Summary of the criminal proceedings

A summary of the normal steps in criminal proceedings in respect of adults is set out below.

In the information notes, you can find a detailed description of each stage of the proceedings, as well as your rights. This information does not replace legal advice and is only intended as a guide.

Criminal proceedings are initiated when the police or public prosecutor becomes aware of an act that could constitute a criminal offence.

Once the investigation has been completed, the prosecutor brings proceedings to open the trial, unless it considers it appropriate to dismiss the case.

For offences to be tried by a court in collegiate formation, the assize court (a body similar to the Crown Court in the United Kingdom (England and Wales), or the Federal Judicial District in the United States), or in some cases by a court composed of a single judge, the prosecutor sends a request for committal to trial to the judge at the preliminary hearing.

At the end of the preliminary hearing, the court may commit the defendant to trial or discontinue the proceedings

In the case of offences for which a single body or justice of the peace is competent, the public prosecutor issues a summons or a direct summons to appear (mandato di comparizione, citazione diretta in giudizio).

There are also several special procedures: summary proceedings, imposition of a penalty at the request of the parties (plea bargain), immediate or direct committal for trial (giudizio immediato, giudizio direttissimo), penalty order.

Criminal proceedings normally take place in three stages:

• first instance (assize court, court sitting in collegiate formation, single judge or justice of the peace),
• appeal and
• court of cassation (the highest instance).

At first instance, all evidence, witness evidence and documentary evidence is collected; the proceedings end with a conviction or an acquittal.

You can bring an appeal against the judgment given at first instance.

The court of appeal decides whether to uphold the judgment given at first instance or to amend it in whole or in part, or to set it aside and refer the case back to the court of first instance.

An appeal against the decision of the court of appeal may be brought before the court of cassation (the highest instance).

The court of cassation delivers its judgment, by which it may declare the application inadmissible or dismiss it, set aside the judgment under appeal without referral, or set aside the judgment and refer the case back to the court of first instance.

Once all stages of the proceedings have been completed, the judgment becomes final. In the event of a conviction with imposition of a penalty, the latter becomes enforceable.

In the information notes, you can find a detailed description of each stage of the proceedings, as well as your rights. This information does not replace legal advice and is only intended as a guide.

If you are a victim of a crime, you can find all information about your rights by clicking here.

The role of the European Commission

It should be noted that the European Commission has no role in criminal proceedings within the Member States and therefore cannot assist you in bringing a complaint. The information provided in these information notes is merely to inform you of how you can file a complaint and whom to contact.

Click on the links below to find the information that you need:

1 - My rights during the investigation

2 - My rights during the trial

3 - My rights after the trial

A. Kas uurimist mõjutab see, et ma olen välisriigi kodanik?

Jah, peamiselt seetõttu, et asjakohased on mõned lisaõigused ja -tagatised (vt ka allpool).

B. Millised on uurimise etapid?

i. Tõendite kogumise etapp / uurijate volitused

Politsei tegevus kriminaaluurimistes on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 347–357; prokuröri tegevust reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 358–378.

ii. Kahtlustatavana kinnipidamine

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 384 on sätestatud, et kui tegemist pole ilmselgete juhtudega – mille korral kriminaalpolitsei vahistab kahtlustatava, kes tabati toime panemast kuritegu, mille eest vahistamine on kohustuslik või valikuline – ning on konkreetseid tegureid, mis kasvõi seoses kahtlustatava tuvastamise võimatusega osutavad sellele, et põgenemise oht on põhjendatud, annab prokurör esialgse vahi alla võtmise korralduse või – enne kui prokurör on uurimise üle võtnud – kriminaalpolitsei võtab omal algatusel esialgselt vahi alla selle isiku, keda põhjendatult kahtlustatakse sellise kuriteo toimepanemises, mille eest on õigusnormides ette nähtud eluaegne vangistus või vähemalt kaheaastane ja kuni kuueaastane vangistus, või sellise kuriteo toimepanemises, mis on seotud sõjaliste relvadega ja lõhkeainetega või mis on toime pandud terrorismi, sealhulgas rahvusvahelise terrorismi, või demokraatliku korra õõnestamise eesmärgil.

