Vahendus ELi liikmesriikides

Kellega ühendust võtta?

Vahendusteenust pakub suur hulk organisatsioone. Järgnevalt on nimetatud mõned suuremad (loetelu ei ole seega täielik):

• Bundes-Arbeitsgemeinschaft für Familien-Mediation e.V. – BAFM (föderaalne perelepituse töörühm) (Spichernstr. 11, 10777 Berliin)
• Bundesverband Mediation e.V. – MB (föderaalne vahendusega tegelev ühendus) (Wittestr. 30 K, 13509 Berliin)
• Bundesverband Mediation in Wirtschaft und Arbeitswelt e.V. – BMWA (föderaalne majandus- ja kutsealase vahendusega tegelev ühendus) (Prinzregentenstr. 1, 86150 Augsburg)
• Centrale für Mediation GmbH & Co.KG – CfM (vahenduskeskus) (Gustav-Heinemann-Ufer 58, 50968 Köln)
• Deutscher Anwaltverein – Arbeitsgemeinschaft Mediation im Deutschen Anwaltverein, (Saksamaa advokaatide liit – vahenduse töörühm) (Littenstraße 11, 10179 Berliin)
• Mediation bei internationalen Kindschaftskonflikten e.V. – MiKK (lastega seotud rahvusvaheliste vaidluste vahendamisega tegelev ühendus) (Fasanenstraße 12, 10623 Berliin)

Need ühendused abistavad vahendust kasutada soovivaid vaidluse pooli sobiva vahendaja leidmisel.

Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Üldiselt on vahendus lubatud alati, kui vaidluste või muude küsimuste lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud kohtu poole pöördumise kohustust. Kõige sagedamini kasutatakse vahendust perekonna- ning pärimis- ja äriõiguse küsimustes.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

26. juulil 2012 jõustus Saksamaal vahendusseadus (Mediationsgesetz), mis kujutab endast 21. juulil 2012 vastu võetud vahenduse ja muude vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste seaduse artiklit 1 (avaldatud Saksamaa ametlikus teatajas Bundesgesetzblatt I, lk 1577). Tegemist on esimese õigusaktiga, millega Saksamaal ametlikult vahendusteenuseid reguleeritakse. Selle seadusega on võetud Saksamaa õigusesse üle Euroopa Liidu vahendusmenetluse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3)). Saksamaa vahendusseaduse reguleerimisala on ELi direktiivi omast laiem. Direktiiviga reguleeritakse ainult piiriüleseid vaidlusi tsiviil- ja kaubandusasjades, Saksamaa vahendusseadus hõlmab aga kõiki Saksamaal pakutavaid vahenduse liike olenemata vaidluse vormist või vaidluse poolte alalisest elukohast.

Saksamaa vahendusseaduses on sätestatud üksnes olulisemad põhimõtted. Vahendajatele ja vaidluse pooltele on jäetud vahenduse korraldamiseks üsna vabad käed. Seaduses on eelkõige määratletud mõisted „vahendus“ ja „vahendaja“, et eristada vahendust muudest vaidluse lahendamise liikidest. Seaduse kohaselt on vahendus struktureeritud protsess, mille käigus vaidluse pooled otsivad oma vaidlusküsimusele üheskoos vabatahtlikult ja iseseisvalt lahendust kas ühe või mitme vahendaja abil. Vahendust juhivad sõltumatud ja erapooletud vahendajad, kellel puudub otsuste tegemise õigus. Vahenduse korraldamise üksikasjalikku korda sätestatud ei ole, küll aga on vahendajatele ette nähtud mitmesugused teabe esitamise kohustused ja tegutsemispiirangud, et tagada nende sõltumatus ja erapooletus. Samuti on seadusega nii vahendajatele kui ka nende abilistele ette nähtud range saladuse hoidmise kohustus.

