Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Rules from June 2011

As of 18 June 2011, new rules on maintenance matters apply. They still ensure judicial protection of the maintenance creditor by allowing him/her to sue the debtor before the courts of his/her home State. In addition, in most cases, the 2007 Hague Protocol determines the law applicable to maintenance obligations and any judgment on maintenance issued by the courts of the Member States circulates freely in the European Union and may be enforced in all the Member States without additional formalities. Finally, maintenance creditors and debtors benefit from administrative assistance offered by the Member States.

The rules apply in all 27 EU Member States, including Denmark, on the basis of Agreement of 19 October 2005 between the European Community and the Kingdom of Denmark on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters. However, Denmark does not apply some rules, in particular, the rules on applicable law and on cooperation between central authorities.

As of 1 January 2021, the United Kingdom is no longer an EU Member State. However, in the field of civil justice, pending procedures and proceedings initiated before the end of the transition period will continue under EU law. Until the end of 2024, the United Kingdom can continue to be selected in online (dynamic) forms for the purpose of these proceedings and procedures.

The Regulation also provides that administrative authorities may be considered as courts for the purpose of maintenance procedures. A list of those authorities can be found here  (68 Kb) .

The European e-Justice Portal provides you with information concerning the application of the Regulation and a user-friendly tool for filling in the forms.The European Judicial Network in civil and commercial matters has developed a Guidance on the use of the Annexes under the Maintenance Regulation that is available in 23 language.

When maintenance is due from or to the benefit of a person living in a non-EU State, the Convention on the international recovery of child support and other forms of family maintenance and the Protocol on the law applicable to maintenance obligations may help you in recovering your maintenance in non-EU States which are contracting parties to these international instruments. The Convention has entered into force for the EU towards third States party to that Convention since 1 August 2014.

Non-compulsory standard form on the statement of maintenance arrears

In order to facilitate the practical implementation of the Maintenance Regulation, and the effective exercise of citizens’ rights throughout the EU, the European Judicial Network in civil and commercial matters developed a non-compulsory standard form on the statement of maintenance arrears.

This non-compulsory form aims at facilitating the recovery of maintenance arrears and is available in 23 languages. The form comes with a practical guide on completing it attached. The form is available in the following formats: PDF  (1093 KB) , and XLS  (244 KB) .

Non-compulsory standard form on amicable solutions

To facilitate the implementation of the Maintenance Regulation, and the effective cross-border recovery of maintenance, the EJN-civil developed a (non-compulsory) standard form on amicable solutions.

Amicable settlement of the dispute will avoid the intervention of a court and/or an enforcement procedure. It can help prevent lengthy and complex proceedings. This form will help the Central Authorities to facilitate amicable agreements between the parties, and overcome the language barriers, with a view to obtaining voluntary payment of maintenance. The form is available in 23 languages. The form is available in the following format: PDF  (102 Kb) 

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustust võib määratleda kui isikule seaduse alusel pandud kohustust pidada ülal sellist abivajavat isikut, kellega tal on teatav kindlaksmääratud pereside. Ülalpidamine hõlmab kõike eluks vajalikku, sealhulgas toitu, rõivaid, eluaset ja ravi.

Ülalpidamiskohustus põhineb perekondlikel või abielusidemetel või alternatiivsel kohustusel, kui eespool nimetatud sidemed on katkenud. Ülalpidamiskohustus eksisteerib teatavate veresugulaste ja hõimlaste vahel, abikaasade ja kooselupartnerite vahel. See põhineb omamoodi solidaarsuskohustusel, mille tugevus võib erineda sõltuvalt juhtumist.

• Vanemate kohustus pidada ülal oma lapsi

Sellisel juhul on isikutel kahte liiki kohustusi.

• Üldisem ülalpidamiskohustus, mille kohaselt peavad isa ja ema võtma oma võimaluste piires vastutuse oma lastele eluaseme, toidu, tervishoiu, järelevalve, hariduse ja koolituse ning arengu võimaldamise eest. Kui lapsel on haridustee veel pooleli, säilib kohustus ka pärast lapse täisealiseks saamist. See kohustus eksisteerib olenemata vanema rahalistest vahenditest ja lapse vajadustest. Kohustus on üldisem selles mõttes, et lisaks lapse elatusvahenditele hõlmab see ka hariduse ja koolituse võimaldamist (tsiviilseadustiku artikkel 203).
• Vanema ülalpidamiskohustus on seotud lapse vajadustega olenemata lapse vanusest ja vanema rahalistest vahenditest (tsiviilseadustiku artiklid 205, 207, 208 ja 353-14).

• Laste kohustus pidada ülal oma vanemaid

Vanemate ja laste ülalpidamiskohustus on vastastikune (tsiviilseadustiku artiklid 205, 207 ja 353-14). Sellest tulenevalt on ka lastel kohustus pidada ülal oma abivajavat isa ja ema.

• Abikaasadevaheline kohustus

Abikaasadevaheline ülalpidamiskohustus põhineb aitamis- ja abistamiskohustusel ning kohustusel osaleda abieluga kaasnevate kulude kandmises, nagu on sätestatud tsiviilseadustikus (tsiviilseadustiku artiklid 213 ja 221). Need kohustused – olles seotud abikaasade kooselukohustusega – on vastastikused. Kui neid kohustusi ei täideta, võib täitmise tagamiseks algatada kohtuasja kas ülalpidamismenetluse või elatise kinnipidamise menetluse vormis (tsiviilseadustiku artiklid 213, 221 ja 223). Vt küsimusele nr 10 antud vastus.

• Lahutatud abikaasa kohustus pidada ülal endist abikaasat

Kohustuste kindlaksmääramisel tuleb eristada kahte liiki lahutust: lahutus abielu pöördumatu lõppemise alusel või lahutus vastastikusel kokkuleppel.

• • Lahutus abielu pöördumatu lõppemise alusel: kui abikaasad ei jõua kokkuleppele võimaliku elatise maksmises (tsiviilseadustiku artikli 301 lõige 1), võib kohus lahutuse kohta tehtud otsusega või hilisema otsusega mõista abivajava abikaasa nõudel teiselt abikaasalt välja elatise (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 2 esimene lõik).

Kohus võib keelduda lahutusjärgse elatisnõude rahuldamisest, kui kostja tõendab, et hageja on toime pannud raske eksimuse, mille tõttu muutus abikaasade edasine kooselu võimatuks (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 2 teine lõik).

Elatise summa ei tohi mingil juhul ületada ühte kolmandikku ülalpidamiskohustuslasest abikaasa sissetulekust (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 3 kolmas lõik).

• • Lahutus vastastikusel kokkuleppel: abikaasad ei ole kohustatud leppima kokku elatise maksmises ühe või teise abikaasa kasuks menetluse ajal ja/või pärast lahutust. Kui nad seda teevad, lepitakse vabalt kokku elatise suurus ning selle maksmise ja sissenõudmise kord, samuti indekseerimine ja elatise kohandamise alused (kohtute seadustiku artikli 1288 esimese lõigu punkt 4). Välja arvatud juhul, kui pooled on sõnaselgelt leppinud kokku teisiti, võib kohus ühe poole taotluse alusel suurendada või vähendada lahutuse järgselt makstava elatise kokkulepitud summat või elatise tühistada (kohtute seadustiku artikli 1288 kolmas lõik), kui summa ei ole enam asjakohane, võttes arvesse uusi asjaolusid, mille üle pooltel puudub kontroll. Elatist ei saa indekseerida, kui indekseerimine ei ole ette nähtud.
• Muud juhud

Ülalpidamiskohustus eksisteerib otsejoones ülenejate ja alanejate sugulaste vahel (vanemad ja lapsed, lapsed ja vanemad ning samuti lastelapsed ja vanavanemad ja vastupidi) (tsiviilseadustiku artiklid 205 ja 207).

Hõimlaste vahel on kaks võimalikku stsenaariumi.

• • Üleelanud abikaasa on teatavate piirangutega kohustatud ülal pidama oma surnud abikaasa lapsi, kellele ta ei ole isa või ema (tsiviilseadustiku artikli 203 lõige 3).
  • Väimehed ja miniad on kohustatud ülal pidama oma äiasid ja ämmasid ning vastupidi. Kohustus lõpeb, kui äi või ämm abiellub uuesti või kui sureb abikaasa (kelle kaudu hõimlussuhe tekkis) ja surevad abielust sündinud lapsed (tsiviilseadustiku artiklid 206 ja 207).

Teatavatel juhtudel on surnud abikaasa pärijatel kohustus maksta elatist üleelanud abikaasale või surnud abikaasa ülenejatele sugulastele (tsiviilseadustiku artikkel 205a).

Laps, kelle põlvnemine ei ole kindlaks tehtud, võib nõuda ülalpidamist oma elamiskulude ning hariduse ja koolitusega seotud kulude katteks mehelt, kellel oli tema emaga suhe eostamisajal (tsiviilseadustiku artikkel 336).

Kui mitteabielulise kooselu partnerite suhtes on olulisi probleeme, võib üks pool taotleda, et kohus mõistaks oma pädevusse kuuluvate ajutiste meetmete raames välja elatise. Samasugused ajutised meetmed võidakse ette näha mitteabielulise kooselu lõppemise korral (tsiviilseadustiku artikkel 1479).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Tavaliselt lõpeb ülalpidamiskohustus siis, kui laps saab täisealiseks ja täisteovõimeliseks. Kuid kohustus võib kesta kauem, kui lapsel on pooleli hariduse omandamine või koolitus (tsiviilseadustiku artiklid 203 ja 336).

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ülalpidamiskohustuslane võib ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste katmise eest hoolitseda vabatahtlikult. Vaidluse, lahkhelide või kohustuse täitmise lõpetamise korral tuleb algatada kohtumenetlus.

Kui tegemist on lahutusega abielu pöördumatu lõppemise tõttu, võib lahutust menetlevale kohtule esitada kõrvalnõude lahutusjärgse elatise saamiseks kas lahutusmenetluse algatamisel või hiljem menetluse raames täiendavate menetlusdokumentide esitamise kaudu (kohtute seadustiku artikli 1254 lõike 1 viies lõik ja artikli 1254 lõige 5).

Väljaspool abielu lahutamise menetlust menetleb elatisnõudeid ja teeb nende kohta otsuseid rahukohtunik (kohtute seadustiku artikli 591 lõige 7), välja arvatud menetlustes, mille raames taotletakse elatist ilma põlvnemise tuvastamiseta. Vt küsimusele nr 5 antud vastus.

Alates 1. septembrist 2014 kuulub kõigi ülalpidamiskohustustega seotud nõuete, sealhulgas põlvnemise tuvastamist mittehõlmavate ülalpidamisasjade menetlemine perekonnakohtu pädevusse (kohtute seadustiku artikli 572a lõige 7). Erandiks on sotsiaalse integratsiooni toetusega (revenu d'intégration sociale) seotud ülalpidamisasjad.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ülalpidamist saab taotleda personaalselt seda saama õigustatud isik (vt eelkõige tsiviilseadustiku artikkel 337). Nõude esitab kohtule hageja isiklikult või tema advokaat (vt eelkõige kohtute seadustiku artiklid 1253b, 1254 ja 1320).

Kui isik on piiratud teovõimega, tegutseb tema nimel tema seaduslik esindaja (isa, ema, eestkostja, hooldaja).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamise vaidlustamisel on üldine pädevus rahukohtunikul (kohtute seadustiku artikli 591 lõige 7), kuid seda teatavate eranditega. Sellisel juhul tuleb hagi esitada hageja alalise elukoha järgsele kohtule, välja arvatud elatise vähendamise või tühistamisega seotud taotluste puhul (kohtute seadustik seadustiku artikkel 626).

Perekonnakohtu esimees (tsiviilseadustiku artikkel 338) on pädev menetlema asju, mille laps on algatanud isiku vastu, kellel oli tema emaga suhe eostamisajal (tsiviilseadustiku artikkel 336).

Kui tegemist ei ole erakorraliste ja ajutiste meetmete võtmisega, kuuluvad vanema hooldusõiguse teostamist käsitlevad vaidlused noortekohtu pädevusse (tsiviilseadustiku artikkel 387a) vanemate, eestkostjate või lapse hooldusõigust teostavate isikute elukoha alusel (alaealiste kaitset, õigusrikkumise toime pannud alaealiste eest hoolitsemist ja sellise õigusrikkumisega põhjustatud kahju korvamist käsitleva 8. aprilli 1965. aasta seaduse artikkel 44).

Kui abikaasade vahel tekib konflikt enne abielu lahutamise menetlust, esitatakse nõue abikaasade viimase ühise elukoha järgsele (kohtumenetluse seadustiku artikli 628 lõige 2) rahukohtunikule (kohtute seadustiku artikli 594 lõige 19).

Alates sellest, kui esitatakse avaldus abielu lahutamiseks selle pöördumatu lõppemise tõttu, on kuni abielu lõpetamiseni asja pädev menetlema perekonnakohtu esimees (kohtute seadustiku artikkel 1280). Kuid pooltevahelise ülalpidamiskokkuleppe heakskiitmine kuulub asja sisuliselt arutava kohtu pädevusse (kohtute seadustiku artikli 1256 esimene lõik).

Pärast seda, kui lahutuse kohta on tehtud lõplik kohtulahend, on pädevad rahukohtunik ja perekonnakohus. Perekonnakohtu esimehele jääb pädevus menetleda erakorralistes asjades võetavaid ajutisi meetmeid (kohtute seadustiku artikkel 584).

Alates 1. septembrist 2014 kuulub kõigi ülalpidamiskohustustega seotud nõuete, välja arvatud sotsiaalse integratsiooni toetusega seotud ülalpidamisasjade menetlemine perekonnakohtu pädevusse (kohtute seadustiku artikli 572a lõige 7).

Alates 1. septembrist 2014 tuleb praeguste (või endiste) abikaasade või praeguste (või endiste) kooselupartnerite vahelised nõuded ning mõlema poole ühiste lastega või nende lastega, kelle puhul on tuvastatud põlvnemine ainult ühest vanemast, seotud elatisnõuded põhimõtteliselt esitada sellele kohtule, kes hagi juba menetleb (vt kohtute seadustiku artikli 629a lõige 1). Alaealisega seotud ülalpidamisasjades on pädev alaealise alalise elukoha järgne kohus (või sellise elukoha puudumise korral temahariliku viibimiskoha järgne kohus). Kui pooltel on mitu last, on kõigi nõuete puhul pädev see kohus, kelle poole pöörduti esimesena (kohtute seadustiku artikli 629a lõige 2).

Kui isikul on ülalpidamiskohustus ka teiste ülalpidamist saama õigustatud isikute ees, esitatakse hagi kostja alalise elukoha järgsele kohtule või abikaasade viimase abieluaegse või ühise elukoha järgsele kohtule (kohtute seadustiku artikli 629a lõige 4).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Vt küsimusele nr 4 antud vastus. Esitatud hagist sõltuvalt esitatakse nõue kohtutäituri kättetoimetatava kohtukutsega (citation d'huissier) või hagiavaldusega (requête). Advokaadi kaasamine ei ole kohustuslik.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtumenetlusega kaasnevad kulud. Kogukulusid ei ole võimalik kindlaks määrata; nende suurus sõltub algatatud menetlusest, õigusabikuludest ja advokaadi kaasamise korral advokaaditasudest. Menetlusabi andmise suhtes kohaldatakse üldnorme (vt Belgias õigusabi andmist käsitlev teabeleht).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

• Ülalpidamise vorm

Ülalpidamist antakse elatismaksetena. Mõnel juhul võidakse elatist maksta ühekordse maksena (tsiviilseadustiku artikli 301 lõige 8). Erandjuhtudel võidakse ülalpidamistoetust anda mitterahalises vormis (tsiviilseadustiku artikkel 210).

• Ülalpidamise summa kindlaksmääramine ja indekseerimine

Tabeleid ei ole. Elatis mõistetakse välja proportsionaalselt hageja vajadustega ja ülalpidamiskohustuslase rahaliste võimalustega (tsiviilseadustiku artiklid 208 ja 209).

