Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Hispaania
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Üldiselt tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades seda, et kui õigusrikkuja ei täida täitmisele kuuluvat lahendit (nt lõplikku kohtuotsust) vabatahtlikult, peab sissenõudja taotlema lahendi täitmiseks selle kohtulikku täitmist. Näiteks taotleb sissenõudja (võlausaldaja) selleks, et nõuda sisse võlg, mida võlgnik on kohustatud tasuma, kuid ei tasu, kohtulikku täitmist ning saab seda teha võlgniku arvelduskontode arestimise teel või võlgniku kinnisvara arestimise ja enampakkumisele panemisega, mis võimaldab kasutada enampakkumisel saadud tulu võlausaldajale võlgnetava summa tasumiseks.

Täitmine on osa Hispaania 1978. aasta põhiseadusega antud pädevusest, mille kohaselt on kohtunike ja kohtute ülesanne nii kohtulahendite tegemine kui ka nende täitmise tagamine (põhiseaduse artiklid 117 ja 118). Seega on menetlusosalised kohustatud kohtuotsuseid ja muid kohtulahendeid täitma ning tegema nende täitmiseks vajalikku koostööd. Nende nõuete asjakohase järgimise peab tagama kohtunik.

Kohtulahendi täitmine tähendab kohtu korralduste järgimist, st kohtuvaidluse võitnud poolele antud õiguse täielikku täitmist. See võib olenevalt lahendist seisneda sissenõudja (ejecutante) nõudes tagastada rahasumma, õiguses nõuda teo tegemist või teo tegemisest hoidumist (nt ehitustööd) või nõudes kanda tunnustatud õigus asjakohasesse avalikku registrisse.

Täitmine võib olla lõplik või esialgne. Viimasel juhul täidetakse teatavatel asjaoludel kohtuotsus, mis ei ole veel lõplik, et võlausaldaja ei kannaks vahepeal (ehk selle otsuse vaidlustamise kestel ja lõpliku kohtuotsuse tegemise ajal) menetluse venimise tõttu kahju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklid 524–537).

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Hispaania õiguse kohaselt korraldavad kohtulahendite täitmist kohtunikud ja kohtud vastavalt kohtualluvust reguleerivatele õigusnormidele (Hispaania põhiseaduse artikli 117 lõige 3).

Kooskõlas põhiseadusega ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (7. jaanuari 2000. aasta seadus 1/2000, BOE nr 7, 8. jaanuar 2000, muudetud kujul), mis reguleerib täitemenetlust tsiviilasjades, on kohtuniku ülesandeks järelevalve täitemenetluse nõuetekohase rakendamise üle (artiklid 545, 551, 552 ja asjaomased sätted). Kohtunik algatab sissenõudja avalduse alusel menetluse üldise täitekorraldusega, mis tehakse pärast täitedokumendi läbivaatamist. Kohtunik teeb otsuse ka juhul, kui võlgnik kohtuotsuse alusel (ejecutado, edaspidi „võlgnik“) esitab täitemenetluses vastuväite ja algatab täitmise suhtes allpool kirjeldatud vaidlustamismenetluse.

Kohtusekretärid (letrados de la administración de justicia, varasem nimetus secretarios judiciales) vastutavad konkreetsete täitemeetmete (maksenõuded ning võlgniku vara, arvelduskontode, töötasu jne arestimine) kindlaksmääramise ja võtmise eest. Kui kohtunik on teinud üldise täitekorralduse, on kohtusekretäri ülesanne jälgida täitemenetlust ja teha asjakohased otsused, ehkki mõnel juhul saab neid otsuseid kohtunikule edasi kaevata.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Selleks on üldiselt vaja lõplikku kohtuotsust, kohtulahendit või muud täitedokumenti (erandjuhtudel võib otsus, mis ei ole veel lõplik, olla täitmisele kuuluv – nt on teatavatel asjaoludel lubatud vaidlustatud kohtuotsuste ajutine rakendamine).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 517 sätetele, mis käsitlevad täitemenetlust ja täitedokumente, peab täitmisavaldus põhinema täitmisele kuuluval dokumendil. Täitmisele kuuluvad ainult järgmised dokumendid.

