Kinnipidamine ja kinnipeetavate üleviimine

EL aitab kaasa vangide rehabiliteerimisele, lubades neil kanda karistust oma kodumaal. Selle jaoks on loodud süsteem, mis võimaldab saata vangid tagasi sellesse ELi riiki, kust nad on pärit, kus nad tavaliselt elavad või millega nad on tihedalt seotud.

Süsteem tugineb kolmele raamotsusele:

Otsus kinnipeetavate kodumaale üleandmise kohta

2008. aasta raamotsus vabadusekaotuslike karistuste kohta võimaldab anda kinnipeetavad üle riiki, kus nad tavaliselt elavad. Selline tegevus tugineb eeldusele, et kinnipeetavatel on paremad rehabilitatsiooni väljavaated, kui nad kannavad karistust oma koduriigis.

Otsus parandab riikidevahelist teabevahetust ja võimaldab vange üle anda määratud tähtaja jooksul.

Mis ajast alates seda kohaldatakse?

ELi liikmeriigid pidid otsuse oma riigi õigusse üle võtma 5. detsembriks 2011. Rakendamise kohta saab teavet siit.

Millised dokumendid sellega asendatakse?

ELis asendab otsus süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (1983) ja selle lisaprotokolli (1997), kuid väljaspool ELi kohaldatakse neid ka edaspidi.

Otsus, mis käsitleb tingimisi vangistust kodumaal

2008. aasta raamotsus tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohta võimaldab saata isiku tagasi tema tavapärasesse elukohariiki, kui:

  • ta on süüdi mõistetud ja tingimisi vabastatud või
  • talle on määratud alternatiivne karistus

ELi riigis, kus ta tavaliselt ei ela.

Seejärel teostab järelevalvet karistuse kandmise üle see riik, sest inimesed rehabiliteeruvad paremini oma kodumaal.

Mis ajast alates seda kohaldatakse?

ELi liikmeriigid pidid otsuse oma riigi õigusse üle võtma 6. detsembriks 2011. Rakendamise kohta saab teavet siit.

Millised dokumendid sellega asendatakse?

Otsus asendab asjaomased osad 1964. aasta Euroopa Nõukogu konventsioonis tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikute kohta, kuid väljaspool ELi kohaldatakse seda konventsiooni ka edaspidi.

Otsus kohtueelse kinnipidamise alternatiivide kohta

2009. aasta raamotsuse kohaselt kehtib käitumiskontrolli meetmete kui kohtueelse kinnipidamise alternatiivi kohta tehtud otsuste puhul vastastikuse tunnustamise põhimõte.

Enne kohtumenetlust ajutiselt vabastatud kahtlustatavate puhul võimaldab see otsus anda vastutuse mittevabaduskaotusliku järelevalve eest sellele riigile, kus kahtlustatav tavaliselt elab.

See tähendab, et ELi kodanikud võivad teises ELi riigis toimuvat kohtumenetlust oodata oma kodumaal. Koduliikmesriik tegeleb nende järelevalvega mittevabaduskaotuslike meetmete abil (st kohustab neid viibima kindlaksmääratud kohas või ilmuma iga päev politseijaoskonda). See aitab vältida pikka kohtueelset kinnipidamist välisriigis.

Mis ajast alates seda kohaldatakse?

ELi liikmeriigid pidid otsuse oma riigi õigusse üle võtma 11. detsembriks 2012. Rakendamise kohta saab teavet siit.

Lisateave

Vt Europris ja CEP (Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioon ja Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon).

Viimati uuendatud: 02/12/2021

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.