Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?

Põhja-Iirimaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?

Enamikku tsiviil- või kaubandusasju käsitletakse Põhja-Iirimaa kõrges kohtus (High Court of Northern Ireland) või krahvkonnakohtus (County Court). Magistraadikohtutel (magistrates' courts) on pädevus teatavates tsiviilasjades, näiteks väiksemate võlgade sissenõudmisel ning perekonnaasjades ja olmeküsimustes.

On ka mitmeid seaduse alusel loodud kohtuid, kes tegelevad erinevate teemadega, nagu sisseränne, maksud, vaimne tervis, sotsiaaltoetused ja transport. Mõnel kohtul on kogu Ühendkuningriiki hõlmav pädevus ja teavet selle kohta võib leida Põhja-Iirimaa kohtuameti (Northern Ireland Courts and Tribunals Service) veebisaidilt. Teistel, näiteks õiglase tööhõive kohtul ja töökohtul, kes tegelevad teatavate tööhõiveküsimusega, on pädevus üksnes Põhja-Iirimaal.

Sageli ei ole kohtualluvuse küsimus lihtsate killast. Seepärast on alati soovitatav enne kohtumenetluse alustamist juristiga konsulteerida.

2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?

2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Peaksite alati küsima õigusnõu, et selgitada välja, milline on õige kohus kohtumenetluse algatamiseks.

Kui teie nõude summa on väiksem kui 30 000 naelsterlingit ja selle eesmärk on saada hüvitis hooletuse tagajärjel tekkinud kahju või lepingu rikkumise eest, tuleks menetlus algatada krahvkonnakohtus, kui teile ei soovitata teisiti. Kõik sellised nõuded, mille väärtus on üle 30 000 naelsterlingi, tuleks esitada kõrgesse kohtusse.

Krahvkonnakohus võib arutada teatavaid nõudeid, mis ei ületa 3000 naelsterlingit, väikeste nõuete menetluses, mis pakub lihtsat ja mitteametlikku viisi vaidluste lahendamiseks, sageli ilma vajaduseta advokaadi järele. Teabeleht väikeste nõuete menetluse kohta on kättesaadav Põhja-Iirimaa kohtuameti veebisaidil.

Perekonna- ja olmeküsimusi võib olenevalt juhtumi iseloomust lahendada kas magistraadikohtus, krahvkonnakohtus või kõrges kohtus.

2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)

2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel

Magistraadikohtud ja krahvkonnakohtud teostavad oma pädevust kogu Põhja-Iirimaal. Piirkond, kus nende kohtute asju tavaliselt arutatakse, määratakse kolme halduskohtu osakondade alusel. Halduskohtu juhendi saab alla laadida Põhja-Iirimaa kohtuameti (NICTS) veebisaidilt http://www.courtsni.gov.uk/en-GB/Documents/Single%20Jurisdiction%20Internet%20Info%20Agreed.pdf.

Kõrge kohus kasutab oma pädevust kogu Põhja-Iirimaal.

2.2.2 Erandid

2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Üldiselt tuleks menetlust alustada kohtus, kelle tööpiirkonnas kostja elab või tegeleb äritegevusega, või kohtus, kelle tööpiirkonnas toimus menetluse aluseks olev sündmus (ehkki tehniliselt saab menetluse algatada mis tahes osakonnas).

Lepingulised küsimused – kohtupidamise koht oleneb lepingu liigist. Näiteks võib töölepinguga seotud vaidlus olla krahvkonnakohtu või töökohtu teema.

Perekonna ja olmega seotud küsimusi, näiteks neid, mis puudutavad vanemlikku vastutust, arutatakse olenevalt asja iseloomust kas magistraadikohtus, krahvkonnakohtus või kõrges kohtus.

Lepinguvälise kahju nõudeid, nagu ka kriminaalmenetlusest tulenevaid tsiviilnõudeid, käsitletakse üldise kohtualluvuse reegli alusel. Siiski on olemas ka kuriteoohvritele hüvitise maksmise süsteem ja lisateavet selle kohta võib leida hüvitiste talituse veebisaidilt (vt link allpool).

2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Sellist nõuet ei ole. Menetlusi võib algatada igas halduskohtu osakonnas, olenemata menetluse sisust (ehkki üldiselt alustatakse neid osakonnas, mis hõlmab piirkonda, kus kostja elab või tegeleb äritegevusega, või piirkonda, kus toimus sündmus, mille tõttu hagi esitati).

2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Pooled ei saa kohut ise määrata.

3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Teavet erikohtute kohta, kelle jurisdiktsioonis on kogu Ühendkuningriik, leiate Inglismaa ja Walesi kohtuameti ning justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Teabelehed Põhja-Iirimaa kohtute ja enamiku erikohtute kohta on avaldatud Põhja-Iirimaa kohtuameti veebisaidil.

Töökohtuid ja õiglase tööhõive kohut käsitlevat teavet võib leida töökohtute ja õiglase tööhõive kohtu veebisaidil.

Seonduvad lingid

Põhja-Iirimaa kohtuamet

Kohtud (kuninglik kohtuamet – Inglismaa ja Wales)

Kohtud (justiitsministeerium)

Töökohtud ja õiglase tööhõive kohus

Hüvitiste talitused

Viimati uuendatud: 14/09/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.