Isa ja ema kohustus (tsiviilseadustiku artikkel 203) määratakse kindlaks proportsionaalselt nende rahaliste vahenditega ning see peab hõlmama lastele eluaseme, toidu, tervishoiu, järelevalve, hariduse ja koolituse ning arengu võimaldamist (kuni nende õpingute lõpuni). Seda elatist makstakse iga kuu kindla summa ulatuses lapse hooldusõigust teostavale vanemale.

Isa ja ema võivad kumbki esitada enda nimel hagi teise vanema vastu, et nõuda temalt eluaseme, toiduga jms seotud kulude kandmises osalemist (tsiviilseadustiku artikli 203a lõige 2).

Elatis, mida peab maksma isik, kes oli lapse eostamise ajal suhtes lapse emaga, määratakse kindlaks vastavalt lapse vajadustele ning ülalpidamiskohustuslase rahalistele vahenditele, võimalustele ja sotsiaalsele olukorrale (tsiviilseadustiku artiklid 336, 339 ja 203a).

Seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et abikaasad, kellel on pooleli lahutusmenetlus, võivad igal ajal sõlmida kokkuleppe elatise maksmise, selle summa ja kokkulepitud summa läbivaatamise korra kohta (tsiviilseadustiku artikli 301 lõige 1 ning kohtute seadustiku artikli 1256 esimene lõik ja artikli 1288 lõige 4). Asja arutav kohus võib siiski keelduda nende kokkulepete heakskiitmisest, kui need on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega (kohtute seadustiku artikli 1256 teine lõik ning artikli 1290 teine ja viies lõik).

Kohtuliku kokkuleppe sõlmimise korral peab see kohus, kes määrab konkreetselt kindlaks elatise summa, kohaldama siiski arvutuskriteeriume ja piiranguid. Elatis peab põhimõtteliselt katma vähemalt seda saama õigustatud isiku vajadused (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 3 esimene taane).

Igal juhul ei tohi elatise summa ületada ühte kolmandikku ülalpidamiskohustuslasest abikaasa sissetulekust (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 3 teine lõik). Ülalpidamist tuleb anda abielu kestusega sama pika aja jooksul. Erandjuhtudel võib kohus ette näha, et elatist tuleb maksta pikema aja jooksul (tsiviilseadustiku artikli 301 lõige 4).

Kui asi on seotud abielu lahutamisega abielu pöördumatu lõppemise tõttu või vanemapoolse osalemisega lapse ülalpidamises, toimub indekseerimine automaatselt. Põhimõtteliselt kasutatakse võrdlusindeksina tarbijahinnaindeksit, kuid seadus võimaldab kohtul kohaldada erinevat elukallidusest lähtuvat elatise summa kohandamise süsteemi (tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 6 esimene lõik ja artikli 203c lõige 1) ning pooled võivad sellest omavahelise kokkuleppega kõrvale kalduda (tsiviilseadustiku artikli 203c lõige 1).

Seaduse kohaselt on võimalik elatist ühe poole taotluse alusel suurendada, vähendada või see tühistada, lähtudes tsiviilseadustiku artikli 301 lõike 7 esimeses lõigus ja kohtute seadustiku artikli 1293 esimeses lõigus sätestatud üldistest alustest.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema esindajale igakuiste maksetena. Teatavatel juhtudel võidakse teha ühekordne makse (vt küsimusele nr 8 antud vastus).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle kasuks on väljastatud täitedokument, võib oma nõude täitmisele pöörata. Teatavatel tingimustel võidakse arestida sellise ülalpidamiskohustuslase vallas- või kinnisvara, kes ei täida ülalpidamise väljamõistmise otsust (kohtute seadustiku artikkel 1494). Samuti on võimalik, et kolmanda isiku, näiteks ülalpidamiskohustuslase tööandja suhtes tehakse määrus tema valduses oleva võlgniku vara arestimiseks (kohtute seadustiku artikkel 1539). Peale selle võib ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle kasuks ei ole veel täitedokumenti väljastatud, taotleda hagi tagamise määrust eesmärgiga kaitsta oma õigust saada tulevikus ülalpidamist (kohtute seadustiku artikkel 1413).

Kehtestatud on lihtsustatud täitemenetlus, nimelt elatise kinnipidamise menetlus, mille kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikul õigus saada otse teatavate piirangutega ülalpidamiskohustuslase sissetulek või mõni muu kolmanda isiku maksmisele kuuluv summa. Elatise kinnipidamise menetlust kohaldatakse abikaasade või endiste abikaasade vaheliste seadusjärgsete ülalpidamiskohustuste suhtes (tsiviilseadustiku artikli 220 lõige 3, artiklid 221 ja 223 ning artikli 301 lõige 11 ning kohtute seadustiku artikkel 1280), laste ülalpidamisega ning neile hariduse ja koolituse võimaldamisega seotud kohustuste suhtes – sealhulgas tsiviilseadustiku artiklis 203 sätestatud isa ja ema vahelise menetluse puhul – ning ülenejate ja alanejate sugulaste vaheliste seadusjärgsete ülalpidamiskohustuste suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 203b).

Lisaks sisaldab karistusseadustik perekonna hülgamist käsitlevat artiklit (karistusseadustiku artikkel 391a), mille alusel võidakse kriminaalvastutusele võtta mis tahes isik, kes on kohtumääruse alusel kohustatud maksma elatist ja kes ei ole tahtlikult seda teinud rohkem kui kahe kuu jooksul.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Tsiviilseadustiku artiklis 2277 on sätestatud, et elatise võlanõuded aeguvad viie aasta jooksul.

Kohtu välja mõistetud elatisega seoses kehtib kümneaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku artikkel 2262a).

Tähtaja kulgemine peatatakse abikaasade vahel abielu ajaks (artikkel 2253) ning selle katkestab ka kohtukutse, makseteatise või arestimismääruse kättetoimetamine (artiklid 2244 ja 2248) ning menetlusdokumentide esitamine kohtule ülalpidamist saama õigustatud isiku poolt ja elatise äramaksmine ülalpidamiskohustuslase poolt.

16. detsembri 1851. aasta hüpoteegiseaduse artiklite 7 ja 8 kohaselt vastutavad võlgnikud oma kohustuste täitmise eest põhimõtteliselt kogu oma varaga.

Kuid kohtute seadustiku artiklis 1408 on sätestatud, et isikliku materiaalse vara hulka kuuluvaid teatavaid esemeid, mida ülalpidamiskohustuslane ja tema perekond vajavad oma igapäevaeluks või kutsealaseks tegevuseks või mida ülalpidamiskohustuslane või temaga koos elavad ülalpeetavad lapsed vajavad täiendus- või muuks õppeks, ei saa kasutada ülalpidamist saama õigustatud isiku nõuete rahuldamiseks.

Kohtute seadustiku artikli 1409 lõike 1 kohaselt ei kuulu kinnipidamisele ja arestimisele osa töötasust ja muudest tegevustest saadavast sissetulekust.

Kohtute seadustiku artiklis 1412 on siiski sätestatud järgmine: esiteks ei saa arestimisele seatud piiranguid kohaldada ülalpidamisasjades ning teiseks on ülalpidamist saama õigustatud isikul täielik eelisõigus võlgniku teiste võlausaldajate ees. Kuid kui elatise kinnipidamist taotletakse seoses isikuga, kelle võlgnevustega seoses on juba rakendatud kinnipidamist või arestimist, võib kohus võtta arvesse ülalpidamiskohustuslase üldist olukorda ja tema võlausaldajate vajadusi, eelkõige seoses ülalpidamisasjadega, ning jagada kinni peetud või arestitud summad nende vahel võrdselt (kohtute seadustiku artikli 1390a viies lõik).

Maksejõuetud ülalpidamiskohustuslased võivad kasutada võlgade lahendamist (règlement collectif de dettes) (kohtute seadustiku artikkel 1675/2 ja sellele järgnevad artiklid). Sellega seoses võib kohus – kui see on asjakohane – otsustada kustutada isiku võlad, sealhulgas elatisvõlgnevused. Kustutada ei saa siiski kehtivat ülalpidamiskohustust.

Võidakse kohaldada aresti eesmärgiga tagada tulevaste elatismaksete tegemine nende tähtaja saabumisel (kohtute seadustiku artikli 1494 teine lõik).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isikul ei õnnestu saada elatismakset eespool kirjeldatud õiguskaitsevahendite kasutamisest olenemata, võib ta pöörduda föderaalse rahandusministeeriumi haldusalas tegutseva elatisnõuete teenistuse (Service des créances alimentaires) poole, kelle ülesandeks on maksta elatist ettemaksuna ühes või mitmes osas ning koguda ja nõuda sisse tehtud ettemaksud, samuti pidada arvestust ülalpidamiskohustuslaste poolt maksmisele kuuluva elatise ja vastavate võlgade üle.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatisnõuete teenistus võib astuda ülalpidamiskohustuslase asemele ja teha tema eest elatismakseid täies mahus või osaliselt. Elatisnõuete teenistus kohustab samaaegselt ülalpidamiskohustuslast maksma elatist ja kõrvaldama võlgnevused. Ülalpidamiskohustuslased võivad maksta asjaomasele teenistusele elatise summad ära vabatahtlikult või nende suhtes kohaldatakse sissenõudmismenetlust. Viimati nimetatud juhul ei ole tulemus loomulikult tagatud. Edukus sõltub ülalpidamiskohustuslase rahalisest olukorrast.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Välisriigist ülalpidamise taotlemise 20. juuni 1956. aasta New Yorgi konventsiooni, nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ning laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni kohane keskasutus on:

Service public fédéral Justice (föderaalne justiitsministeerium)

Service de coopération judiciaire internationale en matière civile (tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö osakond)

Boulevard de Waterloo, 115

1000 Bruxelles

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Taotleja või tema õigusnõustaja võib võtta nimetatud osakonnaga ühendust posti, telefoni (+32 (0)2 542 65 11), faksi (+32 (0)2 542 70 06) või e-kirja aliments@just.fgov.be või alimentatie@just.fgov.be) teel.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui taotleja elab muus riigis kui Belgia, peab ta võtma ühendust oma elukohariigi selle keskasutusega, kes vastutab eespool nimetatud konventsioonide ja määruse rakendamise eest. Ta ei saa otse pöörduda Belgia ametiasutuse või organisatsiooni poole.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Ei ole asjakohane (vt eespool).

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kui keskasutusele edastatakse nõue, siis teeb ta kõigepealt kindlaks ülalpidamiskohustuslase ja/või tema varade asukoha Belgias ning edastab seejärel asja vajaduse korral sellele õigusabibüroole (Bureau d'aide juridique), kellel on territoriaalne pädevus. Kui keskasutuste kaudu esitatakse lapse elatise nõue, antakse õigusabi ilma et selleks hinnataks õigustatud isiku sissetulekuid. Abi hõlmab advokaaditasude ja menetluskulude katmist.

Muudel juhtudel peaksid õigusabi vajavad taotlejad pöörduma keskasutuse poole direktiivi 2002/8/EÜ kohaselt.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Keskasutuse peamine ülesanne on anda teavet määruse toimimise kohta nii oma süsteemis kui ka taotluse saanud riigis. Keskasutuse käsutuses on ressursid, mis võimaldavad tal teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku asukoha otse või kaudselt ning saada asjakohast teavet ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku sissetuleku ja/või varade kohta.

Kohtumenetluse raames püütakse jõuda kokkuleppele. Ärakuulamiste käigus saavad mõlemad pooled ja eelkõige taotluse saanud pool esitada oma seisukohad. Vajaduse korral teostab keskasutus järelevalvet, et soodustada elatist puudutavate otsuste püsivat täitmist.

Keskasutus võib abistada dokumentaalsete tõendite kogumisel ning dokumentide edastamisel ja kättetoimetamisel, andes teavet kohaldatavate siseriiklike õigusnormide ja kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide rakenduseeskirjade kohta.

Vajalikke ajutisi meetmeid, mille eesmärk on tagada menetletava elatisnõude rahuldamine, on võimalik võtta volituste piires, mille keskasutus on andnud taotlejat Belgia kohtutes esindavale isikule.

Vajaduse korral võib keskasutus anda taotluse esitanud poolele teavet menetluste kohta, mida tuleb järgida, et tuvastada lapse põlvnemine väidetavast isast.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus on ühe perekonnaliikme kohustus pakkuda teisele perekonnaliikmele elatusvahendeid. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, s.t see on pigem üldkohaldatav õigusnormide alusel – tingimusel, et on täidetud teatavad kriteeriumid, – mitte ei tulene pooltevahelisest kokkuleppest. Ülalpidamiskohustus on isikupõhine ja lõpeb ülalpidamist saama õigustatud isiku surmaga.

Isikul on õigus saada elatist ainult juhul, kui ta ei ole töövõimeline ja tal puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks.

Elatist võib nõuda selleks õigustatud isik järgmistelt isikutelt ja järgmises järjekorras: abikaasalt või endiselt abikaasalt, lastelt, vanematelt, lastelastelt ja lastelastelastelt, vendadelt ja õdedelt, vanavanematelt ja ülenejatelt sugulastelt. Kui järjekorras esimesena nimetatud isik ei suuda elatist maksta, peab seda tegema järjekorras järgmine isik.

Kui isik peab ülal pidama mitut isikut, makstakse elatist järgmises järjekorras (järjekorras tagapool olevatel isikutel on õigus saada elatist üksnes juhul, kui järjekorras eespool nimetatud isikuid ei ole): lapsed, abikaasa või endine abikaasa, vanemad, lastelapsed ja lastelastelapsed, vennad ja õed, vanavanemad ja ülenejad sugulased.

Lahutuse korral on õigus elatist saada ainult sellel abikaasal, kes ei ole abielu lõppemises süüdi.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad peavad maksma elatist alla 18aastastele alaealistele lastele olenemata sellest, kas lapsed on töövõimelised või kas neil on olemas vahendid enda ülalpidamiseks. Kui laps on üle 18aastane, peavad vanemad maksma elatist juhul, kui laps ei suuda end oma sissetuleku või varaga ise ülal pidada, kui ta käib korrapäraselt keskkoolis (kuni 20. eluaastani) või kui ta õpib kutsekõrgkoolis või ülikoolis (kuni 25. eluaastani), kuid seda ainult juhul, kui elatise maksmine ei tekita vanematele raskusi.

Täiskasvanule makstakse elatist ainult juhul, kui ta ei ole töövõimeline ega saa elatuda oma varast.

Endisele abikaasale makstakse elatist maksimaalselt kolme aasta jooksul pärast abielu lõppemist, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku pikemas perioodis, ning sellise elatise maksmine lõpetatakse siis, kui elatist saav abikaasa abiellub uuesti. Kohus võib seda perioodi pikendada, kui elatise saaja kannatab puudust ja elatise maksja suudab elatist maksta suuremate raskusteta.

Elatist võib taotleda igaüks ja seda mitte ainult tulevaste vajaduste katteks, vaid ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne taotluse esitamist.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatisnõuded tuleb esitada kohtule olenemata nõuete laadist, elatise summast, elatist nõudvast isikust ja isikust, kellelt elatist nõutakse. Pädev kohus on rajoonikohus (pайонен съд). Territoriaalne pädevus on hageja või kostja elukohajärgsel kohtul. Hageja võib valida, millist kohut ta eelistab. Menetlus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Eraldiseisev elatisnõue vaadatakse läbi kiirmenetluse korras, st lühema tähtaja jooksul.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Alaealiste elatisnõuded esitab vanema hooldusõigust teostav lapsevanem või eestkostja.

14–18aastaste alaealiste laste elatisnõude esitab laps ise vanema hooldusõigust teostava lapsevanema või eestkostja teadmisel ja nõusolekul.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Rahvusvahelise kohtualluvuse järgi pädev kohus määratakse kindlaks kooskõlas normidega, mis on sätestatud rahvusvahelise eraõiguse koodeksis, kahepoolsetes rahvusvahelistes lepingutes või juhul kui see on kohaldatav, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes).

