Õigusallikad
- Õigusaktid
- Tavaõigus
- Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid
- Euroopa Liidu õigus
- Rahvusvahelised konventsioonid
- Kohtupraktika
Õigusaktide liigid – kirjeldus
Põhiseadus (Sýntagma) (alusseadus, millel põhinevad kõik õigusaktid).
Seadus (typikós Nómos) (vabariigi parlamendi ja presidendi vastu võetud õigusnorm).
Seadlus (práxeis nomothetikoú periechoménou) (ministrite nõukogu ettepanekul vabariigi presidendi vastu võetud õigusnorm kiireloomuliste ja prognoosimatute erandjuhtude seadusandlikuks lahendamiseks).
Regulatiivne presidendi dekreet (kanonistikó Proedrikó diátagma) (sellega kehtestatakse õigusnormid ja selle annab vabariigi president seadusandliku eri- või üldvolituse alusel).
Regulatiivne haldusakt (kanonistikés práxeis tis dioíkisis) (seadusjõuga üldnorm, mille annab haldusorgan).
ELi aluslepingud (aluslepingute alusel võivad ELi institutsioonid võtta vastu seadusandlikke akte, mida seejärel rakendavad liikmesriigid).
Määrus (siduv seadusandlik akt, mida rakendatakse viivitamata ja kohustuslikult kõigis ELi liikmesriikides).
Direktiiv (õigusakt, millega seatakse eesmärk, mille peavad saavutama kõik ELi liikmesriigid. Iga riik peab nende eesmärkide saavutamiseks ja direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks siiski vastu võtma oma õigusaktid).
Rahvusvaheline konventsioon (kahe või enama osalise vaheline leping, mille suhtes kohaldatakse erinevat õigussüsteemi konkreetses koostööküsimuses).
Tavade ja kohtupraktika seisund
Tavaõigus tuleneb juriidilise kohustuse järjepidevusest (opinio juris) põhiseaduse sisulise kohaldamisalaga seotud valdkondades. Tavaõigus on kirjutamata õigusallikas.
Kohtupraktika on otsuste kogum, mida kohus on teinud seadusi kohtuotsusega tõlgendades ja kohaldades. Kohtupraktikat võib pidada kaudseks õigusallikaks.
Kohalike ametiasutuste võetud meetmed
Kohalike küsimuste haldamise eest vastutavad esimese ja teise astme kohalikud omavalitsused. Eeldatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kohalike küsimuste haldamiseks pädevad. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on haldus- ja finantsautonoomia. Riik võtab vajalikud seadusandlikud, regulatiivsed ja eelarvemeetmed, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleks nende ülesannete saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks vajalik rahaline sõltumatus ja vahendid ning tagab nende vahendite haldamise läbipaistvuse. Seadusega kehtestatakse kord kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasuks kehtestatud ning riigi kogutud maksude ja lõivude tasumiseks ja jaotamiseks neile omavalitsustele.
Rahvusvahelised õigusallikad ja liidu õigus
ELi aluslepingud (aluslepingute alusel võivad ELi institutsioonid võtta vastu seadusandlikke akte, mida seejärel rakendavad liikmesriigid).
Määrus (siduv seadusandlik akt, mida rakendatakse viivitamata ja kohustuslikult kõigis ELi liikmesriikides).
Direktiiv (õigusakt, millega seatakse eesmärk, mille peavad saavutama kõik ELi liikmesriigid. Iga riik peab nende eesmärkide saavutamiseks ja direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks siiski vastu võtma oma õigusaktid).
Rahvusvaheline konventsioon (kahe või enama osalise vaheline leping, mille suhtes kohaldatakse erinevat õigussüsteemi konkreetses koostööküsimuses).
Kõige olulisemad seadused/õigusaktid
Tsiviilõigus
Tsiviilseadustik (Astikós Kódikas)
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (Kódikas Politikís Dikonomías)
Äriõigus
Seadus nr 4738/2020 „Võlaarveldus ja uue võimaluse andmine pankroti, maksejõuetuse jms korral“, millega tunnistati kehtetuks pankrotiseadus.
Seadus 2121/1993: autoriõigus, sellega kaasnevad õigused jne.
Äriühingute vormi ja tegevust reguleerivad seadused.
Haldusõigus
Põhiseadus
Haldusmenetluse seadustik (Kódikas dioikitikís Diadikasías)
Halduskohtumenetluse seadustik (Kódikas dioikitikís Dikonomías)
Kriminaalõigus
Kriminaalseadustik (Poinikós Kódikas)
Kriminaalmenetluse seadustik (Kódikas Poinikís Dikonomías)
Õigusaktide hierarhia
Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, liidu õigus, rahvusvahelised lepingud, seadused ja dekreedid, valitsuse ja ministrite määrused. Peale üldkohaldatavate õigusaktide antakse eriseaduste alusel välja ka eraldi õigusakte, mis on õigusaktide hierarhias seadustest ja määrustest madalamal. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega.