iii. Küsitlemine

Isegi kui uurimisalune isik on kahtlustatavana või muul põhjusel kinni peetud, osaleb ta vabatahtlikult küsitlemises ning tema suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et vältida põgenemise või vägivalla ohtu; kasutada ei tohi meetodeid või tehnikaid, mis võivad mõjutada enesemääramisvabadust või muuta võimet asjaolusid mäletada ja hinnata, isegi kui saadud on küsitletava nõusolek.

iv. Eelvangistus

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 272–315 on sätestatud eelvangistus ja muud tõkendid. Tõkendite süsteemi reguleerivad asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtted, mille alusel peab kohtunik meetmete määramisel üldjuhul võtma arvesse ühelt poolt iga meetme konkreetset sobivust asjaomase juhtumi ettevaatusnõuete laadi ja ulatuse seisukohast ning teiselt poolt peab iga meede olema proportsionaalne asjaolude ulatusega ning karistusega, mis on määratud või võidakse määrata.

C. Millised õigused on mul uurimise ajal?

i. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Jah, vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 143.

ii. Kas mul on õigus saada teavet ja tutvuda toimikuga?

Sellega seoses tuleks üldiselt märkida, et kahtlustatavale ja tema valitud kaitsjale esitatav teade kohtueelse menetluse lõpetamise kohta sisaldab nende asjaolude lühikokkuvõtet, millega seoses menetlus algatati, teavet väidetavalt rikutud õigusnormide kohta ning akti koostamise kuupäeva ja kohta; selles märgitakse ka, et tehtud uurimistega seotud dokumendid on esitatud prokuratuurile ning et kahtlustataval ja tema kaitsjal on õigus nendega tutvuda ja neist koopiaid teha; lisaks esitatakse konkreetsed eeskirjad õiguse kohta saada teavet ja tutvuda toimikus sisalduvate dokumentidega, eelkõige seoses küsitlemise korraldusega või tõkendi kehtestamisega.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale ja õigus teavitada kolmandat isikut oma olukorrast?

Kahtlustataval/süüdistataval on õigus määrata kuni kaks kaitsjat; kahtlustatavat/süüdistatavat, kes pole kaitsjat määranud või kellel puudub kaitsja, abistab ametlikult määratud kaitsja. Kontrollide ja läbiotsimiste suhtes kohaldatakse konkreetseid sätteid, mis käsitlevad muu hulgas asjaomase isiku õigust esindaja abile, kui see on hõlpsasti kättesaadav ja sobilik.

iv. Kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Jah, kui täidetud on asjakohastes kehtivates õigusnormides sätestatud tingimused.

v. Mida on oluline teada seoses järgmisega:

a. süütuse presumptsioon

Itaalia põhiseaduse artiklis 27 on sätestatud, et süüdistatavaid ei tohi käsitada süüdi olevatena enne lõpliku kohtuotsuse tegemist;

b. õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada

Sellega seoses tuleks muu hulgas märkida, et enne küsitlemise algust tuleb isikuid teavitada, et nende antud ütlusi võidakse alati kasutada nende vastu ja et – kui välja arvata kohustus esitada oma andmed – neil on õigus jätta mis tahes küsimustele vastamata, kuid menetlus jätkub; kui neid sätteid on rikutud, muutuvad küsitletu antud ütlused kasutuskõlbmatuks;

c. tõendamiskohustus

Üldjuhul lasub süüdistusakti, kriminaalvastutuse ja karistuse või tõkendi kohaldamisega seotud asjaolude tõendamiskohustus prokuröril.

vi. Millised on laste menetluslikud eritagatised?

Laste või noorte suhtes algatatud kriminaalmenetlust käsitlevad eeskirjad on sätestatud presidendi 22. septembri 1988. aasta dekreedis nr 448, milles on eelkõige sätestatud süsteem, mis on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses kasulikum kahtlustatavale/süüdistatavale.

vii. Millised on haavatavate kahtlustatavate menetluslikud eritagatised?

Üldjuhul kohaldatakse tavapäraseid eeskirju üksikisiku asjaomaste õiguste kaitse kohta.

