Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides

Saksamaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised on abinõude eri liigid?

Nende abinõude eesmärk on tagada sundtäitmine kas võlgniku vara ajutise arestimise või mingi olukorra suhtes esialgse õiguskaitse määruse tegemise kaudu. Nende meetmete täitmine ei vii alati võlgniku nõude rahuldamiseni.

Kasutada saab järgmisi abinõusid.

1.1 Kohtuotsuse tegemisele eelnev vara arestimine ja isiku vahistamine (dinglicher und persönlicher Arrest) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) paragrahv 916 ja sellele järgnevad paragrahvid)

Aresti eesmärk on tagada rahalise nõude sundtäitmine ja seda kohaldatakse tavaliselt võlgniku vallas- või kinnisvara suhtes. Sellesisulise määruse teeb avalduse alusel pädev kohus. Määruse täitmine toimub teatavate eranditega sundtäitmise sätete alusel. Arest võib toimuda näiteks vallasasja arestimise (Pfändung), kinnisasja arestimise teel hüpoteegi kandmisega registrisse (Arresthypothek) või isiku vahistamise (Haft) teel.

1.2 Esialgne õiguskaitse (einstweilige Verfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 935 ja sellele järgnevad paragrahvid)

Esialgse õiguskaitse eesmärk on mitterahalise nõude ajutine tagamine. Esialgse õiguskaitse määrab pädev kohus avalduse alusel kaitsemeetmena (Sicherungsverfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 935) või õigussuhet puudutava ajutise kohtumääruse (Regelungsverfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 940) vormis. Lisaks võidakse teatud rangetel tingimustel määrata soorituste tagamise meede (Leistungsverfügung). Esialgse õiguskaitse meetmete täitmise suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt sundtäitmise sätteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 936 koostoimes paragrahviga 928).

1.3 ELi õiguse kohane pangakontode arestimismäärus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 946 ja sellele järgnevate paragrahvidega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.6.2014, lk 59). Pangakontode arestimismäärus on ajutise meetme erivorm.

1.4 Nõude arestimise eelteatis (Vorpfändung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 845)

Lisaks on olemas nõude arestimise eelteatis, mis on võlausaldaja nõude tagamise eriliik. Tegemist on nõude võlausaldajapoolse eraviisilise täitemeetmega võlgniku ja kolmandast isikust võlgniku vahelises suhtes ja sellel on arestimisega sarnane mõju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 845 lõige 2).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Vara arestimise ja isiku vahistamise ning esialgse õiguskaitse (punktid 1.1 ja 1.2) määrab pädev kohus poole avalduse alusel. Avaldus peab sisaldama teavet tagatava nõude kohta ja määruse kiireloomulisuse või täitmise nurjumise riski kohta. Mõlemaid tuleb usutavalt tõendada, nt kirjaliku tunnistusega.

Avalduse saab esitada kirjalikult või suuliselt, mille korral kohtukantselei selle kirja paneb. Pädev kohus on kohus, millel on pädevus kohtuasja sisuliseks lahendamiseks, või kohalik kohus (Amtsgericht) selles piirkonnas, kus tagatav objekt, kohtuvaidluse aluseks olev objekt või kinnipeetav isik asub. Asja suulisel arutamisel esitab kohus kohtuotsuse ja muudel juhtudel kohtumääruse.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse puhul on advokaadi kasutamine vajalik ainult asja suulisel arutamisel piirkonnakohtus (Landgericht).

Pangakontode arestimismäärust (punkt 1.3) reguleeritakse määrusega (EL) nr 655/2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 946 ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad vajalikke sätteid avalduse esitamise ning menetluse, määruse täitmise ja võimalike õiguskaitsevahendite kohta.

Nõude arestimise eelteatist (punkt 1.4) ei anna välja kohus (vt eespool). Selle instrumendi puhul võtab võlausaldaja algatuse enda kätte (määrates tavaliselt enda nimel tegutsema kohtutäituri), tuginedes täitmisele pööratavale dokumendile. Võlausaldaja toimetab (või laseb toimetada) kolmandast isikust võlgnikule või põhivõlgnikule nõude või muude õiguste arestimise raames kätte kirjaliku dokumendi, milles teatatakse õiguse või nõude peatsest arestimisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 845 lõige 1). Kolmandast isikust võlgnikule esitataval teatisel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 930 kohaselt arestimist võimaldav toime üksnes juhul, kui nõude tegelik arestimine toimub ühe kuu jooksul (seadustiku paragrahvi 845 lõige 2).

