Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?

Esmalt tuleb märkida, et sellel teabelehel esitatud vastustes käsitletakse ainult Portugali üldkohtuid (tribunais comuns). Lisaks üldkohtutele on olemas ka muude kategooriate kohtud: konstitutsioonikohus, halduskohtud, kontrollikoda (Tribunal de Contas). Samuti tegutsevad rahukohtunikud (Julgados de Paz) ja vahekohtud (Tribunais arbitrais).

Pädeva asutuse väljaselgitamisel kehtib järgmine reegel: üldkohtud on pädevad lahendama asju, mis ei ole määratud mõnda teise kategooriasse kuuluvale kohtule.

Lisaks tasub märkida, et üldkohtute kategoorias ei ole erikohtu vastandiks tsiviilasju lahendav üldkohus. Erikohtu vastandiks on üldpädevusega kohus. Valik erikohtu pädevusega kohtumaja (juízo) või erikohtu ja üldkohtu pädevusega kohtumaja või üldkohtu vahel oleneb hagi esemest ja teatavatel allpool nimetatud juhtudel ka nõude summast.

Kohaldatakse järgmisi seadusi:

Esimese astme üldkohtud jagunevad üldjuhul ulatuslikuma territoriaalse pädevusega kohtuteks (Tribunais de competência territorial alargada) ja piirkondlikeks kohtuteks (Tribunais de comarca) (seaduse nr 62/2013 artikkel 33).

Selleks et saada teada, millisesse esimese astme kohtusse pöörduma peaks, tuleb arvesse võtta ka järgmisi asjaolusid.

  • Ulatuslikuma territoriaalse pädevusega kohtud on eripädevusega üldkohtud, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi või mitmest piirkonnast koosnevat territooriumi osa. Portugalis on järgmised ulatuslikuma territoriaalse pädevusega kohtud: merekohus (Tribunal marítimo), intellektuaalomandikohus (Tribunal da propriedade intelectual), konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kohus (Tribunal da concorrência, regulação e supervisão), karistuste täitmisele pööramise kohus (Tribunal de execução das penas) ja keskne eeluurimiskohus (Tribunal central de instrução criminal) (seaduse nr 62/2013 artikkel 83).
  • Piirkondlikud kohtud jagunevad eripädevuse, üldpädevuse ja kohaliku pädevusega kohtuteks (seaduse nr 62/2013 artikkel 81).
  • Keskkohtumajad on kõik spetsialiseerunud ning nende kategooriad on järgmised: tsiviilasjade keskkohtumajad, kriminaalasjade keskkohtumajad, eeluurimise keskkohtumajad, kaubandusasjade keskkohtumajad, täitmisasjade keskkohtumajad, perekonna- ja alaealiste asjade keskkohtumajad ning tööasjade keskkohtumajad.
  • Kohalikud kohtumajad jagunevad järgmiselt: kohalikud tsiviilkohtumajad, kohalikud kriminaalkohtumajad, kohalikud pisikuritegevuse kohtumajad, kohalikud üldkohtu pädevusega kohtumajad ja kohalikud lähikonna kohtubürood.
  • Kohalikud lähikonna kohtubürood tegutsevad piirkondlike kohtute osakondadena: nende ülesanne on üksnes vastu võtta asjaomase piirkonna pädevates kohtumajades või kohtutes algatatud kohtuasjadega seotud dokumente, esitada teavet, korraldada videokonverentse ja toetada menetlust. Kohtuasju kohalikud lähikonna kohtubürood aga ei aruta ning põhimõtteliselt ei tohi neile hagisid esitada (seaduse nr 62/2013 artikli 130 lõiked 5 ja 6).

Erijuhtudel tuleb menetlus algatada ja asja arutada muus asutuses kui üldkohtus. Olenevalt asjast edastatakse need menetlused teatavas etapis pädevale kohtule: kui teatavad otsused vaidlustatakse, kaevatakse edasi või need on vaja heaks kiita. See kehtib järgmiste menetluste puhul.

  • Väljatõstmise erimenetluse avaldus tuleb esitada elektrooniliselt Portos asuvas riiklikus üüriküsimuste büroos (Balcão Nacional do Arrendamento), mille tööpiirkond hõlmab kogu Portugali. Lisateave on kättesaadav siin.
  • Maksekäsumenetluse avaldus võla sissenõudmiseks tuleb esitada elektrooniliselt Portos asuvas riiklikus maksekäsubüroos (Balcão Nacional de Injunções), mille tööpiirkond hõlmab kogu riigi territooriumi. Lisateave on kättesaadav siin.
  • Pärandvara inventuuri tuleb mõnel juhul taotleda üldkohtus, kuid mõnikord võib selle algatada kohtus või siis notaribüroos.
  • Pädeva kohtu juures tegutseva prokuröri ülesanne on teha otsus järgmiste avalduste kohta: vabastus nõusoleku andmise nõudest (kui avaldus on seotud isiku teovõimetuse või puudumisega), teovõimetu isiku seaduslikule esindajale toimingute tegemise loa andmine, teadmata kadunud isiku vara võõrandamiseks või koormamiseks loa andmine, teovõimetu isiku esindaja tehtud toimingute kinnitamine ning seadusliku esindaja teavitamine teovõimetule isikule tehtud kingete vastuvõtmisest või tagasilükkamisest.
  • Menetlus poolte vahel kokkuleppele jõudmiseks järgmistes küsimustes tuleb algatada perekonnaseisuametis: elatise maksmine täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele, elatise maksmine alaealistele lastele mõlema vanema kokkuleppel, perekonna eluaseme saaja, abikaasa perekonnanime(de) kasutamise õiguse äravõtmine, endise abikaasa perekonnanime(de) kasutamise lubamine, kooselu lõpetamine ja abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel ühisvara olemasolul või puudumisel, isikute lahuselu ja vara jagamise muutmine abielulahutuseks, alaealiste laste hooldusõiguse määramine või muutmine.

2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?

Selles vastuses mõistetakse kohalike tsiviilasju lahendavate üldkohtute all piirkondlike kohtute kohalikke tsiviilkohtumaju ja üldkohtu pädevusega kohtumaju. Nendel kohtutel on pädevus vaikimisi, st juhul, kui ühelgi teisel kohtu kolleegiumil või erikohtul ei ole pädevust. Samuti on neil pädevus väikese rahalise väärtusega kohtuasjades.

Seepärast tuleks piirkondliku kohtu kohaliku tsiviilkohtumaja või selle puudumisel üldkohtu pädevusega kohaliku kohtumaja poole pöörduda järgmistes asjades:

  • tavalised tsiviilõiguslikud tuvastushagid, mille hind on kuni 50 000,00 eurot;
  • kohtuasjad, mida ei ole määratud teistele, ulatuslikuma pädevusega kohtumajadele või kohtutele;
  • täitemenetlused, kui täitmisasjade kohtumaja või muu pädev erikohtumaja või erikohus puudub;
  • alaealiste tsiviileestkoste, haridusliku eestkoste ning kasvatamisega seotud kiireloomulised toimingud, isegi kui on olemas selliste hagide puhul pädev perekonna- ja alaealiste asjade kolleegium, kui see kolleegium asub teises linnas/vallas;
  • määrused, kirjad, teatised ja teated, mida tuleb järgida kohalikul tasandil teiste kohtute või pädevate asutuste taotlusel;
  • muud õigusega ette nähtud asjad;
  • kaebused merendusküsimustega seotud haldusrikkumise menetluses sadamakapteni tehtud otsuste peale ja tavalised tuvastushagid, mille hind on kuni 50 000,00 eurot ja mis kuuluvad merekohtu sisulisse pädevusse kohtupiirkondades, mis ei kuulu merekohtu territoriaalsesse pädevusse;
  • 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud väiksemad nõuded.

