Public documents

National information and online forms concerning Regulation No. 2016/1191

In July 2016, the European Union adopted a Regulation simplifying the circulation of certain public documents between EU countries. The Regulation aims at reducing red tape and costs for citizens when they need to present a public document issued by the authorities of an EU country to the authorities of another EU country. Under the Regulation, public documents (for example, a birth certificate or a marriage notarial document) issued in an EU country must be accepted as authentic in another EU country without the need for such documents to bear an authentication stamp (the apostille). The public documents covered by the Regulation are, in particular, civil status (for example, birth, death, marriage, registered partnership, adoption), but also residence and the absence of a criminal record.

The Regulation also abolishes the obligation to, in all cases, provide certified copies and certified translations of public documents issued in another EU country. The Regulation introduces optional multilingual, standard forms that can be attached to the public documents to avoid translation requirements. The Regulation does not govern the recognition in a EU country of the content or effects of a public document issued in another EU country. The recognition of such content or effects depends on the law of the receiving country. The Regulation is applicable from 16 February 2019.

Last update: 06/10/2020

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Avalikud dokumendid - Belgia

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Keelekasutus kohalikes ametiasutustes on Belgias reguleeritud haldusasjades keelekasutust käsitlevate õigusaktidega (2. augusti 1963. aasta seadus keelte kasutamise kohta haldusasjades ning 18. juuli 1966. aasta kuninga dekreet keelte kasutamise kohta haldusasjades).

Eelkõige on nendes määratud kindlaks see, millis(t)es keel(t)es võib asutusele dokumente esitada.

Belgias on neli keelepiirkonda: hollandikeelne, prantsuskeelne ja saksakeelne piirkond ning pealinna Brüsseli piirkond (haldusasjades keelekasutust käsitleva seaduse artikkel 2). Igas keelepiirkonnas aktsepteerivad kohalikud ametiasutused dokumente üksnes selle keelepiirkonna keeles.

  • Hollandikeelne piirkond

Antwerpeni, Limburgi, Ida-Flandria, Lääne-Flandria ja Flaami Brabanti provintsid

tuleb dokumendid esitada hollandi keeles.

Välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Sint-Genesius-Rode, Wezembeek-Oppem, Drogenbos, Kraainem, Linkebeek, Wemmel, Bever, Herstappe, Spiere-Helkijn, Voeren, Mesen ja Ronse,

kus dokumendid tuleks esitada hollandi keeles, kuid võib esitada ka prantsuse keeles.

  • Prantsuskeelne piirkond

Hainaut’, Luxembourgi, Namuri, Liège’i (välja arvatud saksakeelne osa) ja Brabanti provintsi omavalitsusüksustes

tuleb dokumendid esitada prantsuse keeles.

Välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Soignies, Enghien, Mouscron ja Comines-Warneton,

kus dokumendid tuleks esitada prantsuse keeles, kuid võib esitada ka hollandi keeles.

Välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Malmedy ja Waimes,

kus dokumendid tuleks esitada prantsuse keeles, kuid võib esitada ka saksa keeles.

  • Saksakeelne piirkond

omavalitsusüksused Amel, Büllingen, Burg-Reuland, Bütgenbach, Eupen, Kelmis, Lontzen, Raeren ja Sankt Vith,

kus dokumendid tuleks esitada saksa keeles, kuid võib esitada ka prantsuse keeles.

  • Pealinna Brüsseli piirkond

Omavalitsusüksustes Anderlecht, Auderghem, Berchem-Sainte-Agathe, Brüssel, Etterbeek, Evere, Forest, Ganshoren, Ixelles, Jette, Koekelberg, Molenbeek-Saint-Jean, Saint-Gilles, Saint-Josse-ten-Noode, Schaerbeek, Uccle, Watermael-Boitsfort, Woluwe-Saint-Lambert ja Woluwe-Saint-Pierre

võib dokumendid esitada hollandi või prantsuse keeles.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

1) Perekonnaseisuaktid (mille on koostanud Belgia omavalitsusüksused või diplomaatilised või konsulaaresindused)

  • sünnitõend
  • abielutõend
  • lapsendamise tõend
  • lapse omaksvõtu tõend
  • surmatõend
  • perekonnanime muutmise tõend
  • eesnime muutmise tõend
  • abielulahutustõend
  • tõend kadunud isiku kohta
  • Belgia kodakondsuse tõend
  • surnultsünni tõend
  • sünnieelne lapse omaksvõtu tõend
  • tõend perekonnanime valiku kohta
  • registreeritud soo muutmise tõend
  • lapsendamise tühistamise tõend või lapsendamise muutmise tõend, registreeritud soo uue muutmise või kehtetuks tunnistamise tõend

2) Kohtuotsused

  • kohtuotsus, mis asendab sünnitõendit
  • kohtuotsus põlvnemise tuvastamise kohta (emaduse, isaduse või kaasemaduse tuvastamine)
  • kohtuotsus põlvnemise (emaduse, eeldatava isaduse või kaasemaduse, emaduse, isaduse või kaasvanemluse omaksvõtu) vaidlustamise kohta
  • kohtuotsus lapsendamise kohta

3) Tsentraalse karistusregistri väljavõtted

  • Tingimusel, et väljavõttel ei nimetata ühtki süüdimõistmist, tõendades seega karistusregistrikande puudumist:
    • tsentraalse karistusregistri väljavõte, mis on antud välja kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 595,
    • tsentraalse karistusregistri väljavõte, mis on antud välja kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikli 596 esimese taandega,
    • tsentraalse karistusregistri väljavõte, mis on antud välja kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikli 596 teise taandega.
  • Belgias annavad kodanikele väljavõtteid eelkõige omavalitsusasutused, kes on alates 1. jaanuarist 2018 ühendatud tsentraalse karistusregistriga. Tsentraalne karistusregister annab väljavõtte kodanikule üksnes teatavatel juhtudel (välismaal alaliselt elavad isikud, diplomaadid, juriidilised isikud jne).

4) Konsulaaresinduste välja antud tõendid

  • abieluvõimetõend
  • perekonnaseisutõend (abielulahutus, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine, registreeritud kooselu, registreeritud kooselu lõpetamine)
  • alalise elukoha tõend (elukoht ja/või viibimiskoht, koos aadressiandmete muutustega või ilma nendeta)
  • kodakondsustõend
  • registrite väljavõte
  • leibkonna koosseisu tõend
  • nime kokkulangevuse tõend

5) Omavalitsusüksuste / siseministeeriumi (SPF Intérieur) välja antud tõendid

  • peamise elukoha tõend
  • peamise elukoha tõend koos aadressiandmete muutustega
  • elusolekutõend
  • Belgia kodakondsuse tõend
  • seadusliku kooselu tõend
  • elukohatõend abielu sõlmimiseks
  • Belgia valija tõend
  • registrite väljavõte

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

1) Perekonnaseisuaktide väljavõtted

aktid, mille on koostanud omavalitsusüksused või konsulaaresindused:

- sünnitõend

- abielutõend

- surmatõend

2) Tsentraalse karistusregistri väljavõtted

- karistusregistrikande puudumine

3) Konsulaaresinduste välja antud tõendid

- abieluvõime

- perekonnaseis

4) Omavalitsusüksuste või siseministeerium (SPF Intérieur) välja antud tõendid

- peamise elukoha tõend -> X lisa

- peamise elukoha tõend koos aadressiandmete muutustega -> X lisa;

- elusolekutõend -> II lisa;

- seadusliku kooselu tõend -> VII lisa;

- elukohatõend abielu sõlmimiseks -> X lisa.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Belgias ei ole veel praegu vandetõlkijate nimekirja.

1. detsembril 2016 jõustus 10. aprilli 2014. aasta seadus, millega muudetakse mitmeid sätteid, et luua riiklik kohtuekspertide register, ja millega luuakse riiklik vandetõlkijate, vandetõlkide ja vandetõlkijate-tõlkide register.

Selle seadusega on ette nähtud vandetõlkijate, vandetõlkide ja vandetõlkijate-tõlkide riikliku registri loomine. See riiklik register veel ei toimi.

Ettevalmistamisel on uus, riikliku registri väljatöötamise jätkamist käsitlev seaduseelnõu. Niipea kui see seadus on vastu võetud ja riiklik register toimib, edastab Belgia komisjonile riikliku registri veebilingi. Selle lingi kaudu saab igaüks hõlpsasti leida soovitud keelekombinatsiooniga vandetõlkija ja piirkonna, kus tõlkija asub, ilma et kogu vandetõlkijat puudutav teave oleks kõigile avalikult kättesaadav.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

1) Perekonnaseisuaktid:

- omavalitsusüksused

- väljavõtted otse perekonnaseisuaktide andmebaasist (Banque de données des actes de l’état civil – BAEC)

- Belgia saatkonnad ja konsulaadid

- välisministeerium – isikute õiguste direktoraat (SPF Affaires étrangères – Direction Droit des personnes)

2) Omavalitsusüksuste või siseministeeriumi (SPF Intérieur) välja antud tõendid („Mon dossier“-rakendus):

- siseministeerium – institutsioonide ja rahvastiku peadirektoraat – riiklik register (SPF Intérieur – Direction générale Institutions et Population – Registre national)

3) Tsentraalse karistusregistri väljavõtted

Tsentraalse karistusregistri väljavõtte „ärakirju“ ei saa kinnitada. Autentne on üksnes originaalväljavõte.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Väljavõtteid ja tõendeid puudutav teave (ei puuduta kinnitatud ärakirju)

1) Perekonnaseisuaktid:

- omavalitsusüksuse logo VÕI BAECi logo VÕI konsulaaresinduse logo ja Belgia logo

- BAECi digitempel + link/vöötkood, et kontrollida, et ärakirja või väljavõtte on tõepoolest andnud välja BAEC

2) Siseministeeriumi (SPF Intérieur) tõendid („Mon dossier“-rakenduse kaudu):

Belgia Kuningriigi tempel (digitempel) ja märge „SPF Intérieur – National Register“ igal dokumendil.

Tegemist on PDF-failidega, need on allkirjastanud riiklik register ja need kannavad kõiki ametlikke logosid.

Digitempel on nähtav päises olevates tähtedes IBZ.

3) Tsentraalse karistusregistri väljavõtted:

- omavalitsusasutuste antud väljavõtted

Väljavõte peab olema kuupäevastanud ja allkirjastanud kohalik omavalitsusüksus (21. novembri 2016. aasta kuninga dekreedi artikkel 10).

Seega peavad väljavõttel praegu alati olema ametlik tempel, väljavõte peab olema kuupäevastatud ja kandma kohaliku omavalitsuse vanema või tema esindaja allkirja.

Kuna väljavõtteid väljastab tsentraalne karistusregister, peab neil alati olema ka tsentraalse karistusregistri direktori (skaneeritud) allkiri.

Mõned kohalikud omavalitsusüksused juba väljastavad digiväljavõtteid.

- Tsentraalse karistusregistri antud väljavõtted

Dokumendil peab olema tsentraalse karistusregistri reljeefpitser ja väljavõtte väljastanud ametniku (deponeeritud) allkiri.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Ei midagi muud peale juba eespool nimetatu.

Viimati uuendatud: 25/10/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Bulgaaria

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Tõlget ei nõuta, kui avalik dokument on koostatud bulgaaria keeles.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

  1. Sünd – sünnitõend, mittetäieliku lapsendamise korral välja antud sünnitõend, sünniakti väljavõte, sünniakti täielik ärakiri, sünniakti kinnitatud koopia;
  2. surm – väljavõte surmaaktist, surmaakti täielik ärakiri, surmaakti kinnitatud koopia, kohtuotsus;
  3. nimi – erinevate nimedega isiku isikut tõendav dokument, kohtuotsus;
  4. abielu, sealhulgas abieluvõime või perekonnaseis – tsiviilabielu tõend, väljavõte tsiviilabielu aktist, tsiviilabielu akti täielik ärakiri, tsiviilabielu akti kinnitatud koopia, välisriigis abiellunud Bulgaaria kodanikule väljastatud abielutõend, perekonnaseisutõend, tõend perekonnaseisu, sh abikaasa ja laste kohta;
  5. abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine – kohtuotsus, väljavõte tsiviilabielu aktist, mille lahtrisse „Märkused“ on märgitud tsiviilabielu lõpetamise viis ja kuupäev;
  6. põlvnemine – kohtuotsus, tõend perekonnaseisu, abikaasa ja laste kohta, tõend abikaasa ja perekondlike sidemete kohta, tõend ema bioloogiliste laste kohta;
  7. lapsendamine – kohtuotsus, sünnitõend (mittetäieliku lapsendamise korral), väljavõte sünniaktist (mittetäieliku lapsendamise korral), sünniakti täielik ärakiri (mittetäieliku lapsendamise korral), sünniakti kinnitatud koopia (mittetäieliku lapsendamise korral);
  8. alaline asukoht ja/või elukoht – alalise elukoha tõend, tegeliku elukoha tõend, alalise elukoha muutmise tõend, tegeliku aadressi muutumise tõend;
  9. kodakondsus – Bulgaaria kodakondsust tõendav dokument, Bulgaaria kodakondsuse saamist tõendav dokument.

10. Karistusregistrikande puudumine – karistusregistri tõend selle kohta, et isikut ei ole süüdi mõistetud (karistusregistrite toimimist ja korraldust käsitlev 26. veebruari 2008. aasta määruse nr 8 artikli 45 lõike 1 2. lisa vorm 1).

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

I lisa võib lisada sünnitõendile, mittetäieliku lapsendamise korral antavale sünnitõendile või sünniakti väljavõttele.

III lisa võib lisada surmaakti väljavõttele.

IV lisa võib lisada tsiviilabielu tõendile või tsiviilabielu akti väljavõttele.

V lisa võib lisada abielutõendile, mis antakse välja välismaal abiellunud Bulgaaria kodanikule.

VI lisa võib lisada perekonnaseisutõendile või perekonnaseisu, sh abikaasa ja laste tõendile.

X lisa võib lisada alalise elukoha tõendile ja tegeliku elukoha tõendile.

XI lisa võib lisada karistusregistri tõendile, mis tõendab, et isikut ei ole süüdi mõistetud (karistusregistrite toimimist ja korraldust käsitlev 26. veebruari 2008. aasta määruse nr 8 artikli 45 lõike 1 2. lisa vorm 1).

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Välisministeerium peab registrit füüsilistest isikutest, kes töötavad vabakutseliste tõlkijatena või tõlkefirmas ning tõlgivad dokumente.

Loetelu on kättesaadav ainult bulgaaria keeles järgmisel veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://apostille.mfa.bg/MFAL/apostille_certificates.nsf/cert1.xsp

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Kinnitatud ärakirju võivad väljastada originaaldokumendi välja andnud ametiasutused.

Avalike dokumentide ärakirjade õigsust võib kinnitada notar või notariabi.

Isikud, kes ei ole notarid, kuid kellel on õigus täita notari ülesandeid, võivad avalike dokumentide ärakirju kinnitada üksnes seadusega ette nähtud määral.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

I. Kinnitatud tõlke tunnused

1. Bulgaariakeelsete dokumentide Bulgaaria Vabariigis tehtud ja välisriigis kasutamiseks mõeldud kinnitatud tõlgete tunnused.

Bulgaaria Vabariigi välisministeeriumil on õigus kinnitada tõlkija allkirja tema poolt võõrkeelde tõlgitud bulgaariakeelsete dokumentide tõlkel, mis on mõeldud kasutamiseks välisriigi territooriumil.

Kinnitamist tõendab ristkülikukujuline kleebis, mis sisaldab tõlkija nime, tõlke kinnitamise kohta ja kuupäeva, makstud lõivu summat, kordumatut identifitseerimisnumbrit, allkirja, pitserit ja muud asjakohast teavet.

Dokumentide tõlked võivad olla ainult originaaleksemplarid, mis on trükitud ühevärviliselt A4-formaadis paberile. Kõik tõlke leheküljed peavad olema nummerdatud ja tõlkija nimetähtedega kinnitatud. Tõlge köidetakse lahutamatult nõuetekohaselt kinnitatud ja tõestatud tõlgitud dokumendi külge.

Tõlke lõpus peab olema järgmine tekst bulgaaria keeles või vastavas võõrkeeles: „Mina, allakirjutanu, ..., kinnitan, et lisatud dokumendi ... (kirjeldada dokumendi liiki ja selle atribuute – number, seeria, kuupäev, kinnitus- ja tõestusmärge) minu tehtud tõlge ... keelest ... keelde on õige. Tõlge koosneb ... leheküljest. Tõlkija ... (allkiri).“

Tõlkija nimi ja allkiri kirjutatakse vahetult pärast teksti lõppu ning need ei tohi olla eraldi lehel ega sisaldada lünki.

Parandusi, kustutamisi ja täiendusi sisaldavad tõlked on kehtetud. Riigilippu ja riigivappi ei ole lubatud kasutada.

2. Väljaspool Bulgaaria Vabariigi territooriumi bulgaaria keelest võõrkeelde ja võõrkeelest bulgaaria keelde tehtud dokumentide kinnitatud tõlgete tunnused.

Kui dokument tõlgitakse bulgaaria keelest võõrkeelde ja võõrkeelest bulgaaria keelde väljaspool Bulgaariat, peavad tõlkija allkirja tema tõlkel kinnitama Bulgaaria Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused. Tõlge köidetakse originaaldokumendiga kokku ning kinnitatakse diplomaatilise/konsulaaresinduse pitseriga kolmes kohas köidetud osa keskel või dokumendi ülanurgas pärast nurga voltimist sellisel viisil, et see hoiab koos kõiki dokumendi lehekülgi.

Kinnitamine toimub tõlkija allkirja tõestamisega ristkülikukujulise templi abil, mis sisaldab kinnituse väljastanud volitatud isiku nime ja ametikohta, kinnitamise kohta ja kuupäeva ja makstud lõivu summat, konsulaarkinnituse viitenumbrit, allkirja ja pitserit.

3. Bulgaaria keelde tõlgitud ja Bulgaaria Vabariigis kasutamiseks mõeldud välisriigis välja antud dokumentide kinnitatud tõlgete tunnused.

Bulgaaria Vabariigi notaritel on dokumentide ja muude kirjete legaliseerimist, kinnitamist ja tõlkimist käsitlevate reeglite artikli 21a alusel õigus kinnitada tõlkija allkirja bulgaaria keelde tõlgitud ja Bulgaaria Vabariigis kasutamiseks mõeldud välisriigi dokumentide tõlkel.