Rahvusvahelise eraõiguse koodeksi alusel on juhul, kui elatisnõue esitatakse abieluasja raames, näiteks abielu lahutamise avalduse osana, elatisnõudeid ja abieluasjades esitatavaid avaldusi pädevad menetlema Bulgaaria kohtud, kui üks abikaasadest on Bulgaaria kodanik või kui tema harilik viibimiskoht on Bulgaarias. Endise abikaasa ülalpidamisega seotud nõudeid menetlevad kohtud, kes on pädevad menetlema abielu lahutamise avaldusi. Bulgaaria kohtud on pädevad menetlema elatisasju juhul, kui kostja harilik viibimiskoht on Bulgaarias või kui hageja on Bulgaaria kodanik või tema harilik viibimiskoht on Bulgaarias.

Eespool nimetatud juhtudel kohaldatakse Bulgaaria õigust, nagu on kirjeldatud küsimustele nr 18, 19 ja 20 antud vastustes.

Kui rahvusvahelise kohtualluvuse järgi on pädevus Bulgaaria kohtul, on pädev rajoonikohus. Territoriaalne pädevus on hageja või kostja elukohajärgsel kohtul. Hageja võib valida, millist kohut ta eelistab.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Elatisnõuded tuleb esitada kohtule olenemata nõuete laadist, elatise summast, elatist nõudvast isikust ja isikust, kellelt elatist nõutakse. Advokaadi kasutamine on vabatahtlik.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatisasjade puhul on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud. Elatisnõude rahuldamise korral näeb kohus ette, et kostja peab tasuma riigilõivu ja hageja poolt menetluse käigus kantud kulud.

Riigilõivu tuleb tasuda üksnes juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on hageja ning kui ta nõuab elatise summa vähendamist.

Õigusesindaja kasutamine ei ole elatisasjades vajalik.

Menetluse pooled võivad saada õigusabi sellise abi andmiseks kehtestatud tavapärastel tingimustel. Need on sätestatud õigusabiseaduses (Закон за правната помощ).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise summa määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste ning ülalpidamiskohustuslase võimaluste alusel. Minimaalne elatise summa, mida vanem peab alaealistele lastele maksma, on võrdne ühe neljandikuga ministrite nõukogu kehtestatud miinimumpalgast (2019. aastal oli minimaalne elatise summa alaealise kohta 140 Bulgaaria leevi). Elatise summa määrab kindlaks kohus, lähtudes lapse vajadustest ja vanema võimalustest.

Vanema taotlusel võib kohus määrata lapse erivajaduste katmiseks kindlaks elatise lisasumma sellises ulatuses, mida teine vanem saab maksta ilma suuremate raskusteta. Menetlusosalise nõudmisel võidakse elatise määramise otsust muuta või see võidakse tühistada, kui asjaolud on muutunud. Kõik need muudatused teeb kohus.

Elatist makstakse iga kuu. Maksega hilinemise korral tuleb tasuda seadusega ettenähtud viivist.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse otse ülalpidamist saama õigustatud isikule. 14–18aastaste alaealiste puhul makstakse elatist konkreetselt neile, kuid seda tehakse vanema hooldusõigust teostava lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

Alla 14aastastele alaealistele ette nähtud elatis makstakse lapsele vanema hooldusõigust teostava lapsevanema või eestkostja kaudu.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Elatist makstakse iga kuu. Maksega hilinemise korral tuleb tasuda seadusega ettenähtud viivist.

Jõustunud kohtuotsused kuuluvad täitmisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Граждански процесуален кодекс) sätestatud tingimustel ja korras.

Elatise maksmata jätmine on kuritegu karistusseadustiku (Hаказателен кодекс) artiklis 183 sätestatud juhtudel.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise määramise otsuse pöörab täitmisele riiklik või eraõiguslik kohtutäitur, kelle valib ülalpidamist saama õigustatud isik.

Riiklikud kohtutäiturid töötavad rajoonikohtu (pайонен съд) täitevteenistuse juures ning nende tegevuspiirkond ühtib kohtu geograafilise tööpiirkonnaga.

Eraõiguslikud kohtutäiturid tegutsevad asjaomase regionaalse kohtu (oкръжен съд) geograafilises tööpiirkonnas.

Perekonnaseadustiku artikli 149 alusel saab elatist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne taotluse esitamist. Kui ülalpidamiskohustus on kohtuotsusega kindlaks tehtud ja elatise summa kindlaks määratud, kestab see kohustus kuni selle aegumiseni vastavate üldiste õigusnormide kohaselt: võlaõigusseaduse (Закон за задълженията и договорите) artiklid 110–120.

Vt teabeleht kohtuotsuste täitmisele pööramise kohta.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Lastekaitseseaduses (Закон за закрила на детето) on sätestatud mitu kaitsemeedet, sealhulgas laste ja vanemate teavitamine nende õigustest ja kohustest ning riigi poolt õigusabi pakkumise tagamine. Lastekaitseseaduse artikli 15 kohaselt on lastel õigus saada õigusabi ja esitada edasikaebus mis tahes menetluses, mis mõjutab nende õigusi või huve. Õigusabi pakub riiklik õigusabibüroo.

Advokatuuriseaduses (Закон за адвокатурата) on sõnaselgelt sätestatud, et Bulgaaria või ELi advokaat võib pakkuda tasuta õigusalast abi ülalpidamist saama õigustatud isikutele. Sellisel juhul – kui vastaspoolelt mõistetakse välja menetluskulud – saab advokaat nõuda advokaaditasu, mille määrab kindlaks kohus.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui täitemenetluse raames on kindlaks tehtud, et ülalpidamiskohustuslasel puudub vara ja sissetulek, maksab kindlaksmääratud elatist ülalpidamiskohustuslase eest riik ministrite nõukogu antud määruses sätestatud tingimustel ja korras. Sellisel juhul maksab riik kohtuotsusega ette nähtud elatist summas, mis ei ületa Bulgaaria Vabariigi riigieelarve seadusega (Закон за държавния бюджет на Република България) igal aastal kindlaks määratud ülemmäära.

Sotsiaalabi andmist käsitleva korra alusel kannab riik hoolt abivajavate isikute eest, kui keegi teine ei ole seaduse alusel kohustatud või ei ole suuteline neile elatist maksma.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel. Bulgaaria Vabariik on ka mitme vastastikuse õigusabi andmist käsitleva lepingu osaline; muu hulgas on selliseid lepinguid sõlmitud ka ELi mittekuuluvate riikidega. Nende lepingute kohane keskasutus on justiitsministeerium, kes pakub oma volituste piires abi seoses kodanike esitatud taotlustega.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Keskasutus on justiitsministeerium, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Ministry of Justice
Ul. Slavyanska 1

1040 Sofia
Bulgaria
Telefon: (+359 2) 92 37 555
Faks: (+359 2) 987 0098 
Kontaktisik:

Е_Gyurova@justice.government.bg

M_Parvanova@justice.government.bg

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Jah, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel. Kui taotluse esitaja asub riigis, millega Bulgaaria Vabariik on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, võib taotleja paluda abi justiitsministeeriumilt kui selle lepingu kohaselt keskasutuselt.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel või asjaomastes vastastikuse õigusabi pakkumist käsitlevates lepingutes sätestatud menetluse alusel.

Vt justiitsministeeriumi kui keskasutuse kontaktandmed, mis on esitatud eespool.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Bulgaaria Vabariigi suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Vt eespool antud vastus.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kohaldatavad eeskirjad on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 627a–627c (jõustus 18. juunil 2011).

Kui otsuse teeb 2007. aasta Haagi protokolliga ühinenud liikmesriik, esitatakse otsuse täitmisele pööramise taotlus nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 20 osutatud dokumentide alusel ülalpidamiskohustuslase alalise elukoha järgsele või kohustuse täitmise asukoha järgsele regionaalsele kohtule. Täitmisest keeldumise või täitmise peatamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 41 tähenduses teeb otsuse regionaalne kohus.

2007. aasta Haagi protokolliga mitteühinenud ELi liikmesriigis tehtud otsuse või mis tahes muu akti täidetavaks tunnistamise taotlus tuleb esitada ülalpidamiskohustuslase alalise elukoha järgsele või kohustuse täitmise asukoha järgsele regionaalsele kohtule. Ülalpidamiskohustuslasele kätte toimetamiseks mõeldud taotluse koopiat ei tule esitada. Kohus vaatab taotluse läbi kinnisel istungil. Taotluse rahuldamise määruses näeb kohus ette tähtaja edasikaebuse esitamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 32 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamise määruse esialgne täitmine ei ole lubatud. Taotluse rahuldamise määruses teeb kohus otsuse ka taotletud esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõude kohta. Määrusel on kohtuasjas tehtava otsusega samasugune õigusjõud. Määruse peale on võimalik esitada edasikaebus seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega Sofia apellatsioonikohtule (Софийски апелативен съд) nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 32 sätestatud tingimustel ja korras. Sofia apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse Bulgaaria kõrgeimale kassatsioonikohtule (Върховен касационен съд) üksnes seoses õigusküsimustega.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Muudetud on rahvusvahelise laste õiguskaitse ja rahvusvahelise lapsendamise direktoraadi suurust ja personali struktuuri. Selle direktoraadi ülesanne on muu hulgas täita justiitsministeeriumile kui nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohasele keskasutusele antud ülesandeid. Direktoraadile on antud volitused suhelda regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeeriumi perekonnaseisutoimingute ja haldusteenuste peadirektoraadiga, maksuametiga ja riikliku õigusabibürooga, kui menetletakse ELi liikmesriikidest saadud taotlusi, mis on seotud nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 sätestatud ülalpidamiskohustustega.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatis on summa, mida üks inimene maksab teisele tema õigustatud vajaduste täitmiseks. Ülalpidamiskohustuse tekkimise ja jätkumise eelduseks on tsiviilseadustiku kohaselt perekondlike või sarnaste suhete olemasolu. Need võivad olla abielusuhted, varem kehtinud abielust tulenevad suhted või otsejoones hõimlussuhted, samuti samasooliste registreeritud partnerite või samasooliste endiste registreeritud partnerite vahelised suhted.

Tsiviilseadustikus täpsustatakse, kes on kohustatud elatist maksma ja kellel on õigus elatist saada.

• Abikaasade kohustus teineteist ülal pidada. See kohustus tekib abielu sõlmimisel ja lõpeb abielu lõppemisega. Abikaasadel on kohustus teist abikaasat ülal pidada sellises ulatuses, mis tagab abikaasadele ühesuguse materiaalse ja kultuurilise elujärje tulenevalt mehe ja naise võrdsest staatusest abikaasadena. Abikaasade kohustus teineteist ülal pidada on teisejärguline võrreldes vanemate ja laste vahelise ülalpidamiskohustusega.
• Kohustus maksta elatist lahutatud abikaasale. See kohustus tekib siis, kui üks lahutatud abikaasadest ei ole suuteline end ise ülal pidama ning see suutmatus tuleneb abielust ja endiselt abikaasalt elatise taotlemine on õigustatud, eelkõige võttes arvesse lahutatud abikaasa vanust ja tervislikku seisundit abielu lahutamise ajal või lahutatud abikaasade lapse ühise hooldusõiguse lõppemist. Asjaomane kohustus lõpeb, kui elatist saav abikaasa abiellub uuesti või kui lõpeb lahutatud abikaasale elatise maksmiseks ette nähtud periood (maksimaalselt kolm aastat).
• Vanemate ja laste vaheline ülalpidamiskohustus. See kohustus tekib lapse sündimisel ja lõpeb siis, kui laps on suuteline end ise ülal pidama või kui ülalpidamiskohustus läheb üle teisele isikule (nt abielu sõlmimisel või abielumehest põlvnemise välistamisel). Elatise summa määratakse kindlaks eesmärgiga tagada, et lapse elatustase vastab üldjoontes vanemate elatustasemele. Laps on samuti kohustatud andma oma vanematele õiglast ülalpidamist vastavalt oma võimalustele, kuid vanemate elatustase ei pea olema samaväärne lapse elatustasemega.
• Alanejate ja ülenejate sugulaste vaheline ülalpidamiskohustus. See kohustus tekib esivanemate ja järglaste vahel. Vanavanemate ja teiste ülenejate sugulaste kohustusele lapsi ülal pidada eelneb vanemate kohustus oma lapsi ülal pidada. Kaugematel sugulastel on ülalpidamiskohustus juhul, kui lähemad sugulased ei saa seda täita.
• Kohustus maksta vallalisele emale toetust ülalpidamiseks ja muude kulude katteks. See kohustus tekib juhul, kui lapse ema ei ole lapse isaga abielus. Sellisel juhul peab lapse isa maksma elatist kahe aasta jooksul pärast lapse sündi ning panustama mõistlikul määral raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse.

Ülalpidamiskohustus on samuti reguleeritud registreeritud kooselu seadusega. Nimetatud seaduses on sätestatud järgmine.

• Kooselupartnerite vastastikune ülalpidamiskohustus. Ülalpidamiskohustuse ulatus tehakse kindlaks eesmärgiga tagada kooselupartneritele põhimõtteliselt ühesugune materiaalne ja kultuuriline elujärg.
• Ülalpidamiskohustus kooselu lõppemise korral. Kui endine kooselupartner ei ole suuteline end ise ülal pidama, võib ta taotleda teiselt partnerilt mõistlikku toetust vastavalt tema võimalustele ja rahalisele olukorrale. Kui ühele endistest kooselupartneritest, kes ei olnud süüdi kooselu pöördumatus lõppemises, on kooselu lõpetamisega põhjustatud suurt kahju, võidakse talle määrata kolmeks aastaks elatis summas, mis vastab elatisele, mida tal oleks olnud õigus saada juhul, kui kooselu ei oleks lõpetatud.

Ühe isiku kohustus teist isikut ülal pidada on ette nähtud seadusega ja seda ei saa võõrandada, asendada ega eelnevalt loovutada.

Ülalpidamiskohustuse seadmise üks eeltingimus, mida kohaldatakse kõigil ülalpidamiskohustuse täitmisega seotud juhtudel, on kooskõla avaliku kõlblusega.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Elatise võib määrata, kui selle saaja ei suuda end reaalselt ise ülal pidada. Suutlikkusena end ülal pidada käsitatakse eranditult suutlikkust piisaval määral täita ise kõik oma vajadused (materiaalsed, kultuurilised jne). Kui laps ei ole suuteline end ise ülal pidama ja sõltub elatist maksva isiku toetusest, ei lõpe ülalpidamiskohustus isegi lapse täisealiseks saamisel (nt kui laps jätkab õpinguid), ning erandlikel juhtudel võib ülalpidamiskohustus jätkuda lapse ja vanemate kogu elu jooksul (nt kui laps on täielikult töövõimetu ja ei suuda end ise ülal pidada). Kuid ülalpidamiskohustus võib siiski lõppeda ka enne lapse täisealiseks saamist, kui laps suudab end juba ise ülal pidada. Seega konkreetsed vanuselised piirangud puuduvad.

Täisealiseks saamine on oluline menetluslikust aspektist (nt võib kohus teha alaealisele lapsele makstavat elatist käsitleva otsuse ka ilma, et tuleks esitada avaldus, kuid täisealisele lapsele saab kohus elatise määrata üksnes avalduse alusel).

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Avalduse alusel saab elatise kohta teha otsuse üksnes kohus, kusjuures alaealisele lapsele makstavat elatist käsitleva otsuse võib kohus teha ka omal algatusel.

Lisaks üldistele andmetele peab avaldus sisaldama poolte ees- ja perekonnanimesid ja aadresse, oluliste faktide kirjeldust ning avaldaja esitatavate tõendite loetelu. Samuti peab avaldusest selgelt ilmnema, mida avaldaja taotleb.

Avaldus tuleb esitada pädevale kohalikule kohtule. Vt küsimusele nr 5 antud vastus.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Vanemal, kellele on antud lapse hooldusõigus, on õigus taotleda teiselt vanemalt elatist lapse nimel. Ta võib samuti tegutseda lapse nimel tema eestkostja või usaldusisikuna. Laps, kes on omandanud täieliku teovõime, peab elatist taotlema ise.