Kohtukulusid käsitlevas seaduses (Gerichtskostengesetz, GKG) on sätestatud 150% suurune lõiv, mis tuleb maksta vara arestimise või isiku vahistamise või esialgse õiguskaitse taotlemise menetluste raames. Lõivu suurus määratakse kindlaks nõude suuruse alusel. Kohus hindab nõude suurust üksikjuhtumi põhiselt, lähtudes sellest, millises ulatuses vara kaitsmine on taotleja huvides. Allpool esitatud tabel sisaldab lõive, mida kohaldatakse kuni 500 000 euro suuruste nõuete puhul.

Kohtukulusid käsitleva seaduse (GKG) 2. lisa (seotud paragrahvi 34 lõike 1 kolmanda lausega)

Kohtuvaidluse eseme väärtus kuni … eurot

Lõiv
…eurot


Kohtuvaidluse eseme väärtus kuni … eurot

Lõiv
…eurot

500

35,00


50 000

546,00

1000

53,00


65 000

666,00

1500

71,00


80 000

786,00

2000

89,00


95 000

906,00

3000

108,00


110 000

1026,00

4000

127,00


125 000

1146,00

5000

146,00


140 000

1 266,00

6000

165,00


155 000

1386,00

7000

184,00


170 000

1506,00

8000

203,00


185 000

1626,00

9000

222,00


200 000

1746,00

10 000

241,00


230 000

1925,00

13 000

267,00


260 000

2104,00

16 000

293,00


290 000

2283,00

19 000

319,00


320 000

2462,00

22 000

345,00


350 000

2641,00

25 000

371,00


380 000

2820,00

30 000

406,00


410 000

2999,00

35 000

441,00


440 000

3178,00

40 000

476,00


470 000

3357,00

45 000

511,00


500 000

3536,00

Juhul kui avaldusega seoses viiakse läbi suuline menetlus ja menetlust ei lõpetata enne suulise menetluse lõpuleviimist esitatud kaitsetaotluse tagasivõtmise, võlgnevuse omaksvõtmise, võlgnevusest loobumise või võlgnevuse kõrvaldamise tõttu (nendel juhtudel vähendatakse lõivu 50%), tuleb maksta kolm korda suuremat lõivu. Esimeses järjekorras kannab kulud see pool, kellelt kohus oma otsusega kulud välja mõistab. Lisaks vastutab kulude kandmise eest solidaarselt ka hageja kui kohtuasja algataja.

Nõude arestimise eelteatise võlgnikule või teatises nimetatud kolmandast isikust võlgnikule kättetoimetamise korral on kohtutäituri tasu 3 eurot. Peale selle tuleb vajaduse korral tasuda postikulud ja mis tahes tõenditega seotud kulud. Kohtutäituri tasu teatise isiklikult kättetoimetamise korral on 10 eurot ja sellisel juhul tuleb tasuda ka kohtutäituri reisikulud. Sõltuvalt adressaadi asukohta jõudmiseks läbitava teekonna pikkusest jäävad reisikulud vahemikku 3,25–16,25 eurot. Kui kohtutäitur koostab täitmisteate võlausaldaja nimel ise (seadustiku paragrahvi 845 lõike 1 teine lause), siis on tema tasu ametitoimingu tegemise eest 16 eurot.

Kaitsemeetmete täitmine on peamiselt kohtutäituri ülesanne ning seda teostatakse riiklike sunnivahenditega (Vollziehung). See toimub kohtuotsuste täitmise suhtes kohaldatavate normide alusel.

Kõrvalmärkus: sundtäitmine, mille aluseks on esialgselt täitmisele kuuluv kohtuotsus, millega hagi tagamise abinõu vaidlustatakse, ei erine põhimõtteliselt lõpliku otsuse sundtäitmisele pööramisest. Sõltuvalt nõude laadist on seaduses siiski ette nähtud erinevad täitmisviisid.