Selleks et saada teada, kas peaksite pöörduma kohaliku tsiviilkohtumaja, üldkohtu pädevusega kohaliku kohtumaja või erikohtu pädevusega keskkohtumaja poole, vt ka vastus 3. küsimusele „Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Hierarhiat käsitlevate pädevusnormide kohaselt jagunevad üldkohtud esimese astme kohtuteks, apellatsioonikohtuteks (Tribunais da Relação) (ehk teise astme kohtud) ja Portugali kõrgeimaks kohtuks (Supremo Tribunal de Justiça), mis on viimase astme kohus (seaduse nr 62/2013 artikkel 42).

Seaduses on sätestatud juhtumid, mil apellatsioonkaebuse vastuvõetavus sõltub kohtutele kehtestatud piirmääradest:

  • apellatsioonikohtud võivad välja mõista kuni 30 000,00 eurot;
  • esimese astme kohtud (Tribunais de primeira instância) võivad välja mõista kuni 5 000,00 eurot (väärtused teabelehe viimatise ajakohastamise seisuga);
  • üldjuhul arutab Portugali kõrgeim kohus apellatsioonkaebusi, mille hind ületab apellatsioonikohtutele ette nähtud piirmäära, ja apellatsioonikohtud arutavad apellatsioonkaebusi, mille hind ületab esimese astme kohtutele ette nähtud piirmäära (seaduse nr 62/2013 artikkel 44).

Hagid tuleb esitada ja hagimenetlus algatada esimese astme kohtutes. Lisaks sellele on esimese astme kohtud pädevad arutama notarite ja registripidajate otsuste ning muude õigusega ette nähtud otsuste peale esitatud kaebusi. Selleks et teha kindlaks pädev esimese astme kohus, tuleb kohaldada hagi eset, hinda ning territooriumi käsitlevaid pädevusnorme, mida on kirjeldatud allpool esitatud küsimuste vastustes.

Apellatsioonikohtud arutavad põhimõtteliselt üksnes esimese astme kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi. Õiguse kohaselt on neil erandjuhtudel pädevus arutada teatavaid kohtuasju esimeses astmes. Apellatsioonikohtud lahendavad ka esimese astme kohtute vahelisi jurisdiktsioonikonflikte ja esimeses astmes tehtud määruste peale esitatud kaebusi ning vaatavad läbi välisriigi kohtute otsuseid tsiviil- ja kaubandusasjades.

Portugali kõrgeim kohus arutab apellatsioonikohtute otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi. Seaduses sätestatud erijuhtudel lahendab ta esimese astme kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi. Seadus annab talle erandlikult pädevuse arutada teatavaid asju ainsa kohtuastmena. Portugali kõrgeim kohus lahendab ka apellatsioonikohtutevahelisi kohtualluvuse konflikte ja erakorralisi kaebusi kohtupraktika ühtlustamiseks.

2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)

Esimese astme kohtud

Portugalis on 23 piirkondlikku kohut (tribunais judiciais de comarca):

  • Assooride piirkondlik kohus;
  • Aveiro piirkondlik kohus;
  • Beja piirkondlik kohus;
  • Braga piirkondlik kohus;
  • Bragança piirkondlik kohus;
  • Castelo Branco piirkondlik kohus;
  • Coimbra piirkondlik kohus;
  • Évora piirkondlik kohus;
  • Faro piirkondlik kohus;
  • Guarda piirkondlik kohus;
  • Leiria piirkondlik kohus;
  • Lissaboni piirkondlik kohus;
  • Põhja-Lissaboni piirkondlik kohus;
  • Lääne-Lissaboni piirkondlik kohus;
  • Madeira piirkondlik kohus;
  • Portalegre piirkondlik kohus;
  • Porto piirkondlik kohus;
  • Ida-Porto piirkondlik kohus;
  • Santarémi piirkondlik kohus;
  • Setúbali piirkondlik kohus;
  • Viana do Castelo piirkondlik kohus;
  • Vila Reali piirkondlik kohus;
  • Viseu piirkondlik kohus

(seaduse nr 62/2013 artikkel 33).

Lisaks neile kohtutele on olemas ulatuslikuma territoriaalse pädevusega kohtud, millest järgmisel kolmel on pädevus ka tsiviil- ja kaubandusasjades:

  • merekohus (Tribunal marítimo),
  • intellektuaalomandikohus (Tribunal da propriedade intelectual),
  • konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kohus (Tribunal da concorrência, regulação e supervisão)

(seaduse nr 62/2013 artikkel 83).

Apellatsioonikohtud

Teises kohtuastmes on viis apellatsioonikohut, mis on nimetatud nende asukohalinna järgi:

  • Lissaboni apellatsioonikohus,
  • Porto apellatsioonikohus,
  • Coimbra apellatsioonikohus,
  • Évora apellatsioonikohus,
  • Guimarãese apellatsioonikohus

(seaduse nr 62/2013 I lisa, nagu on osutatud seaduse artikli 32 lõikes 1).

Viimane kohtuaste

  • Portugali kõrgeim kohus, mis asub Lissabonis.

(seaduse nr 62/2013 artikkel 31).

Portugali kõrgeim kohus on pädev kogu Portugali territooriumil. Apellatsioonikohtud ja esimese astme kohtud on pädevad oma tööpiirkonnas, mis on kindlaks määratud kohtukorralduse seaduses (26. augusti 2013. aasta seadus nr 62/2013). Selleks et saada teada, kas pädev on A või B linna kohus, tuleb tutvuda nimetatud kohtukorralduse seaduse I, II ja III lisaga.

2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel

Füüsilised isikud

Kui erinormis või allpool esitatud normides ei ole sätestatud teisiti, on pädev kostja alalise asukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 80).

  • Kui kostjal ei ole harilikku viibimiskohta või kui tema elukoht ei ole teada või ta on teadmata kadunud, esitatakse hagiavaldus hageja alalise asukoha järgsele kohtule.
  • Avaldus teadmata kadunud isiku vara ajutise või alalise haldamisõiguse saamiseks esitatakse selle isiku viimase Portugalis teadaoleva alalise asukoha järgsele kohtule.
  • Kui kostja alaline asukoht ja elukoht on teises riigis, on pädev kostja asukoha järgne kohus.
  • Kui kostja ei viibi Portugalis, on pädev hageja alalise elukoha järgne kohus. Kui ka hageja asub teises riigis, on pädev kohus Lissaboni kohus.

Juriidilised isikud ja äriühingud

Kui kostjaks on riik ning kohtuasjas oleks pädev kostja alalise asukoha järgne kohus, läheb pädevus üle hageja alalise asukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse artikkel 81).

Kui kostjaks on teine juriidiline isik või äriühing, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas on kostja registrijärgne asukoht või filiaali, agentuuri, tütarettevõtja, delegatsiooni või esinduse asukoht, olenevalt sellest, kas hagi esitatakse juriidilise isiku või viimati nimetatud üksuste vastu.

Selliste välisriigi juriidiliste isikute või äriühingute vastu, kellel on Portugalis filiaal, agentuur, tütarettevõtja, delegatsioon või esindus, võib aga hagi esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas on nende üksuste registrijärgne asukoht, isegi kui hagiavaldus esitatakse peakontori vastu.

Mitu kostjat ja kumulatiivsed nõuded (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82)

Kui samas kohtuasjas on enam kui üks kostja, tuleb nende kõigi vastu hagi esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub enamiku kostjate alaline asukoht. Kui eri alalistes asukohtades on samal arvul kostjaid, võib hageja valida mis tahes kostja alalise asukoha järgse kohtu.

Kui hageja esitab mitu nõuet, mille puhul oleks territoriaalne pädevus eri kohtutel, võib ta hagi esitada ükskõik millisele kohtule neist.

Ainsaks erandiks on juhtumid, mil kohus on võimeline omal algatusel hindama, kas tal puudub mõne hagiavalduse puhul pädevus territoriaalsetel või hinnaga seotud põhjustel või lepingu alusel. Kui kohus leiab, et see nii on, tuleb hagi esitada sellele kohtule, kes on pädev asjaomast hagiavaldust menetlema. Nii on see näiteks teatavatel juhtudel, kui mõne hagiavalduse arutamise pädevus sõltub kinnisvara asukohast või kohustuse täitmise kohast. See kehtib ka järgmiste kohtuasjade puhul: kaitsemääruse (providência cautelar) või ettevalmistusmeetmetega (diligência antecipada) seotud kohtuasjad, kohtuasjad, mille pooleks on kohtunik või mõni tema sugulane, teatavad täitemenetlused, teiste kohtuasjadega liidetavad kohtuasjad, kohtuasjad, milles ei saadeta kostjale enne otsuse tegemist kohtukutset, ja kohtuasjad, milles kohtul puudub pädevus hagi hinna tõttu.

Olukorras, kus esitatud on mitu hagiavaldust ning need on sõltuvus- või alluvussuhtes, tuleb hagiavaldus esitada kohtule, kes on pädev arutama põhihagi.

Hagid, mille üks pool on kohtunik, kohtuniku abikaasa või sugulane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 84)

Kui hagi pooleks on kohtunik, kohtuniku abikaasa, kohtuniku alaneja või üleneja sugulane või tema leibkonda kuuluv elukaaslane ning hagiavaldus tuleb esitada selle kohtuniku tööpiirkonna kohtusse, on pädev kohus kohtuniku tööpiirkonnale lähima kohtupiirkonna peamine kohus.

Kui hagiavaldus esitatakse kohtupiirkonnas, kus kohtunik, kellel esineb takistus, teostab oma pädevust, või kui selline kohtunik määratakse sinna siis, kui kohtuasja juba menetletakse, edastatakse kohtuasi arutamiseks lähima kohtupiirkonna kohtusse.

Eespool kirjeldatud norme ei kohaldata kohtupiirkondades, kus on rohkem kui üks kohtunik, sest sel juhul määratakse hagi või antakse see üle teisele kohtunikule samas kohtupiirkonnas.

Apellatsioonkaebuste menetlemine

Apellatsioonkaebused tuleb esitada kohtule, kes on hierarhias kõrgemal sellest kohtust, kes tegi otsuse, mille suhtes kaebus esitatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 83).

2.2.2 Erandid

2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Alljärgnev on ühine vastus neile kolmele küsimusele.

Vara asukoha järgne pädevus

Kinnisasjaga seotud asjaõigusi ja isiklikke kasutusõigusi, ühisomandis oleva vara jagamist, väljatõstmist, eelisostuõigust ja sundvõõrandamist käsitlevad hagid ning ka hüpoteegi restruktureerimise, asendamise, vähendamise või vara hüpoteegi alt vabastamisega seotud hagid tuleb esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asjaomane vara asub.

Laevadele või õhusõidukitele seatud hüpoteekide restruktureerimise, asendamise, vähendamise või vara hüpoteegi alt vabastamisega seotud hagi esitatakse siiski sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas on asjaomane vara registreeritud. Kui hüpoteegiga on kaetud eri kohtupiirkondades registreeritud laevad või õhusõidukid, võib hageja valida, mis kohtupiirkonnas asuva kohtu poole ta pöördub.

Kui hagi on seotud samale isikule kuuluva ja samaks otstarbeks mõeldud vallasvara kogumiga, kinnis- ja vallasasjade kogumiga või eri kohtupiirkondades asuvate kinnisasjade kogumiga, esitatakse hagi sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kõige väärtuslikum kinnisasi. Kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse kinnistusraamatusse kantud väärtusi. Kui hagi esemeks olev kinnisasi asub rohkem kui ühes kohtupiirkonnas, võib hageja esitada hagi ükskõik millises neist piirkondadest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 70).

Kohustuse täitmise koha järgne pädevus

Hagi, mille eesmärk on nõuda kohustuste täitmist, hüvitist kohustuste täitmata jätmise või mittetäieliku täitmise eest või lepingu lõpetamist kohustuste täitmata jätmise tõttu, esitatakse kostja alalise asukoha järgsele kohtule.

Võlausaldaja võib otsustada pöörduda selle kohtu poole, kelle tööpiirkonnas kohustus täitmisele kuulus, kui kostja on juriidiline isik või kui võlausaldaja alaline asukoht on Lissaboni või Porto linnapiirkonnas ja kostja alaline asukoht on samas linnapiirkonnas.

Hagi puhul, mille eesmärk on tuvastada õigusvastasest teost või riskist tulenev tsiviilvastutus, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas tegu aset leidis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 71).

Lahutus ja lahuselu

Lahutuse ja lahuseluga seotud menetlustes on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas on hageja alaline asukoht või elukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 72).

Tasude maksmise hagid

Esindajate või õigusekspertide tasude ja kliendile ettemakstud summade sissenõudmise hagide puhul on pädev teenuse osutamise koha järgne kohus. Tasude maksmise hagid liidetakse kohtuasjaga, mille eest teenust osutati.

Kui kohtuasi, mille raames teenus osutati, algatati apellatsioonikohtus või Portugali kõrgeimas kohtus, menetleb tasude maksmise hagi võlgniku alalise asukoha järgne piirkondlik kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 73)

Üldavarii kahjude kindlakstegemine ja jaotus

Laeval olnud lastiga seotud üldavarii kahju on pädev kindlaks tegema ja jaotama selle sadama asukoha järgne kohus, kuhu laeva last kohale toimetati või oleks pidanud olema kohale toimetatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 74).

