmed, mis olenevad sellest, kas tegemist on füüsiliste või juriidiliste isikute, ettevõtjate või eraisikutega.

Võlgnik peab olema tegelik isik (ta ei tohi olla surnud või kohturegistrist kustutatud). Kui täitmisavaldus esitatakse isiku suhtes, keda ei ole olemas, tuleb see tagasi lükata, kuid kui isik lakkab olemast täitemenetluse ajal, siis menetlus lõpetatakse seaduse alusel (ning selle kohta ei ole vaja teha eriotsust).

(Õigus- ja teovõimega seotud) eeldused kehtivad nii täitemenetluse võlgniku kui ka sissenõudja suhtes, sest need on tsiviilkohtumenetluse puhul ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seaduses (Zakon o pravdnem postopku), milles viidatakse ZIZ §-le 15.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Täitemeetmete eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine.

Täitemeetmed rahaliste nõuete rahuldamiseks: võlgniku vallasasjade müük, kinnisasjade müük, võlgniku rahalise nõude üleandmine, muude varaliste või materiaalsete õiguste ja registrikande vormis väärtpaberite lunastamine, osaluse müük äriühingu aktsia- või osakapitalis ja makseasutuses (st pankades) hoitava raha ülekandmine.

Täitemeetmed mitterahaliste nõuete rahuldamiseks: vallasasjade äravõtmine ja üleandmine, kinnisasjade vabastamine ja üleandmine, asendustäitmine võlgniku kulul, võlgniku sundimine rahalise karistuse ähvardusel, töötaja tööle ennistamine, vallasasjade jagamine, tahteavalduse tegemine, lapse äravõtmine.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Eespool loetletud täitemeetmeid võib kohaldada kõikide täitemenetluse esemete suhtes (kõikide võlgniku asjade või varaliste või materiaalsete õiguste suhtes), v.a need, millele ei saa vastavalt seadusele sissenõuet pöörata või millele sissenõude pööramine on õiguslikult piiratud (ZIZ § 32).

Sissenõuet ei saa pöörata järgmisele:

• asjad, millega ei saa teha õigustehinguid;
• maa- ja muud loodusvarad;
• riigile või kohalikule omavalitsusele oma ülesannete täitmiseks vajalikud ruumid, seadmed ja muud asjad ning riigikaitses kasutatavad vallas- ja kinnisasjad;
• võlgnikule avaliku teenuse osutamiseks hädavajalikud ruumid, seadmed ja muud asjad ning
• muud esemed ja õigused, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata (nt lapse ülalpidamiseks ette nähtud raha, puhtisiklikud asjad, sotsisaaltoetus, vanemahüvitis, lapsetoetus, puudetoetus, toit, kütus, töö- ja tõuloomad, ordenid, medalid, puudega isiku abivahendid, põllumajandusmaa, -hooned ja -rajatised, mida vajatakse enda ülalpidamiseks jne).

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Kõigi täitemeetmete põhieesmärk on rahuldada sissenõudja nõue. Täitemeetmete tagajärjed olenevad kasutatud täitemeetme liigist.