Juhul kui tasumisele kuulub kindlaksmääratud rahasumma, kasutab võlausaldaja sageli kohtu otsuse täitmisele pööramiseks kohtutäiturit. Kui nõue on pööratud võlgniku vallasvarale, siis on kohtutäituri tasu 26 eurot. Juhul kui kohtutäituri tööaeg ületab kolme tundi, tuleb iga alustatud täiendava tunni eest tasuda lisaks 20 eurot. Sellele lisaks tuleb kohtutäiturile hüvitada mis tahes muud tema kantud vajalikud kulutused. Maksekäsk võib anda võlausaldajale ka õiguse taotleda võlgniku saadaolevate summade arestimist (nt saadaolev töötasu; tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 829). Avalduse pealt tuleb tasuda lõivu 20 eurot ning kaasnevad kulud (eelkõige kohtumääruse kättetoimetamise kulud) tuleb tasuda eraldi.

Juhul kui nõue tuleb pöörata võlgniku kinnisvarale, võib nõude tagamiseks seada hüpoteegi või võib vara panna enampakkumise teel sundmüüki või kohaldada vara suhtes sundvalitsemist. Hagi tagamiseks kinnistusregistris hüpoteegi seadmisel tuleb kohtu- ja notaritasude seaduse [Gesetz über Kosten der freiwilligen Gerichtsbarkeit für Gerichte und Notare (Gerichts- und Notarkostengesetz) GNotKG] alusel tasuda toimingu eest vastavalt tagatava nõude väärtusele. Allpool tabelis on esitatud tasud kuni 3 miljoni euro suuruste väärtuste pealt.

Kohtu- ja notaritasude seadus (Gerichts- und Notarkostengesetz, GNotKG)

2. lisa (seotud paragrahvi 34 lõikega 3)