Laevade kokkupõrkest tulenev kahju

Hagiavalduse seoses kahjuga, mis tekkis laevade kokkupõrke tagajärjel, võib esitada õnnetuse toimumiskoha järgsesse kohtusse, teisele laevale otsa sõitnud laeva omaniku alalise asukoha järgsesse kohtusse, laeva asukoha järgsesse kohtusse või selle sadama asukoha järgsesse kohtusse, kuhu kahjustatud laev esimesena sisenes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 75).

Kahjuhüvitis laevade päästmise või abistamise korral

Laevade päästmise või abistamisega seotud kahju hüvitamise hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas sündmus aset leidis, mille tööpiirkonnas on päästetud esemete omaniku alaline asukoht või mille tööpiirkonnas on päästetud laev registreeritud või leitud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 76).

Laeva merivõla lõppemine

Hagiavaldus, millega soovitakse tasuta või tasu eest soetatud laeva tunnistamist vabaks merivõlgadest, tuleb esitada selle sadama asukoha järgsesse kohtusse, kus laev seisab ankrus soetamise hetkel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 77).

Esialgse õiguskaitse abinõud ja ettevalmistavad meetmed

Kaupade arestimise ja konfiskeerimise avaldused võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas tuleb algatada vastav menetlus või mille tööpiirkonnas vara asub; kui vara asub mitme kohtu tööpiirkonnas, esitatakse avaldus ühes neist piirkondadest asuvale kohtule.

Selleks et taotleda keeldu, millega peatataks kohe uued ehitustööd (embargo de obra nova), on pädev kohus, mille tööpiirkonnas kavatsetakse ehitustöid teha.

Muude esialgse õiguskaitse abinõude puhul on pädev see kohus, kellele tuleb esitada hagiavaldus vastavas asjas.

Ettevalmistavaid meetmeid tõendite kogumiseks tuleb taotleda sellelt kohtult, kelle tööpiirkonnas neid meetmeid kavatsetakse võtta.

Esialgse õiguskaitse abinõude ja tõendite kogumiseks ettevalmistavate meetmete kohaldamise menetlused liidetakse vastava hagiga ja edastatakse vajaduse korral kohtusse, kus hagi esitati (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 78).

Kohtudokumendid

Kohtudokumentide kättetoimetamise avaldused esitatakse kohtule, mille tööpiirkonnas saaja elab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 79).

Täitmine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 89)

Üldjuhul on täiteasja puhul pädev võlgniku alalise asukoha järgne kohus, kui konkreetses õigusnormis või allpool kirjeldatud normides ei ole sätestatud teisiti.

Täitmist taotlev pool võib otsustada pöörduda selle kohtu poole, mille tööpiirkonnas kohustus täitmisele kuulub, kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, on juriidiline isik või kui täitmist taotleva poole alaline asukoht on Lissaboni või Porto linnapiirkonnas ning pool, kelle vastu täitmist taotletakse, asub samas linnapiirkonnas.

Kui täitemenetluse eesmärk on saada tagasi kaubad või tegemist on pandiga tagatud nõudega, on vastavalt pädev kas eseme või pandiga koormatud vara asukoha järgne kohus.

Kui täitemenetlus tuleb algatada selle poole alalise asukoha järgses kohtus, kelle vastu täitmist taotletakse, ja sellel poolel ei ole Portugalis alalist asukohta, kuid tal on Portugalis varasid, on täitemenetluse puhul pädev varade asukoha järgne kohus.

Vara asukoha järgne kohus on pädev ka siis, kui täitemenetlus tuleb algatada Portugali kohtus, sest see on seotud sellise äriühingu / muu juriidilise isiku asutamise/likvideerimise kehtivusega või tema organite otsuste kehtivusega, kelle registrijärgne asukoht on Portugalis, ning ei esine ühtki täitemenetluse suhtes kohaldatavates eespool või allpool kirjeldatud normides osutatud olukorda.

Kohtuasjades, mis hõlmavad mitut täitemenetlust ja need täitemenetlused kuuluvad eri kohtute territoriaalse pädevuse alla, on pädev selle poole alalise asukoha järgne kohus, kelle vastu täitmist taotletakse.

Portugali kohtu otsuse täitmise korral esitatakse täitmisavaldus selle menetluse osana, milles otsus tehti, ja selle kohta tehakse märge sama kohtuasja toimikusse. Kui otsus kaevati edasi, tehakse täitmise kohta märge tõestatud ärakirja. Kui täitmise puhul on pädev erikolleegium, tuleb kohtuotsuse ärakiri, avaldus, mille alusel täitemenetlus algatati, ja kaasnevad dokumendid sellele erikolleegiumile saata niipea kui võimalik.

Kui otsuse tegid vahekohtunikud Portugalis toimunud vahekohtumenetluse tulemusena, on täitmisel pädev see piirkondlik kohus, mille tööpiirkonnas vahekohtumenetlus toimus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 85).

Kui hagi esitati apellatsioonikohtule või Portugali kõrgeimale kohtule, on pädev selle poole alalise asukoha järgne kohus, kelle vastu täitmist taotletakse. Kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, on kohtunik või kohtuniku sugulane, kohaldatakse eespool punktis „Hagid, mille üks pool on kohtunik, kohtuniku abikaasa või sugulane“ osutatud norme. Tuvastusmenetlusega seotud toimik või selle ärakiri saadetakse igal juhul kohtule, kes on täitmise puhul pädev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 86).

Pahatahtlikest menetlustest tulenevate kulude, trahvide või hüvitistega seotud täitemenetluse puhul on pädev kohus, kelle menetlusest tulenevalt teatati asjaomasest arvest või arveldusest. Kulude, trahvide või hüvitistega seotud täitemenetlus liidetakse asjaomase kohtuasjaga.

Kui kulud, trahvid või hüvitise mõistis välja apellatsioonikohus või Portugali kõrgeim kohus, toimub täitemenetlus selles esimese astme kohtus, kelle tööpiirkonnas asjaomast kohtuasja menetleti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 87 ja 88).

Välisriigi kohtu otsuse täitmise puhul on pädev kostja alalise asukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 86 ja 90).

Euroopa maksekäsu (12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, mida on muudetud määrusega (EL) 2015/2421) korral on pädev Porto piirkonna esimese astme kohtu 1. tsiviilkolleegium.

Tööõigus

Üldjuhul tuleb hagi esitada kostja alalise asukoha järgses kohtus. Tööandjate, kindlustusandjate ja sotsiaalkindlustusasutuste alaliseks asukohaks loetakse ka kohta, kus neil on filiaal, agentuur, delegatsioon või esindus (töökohtuid reguleeriva seaduse artikkel 13).

Selliste töölepinguga seotud hagide korral, mille töötaja algatab tööandja vastu, võib hagiavalduse esitada sellele kohtule, mille tööpiirkonnas asjaomast tööd tehakse, või töötaja alalise asukoha järgsele kohtule.

Kui hagejaid on mitu, on pädev kohus, mille tööpiirkonnas tööd tehakse, või ükskõik millise hageja alalise asukoha järgne kohus.

Kui tööd tehakse enam kui ühes kohas, võib töölepinguga seotud hagi esitada ükskõik millise asjaomase koha kohtule (töökohtuid reguleeriva seaduse artikkel 14).

Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hagid tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas õnnetus aset leidis või kus haige isik töötas, kui ta täitis viimast korda ametiülesandeid, mille tõttu haigus võis tekkida.

Kui õnnetus juhtus välisriigis, tuleb hagi esitada Portugalis sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kannatanu alaline asukoht.

Kui soodustatud isikuid on mitu, on pädev kohus, kelle tööpiirkonnas elab kõige suurem arv hagejaid; kui eri piirkondades elab võrdne arv hagejaid, on pädev kohus, kelle tööpiirkonnas elab esimesena hagi esitanud isik.

Kui vigastatud või haigeks jäänud töötaja või soodustatud isik on registreeritud meremehena või lennumeeskonna liikmena ning õnnetus leiab aset või haigus avastatakse sõidu ajal, on asjaomast kohtuasja pädev menetlema ka see kohus, mis asub esimeses Portugali territooriumil paiknevas kohas, kuhu laev või õhusõiduk jõuab, või siis laeva või õhusõiduki registreerimiskoha järgne kohus (töökohtuid reguleeriva seaduse artikkel 15).

Kollektiivse koondamise korral tuleb ajutiste peatamismeetmete võtmise avaldus ja vastuväited esitada sellele kohtule, mille tööpiirkonnas asub tegevuskoht, kus tööd tehakse.

Kui kollektiivne koondamine mõjutab mitme tegevuskoha töötajaid, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas asub kõige suurema koondatud töötajate arvuga tegevuskoht (töökohtuid reguleeriva seaduse artikkel 16).

Maksejõuetus

Maksejõuetusmenetluse puhul on olenevalt kohtuasjast pädev kohus, mille tööpiirkonnas on võlgniku registrijärgne asukoht või alaline asukoht või pärandaja registrijärgne asukoht või alaline asukoht surma kuupäeval.

Samuti on pädev kohus, mille tööpiirkonnas asub võlgniku põhihuvide kese. Selle all mõistetakse kohta, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav (ettevõtete maksejõuetust ja saneerimist käsitleva seadustiku artikkel 16)

Välisriigis maksejõuetusmenetluse algatamise kohta tehtud otsuse avaldamist ja avalikus registris registreerimist vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklitele 21 ja 22 tuleb taotleda sellelt Portugali kohtult, mille tööpiirkonnas on võlgniku tegevuskoht. Juhul kui võlgnikul ei ole Portugalis tegevuskohta, tuleb taotlus esitada Lissaboni kaubanduskolleegiumile, kui pankrotivara hõlmab äriühingut. Kui pankrotivara ei hõlma äriühingut, on pädev Lissaboni tsiviilkolleegium.

Eespool osutatud pädevusnormi kohaldatakse välisriigi kohtuasjas tuvastatud maksejõuetuse tunnustamisse suhtes (ettevõtete maksejõuetust ja saneerimist käsitleva seadustiku artikkel 288).

Pärandvara inventuur

Pärandvara inventuuri tegemise pädevuse kohta teabe saamiseks vaadake teabelehte pärimise kohta.

Elatis täiskasvanutele ja alaealistele ning vanema hooldusõiguse määramine

Täiskasvanutele ja alaealistele elatise maksmisega seotud tuvastushagide, elatise sissenõudmise menetluste ja vanema hooldusõiguse määramisega seotud hagide puhul pädeva kohtu kohta teabe saamiseks vaadake teabelehte ülalpidamise/elatise kohta.

2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Jah, teatavate piirangutega.

Riigisisestes kohtuasjades võivad pooled sõnaselge kokkuleppega otsustada territoriaalse pädevuse normidest mitte kinni pidada. Seda nimetatakse kohtualluvuse kokkuleppeks (competência convencional) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 95).

Kohtualluvuse kokkulepet ei saa kasutada selliste kohtuasjade puhul, milles kohus võib omal algatusel tuvastada, et tal puudub territoriaalne pädevus. Nii on see näiteks juhul, kui kohtu pädevus sõltub kinnisasja asukohast või kohustuse täitmise kohast või kui tegemist on kaitsemääruse või ettevalmistavate meetmetega. Samuti kehtib see hagide puhul, mille pooleks on kohtunik või tema sugulane, teiste kohtuasjadega liidetavate kohtuasjade puhul ning selliste kohtuasjade puhul, kus kostjale ei saadeta enne otsuse tegemist kohtukutset. Nende kohtuasjade puhul ei saa territoriaalset pädevust sellise kokkuleppega muuta.

Hagi eseme, hierarhia ja hinnaga seotud pädevusnormidest ei saa poolte soovil ühelgi juhul kõrvale kalduda.

Kokkuleppel põhinev pädevus, kui see on lubatud, on sama kohustuslik kui seadusest tulenev pädevus. Selline kokkulepe peab vastama lepingu kui kohustuse allika vorminõuetele. Igal juhul tuleb kokkulepe vormistada kirjalikult ning selles tuleb täpsustada asjaomased küsimused ja kriteerium, mille alusel pädev kohus kindlaks tehakse.

Rahvusvahelistes kohtuasjades võivad pooled kokku leppida, milline on teatava vaidluse või teatavast õigussuhtest tuleneda võivate vaidluste puhul pädev kohus, kui asjaomasel õigussuhtel on seos rohkem kui ühe õigussüsteemiga. Neile juhtudele viidatakse kui eraõiguslikele kohtualluvuse kokkulepetele (pactos privativos e atributivos de jurisdição) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 94).

Kohtualluvuse kokkulepe võib hõlmata ainupädevuse andmist või sellega võidakse kindlaks määrata alternatiivne pädevus Portugali kohtute pädevuse kõrval, kui see on olemas. Kahtluse korral arvatakse valitud kohus ainupädevaks.

Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

  • see on seotud võõrandatavate õigustega;
  • valik on valitud kohtu tegevust reguleeriva õiguse kohaselt vastuvõetav;
  • valik on põhjendatud ühe või mõlema poole olulise huviga, tingimusel, et sellega ei kaasne teisele poolele märkimisväärseid ebamugavusi;
  • ese ei ole seotud Portugali kohtute ainupädevusse kuuluvate küsimustega;
  • valik tuleneb kirjalikust või kirjalikult kinnitatud kokkuleppest, milles peab olema sõnaselgelt nimetatud pädev kohus.

Nii kohtualluvuse kokkuleppe (riigisiseste kohtuasjade puhul) kui ka eraõigusliku kohtualluvuse kokkuleppe (rahvusvahelise kohtuasjade puhul) korral käsitatakse kirjaliku kokkuleppena mis tahes dokumenti, mille pooled on allkirjastanud või mis tuleneb kirjavahetusest, teleksitest, telegrammidest või pärineb muudest sidevahenditest, mis võimaldavad saada kirjalikke tõendeid, olenemata sellest, kas need vahendid sisaldavad kokkulepet ennast või sätet viitega muule kokkulepet sisaldavale dokumendile.

Töökohtutes on õigusega ette nähtud territoriaalset pädevust välistavad kokkulepped või sätted õigustühised (töökohtuid reguleeriva seaduse artikkel 19).

