Ohvrite õigused riigiti

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Kohtumenetluse lõppedes mõistab kohus süüdistatava süüdi või õigeks, olenevalt esitatud tõenditest. Kui kohus leiab, et süüdistatav ei ole süüdi, mõistab ta süüdistatava õigeks, ning kui osalete menetluses tsiviilhagejana (politikós enágon), ei mõisteta Teie kasuks välja kahjutasu või rahalist hüvitist Teile põhjustatud moraalse kahju või valu ja kannatuste eest. Sellisel juhul on süüdistataval õigus esitada vastuhagi ning nõuda seoses kohtuasjaga kantud kulude hüvitamist (kriminaalmenetluse seadustiku (Kódikas Poinikís Dikonomías – KPD) artikkel 71). Kui kohus mõistab süüdistatava süüdi, määratakse talle karistus ning täpsustatakse hüvitise summa, mille süüdistatav peab Teile tasuma tsiviilnõude alusel.

Kui kohus mõistab süüdistatava õigeks, saate vastavalt KPD artikli 486 lõike 1 punktile b kohtuotsuse edasi kaevata ainult siis, kui Teilt on süüdistatava kasuks välja mõistetud hüvitis, ning ainult seoses sellega. Tsiviilhagejana saate edasi kaevata kohtuotsuse selle osa, millega Teie hagi jäeti õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata, või selle osa, millega Teie kasuks mõisteti välja rahaline hüvitis (KPD artikkel 488).

Teise võimalusena saate paluda prokuröril kohtuotsus edasi kaevata.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Kohtuotsuse jõustudes on Teie roll kriminaalmenetluses üldiselt lõppenud. Kreeka õigusnormidega ei ole kuriteoohvritele pärast kohtuotsuse jõustumist täiendavaid õigusi ette nähtud. On ainult üks erand: kui olete isiku- või seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuriteo alaealine ohver, on Teil kõik sellega seotud õigused isegi siis, kui Te ei osale menetluses tsiviilhagejana, sealhulgas õigus saada prokurörilt teavet, kui kurjategija vabastatakse tingimisi või lõplikult või kui tal lubatakse ajutiselt vanglast lahkuda (KPD artikkel 108A).

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Kuriteoohvrina on Teil õigus saada sõltuvalt Teie vajadustest tasuta konfidentsiaalseid üldisi või spetsialiseeritud abi- ja hooldusteenuseid enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning mõistliku aja jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Need õigused laienevad ka Teie pereliikmetele sõltuvalt nende vajadustest ja Teie vastu toime pandud kuriteo tagajärjel kantud kahju suurusest. Politsei või pädev asutus, kellele esitasite kuriteoteate, võib anda Teile Teie taotluse korral teavet ning suunata Teid järgmistesse asutustesse ja organisatsioonidesse: esimese ja teise astme kohaliku omavalitsusasutuse sotsiaalamet; vaimse tervise keskused; kogukonnakeskused (Kéntra Koinótitas), soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaadi juures tegutsevad nõustamiskeskused (symvoulevtiká kéntra); riikliku sotsiaalse solidaarsuse keskuse (Ethnikó Kéntro Koinonikís Allilengýis) tugiteenistused; justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi juures tegutsev sõltumatu alaealiste kuriteoohvrite kaitse amet (Avtotelí Grafeía Prostasías Anílikon Thymáton) või eraõiguslikud asutused ning kutseliidud ja vabatahtlike ühendused. Kui olete naine, kes on langenud isiku- või seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuriteo, rahalisel eesmärgil seksuaalse ärakasutamise, koduvägivalla, inimkaubanduse, kupeldamise või rassistliku kuriteo ohvriks, on ka Teie lastel õigus abi- ja hooldusteenustele (seaduse 4478/2017 artikkel 61, milles käsitletakse õigust ohvriabiteenustele (direktiivi 2012/29/EL artikkel 8)).

Üldised abi- ja hooldusteenistused annavad Teile muu hulgas teavet ja nõu Teie õiguste kohta kuriteoohvrina ning õiguse kohta nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, annavad teavet selle kohta, kuidas osaleda kriminaalmenetluses tsiviilhageja või tunnistajana, annavad teavet spetsialiseeritud abiteenuste kohta ja suunavad nende juurde, pakuvad emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, annavad nõu kuriteoga seotud rahalistes ja praktilistes küsimustes ning selles, kuidas ennetada teisest ja korduvat ohvristamist, hirmutamist ja kättemaksu.

Spetsialiseeritud abi- ja hooldusteenistused suunavad kuriteoohvrid, kes vajavad teisese või korduva ohvristamise, hirmutamise või kättemaksu ohu tõttu ohutut kohta, varjupaika, või tagavad neile muu asjakohase ajutise majutuse ning osutavad integreeritud tugiteenuseid erivajadustega kuriteoohvritele, näiteks rassipõhise või seksuaalse vägivalla, identiteedi või soopõhise vägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvritele (seaduse 4478/2017 artikkel 62, milles käsitletakse ohvriabiteenistuste pakutavat abi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 9)).

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Kuriteoohvrina hoitakse Teid kursis kriminaalmenetluse käiguga ning Teile edastatakse Teie taotluse korral tarbetu viivituseta kohtuotsus kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku asjakohaste sätetega, tingimusel et osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana. Kui osalete menetluses tsiviilhagejana, võidakse Teid teavitada e-posti teel, isiklikult või Teie advokaadi vahendusel (seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6)).

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Teil on õigus saada teavet selle kohta, kui pädev kohtuasutus on tühistanud kurjategija ajutise kinnipidamise või seda muutnud või kui kurjategija vabastatakse või on vanglast põgenenud või kui kinnipidamisasutuse vastutavad ametnikud on andnud talle loa ajutiselt vanglast lahkuda, sealhulgas teavet meetmete kohta, mida võidakse võtta Teie kaitseks, kui kurjategija on vanglast vabastatud või põgenenud. Sellist teavet antakse Teile prokuröri loaga, kui Teie ohutust ähvardab tegelik või potentsiaalne oht, tingimusel et sellise teabe avalikustamine ei sea ohtu kurjategijat (seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6)).

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Ei. Kohus võib siiski anda korralduse hüvitada kuriteoohvrile kuriteoga tekitatud kahju (kriminaalseadustiku (Poinikós Kódikas – PK) artikli 100 lõige 3a)) karistuse alternatiivina või tingimisi karistuse tingimusena, mille üle teostab järelevalvet sotsiaalabiametnik (epimelitís koinonikís arogís) (PK artikkel 100). Seda, kas kurjategija täidab kohtu seatud tingimusi, kontrollib sotsiaalabiametnik ning rikkumise korral võib pädev prokurör teha tingimisi karistuse määranud kohtule ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks.