

Leia sisu riikide kaupa
Tsiviilseadustiku (Code civil) artikli 1353 kohaselt peab kohustuse täitmist nõudev isik tõendama kohustuse olemasolu. Ning vastupidi, see, kes väidab, et tema kohustus on lõppenud, peab põhjendama oma kohustuse lõppemist.
Seega peab kumbki pool põhimõtteliselt tõendama väidetavaid asjaolusid. Näiteks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Code de procédure civile) artiklis 9 sätestatud: „Kumbki pool peab vastavalt seadusele tõendama oma nõuete rahuldamiseks vajalikke asjaolusid“.
Mõnel juhul esinevad eeldused, mille puhul ei nõuta sellise asjaolu tõendamist, mida on keeruline või pea võimatu tõendada.
Võib öelda, et need õiguslikud eeldused pööravad väidetava asjaolu olemasolu tõendama kohustatud isiku tõendamiskohustuse ümber. Üldiselt on eeldused ümberlükatavad ehk nende kohta võib esitada vastupidiseid tõendeid. Näiteks abielu kestel sündinud lapse puhul eeldatakse, et ema abikaasa on tema isa, kuid isaduse vaidlustamiseks võib esitada hagi.
Harvematel juhtudel on eeldused ümberlükkamatud: sel juhul ei ole tõendid vastupidise kohta vastuvõetavad.
Kohus võib oma otsuse aluseks võtta ainult tõendatud või vaidlustamata asjaolud.
Kohtunik võib määrata menetlustoimingu ühe poole taotlusel, aga ka omal algatusel.
Kui kohtunik määrab ühe poole taotlusel menetlustoimingu, teavitab kohtu kantselei määratud tehnilist töötajat tema ülesande ulatusest ning viimane kutsub pooled kõigi järgnevate toimingute juurde. Kui on vaja ekspertiisi, ei alustata sellega enne, kui asjaomane pool on andnud üle kohtuniku määratud rahasumma (deposiidi), mis tagab eksperdile tasumise. Kõik menetlustoimingud tehakse poolte juuresolekul.
Kohtunik võib menetlustoimingu taotluse tagasi lükata põhjusel, et menetlustoiming heastaks tõendamiskohustusega poole tegevusetuse või ei ole vajalik.
Prantsuse tsiviilõiguses eristatakse järgmisi viise. Faktide (nt õnnetus) puhul võib tõendamisviisi valida omal äranägemisel ja seega esitada mis tahes tõendeid (dokumendid, tunnistaja ütlused jne). Tehingu (leping, kinge jne) puhul on põhimõtteliselt nõutavad kirjalikud tõendid, kuid seaduses on ette nähtud erandid (nt teatavast dekreedis sätestatud summast väiksema summaga seotud tehingute puhul või kui kirjalikku dokumenti ei ole võimalik esitada). Olgu märgitud, et ettevõtjatevaheliste vaidluste korral, sealhulgas tehingute puhul, kehtib tõendite vaba esitamise põhimõte.
Tunnistajalt võib ütlusi võtta kahes vormis: suuliselt uurimismenetluse käigus või kirjalikult avalduse vormis, kusjuures avalduse puhul peavad olema täidetud teatavad vorminõuded. Kirjalikus avalduses tuleb täpsustada eelkõige tunnistaja isik ja vajaduse korral tema sugulus või hõimlus, alluvussuhe, koostöö või huvide kattuvus ühe poolega. Märkida tuleb ka, et see on koostatud kasutamiseks kohtumenetluses ja nende koostaja teab, et valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Ütlusi võib võtta ka kirjaliku tunnistuse vormis (see on kohtuniku või ametiisiku koostatud dokument, mis sisaldab mitme tunnistaja ütlusi tõendatavate asjaolude kohta.)
Eksperdiarvamus erineb tunnistaja ütlustest, sest see on menetlustoiming, mille käigus antakse eriti pädevale isikule ülesanne esitada pooltelt saadud selgituste põhjal puhttehniline arvamus. Ekspert esitab arvamuse suuliselt või kirjalikult. Kirjalikud arvamused koostatakse aruandena, mis sisaldab eelkõige poolte kirjalikke seisukohti. Eksperdi arvamus ei ole kohtunikule siduv.
Ametiisiku (notar, kohtutäitur) poolt ametiülesannete täitmisel koostatud tõestatud dokumenti peetakse ehtsaks, kui selle ehtsust ei vaidlustata.
Eraõiguslikku lepingut (poolte endi poolt ametiisiku sekkumiseta koostatud ja ainult nende allkirju kandev dokument) peetakse ehtsaks, kui ei tõendata vastupidist.
Tunnistajate ütluste ja muude tõendamisviiside usaldusväärsust hindab kohtunik omal äranägemisel.
Nagu punktis 2.4 märgitud, on sellise õigustoimingu tõendamiseks, mille väärtus on üle 1500 euro, vaja esitada kirjalikud tõendid. Fakti tõendamise viisi võib seevastu valida omal äranägemisel.
Kõik isikud on kohustatud kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks koostööd tegema.
Ütluste andmisest võivad keelduda oma ametitegevuse käigus ametisaladusega kaitstud teavet saanud isikud, keda saab vastasel juhul kriminaalkorras karistada. Lisaks sellele võivad tunnistajad valikuliselt keelduda ütluste andmisest, kui nad tõendavad põhjendatud takistuste olemasolu (nt liikumisvõimetus, haigus, ametialased põhjused jne). Kohtunik hindab selle takistuse õiguspärasust.
Ilmumata jäävatele tunnistajatele ja õiguspärase põhjuseta ütluste või vande andmisest keelduvatele isikutele võib määrata kuni 3000 euro suuruse trahvi.
Samuti tuleb märkida, et valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav.
Tunnistajana võib üle kuulata kõiki isikuid peale poolte endi ja nende, kes ei või olla kohtus tunnistajaks. See tähendab, et alaealised, teovõimetud täiskasvanud ja isikud, kellelt on kriminaalkorras süüdimõistmise tõttu kodanikuõigused ära võetud, ei või anda tunnistusi. Kohtunik võib neid teabe saamiseks siiski küsitleda neilt vannet võtmata. Lisaks sellele ei või lahutus- või kooselu lõpetamise menetluses kunagi üle kuulata või tunnistajaks kutsuda abikaasade alanejaid sugulasi.
Kohtunik kuulab tunnistajad üle ja esitab neile küsimusi. Pooled viibivad selle juures, kuid ei või tunnistajaid katkestada ega nende poole otse pöörduda, et neid mitte mõjutada. Kui kohtunik peab seda vajalikuks, esitab ta tunnistajatele poolte soovitud küsimusi.
Kohtunik võib teha menetlustoimingust audio-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise, kui asjaolud seda nõuavad (nt geograafilise vahemaa tõttu).
Kohtunik ei võta arvesse tõendeid, mis on saadud pettuse teel (varjatud kaamera, telefonivestluse salvestamine kõneleja teadmata jne) või rikkudes eraelu puutumatust.
Poolte antud seletusi ei võeta tõendina arvesse.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.