Vahendus ELi liikmesriikides

Itaalia

Kohtusse pöördumise asemel saab vaidlusi lahendada ka vahenduse teel. Vahendus on alternatiivne vaidluste lahendamise meede, mille puhul vahendaja aitab vaidluse osalistel kokkuleppele jõuda. Avaliku sektori asutused ja õiguspraktikud teavad vahenduse eeliseid.

Sisu koostaja:
Itaalia

1. Kellega ühendust võtta?

Vahendus tsiviil- ja kaubandusasjades kehtestati Itaalias seadusandliku dekreediga nr 28/2010 ja selle eesmärk on aidata lahendada vaidlusi seoses õigustega, millest pooled võivad taganeda või mille nad võivad üle anda (diritti disponibili).

Vahendusteenust pakuvad vahendusega tegelevad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid, mis on kantud justiitsministeeriumi peetavasse vahendusega tegelevate organite registrisse (registro degli organismi di mediazione).

Kogu teave vahenduse kohta on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil.

Vahendusega tegelevate akrediteeritud organite register on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil.

Registri abil saate võtta ühendust meelepärase vahendusorganiga ja kasutada sellesse organisse kuuluvate vahendajate teenuseid. Lisateavet saate küsida otse valitud organist.

2. Millistes valdkondades on vahendus lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vahendamisega tegelevad organid võivad aidata leida kohtuvälise lahenduse tsiviil- või kaubandusvaidluses, mis on seotud õigustega, millest pooled võivad loobuda või mille nad võivad üle anda. Itaalias on vahendusmenetlus kohtuasja algatamise eeltingimus vaidlustes, mis puudutavad ühisomandit, asjaõigust, vara jagamist, pärimist, perekonnalepinguid, üürimist, tasuta kasutamise lepinguid, ettevõtete rentimist, tervishoiutöötjate vastutusel tekkinud või ajakirjanduses või muus meediumis ilmunud laimust tuleneva kahju hüvitamist, kindlustus-, panga- ja finantslepinguid. Sellistel juhtudel peab pool kasutama advokaadi abi. Vahendusmenetlust võib kasutada ka vabatahtlikult, kohtu taotlusel või poolte kokkuleppes sätestatud kohustuse alusel.

3. Kas tuleb järgida erieeskirju?

Tsiviil- ja kaubandusasjades vahendamist reguleerivad normid on praegu sätestatud seadusandlikus dekreedis nr 28/2010 (mida on muudetud 21. juuni 2013. aasta dekreetseadusega nr 69, mis on muudetud 9. augusti 2013. aasta seaduseks nr 98, mida hiljem on muudetud 12. septembri 2014. aasta dekreetseadusega nr 132, mida on muudetud 10. novembri 2014. aasta seadusega nr 162 ja 6. augusti 2015. aasta seadusandliku dekreediga nr 130), ja ministri dekreet nr 180/2010.

4. Koolitus

Vahendajaks saada sooviv isik peab vastama ministri dekreeti nr 180/2010 artikli 4 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele:

tal peab olema akadeemiline kraad või diplom, mis vastab vähemalt kolmeaastase õppekava täitmisel saadud kraadile, või teise võimalusena peab ta olema kutseliidu või -organisatsiooni liige ja lõpetanud vähemalt kaheaastase täienduskursuse, mille on korraldanud justiitsministeeriumi akrediteeritud koolitaja, ning osalenud kaheaastase ümberõppekursuse jooksul praktikandina juhendaja käe all vähemalt kahekümnes vahendusmenetluses.

Koolitaja, kes annab välja tunnistuse, mille kohaselt on vahendaja läbinud vajalikud koolituskursused, peab olema justiitsministeeriumilt akrediteeringu saanud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastab teatavatele nõuetele.

5. Millised on vahendamisega kaasnevad kulud?

Vahendamise tasu (indennità di mediazione) määramise kriteeriumid on kehtestatud ministri dekreedi nr 180/2010 artikliga 16 ja tasu koosneb menetluse algatamise lõivust ja vahendamise enda tasust.

Summad on esitatud käskkirjale lisatud tabelis A ja need sõltuvad vaidluse eseme väärtusest.

6. Kas vahendamise tulemusel saavutatud kokkulepet on võimalik täitmisele pöörata?

Seadusandliku dekreedi nr 28/2010 artiklis 12 on sätestatud, et kui kõiki vahendusmenetluses osalejaid abistab advokaat, on poolte ja advokaatide allkirjastatud kokkulepe täitedokumendiks sundvõõrandamise puhul (espropriazione forzata), kohustuse puhul teatav vara üle anda (esecuzione per consegna e rilascio), teatava positiivse või negatiivse kohustuse täitmise (esecuzione degli obblighi di fare e non fare) ja kohtuliku hüpoteegi registreerimise puhul (ipoteca giudiziale). Advokaadid kinnitavad, et kokkulepe on kooskõlas imperatiivsete sätete ja avaliku korraga. Kõigil muudel juhtudel kinnitatakse protokollile lisatud kokkulepe poole taotlusel kohtu esimehe määrusega pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et see vastab vorminõuetele ning et imperatiivsed sätted ja avaliku korra nõuded on täidetud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ artiklis 2 sätestatud piiriülese vaidluse puhul kinnitab protokolli selle kohtu esimees, kelle tööpiirkonnas kokkulepe tuleb täita.

7. Kas juurdepääs vahendajate andmebaasile on tasuta?

Justiitsministeerium avaldab korrapäraselt nimekirja vahendamisega tegelevatest organitest ja igas sellises organis registreeritud vahendajatest.

Punktis 1 osutatud link; veebisaidile pääseb piiranguteta ja tasuta.

Viimati uuendatud: 17/05/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.