Kinnitamiseks lüüakse tõlkele ristkülikukujuline tempel, mis sisaldab tõlkija nime, tõlke kinnitamise kohta ja kuupäeva, makstud lõivu summat, kordumatut identifitseerimisnumbrit, allkirja, pitserit ja muud asjakohast teavet.

I. Kinnitatud ärakirja tunnused

1. Kinnitatud ärakirjale peab olema märgitud teave ärakirja kinnitanud asutuse kohta:

– ametniku nimi ja allkiri ja asutuse pitser ning

– notari/notariabi nime ja allkirja kirjutamine ärakirjale kooskõlas kinnitatud templivorminguga (vt järgmine punkt).

2. Iga ametliku dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise puhul teeb kinnituse andev asutus vastava kande oma registrisse.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Perekonnaseisuaktide ärakirjade väljastamisel peab ärakirjal olema selle koostamise kuupäev ning selle koostanud perekonnaseisuametniku ees- ja perekonnanimi. Perekonnaseisuametnik allkirjastab dokumendi ja kinnitab selle omavalitsuse tavapärase pitseriga.

Ametliku dokumendi ärakirja õigsuse tõendamiseks tuleb dokumendi originaal esitada notarile või notariabile. Kinnitamine toimub vastavalt 29. jaanuari 1997. aasta määruse nr 32 (notarite ja notaribüroode ametlike arhiivide kohta) artikli 17 lisale 6.

[kuupäev]. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mina, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . piirkonna notar (notarite koja reg-nr . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .),

kinnitan selle ärakirja õigsust, mille on teinud . . . . . . . . . . . . . ametlikust (era)dokumendist,

mille on mulle esitanud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kelle elukoht on . . . . . . . . . . . . . . . . linnas (külas), ja kinnitan, et originaaldokumendis ei olnud kustutusi, täiendusi, parandusi ega muid eripärasid.

Reg-nr. . . . . . . . . . . . . .

Tasutud lõiv: . . . . . leevi

Notar:

Viimati uuendatud: 27/10/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Tšehhi

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

tšehhi ja slovaki keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

  • sünnitõend;
  • abielutõend;
  • surmatõend;
  • registreeritud kooselu tõend;
  • abieluvõimetõend;
  • registreeritud koosellu astumise võime tõend;
  • perekonnaseisuregistri väljavõte;
  • perekonnaseisuregistrisse kantud andmete kinnitus;
  • dokumendiregistris või kuni 31. detsembrini 1958 peetud dubleerivas perekonnaseisuregistris sisalduvate andmete kinnitus;
  • ees- või perekonnanime muutmist lubav otsus;
  • abielukinnitus;
  • füüsilise isiku karistusregistri väljavõte;
  • notari tõend isiku elusoleku kohta;
  • rahvastikuregistri andmete esitamine füüsilisele isikule;
  • tõend, mis sisaldab vanemate kinnitust (sündinud või sündimata) lapse isaduse kohta;
  • abielukinnitus (mille on välja andnud Tšehhi saatkond või konsulaat);
  • määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud asjaoludega seotud kohtuotsused, näiteks:

kohtuotsus alaealise sünniaja kindlaksmääramise kohta;

kohtuotsus isiku surnuks tunnistamise kohta;

kohtuotsus isiku surmaaja kindlaksmääramise kohta;

kohtuotsus alaealisele abiellumisloa andmise kohta;

kohtuotsus alaealise teovõime tunnustamise kohta;

kohtuotsus abielulahutuse kohta;

kohtuotsus isaduse tuvastamise kohta;

kohtuotsus emaduse tuvastamise kohta;

kohtuotsus alaealise lapsendamise kohta või kohtuotsus täiskasvanu lapsendamise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

  • sünnitõend (sünd)
  • surmatõend (surm)
  • abielutõend (abielu)
  • abieluvõimetõend (abieluvõime)
  • registreeritud kooselu tõend (registreeritud kooselu)
  • registreeritud koosellu astumise võime tõend (registreeritud koosellu astumise võime)
  • füüsilise isiku karistusregistri väljavõte (karistusregistrikande puudumine asjaomase isiku kodakondsusliikmesriigis)
  • rahvastikuregistri andmete esitamine füüsilisele isikule (alaline asukoht ja/või elukoht)

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

  • Eksperte ja tõlke käsitleva seaduse nr 36/1967 kohased tõlgid – tõlkide nimekiri on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://datalot.justice.cz/justice/repznatl.nsf/$$SearchForm?OpenForm&Seq=1#_RefreshKW_select_5

  • Tšehhi saatkonnad ja konsulaadid – tõlgete õigsuse kontroll välisteenistuse seaduse nr 150/2017 § 18 lõike 3 punkti e alusel

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Ärakirja vastavust originaaldokumendile (õigsust) kinnitavad:

  • piirkondlikud ametiasutused;
  • laiendatud pädevusega omavalitsusüksuste asutused;
  • kohalikud omavalitsusasutused, eristaatusega linnade linnaosavalitsused või valitsused ja Praha linnaosavalitsused; nende loetelu on sätestatud rakendusaktides (kinnitamise ja legaliseerimisega tegelevate kohalike omavalitsusasutuste loetelu on sätestatud ärakirja originaaldokumendile vastavuse ja allkirja õigsuse kinnitamist käsitleva rakendusmääruse nr 36/2006 (muudetud redaktsioonis) 1. lisas);
  • sõjaväeringkondade asutused;
  • postiteenuse osutaja tegevusloa omanik (Česká pošta);
  • Tšehhi Kaubanduskoda;
  • notarid;
  • Tšehhi saatkonnad (konsulaadid).

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlked

1. Tõlgi kinnitatud tõlge

Tõlgid märgivad kirjaliku tõlke esimesele leheküljele, mis keelest tõlge on tehtud, ja lisavad viimasele leheküljele oma tõlkimispädevuse kinnituse ja templi. Tõlgitud dokument või selle kinnitatud ärakiri tuleb klammerdada kirjaliku tõlke külge. Tõlkimispädevuse kinnitus võib olla omakäeline, trükitud või templiga löödud.

Tõlkimispädevuse kinnitus sisaldab järgmist:

  • teave isiku tõlgiks määramise kohta (tõlgi määramist käsitleva kohtuotsuse andmed – tegemise koht ja aeg, viitenumber, tõlgi keelesuund);
  • kinnitus, et tõlge annab lisatud dokumendi teksti õigesti edasi;
  • teave tõlke paranduste kohta;
  • tõlke järjekorranumber tõlgi kutsetegevuse raamatus;
  • tõlkimispädevuse kinnituse väljaandmise koht ja kuupäev;
  • tõlgi ees- ja perekonnanimi, allkiri, tempel.

Nimetatud kohustuslikule teabele võib lisada tõlgi aadressi ja muu kontaktteabe, nagu telefoninumber, e-posti aadress, elektroonilise postkasti tunnuskood, registreerimisnumber Tšehhi Vabariigi Kohtutõlkide ja -tõlkijate Koja juures. Soovitatav on märkida ka tõlke tegelik lehekülgede arv.

Tõlkimispädevuse kinnitus koostatakse alati sihtkeeles.

2. Avaliku dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine Tšehhi saatkonna või konsulaadi poolt

Tõlke õigsuse kinnitusmärge sisaldab järgmist:

  • saatkonna või konsulaadi nimi;
  • kinnituse järjekorranumber kinnitamistoimingute raamatus;
  • tõlgitud dokumendi keel;
  • keel, millesse dokument on tõlgitud;
  • teave selle kohta, kas tõlke tellis saatkond või esitas selle taotleja;
  • teave selle kohta, kas tõlge on täielik või osaline;
  • dokumendi õigsust kinnitava isiku eesnimi (-nimed), perekonnanimi ja allkiri;
  • ametlik tempel ning
  • tõlke õigsuse kinnitamise koht ja kuupäev.

Kinnitatud ärakirjad

Ärakirja originaaldokumendile vastavuse (õigsuse) kinnitamisel lisatakse originaaldokumendile või originaaldokumendi külge kinnitatud eraldi lehele kinnitusmärge ja ametlik tempel. Kinnitusmärge sisaldab järgmist:

  • ametiasutuse nimi;
  • kinnituse järjekorranumber kinnitamistoimingute raamatus;
  • teave selle kohta, et kinnitatav dokument vastab selle aluseks olnud dokumendile, ja täpsustus selle kohta, kas tegemist on originaali, juba tõestatud ja kinnitatud dokumendi, dokumendi lubatud teisendamise tulemusel valminud dokumendi, failist tehtud koopia või erinormi alusel tehtud kirjaliku otsuse või otsuse resolutsiooni ärakirjaga;
  • dokumendi lehekülgede arv;
  • teave selle kohta, kas kinnitatav dokument on täielik või osaline duplikaat või täielik või osaline ärakiri;
  • teave selle kohta, kas kinnitatava dokumendi aluseks olnud dokument sisaldab nähtavat turvaelementi (nt hologramm), mis on selle dokumendi õiguslikult olulise sisu osa;
  • õigsuse kinnitamise kuupäev;
  • õigsuse kinnitaja (nt ametnik, linnapea või abilinnapea, sõjaväeringkonna töötaja, postiteenuse osutaja tegevusloa omaniku või Tšehhi Kaubanduskoja töötaja) eesnimi (-nimed), perekonnanimi ja allkiri.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatava dokumendi igale lehele lisatakse kinnitusmärge või klammerdatakse kinnitatava dokumendi lehed kokku ja pitseeritakse. Pitseri mõlemale küljele lüüakse ametlik tempel, nii et see katab osaliselt kinnitatavat dokumenti.

Kui kinnitataval dokumendil ei ole kinnitusmärke jaoks piisavalt ruumi, lisatakse see eraldi pealdisena, mis kinnitatakse kinnitatava dokumendi külge, ja kinnituskoht pitseeritakse (vt eespool).

Kui kinnitatav dokument koosneb ühest või mitmest ühepoolsest lehest, kriipsutatakse tühjad pooled ülemisest vasakust nurgast alumise parema nurgani läbi ja kinnitusmärge lisatakse ainult kinnitatavale poolele.

Kui kinnitatava dokumendi tekstis või kinnitusmärke ja kinnitatava dokumendi teksti vahel on tühi ruum, kriipsutab kinnitaja tühja ruumi ülemisest vasakust nurgast kuni alumise parema nurgani läbi.

Kinnitusmärke vorm on sätestatud ärakirja originaaldokumendile vastavuse ja allkirja õigsuse kinnitamist käsitleva rakendusmääruse nr 36/2006 (muudetud redaktsioonis) 2. lisas.

Kinnitusmärge lisatakse kinnitatavale dokumendile järgmisel viisil:

  • tempel ja eespool kirjeldatud teave omakäeliselt või
  • infotehnoloogiat kasutades tehtud väljatrükk, mis sisaldab eeltoodud andmeid, kusjuures väljatrükk tehakse kleebisele, dokumendile või eraldi paberilehele. Kleebis paigaldatakse kinnitatavale dokumendile ja sellele lüüakse ametlik tempel, nii et see katab kleebist osaliselt. Eraldi paberilehele prinditud kinnitusmärge kinnitatakse kinnitatava dokumendi külge.
Viimati uuendatud: 14/04/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Taani

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Üldjuhul on Taani ametiasutused kohustatud aktsepteerima avalikke dokumente ainult taani keeles. Seepärast võivad nad nõuda muudes keeltes dokumentide tõlkimist taani keelde.

Põhjamaade keelekonventsiooni kohaselt võidakse teatavaid dokumente siiski aktsepteerida islandi, norra, rootsi ja soome keeles. See kehtib eelkõige nimemuutmise tõendite, nime kasutamise loa, nime heakskiitmise, abielutõendite, registreeritud kooselu tõendite, perekonnaseisutõendite, abielulahutuse määruste, lahuselumääruste ning abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuste ja abielu või registreeritud kooselu lõppenuks tunnistamise kohtuotsuste kohta. Peale selle võidakse isiku nime käsitlevate juhtumite menetlemisega seotud dokumente aktsepteerida saksa või inglise keeles.

Inglise keeles võidakse aktsepteerida ka karistusregistrikande puudumist kinnitavaid dokumente.

Teatud juhtudel võib ametiasutus siiski lubada esitada dokumente muudes keeltes, kuid ta ei ole kohustatud tunnustama muid keeli peale eespool nimetatute.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Taani ametiasutuste järgi kuuluvad määruse kohaldamisalasse järgmised dokumendid:

  • karistusregistrikande puudumine;
  • elukohatõend;
  • keskse rahvastikuregistri väljavõte (personattest);
  • sünni- ja ristimistõend (fødsels- og dåbsattest);
  • abielutõend;
  • laulatustõend;
  • ristimistõend (dåbsattest);
  • sünnitõend (fødselsattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
  • sünni- ja nimetõend (fødsels- og navneattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
  • nimetõend (navneattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
  • surma- ja matusetõend (väljastatakse ainult teatud juhtudel, kui tõendit on vaja sellise kodaniku kohta, kes suri enne 1. aprilli 1968, st enne keskse rahvastikuregistri loomise kuupäeva);
  • nimemuutmise tõend;
  • nime kasutamise luba;
  • nime heakskiitmine;
  • registreeritud kooselu tõend;
  • perekonnaseisutõend;
  • abielulahutuse määrus;
  • lahuselumäärus;
  • kohtuotsus
    • abielulahutuse kohta;
    • lahuselu kohta;
    • abielu kehtetuks tunnistamise kohta;
    • abielu lõppenuks tunnistamise kohta;
    • registreeritud kooselu lõppenuks tunnistamise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Nende Taani dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelse standardvormi:

  • karistusregistrikande puudumine;
  • elukohatõend;
  • keskse rahvastikuregistri väljavõte (personattest);
  • sünni- ja ristimistõend (fødsels- og dåbsattest);
  • abielutõend;
  • laulatustõend;
  • ristimistõend (dåbsattest);
  • registreeritud kooselu tõend;
  • perekonnaseisutõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Taanis puudub avalikkusele kättesaadav tõlkijate/tõlkide nimekiri või andmebaas.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Tõendi või dokumendi välja andnud ametiasutus võib teatavatel juhtudel välja anda kinnitatud ärakirja. Peale selle võib kinnitatud ärakirja teatavatel juhtudel välja anda ka ametiasutus, kes on võtnud üle väljaandva asutuse ülesande.

Tõendi või dokumendi kinnitatud ärakirja saab välja anda ka Taani kohtute juures tegutsevad notarid.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud ärakirja puhul nähtub tavaliselt kohaliku omavalitsuse templist või notariaalmärkest, milline ametiasutus on ärakirja kinnitanud.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakiri kannab mõnikord templit „KOPI“ (ärakiri).

Viimati uuendatud: 28/01/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Saksamaa

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Saksa keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Asjaolu

Avalik dokument

Sünd

  • Geburtsurkunde (sünnitõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Geburtenregister (kinnitatud väljavõte sünniregistrist)

Elusolek

  • einfache Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – lühiversioon)
  • erweiterte Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – pikk versioon)

Surm

  • Sterbeurkunde (surmatõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Sterberegister (kinnitatud väljavõte surmaregistrist)

Nimi

  • Geburtsurkunde (sünnitõend)
  • Eheurkunde (abielutõend)
  • Lebenspartnerschaftsurkunde (registreeritud kooselu tõend)

Abielu

Abieluvõime

Perekonnaseis

  • Eheurkunde (abielutõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Eheregister (kinnitatud väljavõte abieluregistrist)
  • Ehefähigkeitszeugnis (abieluvõimetõend)
  • einfache Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – lühiversioon)
  • erweiterte Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – pikk versioon)

Lahutus

Abielu kehtetuks tunnistamine

  • Eheurkunde (abielutõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Eheregister (kinnitatud väljavõte abieluregistrist)

Registreeritud kooselu

Registreeritud koosellu astumise võime

  • Lebenspartnerschaftsurkunde (registreeritud kooselu tõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Lebenspartnerschaftsregister (kinnitatud väljavõte registreeritud kooselu registrist)
  • Bescheinigung zur Begründung einer Lebenspartnerschaft (registreeritud koosellu astumise võime tõend)

Registreeritud kooselu lõpetamine

  • Lebenspartnerschaftsurkunde (registreeritud kooselu tõend)
  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Lebenspartnerschaftsregister (kinnitatud väljavõte registreeritud kooselu registrist)

Vanemlus

  • Beglaubigter Ausdruck aus dem Geburtenregister (kinnitatud väljavõte sünniregistrist)

Alaline elukoht

Viibimiskoht

  • einfache Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – lühiversioon)

Kodakondsus

  • Einbürgerungsurkunde (naturalisatsioonitõend)
  • Urkunde über den Erwerb der deutschen Staatsangehörigkeit durch Erklärung (tõend Saksa kodakondsuse omandamise kohta avalduse alusel)
  • Entlassungsurkunde (kodakondsusest vabastamise tõend)
  • Verzichtsurkunde (kodakondsusest loobumise tõend)
  • Genehmigung zur Beibehaltung der deutschen Staatsangehörigkeit (Saksa kodakondsuse säilitamise luba)
  • Staatsangehörigkeitsausweis (kodakondsustõend)
  • Ausweis über die Rechtstellung als Deutscher (tõend sakslasega samaväärse õigusliku staatuse kohta)

Lapsendamine

  • Gerichtlicher Beschluss (kohtumäärus)

Karistusregistrikande puudumine

  • Führungszeugnis (karistusregistri väljavõte)

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Avalik dokument

Tõlkeabivahend

Geburtsurkunde (sünnitõend)

I lisa – Sünd

einfache Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – lühiversioon)

II lisa – Elusolek

Sterbeurkunde (surmatõend)

III lisa – Surm

Eheurkunde (abielutõend)

IV lisa – Abielu

Ehefähigkeitszeugnis (abieluvõimetõend)

V lisa – Abieluvõime

erweiterte Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – pikk versioon)

VI lisa – Perekonnaseis

Lebenspartnerschaftsurkunde (registreeritud kooselu tõend)

VII lisa – Registreeritud kooselu

Bescheinigung zur Begründung einer Lebenspartnerschaft (registreeritud koosellu astumise võime tõend)

VIII lisa – Registreeritud koosellu astumise võime

erweiterte Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – pikk versioon)

IX lisa – Registreeritud kooseluga seotud staatus

einfache Meldebescheinigung (elukoha registreerimistõend – lühiversioon)

X lisa – Alaline asukoht ja/või elukoht

Karistusregistrikande puudumine

XI lisa – Karistusregistrikande puudumine

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Hesseni liidumaa peab üleriigilist tõlkide ja tõlkijate andmebaasi. See on veebis kõigile kättesaadav aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justiz-dolmetscher.de ja seal saab kasutada täpset otsifunktsiooni (nt saab otsida liidumaa, kohtu või keele kaupa). Andmebaasis on üksnes ametlikult määratud tõlgid ja tõlkijad ning vandetõlgid ja -tõlkijad. Vastutavad asutused leiab samuti samalt veebiaadressilt.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Saksamaal on kinnitatud ärakirju õigus välja anda kõigil asutustel, kes annavad välja avalikke dokumente (nt rahvastikuregistri bürood, elukoha registreerimisega tegelevad asutused või kohtud), ja notaritel.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud ärakiri sisaldab märget, mis kinnitab originaaldokumendi (nt kohtudokumendi või notariaaldokumendi) ärakirja õigsust, välja andnud asutuse/büroo pitserit või templit ning ärakirja kinnitava isiku allkirja (dokumentide ametlikku registreerimist käsitleva seaduse (Beurkundungsgesetz) paragrahvi 42 lõige 1). Kinnitatud tõlge on pitseri/templi ja tõlkija allkirjaga.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakiri sisaldab märget, mis kinnitab originaaldokumendi (nt kohtudokumendi või notariaaldokumendi) ärakirja õigsust, välja andnud asutuse/büroo pitserit või templit ning ärakirja kinnitava isiku allkirja (dokumentide ametlikku registreerimist käsitleva seaduse (Beurkundungsgesetz) paragrahvi 42 lõige 1). Kinnitatud tõlge on pitseri/templi ja tõlkija allkirjaga.

Viimati uuendatud: 28/06/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Eesti

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Eesti aktsepteerib dokumente eesti keeles.

Lisaks aktsepteerivad Eesti perekonnaseisuasutused (kohalikud omavalitsused, Eesti välisesindused) dokumente inglise või vene keeles või nendesse keeltesse tõlgituna.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud nimemuutmise tõend;

Abieluvõimetõend;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist.

Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistusregistrikanne puudub.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend;

Abieluvõimetõend;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis tõendab elusolekut;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis tõendab perekonnaseisu;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis käsitleb elukohta;

Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistusregistrikanne puudub.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Eestis on kvalifitseeritud kinnitatud tõlkeid tegema vandetõlgid.

Lingil klikates avaneb uus akenVandetõlkide nimekiri

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada.

Notaritel on õigus väljastada notariaalselt kinnitatud ärakirju.

Kinnitatud ärakirju perekonnaseisudokumentidest ei tehta, tõlkevorme väljastatakse ainult originaaldokumentidele.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlked

Kinnitatud tõlkeid saab ära tunda vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendiga. Vandetõlgi tõlge võib olla vormistatud ka digitaalselt. Sellisel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendit tema digitaalallkiri.

Ametlikult kinnitatud ärakirjad

Ärakirja õigsuse ametlikuks kinnitamiseks tuleb sellel oleva teksti lõppu lisada kinnitusmärge, mis peab sisaldama:

1) selle dokumendi väljaandjat, väljaandmise kuupäeva ja asukohaviita dokumendiregistris;

2) kinnitust, et ärakiri on originaaliga samane;

3) kui originaali ei ole väljastanud ärakirja õigsust kinnitav haldusorgan, siis märkust, et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud haldusorganitele;

4) andmeid dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste, loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta;

5) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit.

Karistusregistrist väljastatakse paberkandjal allkirjastatud karistusregistri registriteade.

Notariaalselt kinnitatud ärakirjad

Asjaolu notariaalseks kinnitamiseks teeb notar notariaalmärke, mis peab sisaldama notari tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta, notari allkirja ning värvipitsati jäljendit. Märkes näidatakse selle tegemise kuupäev ja koht. Notariaalmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab notari allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse märke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.

Ärakirja õigsuse kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa „ärakiri”. Nõue ei kehti digitaalse notariaalmärke puhul.

Viimati uuendatud: 19/04/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Kreeka

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Artikli 6 lõike 1 punkti a kohased aktsepteeritavad keeled on kreeka ja inglise keel.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse (EL) 2016/1191 kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid on järgmised:

justiitsministeeriumi vastutusalas:

  • karistusregistrikande puudumist käsitlevad dokumendid.

Siseministeeriumi vastutusalas:

  • sünni registreerimise tõend seoses sünniga ja täiskasvanu lapsendamisega (alaealise lapsendamine on salajane ja seda ei kajastata haldusdokumendis);
  • sünnitõend seoses sünniga, isiku elusolekuga või seoses füüsilise isiku nimega;
  • surmatõend seoses surmaga;
  • abielutõend seoses abielu ja abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega;
  • perekonnaseisutõend seoses perekonnaseisuga, abielulahutusega, lahuseluga, abielu kehtetuks tunnistamisega, vanemlusega, kodakondsusega, registreeritud kooseluga ja registreeritud kooselu lõpetamisega;
  • abiellumisluba seoses abieluvõimega;
  • registreeritud kooselu tõend seoses registreeritud kooseluga ja registreeritud kooselu lõpetamisega;
  • kodakondsuse tõend seoses kodakondsusega.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Sünni registreerimise tõend, surmatõend, abielutõend, abiellumisluba (abieluvõime), perekonnaseisutõend (abielu puhul tuleb esitada abieluteave ja registreeritud kooselu puhul registreeritud kooselu teave), registreeritud kooselu tõend, kodakondsuse tõend.

Karistusregistrikande puudumise tõendi puhul pole riigipõhiste kannete pealkirju peale nende, mis kuuluvad mitmekeelsete vormide standardosasse, mis on kõigile liikmesriikidele ühine.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Kodakondsust ja abiellumislubade väljastamist puudutavatel juhtudel aktsepteerivad omavalitsuste asjakohased asutused välisriikide dokumentide ametlikke tõlkeid, mille on koostanud:

  1. välisministeeriumi tõlketeenistus või
  2. dokumendi väljaandmisriigis asuva Kreeka konsulaadi volitatud alaline ametnik või
  3. Joonia Ülikooli võõrkeelte, kirjaliku ja suulise tõlke teaduskonna lõpetanud tõlkija või
  4. Kreeka advokaat, kes vastab advokatuuriseaduse (seadus nr 4194/2013, ametlik teataja, I seeria, nr 208) artiklis 36 sätestatud tingimustele.

Muudel juhtudel puudub selliste isikute nimekiri, kes on Kreeka õiguse kohaselt volitatud tegema kinnitatud tõlkeid.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Ametiasutused, kes on volitatud väljastama registrite aktide kinnitatud ärakirju, on akti väljastanud registripidajad. Kreeka rahvastikuregistrite väljastatud tõendite ärakirjade väljastamise kohta sätteid pole, sest kodanikud taotlevad iga kord nii palju tõendeid, kui neil on vaja eri ametiasutustele esitada.

Karistusregistrikande puudumise tõend väljastatakse järgmiselt: i) Kreekas sündinud isikutele väljastab tõendi nende sünnikoha esimese astme kohtu prokuratuur, täpsemalt karistusregistri osakond, samas kui ii) välismaal sündinud isikutele või sellistele isikutele, kelle sünnikohta pole võimalik kontrollida, väljastab tõendi justiitsministeeriumi keskasutus, täpsemalt karistusregistri ja armuandmise osakond.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

i. Et võõrkeelse dokumendi tõlget saaks pidada kehtivaks, peab sellele olema lisatud originaaldokument või võõrkeelse dokumendi kinnitatud ärakiri. Peale selle:

A. Välisministeeriumi tõlketeenistuse tõlgete korral peab tõlkija kinnitama, et asjaomane (tõlgitud) dokument vastab lisatud dokumendile; eelmainitud tõlketeenistus peab kinnitama tõlkija allkirja õigsust ja dokumendi lehtede kinnituskohas peab olema välisministeeriumi pitser. Samuti peab tõlgitud dokument sisaldama tõlketeenistuse andmeid ja eelkõige peavad iga lehekülje päises olema kreeka, inglise ja prantsuse keeles sõnad „AMETLIK TÕLGE“; päis peab sisaldama ka tõlketeenistuses hoitava toimiku numbrit ning jalus peab sisaldama teavet teenistuse kohta, nimelt sõnu „KREEKA VABARIIK, VÄLISMINISTEERIUM, TÕLKETEENISTUS“, samuti kreeka, inglise ja prantsuse keeles;

B. Advokaadi tehtud tõlke korral peab olema tõendatud, et asjaomane (tõlgitud) dokument vastab lisatud dokumendile ning et advokaat oskab piisavalt hästi keeli, millest ja millesse ta tõlkis, ning dokumendi lehtede kinnituskohas peab olema advokaadi pitser;

C. Konsulaadi või saatkonna tõlgete korral piisab sellest, et tõlge on saadud neilt asutustelt ja nende kinnitatud, olenemata sellest, kes on tõlkijad ja milline on nende suhe konsulaadi või saatkonnaga.

ii. Et karistusregistrikande puudumise tõendi ärakirja saaks pidada kehtivaks, piisab sellest, kui selle on printinud riigi karistusregistri teabesüsteemi volitatud kasutaja. Iga karistusregistrikande puudumise tõendi ärakirja õigsust saab kontrollida, võrreldes selle „kontrollkoodi“ (kordumatu tunnus), selle viitenumbrit ja väljaandmise kuupäeva teabega, mis on esitatud riigi karistusregistri portaalis aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ncris.gov.gr/portal/page/portal/epm ja täpsemalt karistusregistrikannete kontrollimise jaotises.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Üksnes registripidaja võib teha kinnitatud ärakirju registri aktidest, mis lisatakse mitmekeelsetele standardvormidele. Neil kinnitatud ärakirjadel peab olema registripidaja allkiri ja asjaomase dokumendi väljastanud omavalitsuse pitser.

Karistusregistrikande puudumise tõendite ärakirjade erijooned on kontrollkood, viitenumber, kuupäev ja vesimärk vormil.

Viimati uuendatud: 02/08/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Hispaania

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Hispaania keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse artikli 2 kohaselt määruse kohaldamisalasse kuuluvad tõendavat laadi avalikud dokumendid ja viisid nende hankimiseks on järgmised: a) Sünd: sünnitõend (standardvorm). b) Elusolek: elusoleku ja perekonnaseisu tõend on dokument, mis tõendab isiku elusolekut ja tema perekonnaseisu. Isiku elusolekut ja seda, kas ta on vallaline, lesk või lahutatud, tõendab perekonnaseisuametnik (asjaomasel isikul tuleb minna perekonnaseisuametniku juurde). Elusoleku tõendamiseks võib minna ka notari juurde, kes koostab üldjuhul notariaaldokumendi selle kohta, et isik viibis tema juures. Kui isik soovib tõendada, et ta on vallaline, lesk või lahutatud, saab ta selleks anda vande all või ausõnalise kinnituse perekonnaseisuametniku juures või taotleda notariaaldokumenti. Selleks tuleb isikul minna notari või elukohajärgse perekonnaseisuametniku või tema esindajal isiku või esindaja elukohajärgse kohtuniku juurde. c) Surm: rahvastikuregistri tõend (standardvorm). d) Nimi: rahvastikuregistri tõend (sünnitõend). e) Abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis: perekonnaseisu tõend puudub, selle asemel kasutatakse sünnitõendit. Abiellumiseks esitatakse rahvastikuregistri tõend. Abielu tõendamiseks piisab samuti perekonnaseisuameti välja antud abielutõendist. Abieluvõime tõendamiseks tuleb algatada abieluvõime tõendi taotlemise menetlus (mida teeb kuni 30. juunini 2020 pädev perekonnaseisuasutus või vajaduse korral perekonnaseisu keskasutus või konsulaat). Menetlus võib olla keerulisem, kui olukord on rahvusvaheline (abikaasa on välismaalane või abielu sõlmitakse väljaspool Hispaaniat). f) Abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine: rahvastikuregistri tõend koos märkustega. g) Registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus: registreeritud kooselu registreerimisega tegeleva haldusasutuse tõend või vajaduse korral notariaaldokument. h) Registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine: Hispaania menetlusõiguses ei ole sätestatud registreeritud lahuselu ega registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamist. Registreeritud kooselu ja selle kehtetuks tunnistamist tõendatakse kooseluregistri tõendiga, kuigi Hispaanias puudub ühtne kooseluregister, või notariaaldokumendiga. (30. oktoobri 2015. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 8 heaks kiidetud ümbersõnastatud sotsiaalkindlustusseaduse (Texto Refundido de la Ley de Seguridad Social) artikkel 221). i) Vanemlus: rahvastikuregistri tõend. j) Lapsendamine: rahvastikuregistri tõend. k) Alaline asukoht ja/või elukoht: alalist asukohta tõendatakse kohaliku omavalitsuse tõendiga ja elukohta kohaliku omavalitsuse tõendi või notariaaldokumendiga. l) Kodakondsus: rahvastikuregistri tõend. m) Karistusregistrikande puudumine, tingimusel et liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi asutused väljastavad sellesisulisi avalikke dokumente: justiitsministeeriumi tõend. Avalikud dokumendid, mille esitamist võidakse nõuda liidu kodanikelt, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, kui need kodanikud soovivad hääletada või kandideerida Euroopa Parlamendi või elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel vastavalt direktiivis 93/109/EÜ ja nõukogu direktiivis 94/80/EÜ sätestatud tingimustele: kohaliku omavalitsuse tõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Hispaania väljaantavate avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid:

a) rahvastikuregistri tõendid järgmiste asjaolude kohta:

sünd;

elusolek;

surm;

abielu;

perekonnaseis;

abieluvõime;

b) karistusregistri väljavõtted.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Kohustuslik on kasutada vandetõlke, kelle nimekirja avaldab välisasjade, Euroopa Liidu asjade ja koostöö ministeerium (25. märtsi 2014. aasta seaduse nr 2 (riigi välistegevuse ja -teenistuse kohta (Ley de ka Acción y del Servicio Exterior del Estado)) kuueteistkümnes lisasäte ametlike suuliste ja kirjalike tõlgete kohta). Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.exteriores.gob.es/Portal/es/ServiciosAlCiudadano/Documents/Listado%20actualizado.pdf

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Avalike dokumentide autentsete ärakirjadega seoses on Hispaanias määruse kohaldamisega tegelevad pädevad asutused notarid ja perekonnaseisuametnikud oma pädevuse piires.

Kinnitatud ärakirjadena käsitatakse avalike dokumentide autentseid ärakirju, mille on teinud ametiasutus, kes dokumendi välja andis või selle ehtsust kinnitas. Notariaaldokumendid esitatakse üldiselt ärakirjana ja kohtudokumentide puhul tõendatakse nende ehtsust või esitatakse tõestatud ärakiri. Vajaduse korral lisatakse neile dokument, milles kinnitatakse nende autentsust. 7. jaanuari 2000. aasta seaduse nr 1 (tsiviilkohtuseadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil)) artiklid 134, 501, 502 ja 504.

Haldusdokumentide puhul väljastatakse tõend tehtud otsuse kohta. 1. oktoobri 2015. aasta seaduse nr 39 (riigiasutuste üldiste haldusmenetluste kohta (Ley del Procedimiento Administrativo Común de las Administraciones Públicas)) artikkel 52.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Mõnel dokumendil on ettenähtud vorm (rahvastikuregistri tõenditel), kuid teiste puhul standardvorm puudub. Kui vorm puudub, tuleb kinnitatud tõlkele lisada ärakiri või tõestatud ärakiri.

Kinnitatud tõlkeid reguleeritakse 25. märtsi 2014. aasta seaduse 2/2014 (riigi välistegevuse ja -teenistuse kohta) 16. lisasättega (Hispaania ametlik väljaanne 74, 26. märts 2014).

Notari kinnitatud ärakiri esitatakse riiklikust rahapajast ja trükikojast (Fábrica Nacional de Moneda y Timbre – FNMT) isiklikult notarile saadetud paberil ja sellele kleebitakse notarite üldnõukogult (Consejo General del Notariado) saadud turvamark ning lisatakse pitser, notari märk, allkiri ja initsiaalid. Notari kasutatud paberil on FNMT hologramm.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Notari kinnitatud ärakirju on lihtne ära tunda, sest need esitatakse notaripaberil, millele lisatakse nummerdatud mark ja notari allkiri. Notari värvipitserile lisatakse turvamark ja juhul, kui tegu on originaali kinnitatud ärakirjaga, ka ehtsust tõendav tempel (sello de legitimaciones). Notar lisab oma allkirja ja initsiaalid dokumentidele, mille ehtsust ta kinnitab. Määruses (EL) 2016/1191 ja seega ka käesoleval teabelehel nõutud teave on ilmselt seotud paberkandjal kohtu- ja haldusdokumentidega, millel on rahvastikuregistri standardvormide puhul trükitud päis (autonoomse piirkonna erijoontega). Samas ei tohi unustada, et Hispaanias rakendatakse ulatuslikult e-valitsust, mis võimaldab valideerida allkirja selle andnud isiku elektroonilise tunnuse järgi ja kohaldada Euroopa e-valitsuse põhimõtteid (1. oktoobri 2015. aasta seadus nr 39 riigiasutuste üldiste haldusmenetluste kohta ja 5. oktoobri 2015. aasta seadus nr 42, millega reformitakse 7. jaanuari 2000. aasta seadust nr 1 (tsiviilmenetlusseadustikku)).

Viimati uuendatud: 30/07/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Prantsusmaa

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Prantsuse keel.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Avalike dokumentide näitlik loetelu:

a) sünd:

– sünnitõend (acte de naissance);

– ajutine sünnitõend (acte provisoire de naissance), kui tegu on vastsündinud leidlapsega või riigi eestkoste all oleva alaealisega (pupille de l’Etat), kellel puudub teadaolevalt sünnitõend või kelle puhul on taotletud ema isiku saladuses hoidmist;

– kohtuotsus sünni registreerimise kohta (jugement déclaratif de naissance);

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta (jugement supplétif d’acte de naissance);

– ametlik tõend (acte de notoriété), mille väljastab notar või diplomaatiline või konsulaaresindus abielluda soovivale isikule, kellel ei ole võimalik hankida sünnitõendi täielikku ärakirja;ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– varjupaigaõiguse ameti (Office français de protection des réfugiés et apatrides, allpool „OFPRA“) väljastatud sünnitõend;

– prefekti antav päritolutunnistus (certificat d’origine du préfet), mis asendab sünnitunnistust juhul, kui ei ole koostatud ajutist sünnitõendit ja kui on taotletud ema isiku saladuses hoidmist;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus (jugement de rectification) sünnitõendi kohta;

b) elusolek:

– elusolekutõend (certificat de vie);

c) surm:

– surmatõend (acte de décès);

– surmatõendi kanne (transcription de l’acte de décès) surnu elukoha registris;

– surnultsünni tõend (acte d’enfant sans vie);

– sünnitõend;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse (jugement d’adoption plénière) resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– kohtuotsus surnuks tunnistamise kohta (jugement déclaratif de décès);

– kohtuotsus teadmata kadunuks tunnistamise kohta (jugement de déclaration d’absence);

– kohtuotsus sünni- või surmatõendi väljastamise kohta (jugement supplétif d’acte de naissance ou de décès);

ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus surmatõendi kohta;

– märge „Mort en déportation“ (isik, kes on surnud küüditatuna või vangilaagris);

– märge „Victime du terrorisme“ (terrorismiohver);

– märge „Mort pour la France“ (surnud Prantsusmaa eest);

– märge „Mort pour le service de la Nation“ (surnud rahvast teenides);

– OFPRA väljastatud surmatõend;

d) nimi:

– sünnitõend;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– lapsendamist käsitlev kohtuotsus, mis puudutab lapse perekonnanime (jugement d’adoption statuant sur le nom);

– mittetäielikku lapsendamist käsitleva kohtuotsuse (jugement d’adoption simple) resolutsiooni ärakiri;

– kohtuotsus mittetäieliku lapsendamise tühistamise kohta (jugement de révocation de l’adoption simple);

perekonnaseisuametniku kinnitatud ühisavaldus (acte de déclaration conjointe) perekonnanime valiku kohta;

– vastuseis perekonnaseisuametnikule teatatud perekonnanimele;

– perekonnaseisuametniku kinnitatud avaldus (acte de déclaration) perekonnanime muutmise kohta;

– määrus perekonnanime muutmise kohta (décret de changement de nom);

– perekonnaseisuametniku otsus, mis puudutab perekonnanime muutmist selle ühtlustamiseks välisriigi perekonnaseisuametniku registreeritud nimega;

– kohtuotsus perekonnanime kohta (jugement statuant sur le nom) tulenevalt muudatusest põlvnemises;

e) abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis

– abielutõend (acte de mariage);

– sünnitõend;

– ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– kohtuotsus sünni- või abielutõendi väljastamise kohta (jugement supplétif d’acte de naissance ou de mariage);

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– tõend ilmaliku abielu kohta (certificat de célébration civile du mariage);

– diplomaatilise või konsulaaresinduse väljastatav abieluvõimetõend (certificat de capacité à mariage);

punktis f nimetatud otsused, välja arvatud kehtetuks tunnistamise otsus;

– abieluvaralepingu (contrat de mariage) olemasolu notariaalne kinnitus (certificat du notaire);

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus abielutõendi kohta;

– OFPRA väljastatud abielutõend;

f) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine

– tõend abielu vastastikkusel kokkuleppel lahutamise nõusoleku (convention de divorce par consentement mutuel) kandmise kohta notari ametlike dokumentide registrisse;

– kinnitus abielu vastastikkusel kokkuleppel lahutamise nõusoleku esitamise kohta;

– kohtuotsus abielu lahutamise kohta (jugement de divorce);

– kohtuotsus lahuselu kohta (jugement de séparation de corps);

– kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta (jugement d’annulation du mariage);

– kohtuotsus sünni- või abielutõendi väljastamise kohta;

g) registreeritud kooselu (sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus)

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta;

vabaabieluleping (convention de PACS), mille on kinnitanud perekonnaseisuametnik, diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik (varem esimese astme kohtu (tribunal d’instance) kohtusekretär);

– notariaalselt tõestatud vabaabieluleping;

– kinnitus vabaabielulepingu sõlmimise/muutmise/lõpetamise registreerimise kohta, mille on väljastanud notar, perekonnaseisuametnik või (kuni 31. oktoobrini 2017) esimese astme kohtu (tribunal d’instance) kohtusekretär;

– perekonnaseisu keskbüroo (Service central d'état civil, allpool „SCEC“) tõend vabaabielulepingu puudumise kohta;

– sünnitõend;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– surmatõend;

h) registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine

– sünnitõend, millel on märge vabaabielulepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise kohta;

– kinnitus vabaabielulepingu lõpetamise registreerimise kohta, mille on väljastanud notar, perekonnaseisuametnik või (kuni 31. oktoobrini 2017) esimese astme kohtu (tribunal d’instance) kohtusekretär;

– kohtuotsus lahuselu kohta;

– kohtuotsus vabaabielulepingu kehtetuks tunnistamise kohta;

– SCECi tõend vabaabielulepingu puudumise kohta (certificat de non-PACS);

i) põlvnemine

– perekonnaseisuametniku juures kinnitatud akt lapse omaksvõtu kohta (acte de reconnaissance);

– notariaalselt tõestatud akt lapse omaksvõtu kohta;

– sünni- või elukoha esimese astme kohtu (tribunal d’instance) väljastatud ametlik tõend, millega tõendatakse lapse/vanema staatust (possession d’état);

– kohtuotsuse alusel koostatud perekonnaseisutõend (jugement supplétif d’acte de l’état civil);

– esimese astme kohtu otsus (jugement du tribunal de grande instance), millega põlvnemine tuvastatakse või tunnistatakse kehtetuks;

j) lapsendamine:

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta;

– kohtuotsus lapsendamise kohta;

– mittetäielikku lapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri;

– kohtuotsus mittetäieliku lapsendamise tühistamise kohta;

– kohtuotsus riigipoolse lapsendamise kohta (adoption par la Nation);

k) asukoht ja/või elukoht:

– elukohatõend (attestation de résidence) (välismaal elavad prantslased);

– tõendid elukoha vahetamise kohta (attestations de changement de résidence) (välismaal elavad prantslased);

l) kodakondsus ja/või rahvus:

– tunnistus Prantsuse kodakondsuse kohta (certificat de nationalité française);

– ärakiri haldusasutuse tehtud otsusest, mis puudutab naturaliseerimist (décret de naturalisation) või Prantsuse kodakondsuse tagasiandmist (décret de réintégration dans la nationalité française);

– deklaratsioon Prantsuse kodakondsuse kohta (déclaration de nationalité française), millele on lisanud märke registreerimise kohta kas esimese astme kohtu (tribunal d’instance) peakohtusekretär (kui deklaratsioon on esitatud Prantsusmaal), haldusasutus või siis Prantsusmaa konsul (kui deklaratsioon on esitatud välisriigis) ja mille on registreerinud esimese astme kohtu peakohtusekretär (kui deklaratsioon on esitatud Prantsusmaal), justiitsministeerium (kui deklaratsioon on esitatud välisriigis) või naturalisatsiooniga tegelev ministeerium (kui tegu on deklaratsiooniga tulenevalt prantslasest abikaasaga sõlmitud abielust);

– tõestatud ärakiri kohtuotsuse kohta (expédition d’une décision de justice) ja sellega koos kinnitus, et otsust ei ole vaidlustatud (certificat de non recours);

– sünnitõend, millel on märge ühe kohta eeltoodud elementidest;

m) karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistusregistrikanne puudub tingimusel, et liidu kodanikule on vastavad dokumendid väljastanud selle liikmesriigi ametiasutus, mille kodakondsust asjaomane kodanik omab

– karistusregistri väljavõte „bulletin n°3“: kanne puudub.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Sündi puudutav vorm (1)

– sünnitõend;

– ajutine sünnitõend, kui tegu on vastsündinud leidlapsega või riigi eestkoste all oleva alaealisega, kellel puudub teadaolevalt sünnitõend või kelle puhul on taotletud ema isiku saladuses hoidmist;

– kohtuotsus sünni registreerimise kohta;

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta;

– ametlik tõend, mille väljastab notar või diplomaatiline või konsulaaresindus abielluda soovivale isikule, kellel ei ole võimalik hankida sünnitõendi täielikku ärakirja;

ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– sünnitõendit asendav OFPRA tõend;

– prefekti antav päritolutunnistus, mis asendab sünnitunnistust juhul, kui ei ole koostatud ajutist sünnitõendit ja kui on taotletud ema isiku saladuses hoidmist;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus sünnitõendi kohta;

elusolekut puudutav vorm (2)

– elusolekutõend (prantsuse kodanik välisriigis);

surma puudutav vorm (3)

– surmatõend;

– surmatõendi kanne surnu elukoha registris;

– surnultsünni tõend;

– sünnitõend;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– kohtuotsus surnuks tunnistamise kohta;

– kohtuotsus teadmata kadunuks tunnistamise kohta;

– kohtuotsus sünni- või surmatõendi väljastamise kohta;

ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus surmatõendi kohta;

– märge „Mort en déportation“ (isik, kes on surnud küüditatuna või vangilaagris);

– märge „Victime du terrorisme“ (terrorismiohver);

– märge „Mort pour la France“ (surnud Prantsusmaa eest);

– märge „Mort pour le service de la Nation“ (surnud rahvast teenides);

– surmatõendit asendav OFPRA tõend;

abielu puudutav vorm (4)

– sünnitõend;

– abielutõend;

– kohtuotsus sünni- või abielutõendi väljastamise kohta;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– tõend ilmaliku abielu kohta;

otsus abielulahutuse või lahuselu kohta;

– abieluvaralepingu olemasolu notariaalne kinnitus;

ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus abielutõendi kohta;

– abielutõendit asendav OFPRA tõend;

abieluvõimet puudutav vorm (5)

– diplomaatilise või konsulaaresinduse väljastatav abieluvõimetõend;

perekonnaseisu puudutav vorm (6)

– abielutõend;

– sünnitõend;

– ajutine sünnitõend, kui tegu on vastsündinud leidlapsega või riigi eestkoste all oleva alaealisega, kellel puudub teadaolevalt sünnitõend või kelle puhul on taotletud ema isiku saladuses hoidmist;

– kohtuotsus sünni registreerimise kohta;

– kohtuotsus sünni- või abielutõendi väljastamise kohta;

– ametlik tõend, mille väljastab notar või diplomaatiline või konsulaaresindus abielluda soovivale isikule, kellel ei ole võimalik hankida sünnitõendi täielikku ärakirja;

ametlik tõend, mis väljastatakse isikule, kellel ei ole võimalik hankida selliste perekonnaseisuaktide ärakirju, mille originaalid on hävinud või kadunud õnnetusjuhtumi või sõjategevuse tõttu;

– sünnitõendit asendav OFPRA tõend;

– esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe parandusotsus sünnitõendi kohta;

– diplomaatilise või konsulaaresinduse väljastatav tõend vallalisuse kohta (certificat de célibat);

registreeritud kooselu puudutav vorm (7)

– sünnitõend;

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga;

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta;

– surmatõend;

– surmatõendi kanne surnu elukoha registris;

vabaabieluleping (convention de PACS), mille on kinnitanud perekonnaseisuametnik, diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik (varem esimese astme kohtu (tribunal d’instance) kohtusekretär);

– notariaalselt tõestatud vabaabieluleping;

– kinnitus vabaabielulepingu sõlmimise/muutmise/lõpetamise registreerimise kohta, mille on väljastanud perekonnaseisuametnik (varem esimese astme kohtu (tribunal d’instance) kohtusekretär) või notar;

– SCECi tõend vabaabielulepingu puudumise kohta;

registreeritud kooselu lepingu sõlmimise võimet puudutav vorm (8)

– sünnitõend (millel puudub märge vabaabielulepingu kohta; vt vormi punkt 5.2);

registreeritud kooselu olekut puudutav vorm (9)

– sünnitõend (välja arvatud välismaal sündinud välisriigi kodanike puhul);

– täislapsendamist käsitleva kohtuotsuse resolutsiooni ärakiri, mis on võrdsustatud sünnitõendiga (välja arvatud välismaal sündinud välisriigi kodanike puhul);

– kohtuotsus sünnitõendi väljastamise kohta (välja arvatud välismaal sündinud välisriigi kodanike puhul);

– surmatõend;

– surmatõendi kanne surnu elukoha registris;

– SCECi tõend vabaabielulepingu puudumise kohta (välja arvatud välismaal sündinud välisriigi kodanike puhul);

ASUKOHTA ja/või ELUKOHTA puudutav vorm (10)

– elukohatõend (välismaal elavad prantslased);

– tõendid elukoha vahetamise kohta (välismaal elavad prantslased);

karistusregistri väljavõtet puudutav vorm (11)

– karistusregistri väljavõte „bulletin n°3“.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Vandetõlgid peavad olema kohtu heakskiidetud eksperdid; ekspertide loetelud (neis kõigis on ametlike tõlkijate (vandetõlkide) jaotis) on esitatud kassatsioonikohtu veebisaidil aadressil

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.courdecassation.fr/informations_services_6/experts_judiciaires_8700.html .

Pädevate tõlkijate loetelusid uuendatakse igal aastal ja need pannakse üles järgmisele veebisaidile:

  • Lingil klikates avaneb uus akenkassatsioonikohtu tunnustatud eksperdid;
  • Lingil klikates avaneb uus akenheakskiidetud ekspertide loetelud, mille on koostanud 36 apellatsioonikohut ja kuhu kuuluvad jaotisesse „Kirjalik ja suuline tõlge“ kantud spetsialistid. Apellatsioonikohtud uuendavad enda koostatud loetelusid ise ja edastavad need erineva sagedusega kassatsioonikohtule. Mõnikord on võimalik leida värskem kohtu poolt heakskiidetud ekspertide loetelu otse teatavate apellatsioonikohtute veebisaite külastades.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Enekõike tuleb märkida, et teatavaid koopiaid ja ärakirju saavad väljastada ainult haldus- või kohtuasutused või õiguspraktikud. Selliste dokumentide hulka kuuluvad kohtudokumentide või notariaalsete aktide ärakirjad, mida saavad väljastada ainult kohtukantselei või ministeeriumi ametnikud (näiteks notarid, kohtutäiturid või perekonnaseisuametnikud nende perekonnaseisuaktide puhul, mille nad on hoiule võtnud).

Muude dokumentide suhtes kaotati üldsuse ja ametiasutuste suhete seadustiku (Code des relations entre le public et l'administration ) artikliga R113-10 nõue esitada haldusmenetlustes selliste dokumentide kinnitatud fotokoopiad, mille on väljastanud haldusasutus ja millest tavalise fotokoopia esitamine ei ole mõne õigusaktiga juba lubatud. Teisalt on selle sama tekstiga ette nähtud, et avalikkuse soovil jätkavad haldusasutused välisriikide nõutavate ärakirjade kinnitamist. Selliseid ärakirju väljastavate asutuste kohta puudub loetelu kui selline. Samas on kohalike omavalitsuste üldseadustiku (Code général des collectivités territoriales) artikliga R. 2122-8 ette nähtud, et sel eesmärgil esitatud dokumentide õigsust võivad kinnitada kohaliku omavalitsuse juht ja tema poolt selleks volitatud kohaliku omavalitsuse ametnikud.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Formaalselt ei ole kinnitatud tõlked reguleeritud ühegi õigusnormiga.

Samas on kinnitatud tõlge võimalik ära tunda järgmiste elementide järgi.

Esiteks peab tõlke olema teinud tõlkija, kes on kantud apellatsioonikohtu või kassatsioonikohtu ekspertide loetellu.

Teiseks on vandetõlkel harilikult järgmised elemendid:

–          sellel on märge „tõlke vastavus originaalile on kinnitatud“ (certifiée conforme à l’original);

–          leheküljed on nummerdatud ja igal leheküljel on tõlkija käsikirjalised initsiaalid;

–          viimasel leheküljel on vannutatud eksperdi allkiri, pitsati jäljend ja nimi;

–          tõlkel on teksti kordumatu registrikood (numbri määrab ekspert ning see on sama nii originaali kui ka selle tõlke puhul).

Samas ei ole ükski neist neljast elemendist kohustuslik.

Ärakirjad, mille vastavust originaalile on kinnitatud, on varustatud nende vastavust tõendava pitsati jäljendiga ning kinnitav asutus on need dateerinud ja allkirjastanud.

Seevastu kinnitatud koopiaid või kohtudokumentide või notariaalsete aktide ärakirju võivad väljastada ainult selle akti hoiule võtnud ametiasutused, mille koopia või ärakiri väljastatakse. Koopiad ja ärakirjad dateeritakse ja allkirjastatakse ja neile lüüakse vajaduse korral dokumendi koostanud asutuse tempel.

Perekonnaseisuaktide ärakirjadel ja väljavõtetel on omavalitsusüksuse, diplomaatilise või konsulaaresinduse või välisministeeriumi perekonnaseisu keskbüroo tempel ning need on dateerinud ja allkirjastanud akti hoiule võtnud perekonnaseisuametnik.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Ärakirjad, mille vastavust originaalile on kinnitatud, on varustatud nende vastavust tõendava pitsati jäljendiga ning kinnitav asutus on need dateerinud ja allkirjastanud.

Seevastu kinnitatud koopiaid või kohtudokumentide või notariaalsete aktide ärakirju võivad väljastada ainult selle akti hoiule võtnud ametiasutused, mille koopia või ärakiri väljastatakse. Koopiad ja ärakirjad dateeritakse ja allkirjastatakse ja neile lüüakse vajaduse korral dokumendi koostanud asutuse tempel.

Perekonnaseisuaktide ärakirjadel ja väljavõtetel on omavalitsusüksuse, diplomaatilise või konsulaaresinduse või välisministeeriumi perekonnaseisu keskbüroo tempel ning need on dateerinud ja allkirjastanud akti hoiule võtnud perekonnaseisuametnik.