Sugulase nimel taotlust esitada ei saa, välja arvatud juhul, kui isikul puudub täielik teovõime ja kohus määrab isiku sugulaste hulgast eestkostja.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Rahvusvaheline kohtualluvus (pädevus) ülalpidamiskohustustega seotud küsimusi käsitlevates menetlustes määratakse kindlaks kooskõlas nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi „ülalpidamiskohustuste määrus”): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1409302593149&uri=CELEX:02009R0004-20130701. Kõnealuse määruse kohaldamine ei mõjuta nende välislepingute kohaldamist, mille osaline Tšehhi Vabariik on ja mis käsitlevad ülalpidamiskohustuste määrusega reguleeritud küsimusi. Kuid asjaomaseid lepinguid kohaldatakse üksnes suhetes ELi mittekuuluvate riikidega (eelkõige on see seotud ELi mittekuuluvate riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingutega õigusabi andmise kohta või Norra, Šveitsi ja Islandi puhul tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (Lugano, 30.10.2007)); Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes suhetes on ülalpidamiskohustuste määrus ülimuslik välislepingute suhtes.

Tšehhi Vabariigis menetlevad ülalpidamiskohustusi käsitlevaid asju esimeses astmes maakohtud.

Kohtualluvus on peamiselt kindlaks määratud ülalpidamiskohustuste määrusega, mis on Tšehhi õigusaktide suhtes ülimuslik. Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 3 kohaselt võib avaldaja pöörduda järgmiste kohtute poole:

a) selle riigi kohtute poole, kus on kostja alaline elukoht; või

b) selle riigi kohtute poole, kus on õigustatud isiku alaline elukoht.

Muudel juhtudel võib ülalpidamiskohustuste määruse artikli 3 punktide c ja d alusel esitada Tšehhi Vabariigis hagi sellele kohtule, kes on pädev menetlema põlvnemist käsitlevaid kohtuasju, või sellele kohtule, kes on pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 5 kohaselt saab kohtualluvuse kindlaks määrata ka selle alusel, millisesse kohtusse kostja ilmub, tingimusel et kostja ei vaidlusta hiljem esimese õigustoiminguna kohtualluvust.

Tšehhi õigusnormid, mille alusel määratakse kindlaks kohtualluvus ja mida kohaldatakse üksnes juhul, kui kohtualluvust ei määrata kindlaks ülalpidamiskohustuste määruse alusel (näiteks juhul, kui Tšehhi kohtu rahvusvaheline pädevus põhineb ülalpidamiskohustuste määruse artiklitel 6 ja 7 (kohtualluvus muudel juhtudel, forum necessitatis) või ELi mittekuuluva riigiga sõlmitud välislepingu alusel), on järgmised: alaealise lapse elatist käsitlevate menetluste puhul on pädev lapse elukohajärgne üldkohus, s.t see kohus, kelle tööpiirkonnas alaealine laps vanematevahelise kokkuleppe või kohtuotsuse või muude otsustava tähtsusega asjaolude põhjal elab. Muudel juhtudel on pädev kostja elukohajärgne üldkohus. Füüsilise isiku elukohajärgne üldkohus on see maakohus, kelle tööpiirkonnas asjaomane isik elab, või elukoha puudumise korral see maakohus, kelle tööpiirkonnas ta viibib. Elukohana käsitatakse kohta, kus isik elab kavatsusega sinna alaliselt elama jääda (samuti on võimalik, et selliseid kohti on mitu; sellisel juhul on üldine pädevus kõigil asjaomastel kohtutel). Kui kostjal, kes on Tšehhi Vabariigi kodanik, puudub elukohajärgne üldkohus või kui asjaomane kohus ei asu Tšehhi Vabariigis, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asus kostja viimane teadaolev elukoht Tšehhi Vabariigis. Asjaõigustega seoses võib sellise isiku vastu, kellel puudub Tšehhi Vabariigis muu pädev kohus, pöörduda selle kohtu poole, kelle tööpiirkonnas vara asub.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Seadusega ei ole nõutud, et avaldaja peab kasutama esindajat. Kuid avaldaja võib otsustada kasutada kohtus enda valitud volitatud esindajat, näiteks advokaati.

Füüsilist isikut, kes ei saa kohtus end ise esindada, peab esindama seaduslik esindaja või eestkostja. Alaealise lapse seaduslikeks esindajateks on tema vanemad.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Vanemate ja laste vastastikkust ülalpidamiskohustust käsitlevate asjade puhul kohtukulusid tasuda ei tule. Muudes menetlustes, mis käsitlevad elatise kindlaksmääramist, sealhulgas suurendamist, on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest. Seda vabastust kohaldatakse ka sissenõudmis- või täitemenetluse puhul.

Kui avaldajat esindab advokaat, peab ta – kui ei ole kokku lepitud teisiti – maksma tasu vastavalt advokaaditasude tariifistikule (mille saab inglise keeles alla laadida Tšehhi advokatuuri veebisaidilt aadressil http://www.cak.cz/scripts/detail.php?id=2239). Kui see on põhjendatud avaldaja sotsiaalse ja rahalise olukorraga ning tingimusel, et kohtuasja näol ei ole tegemist õiguste meelevaldse või täielikult alusetu kasutamise või nende kasutamise takistamisega, võib kohus määrata esindaja tasuta või vähendatud tasu eest, kui see on vältimatult vajalik avaldaja huvide kaitsmiseks; teatavatel tingimustel määratakse selliseks esindajaks advokaat.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatist makstakse enamasti rahas korrapäraste igakuiste osamaksetena ja alati üks kuu ette (välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti või kui ülalpidamist saama õigustatud isik lepib ülalpidamist andma kohustatud vanemaga kokku teistsugustes tingimustes), kuid ülalpidamist võidakse anda ka muus vormis, näiteks eluasemena, mitterahaliselt jne.

Lisaks sellele, et määratakse kindlaks tingimused, mis on ülalpidamist andma kohustatud vanema jaoks siduvad, tehakse lapse ülalpidamise kohustuse kindlaksmääramise raames kindlaks ka varalised suhted ja lapse mõistlikud vajadused, mis sõltuvad eeskätt lapse vanusest ja tervislikust seisukorrast. Samuti võetakse arvesse seda, kuidas laps valmistub oma tulevaseks tööeluks, millised on tema koolivälised tegevused, hobid jms. Kuid järgitakse põhimõtet, et lapse elatustase peab vastama vanemate elatustasemele. Kui ülalpidamist andma kohustatud isiku rahaline olukord seda võimaldab, võidakse lapse mõistlike vajadustena käsitada ka säästuhoiuse avamist. Vanemate ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse seda, kumb vanem hoolitseb lapse eest ja millises ulatuses ta seda teeb.

Abikaasadevaheline elatis määratakse summas, mis tagab abikaasadele ühesuguse materiaalse ja kultuurilise elujärje tulenevalt mehe ja naise võrdsest staatusest abikaasadena.

Lahutatud abikaasale määratakse ülalpidamine siis, kui ta ei ole suuteline end ise ülal pidama ning see suutmatus tuleneb abielust või on sellega seotud ja endiselt abikaasalt elatise taotlemine on õigustatud, eelkõige võttes arvesse lahutatud abikaasa vanust ja tervislikku seisundit abielu lahutamise ajal või lahutatud abikaasade lapse ühise hooldusõiguse lõppemist. Ülalpidamine mõistetakse välja mõistlikus summas, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse abielu kestust enne lahutust ning muid seadusest tulenevaid tingimusi.

Rasedale naisele mõistetakse ülalpidamine välja raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katteks mõistlikus summas.

Kohus määrab ülalpidamise registreeritud kooselu partnerile taotluse alusel, võttes arvesse ühise majapidamise eest hoolitsemise kohustust. Ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse kindlaks eesmärgiga tagada kooselupartneritele põhimõtteliselt ühesugune materiaalne ja kultuuriline elujärg.

Samasooliste isikute kooselu lõppemisel võidakse ülalpidamiskohustus kindlaks määrata selle kooselupartneri avalduse alusel, kes ei ole suuteline end ise ülal pidama. Ta võib taotleda endiselt kooselupartnerilt mõistlikku elatist sõltuvalt tema suutlikkusest, võimalustest ja varalisest olukorrast. Kui partnerid kokkulepet ei saavuta, teeb ühe partneri avalduse alusel otsuse elatise kohta kohus. Kui ühele endistest kooselupartneritest, kes ei olnud süüdi kooselu pöördumatus lõppemises, on kooselu lõpetamisega põhjustatud suurt kahju, võib kohus mõista teiselt kooselupartnerilt tema kasuks elatise kolmeks aastaks alates kooselu lõpetamisest. Elatise summa vastab ülalpidamiskohustusele, mis oleks tekkinud juhul, kui kooselu ei oleks lõppenud.

Tšehhi õiguses ei tunta n-ö elatise objektiveerimise põhimõtet, s.t elatist ei määrata kindlaks protsentuaalselt ega tabelite alusel ning puudub minimaalne või maksimaalne elatissumma. Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse iga konkreetse juhtumi asjaolusid, näiteks võimalust, et isikul võib olla mitu ülalpidamiskohustust, puudega lapse suuremaid kulusid jms. Justiitsministeerium avaldab üksnes soovituslikke summasid sisaldava tabeli: http://portal.justice.cz/Justice2/MS/ms.aspx?o=23&j=33&k=6223&d=315516.

Ülalpidamist käsitlevad kohtuotsused võidakse asjaolude muutumise korral läbi vaadata. Sellest tulenevalt võidakse otsuseid muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase olukord muutub olulisel määral.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse korrapäraselt igakuiste maksetena ja alati üks kuu ette, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab või kui ülalpidamist andma kohustatud isik lepib seda saama õigustatud isikuga kokku teisiti. Väga erandlikel juhtudel (nt juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem saab üksnes hooajalist tulu, on seotud kõrgendatud riskitasemega tegevusega jne) võib kohus määrata, et tuleb anda rahasumma (tagatis) tulevaste elatismaksete katteks. Seejärel võtab kohus täiendavaid meetmeid selle tagamiseks, et sellest summast tehakse lapsele väljamakseid, mis vastavad igakuistele elatismaksetele. Elatist tuleb maksta kas ülalpidamist saama õigustatud isikule või isikule, kellel on õigustatud isiku hooldusõigus.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Tšehhi õiguse kohaselt võib esitada pädevale kohtule sissenõudmisavalduse või kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Üldiselt on sissenõudmis- või täitemenetlusi kirjeldatud (sealhulgas avaldusele märgitavad andmekategooriad esitatud) kohtuotsuste täitmisele pööramise menetlusi käsitleval teabelehel. Allpool on esitatud mõned konkreetsed üksikasjad elatise sissenõudmise kohta.

Kohtu kaudu sissenõudmine

Alaealise lapse suhtes pädev üldkohus (alaealise lapse suhtes pädeva üldkohtu kindlaksmääramise kohta vt küsimusele nr 5 antud vastus) on pädev tegema ja täitmisele pöörama alaealisele lapsele antavat ülalpidamist käsitlevat otsust. Ülalpidamist andma kohustatud isiku suhtes pädev üldkohus (ülalpidamist andma kohustatud isiku suhtes pädeva üldkohtu kindlaksmääramise kohta vt küsimusele nr 5 antud vastus) on pädev tegema muid ülalpidamiskohustust käsitlevaid otsuseid, sealhulgas otsust täiskasvanud lapsele ülalpidamise andmise kohta.

Kui üks pool on esitanud avalduse alaealise lapse ülalpidamise sissenõudmiseks, aitab kohus kindlaks teha ülalpidamiskohustuslase elukoha. Kohus võib samuti anda ülalpidamist saama õigustatud isikule täiendavat abi enne otsuse täitmisele pööramist – näiteks võidakse ülalpidamiskohustuslasel paluda esitada teave selle kohta, kas ja kellelt ta saab palka või mis tahes korrapärast sissetulekut, millises pangas või makseasutuses on tal avatud konto ning millised on nende kontode numbrid, või paluda tal loetleda oma varad. Kohus võib anda sellist abi ka seoses muud liiki ülalpidamiskohustusega peale alaealisele lapsele ülalpidamise andmise.

Täitemenetlus

Avalduse täitemenetluse alustamiseks võib esitada mis tahes Tšehhi kohtutäiturile. Kohtutäiturite nimekiri on kättesaadav Tšehhi Vabariigi kohtutäiturite koja veebisaidil aadressil http://www.ekcr.cz/seznam-exekutoru. Alaealisele lapsele makstava elatise sissenõudmisel ei ole kohtutäituril õigust nõuda, et ülalpidamist saama õigustatud isik teeks täitmiskulude ettemakseid mõistlikus ulatuses. Üks võimalik alaealise lapsega seotud ülalpidamiskohustuse täitmise tagamise viis on ülalpidamiskohustuslase juhtimisõiguse peatamine.

Kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud, võidakse lisaks eespool kirjeldatud täitemeetmetele võtta ülalpidamiskohustuslase suhtes ka kriminaalõiguslikke meetmeid, kui on alust arvata, et kohustusliku elatise maksmata jätmisega on toime pandud kuritegu. Kui isik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust, on karistusseadustiku kohaselt pandud toime kuritegu, kui isik ei ole kauem kui neli kuud kas tahtlikult või hooletuse tõttu täitnud oma seadusest tulenevat kohustust pidada ülal teist isikut või hoolitseda tema eest. Sellisel juhul võidakse mis tahes politseijaoskonnas esitada kuriteoteade.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Üldine teave sissenõudmis- või täitemenetluse kohta (sealhulgas teave selle kohta, millisele varale saab nõuet või täitmist pöörata, ja kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta) on esitatud kohtuotsuste täitmisele pööramise menetlusi käsitleval teabelehel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud, et kui õigusi ei kasutata kindlaksmääratud aegumistähtaja jooksul, siis need kaovad ja ülalpidamiskohustuslane ei ole enam kohustatud makset tegema. Kuid kui ülalpidamiskohustuslane tegi makse pärast aegumistähtaja möödumist, ei saa ta nõuda makstud raha hüvitamist. Ülalpidamise saamise õigus ei ole piiratud, kuid korduva täitmise õigus võib olla piiratud. Aegumistähtaja pikkus on tavaliselt kolm aastat. Kuid kui õigusi on tunnustatud ametiasutuse (nt kohtu) otsusega, on seadusjärgne aegumistähtaeg kümme aastat alates kuupäevast, mil otsusega nõuti kohustuse täitmist. Ülalpidamise saamise õigus ei kao pärast teatava aja möödumist.

Ülalpidamist saab määrata üksnes alates kohtumenetluse alustamise kuupäevast. Kuid lapsele võib ülalpidamise siiski välja mõista maksimaalselt ka sellele kuupäevale eelnenud kolme aasta eest. Vallalisele emale võidakse ülalpidamine ning raseduse ja lapse sünniga seotud kulude hüvitis mõista samuti välja tagasiulatuvalt, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast sünnitust.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Laste sotsiaalse ja õigusliku kaitse eest vastutavad kohaliku omavalitsuse asutused, kellel on laiendatud volitused, peavad andma abi elatisnõuete ja elatise sissenõudmise taotluste esitamisel alaealiste laste nimel, sealhulgas abistama kohtule avalduse esitamisel.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Seadusega ei ole sellist võimalust ette nähtud.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib seoses elatise sissenõudmisega taotleda abi Brnos asuvalt laste rahvusvahelise õiguskaitse büroolt (http://www.umpod.cz/).

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Taotleja võib organisatsiooniga ühendust võtta allpool esitatud kontaktandmeid kasutades:

Office for International Legal Protection of Children
Šilingrovo náměstí 3/4
602 00 Brno
Czech Republic

Tel: +420 54 221 5522

Faks: 420 54 221 2836
E-post: podatelna@umpod.cz

Esmakordsel büroo poole pöördumisel peaks taotleja andma oma täieliku nime ja kontaktandmed (telefoninumbri või e-posti aadressi), samuti selle lapse nime ja sünnikuupäeva, kellega küsimus või taotlus seotud on.

Kui isik taotleb büroolt abi elatise välismaalt sissenõudmiseks, tuleb kõigepealt esitada büroole mitteametlik kirjalik taotlus elatise sissenõudmisel abi saamiseks. Koos selle taotlusega tuleb esitada täidetud küsimustik, mille saab tšehhi keeles alla laadida büroo veebisaidilt aadressil http://www.umpod.cz/vyzivne/postup-pri-vymahani-vyzivneho/. Taotluses tuleks esitada peamine teave lapse ja ülalpidamiskohustuslase kohta ning põhilised faktid, mis selgitavad, miks isik taotleb elatise sissenõudmist. Taotlusele tuleks lisada mis tahes dokumentide, eelkõige ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramist käsitlevate kohtuotsuste koopiad. Seejärel hindab büroo võimalust elatis konkreetses asjas sisse nõuda ning saadab vajaduse korral üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas edasi toimida.