  1. Lõplik kohtuotsus.
  2. Vahekohtuotsus ja lepitusmenetluse kokkulepe. Lepitusmenetluse kokkulepe tuleb registreerida vastavalt seadusele lepitusmenetluse kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Ley de Mediación en Asuntos Civiles y Mercantiles).
  3. Kohtumäärus, millega kiidetakse heaks või kinnitatakse menetluses sõlmitud kohtulik kokkulepe, millega vajaduse korral kaasneb tunnistajatelt vande all ütluste võtmine, et tõendada asja tegelikku sisu.
  4. Avalik dokument, kui see on esimene ärakiri. Kui tegemist on teise ärakirjaga, peab see olema välja antud kohtumääruse alusel, milles on märgitud võimalik kahju kannataja või kahju tekitaja, või kõigi menetlusosaliste nõusolekul.
  5. Kaubanduslik leping, mille on allkirjastanud pooled ja nende vahendajaks olnud maakler, kes on vastava kutseliidu liige, kui sellele on lisatud tõend, milles maakler kinnitab, et leping vastab tema registrikannetele ja nende kannete kuupäevadele.
  6. Seaduslikult emiteeritud esitajaväärtpaberid või nimelised väärtpaberid, mis on sissenõutavaks muutunud kohustused, ja nimetatud väärtpaberite samuti väljamaksmisele kuuluvad kupongid, kui kupongid vastavad väärtpaberitele ja väärtpaberid vastavad eranditult kviitungiraamatu kannetele.
  7. Vastavuse korral ei peata võrdlemise käigus esitatud vastuväide, mis põhineb väärtpaberi võltsimise kahtlusel, täitekorralduse tegemist, piiramata seejuures võlgniku õigust vaidlustada täitemenetlust edaspidi, väites, et väärtpaber on võltsitud.
  8. Registripidaja välja antud kehtiv tunnistus väärtpaberite kohta väärtpaberituru seaduses (Ley del Mercado de Valores) viidatud registrikannete kujul, tingimusel et sellele on lisatud väärtpabereid või vajaduse korral emissiooni tõendava avaliku dokumendi ärakiri, kui selle vajalikkus on sätestatud kehtivas seaduses.
  9. Eelmises lõigus osutatud tunnistuse aegumistähtaeg peatub täitemenetluse algatamisega.
  10. Kohtumäärus hüvitamisele kuuluva kahjunõude maksimaalse summa kohta, mis on tehtud seaduses sätestatud tingimustel kriminaalmenetluses, mis algatati seoses kohustusliku liikluskindlustuslepinguga kindlustatud sündmusega.
  11. Muu menetluslik otsus või dokument, mis kuulub eespool nimetatud või mõne muu seaduse alusel täitmisele.

3.1 Menetlus

Ülejäänud juhtudel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 548 jj sätestatud menetlust. Tuleb märkida, et täitekorraldus tehakse ainult ühe poole nõudel, mis esitatakse avalduse vormis, nagu on kirjeldatud allpool. Kui kohtule on esitatud täitmisavaldus ning menetlusnormid ja -nõuded on täidetud, teeb kohus üldise täitekorralduse. Kui kohtunik on teinud üldise täitekorralduse, koostab kohtusekretär asjakohaseid konkreetseid täitemeetmeid ning täitmise tagamiseks asjakohaseid võlgniku vara asukoha ja koosseisu väljaselgitamiseks vajalikke meetmeid sisaldava teate.

Nimetatud täitekorraldus ja teade edastatakse koos täitmisavalduse ärakirjaga võlgnikule, kuid see ei piira teatavate meetmete võtmist võlausaldaja võimaliku kahjustamise vältimiseks.

Võlgnik võib täitmise tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 556 jj kohaselt konkreetsetel sisulistel (nt võla tasumine) või menetluslikel (nt esitatud täitedokumendis esinevad vead) alustel vaidlustada. Sel juhul algatatakse võistlev menetlus, mis võimaldab tõendeid uurida ja lõpeb täitekorralduse jõusse jätmise või täieliku või osalise tühistamisega. Selle otsuse saab asjaomasesse provintsikohtusse (Audiencia Provincial) edasi kaevata.

