1. Käesolev juhend hõlmab videokonverentsiseadmete kasutamist piiriülestes kohtumenetlustes Euroopa Liidus. Selles käsitletakse videokonverentsitehnoloogia kasutamise organisatsioonilisi, tehnilisi ja õiguslikke aspekte. Lisaks analüüsitakse seadmete kasutamist kohtusaalis ja tunnistaja ütluste andmise ruumis ning kaasaskantavate seadmete kasutamist. Juhendit kohaldatakse videokonverentside kasutamisele kohtumenetluse mis tahes osas, eelkõige tõendite kogumiseks teises liikmesriigis paiknevast kaugasukohast.
2. Käesolev juhend sisaldab nõuandeid ja suuniseid õigusala esindajatele, kohtuametnikele ja tehnilistele töötajatele. Juhendis käsitletakse videokonverentsiseadmete kasutamisega seotud praktilisi kaalutlusi, mis pakuvad huvi eelkõige õigusala esindajatele ja kohtuametnikele, ning seejärel vaadeldakse tehnilisi aspekte, mis pakuvad huvi eelkõige tehnilistele töötajatele. Juhendi lisa sisaldab üksikasjalikke andmeid piiriüleste videokonverentside kasutamise õigusliku raamistiku kohta kriminaal-, tsiviil- ja kaubandusasjades. Täiendavad lisad sisaldavad tehnilisi norme, mida tuleb arvesse võtta, ning ülevaadet videokonverentside piiriülestes kohtumenetlustes kasutamise peamistest etappidest. Käesoleva dokumendi eesmärk on aidata kasutajaid, pakkudes nõuandeid ja suuniseid. See ei asenda üksikasjalikke tööjuhendeid ega üksikasjalikke kasutusjuhendeid.
3. Käesolevas dokumendis keskendutakse peamiselt videokonverentside kasutamisele kohtumenetlustes kriminaal-, tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevates kohtutes. Kuid paljud videokonverentside kasutamise tehnilised aspektid on üldisemalt kohaldatavad ka õigusvaldakonnas laiemalt. Tunnistajate ja ekspertide ülekuulamine ei toimu alati kohtus ning kohtute ja muude asukohtade (konsulaar- ja diplomaatilised esindused, vanglad, haiglad, varjupaigad) vahel on võimalik luua videokonverentsiühendus. Käesolevat dokumenti saab kasutada alusena videokonverentside kasutamiseks muudes menetlustes.
4. Piiriülese tsiviilmenetluse puhul esineb tavaliselt kaks võimalikku olukorda, kus tunnistajaid ja eksperte võib üle kuulata videokonverentsi teel:
- kaudne tõendite kogumine, mille puhul taotluse saanud riigis asuv kohus viib läbi näiteks tunnistaja ülekuulamise (teatud tingimustel taotluse esitanud kohtu esindajate osavõtul);
- itõendite vahetu kogumine, mille puhul taotluse esitanud kohus kuulab teises liikmesriigis asuva tunnistaja üle vahetult videokonverentsi teel.
5. Kriminaalkuriteo eeluurimise puhul võib eeluurimiskohtunik või prokurör otsustada üle kuulata tunnistaja, kes on ohus, või tunnistaja või eksperdi, kes elab välismaal, kasutades selleks tunnistaja nõusolekul videokonverentsi või mis tahes muud asjakohast audiovisuaalset kaugsidet, kui tunnistajal ei ole võimalik või soovitav isiklikult kohtuistungile ilmuda.
6. Eksperttunnistajate kättesaadavust on nimetatud üheks viivituste põhjuseks nii tsiviilasjades (nt meditsiinieksperdid ja psühholoogid laste hooldusõigust või laste hooldamist käsitlevates kohtuasjades) kui kriminaalasjades (nt kohtumeditsiini- või arvutieksperdid). Videokonverentsiseadmete kasutamine võimaldab kohtutele suuremat paindlikkust selle otsustamiseks, millal ja kuidas muudest liikmesriikidest pärit eksperttunnistajad peavad oma tunnistusi andma. Eksperttunnistajate ülekuulamisel on soovitav eksperdiga eelnevalt ühendust võtta, et kontrollida, milliseid tehnilisi seadmeid võib tunnistuse andmise ajal vaja minna.
7. Kaitset vajavate või ohus olevate tunnistajate jaoks võib videokonverents olla vahend, mille abil vähendada häirivast teise riigi kohtusse reisimisest põhjustatud stressi ja ebamugavusi. Tunnistuse andmisel mis tahes teise riigi kohtus võib eraldi ütluste andmise ruum kohtusaalist praktilisemaks osutuda.
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.