3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Nagu juba märgitud, on Portugalis esimese astme erikohtuteks iga piirkondliku kohtu keskkohtumajad, kohalikud tsiviilkohtumajad ja ulatuslikuma pädevusega kohtud.

Allpool kirjeldatakse iga vastava kohtumaja sisulist pädevust, et anda teavet selle kohta, kuhu avaldus olenevalt vaidluse esemest esitada. Nagu juba selgitatud, algab kohtuasja menetlemine üldjuhul esimese astme kohtus ja see edastatakse kõrgema astme kohtutesse üksnes edasikaebamise korral.

Tsiviilasjade keskkohtumajad (seaduse nr 62/2013 artikkel 117)

  • Tavalised tsiviilhagid, kus taotletav summa on üle 50 000,00 euro;
  • tsiviilõiguslikud täitemenetlused, mille hind on üle 50 000,00 euro, kohtupiirkondades, mis ei kuulu muu kolleegiumi või kohtu pädevusse;
  • nende pädevusse kuuluvate hagidega seotud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetlused;
  • tavaliselt kaubanduskolleegiumi pädevusse kuuluvad hagid, täitemenetlused ja esialgse õiguskaitse abinõud piirkondades, kus selline kaubanduskolleegium puudub;
  • kohalikes kohtumajades pooleliolevad kohtuasjad, mille hind on muutunud ja on vähemalt 50 001,00 eurot;
  • menetlused, mis on seotud alaealise kasvatamisega väljaspool perekonna- ja alaealiste asjade kohtute pädevusse kuuluvaid piirkondi;
  • tavalised tuvastushagid, mille hind on kuni 50 001,00 eurot ja mille ese kuulub merekohtu sisulisse pädevusse, kohtupiirkondades, mis ei kuulu merekohtu territoriaalse pädevuse alla.

Perekonna- ja alaealiste asjade keskkohtumajad

(perekonnaseis ja perekonnaasjad) (seaduse nr 62/2013 artikkel 122)

  • Abikaasadevahelised hagita menetlused;
  • hagita menetlused mitteabielulise kooselu korral või seoses ühte leibkonda kuuluvate elukaaslastega;
  • lahuselu ja lahutusega seotud hagid;
  • seadusliku abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise hagid;
  • abikaasa heausksuse kohtulik tuvastamine tühiseks tunnistatud putatiivse abielu korral;
  • abikaasale ja endisele abikaasale elatise maksmise ja elatise sissenõudmise hagid;
  • muud isikute perekonnaseisu ja perekonnaasjadega seotud hagid;
  • hagid, mis kuuluvad kohtute pädevusse lahuselu, lahutuse või seadusliku abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise tõttu algatatud inventuuri korral, ning konkreetsed vara jagamise kohtuasjad, mille suhtes kohaldatakse sellist menetlust reguleerivaid norme.

(Alaealised ja täiskasvanud lapsed) (seaduse nr 62/2013 artikkel 123)

  • Eestkoste määramine ja vara haldamine;
  • alaealise nimel tegutsema volitatud isiku määramine ja alaealist vanema hooldusõigusega seotud kohtuvälistes küsimustes esindama volitatud eestkostja (curador-geral) määramine;
  • lapsendamise otsustamine;
  • otsuse tegemine vanema hooldusõiguse teostamise kohta ja sellega seotud küsimuste lahendamine;
  • alaealistele ja täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele tasumisele kuuluvate elatismaksete kindlaksmääramine, kui elatismaksed on kohtuotsusega kindlaks määratud siis, kui nad olid alaealised;
  • elatise sissenõudmise täitemenetlusega tegelemine;
  • lapsendatava lapse ajutine paigutamine hoolekandeasutusse (confiança judicial de menores);
  • selliste meetmete määramine, millega paigutatakse laps lapsendamiseks valitud isiku juurde või hoolekandeasutusse edasiseks lapsendamiseks;
  • alalise perepõhise hoolduse (apadrinhamento civil) kindlaksmääramine ja selliste otsuste kehtetuks tunnistamine;
  • alaealise esindajale teatavate toimingute tegemise loa andmine, loata tehtud toimingute heakskiitmine ja kingete vastuvõtmisega seotud korralduste tegemine;
  • otsuste tegemine seoses tagatisega (caução), mille vanemad peavad alaealise lapse kasuks andma;
  • vanema hooldusõiguse täielik või osaline äravõtmine ja selle õiguse kasutamise piiramine;
  • emaduse ja isaduse tuvastamine omal algatusel ning emaduse ja isaduse vaidlustamise ja uurimiste menetlemine;
  • alaealise ees- ja perekonnanime(de) üle otsustamine, kui vanemad ei jõua kokkuleppele;
  • eestkoste või vara haldamise korral eestkostja või varahaldaja tasu kindlaksmääramine; eestkostja, varahaldaja või perenõukogu (conselho de família) liikme tagasiastumise, ametist vabastamise või tagandamise arutamine; aruannete nõudmine ja hindamine; seadusliku hüpoteegi (hipoteca legal) asendamise lubamine ning korralduse andmine antud tagatise suurendamiseks või asendamiseks; erieestkostja määramine alaealise esindamiseks kohtuvälistes küsimustes;
  • erieestkostja määramine alaealise esindamiseks kõigis eestkostemenetlustes;
  • lapsendamise muutmine, tühistamine ja läbivaatamine, lapsendajalt aruannete nõudmine ja nende hindamine ning lapsendatu ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku summa kindlaksmääramine;
  • alaealiste laste kasuks antud tagatise suurendamise või asendamise otsustamine;
  • vanematelt aruannete nõudmine ja nende hindamine;
  • muude küsimuste lahendamine eelmises punktis osutatud menetlustes;
  • teiste üksuste tehtud otsuste uuesti hindamine juhtudel, kui mõni eelmises kuues alapunktis osutatud volitustest on õiguse alusel antud sellistele üksustele.

(Hariduslik ja kaitse-eestkoste) (seaduse nr 62/2013 artikkel 124)

  • Alaealise kasvatamisega seotud menetluste ettevalmistamine ja hindamine ning nende kohta otsuse tegemine;
  • alaealise kasvatamisega seotud meetmete kohaldamine ja nende rakendamise järelevalve, kui laps või nooruk on ohus ja lastekaitsekomisjon ei saa sekkuda;
  • haridusliku eestkoste uurimisega (inquérito tutelar educativo) seotud kohtutoimingute tegemine;
  • 12–16-aastase alaealise toime pandud ja õiguse kohaselt kuriteoks kvalifitseeruvate tegude hindamine eestkostemeetmete kohaldamise eesmärgil;
  • eestkostemeetmete rakendamine ja läbivaatamine;
  • eestkostemeetmete lõppenuks või kehtetuks tunnistamine;
  • varem vabadusekaotuslikku karistust kandnud alaealiste suhtes distsiplinaarmeetmete kohaldamise otsuste peale esitatud kaebuste arutamine.