Büroo võib taotleda täiendavate dokumentide esitamist. Üldiselt tuleb esitada kohtuotsus, millega ülalpidamiskohustus on kindlaks määratud. Sellele tuleb lisada notariaalselt tõestatud tõlge selle riigi keelde, kust elatist sisse nõutakse; samuti tuleb esitada kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist ja täitmist käsitlevad otsused. Juhul kui elatis nõutakse sisse Euroopa Liidu liikmesriigist, koostab kohus kohtuotsuse väljavõtte vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse artiklile 56. Samuti nõutakse üldjuhul välisriigi valitsusasutusele antud volikirja, isiku elukohatõendi või üle 15aastase õigustatud isiku puhul õppeasutuse tõendi esitamist. Taotleja elukohajärgne kohalik kohus (tavaliselt asja kohta esimeses astmes otsuse teinud kohus) peaks aitama tal korraldada dokumentide tõlkimist. Kohus kas annab täidetud dokumendid taotlejale või saadab need otse büroole. Büroo vaatab saadud dokumendid üle. Kui kõik tingimused on täidetud, esitab ta ettepaneku välisriigi kohtule või edastab asja täiendavaks menetlemiseks välisriigi pädevale ametiasutusele või organisatsioonile. Büroo teavitab taotlejat korrapäraselt oma tegevusest, samuti tehtud edusammudest ja menetluse tulemusest.

Kui elatis nõutakse sisse kas õiguslike vahenditega või kui ülalpidamiskohustuslane teeb maksed välisriigi partneri kontole vabatahtlikult, kantakse laekunud raha üldjuhul koondülekandena büroo kontole kord kuus (halduslikel, raamatupidamislikel ja kvantitatiivsetel põhjustel). Büroo majandusosakond edastab maksed ühe kuu jooksul ülalpidamist saama õigustatud isikule vastavalt asjaomase isiku taotlusele. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik saab ülalpidamiskohustuslaselt välismaalt otsemakseid, on ta kohustatud bürood viivitamatult sellistest maksetest teavitama. Samuti on ta kohustatud teavitama bürood mis tahes muudatustest, mis võivad menetlust mõjutada (aadressi muutus, lapse eest hoolitsemisega seotud olukorra muutus, lapse õpingute lõpetamine jms).

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välisriigis elav elatise taotleja peaks võtma ühendust oma elukohariigi pädeva asutusega, kes võtab ühendust laste rahvusvahelise õiguskaitse bürooga (büroo kontaktandmed on esitatud eespool).

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Taotluse saamisel teisest riigist teeb laste rahvusvahelise õiguskaitse büroo järgmist:

1) hindab taotluse vastavust kõigile ELi õigusnormides ja välislepingutes sätestatud nõuetele või küsib täiendavaid dokumente;

2) saadab kirjaliku taotluse ülalpidamiskohustuslasele Tšehhi Vabariigis ning palub tal tasuda elatisvõlgnevuse ja korrapärased elatissummad;

3) kui ülalpidamiskohustuslane ei vasta, selgitab büroo välja isiku rahalise olukorra ning esitab Tšehhi Vabariigi pädevale kohtule avalduse kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta. Büroo esindab menetluses taotluse esitajat (välisriigis elavat õigustatud isikut) ning võtab kõik meetmed, mis on vajalikud elatismaksete saamiseks ja sissenõutud summade välisriiki ülekandmise tagamiseks. Büroo ja välisriigi edastav asutus teavitavad teineteist võetud meetmetest, samuti elatist käsitleva otsuse täitmisel tehtud edusammudest ja saavutatud tulemustest.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Vanemate ja laste vastastikkust ülalpidamiskohustust käsitlevate asjade puhul mis tahes kohtukulusid tasuda ei tule. Muudes menetlustes, mis käsitlevad elatise kindlaksmääramist, sealhulgas suurendamist, on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest. Seda vabastust kohaldatakse ka sissenõudmis- või täitemenetluse puhul. Avaldajat ei pea ülalpidamiskohustustega seotud menetluses esindama advokaat. Laste rahvusvahelise õiguskaitse büroo osutab oma teenuseid tasuta. Büroo esindab avaldajat (välisriigis elavat õigustatud isikut) kohtumenetluses, võtab tema nimel kõik meetmed, mis on vajalikud elatismaksete saamiseks, ning tagab sissenõutud summade välisriiki ülekandmise.

Kui see on põhjendatud avaldaja sotsiaalse ja rahalise olukorraga ning tingimusel, et esitatud hagi ei ole meelevaldne või tegemist ei ole isiku ilmselgelt lootusetu katsega kasutada õigust või takistada selle kasutamist, võib kohus vabastada menetluse poole täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest. Kui kohtukulude tasumisest vabastatud menetluse poolele on määratud esindaja, kohaldatakse seda vabastust samuti esindaja rahaliste kulude hüvitamise ja esindamistasu suhtes sellises ulatuses, nagu asjaomast vabastust võimaldati. Kui menetluse pool on vabastatud kohtukulude tasumisest, ei saa temalt nõuda tagatise andmist tõendite kogumisega seotud kulude katteks; samuti ei ole ta kohustatud hüvitama riigile riigi kantud kulusid (nt tunnistajate, ekspertide või suulise tõlkimisega seotud kulud jms). Kulud, mis tekivad seoses asjaoluga, et menetluse pool esineb kohtu ees oma emakeeles või suhtleb kurtidele või kurtidele-pimedatele mõeldud kommunikatsioonivahendeid kasutades, kannab riik ja selliste kulude hüvitamist taotleda ei saa.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Vastavalt seadusele nr 359/1999 (seadustekogu), mis käsitleb laste sotsiaalset ja õiguslikku kaitset (muudetud kujul), täidab laste rahvusvahelise õiguskaitse büroo Tšehhi Vabariigi keskasutusena sotsiaalse ja õigusliku kaitse pakkumisel piiriüleste juhtumite puhul järgmisi ülesandeid.

• Kooskõlas ülalpidamiskohustuste määrusega täidab keskse valitsusasutuse ülesandeid.
• Toimib lapse eestkostjana.
• Tšehhi Vabariigis elavate vanemate või sotsiaal- ja õiguskaitseasutuste taotluse alusel palub asjakohastel organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel esitada aruandeid nende laste olukorra kohta, kes on Tšehhi Vabariigi kodanikud, kuid ei ela alaliselt Tšehhi Vabariigi territooriumil.
• Vahendab era- ja ametlike dokumentide toimetamist välisriikidesse ning hangib era- ja ametlikke dokumente välisriikidest.
• Teeb koostööd välisriigi ametiasutuste või teiste organisatsioonidega, mille tegevus sarnaneb büroo tegevusele, kui neil on oma riigis nõuetekohane volitus täita sotsiaal- ja õiguskaitsega seotud ülesandeid, ning vajaduse korral teiste asutuste, üksuste ja juriidiliste isikutega.
• Aitab leida lapse vanemaid (kui vanem elab või vanemad elavad välisriigis), perekonnaliikmeid ja ülalpidamiskohustusega isikuid, teeb elatise määramise eesmärgil kindlaks nende materiaalse ja rahalise olukorra, vahendab elatise sissenõudmisega seotud hagide esitamist, eelkõige eesmärgiga määrata kindlaks ülalpidamis- ja üleskasvatamiskohustus ning põlvnemine.
• Tagab nende ametlike dokumentide tõlkimise, mida on vaja sotsiaal- ja õiguskaitse saamiseks kooskõlas välislepingutega ja vahetult kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

Büroo ülesannete täitmiseks on asjakohased organid ning teised füüsilised ja juriidilised isikud kohustatud andma büroole vajalikus ulatuses mis tahes taotletud abi; täitmisele pööramist käsitlevate õigusnormide neid sätteid, mis käsitlevad kolmandate isikute antavat kohustuslikku abi, kohaldatakse mutatis mutandis. Nõutavas ulatuses annavad kohustuslikus korras abi ka näiteks kohtud, Tšehhi Vabariigi politsei, pangad, sotsiaalkindlustusasutused, tööhõiveametid, postiteenuse osutajad, elektroonilise teenuse osutajad, kindlustusseltsid, siseministeerium seoses residentide ja välisriigi kodanike andmebaasidest teabe saamisega jt.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatise maksmise kohustus võib olla

• lastel oma vanemate vastu;
• vanematel oma laste vastu;
• ühel abikaasal teise vastu;
• lastelastel (või lastelastelastel) oma vanavanemate (või vanavanavanemate) vastu;
• vanavanematel (või vanavanavanematel) oma lastelaste (või lastelastelaste) vastu;
• abielus mitteoleval vanemal teise vanema vastu, kui see vanem hoolitseb ühise lapse eest;
• ühel registreeritud partneril teise registreeritud partneri vastu.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lapse vanusega seotud piirangud puuduvad: elatist tuleb maksta seni, kuni laps ülalpidamist vajab, tingimusel et see vajadus ei ole tekkinud lapse enda süül. Samas eeldatakse, et niipea, kui laps lõpetab elukutse omandamise, hakkab ta end ise ülal pidama. Ülalpidamist käsitlevates Saksamaa õigusaktides antakse alaealistele lastele üldiselt eelis üldhariduse omandamise lõpetanud täisealiste laste ees. Ülalpidamiskohustuslase suhtes kehtestatud nõuded on rangemad ning alaealistel on üldjuhul eelis täisealiste laste ees.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Selleks et ülalpidamiskohustust tunnustataks, peab elatist saama õigustatud isik tavaliselt pöörduma kohtu, noorsooameti (Jugendamt) või notari poole, et saada täitedokument (vollstreckungsfähiger Titel), mis võimaldab raha sundkorras sisse nõuda.

Kui nõue vaidlustatakse, tuleb asja menetleda kohtus, kuid nõude täitmise kohustust on võimalik tunnustada ka notari juures või noorsooametis. Noorsooameti volitused on notari volitustega võrreldes piiratumad: see amet võib registreerida kohustuse maksta elatist kuni 21aastasele lapsele või siis ema või isa nõude, mis tuleneb lapse sünnist.

Elatisnõudeid käsitlevad vaidlused on perekonnaasjad, mida menetleb perekonnakohus (Familiengericht). Menetlusi reguleeritakse perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemise seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit – FamFG) ning tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (Zivilprozessordnung – ZPO).

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch – BGB) paragrahvi 1629 lõike 1 kohaselt esindavad vanemad last ühiselt. Üks vanem võib esindada last üksi, kui tal on lapse ainuhooldusõigus või kui tal on tsiviilseadustiku paragrahvi 1628 alusel üksi otsustamise õigus. Kehtib üldreegel, et vanemad esitavad lapse nimel nõude oma lapse seaduslike esindajatena. Kuid tsiviilseadustiku paragrahvi 1629 lõike 2 esimese lause kohaselt ei ole isal ja emal lubatud last esindada juhul, kui tsiviilseadustiku paragrahvi 1795 kohaselt on eestkostjal keelatud esindada last huvide konflikti tõttu. Muu hulgas hõlmab see kohtuvaidlusi lapse ja lapsevanema abikaasa vahel. Sellisel juhul tuleb lapse esindajaks määrata n-ö lisahooldaja (Ergänzungspfleger), kes esitab nõude lapse nimel. Üldreeglist tehakse erand elatisnõuete korral. Tsiviilseadustiku paragrahvi 1629 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et kui vanematel on lapse ühine hooldusõigus, võib last hooldav vanem esitada lapse elatisnõude teise vanema vastu. Tsiviilseadustiku paragrahvi 1629 lõike 3 kohaselt kohaldatakse seda sätet erinevalt selliste juhtumite puhul, kus lapsevanemad on omavahel veel abielus või registreeritud partnerluses, kuid elavad lahus, või kui on pooleli nende lahutus-/lahuselumenetlus. Sel juhul on vanemal õigus esitada lapse elatisnõue teise vanema vastu ainult enda nimel. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus lapsest saaks menetlusosaline vanematevahelises lahutus-/lahuselumenetluses.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisasju on pädevad menetlema perekonnakohtud (Familiengerichte), mis on esimese astme kohtute (Amtsgerichte) osakonnad. Kohtute geograafiline pädevus tehakse kindlaks perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemise seaduse paragrahvi 232 alusel.

Kui lahutusmenetlus on pooleli, on geograafiline pädevus üldjuhul sellel kohtul, kes menetleb või menetles lahutusasja esimeses astmes. Muudel juhtudel määratakse geograafiline pädevus sageli kindlaks kostja hariliku viibimiskoha järgi. Olukord on teistsugune selliste menetluste puhul, mis käsitlevad elatise maksmist alaealisele või alaealisena koheldavale lapsele. Sel juhul on pädev lapse hariliku viibimiskoha järgne kohus või lapse esindamise õigusega vanema hariliku viibimiskoha järgne kohus. Seda põhimõtet ei kohaldata siiski juhul, kui lapse või vanema harilik viibimiskoht ei ole Saksamaal.

Laps, kes soovib esitada elatisnõude mõlema vanema vastu, võib pöörduda sellesse kohtusse, mis on pädev menetlema ühe vanema vastu esitatud nõuet.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Põhimõtteliselt peab ülalpidamisasjades pooli kohtus esindama advokaat. Advokaadi abi kasutamine ei ole kohustuslik juhul, kui taotletakse ajutist meedet (einstweilige Anordnung). Samuti ei pea lapsel olema advokaati, kui teda abistab ja esindab elatisnõude esitamisel noorsooamet.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatisnõude menetlemisel kohtus tuleb tasuda kulud, mille saab jagada lõivudeks (Gebühren) ja kaasnevateks kuludeks (Auslagen). Nende kulude suurus sõltub nõude suurusest, menetluse käigust ja konkreetse juhtumi asjaoludest.

Kulud tasub esmajärjekorras see pool, kellelt kohus oma otsusega kohtukulud välja mõistab. Põhimõtteliselt on selleks kaotanud pool.

Hagejatel, kes oma isikliku või majandusliku olukorra tõttu ei suuda kulusid tasuda või kes suudavad need kulud tasuda vaid osaliselt või osamaksetena, on õigus taotleda menetlusabi (Verfahrenskostenhilfe) elatisnõude kohtuliku menetlemisega kaasnevate kulude katteks. Eelduseks on, et kavandatud hagi või kaitseväide pakub mõistlikke eduväljavaateid ega ole põhjendamatu. Hageja sissetulekust ja varast olenevalt antakse menetlusabi kohtukulude ja menetlusosalise enda advokaadiga seotud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, mitte aga vastaspoole advokaadiga seotud kulude katmiseks kohtuasja kaotamise korral.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatist tuleb maksta korrapäraselt. Makse suurus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku nõutest ja vajadustest ning ülalpidamiskohustuslase maksevõimest. Liidumaade kõrgeimad üldkohtud (Oberlandesgerichte) on selles küsimuses välja töötanud tabelid ja suunised, mis aitavad kindlaks määrata elatismakseks arvestatavate summade üldsuurust. Lapsele makstava elatise suuruse arvutamiseks kasutatakse tavaliselt nn Düsseldorfi tabelit.

Kui kohtuotsuste tegemisel aluseks olnud tegelik olukord muutub, võib neid otsuseid kas ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase taotluse alusel muuta. Alaealisele lapsele makstava elatise summa võib vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvi 1612a lõike 1 esimesele lausele siduda ka indeksiga ja nõuda selle sisse protsendina parasjagu kehtiva miinimumelatise summast. Miinimumelatis on kindlaks määratud tsiviilseadustiku paragrahvi 1612a lõike 1 teise ja kolmanda lause alusel ning suureneb kolmes astmes vastavalt lapse vanusele. Kui kohtuotsusega on ette nähtud indeksiga seotud elatismakse, ei tule seda otsust muuta, kui laps jõuab järgmisesse vanuserühma.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Põhimõtteliselt tuleb elatist maksta igal kuul ette ülalpidamist saama õigustatud isikule või kui isik on alaealine, siis teda hooldavale vanemale või muule isikule, kellel on muul alusel õigus makset saada.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kindlaksmääratud elatisnõude saab täitmisele pöörata sundtäitmise teel (Zwangsvollstreckung). Elatisnõude sundtäitmine toimub tavanormide alusel.