3.2 Peamised tingimused

Nagu eespool märgitud, peab täitmist taotlema huvitatud pool, kes esitab selleks täitmisavalduse. Täitmisavalduses tuleb ära märkida täitedokument, kohtult taotletav täitemeede, andmed võlgniku arestitava vara kohta, võlgniku vara asukoha ja koosseisu väljaselgitamiseks vajalikud meetmed ning isik või isikud, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos ametliku isikut tõendava dokumendiga. Kui täitedokumendiks on kohtusekretäri otsus või täitmise eest vastutava kohtu otsus või muu lahend, võib täitmisavalduses piirduda täitekorralduse taotlemisega, märkides ära täitmisele kuuluva kohtuotsuse või muu lahendi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 549). Muudel juhtudel tuleb täitmisavaldus esitada koos täitedokumentidega (mis on loetletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 550). Kui täitmisavaldus vastab nimetatud nõuetele ja esitatud dokument kuulub täitmisele, teeb kohtunik täitekorralduse või kohtusekretär koostab teate, milles määratakse rahaliste nõuete täitmise korral kindlaks sissenõutav põhivõlg koos esialgsete viiviste ja kuludega, ilma et see piiraks nende hilisemat kindlaksmääramist ja kohandamist, ning märgitakse alati ära asjaomased isikud ja võetavad täitemeetmed.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Ilma et see piiraks teatava allpool nimetatud vara mittearestitavust, tuleb rõhutada, et täitemeetmed peavad olema sissenõutava summaga proportsionaalsed. Seega kui need on liiga ulatuslikud, võib kohus nende ulatust vähendada. Peale selle võib sissenõudja juhul, kui täitemeetmed ei ole piisavad, taotleda nende laiendamist või lisamist. Kui sissenõudjal puuduvad andmed võlgniku vara kohta, võib ta paluda kohtul asja uurida. Seda teeb kohtusekretär otse ametiasutuste andmebaasides päringuid tehes või pädevatele asutustele päringuid saates. Töötasu arestimise suhtes kehtivad siiski mitmesugused allpool loetletud määrad või piirangud. Erandiks on (sugulastevahelises elatismenetluses või lastele võlgnetava elatisega seotud perekonnaõiguslikus menetluses tehtud) elatisnõude täitmine, mille suhtes ei kohaldata seaduses sätestatud määrasid, vaid kohus määrab summa, mille võib arestida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 608).

Mittearestitava vara kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 605 jj sätestatud järgmine.

Artikkel 605. Mittearestitav vara.

Mitte mingil juhul ei kuulu arestimisele järgmine vara:

võõrandamatuks tunnistatud vara;

kõrvalnõuded, mida ei saa põhinõudest eraldi võõrandada;

iseenesest väärtusetu vara;

seadusega sõnaselgelt mittearestitavaks tunnistatud vara.

Artikkel 606. Võlgniku mittearestitav vara

Mittearestitav on ka järgmine vara:

mööbel ja majapidamistarbed, samuti selle poole, kelle suhtes täitmist taotletakse, või tema pereliikmete rõivad, mida ei saa pidada üleliigseks; enamasti sellised esemed nagu toiduained, kütus ja muu, mis on kohtu arvates hädavajalik võlgniku ja tema ülalpeetavate inimväärseks äraelamiseks;

teosed ja töövahendid, mida võlgnik vajab oma kutse-, kunsti- või majandustegevuseks, kui nende väärtus ei ole sissenõutava võla suurusega proportsionaalne;

sakraalsed esemed ja seaduslikult registreeritud usundite praktiseerimisel kasutatavad esemed;

seadusega sõnaselgelt mittearestitavaks tunnistatud summad;

Hispaania ratifitseeritud lepingutega mittearestitavaks tunnistatud vara ja summad.

Artikkel 607. Töötasu ja pensioni arestimine

1. Arestimisele ei kuulu töötasu, pension või muu samaväärne tasu, mis ei ületa töötasu alammäära.

2. Töötasu alammäära ületavat töötasu, muud tasu või pensioni võib arestida vastavalt järgmistele määradele:

  • esimese täiendava summa korral, mis vastab kuni kahekordsele töötasu alammäärale, 30%;
  • täiendava summa korral, mis vastab kuni kolmekordsele töötasu alammäärale, 50%;
  • täiendava summa korral, mis vastab kuni neljakordsele töötasu alammäärale, 60%;
  • täiendava summa korral, mis vastab kuni viiekordsele töötasu alammäärale, 75%;
  • iga eelmist summat ületava summa korral 90%.

3. Kui võlgnik saab töötasu rohkem kui ühest kohast, liidetakse need kõik kokku ja mittearestitav osa arvatakse maha ainult üks kord. Kokku liidetakse ka abikaasade töötasu, pension või muu samaväärne tasu, kui tegemist ei ole abikaasade lahusvaraga, mille kohta tuleb esitada kohtusekretärile tõendid.

4. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, võib kohtusekretär käesoleva artikli lõike 2 punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud protsendimäärasid 10–15% vähendada.

5. Kui töötasu, pension või muu tasu oli vastavalt maksu- või sotsiaalkindlustusalastele õigusaktidele koormatud püsivate või ajutiste avalike mahaarvamistega, võetakse arestitava summa kindlaksmääramisel aluseks võlgniku saadav netosumma pärast neid mahaarvamisi.

6. Selle artikli eelmisi lõikeid kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjana ja äritegevusest saadud tulu suhtes.

7. Selle õigusnormi kohaselt arestitavad summad võib täitmise eest vastutava kohtusekretäri nõusolekul üle kanda otse sissenõudjale tema poolt eelnevalt teatatud kontole.

Sel juhul peavad arestimist ja hilisemat ülekandmist ellu viiv isik või asutus ning sissenõudja teatama kohtusekretärile iga kolme kuu tagant vastavalt ülekantud ja saadud summad, välja arvatud nõuded, mis täitemeetme aluseks olev võlgnik võib esitada, kuna tema meelest on võlg täielikult tasutud ja aresti alus seetõttu ära langenud, või seepärast, et arestimist ja ülekandeid ei ole tehtud kohtusekretäri määratud viisil.

Otseülekannet lubava kohtusekretäri otsuse võib kohtus vaidlustada.

Kooskõlas 1. juuli 2011. aasta dekreetseadusega nr 8/2011 (hüpoteegipidajate toetamise meetmete kohta), mis jõustus 7. juulil 2011, selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Dekreetseaduse nr 8/2011 artiklis 1 on sätestatud.

Artikkel 1. Leibkonna sissetuleku alammäära mittearestitavus

Kui vastavalt hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklile 129 ei kata summa, mis saadakse hüpoteegiga koormatud alalise eluaseme müügist pärast asjaomase võla täitmisele pööramist, tagatud laenu, suurendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 607 lõikes 1 sätestatud arestimisele mittekuuluvat summat 50% ja sellele lisatakse veel 30% töötasu alammäärast leibkonnaliikme kohta, kes ei saa töötasu alammäära ületavat korrapärast sissetulekut, töötasu või pensioni. Leibkond koosneb siinjuures abikaasast või kooselupartnerist ning esimese astme ülenejatest ja alanejatest sugulastest, kes elavad koos võlgnikuga.

Töötasu alammäära ületav töötasu, muu tasu või pension ning vajaduse korral eelmises lõigus leibkonna kaitseks sätestatud reegli kohaldamisest tulenevad summad arestitakse eespool nimetatud seaduse artikli 607 lõikes 2 sätestatud määrade kohaselt.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Kinnisasja või muu registreeritava vara puhul võib kohus sissenõudja nõude alusel lasta kanda vastavasse avalikku registrisse (tavaliselt vararegister, mis on register kinnisvara registreerimiseks) ennetava keelumärke, et tagada hilisem täitmine.

Muudel juhtudel võidakse võtta järgmisi meetmeid:

  • sularaha: konfiskeerimine;
  • arvelduskontod: arestimismäärus pangale;
  • töötasu: kinnipidamismäärus maksjale;
  • intressid ja tulu: maksjapoolne kinnipidamine, kohtu järelevalve all toimuv haldamine või kohtule maksmine;
  • väärtpaberid ja finantsinstrumendid: intressi kinnipidamine, börsi või teisese turureguleerija teavitamine (kui väärtpaberid on avalikul turul noteeritud) ja emiteeriva äriühingu teavitamine;
  • muu vallasvara: konfiskeerimine.