RAHALISTE NÕUETE TÄITMINE

• Sissenõude pööramine vallasasjale toimub vallasasja arestimise ja müügi teel. Sissenõudja saab arestitud esemete pandiõiguse.
• Sissenõude pööramine võlgniku rahalistele nõuetele toimub nõuete arestimise ja üleandmise teel. Rahaliste nõuete arestimist lubava otsusega (arestimisotsus) keelab kohus võlgniku võlgnikul võlgnikule võlga tasuda ja võlgnikul nõudeid sisse nõuda, sh tagatiseks antud pandiõiguse puhul, või nõudeid muul viisil käsutada. Arestimine jõustub päeval, mil arestimisotsus võlgniku võlgnikule kätte toimetatakse. Võlgniku nõuete arestimisega, milleks annab sissenõudja taotlusel loa kohus, saab sissenõudja arestitud nõuete pandiõiguse.
• Sissenõude pööramine makseasutuses hoitavale võlgniku rahale: makseasutuses hoitavale võlgniku rahale sissenõude pööramise otsusega kohustab kohus makseasutust arestima võlgniku kõikidel kontodel oleva raha täitmisotsuse kohaselt tasumisele kuuluva summa ulatuses ja maksma selle summa pärast otsuse lõplikuks muutumist sissenõudjale. Otsuse tagajärjeks on rahasumma arestimine ja tagasimaksmiseks ülekandmine. Kui täitmisotsus muutub lõplikuks, teavitab kohus sellest makseasutust. Makseasutus teavitab kohut viivitamata pärast sissenõudjale makse sooritamist.
• Sissenõude pööramine vallasasjade äravõtmise või tarnimise või vallasasja üleandmise nõudele toimub selle nõude arestimise ja sissenõudjale üleandmisega, millele järgneb selle müük. Võlgniku arestitud nõude üleandmise tagajärjeks on võlgniku rahalise nõude üleandmine.
• Sissenõude pööramine muule varalisele või materiaalsele õigusele toimub selle õiguse arestimise ja vallasasja realiseerimise teel. Arestimine kehtib alates päevast, mil arestimisotsus võlgnikule kätte toimetatakse. Arestimist lubavas täitmisotsuses keelab kohus võlgnikul õigust käsutada. Õiguse arestimise ajast tekib sissenõudjal pandiõigus.
• Sissenõude pööramine registrikande vormis väärtpaberitele: börsil kaubeldavatele registrikande vormis väärtpaberitele sissenõude pööramine toimub registrikande vormis väärtpaberite arestimise ja müügi ning müügi tulemist sissenõudja nõude rahuldamise teel. Arestimine kehtib alates päevast, mil arestimisotsus registreeritakse registrikande vormis väärtpaberite keskregistris.
• Sissenõude pööramine osalusele äriühingu aktsia- või osakapitalis toimub täitmisotsuse registreerimise, osaluse müügi ja müügi tulemist sissenõudja nõude rahuldamise teel. Täitmisotsusega keelab kohus osanikul või aktsionäril oma osalust käsutada. Kohus toimetab täitmisotsuse äriühingule kätte ja registreerib selle kohturegistris. Selle registreerimisega omandab sissenõudja osaluse pandiõiguse, millel on tagajärjed ka selle osaluse hilisemale omandajale.
• Sissenõude pööramine kinnisasjale toimub täitmisotsuse registreerimisega kinnistusraamatus, kinnisasja väärtuse kindlaksmääramise, kinnisasja müügi ja sissenõudja nõude müügi tulemist rahuldamise teel. Kohus registreerib kinnisasjale sissenõude pööramise otsuse kinnistusraamatus. Selle registreerimisega omandab sissenõudja kinnisasja pandiõiguse, millel on tagajärjed igaühele, kes hiljem selle omandiõiguse omandab. Sissenõudja, kes nõuab täitmist, kuid ei ole veel pandiõigust või maatükiga seotud võlga saanud, omandab täitmisotsuse registreerimisega õiguse, et talle makstaks kinnisasjast enne kui isikule, kes hiljem pandiõiguse või maatükiga seotud võla omandas.

MITTERAHALISTE NÕUETE TÄITMINE

• Vallasasjad annab üle ja tarnib kohtutäitur, kes võtab kinnisasja võlgnikult ära ja annab selle sissenõudjale vastuvõtmise kinnituse vastu üle.
• Kinnisasja vabastamise ja äravõtmise protsessi teostab kohtutäitur, kes võtab kinnisasja pärast selle inimestest ja asjadest vabastamist sissenõudja valdusesse. Kinnisasja vabastamine ja äravõtmine on lubatud ellu viia kaheksa päeva pärast täitmisotsuse kättetoimetamist võlgnikule.
• Toimingu tegemise kohustamise, lubamise või lõpetamise protsess võidakse ellu viia koostöös kohtutäituriga kohtu määratud meetodil. Sellise täitedokumendi alusel, mille kohaselt peab võlgnik tegema asendatava toimingu, toimub täitmine nii, et kohus annab sissenõudjale loa usaldada ülesanne võlgniku kulul kellelegi teisele või teha see ise (asendustäitmine võlgniku kulul). Kui võlgnik peab täitedokumendi kohaselt tegema asendamatu toimingu, määrab kohus täitmisotsuses selle kohustuse täitmiseks sobiva tähtaja ja määrab sunniraha, kui võlgnik ei täida kohustust tähtajaks (võlgniku mõjutamine sunnirahaga).
• Töötaja tööle ennistamise protsessi teostab kohus, kes määrab täitmisotsuses ette nähtud kohustuste täitmiseks sobiva tähtaja. Kohus määrab täitmisotsuses ka sunniraha, juhuks kui võlgnik ei täida kohustust tähtajaks.
• Asja jagamise protsess võib toimuda tegeliku füüsilise jagamisena, kui seda näeb ette täitedokument, või asja müügi teel.
• Tahteavalduse tegemise protsess on kohustus teha täitedokumendiks olevas otsuses ette nähtud kinnistusametile suunatud või muu tahteavaldus, mis arvatakse tehtuks, kui see otsus on muutunud lõplikuks.
• Lapse hooldusõigust või kasvatamist ja lapsega suhtlemist puudutavates asjades täitmise protsessi korral sätestab kohus täitmisotsuses, et isik peab lapse üle andma. Kohus määrab tähtaja, mille jooksul laps tuleb üle anda, või otsustab, et laps tuleb üle anda viivitamata. Täitmisotsusega pannakse lapse üleandmise kohustus selles nimetatud isikule, isikule, kellest lapse üleandmine sõltub, ja isikule, kes elab lapsega koos otsuse tegemise ajal. Täitmisotsuses paneb kohus lapse üleandmise kohustuse igaühele, kellega koos laps täitmise ajal elab.