Tehingu-väärtus kuni ... eurot

Tasu
Tabel A
… eurot

Tasu
Tabel B
… eurot


Tehingu-väärtus kuni ... eurot

Tasu
Tabel A
… eurot

Tasu
Tabel B
… eurot


Tehingu-väärtus kuni ... eurot

Tasu
Tabel A
… eurot

Tasu
Tabel B
… eurot

500

35,00

15,00


200 000

1746,00

435,00


1550 000

7316,00

2615,00

1000

53,00

19,00


230 000

1925,00

485,00


1 600 000

7496,00

2695,00

1500

71,00

23,00


260 000

2104,00

535,00


1 650 000

7676,00

2 775,00

2000

89,00

27,00


290 000

2283,00

585,00


1 700 000

7856,00

2855,00

3000

108,00

33,00


320 000

2462,00

635,00


1 750 000

8036,00

2935,00

4 000

127,00

39,00


350 000

2641,00

685,00


1 800 000

8216,00

3015,00

5000

146,00

45,00


380 000

2820,00

735,00


1 850 000

8396,00

3095,00

6000

165,00

51,00


410 000

2999,00

785,00


1 900 000

8576,00

3175,00

7000

184,00

57,00


440 000

3178,00

835,00


1 950 000

8756,00

3255,00

8000

203,00

63,00


470 000

3357,00

885,00


2 000 000

8936,00

3335,00

9000

222,00

69,00


500 000

3536,00

935,00


2 050 000

9116,00

3415,00

10 000

241,00

75,00


550 000

3716,00

1015,00


2 100 000

9296,00

3495,00

13 000

267,00

83,00


600 000

3896,00

1095,00


2 150 000

9476,00

3575,00

16 000

293,00

91,00


650 000

4076,00

1175,00


2 200 000

9656,00

3655,00

19 000

319,00

99,00


700 000

4256,00

1255,00


2 250 000

9836,00

3735,00

22 000

345,00

107,00


750 000

4436,00

1335,00


2 300 000

10 016,00

3815,00

25 000

371,00

115,00


800 000

4616,00

1415,00


2 350 000

10 196,00

3895,00

30 000

406,00

125,00


850 000

4796,00

1495,00


2 400 000

10 376,00

3975,00

35 000

441,00

135,00


900 000

4976,00

1575,00


2 450 000

10 556,00

4055,00

40 000

476,00

145,00


950 000

5156,00

1655,00


2 500 000

10 736,00

4135,00

45 000

511,00

155,00


1 000 000

5336,00

1735,00


2 550 000

10 916,00

4215,00

50 000

546,00

165,00


1 050 000

5516,00

1815,00


2 600 000

11 096,00

4295,00

65 000

666,00

192,00


1 100 000

5696,00

1895,00


2 650 000

11 276,00

4375,00

80 000

786,00

219,00


1 150 000

5876,00

1975,00


2 700 000

11 456,00

4455,00

95 000

906,00

246,00


1 200 000

6056,00

2055,00


2 750 000

11 636,00

4535,00

110 000

1026,00

273,00


1 250 000

6236,00

2135,00


2 800 000

11 816,00

4615,00

125 000

1146,00

300,00


1 300 000

6416,00

2215,00


2 850 000

11 996,00

4695,00

140 000

1266,00

327,00


1 350 000

6596,00

2295,00


2 900 000

12 176,00

4775,00

155 000

1386,00

354,00


1 400 000

6776,00

2375,00


2 950 000

12 356,00

4855,00

170 000

1506,00

381,00


1 450 000

6956,00

2455,00


3 000 000

12 536,00

4935,00

185 000

1626,00

408,00


1 500 000

7136,00

2535,00





Kui esitatakse avaldus vara enampakkumise teel sundmüüki panemist või vara sundvalitsemist käsitleva kohtumääruse saamiseks, tuleb tasuda 100 eurot.

Juhul kui kohus sedastab, et võlgnik peab loovutama vallasvara, pöörab kohtutäitur kohtu otsuse täitmisele võlausaldaja avalduse alusel. Asjaomase ametitoimingu eest tuleb maksta 26 eurot. Kui kohtuotsuses sedastatakse, et võlgnik peab loovutama kinnisvara või eluruumid, tuleb ruumide vabastamisega seotud töö eest tasuda 98 eurot. Lisaks tuleb tasuda kohtutäituri kantud kaasnevad kulud, eelkõige kolmandate isikute tehtud tööga seotud kulud (nt kolimiskulud, lukksepa tasu jms). Juhul kui kohtutäituri tööaeg ületab kolm tundi, tuleb ka sel juhul tasuda iga alustatud täiendava tunni eest lisaks 20 eurot.

2.2 Peamised tingimused

Vara arestimise või isiku vahistamise määruse väljastamine eeldab rahalise nõude ja sellise meetme võtmiseks aluse olemasolu. Juhul kui arestitakse võlgniku kogu selline vara, mida on võimalik arestida, on arestimiseks alust juhul, kui kardetakse, et võlgnik püüab ebaausate võtetega – näiteks vara äraviimise või varjamisega – kas häirida või olulisel määral takistada tulevase kohtuotsuse täitmist. Isiku, s.t võlgniku enda vahistamise eesmärk on samuti tõhusalt takistada võlgnikul mis tahes olemasoleva ja nõude täitmisele pööramise alusel potentsiaalselt arestitava vara äraviimist. Isiku vahistamise määruse saab siiski teha üksnes juhul, kui vara arestimisega ei ole võimalik nõuet piisaval määral tagada.

Esialgse õiguskaitse (ükskõik millisel viisil) eesmärk on vältida valitseva seisundi muutumist ja sellega poole õiguste kasutamise või õigussuhte häirimist või olulisel määral takistamist. Esialgsed õiguskaitsevahendid võivad puudutada esemete (ajutist) väljaandmist või (ajutist) konkreetse toimingu tegemisest hoidumist või konkreetse meetme võtmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 935, 938 ja 940). Esialgse õiguskaitse määruste suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt samu norme kui vara arestimise ja isiku vahistamise suhteski (paragrahv 936). Erandjuhtudel võib kohus nõuda eelneva makse tegemist. Väljastatava arestimismääruse nõuet ja aluseid tuleb tõendada kohut rahuldavate tõenditega, nt kirjaliku tunnistuse või dokumentide esitamisega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 920 lõige 2). Siinkohal on küsimus selles, kas kohus saab esitatud tõendite põhjal hinnata nõuet ja kiireloomulisust „väga tõenäolisena“. Sama kohaldatakse kohtu määruse korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 936).

Poolte eelnev ärakuulamine on võimalik, kuid ei ole vara arestimise või isiku vahistamise menetluse raames nõutav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 922). Järgnev ärakuulamine peab toimuma juhul, kui võlgnik, kellele arestimise või vahistamise määrus tuleb kätte toimetada hiljemalt ühe nädala jooksul pärast määruse täitmisele pööramist, otsustab arestimise või vahistamise määruse vaidlustada. Istung on üldjuhul nõutav esialgse õiguskaitse menetluse korral; istungi korraldamisest võib loobuda üksnes kiireloomulistel juhtudel või kui avaldus lükatakse tagasi (paragrahvi 937 lõige 2). Poolte ärakuulamisega seoses ei ole kehtestatud tähtaegu.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Hagi tagamise abinõusid võidakse kohaldada kogu sellise vara suhtes, millele nõue on pööratud.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Vara arestimise tagajärjel ei saa põhivõlgnik ega kolmandast isikust võlgnik enam arestitud vara käsutada.