Kuid ülalpidamiskohustuslasele kehtestatud kohustuse täitmist aitab tagada ka asjaolu, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse määrata kriminaalkaristus.

Isikule, kes jätab ülalpidamiskohustuse täitmata, võib määrata kuni kolmeaastase vangistuse või rahatrahvi. Kui tuleb määrata vabadusekaotuslik karistus, võib kohus selle asendada tingimisi karistusega ja näha ette, et süüdimõistetud isik peab oma ülalpidamiskohustuse täitma. Kohus tühistab tingimisi karistuse määramise otsuse, kui süüdimõistetud isik paneb toime raske õigusrikkumise või rikub õigust korduvalt, mistõttu on alust arvata, et ta võib toime panna täiendavaid kuritegusid ja eelkõige jätta täitmata ülalpidamiskohustuse. Esmakordsete õigusrikkumiste puhul võib prokurör aga süüdistuse esitamisest esialgu loobuda või kohus võib kriminaalmenetluse ajutiselt peatada, tingimusel et süüdistatavat kohustatakse täitma ülalpidamiskohustus ettenähtud summas.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Kohtutäitur (Gerichtsvollzieher) võib arestida (Pfändung) vallasvara (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 808 lõige 1). Vara arestimise piirangud on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 811–812. Seadustiku paragrahvis 811 loetletud esemeid arestida ei saa. Seda sätet ei kohaldata esemete suhtes, mis on soetatud omandireservatsiooniga (Eigentumsvorbehalt), nagu on ette nähtud seadustiku paragrahvi 811 lõikes 2. Seadustiku paragrahvide 811a ja 811b kohaselt on lubatud paragrahvi 811 alusel arestimisele mittekuuluvad väärtesemed asendada väiksema väärtusega esemetega, millel on sama otstarve.

Ülalpidamiskohustuslase elukoha võib ilma tema nõusolekuta läbi otsida ainult kohtuniku antud läbiotsimismääruse alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 758a). Sissenõutavate summade arestimist korraldab kohus, kes vastutab täitemenetluse elluviimise eest.

Töötasu arestimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 850 ja sellele järgnevates paragrahvides sätestatud piiranguid. See, kui suur osa ülalpidamiskohustuslase töötasust arestimisele ei kuulu, ei olene mitte ainult ülalpidamiskohustuslase sissetuleku suurusest, vaid ka sellest, kui mitmel isikul on seaduslik õigus saada temalt elatist. Arvutuste hõlbustamiseks on koostatud arestimisele kuuluva töötasu piirsummasid sisaldav tabel, mis on lisatud seadustikku paragrahvi 850c lisana ja mida kasutatakse arestimisele kuuluva töötasu piirsummade kindlaksmääramiseks. See tabel vaadatakse kindlate ajavahemike tagant korrapäraselt läbi ning vajaduse korral piirsummasid kohandatakse.

Kui makse sissenõudmine toimub elatisnõude alusel või sellise nõude alusel, mis tuleneb tahtlikust süülisest tegevusest (unerlaubte Handlung), on tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidega 850d ja 850f antud täitemenetlust korraldavale kohtule õigus määrata ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel kindlaks teistsuguse arestimisele kuuluva töötasu piirsumma. Samamoodi võib ülalpidamiskohustuslane tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850f lõike 1 alusel taotleda teistsuguse piirsumma määramist, kui tal on isiklikud erivajadused.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850k kohaselt võimaldab arestimisvastane kaitse mõnel ülalpidamiskohustuslase pangakontol sisse seada spetsiaalse konto. Sellist kontot nimetatakse mittearestitavaks kontoks ehk P‑kontoks (Pfändungsschutzkonto või P-Konto). Selle eesmärk on tagada ülalpidamiskohustuslasele ja tema ülalpeetavatele mõistlik elatustase. Esialgu on P-kontol automaatselt tagatud arestimisele mittekuuluv põhisumma, mis praegu on 1178,95 eurot kalendrikuu kohta. Seda summat võib teatavatel tingimustel suurendada, näiteks juhul kui ülalpidamiskohustuslasel on veel muid ülalpidamiskohustusi. Üksikasjalikumat teavet arestimisele mittekuuluvate summade kohta leiab siit: http://www.bmjv.de/DE/Themen/FinanzenUndAnlegerschutz/ZwangsvollstreckungPfaendungsschutz/Pfaendungsschutzkonto.html. Lisaks on arestimise eest kaitstud lapsetoetused ja teatavad sotsiaaltoetused. Seda laadi kaitse saamiseks piisab sellest, kui ülalpidamiskohustuslane esitab pangale tõendid. Erandjuhtudel (näiteks kui ülalpidamiskohustuslasel on haigusest tulenevad erivajadused) võib täitemenetlust korraldav kohus arestimisele mittekuuluvat põhisummat üksikjuhtumipõhiselt kohandada.

Elatisnõuete puhul kehtib tavapärane kolmeaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku paragrahv 195), mis algab selle aasta lõpus, mil nõue tekkis ja mil ülalpidamist saama õigustatud isik on sellest teadlikuks saanud (tsiviilseadustiku paragrahvi 199 lõige 1). 30-aastane aegumistähtaeg kehtib ainult tasumata kindlaksmääratud elatise suhtes (tsiviilseadustiku paragrahvi 197 lõike 1 punkt 3): tähtaeg hakkab kulgema siduva kohtulahendi või täitedokumendi tegemise kuupäevast või vastavalt dokumentides sätestatule (tsiviilseadustiku paragrahvi 201 lõige 1).

Elatisnõude aegumistähtaja võib peatada. Peatamine tähendab, et peatamise aega aegumistähtaja hulka ei arvata (tsiviilseadustiku paragrahv 209). See puudutab lapse ülalpidamise kohustust kuni lapse 21aastaseks saamiseni (tsiviilseadustiku paragrahvi 207 lõike 1 teise lause punkti 2 alapunkt a).

Kohtuliku täitemenetluse algatamise või selle taotlemise korral hakkab kolmeaastane aegumistähtaeg uuesti kulgema (tsiviilseadustiku paragrahvi 212 lõike 1 punkt 2). Sellega välditakse tulevaste kindlaksmääratud elatisnõuete aegumist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Elatise määramise otsus on rahalise nõude aluseks olev tavapärane täitedokument (Vollstreckungstitel), s.t põhimõtteliselt peab ülalpidamist saama õigustatud isik järgima tavapäraseid täitmisele pööramise eeskirju ja nõude ise sisse nõudma.

Samas võib summa sissenõudmisel olla abiks noorsooamet, kui ta abistab last vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvile 1712. Noorsooamet võib abistada last lapse ainuhooldusõigust omava vanema taotluse alusel või kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis last hooldava vanema taotluse alusel.

Sellist juhtumit tuleb eristada juhtumitest, kus ülalpidamist saama õigustatud isik saab teatavat liiki sotsiaaltoetusi, mis rahuldavad vajadusi, mis tuleks tegelikult rahuldada elatismaksetest. Kui selliste sotsiaaltoetuste saajal on ülalpidamiskohustuslase vastu rahuldamata elatisnõue, antakse see elatisnõue üldjuhul üle pädevale riigiasutusele, kes võib seejärel esitada elatisnõude enda nimel.

Teatavatel juhtudel (kui last kasvatab üksikvanem ja teine vanem ei tee mingeid rahalisi makseid) võib makseid piiratud ajavahemiku jooksul teha ka elatisabi seaduse (Unterhaltsvorschussgesetz – UVG) alusel. Sellistel juhtudel esitab elatisnõude elatisabiamet (Unterhaltsvorschusskasse), kellele on elatisnõude esitamise õigus üle läinud.

Kui ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa ning õigustatud isikule tuleb maksta sotsiaalabi (Sozialhilfe) (eeldusel, et on täidetud muud sotsiaalabi saamise tingimused), läheb elatisnõude esitamise õigus üle sotsiaalabi andjale (nagu eespool nimetatud elatisabi korral) ning sotsiaalabi andja saab selle nõude täitmisele pöörata. Tööotsija baastoetuse (Grundsicherung für Arbeitssuchende) maksmise korral läheb nõude esitamise õigus üle ainult juhul, kui makse tegija esitab ülalpidamiskohustuslasele kirjaliku teatise.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Küsimusele nr 12 antud vastuses osutatud elatisabi seaduse kohased maksed, sotsiaalabimaksed ja tööotsija baastoetus on kindlaksmääratud suurusega sotsiaaltoetused ega kujuta endast elatismakseid selle mõiste otseses tähenduses. Pädev riigiasutus maksab need summad otse taotlejale. Nende maksmine ei sõltu sellest, kas elatisnõuet on võimalik täitmisele pöörata või mitte. Riigiasutused, kellele elatisnõue on üle läinud, võivad nõude täitmisele pöörata enda nimel.

Erinevalt elatisabi seaduse kohastest maksetest ning sotsiaalabimaksetest ja tööotsija baastoetusest ei teki noorsooameti poolt nõuetega seoses antud abi tulemusel eraldi õigust saada pädevalt riigiasutuselt makseid. Sellisel juhul piirdub riigiasutuse roll sellega, et ta aitab ülalpidamist saama õigustatud isikul elatisnõuet esitada ja elatissummat sisse nõuda.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik soovib pöörata elatisnõude täitmisele välisriigis elava ülalpidamiskohustuslase vastu, võib ta paluda abi Bonnis asuvalt föderaalselt justiitsametilt (Bundesamt für Justiz). Saksamaa Liitvabariik on määranud föderaalse justiitsameti piiriüleste ülalpidamisasjade menetlemisel keskasutuseks.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

ELi ülalpidamiskohustuste määruse artikli 55, elatist käsitlevat Haagi 2007. aasta konventsiooni artikli 9 või ÜRO 1956. aasta konventsiooni artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohased taotlused peab Saksamaal elav ülalpidamist saama õigustatud isik esitama taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele Bonnis asuva föderaalse justiitsameti kaudu. Lisateavet leiab siit: https://www.bundesjustizamt.de/DE/Themen/Buergerdienste/AU/AU_node.html..

Keskasutuse kontaktandmed:

Bundesamt für Justiz

Referat II 4
53094 Bonn
Deutschland

E-post: auslandsunterhalt@bfj.bund.de

Tel: +49(0)228 99410 6434

Faks: +49(0)228 99410 5202

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välisriigis elavad ülalpidamist saama õigustatud isikud võivad vastavalt ELi ülalpidamiskohustuste määruse artiklile 55, elatist käsitlevat Haagi 2007. aasta konventsiooni artiklile 9 või ÜRO 1956. aasta konventsiooni artikli 2 lõigetele 1 ja 2 esitada taotluse oma elukohariigi keskasutusele.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Need taotlused tuleb esitada elukohariigi keskasutuse kaudu. Sealt edastatakse need Saksamaa Liitvabariigi keskasutusele (vt vastus küsimusele nr 14.2).

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Ülalpidamisasjadega seotud lõivud tuleb tasuda üldjuhul ette. Ülalpidamiskohustuste määrusega hõlmatud valdkonnas antakse menetlusabi vastavalt määruse artiklitele 44–47. Teatavatel juhtudel lõivude eelneva tasumise kohustus ei kehti, eelkõige siis, kui antakse menetlusabi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Saksamaa on andnud oma keskasutusele – föderaalsele justiitsametile (Bundesamt für Justiz) – vajalikud volitused, et tagada artiklis 51 kirjeldatud meetmete tõhusus.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus on põhiseaduse kohaselt perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest.

Elatis on ülalpidamiseks makstav summa, mida tasutakse üldjuhul perioodiliselt rahas. Elatise võib õigustatud isiku nõudel kohus mõnedel juhtudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana. Alaealisele lapsele elatist maksma kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks maksta muul viisil kui raha maksmise teel.

Ülalpidamist on kohustatud abivajavale isikule andma eelkõige tema täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased ehk täisealine laps ja vanem on vastastikku kohustatud teineteist ülal pidama. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda oma tööga ja varaga ülal pidama, mis hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Abivajava isiku ülalpidamiseks võib olla kohustatud ka isiku lahutatud abikaasa või isik, kellega isik ei ole abielus, kuid kellega tal on ühine laps.

Ülalpidamist annab alaealise lapse vanem elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Abivajava isiku lahutatud abikaasa on kohustatud ülalpidamist andma eelkõige siis, kui isik ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda või kui ta on abivajav vanuse või terviseseisundi tõttu. Isik, kellel on abivajava isikuga ühine laps on kohustatud ülalpidamist andma kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi ning hiljem, kui isik on abivajav ühise lapse kasvatamise, raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Täisealine on 18-aastaseks saanud isik, alla 18-aastane isik on alaealine. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, keda eelkõige peavad võrdsetes osades ülal pidama tema vanemad. Ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrghariduse omandamist ülikoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise arvestamise alused on alaealiste ja täisealiste laste osas erinevad. Täisealisele lapsele elatise arvestamisel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kuid eeldatakse, et täisealine isik on võimeline vähemalt osaliselt endale ise ülalpidamist teenima ning isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.

Täisealine laps peab iseseisvalt uuesti kohtusse pöörduma, kui ta soovib elatise maksmise jätkumist pärast täisealiseks saamist ja kui eelneva kohtuotsuse kohaselt on elatise maksmise kohustus lõppenud.

Muu alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigustatud saama elatist juhul, kui ta on abivajav.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist saab nõuda lapse vanemalt. Kui vanem elatist vabatahtlikult ei maksa, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtusse. Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Alaealisele lapsele elatise nõudmiseks hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest riigilõivu tasuma ei pea.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, mille raames saab elatise välja mõista üksnes siis, kui elatist nõutakse alaealisele lapsele, elatist maksma kohustatud vanem on kantud lapse sünniakti, elatise summa ei ületa 1,5 kordset elatise miinimummäära (vt. küsimus 8) kuus ning teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu. Kui maksekäsu esitamise eeldused ei ole täidetud, tuleb elatise nõudmiseks esitada hagiavaldus lapse elukoha järgsesse maakohtusse.

Täpsemalt saab maksekäsu kiirmenetlusest lapse elatisnõudes lugeda siit. Hagiavalduse vorm lapsele elatise väljamõistmiseks siit.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Elatise saamiseks on õigustatud alaealine laps. Kuivõrd alaealine laps on piiratud teovõimega, esitab kohtule lapse nimel hagiavalduse lapse seaduslik esindaja, kelleks on lapse hooldusõiguslik vanem. Kui alaealisele lapsele on määratud eestkostja, esitab lapse seadusliku esindajana hagi eestkostja.

Täisealine teovõimeline isik esitab elatishagi iseseisvalt enda nimel.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kohtus vanema ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine alaealise lapse suhtes on ülalpidamisasi. Ülalpidamisasjas tuleb hagiavaldus esitada lapse elukoha järgsesse maakohtusse. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

Elatist võib nõuda ka maksekäsu kiirmenetluses (vt vastust küsimusele nr 3).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Alaealisele lapsele kohtu kaudu elatise nõudmiseks on vajalik esitada kohtule hagi, mille koostamiseks ei ole tingimata vaja professionaalset õigusabi ega vahendajat. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamise kuupäevast, kuid hagi alusel võib kohus elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Hagiavalduse vorm lapsele elatise väljamõistmiseks siit

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Alaealisele lapsele elatise nõudmiseks esitatud hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Menetluskulude katteks on võimalik taotleda riigi õigusabi või menetlusabi.

Riigi õigusabi korras määratakse isikule Eesti Advokatuuri poolt advokaat. Advokaadi roll on isikut menetluses esindada ja nõustada. Riigi õigusabi on õigustatud saama isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi saamine ei vabasta isikut aga muude menetluskulude kandmisest.

Täpsemalt saab riigi õigusabi kohta lugeda siit

Menetluskulude katteks on võimalik taotleda riigipoolset menetlusabi, kui isik ei suuda majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Samuti peab olema piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta on kättesaadav siin.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus võib elatise alaealisele lapsele välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus mõistab enamasti elatise välja igakuise maksetena.