Täitmisotsuse teinud kohus võib trahvida võlgnikku, kes tegutseb vastuolus kohtu otsusega, nt varjab, kahjustab või hävitab oma vara, paneb toime sissenõudjale korvamatut või raskesti korvatavat kahju põhjustada võivaid tegusid, takistab kohtutäituril täite- või nõude tagamise meetmete võtmist, tegutseb vastuolus nõude tagamise otsusega, takistab eksperdi tööd või makseasutust, takistab tööandjat või muud täitmisotsuse täideviijat täitmisel või takistab või ei luba kinnisasjade kontrolli ja hindamist.

Kui võlgnik tegutseb vastuolus täitmisotsusega ja käsutab oma vara, on selline tehing kehtiv ainult juhul, kui õigustoiming toimus märkimisväärse tasu eest ja teine pool tegutses võõrandamise või koormamise ajal heas usus (st ei teadnud ega oleks saanud teada, et võlgnikul ei olnud õigust oma vara käsutada).

Võlgnik, kes sissenõudjale tasumise vältimiseks hävitab, kahjustab, võõrandab või varjab osa oma varast, tekitades sellega sissenõudjale kahju, võetakse kriminaalvastutusele ning teda ootab rahatrahv või kuni üheaastane vangistus.

Pank peab kohtu nõudmisel esitama selgituse ja dokumendid, millest nähtub kas ja kuidas ta on kohtu täitmisotsust ja seaduses sätestatud nõuete rahuldamise järjekorda järginud. Pank on ka kohustatud edastama sissenõudjatele ja kohtule võlgniku pangakontode andmed. Pank peab täitmisotsuse alusel blokeerima võlgniku pangas hoitava raha täitmisotsuses ette nähtud ulatuses ja selle summa seejärel sissenõudjale välja maksma.

Sissenõudja taotluse korral võib kohus kohustada panka, kes jättis raha vastuolus kohtu otsusega arestimata, üle kandmata või välja maksmata, maksma selle summa sissenõudjale mitte võlgniku, vaid panga enda vahenditest. Sellisel juhul vastutab pank sissenõudjale tekitatud kahju eest, kuna ta tegutses vastuolus täitmisotsusega või rikkus teabe esitamise kohustust, nõuete rahuldamise järjekorda ning täitmisotsuses nimetatud kohustuse ulatust ja täitmise viisi käsitlevaid õigusnorme.

Võlgniku tööandja on kohustatud maksma täitmisotsuse alusel sissenõudjale ühekordse rahasumma või korrapärased rahasummad, mida võlgnikul oleks muidu õigus töötasuna saada. Võlgnik peab siiski saama kuus vähemalt 76% alampalgast. Sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada tööandjat, kes vastuolus kohtu otsusega jättis võlgnetavad summad kinni pidamata ja välja maksmata, maksma need summad sissenõudjale mitte võlgniku, vaid enda vahenditest. Sellisel juhul vastutab tööandja sissenõudjale tekitatud kahju eest, kuna ta tegutses vastuolus täitmisotsusega.

Võlgniku võlgnik on kohustatud teatama, kas ja millises summas ta arestitud nõuet tunnustab ning kas tema kohustus võlgniku nõue rahuldada oleneb mõne muu kohustuse täitmisest. Kui ta seda ei tee või esitab valeandmeid, vastutab ta sissenõudjale tekitatud kahju eest.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Täitmisotsuse teinud kohtu võetud konkreetse meetme kehtivusaeg oleneb meetme laadist. Üldjuhul lõpeb täitemenetlus (ja täitmist lubava otsuse toime) sissenõudja nõude rahuldamisel. Kui täitmine ei ole õiguslikel või faktilistel põhjustel võimalik, tuleb täitemenetlus lõpetada, mille tagajärjel tühistatakse kõik täitemeetmed, välja arvatud juhul, kui see rikuks kolmandate isikute omandatud õigusi (nt arestitud vallasasjade ostjate õigusi). Sissenõudja võib taotleda, et täitmine lükataks kuni üheks aastaks edasi, ja kui seda tehakse, säilitab täitmisotsus kehtivuse isegi juhul, kui võlgnikul puudub otsuse tegemise ajal vara (ja seega ei saa sissenõudja nõuet rahuldada faktiliste takistuste tõttu).

Kui võlgniku nõuetele sissenõude pööramisel ei ole võlgniku pangakontodel raha või võlgnikul ei ole sellele juurdepääsu, peab pank säilitama täitmisotsuse oma andmetes ühe aasta jooksul ja maksma sissenõudjale siis, kui võlgniku kontole laekub raha või kui võlgnik saab raha käsutamise õiguse. Seni ei või täitemenetlust lõpetada.