Lisaks sellele peavad kõik isikud ning avaliku ja erasektori üksused täitemenetluses koostööd tegema (selle nõude eiramisel võib neid oodata rahatrahv või isegi süüdistus lugupidamatuses kohtu vastu). See tähendab, et nad peavad esitama neilt nõutud teabe või võtma asjakohased täitmise tagamise meetmed ning edastama kohtule nende käsutuses olevad dokumendid ja andmed, kusjuures seda nõuet võib piirata vaid põhiõiguste või teatavatel juhtudel seaduses sõnaselgelt sätestatud piirangutega.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Täitemeetmetel ei ole kindlat kehtivusaega. Need kehtivad, kuni täitmine on lõpetatud. Nende meetmetega seoses peab sissenõudja iga juhtumi puhul asjakohast täitmist taotlema. Näiteks vallas- või kinnisasja arestimise korral taotletakse enampakkumise korraldamist. Sissenõudjale tasutakse enampakkumiselt saadud raha arvelt. Mõnel muul juhul, näiteks kui korraldus seisneb vara üleandmises sissenõudjale (nt üürivõlgnevuse tõttu väljatõstmine), seisnevad täitemeetmed vara tagastamises sissenõudja valdusesse, kui lepingut rikkunud üürnik on sealt välja tõstetud.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Võlgnik võib siiski esitada vastuväite, kui täitmisest on teatatud. Sel juhul kohaldatakse eespool mainitud vaidlustusmenetlust. Vastuväide võib olla sisuline või põhineda menetlusnõuete rikkumisel. Vaidlustamise alused erinevad olenevalt täitedokumendist (vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 556 jj olenevalt sellest, kas tegemist on kohtuniku või kohtusekretäri menetlusliku lahendi, vahekohtuotsuse või lepitusmenetluse kokkuleppega või liiklusõnnetusega seotud kriminaalmenetluses tehtud täitedokumendiga karistuse ülemmäära kohta või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 517 punktis 4, 5, 6 või 7 osutatud dokumendi või artikli 517 lõike 2 punktis 9 osutatud muu täitedokumendiga. Ülemäärasel nõudel või menetlusnõuete rikkumisel põhinevaid vastuväiteid reguleerivad vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 558 ja 559). Tuleb märkida, et kohus võib eelnevalt olla mõne neist alustest omal algatusel tõstatanud (kui kohus leiab, et mõni täitedokumendiks olevas tõestatud avalikus dokumendis, muus dokumendis või tunnistuses sisalduv klausel võib olla ebaõiglane, peab ta pooled selles küsimuses ex officio ära kuulama ja seejärel määruse tegema). Pooled võivad vaidlustamise aluste kohta tehtud esimese astme kohtu määruse edasi kaevata. Määruskaebust menetleb asjakohane provintsikohus (Audiencia Provincial).

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Kohtu otsusel või muul lahendil, kohtusekretäri otsusel kohtuliku kokkuleppe või menetluse käigus saavutatud kokkuleppe heakskiitmise kohta, vahekohtuotsusel või lepitusmenetluse kokkuleppel põhinev täitemeede aegub, kui vastavat täitmisavaldust ei esitada viie aasta jooksul pärast kohtuotsuse või muu lahendi lõplikuks muutumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 518).

Enne (kohtuniku või kohtusekretäri) menetluslike lahendite, vahekohtuotsuste või lepitusmenetluse kokkulepete täitmise algatamist on ette nähtud ka ooteaeg. Selle eesmärk on anda võlgnikule aega täitedokumendi vabatahtlikuks järgimiseks, et isik, kelle kasuks vaidlus lahendati, ei peaks täitmist taotlema. Sellest tulenevalt ei pöörata menetluslikke lahendeid, vahekohtuotsuseid ja lepitusmenetluse kokkuleppeid täitmisele 20 päeva jooksul pärast lahendi lõplikku jõustumist või kokkuleppe heakskiitmise või allkirjastamise otsuse teatavakstegemist võlgnikule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 548). Lõppkokkuvõttes on selle ooteaja eesmärk soodustada võlgnikupoolset vabatahtlikku järgimist.

Nagu eespool punktis 4.1 on selgitatud, on tsiviilkohtumenetluse seadustikus võlgniku kaitseks ette nähtud teatava vara mittearestitavus ning töötasu, muu tasu või pensionite arestimise proportsionaalsed koguselised piirmäärad.

Vara enampakkumisel tuleb müük kõrgeima pakkumise teinud isikule korraldada vara või võlasumma hinnangulise väärtusega proportsionaalse alghinna eest. Need võlgniku kaitseks mõeldud piirangud on rangemad, kui enampakkumisele pannakse võlgniku alaline eluase (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 670 ja 671).

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud ka see, et üldjuhul ei tohi viivist põhivõlalt ja menetluskulusid pöörata täitmisele suuremas ulatuses kui 30% põhivõlast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 575).

Sissenõude pööramisel alalisele eluasemele ei tohi võlgnikult nõutavad kulud ületada 5% täitmisavalduses nõutud summast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 575).

Hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamisel täitemenetluses ning eriti haavatavas sotsiaalses ja majanduslikus olukorras võlgnike puhul lükatakse alalisest elukohast väljatõstmine edasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 441).

Pankrotiseaduse (Ley Concursal) artiklite 55–57 kohaselt ei saa üksikuid täitekorraldusi täita pärast pankroti väljakuulutamist, kuna maksejõuetu poole suhtes algatatud täitmise puhul on ainupädevus pankrotimenetlust toimetaval kohtunikul; eesmärk on vältida mõne võlausaldaja eeliskohtlemist võrreldes teistega.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 18/08/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.