Arestitud vara on kaitstud karistusseadustiku (Strafgesetzbuch StGB) paragrahviga 136, mis käsitleb arestitud esemete hävitamist. Lisaks võidakse rikkumise korral esitada ka tsiviilõiguslik kahjunõue.

Esialgse õiguskaitse võimaldamise korral kehtivad järgmised reeglid. Kohtutäitur täidab vara ülevõtmiseks tehtud määruse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 883. Kohus võib nõuda teatavate toimingute tegemist või keelata nende tegemise paragrahvi 887 kohaselt (kohtu luba võlausaldajale põhjendatud toimingute tegemiseks) või paragrahvide 888 ja 890 kohaselt (karistusmaksete/kinnipidamise või trahvi/vahistamise määramine, et sundida isikut tegema mingit toimingut, mida ei saa teha kolmas isik, hoiduma mingi toimingu tegemisest või taluma mingit toimingut).

Pangakonto arestimise suhtes kohaldatakse erisätteid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 835 lõikele 3. Füüsilisest isikust võlgniku kontolt ei saa raha võlausaldajale kanda enne seda, kui ülekande tegemise korralduse kättetoimetamisest kolmandast isikust võlgnikule on möödunud neli nädalat. See kord annab võlgnikule võimaluse taotleda kaitset arestimise vastu enne seda, kui kontol olev summa makstakse täitmist taotlevale võlausaldajale.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Arestimise, vahistamise või esialgse õiguskaitse määrus tuleb täitmisele pöörata ühe kuu jooksul alates otsuse väljakuulutamise või kättetoimetamise kuupäevast.

Meetmed on kehtivad seni, kuni püsivad esialgse meetme või hagi tagamise abinõu rakendamise alused. Meetmete kehtivus lõpeb ka juhul, kui tehakse otsus põhikohtuasjas.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Nagu juba kirjeldatud, võib kohus teha arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse lõpliku kohtuotsusega (Urteil) pärast asja kohtulikku arutamist või määrusega (Beschluss; tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 922 ja 936).

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni, kui kaebusega seotud summa ületab 600 eurot.

Määruse väljastamise korral kehtivad järgmise reeglid.

Võlgnik võib arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse vaidlustada (seadustiku paragrahv 924). Seejärel korraldatakse suuline istung eesmärgiga teha lõplik kohtuotsus abinõu õiguspärasuse kohta. Apellatsiooni võib esitada omakorda kohtuotsuse kohta vastavalt kirjeldatud tingimustele.

Juhul kui avaldus lükatakse määrusega tagasi, võib võlausaldaja esitada otsekaebuse (sofortige Beschwerde) kahe nädala jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Sama kehtib juhul, kui tehakse arestimis- või vahistamismäärus või esialgse õiguskaitse määrus, kuid sellisel juhul peab võlausaldaja andma tagatise.

Peale selle võib võlgnik taotleda arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse tühistamist, kui võlausaldaja ei ole oma nõuet esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 926) või kui asjaolud on muutunud (paragrahv 927).

Määruse (EL) nr 655/2014 osas sisaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 953 õiguskaitsevahendeid, mida saab kasutada kohtuotsuse vastu seoses pangakontode arestimismäärusega.

Lõpetuseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 945 ette nähtud, et esialgse määruse saanud pool maksab kahjutasu, kui arestimine või esialgne õiguskaitse osutus algusest peale põhjendamatuks või kui meetmed tunnistatakse kehtetuks seadustiku paragrahvi 926 lõike 2 või paragrahvi 942 lõike 3 alusel.

Võlausaldaja saab taotleda arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse täitmist ühe kuu jooksul. Põhimõtteliselt kohaldatakse sellisel juhul sundtäitmist käsitlevaid üldnorme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 928 ja 936). Arestimismäärus täidetakse vara arestimisega (paragrahv 930); võlgniku vahistamine toimub üldjuhul vahistamismääruse väljastamisega (paragrahv 933).

Viimati uuendatud: 22/10/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.