Kui kohtutäitur ei leia vallasasjade arestimise käigus vara, millele sissenõuet pöörata, või arestitud varast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks või kui kohtutäitur ei saa vara arestida, kuna võlgnik ei ole kohal või ei taga oma ruumidele juurdepääsu, võib sissenõudja kolme kuu jooksul pärast esimest arestimiskatset taotleda, et kohtutäitur üritaks vara uuesti arestida. Seni ei või täitemenetlust lõpetada.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitmisotsuse teinud kohtu otsuste suhtes on õigus õiguskaitsevahendeid kasutada võlgnikul, sissenõudjal, kolmandal isikul, kellel on täitmise esemega seotud õigus, mis takistab täitmist, ja menetluse käigus asja ostnud isikul.

Tavaliselt võib esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Täitmisotsus on siin erandiks. Võlgnik või kolmas isik, kellel on täitemenetluse esemega seotud õigus, mis takistab täitmisele pööramist, võib esitada täitmisotsuse peale vastuväite. Vastuväide peab olema põhjendatud. Võlgnik või kolmas isik peab vastuväites esitama kõik asjaolud ja tõendid, mille alusel vastuväide peaks olema põhjendatud (võlgniku vastuväide). Sissenõudjal on õigus vastuväitele vastata kaheksa päeva jooksul. Vastuväite kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata.

Igaüks, kes tõendab, et tal on tõenäoliselt täitmise esemega seotud õigus, mis takistab täitmist, võib esitada täitmisotsuse peale vastuväite ja paluda kohtul keelata sissenõude pööramine sellele esemele (kolmanda isiku vastuväide). Vastuväidet saab esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Kui sissenõudja ei vasta vastuväitele tähtajaks või teatab, et ta ei vaidlusta vastuväidet, peatab kohus täitmisotsuse kas täielikult või osaliselt. Kui sissenõudja teatab tähtajaks, et ta vaidlustab vastuväite, jätab kohus vastuväite rahuldamata. Vastuväite esitanud isik võib algatada menetluse kohtuasja esemele sissenõude pööramise lubatavuse väljaselgitamiseks 30 päeva jooksul pärast sellise otsuse lõplikuks muutumist, millega lükatakse tema vastuväide tagasi sissenõudja vastuväite tõttu või seetõttu, et vastuväidet peeti põhjendamatuks.

Kaebuse ja vastuväite võib esitada kohtule, kes tegi otsuse, mis edasi kaevatakse. Üldjuhul teeb vastuväite kohta otsuse sama kohus, kes tegi täitmisotsuse, ja kaebuse kohta teeb otsuse teise astme kohus. Kaebuse kohta tehtud otsus on lõplik.

Vastuväide ja kaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul pärast esimese astme kohtu otsuse kättetoimetamist. Erandjuhtudel võib pärast selle tähtaja lõppu kuni täitemenetluse lõpuni vastuväite esitada juhul, kui see põhineb tegeliku nõudega seotud asjaolul, mis ilmnes pärast otsuse täidetavaks muutumist ja millele ei olnud võimalik tugineda algse tähtaja jooksul.

Vastuväide ja kaebus ei peata täitemeetmete kohaldamist täitemenetluse käigus, välja arvatud maksmise etapis. Üldjuhul ei tohi sissenõudjale maksta enne, kui täitmisotsus on lõplik. Sissenõudjale võib enne täitmisotsuse lõplikuks muutumist maksta ainult juhul, kui täitmise aluseks on täitedokument ja sissenõue pööratakse makseasutuses hoitavale võlgniku rahale (täitedokumendil põhinev täitmine), tingimusel et täitedokument on lisatud täitmisavaldusele, välja arvatud kaubandusasjades, mille puhul ei ole vaja täitedokumenti lisada.

Täitemenetluses on erandlike õiguskaitsevahendite kohaldamine piiratud. Täitmisavalduse rahuldamata jätmise või tagasi lükkamise otsuse peale, mis on tehtud teises astmes, võib apellatsioonkaebuse esitada tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud tingimustel. Kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei ole kohtuotsuse läbivaatamine lubatud.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Rahaliste nõuete täitmine ja tagamine ei ole lubatud selliste esemete ja õiguste abil, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema seadusjärgsete ülalpeetavate põhivajaduste rahuldamiseks või võlgniku kutsetegevuses. Mõnele asjale ja õigusele on sissenõude pööramine lubatud ainult piiratud ulatuses.

Lingid

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.mp.gov.si/si/obrazci_evidence_mnenja_storitve/uporabni_seznami_imeniki_in_evidence/

http://www.sodisce.si/

https://www.uradni-list.si/glasilo-uradni-list-rs

http://pisrs.si/

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.