Kuni 2021. aasta lõpuni sõltus miinimumelatis miinimumpalgast. Igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018.a 250 eurot ühele lapsele, 2019.a 270 eurot, 2020.a ja 2021.a 292 eurot).

Alates 1. Jaanuarist 2022.a ei sõltu miinimumelatise summa enam kehtivast miinimumpalgast. Elatise summa määrab kohus vastavalt lapse vajadustele, vanemate majanduslikele võimalustele, saadavatele toetustele ning peres kasvavate alaealiste laste arvule. Aluseks võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 209.20 eurot, mida korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil).

Elatise summa määramisel võetakse arvesse järgnevaid asjaolusid: Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja alates 01.02.2023 kehtima hakanud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt pooles ulatuses lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga elatise maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. Lasterikka pere toetust arvestatakse muudatuse kohaselt elatise väljamõistmisel ka siis, kui seda ei maksta vaid ühiste laste eest. Seega, kui tegemist on kärgperega, kus kasvab eelmisest suhtest kaks last ja vanem on uues suhtes saanud lapsi juurde, millega seoses on perel tekkinud õigus saada lasterikka pere toetust, võetakse elatise arvutamisel lasterikka pere toetusest arvesse pool. See jaguneb elatist nõudva ja elatist maksma kohustatud lapsevanema vahel võrdselt ning jagatakse omakorda kogu pere laste arvuga, kelle eest perele lasterikka pere toetust makstakse.

Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Täpsemalt on võimalik lugeda ning tutvuda elatiskalkulaatoriga siin.

Enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad automaatselt ei vähene. Kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.

Kui enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse alates 2023. aasta 1. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101 lõike 5 alusel.

Kohus võib miinimumelatise summat suurendada ja mõjuval põhjusel ka vähendada. Seaduses tood valemi abil arvutatud miinimumelatist võib suurendada:

• lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest;
• kummagi vanema sissetulekust;
• lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.

Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Elatist vähendada saab vaid mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Kui elatise suurust muudetakse, siis üldjuhul on võimalik elatise suurust muuta alates lahendi tegemisest, st. ei ole võimalik muuta juba tekkinud elatise võlgnevust.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib alaealise lapse ülalpidamiseks kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuigi elatise saajaks on laps, tuleb elatis üldjuhul maksta teisele vanemale. Otse lapsele võib elatist maksta siis, kui vanemad on selles kokku leppinud või on olemas sellekohane kohtulahend.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Kui võlgnik otsuses määratud makseid ettenähtud ajal ei tasu, korraldab kohtutäitur hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel võlgniku vara arestimise. Võlgniku vara arestimiseks tuleb kohtutäiturile esitada kohtuotsus ning täitmisavaldus. Täitmisavaldusse tuleb märkida informatsioon võlgniku ning võimaluse korral tema vara kohta (elukoht, kontaktandmed, teadaolevad andmed vara kohta). Kui sissenõudja soovib, et täitur kasutaks võla sissenõudmiseks kõiki seaduses ettenähtud võimalusi, siis tuleb täitmisavalduses märkida, et sissenõudja soovib nõude pööramist võlgniku kinnisasjale, vallasvarale ja nõudeõigustele. Elatis alaealisele lapsele on täitemenetluses eelisseisundis teiste nõuete ees ning elatisnõude rahuldamiseks on võimalik vara arestida suuremas ulatuses ning peatada kohtumäärusega tähtajatult ka järgnevad õigused ja lubade kehtivused: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vaatamata eeltoodule, ei vabane vanem enda alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Samuti võib kohus kohustatud isiku (võlgnik) ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, näiteks juhul kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.

Ülalpidamist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda tagasiulatuvalt maksimaalselt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatise maksmine kui ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Ülalpidamiskohustus on isiklik kohustus, mis lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga, erisused on ettemaksete ja tasaarvestuste suhtes.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Piiriüleste elatisvaidluste korral saab elatise sissenõudmisel abistada Justiitsministeeriumis asuv keskasutus, milleks on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.

Elatise nõudega kohtusse pöördudes on võimalik taotleda riigi õigusabi. Siseriiklike elatisnõuete puhul eraldi abistavaid organisatsioone ja ametiasutusi ei ole.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Alates 01.01.2017 on last kasvataval vanemal õigus taotleda riigipoolset elatisabi sotsiaalkindlustusametist kohtumenetlusaegset ja täitemenetlusaegset elatisabi. Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha hiljem elatist mitte maksnud vanemalt tagasi. Elatisabi saamise eelduseks on kohtult elatise väljamõistmise taotlemine maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses.

Elatisabiga tagatakse lapsele kuni 200 eurot kuus.

Täpsem info taotlemisest leitav siit.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Elatise saamiseks Euroopa Nõukogu määruse nr 4/2009 alusel saab abi Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituselt.

Elatise taotlemiseks välisriigis tuleb esitada taotlus elatisasja algatamiseks Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele ja välisriigi pädevale asutusele. Lisada tuleb koopia lapse või laste sünnitunnistusest või isaduse tuvastamise kohtuotsusest, kui isadus ei ole tuvastatud, tuleb see märkida välisriiki minevasse taotlusesse.

Taotlus on kättesaadav siit.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusega saab ühendust võtta telefoni teel +372 54470031 ja +372 58775692 ning e-posti teel central.authority@just.ee ja keskasutus@just.ee.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises riigis elava taotleja nõue saab kõige parema käsitluse kui pöördutakse oma asukohariigi vastava pädevusega ametkonna poole, kes omakorda võtab ühendust Eesti Justiitsministeeriumis asuva keskasutusega.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

vt. vastust küsimusele nr 14.1

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Haagi 2007 Elatise protokoll on Euroopa Liidu poolt ratifitseeritud, mille liige on Eesti alates 01.05.2004. aastast.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Vt vastust küsimusele nr 16.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Euroopa Liidu siseste piiriüleste elatise taotlemise juhtumite korral on võimalik saada määrusele vastavalt riigi õigusabi ja menetlusabi. Nii tagatakse, et isikul oleks menetluses vastavate õigusteadmistega esindaja ning et tal oleks juurdepääs õigusemõistmisele menetluskulude kandmise kaudu. Riigi õigusabi ja menetlusabi puudutavate normide juures viidatakse, et siseriiklikku õigust kohaldatakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Nõukogu määrus nr 4/2009 ei sätesta teisiti.

Printsiibina laienevad Euroopa Liidu liikmesriikides elavatele isikutele samad tagatised nagu Eestis elavatele isikutele. Piiriüleste elatisjuhtumite puhul on võimalik saada keskasutuselt ehk Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituselt õigusabi ja nõustamist ning riigi õigusabi ja menetlusabi vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele nr 4/2009 ja sellega katmata osas siseriikliku õiguse alusel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Loodud on keskasutus, mis piiriülese õigusalase koostöö puhul on Justiitsministeeriumrahvusvahelise justiitskoostöö talitus. Seega elatise saamiseks Euroopa Nõukogu määruse nr 4/2009 alusel saab abi Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituselt, kes menetleb rahvusvahelisi õigusabitaotlusi.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Korraldusega maksta abikaasale elatist nõutakse ühelt abikaasalt korrapäraste maksete tegemist või ühekordse summa maksmist teisele abikaasale tema toetamiseks ja vajaduse korral sellele isikule – nagu korralduses võib olla täpsustatud – korrapäraste maksete tegemist ülalpeetavate pereliikmete heaks, kui neid on.

Korraldusega maksta elatist ülalpeetavale lapsele nõutakse ühelt lapsevanemalt korrapäraste maksete tegemist või ühekordse summa maksmist – nagu korralduses võib olla täpsustatud – teisele lapsevanemale või muule isikule, kes hoolitseb lapse eest ja kellel on tema hooldusõigus.

Ülalpidamiskohustus on nõue pakkuda isikule rahalist toetust ja kui see kohustus pööratakse täitmisele kohtu kaudu, täita kõik ülalpidamist puudutavad kohtu korraldused.

Elatist maksavad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:

• vanemad oma lastele: jah;
• lapsed oma vanematele: üldiselt ei;
• lahutatud abikaasa endisele abikaasale: jah;

muud isikud:

• registreeritud kooselu partnerid ja elukaaslased 2010. aasta registreeritud kooselu ning elukaaslaste teatavate õiguste ja kohustuste seaduse tähenduses;
• vallasvanem oma lapse hooldajale.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Alla 18aastane ülalpeetav laps, alla 23aastane ülalpeetav laps, kes õpib päevases õppes, või igas vanuses laps, kes on ülalpeetav puude tõttu.

Lapsevanematel on kohustus oma lapsi rahaliselt toetada, nii et nende igapäevased ja juhuslikud rahalised vajadused oleksid rahuldatud.

Üldiselt ei saa lapsi kohustada oma vanematele elatist maksma, välja arvatud harvadel ja erakorralistel asjaoludel, mille puhul heas usus hoitud omandiõigusi lahutuse korral muudetakse ja need antakse üle laste omandusse.

Lahutatud abikaasat saab kohustada tagama teisele abikaasale ülalpidamist, kui seda taotlev abikaasa on tõendanud, et asjaolusid arvestades ei ole teine abikaasa taganud piisavat ülalpidamist.

2010. aasta registreeritud kooselu ning elukaaslaste teatavate õiguste ja kohustuste seaduse tähenduses registreeritud kooselu partnerit ja elukaaslast saab kohustada tagama ülalpidamist teisele registreeritud kooselu partnerile või elukaaslasele, kui seda taotlev registreeritud kooselu partner või elukaaslane on tõendanud, et asjaolusid arvestades ei ole teine pool taganud piisavat ülalpidamist.

Olenemata sellest, kas lapsevanem on abielus või mitte, saab ta kohtult taotleda, et teine lapsevanem maksaks tema lastele elatist. Seda saab teha ka eestkostja, tervishoiuamet või muu isik, kellel on ülalpeetava lapse suhtes teatav õiguslik seisund.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Tavaliselt esitab ülalpeetav isik kohtule taotluse, andes sisse tsiviilhagi teise isiku vastu. Lapse ülalpidamisega seoses esitab taotluse harilikult lapsevanem või muu isik, kes hoolitseb lapse eest ja kellel on tema hooldusõigus.

Teavet elatise taotlemisel üldiselt kohaldatavate menetluste kohta leiab kohtuteenistuse veebisaidilt perekonnaõiguse jaotisest.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Tavaliselt esitab elatise taotluse lapsevanem, kes hoolitseb lapse/laste eest. Taotlejateks saavad olla endised abikaasad ja ka lapsed oma õiguste alusel. Pooltel peab juhtumis olema piisavalt suur huvi, et neil oleks alus või locus standi esitada taotlus elatise saamiseks. Kui taotluse esitab sugulane või lähedane isik, peavad tal olema teatavad õiguslikud volitused, et esindada sugulast või lähedast sõpra, näiteks volikiri. Lapsevanemad või eestkostjad saavad elatist taotleda alaealise lapse nimel.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Piirkondlik kohus on pädev määrama lapsele elatise kuni 150 eurot nädalas (mida maksab üks lapsevanematest) ja abikaasale / registreeritud kooselu partnerile elatise kuni 500 eurot nädalas. Kui taotletakse suuremaid summasid, on vaja esitada taotlus regionaalsele kohtule või kõrgele kohtule. Kui regionaalses kohtus või kõrges kohtus on abieluõiguslikku menetlust juba alustatud, tuleb esitada sinna taotlus olenemata sellest, kui suur on taotletav summa.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ei. Kui taotleja otsustab advokaadi poole mitte pöörduda, saab ta taotluse esitada isiklikult. Perekonnaõigusega seotud kohtuvaidluse osalistele on olemas tsiviilasjades antav tasuta õigusabi, kui nad seda oma ainelise olukorra tõttu vajavad.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kõik perekonnaõigusega seotud menetlused on Iirimaal riigilõivust vabastatud. Õigusnõu saamise ja esindamise kulud võivad olla erinevad; neile, kes seda oma ainelise olukorra tõttu vajavad, on aga kättesaadav tsiviilasjades antav tasuta õigusabi.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Piirkondlik kohus on pädev määrama lapsele elatise kuni 150 eurot nädalas (mida maksab üks lapsevanematest) ja abikaasale / registreeritud kooselu partnerile elatise kuni 500 eurot nädalas. Kui taotletakse suuremaid summasid, on vaja esitada taotlus regionaalsele kohtule või kõrgele kohtule.

Elatise määramisel vaatleb kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikke vajadusi ja ülalpidamiskohustuslase suutlikkust seda maksta. Pooled võivad esitada kohtule taotluse elatise maksmise korralduse läbivaatamiseks, võttes arvesse poolte rahalise olukorra muutumist.

Elatise maksmise korraldus jõustub korraldusel märgitud kuupäeval. See võib olla korralduse andmise kuupäevast varasem või hilisem kuupäev, kuid ei tohi olla varasem korralduse taotluse kuupäevast.

Regionaalses kohtus või kõrges kohtus toimuvates abielulahutus- ja kohtumenetlustes on varaseim tagasiulatuv kuupäev taotluse kuupäev.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Tavaliselt makstakse elatist otse ülalpidamist saama õigustatud isikule. Siiski on õigustatud isikutel õigus saada elatismakseid kohtu kantselei kaudu. Kui kohus peab vajalikuks, võib arestida ülalpidamiskohustuslase töötasu või palga juhul, kui ülalpidamiskohustuslase tööandjale saab anda korralduse teha tema töötasult mahaarvamisi õigustatud isikule ülekandmiseks.

Elatist makstakse ülalpidamist saama õigustatud isikule ja neile, kes haldavad elatist nende kasuks, näiteks lapsevanemale või eestkostjale.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, saab ülalpidamist saama õigustatud isik algatada menetluse kohtus, kes elatise maksmise korralduse andis, või piirkondlikus kohtus, olenevalt kasutatavast õiguskaitsevahendist.

Kohus saab anda korralduse arestida ülalpidamiskohustuslase sissetulek, nagu on osutatud punktis 1.

Kui sellest õiguskaitsevahendist ei piisa, saab kohus määrata ülalpidamiskohustuslase maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule võlgnetavat summat. Kui ülalpidamiskohustuslane ei tee seda, saab kohus anda korralduse, et raha, mille peab maksma võlgnikule mõni kolmas isik, makstakse selle asemel ülalpidamist saama õigustatud isikule. Samuti saab kohus anda korralduse müüa võlgnikule kuuluva vara võlgnetava summa katteks.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Teistes liikmesriikides antud korraldused pöörab täitmisele piirkondlik kohus. Tal on pädevus kohtu korralduste eiramise küsimustes (1976. aasta seaduse §-d 9A ja 9B), aga üksnes nende korralduste puhul, mille on tegelikult andnud piirkondlik kohus. Mujal tehtud korralduse täitmatajätmise puhul ei ole tal pädevust otsust teha. Piirkondlik kohus piirdub sissetuleku arestimise korralduse (kui see on vajalik) andmisega konfiskeerimis- või arestimiskorralduste puhul (harva asjakohane)

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ülalpidamist saama õigustatud isikul endal lasub kohustus esitada kohtule taotlus abi saamiseks elatise sissenõudmisel. Ehkki võimalikud on ka muud õiguskaitsevahendid, näiteks lepitus, on kohtutel asjakohane ja seaduslik pädevus võtta elatise maksmatajätmise korral meetmeid.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei. Elatise maksmise eest vastutab üksnes ülalpidamiskohustuslane ning ta maksab seda vahetult ise või see arvatakse maha tema töötasust.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Peresuhetest tulenevaid piiriüleseid elatisnõudeid käsitletakse määruses 4/2009, mida nimetatakse tavaliselt ülalpidamiskohustuste määruseks. Selles kehtestatakse ühised eeskirjad kogu Euroopa Liidu jaoks ning selle eesmärk on tagada elatisnõuete sissenõudmine ka juhul, kui ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamist saama õigustatud isik asub teises ELi riigis.

