Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohus teid süüdi või õigeks mõistab, teeb kohus otsuse, mis tehakse teile teatavaks kohtumenetluse lõpus. Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud, millal võib kohus kriminaalasja arutamise lõpetada ilma kohtuotsust langetamata. Sellisel juhul annab kohus kriminaalasja lõpetamise määruse. Te võite nii kohtuotsuse kui ka kohtu määruse edasi kaevata.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult ja te peate selle allkirjastama. See esitatakse apellatsioonikohtule esimese astme kohtu kaudu. Kui esimese astme kohtuks on ringkonnakohus, on apellatsioonikohtuks piirkondlik kohus. Piirkondliku kohtu määruste ja otsuste peale saab edasi kaevata apellatsioonikohtule. Rohkem teavet kohtute kohta leiate Kõrgema Justiitsnõukogu veebisaidilt. Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates otsuse väljakuulutamisest. Kriminaalasja lõpetamise määruse peale saab apellatsiooni esitada 7 päeva jooksul pärast määruse teatavakstegemist.

Apellatsioonis võite vaidlustada kohtu järeldusi seoses põhjendatuks tunnistatud asjaoludega, asjakohaste õigusnormide kohaldamist ja ebaõiglast karistust. Kaebuste arvust ja sisust olenemata otsustab apellatsioonikohus, kas kohtuotsus tervikuna on korrektne või ei.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Pärast teie apellatsiooni saamist saadab esimese astme kohus selle koopia prokurörile ja teistele kohtumenetluse pooltele. Sama kohus edastab asja koos oma otsuse põhjendustega ja koos apellatsiooniga apellatsioonikohtule. Kui kohus on kohtumenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmena andnud korralduse teie vahi all hoidmiseks, ei too apellatsiooni esitamine kaasa teie automaatset vabastamist. Kuid te võite taotleda apellatsioonikohtult selle meetme asendamist leebema meetmega. Kohus teeb otsuse teie apellatsiooni kohta eraldi istungil.

Apellatsioonikohtu istungi kuupäeva määramiseks ei ole ajalisi piiranguid. See sõltub sellest, millal valmistatakse ette kohtuotsuse põhjendused, ning apellatsioonikohtu töökoormusest.

Te võite esitada apellatsioonikohtule uusi tõendeid, sest see kohus saab tuvastada uusi asjaolusid. Ka siin kehtivad samad tõendamisreeglid, mis esimese astme kohtu puhul.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Te võite istungil kohal viibida, kuid te ei pea seda tegema. Teie ja teie advokaat võite teha suulisi avaldusi apellatsioonis esitatud kaebuste kohta. Teised kohalviibivad pooled võivad öelda, mida nad apellatsioonist arvavad.

Apellatsioonikohus võib:

• otsustada kohtuotsuse tühistada ja saata kohtuasja prokurörile või esimese astme kohtule uuesti arutamiseks;
• tühistada esimese astme kohtu otsuse ja teha uue otsuse;
• otsustada kohtuotsust muuta ja määrata kergema karistuse;
• otsustada kohtuotsuse tühistada ja kriminaalmenetluse lõpetada;
• kriminaalmenetluse peatada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel;
• otsustada esimese astme kohtu otsuse jõusse jätta.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse / apellatsiooni ei rahuldata?

Kui te ei ole apellatsioonikohtu otsusega rahul, võite esitada kaebuse Kõrgemale Kassatsioonikohtule. Kui apellatsioonikohtuks on piirkondlik kohus, võite esitada kaebuse Kõrgemale Kassatsioonikohtule ainult siis, kui piirkondlik kohus on teinud uue otsuse.

Kõrgem Kassatsioonikohus ei tuvasta uusi asjaolusid ja seega ei saa talle uusi tõendeid esitada. Kõrgem Kassatsioonikohus saab ainult öelda, kas õigusnorme on kohaldatud õigesti ja kas määratud karistus on õiglane. Kõrgem Kassatsioonikohus arutab ainult apellatsioonis esitatud kaebusi.

Teil on õigus saada hüvitist ainult juhul, kui teie kohtuotsus tühistatakse ja apellatsioonikohus teeb uue õigeksmõistva otsuse. Täpsema teabe saamiseks vaadake erikompensatsiooni käsitlevat seadust siit. Kui apellatsioonimenetluse tulemusel jäetakse süüdimõistev otsus jõusse, kantakse see teie kohta karistusregistrisse, isegi kui karistust vähendatakse. Õigeksmõistvat kohtuotsust karistusregistrisse ei kanta.

Kui te olete ära kasutanud kõik edasikaebamise võimalused apellatsioonikohtus ja Kõrgemas Kassatsioonikohtus, ei ole edasikaebamine rohkem võimalik. Kohtuotsus on lõplik, kui selle peale kaebust ei esitata või kui kaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist või kui Kõrgem Kassatsioonikohus on oma otsuse välja kuulutanud.

Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

Teid võidakse tagasi saata. Mõnel juhul võib see toimuda vastu teie tahtmist. Teie üleviimine ei toimu automaatselt pärast karistuse jõustumist. Tuleb järgida kriminaalmenetluse seadustikus üksikasjalikult kirjeldatud menetlust. Teil on vaja õigusalast nõu.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Seadus ei luba teie üle teist korda kohut mõista kuriteo eest, milles teid on juba süüdi mõistetud. See keeld kehtib ka juhul, kui teid on teises liikmesriigis juba süüdi mõistetud.

Teave süüdistuste/süüdimõistmiste kohta

Teie vastu esitatud süüdistuste kohta säilitatakse teavet politseiregistris. Kui teid on õigeks mõistetud, võite taotleda politseilt selle teabe kustutamist.

Süüdimõistmist käsitlev teave kantakse teie kohta karistusregistrisse. Seda peab vastav piirkonnakohus. Kui te sündisite väljaspool Bulgaariat, säilitab teie karistusregistri andmeid justiitsministeerium.

Karistusregistri andmeid ei kustutata enne teie 100-aastaseks saamist. Siis võetakse see mikrofilmile ja hävitatakse. Karistusregistri andmete säilitamiseks teie nõusolekut ei küsita. Teil ei ole ka õigust esitada nende andmete säilitamise suhtes vastuväiteid.

Seonduvad lingid

Kriminaalmenetluse seadustik

Seadus, mis käsitleb riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutust kodanikele tekitatud kahju eest

26. veebruari 2008. aasta määrus nr 8, mis käsitleb karistusregistri ülesandeid ja töökorraldust