Viimati uuendatud: 23/04/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Horvaatia

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Horvaatia Vabariik aktsepteerib avalikke dokumente ainult horvaadi keeles, st ta ei aktsepteeri avalikke dokumente muudes ELi liikmesriikide ametlikes keeltes.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide loetelu:

– sünnitõend (rodni list) (I lisa)

– surmatõend (smrtni list) (III lisa)

– abielutõend (vjenčani list) (IV lisa)

– vallalisuse tõend (potvrda o slobodnom bračnom stanju) (VI lisa)

– registreeritud kooselu tõend (potvrda o životnom partnerstvu) (VII lisa)

– alalise asukoha ja/või elukoha tõend (uvjerenje o prebivalištu i/ili boravištu) (X lisa)

– karistusregistrikande puudumise tõend (potvrda o nepostojanju kaznene evidencije) (XI lisa)

Märkus: I–VII lisas osutatud avalikke dokumente annab välja avaliku halduse ministeerium (Ministarstvo uprave), XI lisas osutatud avalikke dokumente siseministeerium (Ministarstvo unutarnjih poslova) ja XI lisas osutatud avalikke dokumente justiitsministeerium (Ministarstvo pravosuđa).

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Nende avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid:

– sünnitõend (I lisa)

– surmatõend (III lisa)

– abielutõend (IV lisa)

– vallalisuse tõend (VI lisa)

– registreeritud kooselu tõend (VII lisa)

– alalise asukoha ja/või elukoha tõend (X lisa)

– karistusregistrikande puudumise tõend (XI lisa)

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Horvaatia õiguse kohaselt on kinnitatud tõlkeid kvalifitseeritud tegema kohtutõlgid.

Ajakohane kohtutõlkide nimekiri justiitsministeeriumi veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://pravosudje.gov.hr/UserDocsImages/dokumenti/Pravo%20na%20pristup%20informacijama/Registri%20i%20baze%20podataka/Popis%20stalnih%20sudskih%20tumaca.pdf

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Horvaatia õiguse kohaselt võivad avalike dokumentide kinnitatud ärakirju väljastada notarid (javni bilježnici). Kvalifitseeritud notarite loetelu (Imenik javnih bilježnika) haldab Horvaatia Notarite Koja (Hrvatska javnobilježnička komora) eestseisus (Upravni odbor) ja sellega saab tutvuda koja veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.hjk.hr/Uredi

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad saab ära tunda tavalise visuaalse kontrolli teel, sest iga tõlge või ärakiri kannab kohtutõlgi või notari templit, mis näitab selgelt, et asjaomane dokument on tõlge või ärakiri.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakirja erijoon on selle koostanud notari tempel.

Viimati uuendatud: 30/07/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Itaalia

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Aktsepteeritakse järgmisi keeli:

itaalia keel (ametlik riigikeel);

saksa keel eristaatusega Trentino Alto Adige regioonis (alus: Vabariigi Presidendi 31. augusti 1972. aasta dekreet nr 670 ja Vabariigi Presidendi 15. juuli 1988. aasta dekreet nr 574) ;

prantsuse keel eristaatusega Valle d’Aosta regioonis (alus: põhiseadust täiendava 26. veebruari 1948. aasta seaduse nr 4 artikkel 38);

sloveeni keel eristaatusega Friuli Venezia Giulia regioonis (alus: 23. veebruari 2001. aasta seaduse nr 38 artikkel 8).

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud dokumentide hulka kuuluvad järgmised rahvastikuandmetega seotud dokumendid.

Kohaldamisala

Avalikud dokumendid

Sünd

  • sünnitõend (certificato di nascita)
  • sünnitõendi väljavõte (estratto dell’atto di nascita)
  • sünnitõendi täielik ärakiri (copia integrale atto di nascita)

Elusolek

  • tõend elusoleku kohta (certificato di esistenza in vita)

Surm

  • surmatõend (certificato di morte);
  • surmaakti väljavõte (estratto atto di morte);
  • Surmatõendi täielik ärakiri (copia integrale atto di morte)

Nimi

  • sünnitõend
  • sünnitõendi väljavõte
  • sünnitõendi täielik ärakiri

Abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis

  • abielutõend (certificato di matrimonio)
  • abielutõendi väljavõte (estratto dell’atto di matrimonio)
  • abielutõendi täielik ärakiri (copia integrale atto di matrimonio)
  • tõend abieluvõime kohta (või tõend abiellumist takistavate asjaolude puudumise kohta (nulla osta))
  • perekonnaseisutõend (certificato di stato civile)
  • sünnitõendi väljavõte

Abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine

  • abielutõend
  • abielutõendi väljavõte
  • lahuselu/abielulahutuse kokkuleppe täielik ärakiri
  • sünnitõendi väljavõte

Registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus

  • registreeritud kooselu tõend
  • registreeritud koosellu astumise akti väljavõte
  • registreeritud kooselu astumise akti täielik ärakiri
  • registreeritud koosellu astumise võime
  • sünnitõendi väljavõte

Registreeritud kooselu lõpetamine

  • registreeritud koosellu astumise akti väljavõte
  • sünnitõendi väljavõte

Põlvnemine

  • sünnitõendi väljavõte, millele on märgitud isa ja ema

Asukoht ja/või elukoht

  • elukohatõend

Kodakondsus

  • kodakondsustunnistus
  • sünnitõendi väljavõte

Lapsendamine

  • sünnitõendi väljavõte

Karistusregistrikande puudumine

  • karistusregistri väljavõte

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Avalikud dokumendid

Mitmekeelne standardvorm

Sünnitõend

I lisa — Sünd

Tõend elusoleku kohta

II lisa — elusolek

Surmatõend

III lisa — surm

Abielutõend

IV lisa — abielu

Tõend abieluvõime kohta (või tõend abiellumist takistavate asjaolude puudumise kohta)

V lisa — abieluvõime

Perekonnaseisutõend

VI lisa — perekonnaseis

Registreeritud kooselu tõend;

VII lisa — registreeritud kooselu

Tõend registreeritud koosellu astumise võime kohta

VIII lisa — registreeritud koosellu astumise võime

Tõend registreeritud kooselu staatuse kohta

IX lisa — tõend registreeritud kooselu staatuse kohta

Elukohatõend

X lisa — asukoht ja/või elukoht

Karistusregistri väljavõte

XI lisa — karistusregistrikande puudumine

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Ametlikku loetelu tõlkijate ja tõlkide kohta ei ole olemas. Samas on kohtute juures registrid, kuhu tõlkija või tõlk võib end kirja panna konsultandina.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Vabariigi Presidenti 28. detsembri 2000. aasta dekreedi nr 445 artikli 18 lõike 2 esimese lause kohaselt võivad ärakirjade õigsust kinnitada järgmised isikud:

ametnik, kes ärakirja väljastas, kes on originaaldokumendi hoiule võtnud või kellele dokument tuleb esitada;

notar;

kohtusekretär;

omavalitsusüksuse peasekretär (segretario comunale) või muu omavalitsusüksuse juhi volitatud ametnik.

Rahvastikuregistri ja perekonnaseisuameti ülesandeid – mis kuuluvad riigi pädevusse – täidavad rahvastikuandmete valdkonnas omavalitsusüksuste juhid kui riigiametnikud, samuti nende poolt volitatud töötajad.

NB: rahvastikuandmete valdkonnas väljastavad rahvastikuregistritõendeid (certificati anagrafici) (Vabariigi Presidendi dekreedi nr 223/1989 artikkel 33) ja vastavatesse registritesse kantud perekonnaseisuaktide väljavõtteid (estratti degli atti di stato civile) (Vabariigi Presidendi dekreedi nr 396/2000 artiklid 106–108) riigiametnikud.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlgete puhul tuleb dokumentidele lisada tõlge itaalia keelde, mille vastavust võõrkeelsele tekstile peab olema kinnitanud diplomaatiline või konsulaaresindus, ametlik tõlkija või tõlk, kes kinnitab vandega vastavust võõrkeelsele tekstile. Diplomaatiline või konsulaaresindus, tõlkija või tõlk peavad tõlkele lisama oma isikuandmed ja allkirja või lisaks allkirjale nende esindatava asutuse templi, samuti märke vastutuse võtmise kohta tehtud tõlke eest.

Kinnitatud ärakirjade lõpus peab olema vastavat volitust omava ametiisiku kinnitus originaalile vastavuse kohta; ametnik peab lisaks sellel märkima väljastamise kuupäeva ja koha, dokumendi lehtede arvu, oma ees- ja perenime ja ametinimetuse ning oma allkirja ja asutuse templi. Juhul kui akti või dokumendi ärakiri koosneb mitmest lehest, lisab ametiisik iga lehe servale oma allkirja.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Seoses punktis e esitatud teabega tuleb meeles pidada, et dokumentide ärakirjade kinnitamine kujutab enesest vastavat volitust omava ametiisiku kinnitust ärakirja täpse vastavuse kohta originaalile.

Toimingut, millega kinnitatakse ärakirja vastavust originaalile, nimetatakse õigsuse kinnitamiseks (autentica), kui toimingul on juriidilised tagajärjed, mis muudavad ärakirja võrdväärseks originaaliga. Selliseid kinnitatud ärakirju nimetatakse itaalia keeles „copia autentica“.

Viimati uuendatud: 31/05/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Küpros

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Kreeka ja inglise keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Küprose ametiasutused nimetavad näiteks allpool loetletud avalikke dokumente.

Sünd: sünnitõend

Surm: surmatõend

Abielu: abielutõend

Abieluvõime: abieluvõime tõend

Registreeritud kooselu: registreeritud kooselu tõend

Elukoht: alalise elukoha tõend

Registreeritud kooselu lõpetamine: tõend registreeritud kooselu lõpetamist käsitleva ühisavalduse registreerimise kohta

Karistusregistrikande puudumine: tõend karistusregistrikande puudumise kohta

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

sünnitõend

surmatõend

abielutõend

abieluvõime tõend

registreeritud kooselu tõend

alalise elukoha tõend

tõend karistusregistrikande puudumise kohta

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Lingil klikates avaneb uus akenVandetõlkide registri leiab siseministeeriumi pressi- ja teabebüroo veebisaidilt.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Rahvastikuregistri ja rände osakond

sünnitõend

surmatõend

abieluvõime tõend

registreeritud kooselu tõend

tõend registreeritud kooselu lõpetamist käsitleva ühisavalduse registreerimise kohta

Piirkondlikud omavalitsused (Επαρχιακές Διοικήσεις)

sünnitõend

surmatõend

alalise elukoha tõend

Omavalitsusüksused

abielutõend

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Küprose Vabariigis vastutab ametlike tõlgete eest vandetõlkide nõukogu ja tema juhiste järgi peavad kõik vandetõlkidele tõlkimiseks antavad dokumendid olema ehtsad ja nõuetekohaselt kinnitatud. Vandetõlgi tõlgitud teksti külge kinnitatakse tõlkimiseks antud dokumendi koopia, mille lõpus on tõlgi allkiri ja tempel.

Vandetõlk ei kinnita tõlkimiseks antud dokumendi ehtsust spetsiaalse templiga, vaid kontrollib dokumendi ehtsust enne tõlkima asumist. Kui ta leiab, et dokument ei ole ehtne, siis ta seda ei tõlgi.

Vandetõlk kinnitab oma tõlgitud teksti õigsust üksnes juhul, kui tal palutakse esitada oma tõlkest tõestatud ärakiri.

Tõlge

Ristkülikukujuline e-tempel kirjaga „lisatud dokumendi tõlge on õige ja täpne“

Ümmargune originaaltempel, mille on vandetõlgile andnud vandetõlkide nõukogu

Vandetõlgi omakäeline allkiri

Vandetõlgi nimi

Maksumärk (2-eurone maksumärk, mis kinnitatakse dokumendile templist pisut allapoole ja millele lüüakse ümmargune tempel)

Tõlke ärakiri

Ristkülikukujuline originaal-e-tempel kirjaga „tõlgitud dokumendi tõestatud ärakiri“

Ümmargune originaaltempel, mille on vandetõlgile andnud vandetõlkide nõukogu

Vandetõlgi nimi ja omakäeline allkiri

Maksumärk (2-eurone maksumärk, mis kinnitatakse dokumendile templist pisut allapoole ja millele lüüakse ümmargune tempel)

Kinnitatud dokument

Vandetõlgi (ümmargune) tempel on sinist ja ristkülikukujuline e-tempel musta värvi.

2-eurone maksumärk kinnitatakse templist pisut allapoole ja sellele lüüakse ümmargune tempel.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Vandetõlgi (ümmargune) tempel on sinist ja ristkülikukujuline e-tempel musta värvi.

2-eurone maksumärk kinnitatakse templist pisut allapoole ja sellele lüüakse ümmargune tempel.

Viimati uuendatud: 08/11/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Läti

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Läti keel.

Teatavatel seaduses väga kitsalt kindlaksmääratud juhtudel saab teha erandeid: näiteks sisserändeseaduses (Imigrācijas likums) on sätestatud, et sponsorluse heakskiitmiseks või elamislubade pikendamiseks vajalikud dokumendid (nt karistusregistrikande puudumise tõend, sugulust või hõimlust tõendavate dokumentide ärakirjad või muud Läti õiguse kohaselt nõutavad dokumendid) võib esitada läti, inglise, prantsuse, saksa või vene keeles.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Sünd: sünnitõend (dzimšanas apliecība) või sünniregistri väljavõte (izziņa no dzimšanas reģistra), mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond (Dzimtsarakstu departaments); sünnitõend või sünniregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet (Dzimtsarakstu nodaļa); rahvastikuregistri väljavõte (izziņa no Iedzīvotāju reģistra), mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet (Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde); sünnitõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Elusolek: notari tõend (zvērināts notārs); välisriigis asuva Läti diplomaatilise või konsulaaresinduse tõend.

Surm: surmatõend (miršanas apliecība) või surmaregistri väljavõte (izziņa no miršanas reģistra), mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; surmatõend või surmaregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; surmatõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Nimi: eesnime ja/või perekonnanime muutmise otsus (lēmums par uzvārda maiņu un/vai vārda maiņu), mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakonna tõend; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Abielu, sealhulgas abieluvõime: abielutõend (laulības apliecība) või abieluregistri väljavõte (izziņa no laulības reģistra), mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; abielutõend või abieluregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet; abielutõend, mille on välja andnud ühe tsiviilseadustikus (Civillikums) loetletud usuühenduse vaimulik; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; abielutõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Läti ei anna välja abieluvõimet tõendavat dokumenti. Sellise tõendi asemel võib isik taotleda teavet oma perekonnaseisu kohta.

Abielulahutus või abielu kehtetuks tunnistamine: notariaalakt (notariāls akts), mis kinnitab abielulahutust (laulības šķiršanas apliecība); kohtuotsus (tiesas nolēmums); rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; välisriigis asuva Läti diplomaatilise või konsulaaresinduse tõend; abieluregistri väljavõte, mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond ja mis tõendab abielulahutust; abieluregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet ja mis tõendab abielulahutust.

Vanemlus: kohtuotsus; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Lapsendamine: kohtuotsus; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet.

Alaline asukoht ja/või elukoht: rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kohalik omavalitsus.

Kodakondsus: rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Karistusregistrikande puudumine: Karistusregistri väljavõte (izziņa no sodu reģistra), mille on välja andnud siseministeeriumi teabekeskus (Informācijas centrs); välisriigis asuva Läti diplomaatilise või konsulaaresinduse tõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Sünd: sünnitõend või sünniregistri väljavõte, mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; sünnitõend või sünniregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; sünnitõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Elusolek: notari tõend; välisriigis asuva Läti diplomaatilise või konsulaaresinduse tõend.

Surm: surmatõend või surmaregistri väljavõte, mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; surmatõend või surmaregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; surmatõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Abielu: abielutõend või abieluregistri väljavõte, mille on välja andnud justiitsministeeriumi perekonnaseisuosakond; abielutõend või abieluregistri väljavõte, mille on välja andnud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuamet; abielutõend, mille on välja andnud ühe tsiviilseadustikus loetletud usuühenduse vaimulik; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; abielutõend (originaal või duplikaat) või rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Perekonnaseis: rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis.

Alaline asukoht ja/või elukoht: rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud Läti diplomaatiline või konsulaaresindus välisriigis; rahvastikuregistri väljavõte, mille on välja andnud kohalik omavalitsus.

Karistusregistrikande puudumine: karistusregistri väljavõte, mille on välja andnud siseministeeriumi teabekeskus; välisriigis asuva Läti diplomaatilise või konsulaaresinduse tõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Sellist nimekirja ei ole, sest Lätis võib tõlke kinnitada iga füüsiline isik, kes võtab seaduses sätestatud korras vastutuse dokumendi tõlkes leiduvate vigadega tekitatava kahju eest.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Dokumentide ärakirju võib kinnitada notar. Kui seadus ei nõua, et ärakirja kinnitaks notar, võib selle õigsust kinnitada ka asjaomane organisatsioon (Lingil klikates avaneb uus akendokumentide õigusjõu seaduse (Dokumentu juridiskā spēka likuma) § 6).

Dokumendi ärakirja õigsust saab kinnitada ka füüsiline isik, kes on dokumendi autor. Füüsiline isik võib kinnitada ka teiselt füüsiliselt isikult või organisatsioonilt saadud dokumendi ärakirja õigsust, kui seadus ei nõua autori nõusolekut.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Tõlkija kinnitab tõlke õigsust tõlke viimasel leheküljel teksti all läti keeles. Tõlkija lisab trükitähtedes sõnad „TULKOJUMS PAREIZS“ („tõlge õige“), oma ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, oma allkirja, kinnitamise koha ja kuupäeva (vt Lingil klikates avaneb uus akenvalitsuse määrus nr 291 riigikeelde tehtud dokumenditõlgete kinnitamise korra kohta (Ministru kabineta noteikumus Nr.291 Kārtība, kādā apliecināmi dokumentu tulkojumi valsts valodā)).

Sarnased nõuded kehtivad kinnitatud ärakirjade suhtes (vt järgmine punkt).

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Esimese lehekülje ülemisse paremasse nurka tuleb lisada trükitähtedes sõna „KOPIJA“ („ärakiri“). Kinnitusmärge sisaldab trükitähtedes sõnu „KOPIJA PAREIZA“ („ärakiri õige“); ärakirja õigsust kinnitava ametniku täielikku ametinimetust (sh organisatsiooni täisnimi ja vajaduse korral muu teave, mis võimaldab isiku üheselt tuvastada), ametniku allkirja ja ametniku nime loetaval kujul ning kinnitamise kuupäeva.

Viimati uuendatud: 16/04/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Leedu

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Leedu Vabariigi riigikeel on leedu keel.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Artikli 24 lõike 1 punkt b:

a) sünnitõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

sünnikande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

b) notariaalne kinnitus füüsilise isiku elusoleku ja teatud kohas viibimise kohta

isiku elusoleku ja teatud kohas viibimise tõend (mille on välja andnud riiklik sotsiaalkindlustusamet)

c) surmatõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

surmakande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

d) eesnime, perekonnanime või kodakondsuse muutmise tõend (väljastati 4. detsembrist 2005 kuni 1. jaanuarini 2017)

perekonnaseisuakti muutmis- või täiendamiskande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

e) abielu:

abielutõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

abielukande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

Abieluvõime:

abieluvõimetõend

konsulaartõend perekonnaseisu kohta

perekonnaseisutõend

f) abielulahutuse tõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

abielulahutuskande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

kohtuotsus abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise kohta

lahuselu kinnitavaid dokumente ei väljastata

g) –

h) –

i) sünnitõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

sünnikande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

lapse isa ja ema notariaalselt tõestatud ühisavaldus isaduse omaksvõtmise kohta

kohtuotsus emaduse või isaduse tuvastamise kohta

kohtuotsus isaduse või emaduse vaidlustamise kohta

j) sünnitõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

sünnikande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

kohtuotsus lapsendamise kohta

k) ametlikult teatatud elukoha tõend

isikuandmeid käsitlev rahvastikuregistri tõend

l) pass / isikutunnistus

sünnitõend (väljastati 1. jaanuarist 1992 kuni 1. jaanuarini 2017)

sünnikande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

kodakondsuse saamist, kaotamist või taastamist käsitlevad kohtumäärused ja -otsused

m) kahtlustatavate, süüdistatavate ja süüdimõistetud isikute registri tõend füüsilise isiku kohta

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Artikli 24 lõike 1 punkt c:

a) sünnikande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

b) –

c) surmakande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

d) –

e) abielukande väljavõte (väljastatakse alates 1. jaanuarist 2017)

abieluvõimetõend

k) ametlikult teatatud elukoha tõend

isikuandmeid käsitlev rahvastikuregistri tõend

m) kahtlustatavate, süüdistatavate ja süüdimõistetud isikute registri tõend füüsilise isiku kohta

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Kinnitatud tõlkeid tegevate tõlkijate nimekirja ei ole.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

– notarid

– riigi- ja omavalitsusasutused (enda väljastatud dokumentide puhul)

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlkeid ega konkreetseid nõudeid tõlgetele või nende kinnitatud ärakirjadele ei ole. Tõlgetel märgitakse tavaliselt dokumendi tõlkinud tõlkebüroo või tõlkija nimi. Teatud juhtudel kinnitab tõlkija allkirja või tõlke õigsust notar.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kui dokumendi kinnitab riigi- või omavalitsusasutus:

on tema väljastatud dokumendi ärakirja lõpus kinnitusmärge, mis sisaldab sõnu „ärakiri õige“ või „väljavõte õige“ koos kuupäeva ning ärakirja või väljavõtte õigsust kinnitava asutuse juhataja või muu volitatud isiku ametinimetuse, allkirja, eesnime või initsiaali ja perekonnanimega.

Kui elektroonilise dokumendi paberärakirja õigsust kinnitatakse IT-vahenditega, sisaldab seda kinnitama volitatud juriidilise isiku kinnitusmärge sõnu „ärakiri õige“, seda kinnitama volitatud juriidilise isiku nime ja kuupäeva. Kinnitusmärke võib lisada ka templiga.

Notariaalmärkesse tuleb lisada notariaaltoimingu kuupäev, notariaaltoimingut tegeva notaribüroo nimi, notari ees- ja perekonnanimi, notariaaltoimingu notariaalregistri number, notaritasu notariaaltoimingu eest (kui notar tasu ei võta, tuleks kirjutada sõnad „tasu ei võetud“), riiklikest registritest kontrollimise tasu, riiklike registrite tasu, muude kliendi soovil osutatud teenuste tasu ja notari allkiri.

Ärakirja/väljavõtte õigsust kinnitav märge:

„___ _____________ 20_____

Mina, _______________________________________________________________________, kinnitan esitatud dokumendi õigsust.

Notariaalregistri nr: ________________________

Notaritasu: __________________________

Muude kliendi soovil osutatud teenuste tasud: _________________

Notari allkiri“

Viimati uuendatud: 23/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Ungari

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Ungari keel.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

a. Sünd:

sünnitõend

b. Elusolek:

elusolekutõend

c. Surm:

surmatõend, kohtumäärus isiku surnuks tunnistamise kohta, kohtumäärus surma fakti tuvastamise kohta

d. Nimi: nimemuutmise tõend

e. Abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis:

abielutõend, perekonnaseisutõend

f. Abielulahutus, kooselu lõpetamine või abielu kehtetuks tunnistamine

kohtuotsus abielulahutuse kohta, kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta, kohtuotsus abielu kehtivuse kohta, kohtuotsus abielu olemasolu või puudumise tuvastamise kohta

g. Registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus:

registreeritud kooselu tõend, perekonnaseisutõend

h. Registreeritud kooselu lõpetamine, kooselu lõpetamine või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine:

määrus, millega tuvastatakse registreeritud kooselu lõpetamine notari poolt

i. Vanemlus:

sünnitõend, kohtuotsus isaduse tuvastamise kohta, kohtuotsus või - määrus isaduse eelduse ümberlükkamise kohta, kohtuotsus emaduse tuvastamise kohta

j. Lapsendamine:

eestkosteasutuse otsus lapsendamise kohta, kohtuotsus lapsendamise tühistamise kohta

k. Alaline asukoht ja/või elukoht:

ametlik elamisloakaart

l. Kodakondsus:

kodakondsustõend

m. Karistusregistrikande puudumine: karistusregistri väljavõte

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

1. Sünnitõend, surmatõend, abielutõend ja registreeritud kooselu tõend, mis on välja antud pärast 1. juulit 2014, tingimusel et tõendi sisu ei ole enne standardvormi väljaandmist muudetud

2. Elusolekutõend

3. Perekonnaseisutõend

4. Ametlik elamisloakaart

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Ungaris on kinnitatud tõlge tõlge, mille on teinud kinnitatud tõlkeid tegema volitatud organisatsioon.

Ungari õiguse kohaselt võib kinnitatud tõlkeid üldjuhul teha ainult Ungari Tõlke- ja Tõestamisamet (Országos Fordító és Fordításhitelesítő Iroda Zrt. ehk OFFI Zrt.).

Notarid, kellel on lubatud koostada dokumente võõrkeeles, võivad teha avalike dokumentide ja nende lisade kinnitatud tõlkeid sellesse keelde notari pädevusse kuuluvates küsimustes või kinnitada selliste dokumentide tõlgete õigsust. Notareid, kellel on õigus koostada dokumente muus keeles, saab otsida veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://start.mokk.hu/kozjegyzokereso.html?theme=dark#x.

Ungari konsulaarametnik, keda välisminister on volitanud täitma teatavaid notari ülesandeid, võib anda

tõlke õigsuse kinnitamiseks konsulaartõendi. Konsulaarametnik võib ka ise teha kinnitatud tõlkeid. Tõendeid välja andma volitatud konsulaarametnike ajakohastatud nimekiri: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.kormany.hu/hu/kulgazdasagi-es-kulugyminiszterium/kulkepviseletek.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Põhimõtteliselt on igal asutusel õigus teha oma vastutusalas oma kodukorra kohaselt kinnitatud ärakirju.

Notarid võivad väljastada tõendi, mis kinnitab, et ärakiri vastab neile esitatud dokumendile.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

OFFI Zrt. kinnitatud tõlked

A. Alates 2. juulist 2018 kasutatavad elemendid

1. OFFI koostab kinnitatud tõlked 210 x 297 mm suurusel turvapaberil, millel on giljoššmustriga ääris ja mis sisaldab elemente, mida on näha ainult mitmekordsel suurendamisel.

2. Teksti ümbritseb bordoopunane ääris, mille kohale on trükitud Ungari vapp ning äriühingu nimi ja logo. Esimesel real bordoopunase äärise sees ja kinnitusmärke kohal oleval real on esitatud dokumendi kordumatu tunnuskood.

3. Eraldi lehele prinditud kinnitatud tõlge klammerdatakse tõlgitud originaaldokumendi või selle kinnitatud ärakirja külge ja klamber pitseeritakse neljakandilise 30 × 25 mm suuruse turvamärgisega, millel on OFFI logo, holograafiline riba ja kordumatu järjekorranumber. See märgis on kinnituse oluline osa.

4. Võõrkeelest ungari keelde tõlkimisel lisatakse tõlkele ungari keeles järgmine kinnitusmärge:

„Ungari Tõlke- ja Tõestamisamet kinnitab, et käesolev kinnitatud tõlge vastab täielikult lisatud dokumendi tekstile.

Ungari Tõlke- ja Tõestamisamet ei vastuta tõlke aluseks olnud dokumendi ehtsuse ega sisu eest.“

Sellele järgneb väljaandmise koht ja kuupäev, sinise tindiga kirjutatud originaalallkiri, nimetempel ja tekst „tegevjuhi nimel“.

Võõrkeelde tõlkimisel lisatakse see kinnitusmärge tõlkele asjakohases keeles.

B. Enne 2. juulit 2018 kasutatud elemendid

Elemendid ja kinnitusmärked on samad mis punktis A järgmiste erinevustega.

1. Turvapaberi tagakülje paremas ülanurgas on näha trükitud vöötkood ja kordumatu tunnus.

2. Eraldi lehele prinditud kinnitatud tõlge köidetakse punase, valge ja rohelise nööriga tõlgitud originaaldokumendi või selle kinnitatud ärakirja külge ja nööri otsad kinnitatakse dokumendi külge sertifitseeritud OFFI märgisega, millele lüüakse OFFI ametlik tempel, et dokumente ei saaks märgist rikkumata üksteisest eraldada.

3. Võõrkeelest ungari keelde tõlkimisel järgnevad tõlkele lisatud ungarikeelsele kinnitusmärkele väljaandmise koht ja kuupäev, sinise tindiga kirjutatud originaalallkiri ja tekst „tegevjuhi nimel“.

3. OFFI poolt elektrooniliselt kinnitatud tõlgete elemendid

Tõlke välimus ja kinnitustempli tekst on samad mis paberversioonil.

Elektrooniliselt kinnitatud tõlge paikneb OFFI loodud kaustas (es3- või Dosszie-vormingus), mis sisaldab ka tõlkimiseks esitatud originaalfaili. Lisaks OFFI e-templit kandvale digitaalselt allkirjastatud kinnitatud tõlkele (PDF-vormingus) säilib ka kaustas sisalduva tõlkimiseks esitatud originaalfaili ehtsus.

Originaalfail ja tõlget sisaldav fail pannakse kausta selliselt, et failide eraldamine tühistab kinnituse, mistõttu kokku kuuluvad failid on üksteisega turvaliselt ühendatud.

Elektrooniline kinnitus tagab, et tõlke tegi OFFI Zrt., et failide sisu ei ole pärast kinnitamist muudetud ja et valminud tõlke sisu on sama mis tõlkimiseks esitatud tekstil.

Notariaalselt kinnitatud tõlked

Notariaalselt kinnitatud tõlked tunneb ära notariaaltoimingu numbri järgi. Tõlge peab olema kirjutatud originaaldokumendile või selle külge kinnitatud. Notarid lisavad originaaldokumendi tõlke kinnitamiseks selle lõppu kinnitusmärke.

Konsulaarametnike kinnitatud tõlked

Tõlge peab olema kirjutatud originaaldokumendile või selle külge kinnitatud ja tõlkele peab olema lisatud kinnitusmärge. Peale selle tuleb tõlke lõppu märkida, et tõlge vastab täielikult originaaldokumendile.

Konsulaarametnik kinnitab tõlke originaaldokumendi külge punase, valge ja rohelise nööriga, mis kinnitatakse valge ringja kleepmärgisega, mille mõlemale küljele lüüakse diplomaatilise esinduse numbritempel.

Kinnitusmärke tekst on järgmine:

Kinnitan, et mulle esitatud / minu tehtud tõlge vastab täielikult lisatud dokumendile, mis on ……………………………………………………………………………. keeles.-----------------------------------

Klient on maksnud konsulaartasu summas ....................................................
Asja number: …………………………………………………………………………..

Koostatud: ……………………….………………………………………………………….

tempel

allkiri

Kinnitusmärge võib olla ka muus vormis, tingimusel et seda ei saa originaaldokumendist või tõlkest eraldada ja et see sisaldab järgmisi kohustuslikke elemente:

a) märge võõrkeele kohta, millest dokument on tõlgitud;

b) sobiva variandi allakriipsutus tekstis „mulle esitatud / minu tehtud tõlge“ vastavalt sellele, kas konsulaarametnik kinnitab talle esitatud tõlke õigsust või on tõlke ise teinud;

c) makstud konsulaartasu suurus;

d) asja number;

e) kuupäev;

f) diplomaatilise esinduse numbritempel;

g) konsulaarametniku allkiri;

h) märge, et tegemist on konsulaarametnikuga.

Kuupäeva puhul tuleb aasta ja päev sulgudes ka sõnadega välja kirjutada.

Kinnitusmärge lüüakse tavaliselt templina dokumendile või eraldi lehele, mida ei saa originaaldokumendist või tõlkest eraldada.

Vajaduse korral võib konsulaarkinnituse eeltoodud tingimuste kohaselt koostada ka võõrkeeles, kui vastuvõtva riigi ametiasutused seda aktsepteerivad.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Notariaalselt kinnitatud ärakirjad

Notar võib dokumendi ärakirja kinnitada, kui dokument, millest ärakiri on tehtud, on selgesti loetav. Notar võrdleb ärakirja originaaldokumendiga ja kinnitab, et ärakiri vastab originaalile, lisades ärakirjale kinnitusmärke.

Kinnitusmärkes tuleb märkida:

a) et ärakiri tehti originaaldokumendist või selle ametlikust duplikaadist või ärakirjast;

b) kas esitatud dokumendil oli lõivumärk;

c) kas ärakiri puudutab ainult osa originaalist;

d) kas originaaldokumendis on näha muudatusi, kahjustusi või muid kahtlaseid elemente.

Neid reegleid tuleb kohaldada vajalike muudatustega, kui kinnitatakse dokumendist või elektroonilisest andmebaasist notari järelevalve all tehtud elektroonilist ärakirja või väljavõtet või elektroonilisest dokumendist tehtud paberärakirja või -väljavõtet. Notar allkirjastab elektroonilise ärakirja või väljavõtte kvalifitseeritud e-allkirjaga. Kinnitatud elektroonilisele duplikaadile või kinnitatud elektroonilisele ärakirjale ei ole vaja kinnitusmärget lisada, kui see on tehtud kahjustamata paberdokumendist või elektroonilisest notariaaldokumendist ja sisaldab kogu dokumenti, notari kvalifitseeritud e-allkirja ja ajatemplit.

Kohtu kinnitatud ärakirjad

Ärakiri, mille kohus teeb kohtule esitatud dokumendist, või ärakiri, mis tehakse mujal ja esitatakse kohtule kinnitamiseks, peab sisaldama järgmist:

a) fraasi „kinnitatud ärakiri“;

b) ärakirja koostanud isiku allkiri;

c) kohtu tempel;

d) ärakirja tegemise kellaaeg ja kuupäev.

Kui kohtuasja toimik on olemas e-dokumendina, tuleb e-dokumendi väljatrükil põhineva paberärakirja tegemisel järgida eeltoodud reegleid. Kui taotletakse e-dokumendina koostatud kohtuotsuse paberärakirja, peab ärakirjal olema e-dokumendi ajatempel ja e-allkiri ning märgitud isik, kelle e-allkirja e-dokument kannab.

Viimati uuendatud: 02/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Malta

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Malta aktsepteerib malta ja inglise keeles esitatud dokumente.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu on järgmine: sünnitõend, perekonnaseisutõend, abielutõend, registreeritud kooselu tõend, surmatõend ja karistusregistrikande puudumise tõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Avalikud dokumendid, millele võib tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid, on sünnitõend, perekonnaseisutõend, abielutõend, registreeritud kooselu tõend, surmatõend ja karistusregistrikande puudumise tõend. Perekonnaseisutõendiga tõendatakse nii abieluvõimet kui ka võimet sõlmida registreeritud kooselu.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Kuna Maltas ei ole volitatud tõlkijaid, puudub ka nimekiri isikutest, kes on kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid. Kuna tõlkijate õigusraamistik puudub, kasutab välisasjade ja kaubanduse edendamise ministeerium (MFTP) süsteemi, kus registreeritakse tõlkeid tegevate isikute allkirjad. Allkirjade andmebaas ei ole mõeldud avalikuks kasutuseks, seda kasutab ainult MFTP tõlkeid tegevate isikute allkirjade kinnitamiseks ja võrdlemiseks. Lisateavet leiab aadressilt: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://foreignaffairs.gov.mt/en/Pages/Authentication-of-Documents.aspx

Ka justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumil on tõlkide ja tõlkijate nimekiri (kättesaadav aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justiceservices.gov.mt/courtservices/CourtExperts/default.aspx), millest võib abi olla.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Tavaliselt teevad avalike dokumentide originaalist kinnitatud ärakirju advokaadid ja notarid. See ametiasutus, kellele tuleb dokument esitada, otsustab, kas ta aktsepteerib dokumendi ärakirja või mitte. Muude avalike dokumentide kinnitatud ärakirju saavad välja anda ka kohtud.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Muu dokumendi kinnitatud ärakirjal on tavaliselt märge selle kohta, et tegemist on kinnitatud ärakirjaga, ning selle isiku tempel ja allkiri, kellel on õigus kinnitatud ärakirja välja anda. Kinnitatud tõlkel on kuupäev ning tõlkija allkiri ja tempel.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Muu dokumendi kinnitatud ärakirjal on tavaliselt märge selle kohta, et tegemist on kinnitatud ärakirjaga, ning selle isiku tempel ja allkiri, kellel on õigus kinnitatud ärakirja välja anda.