Vahendusseadusega on loodud eri menetlusseadustikes (nt tsiviilmenetluse seadustik, Zivilprozessordnung) mitmesuguseid stiimuleid vaidluste ühiseks lahendamiseks. Pooled peavad näiteks edaspidi tsiviilkohtusse hagi esitades selgitama, kas nad on proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt, näiteks vahenduse teel, ja kas neil on konkreetseid põhjuseid, miks nad sellest võimalusest loobuvad. Lisaks võib kohus soovitada vaidluse pooltel kasutada vahendust või mõnda muud vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodit, ning kui pooled selle kasuks otsustavad, võib ta kohtumenetluse peatada. Tasuta õigusabi vahenduse kasutamise korral praegu ette nähtud ei ole. Tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 278 lõike 5 kohaselt võib kohus suunata vaidluse pooled lepitusmenetluse raames toimuvaks kohtulikuks arutamiseks ning edasisteks lepitamiskatseteks otsustusõiguseta erikohtuniku (lepituskohtuniku) juurde. Lepituskohtunik võib näha ette, et vaidluse lahendamiseks kasutatakse kõiki võimalusi, sealhulgas vahendust.

Saksamaa valitsus täitis oma seadusjärgse kohustuse anda liidupäevale (Saksamaa parlamendi alamkoda, Bundestag) viis aastat pärast seaduse rakendamist aru selle mõju kohta, esitades 20. juulil 2017 vastava aruande. Aruandega saab tutvuda siin. Selle kohaselt ei kasutata vahendust kui alternatiivset vaidluste lahendamise meetodit Saksamaal veel soovitud määral, ent vahetuid seadusandlikke meetmeid pole tarvis võtta. Valitsus uurib siiski aruande järelduste põhjal, kuidas veelgi paremini saavutada vahendusseaduse eesmärki ehk edendada vahenduse laiemat kasutamist.

Teave ja koolitus

Üldteavet võib leida Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi (Bundesministerium der Justiz und für Verbraucherschutz) veebisaidilt.

Vahendaja kutsenõudeid seadusega kindlaks määratud ei ole ning sellel kutsealal tegutsemisele piirangud puuduvad. Vahendaja vastutab ise selle eest, et tal oleksid vajalikud teadmised ja kogemused (asjakohane väljaõpe ja täiendõpe), et pooli vahendusprotsessis asjatundlikult juhendada. Seaduses on kindlaks määratud, millised teadmised, pädevused ja meetodid tuleks asjakohase väljaõppe käigus omandada. Vahendajana võivad tegutseda kõik nimetatud tingimustele vastavad isikud. Vanuse alampiiri seatud ei ole, samuti puudub nõue läbida konkreetne baasõpe kõrgkooli tasemel.

Justiits- ja tarbijakaitseministeerium on kasutanud oma volitust anda haldusmäärusi ja võtnud vastu määruse sertifitseeritud vahendajate väljaõppe ja täiendõppe kohta (Verordnung über die Aus- und Fortbildung von zertifizierten Mediatoren). See sisaldab konkreetseid sätteid sertifitseeritud vahendajate väljaõppe ja täiendõppe kohta ning nõudeid vastavat väljaõpet ja täiendõpet pakkuvatele asutustele.

Ametlikku menetlust ette nähtud ei ole.

Vahendajaid õpetavad välja liidud, ühendused, ülikoolid, ettevõtjad ja üksikisikud.

Kui palju vahendus maksab?

Vahendus on tasuline. Tasu suuruses lepivad kokku eraõiguslik vahendaja ja vahenduses osalevad pooled.

Vahenduse tasu ei ole reguleeritud ja statistika tasude kohta puudub. Reaalseks peetakse tunnitasu vahemikus 80–250 eurot.

Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?

Põhimõtteliselt saab vahenduse teel saavutatud kokkuleppe täitmisele pöörata advokaadi (advokaadi kinnitatud kokkulepe, Anwaltsvergleich) või notari abiga (notariaalakt, öffentliche notarielle Urkunde; tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvid 796a–796c ja paragrahvi 794 lõiked 1–5).

Lingid

Bundes-Arbeitsgemeinschaft für Familien-Mediation e.V.

Bundesverband Mediation e.V.

Bundesverband Mediation in Wirtschaft und Arbeitswelt e.V.

Centrale für Mediation GmbH & Co.KG

Deutscher Anwaltsverein