Märkus

Perekonna- ja alaealiste asjade keskkohtumaja pädevus haridusliku ja kaitse-eestkoste küsimustes lõpeb, kui 16–18-aastase alaealise toime pandud kuriteo tõttu algatatud kriminaalmenetluse järel kohaldatakse reaalset vabadusekaotuslikku karistust või alaealine saab enne esimese astme kohtu otsuse kuupäeva 18-aastaseks.

Tööasjade keskkohtumajad

(Tsiviilasjad) (seaduse nr 62/2013 artikkel 126)

  • Vaidlused, mis on seotud töötingimuste kollektiivseks reguleerimiseks ette nähtud mittehalduslike instrumentide kehtetuks tunnistamise ja tõlgendamisega;
  • vaidlused, mis tulenevad tööandja ja töötaja vahelistest suhetest ning suhetest, mis on loodud eesmärgiga sõlmida tööleping;
  • vaidlused, mis tulenevad tööõnnetustest ja kutsehaigustest;
  • vaidlused, mis on seotud õendusteenuste, statsionaarse ravi, ravimite manustamisega raviteenuste osutamisel, proteeside ja ortopeediliste seadmete ning mis tahes muude teenustega, mida osutati või mille eest maksti tööõnnetuste ohvrite või kutsehaigust põdevate isikute kasuks;
  • hagid, millega soovitakse kehtetuks tunnistada aktid ja lepingud, mille mis tahes vastutav organ on allkirjastanud eesmärgiga hoiduda kõrvale selliste kohustuste täitmisest, mis tulenevad ametiühinguid või tööhõivet käsitlevate õigusaktide kohaldamisest;
  • vaidlused, mis tulenevad õiguse kohaselt töölepingutega võrdsustatavatest lepingutest;
  • vaidlused, mis tulenevad töökohapõhise õppe ja praktikalepingutest;
  • vaidlused, mis hõlmavad sama üksuse palgatud töötajaid ning on seotud õiguste ja kohustustega, mis tulenevad ühisest tegevusest nende tööülesannete täitmisel või mis tulenevad ühe isiku ebaseaduslikust tegevusest nende tööülesannete täitmisel või nende ülesannete tõttu; sellisel juhul on kriminaalvastutusega seotud tsiviilvastutuse küsimustes pädevus kriminaalkohtutel;
  • sotsiaalkindlustushüvitisi või peretoetusi andvate asutuste ja kõnealuste hüvitiste või toetuste saajate vahelised vaidlused, mis on seotud kummagi poole õiguslike, regulatiivsete või seadusest tulenevate õiguste, volituste ja kohustustega; see ei mõjuta haldus- ja maksukohtute pädevust;
  • vaidlused, mis tekivad ametiühingute ja nende liikmete või nende esindatavate isikute või nende otsustest mõjutatud isikute vahel seoses nende isikute õiguslike, regulatiivsete või seadusest tulenevate õiguste, volituste ja kohustustega;
  • sotsiaalkindlustusasutuste või ametiühingute liitude varade realiseerimise ja jagamisega seotud hagid, kui puuduvad õigussätted, mis seda välistavad;
  • vaidlused, mis tekivad sotsiaalkindlustusasutuste või ametiühingute liitude vahel seoses kummagi poole õiguslike, regulatiivsete või seadusest tulenevate volituste või kohustuste olemasolu, ulatuse või laadiga, kui need volitused või kohustused võivad mõjutada teist poolt;
  • nende kohtute enda tehtud otsuste täitmine või täitmine muude täitekorralduste alusel, kusjuures tunnustatakse teistele kohtutele antud pädevust;
  • vaidlused, mis tekivad töösuhte poolte vahel või ühe sellise poole ja kolmanda isiku vahel, kui need vaidlused tulenevad suhetest, mis on seotud töösuhtega, ning kui hagi esitatakse koos teise hagiga, millega seoses on kohtul otsene pädevus;
  • eelmises alapunktis osutatud hagiga seotud vastuhagid, v.a hüvitise korral, mille puhul selline seos ei ole nõutav;
  • streikidega seotud tsiviilasjad;
  • vaidlused, mis tekivad töötajate komiteede ja asjaomaste koordineerimiskomiteede, äriühingu või äriühingu töötajate vahel;
  • kõik ametiühingute liitude, tööandjate liitude ja töötajate komiteede asutamise, põhikirja (sh selle muudatuste), toimimise ja lõpetamise seaduslikkuse kontrolliga seotud küsimused;
  • muud õigusega ettenähtud küsimused.

(Seoses haldusrikkumistega)

  • Selliste kaebuste arutamine, mis on esitatud haldusasutustes töö- ja sotsiaalkindlustusküsimustega seotud haldusrikkumiste menetlemisel tehtud otsuste peale.

Kaubandusasjade keskkohtumajad (seaduse nr 62/2013 artikkel 128)

  • maksejõuetust ja saneerimist puudutavad erimenetlused;
  • äriühingu põhikirja kehtetuks ja õigustühiseks tunnistamise ning tühistamise hagid;
  • äriühingus õiguste teostamisega seotud hagid;
  • äriühingu otsuste täitmise peatamise ja nende otsuste tühistamise hagid;
  • äriühingute sundlõpetamise hagid;
  • Euroopa äriühingu likvideerimise hagid;
  • valdusettevõtjate likvideerimise hagid;
  • äriregistri seadustikus osutatud hagid;
  • krediidiasutuse või finantssektori äriühingu likvideerimise hagid;
  • eelmistes alapunktides nimetatud hagide ja kohtuasjadega seotud küsimused, liidetud menetlused ja otsuste täitmisele pööramine;
  • kaebused äriregistri pidajate otsuste peale;
  • kaebused registripidajate selliste otsuste peale, mille nad on teinud äriühingu likvideerimiseks elluviidava haldusmenetluse raames.

Täitmisasjade keskkohtumajad (Juízos centrais de execução) (seaduse nr 62/2013 artikkel 129)

  • Tsiviiltäitemenetlused, v.a intellektuaalomandikohtu, konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kohtu, merekohtu, perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajade, tööasjade kohtumajade ja kaubandusasjade kohtumajade pädevusse kuuluvad asjad ning nende kriminaalasjade kohtumaja otsuste täitmisele pööramine, mida ei või kriminaalmenetlusnormide kohaselt menetleda tsiviilasjade kohtumaja.

