harta sätted

tutvuge järgmise loeteluga, klõpsates artiklil, misjärel kuvatakse harta vastava sätte tekst. Artikli sisuga on kasulik tutvuda seetõttu, et mõned artiklid hõlmavad rohkem kui ühte õigust.

• Artikkel 1 - Inimväärikus

  Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.

• Artikkel 2 - Õigus elule

  1. Igaühel on õigus elule.
  2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata.

• Artikkel 3 - Õigus isikupuutumatusele

  1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.
  2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:
  a) asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,
  b) eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld,
  c) inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld,
  d) inimeste reproduktiivse kloonimise keeld.

• Artikkel 4 - Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld

  Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

• Artikkel 5 - Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld

  Artikkel 5 - Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld 1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. 2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. 3. Inimkaubandus on keelatud.

• Artikkel 6 - Õigus vabadusele ja turvalisusele

  Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.

• Artikkel 7 - Era- ja perekonnaelu austamine

  Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.

• Artikkel 8 - Isikuandmete kaitse

  1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
  2. Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.
  3. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.

• Artikkel 9 - Õigus abielluda ja õigus luua perekond

  Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

• Artikkel 10 - Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus

  1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
  2. Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

• Artikkel 11 - Sõna- ja teabevabadus

  1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.
  2. Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse.

• Artikkel 12 - Kogunemis- ja ühinemisvabadus

  1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.
  2. Liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.

• Artikkel 13 - Kunsti ja teaduse vabadus

  Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse.

• Artikkel 14 - Õigus haridusele

  1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet.
  2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.
  3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

• Artikkel 15 - Kutsevabadus ja õigus teha tööd

  1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal.
  2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides.
  3. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele.

• Artikkel 16 - Ettevõtlusvabadus

  Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

• Artikkel 17 - Õigus omandile

  1. Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.
  2. Intellektuaalomandit kaitstakse.

• Artikkel 18 - Varjupaigaõigus

  Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „aluslepingud”) kohaselt.

• Artikkel 19 - Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

  1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud.
  2. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.

• Artikkel 20 - Võrdsus seaduse ees

  Kõik on seaduse ees võrdsed.

• Artikkel 21 - Diskrimineerimiskeeld

  1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
  2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist.

• Artikkel 22 - Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus

  Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.

• Artikkel 23 - Naiste ja meeste võrdõiguslikkus

  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.
  Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

• Artikkel 24 - Lapse õigused

  1. Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
  2. Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.
  3. Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.

• Artikkel 25 - Eakate õigused

  Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

• Artikkel 26 - Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda

  Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.

• Artikkel 27 - Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud

  Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel.

• Artikkel 28 - Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus

  Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.

• Artikkel 29 - Õigus kasutada tööhõiveteenuseid

  Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid.

• Artikkel 30 - Kaitse põhjendamatu vallandamise korral

  Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

• Artikkel 31 - Head ja õiglased töötingimused

  1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.
  2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.

• Artikkel 32 - Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse

  Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.
  Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.

• Artikkel 33 - Perekonna- ja tööelu

  1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.
  2. Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.

• Artikkel 34 - Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi

  1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.
  2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.
  3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid.

• Artikkel 35 - Tervishoid

  Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

• Artikkel 36 - Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

  Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

• Artikkel 37 - Keskkonnakaitse

  Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.

• Artikkel 38 - Tarbijakaitse

  Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.

• Artikkel 39 - Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

  1. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel õigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.
  2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.

• Artikkel 40 - Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel

  Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

• Artikkel 41 - Õigus heale haldusele

  1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.
  2. See õigus kätkeb:
  a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;
  b) igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve;
  c) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.
  3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.
  4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles.

• Artikkel 42 - Õigus tutvuda dokumentidega

  Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.

• Artikkel 43 - Euroopa ombudsman

  Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

• Artikkel 44 - Õigus esitada petitsioone

  Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.

• Artikkel 45 - Liikumis- ja elukohavabadus

  1. Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.
  2. Liikumis- ja elukohavabaduse võib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.

• Artikkel 46 - Diplomaatiline ja konsulaarkaitse

  Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel.

• Artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele

  Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.
  Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.
  Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.

• Artikkel 48 - Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus

  1. Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
  2. Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.

• Artikkel 49 - Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte

  Artikkel 49 - Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte 1. Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust. 2. See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide peres tunnustatud üldpõhimõtete järgi. 3. Karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.

• Artikkel 50 - Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld

  Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.