Viimati uuendatud: 26/05/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Holland

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Aktsepteeritakse ainult hollandikeelseid dokumente.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Kõik määruse artikli 2 lõikes 1 loetletud avalikud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mis käsitlevad registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust (punkti g teine osa), ja dokumendid karistusregistri kannete puudumise kohta (punkt m), sest neid dokumente Madalmaades välja ei anta. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad näiteks avalikud dokumendid, mis käsitlevad järgmist:

a) sünd;

b) elusolek;

c) surm;

d) nimi;

e) abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;

f) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;

g) registreeritud kooselu;

h) registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine;

i) põlvnemine;

j) lapsendamine;

k) alaline asukoht ja/või elukoht;

l) kodakondsus.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Dokumendid, mis käsitlevad sündi, elusolekut, surma, abielu, abieluvõimet, perekonnaseisu, registreeritud kooselu ning alalist asukohta ja/või elukohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Vandetõlkide täieliku nimekirja leiate Lingil klikates avaneb uus akenvandetõlkide registri veebilehel.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

– Vallad nende avalike dokumentide korral, mida nad võivad välja anda;

– konsulaaresindused nende avalike dokumentide korral, mida nad võivad välja anda.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlkel ja kinnitatud ärakirjal on märge, et esitatud andmed on pärit originaaldokumendist või andmebaasist. Tõlkel või ärakirjal on selle ametniku allkiri, kellel on õigus dokument välja anda, ning dokumendi väljaandmise koht ja kuupäev. Enamasti on tõlkel või ärakirjal ka ametiasutuse tempel.

Kinnitatud tõlkel või ärakirjal on märge selle kohta, et dokument vastab originaalile. Tõlkel või ärakirjal on selle ametniku allkiri, kellel on õigus dokument välja anda, ning dokumendi väljaandmise koht ja kuupäev.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud tõlkel või ärakirjal on märge selle kohta, et dokument vastab originaalile. Tõlkel või ärakirjal on selle ametniku allkiri, kellel on õigus dokument välja anda, ning dokumendi väljaandmise koht ja kuupäev.

Viimati uuendatud: 17/04/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Austria

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Saksa keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Kohtute ja riigiprokuratuuri otsused, tõendid ja määrused.

Lisaks ka artikli 2 lõikes 1 osutatud järgmised avalikud dokumendid:

a) sünnitõend (Geburtsurkunde), registriväljavõte – sünd (Teilauszug Geburt)

c) surmatõend (Sterbeurkunde), registriväljavõte – surm (Teilauszug Tod)

d) nime muutmise otsus (Namensänderungsbescheid)

e) abielutõend (Heiratsurkunde), abieluvõimetõend (Ehefähigkeitszeugnis), registriväljavõte, mis kinnitab abielu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer Ehe) või registreeritud kooselu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer eingetragenen Partnerschaft)

f) määrus abielulahutuse kohta (Scheidungsbeschluss), määrus abielu kehtetuks tunnistamise kohta (Aufhebungsbeschluss der Ehe), kohtu otsus abielu tühisuse kohta (gerichtliche Nichtigerklärung)

g) kooselutõend (Partnerschaftsurkunde), registreeritud koosellu astumise võime tõend (Bestätigung der Fähigkeit eine Eingetragene Partnerschaft begründen zu können), registriväljavõte, mis kinnitab abielu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer Ehe) või registreeritud kooselu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer eingetragenen Partnerschaft)

h) registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamise määrus (Aufhebungsbeschluss der eingetragenen Partnerschaft), kohtu otsus registreeritud kooselu tühisuse kohta (gerichtliche Nichtigerklärung)

k) kinnitus elukoha registreerimise kohta (Meldebestätigung)

l) kodakondsustõend (Staatsbürgerschaftsnachweis)

m) karistusregistri väljavõte (Strafregisterbescheinigung)

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Avalikus halduses võib tõlkeabivahendina kasutatavaid vorme lisada järgmistele avalikele dokumentidele (artikli 7 lõike 1 alusel):

a) sünnitõend (Geburtsurkunde), registriväljavõte – sünd (Teilauszug Geburt)

c) surmatõend (Sterbeurkunde), registriväljavõte – surm (Teilauszug Tod)

e) abielutõend (Heiratsurkunde), abieluvõimetõend (Ehefähigkeitszeugnis), registriväljavõte, mis kinnitab abielu olemasolu Teilauszug über das Bestehen einer Ehe) või registreeritud kooselu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer eingetragenen Partnerschaft)

g) kooselutõend (Partnerschaftsurkunde), registreeritud koosellu astumise võime tõend (Bestätigung der Fähigkeit eine Eingetragene Partnerschaft begründen zu können), registriväljavõte, mis kinnitab abielu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer Ehe) või registreeritud kooselu olemasolu (Teilauszug über das Bestehen einer eingetragenen Partnerschaft)

Kohtusfääris mitmekeelseid vorme ei kasutata.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Austrias võivad kinnitatud tõlkeid teha isikud, kes on kantud vannutatud ja kohtu sertifitseeritud tõlkide nimekirja. See (pidevalt uuendatav) kohtutõlkide nimekiri on kättesaadav aadressil

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://sdgliste.justiz.gv.at/.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Kinnitatud ärakiri (koopia) on

isiku, kellel on õigus avalikku dokumenti koostada (nt notar),

esimese astme kohtu (Bezirksgericht) või

dokumendi välja andnud asutuse (mitte alati ja mitte iga asutuse) kinnitus selle kohta,

et dokumendi ärakiri vastab originaalile.

Austria kohtusüsteem aktsepteerib kinnitatud koopiaid, mille on välja andnud

a) kohtud (need leiab föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justiz.gv.at/home/gerichte/gerichtssuche~781.de.html)

ning

b) notarid (need leiab Austria notarite koja veebisaidilt aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.notar.at/de/).

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlked

Vaidlusi mittepuudutavat kohtumenetlust käsitleva föderaalseaduse (Außerstreitgesetz) artikli 190 lõike 1 järgi peab kirjaliku tõlke õigsust kinnitama vannutatud ja kohtu poolt sertifitseeritud tõlk oma allkirja ja pitseriga (Ekspertide ja tõlkide seaduse (Sachverständigen- und Dolmetschergesetz) paragrahv 14 ja paragrahvi 8 lõige 5).

Lisateavet kinnitatud tõlgete vormi kohta leiab Austria sertifitseeritud kohtutõlkide assotsiatsiooni (Österreichischer Verband der allgemein beeideten und gerichtlich zertifizierten Dolmetscher) veebisaidilt aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.gerichtsdolmetscher.at/Menu/Nutzliche-Informationen/BeglaubigteUebersetzungen

Kinnitatud koopiate väljastamine kohtu poolt

Kohus kinnitab

1. avaliku paberdokumendi ja selle elektroonilise või muus vormis ärakirja (koopia) või

2. elektroonilise avaliku dokumendi ja selle paberväljatrüki

vastavust. Dokumendid peavad olema selgelt loetavad tehniliste seadmetega, mis kohtul on kasutada.

Kinnitusmärge tuleb lisada sõltuvalt taotlusest kas kohtu koostatud või tema poolt hoolikalt kontrollitud paberärakirjale või paberdokumendi muule paberkoopiale või siis digitaalse avaliku dokumendi paberväljatrükile, mille on teinud kohus (kinnitatud paberärakiri), või sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja personalist paberdokumendi digiärakirjale (kinnitatud digiärakiri).

Kinnitamisel tuleb igal juhul täpsustada

1. kinnitamise koht ja kuupäev,

2. kas esitatud avalik dokument on paberdokument või digidokument ning kas see on originaal, tõestatud koopia, ärakiri, muu koopia või väljatrükk,

3. kas koopias, ärakirjas või väljatrükis on avalik dokument esitatud kogu mahus või ainult osa sellest.

Kinnitamisel tuleb ka täpsustada järgmine teave, kui see ei ilmne koopiast, ärakirjast või väljatrükist endast:

1. kas avalikul dokumendil on allkirjad, turvaelemendid või templid ning kui on, siis millised,

2. kui asjakohane, siis see, et avalik dokument on rebitud või selle välisilme on äärmiselt kahtlane,

3. kui asjakohane, siis see, et avaliku dokumendi osad on nähtavalt muudetud, läbi kriipsutatud, juurde lisatud või ääremärkusena lisatud.

Kinnitatud koopiate väljastamine notari poolt

Notaril on õigus kinnitada paberärakirja, digiärakirja või paberväljatrüki õigsust, kui dokument on selgelt loetav. Selleks et notar saaks kinnitada avaliku dokumendi, plaani, pildi või muu sarnase dokumendi digitaalse, fotomehaanilise või muul sarnasel viisil tehtud koopia õigsust, piisab, kui koopia on tehtud notari juuresolekul. Kui selline koopia ei sisalda kogu lehekülge, tuleb väljajätu kohta teha koopiale märge. Sama kehtib avalike digidokumentide paberväljatrükkide kohta.

Notar peab ärakirja (koopiat) hoolikalt võrdlema avaliku dokumendi originaaliga ning tegema märke selle õigsuse kohta paberärakirjale (-koopiale) või paberväljatrükile või lisama kinnituse selle õigsuse kohta digiärakirjale.

Kinnitus peab sisaldama ka järgmist teavet:

1. kas esitatud avalik dokument on paberdokument või digidokument ning kas see on originaal, tõestatud ärakiri, koopia, muu koopia või väljatrükk;

2. kas avalikul dokumendil on allkirjad, turvaelemendid või templid ning kui on, siis millised;

3. kas ärakirjal (koopial) või väljatrükil on avalik dokument esitatud kogu mahus või ainult osa sellest ja kui ainult osa, siis milline;

4. kui asjakohane, siis see, et esitatud dokument on rebitud või selle välisilme on äärmiselt kahtlane;

5. kui asjakohane, siis see, et osa dokumendist on muudetud, läbi kriipsutatud, juurde lisatud või ääremärkusena lisatud. Punktides 2 ja 5 osutatud teavet ei nõuta, kui koopia on tehtud fotokoopiana või sarnasel viisil ning osutatud asjaolud on koopial näha.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Vt punkt f.

Viimati uuendatud: 13/10/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Poola

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Poola keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

1) sünnitõend – lühiversioon;

2) sünnitõend – pikk versioon;

3) kohtuotsus, millega tuvastatakse registriameti kande sisu;

4) notariaalselt kinnitatud elusoleku tõend;

5) surmatõend – lühiversioon;

6) surmatõend – pikk versioon;

7) kohtuotsus isiku surnuks tunnistamise kohta;

8) kohtuotsus, millega tunnistatakse kehtetuks kohtuotsus isiku surnuks tunnistamise kohta;

9) kohtuotsus surma tuvastamise kohta;

10) kohtuotsus, millega tunnistatakse kehtetuks otsus surma tuvastamise kohta;

11) registriameti juhataja otsus nime ja perekonnanime muutmise kohta;

12) abielutõend – lühiversioon;

13) abielutõend – pikk versioon;

14) tsiviilõigusliku seisundi tõend;

15) Poola õiguse alusel abielu sõlmimist takistava asjaolu puudumise tõend;

16) kohtuotsus, millega lubatakse alla 18aastasel naisel abielluda;

17) kohtuotsus, millega lubatakse vaimselt haigel isikul või intellektipuudega isikul või otseliinis hõimlasel abielluda;

18) kohtuotsus, millega tuvastatakse abielu olemasolu;

19) kohtuotsus, millega tuvastatakse abielu puudumine;

20) kohtuotsus abielulahutuse kohta;

21) kohtuotsus lahuselu kohta;

22) kohtuotsus lahuselu lõppemise kohta;

23) kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta;

24) kohtuotsus lapsendamise kohta;

25) kohtuotsus lapsendamise lõpetamise kohta;

26) kohtuotsus isaduse tuvastamise kohta;

27) kohtuotsus emaduse tuvastamise kohta

28) kohtuotsus isaduse ümberlükkamise kohta;

29) kohtuotsus emaduse ümberlükkamise kohta;

30) kohtuotsus lapse kehtetu omaksvõtu kohta;

31) kohtuotsus lapse omaksvõtu kehtetuks tunnistamise kohta;

32) alalise elukoha registreerimise tõend;

33) ajutise elukoha registreerimise tõend;

34) residentsuse tõend;

35) Poola kodakondsuse andmise otsus;

36) Poola kodakondsuse taastamise otsus;

37) Poola kodakondsust kinnitav otsus;

38) repatrieerituna tunnustamise otsus;

39) huvitatud isiku taotlusel väljastatud tõend riiklikus karistusregistris registrikande puudumise kohta;

40) tõend, mille on välja andnud kohalik omavalitsus Poola kodanikule, kes elab teises liikmesriigis ja kes avaldab soovi hääletada või kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel või kohalikel valimistel elukohajärgses liikmesriigis vastavalt nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34)) ja nõukogu 19. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/80/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel) asjakohastele sätetele (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38).

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

1) sünnitõend – lühiversioon;

2) abielutõend – lühiversioon;

3) surmatõend – lühiversioon;

4) tsiviilõigusliku seisundi tõend;

5) Poola õiguse alusel abielu sõlmimist takistava asjaolu puudumise tõend;

6) alalise elukoha registreerimise tõend;

7) ajutise elukoha registreerimise tõend;

8) residentsuse tõend;

9) notariaalselt kinnitatud elusoleku tõend;

10) huvitatud poole taotlusel väljastatud tõend riiklikus kriminaalregistris registrikande puudumise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Poolas on kinnitatud tõlkeid kvalifitseeritud tegema vandetõlgid, kes on kantud justiitsministeeriumi vandetõlkide nimekirja. Nimekirja leiab avaliku teabe bülletäänist (Biuletyn Informacji Publicznej): Lingil klikates avaneb uus akenhttps://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/tlumacze-przysiegli/lista-tlumaczy-przysieglych/search.html).

See tuleneb 25. novembri 2004. aasta seadusest, mis käsitleb vandetõlgi kutset (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2017, kanne 1505).

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Poolas on notaritel õigus kinnitada ametlike koopiate, väljavõtete ja mitteametlike ärakirjade vastavust neile esitatud dokumentidele. See tuleneb 14. veebruari 1991. aasta notariaadiseadusest (Poola ametlik väljaanne 2017, kanne 2291; 2018, punktid 398, 723 ja 1496).

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

a) Kinnitatud tõlgete tunnused – tõlget sisaldaval dokumendil on vandetõlkija pitser, mille äärel on tõlkija ees- ja perenimi ning keskel keelesuund, milles tõlkijal on õigus tõlkida, ning tõlkija vandetõlkijate nimekirja number. Igal kinnitatud tõlkel on number, mille all tõlge on kantud vandetõlkide registrisse (repertoorium). Lisaks täpsustab vandetõlkija, kas konkreetne kinnitatud tõlge on tehtud originaaldokumendist, tõlkest või ärakirjast ning kas selline tõlge või ärakiri on kinnitatud ja kes seda on teinud.

b) Kinnitatud ärakirjade tunnused – notar kinnitab seda, et ärakiri vastab talle esitatud dokumendile, klausliga, mis kantakse dokumendile või eraldi lehele kas templi või trükitud märgisena. Kui kinnitamisklausel on lisatud eraldi lehel, peab selline leht olema dokumendile kinnitatud püsivalt: see peab olema kinnitatud dokumendi taha (mitte peale) ning ühendamiskohale tuleb kanda notari ametlik pitser. Klausli võib lisada ka kinnitamisel oleva dokumendi ärakirjaga samale lehele, tingimusel et see on dokumendi tekstist selgelt eraldatud. Kui kinnitataval dokumendil on eritunnused (nt märkused, parandused, kahjustused), teeb notar kinnitamisklauslisse sellekohase märke. Igas kinnitamisklauslis märgitakse kinnitamise kuupäev ja koht, notari büroo, see peab kandma notari pitserit ja allkirja ning taotluse korral täpsustust notariaalakti koostamise kellaaja kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakirjade tunnused – notar kinnitab seda, et ärakiri vastab talle esitatud dokumendile, klausliga, mis kantakse dokumendile või eraldi lehele kas templi või trükitud märgisena. Kui kinnitamisklausel on lisatud eraldi lehel, peab selline leht olema dokumendile kinnitatud püsivalt: see peab olema kinnitatud dokumendi taha (mitte peale) ning ühendamiskohale tuleb kanda notari ametlik pitser. Klausli võib lisada ka kinnitamisel oleva dokumendi ärakirjaga samale lehele, tingimusel et see on dokumendi tekstist selgelt eraldatud. Kui kinnitataval dokumendil on eritunnused (nt märkused, parandused, kahjustused), teeb notar kinnitamisklauslisse sellekohase märke. Igas kinnitamisklauslis märgitakse kinnitamise kuupäev ja koht ning notari büroo; see peab kandma notari pitserit ja allkirja ning taotluse korral täpsustust notariaalakti koostamise kellaaja kohta.

Viimati uuendatud: 10/10/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Portugal

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Portugali keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Sünd:

  • sünnitõend;

Elusolek:

  • elusolekutõend, mille annab välja notar (notariaadiseaduse artikkel 161) või kohalik omavalitsus;

Surm:

  • surmatõend;

Nimi:

  • sünnitõend;

Abielu:

  • sünnitõend asjakohase märkega;

Abieluvõime:

  • abieluvõimetõend;

Perekonnaseis:

  • sünnitõend;

Lahutus:

  • sünnitõend asjakohase märkega;
  • abielutunnistus asjakohase märkega;
  • tõend abielulahutuse kohta vastastikusel kokkuleppel, mille annab välja perekonnaseisuamet;
  • abielulahutuse tõend, mille annab välja kohus;

Lahuselu:

  • sünnitõend asjakohase märkega;
  • abielutunnistus asjakohase märkega;
  • tõend lahuselu kohta vastastikusel kokkuleppel, mille annab välja perekonnaseisuamet;
  • tõend, mille annab välja kohus;

Abielu kehtetuks tunnistamine:

  • sünnitõend asjakohase märkega;
  • abielutunnistus asjakohase märkega;

Vanemlus:

  • sünnitõend;

Lapsendamine:

  • sünnitõend;

Alaline asukoht ja/või elukoht:

  • elukohatõend, mille annab välja kohalik omavalitsus;

Kodakondsus:

  • kodakondsustõend;

Karistusregistrikande puudumine:

  • tõend karistusregistrikande puudumise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

  • Sünnitõend,
  • surmatõend,
  • abielutunnistus,
  • abieluvõimetõend,
  • tõend karistusregistrikande puudumise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Ei kohaldata.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

  • Perekonnaseisuametid,
  • notarid,
  • linnaosa valitsused,
  • postiteenistuse töötajad (CTT),
  • tunnustatud kaubandus- ja tööstuskojad,
  • advokaadid,
  • õigusnõustajad.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

- Kinnitatud tõlked:

võõrkeelsetele dokumentidele peab olema lisatud tõlge, mille on teinud Portugali notar, Portugali konsulaat riigis, kus dokument on koostatud, selle riigi konsulaat Portugalis või pädev tõlkija, kes peab notari ees vande all või ausõnaliselt kinnitama, et tõlge vastab originaalile.