D. Millised tähtajad on kriminaaluurimisele sätestatud seadusega?

Kui prokurör ei taotle uurimise lõpetamist, siis üldjuhul peab ta algatama kriminaalmenetluse kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil kuriteo eest vastutavaks peetava isiku nimi sisestatakse teatatud kuritegude registrisse; kriminaalmenetluse seadustiku artikli 407 lõike 2 punktis a nimetatud kuritegude korral (organiseeritud kuritegevus, terrorism, tulirelvade või uimastitega seotud kuriteod ja muud rasked kuriteod) pikendatakse seda tähtaega ühe aastani. Igal juhul võib prokurör enne tähtaja möödumist paluda eeluurimiskohtunikul eelnimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud; prokuröril on üldjuhul võimalik taotleda täiendavat pikendamist eriti keerukate uurimiste korral või kui uurimise lõpuleviimine eelnevalt pikendatud tähtaja jooksul on objektiivselt võimatu; eeluurimiskohtunik võib lubada pikendamist kuni kuue kuu kaupa. Üldjuhul ei tohi aga kohtueelne menetlus, sealhulgas mis tahes pikendused, kesta kokku kauem kui 18 kuud. Maksimaalne kestus on siiski kaks aastat, kui kohtueelne menetlus on seotud artikli 407 lõike 2 punktis a osutatud kuritegudega või kui tegemist on õigusnormides sätestatud muude konkreetsete piiratud juhtudega.

E. Milliseid ettevalmistusi tehakse kohtueelse menetluse ajal, kaasa arvatud eelvangistuse alternatiivid ja võimalus kinnipeetava üleviimiseks päritoluriiki (Euroopa järelevalvekorraldus)?

Lisaks eelvangistusele võidakse määrata järgmisi tõkendeid: riigist lahkumise keeld, kohustus kriminaalpolitseile aru anda, kõrvaldamine perekonna eluasemelt, keeld minna kohtadesse, kus ohver korrapäraselt käib, keeld või kohustus elada kindlaksmääratud aadressil, koduarest, emade puhul eelvangistus asutustes, kus kehtib leebem kinnipidamiskord, eelvangistus raviasutuses.

A. Kus toimub kohtumenetlus?

Üldjuhul toimub kohtumenetlus kohas, kus asub kohus, mis on territooriumi ja teema seisukohast pädev asjaomast kuritegu arutama.

B. Kas süüdistust saab muuta? Kui see on võimalik, siis millised on minu õigused saada selle kohta teavet?

Üldjuhul, kui kohtumenetluse käigus osutuvad asjaolud teistsugusteks neist, mida kirjeldati kohtu alla andmise määruses, ja kui need ei kuulu kõrgema astme kohtu pädevusse, muudab prokurör süüdistust ja esitab uue süüdistuse; sama kehtib samaaegse kuriteo ja raskendavate asjaolude korral, mis kohtumenetluse käigus tuvastatakse. Üldjuhul toimib prokurör tavapärasel viisil, kui kohtumenetluse käigus selgub süüdistatava kohta uus asjaolu, mida pole algses määruses esitatud ja mida tuleb ex officio käsitleda. Kui aga prokurör seda taotleb, võib kohtunik lubada esitada muudetud süüdistuse samal istungil, kui süüdistatav on sellega nõus ja see ei mõjuta menetlustähtaegu. Kui prokurör jätkab kohe uue süüdistusega, võib süüdistatav üldjuhul taotleda kohtumenetluse peatamist ja uute tõendite vastuvõtmist.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

i. Kas ma pean kohtus kohal olema? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Süüdistataval on õigus – mitte kohustus – kohtus kohal olla. Kohus võib aga nõuda, et puuduvat süüdistatavat sunnitaks nõuetekohaselt osalema, kui tema kohalolek on vajalik muuks tõendite kogumiseks peale ärakuulamise.

Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida?

Jah, vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 143.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

Süüdistataval on õigus määrata kuni kaks kaitsjat; kahtlustatavat/süüdistatavat, kes pole kaitsjat määranud või kellel puudub kaitsja, abistab ametlikult määratud kaitsja.

iv. Millistest muudest menetlusõigustest ma peaksin olema teadlik? (nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse)

Sellega seoses võib märkida, et kriminaalmenetluse seadustiku artikli 523 kohaselt peavad süüdistatav ja tema kaitsja igal juhul kohtuistungil viimasena sõna saama, kui nad seda paluvad; vastasel juhul on menetlus kehtetu. Samuti tuleks märkida, et pooled ja nende kaitsjad võivad menetluse igas etapis ja astmes kohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi esitada.