Seadusandlik protsess
Seadusandlik algatus
Seadusandliku erikomisjoni koostatud seaduseelnõu saadetakse valitsuse peasekretariaadi seadusandlikule keskkomisjonile, kes seda õiguslikust aspektist süstemaatiliselt kontrollib, pöörates tähelepanu ka muudele punktidele (vastavus põhiseadusele, kokkusobivus rahvusvahelise õigusega).
Seaduse vastuvõtmine
Seaduseelnõu esitatakse parlamendile koos seletuskirjaga, milles selgitatakse kavandatavate sätete põhjendusi ja eesmärke. Kui asjaomastes sätetes eeldatakse kulutusi riigieelarvest, koostab riiklik raamatupidamisarvestuse büroo kulude eriaruande ja seotud kuluaruande (Genikó Logistírio tou Krátous). Õigusakti eelnõule tuleb lisada ka mõjuhinnang ja aruanne avaliku konsultatsiooni kohta, mis eelnes õigusakti eelnõu esitamisele, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Parlamendi esimees esitab seaduseelnõu arutamiseks täiskogu istungijärgule, parlamendi alakomisjonidele või alalistele parlamendikomisjonidele. Dekreete seaduste rakendamiseks annab vabariigi president asjaomaste ministrite ettepanekul. Eriõigusnormide alusel on haldusorganitel õigus anda regulatiivseid akte konkreetsemates või kohalikku huvi pakkuvates või tehnilistes/üksikasjalikes küsimustes.
Pärast seda, kui kõik asjaomased ministrid on seadusele alla kirjutanud, annab vabariigi president seaduse välja ja avaldab selle ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest parlamendis.
Seaduse muutmise algatamise õigus on asjaomasel ministril. Seadus kehtib uue seadusega kehtetuks tunnistamiseni.
Väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine
Seaduses on täpsustatud, millal see jõustub. Vastasel juhul jõustub seadus tsiviilseadustiku sissejuhatava osa artikli 103 kohaselt 10 päeva pärast avaldamist ametlikus teatajas.
Seadus, millega ratifitseeritakse konventsioon, hakkab põhimõtteliselt kehtima alates selle avaldamisest ametlikus teatajas ja konventsioon jõustub konventsioonis nimetatud kuupäeval.
Kõik alates 22. oktoobrist 1993 vastu võetud seadused on kättesaadavad Kreeka parlamendi veebisaidil. Lisaks sellele saab Riigi Trükikoja veebisaidil otsingufunktsiooniga „Search“ leida alates 1890. aastast vastu võetud seaduste ja presidendi dekreetide iga-aastased loetelud, nende teemad ja andmed ametliku teataja kohta, milles need avaldati.
Eri õigusallikate vaheliste vastuolude lahendamise viisid
Põhiseaduse artikli 28 kohaselt on rahvusvaheline konventsioon alates seadusega ratifitseerimisest Kreeka siseriikliku õiguse lahutamatu osa ja esimuslik mis tahes muu õigusnormi suhtes (tingimusel et see on hilisem seadus) välja arvatud põhiseaduse sätted.
Euroopa Liidu määrused on siduvad ning üldiselt ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides.
Direktiivid võetakse üle seaduse, presidendi dekreedi või ministri otsusega.
Õigusaktide andmebaasid (koos linkidega)
Kas juurdepääs on tasuta?
Riigi Trükikoda peab ja haldab täielikku õigusaktide andmebaasi.
Juurdepääs on tasuta (seaduse nr 3861/2010 artikkel 7, ametlik teataja, seeria I, nr 112, 13.07.2010).
Intracom ja Hol peavad ja haldavad täielikku õigusaktide andmebaasi „ΝΟΜΟS“.
Juurdepääs andmebaasile on tasuline.
Riigi Õigusnõukogu veebisait (Nomikó Symvoúlio tou Krátous)
Juurdepääs on tasuta.
Mis keeltes see on kättesaadav?
Sisu on kättesaadav ainult kreeka keeles.
Millised on olemasolevad otsingukriteeriumid?
Riigi Trükikoda
- Seeria
- Avaldamise aasta
- Väljaande number
Õigusaktide andmebaas NOMOS
- Kreeka õigusaktid, mis põhinevad NUMBRIL ja AASTAL (või kõik aasta õigusaktid)
- Kreeka õigusaktid, mis põhinevad ametliku teataja seerial ja väljaande numbril
- Seadustike loetelu, põhiseadus ja muud valdkondlikud õigusaktid
- Otsing MÄRKSÕNADE abil
Riigi Õigusnõukogu
- Kaebuse või arvamuse number
- Asjaomane säte
- Avalduse esitaja
- Kuupäev või aasta
- Märksõnad
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.