  • Dokumente võivad tõlkida ka kaubandus- ja tööstuskojad, keda tunnustatakse 29. oktoobri 1992. aasta dekreet-seaduse nr 244/92 kohaselt, ning advokaadid ja õigusnõustajad.

Tõlke juures peab olema märgitud, mis keeles on originaaldokument, ja sellele peab olema lisatud kinnitus, et tõlge vastab originaalile.

Kui tõlke on teinud vandetõlk, kes lisab originaaltõendi tõlkesse või eraldi lehena, peab ta lisaks eelnimetatud teabele märkima ka, kuidas tõlge on tehtud. Tõlkes tuleb nimetada ka kõik originaaldokumendis esinevad pitserid ja muud legaliseerimismärgid, margid ja makseandmed ning selgelt ära märkida vead või puudused tekstis, mis võivad akti või dokumendi kahtluse alla seada.

- Kinnitatud ärakirjad:

dokumendi koopiale tuleb lisada järgmine teave: märge originaalile vastavuse kohta, akti koostamise koht ja kuupäev, ärakirja kinnitava isiku nimi ja allkiri ning ärakirja kinnitava asutuse tempel või muu märk, näiteks väljaandva asutuse ametlik tempel.

MÄRKUS: Kui dokumendi on kinnitanud või tõlkinud kaubandus- või tööstuskoda, keda tunnustatakse 29. oktoobri 1992. aasta dekreet-seaduse nr 244/92 kohaselt, või advokaat või õigusnõustaja, tuleb see registreerida IT-süsteemis, et tõlge või kinnitatud dokument kehtiks. Seega peab selline dokument sisaldama lisaks eelnimetatud elementidele ka IT-süsteemi genereeritud identifitseerimisnumbrit. – Otsus (Portaria) nr 657-B/2006 (29. juuni 2006).

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakirjal peab olema ärakirja kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus ning ärakirja kinnitamise kuupäev, nende andmete peal peab olema väljaandva asutuse tempel.

Karistusregistrikande puudumise tõendil on tähtnumbriline autentimis- ja juurdepääsukood, millega saab kontrollida originaaldokumendi ehtsust.

Viimati uuendatud: 08/03/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Sloveenia

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Sloveenia ametlik keel on sloveeni keel. Neis omavalitsustes, kus elavad itaallaste ja ungarlaste vähemused, ja ainul seal on ametlikud keeled ka itaalia või ungari keel (Sloveenia põhiseaduse artikkel 11).

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu:

- sünnitõend
- elusolekutõend
- surmatõend
- abielutõend või registreeritud kooselu tõend
- tähtajalise elamisloa tõend või elukohatõend
- karistusregistrikande puudumise tõend

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid:

- sünd (I lisa)
- elusolek (II lisa)
- surm (III lisa)
- abielu (IV lisa)
- abieluvõime (V lisa)
- registreeritud kooselu (VII lisa)
- registreeritud kooselu staatus (IX lisa)
- elukoht ja/või elamisluba (X lisa)
- karistusregistrikande puudumine (XI lisa).

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Nende isikute nimekiri, kes on kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas:

Sloveenia õiguse kohaselt on avalike dokumentide kinnitatud tõlkeid kvalifitseeritud tegema kohtutõlgid. Kohtutõlkide ajakohastatud nimekirja link on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://spvt.mp.gov.si/tolmaci.html.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Näitlik loetelu sellist tüüpi ametiasutustest, kes on riigisisese õiguse alusel volitatud välja andma kinnitatud ärakirju:

Sloveenia õiguse alusel on kinnitatud ärakirju volitatud välja andma notarid, kelle loetelu haldab Sloveenia Notarite Koda (Notarska zbornica Slovenije), kes avaldab selle oma veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.notar-z.si/poisci-notarja, aga ka muud asutused (haldusüksused (upravne enote)), kes võivad oma haldustoimingute käigus väljavõtet (prepis) või ärakirja kinnitada. Haldusüksuste kontaktandmed leiab järgmise lingi alt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.upravneenote.gov.si/.

Kui ametnik kinnitab väljavõtet või ärakirja ega mõista keelt, milles see on kirja pandud, võib ta paluda kohtutõlgil väljavõtet või ärakirja originaaldokumendiga võrrelda. Kohtutõlkide nimekirjaga saab tutvuda justiitsministeeriumi veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://spvt.mp.gov.si/tolmaci.html.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda:

kinnitatud tõlkeid ja kinnitatud ärakirju on võimalik ära tunda visuaalselt, sest iga tõlge või ärakiri kannab kohtutõlgi või notari templit, mis näitab selgelt, et see on mõne dokumendi tõlge või ärakiri.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Vt punkt f.

Viimati uuendatud: 03/08/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Slovakkia

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Slovaki keel ja artikli 6 lõike 1 punkti a kohaldamisel aktsepteeritakse ka tšehhi keelt.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Sünnitõend, abielutõend, surmatõend, ees- ja perekonnanime muutmise tõend, ees- ja perekonnanime muutmise otsus, isaduse omaksvõtt, nime kohta tehtud kohtuotsus, kohtuotsus abielulahutuse kohta, kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta, kohtuotsus, millega antakse alaealisele luba abielluda, kohtuotsus isaduse/emaduse kohta, kohtuotsus lapsendamise kohta, kohtuotsus, millega tunnistatakse isik surnuks, elukohatõend Slovakkia kodanikule, elukohatõend välisriigi kodanikule, Slovakkia kodakondsustõend (väljastatakse ainult paberil), karistusregistri väljavõte.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Sünnitõend, abielutõend, surmatõend, kohtuotsus, millega tunnistatakse isik surnuks, kohtuotsus, millega antakse alaealisele luba abielluda, kohtuotsus abielulahutuse kohta, kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta, elukohatõend Slovakkia kodanikule, karistusregistri väljavõte.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Tõlkijate nimekiri on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenSlovakkia justiitsministeeriumi veebisaidil.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Notarid ja notarikandidaadid

– notarid – Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi notarite koja (Notárska komora Slovenskej republiky) veebisaidil (otsingut on võimalik teha slovaki, inglise, saksa, prantsuse ja ungari keeles);

– eraldi nimekirja notarikandidaatidest ei ole, nad töötavad notarite alluvuses.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

A) Kinnitatud tõlked:

i) tõlkijate nimekirja kantud tõlkija tehtud kinnitatud tõlge sisaldab tõlkija märget (prekladateľská doložka). Seaduse nr 382/2004 paragrahvi 23 lõike 4 kohaselt peab tõlkija märge sisaldama tõlkija tuvastamisandmeid, valdkonda, milles tõlkijal on õigus tõlkida, tõlketöö registreerimise seerianumbrit ja tõlkija avaldust selle kohta, et ta on teadlik ebaõige tõlke esitamise tagajärgedest. Kinnitatud tõlke saab tuvastada 12kohalise numbri abil Lingil klikates avaneb uus akenSlovakkia justiitsministeeriumi veebisaidil;

ii) kinnitatud tõlke teeb või kinnitab diplomaatiline või konsulaaresindus kooskõlas seaduse nr 151/2010 paragrahvi 14e lõike 1 punktiga d, kui tegemist on konsulaarülesannete eesmärgil välisriigis välja antud dokumendi tõlkega slovaki keelde. Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja võib keelduda tõlke tegemisest või kinnitamisest, kui ta ei valda piisavalt keelt, milles dokument on koostatud.

B) Kinnitatud ärakiri:

i) notari või notarikandidaadi kinnitatud ärakiri peab sisaldama kinnitusmärget (osvedčovacia doložka), milles seaduse nr 323/1992 paragrahvi 57 lõike 2 kohaselt peab olema märgitud järgmine:

a) kas ärakiri vastab sõna-sõnalt dokumendile, millest see tehti, kas kõnealune dokument on originaal või kinnitatud ärakiri ja mitmest lehest see koosneb;

b) kinnitatud ärakirja lehtede arv;

c) kas tegemist on täieliku või osalise ärakirjaga;

d) kas dokumendis on muudatusi, lisatud teksti, vahelekirjutusi või läbikriipsutusi, mis võiksid selle usaldusväärsust vähendada;

e) kas ärakirjas on tehtud parandusi, mille tulemuseks on vastuolud esitatud dokumendiga;

f) väljaandmise koht ja kuupäev;

g) ärakirja kinnitanud notari või notari volitatud ametniku allkiri ja notari ametlik tempel;

ii) Slovaki Vabariigi diplomaatiliste esinduste kinnitatud ärakirjad peavad sisaldama kinnitusmärget (slovaki keeles), millel kooskõlas seaduse nr 151/2010 paragrahvi 14e lõikega 2 peab olema diplomaatilise või konsulaaresinduse ümmargune ametlik tempel, millel on riigi embleem ja mille diameeter on 36 mm, ning diplomaatilise või konsulaaresinduse volitatud töötaja allkirja. Kui kinnitatav dokument koosneb kahest või enamast lehest, tuleb need nööriga kokku köita ja selle lahtised otsad katta kleebisega ning varustada diplomaatilise või konsulaaresinduse ametliku templiga.

Seaduse nr 151/2010 paragrahvi 14e lõike 1 punkti a kohane kinnitusmärge, millega kinnitatakse dokumendi ärakirja vastavust esitatud originaaldokumendile, sisaldab järgmisi andmeid:

a) järjekorranumber, mille all kinnitus kantakse spetsiaalsesse registrisse;

b) avaldus, et dokumendi ärakiri vastab esitatud dokumendile;

c) dokumendi ärakirja lehtede ja lehekülgede arv ning kas

tegemist on dokumendi täieliku või osalise ärakirjaga;

d) kinnitamise koht ja kuupäev;

e) tasu vastavalt asjaomastes õigusnormides sätestatule;

f) kinnituse väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi, amet ja allkiri.

Kinnituse vorm:

Number .................. Tasu ...............

Kinnitan, et see täielik

(osaline) koopia/ärakiri, mis koosneb ....

leheküljest, vastab esitatud

originaalile, mis koosneb .....................................

leheküljest.

Eripärad, parandused ......................

Koht ......................... kuupäev .......................

Pitsatijäljend .....................................................

iii) kohaliku või linna ametiasutuse kinnitatud ärakiri peab kandma kinnitusmärget, mis sisaldab kooskõlas seaduse nr 599/2001 paragrahvi 7 lõikega 2 järgmisi andmeid:

a) avaldus, et dokumendi ärakiri vastab esitatud dokumendile;

b) dokumendi ärakirja lehtede ja lehekülgede arv;

c) järjekorranumber, mille all kinnitus on registreeritud;

d) kinnitamise kuupäev ja koht ning vajaduse korral dokumendi esitamise aeg.

Seaduse nr 599/2001 paragrahvi 5 kohaselt ei kinnita kohalikud või linna ametiasutused ärakirju, mis on mõeldud kasutamiseks välismaal.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakirjadel (ja koopiatel) puuduvad peale notari või notarikandidaadi kinnituse iseloomulikud eritunnused.

Viimati uuendatud: 18/10/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Soome

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Soome ja rootsi keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Määruse kohaldamisalasse kuuluvad näiteks rahvastikuteabe süsteemi väljavõtted, koguduste välja antud perekonnaseisudokumendid, karistusregistri väljavõte karistusregistrikande puudumise kohta ning mõnel juhul ka kohtuotsused.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Soomes kasutatakse kõiki mitmekeelseid standardvorme peale VIII lisa (registreeritud koosellu astumise võime). Kõik peale XI lisa (karistusregistrikande puudumine) sisaldavad riigipõhiste kannete pealkirju.

Standardvormi võib lisada rahvastikuteabe süsteemi väljavõtetele, mis puudutavad sündi, elusolekut, surma, abielu, registreeritud kooselu või elu- ja viibimiskohta. Standardvormile võib lisada ka tõendi Soome seaduse kohase õiguse kohta abielluda välisriigi ametiasutuses. Lisaks võib selle standardvormi lisada karistusregistri väljavõttele karistusregistrikande puudumise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Soomes on sertifitseeritud tõlkijate süsteem, mida haldab Soome riikliku haridusametiga koostööd tegev eksamikomisjon. Eksamikomisjon peab sertifitseeritud tõlkijate registrit: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www03.oph.fi/kaantajat/

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Kinnitatud ärakirju annavad välja notarid. Notarid on digi- ja rahvastikuregistriameti (Digi- ja väestötietovirasto) ametnikud. Ahvenamaal on notarid maavalitsuse ametnikud.

Digi- ja rahvastikuregistriameti kontaktandmed:

ingliskeelne veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://dvv.fi/en/customer-service-for-private-customers;

soomekeelne veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://dvv.fi/henkiloasiakkaiden-asiakaspalvelu.

Ahvenamaa maavalitsuse kontaktandmed: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.ambetsverket.ax/.

Lisaks tehakse Soome välisesindustes teatavaid notaritoiminguid ja nad annavad välja ka kinnitatud ärakirju.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud ärakiri kannab ametliku tõlkija allkirja. Tõlkijat võib kontrollida eespool nimetatud ametlike tõlkijate registrist.

Digi- ja rahvastikuregistriametis töötava notari välja antud kinnitatud ärakirja tunneb ära ümmarguse templi järgi, mille keskel on lõvivapp. Lisaks on kinnitatud ärakirjal notari allkiri ja nimi.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Vaadake eelmist punkti.

Viimati uuendatud: 10/05/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Avalikud dokumendid - Rootsi

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Rootsi keel

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Näitlik loetelu riiklikest dokumentidest

  1. Sünd
    Registri väljavõte, sünd
  2. Elusolek
    Rahvastikuregistri tõend (personbevis), mis puudutab elukohta (rahvastikuregistri väljavõte)
  3. Surm
    Registri väljavõte, surm
    Rootsi maksuamet (Skatteverket) annab välja ka kremeerimiseks või matmiseks vajalikku tõendit. Lisaks on olemas rahvusvaheline vorm, mis on vajalik surnukeha transportimiseks Põhjamaadesse või Põhjamaadest muudesse riikidesse. Maksuamet väljastab ka surmatõendit ja sugulasi puudutavat tõendit, kus esitatakse andmed lahkunu ja tema lähisugulaste kohta.
  4. Nimi
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab nime (rahvastikuregistri väljavõte)
  5. Abielu
    Registri väljavõte, abielu sõlmimine
    Teade abielu sõlmimise kohta
  6. Abieluvõime
    Abieluvõimetõend
    Abielutõend
  7. Abielu (perekonnaseis)
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab perekonnaseisu (rahvastikuregistri väljavõte)
  8. Registreeritud kooselu
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kooselu staatust (rahvastikuregistri väljavõte)
  9. Kooselu (kooselu staatus)
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kooselu staatust (rahvastikuregistri väljavõte)
  10. Vanemlus
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab vanemlust (rahvastikuregistri väljavõte)
  11. Lapsendamine
  12. Alaline elukoht
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab elukohta (rahvastikuregistri väljavõte)
  13. Kodakondsus
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kodakondsust (rahvastikuregistri väljavõte)
  14. Karistusregistrikande puudumine
    Karistusregistriseaduse (1998:620) § 9 teise lõigu alusel välja antud karistusregistri väljavõte, mis on mõeldud esitamiseks välismaisele ametiasutusele seoses elamis-, töö- või elama asumise loa taotlusega või mida taotlejal on vaja välisriigis seoses muude taotlustega.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Näitlik loetelu riiklikest dokumentidest

  1. Sünd
    Registri väljavõte, sünd
  2. Elusolek
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab elukohta (rahvastikuregistri väljavõte)
  3. Surm
    Registri väljavõte, surm
    Rootsi maksuamet (Skatteverket) annab välja ka kremeerimiseks või matmiseks vajalikku tõendit. Lisaks on olemas rahvusvaheline vorm, mis on vajalik surnukeha transportimiseks Põhjamaadesse või Põhjamaadest muudesse riikidesse. Maksuamet väljastab ka surmatõendit ja sugulasi puudutavat tõendit, kus esitatakse andmed lahkunu ja tema lähisugulaste kohta.
  4. Nimi
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab nime (rahvastikuregistri väljavõte)
  5. Abielu
    Registri väljavõte, abielu sõlmimine
    Teade abielu sõlmimise kohta
  6. Abieluvõime
    Abieluvõimetõend
    Abielutõend
  7. Abielu (perekonnaseis)
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab perekonnaseisu (rahvastikuregistri väljavõte)
  8. Registreeritud kooselu
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kooselu staatust (rahvastikuregistri väljavõte)
  9. Kooselu (kooselu staatus)
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kooselu staatust (rahvastikuregistri väljavõte)
  10. Vanemlus
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab vanemlust (rahvastikuregistri väljavõte)
  11. Lapsendamine
  12. Alaline elukoht
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab elukohta (rahvastikuregistri väljavõte)
  13. Kodakondsus
    Rahvastikuregistri tõend, mis puudutab kodakondsust (rahvastikuregistri väljavõte)
  14. Karistusregistrikande puudumine
    Karistusregistriseaduse (1998:620) § 9 teise lõigu alusel välja antud karistusregistri väljavõte, mis on mõeldud esitamiseks välismaisele ametiasutusele seoses elamis-, töö- või elama asumise loa taotlusega või mida taotlejal on vaja välisriigis seoses muude taotlustega.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Vandetõlgid – Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.kammarkollegiet.se/oversattare

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Erinormid ametiasutuste õiguse kohta ärakirju kinnitada puuduvad, seepärast ei esitata ka näitlikku loetelu. Ärakirjade õigsuse kinnitamise õigus on notaritel, kuid ametiasutused ei ole notarid.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlgetel peab olema tempel. Ärakirjade õigsust on õigus kinnitada notaritel. Üldjuhul on notari kinnitatud dokumendil kinnitava notari nimi ja kinnitamiskoht ja -kuupäev ning võib olla ka tempel. Kinnitamiskoha järgi saab kontrollida, kas isik on notariks määratud nõuetekohaselt. Seda teavet võib taotleda selle lääni läänivalitsuselt, kus notar tegutseb (kus on notari registreeritud tegevuskoht).

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Üldjuhul on notari kinnitatud dokumendil kinnitava notari nimi ja kinnitamiskoht ja -kuupäev ning võib olla ka tempel.

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.