D. Võimalikud karistused

Kohtunik teeb süüdimõistva kohtuotsuse, kui leitakse ilma põhjendatud kahtluseta, et süüdistatav on süüdi kuriteos, milles teda süüdistatakse, ning kohtunik määrab kohtuotsusega karistuse ja võimalikud tõkendid. Süüdimõistva kohtuotsuse korral teeb kohtunik otsuse ka tagastamis- ja hüvitamisnõuete kohta. Kui kohus otsustab, et süüdistatav peab maksma kahjuhüvitist, määrab ta kindlaks ka selle summa, välja arvatud juhul, kui selle üle peab otsustama teine kohus.

A. Kas mul on õigus kohtuotsus edasi kaevata?

Jah, üldjuhul – võttes arvesse õigusnormides sätestatud erandeid (vt kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 593) – võib süüdimõistva kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse; teise võimalusena võib vaidlustatud esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata otse kassatsioonikohtusse.

B. Milliseid muid õiguskaitsevahendeid ma võin kasutada?

Otsuste peale, mis on tehtud apellatsioonimenetluse tulemusel või mille peale ei saa apellatsioonkaebust esitada, saab esitada kassatsioonkaebuse õigusnormides sätestatud alustel (vt kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 606) – samuti erisätetes esitatud juhtudel.

C. Millised on süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjed?

i. Karistusregister

Üldiselt on lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused muu hulgas esitatud asjaomase isiku karistusregistri väljavõttes.

v. Karistuse täideviimine, kinnipeetavate üleviimine, kriminaalhooldus ja alternatiivsed karistused

Karistusest tingimisi vabastamine: üldjuhul, kui kohus määrab kuni kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse või rahalise karistuse, mis üksi või koos vastava õigusnormide kohase vabadusekaotusliku karistusega on samaväärne karistusega, mis hõlmab vabadusekaotust kuni kaheks aastaks, võib kohus määrata karistusest tingimisi vabastamise viieaastase katseajaga, kui isik on süüdi mõistetud raskes kuriteos, ja kaheaastase katseajaga, kui isik on süüdi mõistetud kergemas kuriteos; alaealiste ja alla 21aastaste täiskasvanute puhul kehtivad kõrgemad karistuste ülempiirid (vastavalt kolm aastat ning kaks ja pool aastat).

Alternatiivsed karistused: 24. novembri 1981. aasta seaduse nr 689 artikli 53 kohaselt võib kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel juhul, kui ta leiab, et vangistuse aeg ei tohi ületada kahte aastat, asendada selle karistuse osalise vangistusega; kui ta leiab, et see aeg ei tohi ületada ühte aastat, võib ta asendada selle karistuse kohtuliku järelevalvega (libertà controllata); kui ta leiab, et see aeg ei tohi ületada kuut kuud, võib ta asendada selle karistuse ka proportsionaalse rahalise karistusega.

Karistuse täideviimine: üldjuhul – välja arvatud juhul, kui isik, kes pani toime teo, mis tõi kaasa süüdimõistva kohtuotsuse täideviimise, on lõpliku kohtuotsuse tegemise ajal juba vanglas vahi all – vabastab prokuratuur isiku tingimisi kuni nelja-aastasest vabadusekaotuslikust karistusest (sealhulgas pikema karistuse ülejäänud osast), kui seda pole määratud teatavate raskete kuritegude eest (millele on osutatud kriminaalmenetluse seadustiku artikli 656 lõike 9 punktis a ning seaduse nr 354/1975 artiklis 4 bis), sellekohase määrusega, millest teatatakse süüdimõistetule ja tema kaitsjale ning milles on muu hulgas märgitud, et õigusnormides sätestatud tähtaja jooksul võib esitada taotluse tavapärase vangistuse alternatiivi kohaldamiseks; selliste taotluste heakskiitmise üle otsustavad kohtunikud, kes teevad järelevalvet karistuste täideviimise üle (Magistratura di Sorveglianza).

Kinnipeetavate üleviimine: kohaldatakse sätteid, mis on kehtestatud 7. septembri 2010. aasta seadusandlikus dekreedis nr 16, mis võeti vastu kooskõlas 7. juuli 2009. aasta delegeeritud seadusega nr 88 (ühenduse 2008. aasta seadus), et viia Itaalia siseriiklik õigus kooskõlla nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil), või Itaalia sõlmitud kahepoolsete rahvusvaheliste lepingute sätteid selles valdkonnas.