ULATUSLIKUMA PÄDEVUSEGA KOHTUD

Intellektuaalomandikohus (Tribunal da propriedade intelectual) (seaduse nr 62/2013 artikkel 111)

  • Autoriõiguse ja sellega seotud õigustega seotud hagid;
  • tööstusomandiga seotud hagid;
  • tööstusomandi seadustikus sätestatud kehtetuks tunnistamise ja tühistamishagid;
  • kaebused riikliku tööstusomandiinstituudi (Instituto Nacional da Propriedade Industrial, I. P.) selliste otsuste peale, millega antakse või keeldutakse andmast tööstusomandiõigusi või mis on seotud üleandmiste, litsentside või aegunuks tunnistamisega või mille esemeks on tööstusomandiõigusi mõjutavad, muutvad või lõpetavad toimingud;
  • riikliku tööstusomandiinstituudi tasandil haldusrikkumiste menetlemisel tehtud otsuste – või muude seaduslikult vaidlustatavate meetmete – edasikaebamine ja läbivaatamine;
  • domeeninimedega seotud tuvastushagid;
  • kaebused .pt domeeninimede registreerimise eest vastutava riikliku arvutiteaduse sihtasutuse (Fundação para a Computação Científica Nacional) selliste otsuste peale, millega registreeritakse, keeldutakse registreerimast või võetakse ära .pt domeeninimi;
  • ärinimedega seotud hagid;
  • kaebused registrite ja notariaalasjade instituudi (Instituto dos Registos e do Notariado, I. P.) selliste otsuste peale, mis on seotud ärinimede vastuvõetavusega riiklikku juriidiliste isikute registrit (Registo Nacional de Pessoas Colectivas) käsitlevate õigusnormide alusel;
  • hagid, mis käsitlevad tööstusomandiga seotud ebaausat konkurentsi;
  • tõendite kogumise ja säilitamise ning teabe esitamise meetmed, kui need on vajalikud intellektuaalomandiõiguste ja autoriõiguse kaitseks;
  • eelmistes alapunktides nimetatud hagide ja edasikaebustega seotud küsimused, liidetud menetlused ja otsuste täitmisele pööramine.

(Konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kohus) (Tribunal da concorrência, regulação e supervisão) (seaduse nr 62/2013 artikkel 112)

  • Haldusrikkumiste menetlemisel tehtud selliste seaduslikult vaidlustatavate otsuste, määruste ja muude meetmete edasikaebamine, läbivaatamine ja täitmine, mille on teinud/määranud:
    • konkurentsiamet,
    • riiklik sideamet,
    • Portugali keskpank,
    • väärtpaberiturukomisjon,
    • meediareguleerimisamet,
    • Portugali kindlustusinstituut,
    • muud sõltumatud haldusasutused, kellel on reguleerimis- ja järelevalveülesanded;
    • järgmiste otsuste edasikaebamine, läbivaatamine ja täitmine:
      • konkurentsiameti otsused, mis on tehtud konkurentsialaste õigusnormide kohastes haldusmenetlustes;
      • ministri otsus, millega antakse erandkorras luba äriühingute koondumiseks, mis on konkurentsiameti otsuse kohaselt keelatud;
      • muud konkurentsiameti otsused, mida on võimalik edasi kaevata, nagu on sätestatud konkurentsialastes õigusnormides;
      • kõikide eelmistes alapunktides osutatud edasikaebuste, kohtuasjade, hagide ja läbivaatamisega seotud küsimused, liidetud menetlused ja otsuste täitmisele pööramine.

Merekohus (Tribunal marítimo) (seaduse nr 62/2013 artikkel 113)

  • Laevade, paatide ja muude ujuvvahendite tekitatud või nendele tekkinud kahju hüvitamine või sellise kahju hüvitamine, mis tulenes nende kasutamisest merenduses üldiste õigusnormide kohaselt;
  • laevade, paatide ja muude ujuvvahendite ehitamise, remontimise ning ostu- ja müügilepingutega seotud küsimused, tingimusel, et need ujuvvahendid on ette nähtud merenduses kasutamiseks;
  • mereveolepingute või kombineeritud või mitmeliigilise transpordi lepingutega seotud küsimused;
  • jõe- või kanalitranspordilepingutega seotud küsimused merekohtu tööpiirkonda jäävate siseveeteede ning asjakohaste seaduses määratletud sängide ja kallaste piires;
  • laevade, paatide ja muude ujuvvahendite (st nende, mis on ette nähtud prahtimiseks ja kapitalirendiks) merenduses kasutamise lepingutega seotud küsimused;
  • merenduses kasutamiseks ettenähtud laevade, paatide ja muude ujuvvahendite ning nende lastiga seotud kindlustuslepinguid puudutavad küsimused;
  • laevade ja paatidega seotud hüpoteekide ja merivõlgade ning ujuvvahenditele ja nende lastile antud asjaõiguslike tagatistega seotud küsimused;
  • laevade, paatide ja muude ujuvvahendite ning nende lastiga seotud erimenetlused;
  • esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetlused, mis on seotud laevade, paatide ja muude ujuvvahendite, nende lasti ja sularaha ning laevade, paatide ja muude ujuvvahenditega seotud muu varaga; samuti sadamakaptenitele esitatud esialgsed avaldused eesmärgiga peatada sellise vara äraviimine, millele need meetmed on suunatud;
  • üld- või eriavariiga, sealhulgas teistele merenduses kasutamiseks ettenähtud ujuvvahenditele tekitatud kahjuga seotud küsimused;
  • mere- ja päästeabiga seotud küsimused;
  • pukseerimis- ja lootsimislepingutega seotud küsimused;
  • rusude kõrvaldamisega seotud küsimused;
  • tsiviilvastutus seoses mere ja kohtu tööpiirkonnas asuvate muude veekogude reostamisega;
  • püügiseadmete või -vahendite või mereandide, molluskite ja meretaimede saagi koristamiseks mõeldud muude seadmete, ankrute, veoseadeldiste, vahendite, varustuse ja muude navigeerimiseks või kalapüügiks kasutatavate esemete kasutamine, kaotamine, leidmine või õigusvastane omandamine, samuti sellistele esemetele või nende esemete tekitatud kahju;
  • üldkasutatavas merealas asuvale varale tekitatud kahju;
  • kaldale uhutud kaupade ja esemete omandiõigus ja valdus või merepõhjas asuvate või siseveekogude põhjast välja tulevate või siseveekogude põhjas olevate jäänuste omandiõigus ja valdus, kui nende kaupade ja esemete suhtes on merendusalane huvi;
  • vara arestimine;
  • kõik üldised küsimused, mis on seotud kaubandusliku mereõigusega;
  • kaebused sadamakapteni selliste otsuste peale, mis on tehtud merendusküsimustega seotud haldusrikkumiste menetlemisel;
  • eelmistes alapunktides nimetatud hagide ja kohtuasjadega seotud küsimused, liidetud menetlused ja otsuste täitmisele pööramine.

KÕRGEMAD KOHTUD

Apellatsioonikohtud (seaduse nr 62/2013 artikkel 67)

Apellatsioonikohtutes (teise astme kohtud) on tsiviil-, kriminaal-, sotsiaal-, perekonna- ja alaealiste asjade, kaubandus-, intellektuaalomandi- ning konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kolleegiumid. Sotsiaal-, perekonna- ja alaealiste asjade, kaubandus-, intellektuaalomandi- ning konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kolleegiumi loomine oleneb siiski teenuse mahust ja keerukusest.

Portugali kõrgeim kohus (Supremo Tribunal de Justiça) (seaduse nr 62/2013 artikkel 47)

Portugali kõrgeimas kohtus (viimase astme kohus) on tsiviil-, kriminaal- ja sotsiaalasjade kolleegium.

Asjaomased õigusaktid

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Seadus nr 62/2013

Töökohtuid reguleeriv seadus

Ettevõtete maksejõuetust ja saneerimist käsitlev seadustik

Hoiatus

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega ja nende hilisemate muudatustega.

Viimati uuendatud: 25/01/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.