1995. aasta novembris jõustus Iirimaal 1994. aasta ülalpidamiskohustuse seaduse alusel välisriigist ülalpidamise taotlemise ÜRO konventsioon (New Yorgi konventsioon). Konventsioon on mõeldud selle osalisriikides elatise sissenõudmise hõlbustamiseks, kui ühes jurisdiktsioonis elav isik esitab nõude teises jurisdiktsioonis elava isiku vastu.

Mõlema õigusvahendiga kehtestatakse igas osalisriigis asuvate keskasutuste võrgustik ning taotlejad / õigustatud isikud saavad esitada oma taotlused keskasutusele, kes edastab need asjaomasele pädevale kohtule ja mõnikord korraldab õigusabi andmise. Iirimaal on välisriigist elatise sissenõudmise keskasutuse kontaktandmed järgmised:

Department of Justice (Justiitsministeerium),

51 St Stephen’s Green,

Dublin 2.

Telefon +353 (1) 602 8202

E-post mainrecov@justice.ie

Faks puudub

Piirkondliku kohtu korralduste asjus on taotlejal võimalik saada abi piirkondliku kohtu ametnikult. Samuti saavad taotlejad pöörduda abi saamiseks seadusliku esindaja poole. Neil võib olla õigus saada õigusabi. Selleks peaksid nad pöörduma oma kohaliku õiguskeskuse poole. Viimaks on taotlejal võimalik otsida abi tasuta õigusnõustamise keskusest (Free Legal Advice Centre, FLAC), mis on sõltumatu vabatahtlik organisatsioon, kellel on kogu riigis õigusnõubüroode võrgustik. Need bürood hoiavad konfidentsiaalsust ega võta tasu.

Piiriüleste juhtumite korral, kus ülalpidamiskohustuslane elab teises jurisdiktsioonis, saab taotleja esitada taotluse justiits- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi juures asuva välisriigist elatise sissenõudmise keskasutuse kaudu.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Asjaomase kohtukantselei või organisatsiooniga saab ühendust võtta telefoni, kirja või e-posti teel või isiklikult kohale minnes. Taotlejatel soovitatakse lisa- ja kohaliku teabe saamiseks vaadata iga organisatsiooni veebisaiti.

Kohtukantseleide kontaktandmed asuvad kohtuteenistuse veebisaidil.

Välisriigist elatise sissenõudmise Iirimaa keskasutuse kontaktandmeid vt punktist 14.1 ning justiits- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi veebisaidilt.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Vt eespool. Ei. Vt punkt 14.1.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt eespool. Ei. Vt punkt 14.2.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Taotleja ei pea kohtusse pöördumise eest lõivu tasuma. Nendes küsimustes saavad taotlejad kasutada tasuta õigusabi. Kui Iirimaa keskasutusse saabub taotlus, edastatakse see vajaduse korral tähelepanu juhtimiseks õigusabinõukogule.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Artiklis 51 osutatakse, milliseid meetmeid võtab keskasutus ülalpidamiskohustuste määruse kohaste elatisnõuete suhtes. Mis puudutab täidetavaks tunnistamist, siis nüüd taotleb Iirimaa keskasutus seda kõrge kohtu peasekretariaadilt. Iirimaa keskasutus edastab täidetavaks tunnistamise taotlused otse piirkondlikule kohtule. Algatamismenetlustega seoses korraldab keskasutus taotlejale seadusliku esindamise õigusabinõukogu kaudu.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Mõiste „ülalpidamine” osutab inimeste otsesele vajadusele ellujäämiseks vajaliku, peamiselt toidu järele. Tegelikult hõlmab see kõigi eluks vajalike tingimuste täitmist, mis on seotud nii isiku eest hoolitsemisega, hariduse omandamisega kui ka isiku kultuuriliste ja vaba aja tegevustega.

Ülalpidamiskohustused hõlmavad sellise peamiselt rahalise toetuse maksmist, mis aitab tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku eluks vajalikud tingimused.

Ülalpidamist peavad andma järgmised isikud sugulusastme alusel:

a) abikaasa, ka lahutatud abikaasa (kui ülalpidamiskohustus säilib ka pärast lahutust);

b) alanejad sugulased ülenejatele sugulastele seadusjärgse pärimise järjekorras;

b) ülenejad sugulased (vanemad, vanemate puudumise või suutmatuse korral vanavanemad) vallalistele (bioloogilistele või lapsendatud) lastele üldiselt senikaua, kui lapsed on alaealised;

b) vennad-õed vendadele-õdedele.

Ülalpidamise andmise erijuhud on järgmised:

c) abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise korral makstav elatis ning

d) vallalisele emale abieluväliselt sündinud lapse eest enne lapse isa poolt omaksvõtmist makstav elatis.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lapsel on põhimõtteliselt õigus saada oma ülenejatelt sugulastelt (vanematelt või vanavanematelt) ülalpidamist kuni täisealiseks, s.t kuni 18aastaseks saamiseni.

Lastel on õigus saada ülalpidamist ka täisealisena, kui nad jätkavad õpinguid või omandavad kõrg- või kutseharidust ning nad ei ole oma õpingute tõttu suutelised tööl käima ja neil puudub isiklik vara, mida nad saaksid kasutada enda ülalpidamiseks.

Isikul on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui ta ei suuda end isiklike vahenditega või eakohase ja tervislikule seisundile või üldistele elutingimustele vastava tööga ise ülal pidada, võttes muu hulgas arvesse isiku mis tahes haridusalaseid vajadusi; alaealistel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist isegi juhul, kui neil on isiklikud vahendid, ja tingimusel et isiklikest vahenditest või tööst saadav sissetulek ei ole nende ülalpidamiseks piisav. Kuid isik ei ole kohustatud ülalpidamist andma, kui tema muude kohustuste tõttu ei saa ta seda teha, seadmata ohtu iseenda toimetulekut; seda põhimõtet ei kohaldata olukorras, kui ülalpidamist peab andma vanem oma alaealisele lapsele, välja arvatud juhul, kui alaealisel on õigus saada ülalpidamist teiselt isikult või teda on võimalik ülal pidada tema enda vahenditega.

Endise abikaasa elatis

Kui endine abikaasa ei ole suuteline end oma sissetuleku või varadega ülal pidama, on tal õigus nõuda teiselt abikaasalt elatist järgmistel juhtudel: 1) kui abielu lahutamise ajal on elatist taotleva abikaasa vanus või tervislik seisund selline, et temalt ei saa nõuda ülalpidamise eesmärgil sobivale tööle asumist või töötamise jätkamist; 2) kui elatist taotlev abikaasa peab hoolitsema alaealise eest, mistõttu ei saa ta sobivale tööle asuda; 3) kui elatist taotlev abikaasa ei suuda leida asjakohast regulaarset tööd või kui ta vajab kutsealast väljaõpet; mõlemal juhul on tal õigus saada elatist kuni kolme aasta jooksul alates abielu lahutamisest; või 4) mis tahes sellisel juhul, kui abielu lahutamise ajal tuleb elatis välja mõista õigluse põhimõttest lähtuvalt.

Elatise määramisest võib siiski keelduda või elatist võib mõjuvatel põhjustel piirata, eelkõige juhul, kui abielu kestis lühikest aega või kui see abikaasa, kellel võib olla õigus saada elatist, on süüdi abielu lahutamises või on teadlikult vaesestunud.

Mõlemad endised abikaasad peavad andma teineteisele asjakohast teavet oma vara ja sissetuleku kohta, mis võib olla asjakohane elatise summa kindlaksmääramiseks. Kui endine abikaasa esitab pädeva prokuröri vahendusel avalduse, peab tööandja, haldusasutus või maksuamet andma nende käsutuses olevat asjakohast teavet teise abikaasa varade ja eelkõige tema sissetuleku kohta.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Tavaliselt peab ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduma ülalpidamiskohustuslaselt ülalpidamise saamiseks kohtu poole.

Kui kohaldatakse välisriigist ülalpidamise taotlemise New Yorgi konventsiooni (seadusandlik dekreet nr 4421/1964), peab see asutus, kes vastutab konventsiooni osalisriigi residendilt saadud elatisnõude edastamise eest, paluma asutusel, kes vastutab sellise nõude vastuvõtmise eest ülalpidamiskohustuslase elukohajärgses osalisriigis, nimelt Kreeka justiitsministeeriumil, võtta kõik meetmed, mida ülalpidamist saama õigustatud isikul on vaja elatise sissenõudmiseks. Praktikas teeb justiitsministeerium advokaadile ülesandeks õiguse tunnustamise või välisriigis tehtud kohtuotsuse täitmise välisriigi residendi kasuks, kellel on õigus kasutada kõiki asjakohaseid Kreeka kohtutes kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Kui tegemist on alaealistega, kes ei saa seaduse kohaselt ülalpidamiskohustuslaselt elatise saamiseks ise kohtu poole pöörduda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 63), võib sellise hagi esitada isik, kellele on antud hooldusõigus (füüsiline isik, näiteks vanem või muu isik, või juriidiline isik, näiteks asutus).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kohus, kes on pädev menetlema ülalpidamist käsitlevaid hagisid, mille on esitanud ülalpidamist saama õigustatud isik ülalpidamiskohustuslase vastu, on ühe kohtunikuga esimese astme kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 17 lõige 2 ja artikkel 681Β).

Territoriaalne pädevus on ülalpidamist saama õigustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 39A) või kostjaks oleva ülalpidamiskohustuslase elu- või asukohajärgne kohus, kui hagiavaldus esitatakse abieluvaidluse või vanemate ja laste vahelise vaidluse raames, või abikaasade viimase ühise elukoha järgne kohus.

Kui tegemist on kiireloomulise asjaga või kui valitseb otsene oht, on ülalpidamist saama õigustatud isikul õigus pöörduda territoriaalse pädevusega ühe kohtunikuga esimese astme kohtu poole, et kohus võimaldaks kohtumäärusega talle ajutist elatist kuni tavapärase menetluse raames tehakse selle õiguse kohta lõplik kohtuotsus.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Tuleb määrata advokaat, kes on volitatud esitama elatise määramisega seotud hagiavalduse.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kui esitatakse hagiavaldus elatise määramiseks, peab kostja tegema hageja kohtukulude katteks sissemakse, mis ei tohi olla suurem kui 300 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 173 lõige 4). Kui seda laadi menetluste raames ei esita kostja enne kohtuistungit kohtusekretärile maksmist tõendavaid dokumente, siis loetakse, et kostja on jätnud kohtusse ilmumata. See tähendab, et tema suhtes võidakse teha tagaseljaotsus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 175).

Kui hageja sissetulek on väga väike, võib ta taotleda õigusabi seaduse nr 3226/2004 alusel, esitades ühe kohtunikuga esimese astme kohtule sellekohased tõendid koos taotlusega eraldi kohtumääruse saamiseks.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus määrab elatise kaheks aastaks, võttes arvesse vajadust tagada ülalpidamist saama õigustatud isikule nõuetekohased elutingimused ja haridus ning võttes samuti arvesse ülalpidamiskohustuslase rahalisi vahendeid. Pärast kahe aasta möödumist võib kumbki pool, s.t kas ülalpidamist saama õigustatud isik või ülalpidamiskohustuslane, esitada avalduse uue elatissumma määramiseks ning juhul, kui on muutunud need asjaolud, millest kohus oli otsuse tegemisel lähtunud, võib kumbki pool esitada avalduse kohtuotsuse läbivaatamiseks ja elatise summa muutmiseks.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Põhimõtteliselt makstakse elatist seda saama õigustatud isikule igakuiselt ette.

Elatist ei ole lubatud maksta ühekordse maksena, välja arvatud juhul, kui tegemist on lahutuse järgselt makstava elatisega (tsiviilseadustiku artikli 1443 punkt b).

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine või on võetud kohtu kaitse alla, makstakse elatist vastavalt kas tema vanemale või esindajale või kohtu määratud hooldajale, kes teeb asjakohaseid toiminguid elatist saama õigustatud isiku nimel.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane keeldub elatise maksmisest, püüab ülalpidamist saama õigustatud isik pöörata nõude võlglase varale sellise vara olemasolu korral.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

• Õigus saada elatist lõpeb, kui lõpevad asjaolud, mis tingisid elatise määramise, või kui ülalpidamist saama õigustatud isik või ülalpidamiskohustuslane sureb; nõudel, mille ülalpidamist saama õigustatud isik on esitanud ülalpidamiskohustuslase vastu, on viieaastane aegumistähtaeg, mida hakatakse arvestama nõude esitamisest.
• Nõuetel, mille on esitanud isikud (nt asutused), kes maksid õigustatud isikule elatist algse ülalpidamiskohustuslase eest, on viieaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku artikli 250 lõige 17).
• Vallalisel emal on õigus nõuda lapse isalt lapse sündimisega seotud kulude katmist ja elatist piiratud aja jooksul (kaks kuud enne sünnitust ja neli kuud (erandjuhtudel kauem, kuid mitte rohkem kui aasta) pärast sünnitust, kui isadus on tuvastatud kohtuotsusega ja ema kannatab puudust. Vallalise ema nõude igamistähtaeg on kolm aastat pärast lapse sündi ja selle nõude saab esitada ka isa pärijate vastu.
• Arestida on lubatud kuni 1/2 elatisvõlglase töötasust ja arestimist võib kohaldada ka krediidiasutustes hoitavate hoiuste suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 982 lõike 2 punkt d ja lõige 3).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ei, kuid välisriigi õigustatud isikutel on siiski õigus pöörduda justiitsministeeriumi poole, et ministeerium aitaks neid nende asjakohaste õiguste teostamisel (vt küsimusele nr 3 antud vastus).

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kreekas ei või.

Välja arvatud juhul, kui asutusel või avalik-õiguslikul või eraõiguslikul juriidilisel isikul on alaealise hooldusõigus; sellisel juhul on ülalpidamiskohustus üldjuhul asjaomasel asutusel või juriidilisel isikul, kellele lähevad sellest tulenevalt ex officio üle (tsiviilseadustiku artikkel 1490) ülalpidamist saama õigustatud isiku õigused. Kuid mingil juhul ei või nõuda, et elatisnõude ­– isegi kui seda tunnustab kohus – maksaks ülalpidamist saama õigustatud alaealisele ettemaksena muu ülalpidamiskohustuslane.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 51 ja 56 kohaselt teeb ülalpidamist taotleva isiku elukohaliikmesriigi keskasutus järgmist: a) teeb koostööd ülalpidamiskohustuslase elukohaliikmesriigi keskasutusega asjakohaste taotluste edastamisel ja vastuvõtmisel; b) algatab selliste taotlustega seotud menetlusi või hõlbustab nende algatamist. Selliste taotluste puhul võtavad keskasutused kõik asjakohased meetmed, et: a) anda õigusabi või hõlbustada selle andmist, kui asjaolud seda nõuavad; b) hõlbustada ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku asukoha kindlakstegemist, eelkõige määruse artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel; c) hõlbustada juurdepääsu asjakohasele teabele ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral tema rahalise olukorra, sealhulgas tema varade asukoha kohta, eelkõige vastavalt artiklitele 61, 62 ja 63; d) aidata kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele eesmärgiga saavutada elatise vabatahtlik maksmine, kasutades vajaduse korral vahendust, lepitust või muud võrdväärset menetlust; e) hõlbustada ülalpidamiskohustust käsitlevate otsuste jätkuvat täitmist, sealhulgas viiviste maksmist; f) hõlbustada elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist; g) hõlbustada juurdepääsu saamist dokumentidele või muudele tõenditele, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist; h) osutada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks; i) algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõude tulemuslik lahendamine; j) hõlbustada dokumentide edastamist või kättetoimetamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Te võite võtta ühendust justiitsministeeriumi keskse teenistusega aadressil 96 Mesogeion Ave., Athens, 11527 Greece või telefonil +30 210 776 7322 või e-posti aadressil civilunit@justice.gov.gr.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll on Kreeka suhtes siduv. Protokolli kohaselt on ülalpidamiskohustused reguleeritud selle liikmesriigi õigusega, kus asub ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht. Seega, kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Kreekas, kohaldatakse Kreeka õigust.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükis on sätestatud õigus saada õigusabi, mis hõlmab kohtueelset nõustamist eesmärgiga jõuda kokkuleppele kohtumenetlust algatamata, õigusabi kohtus või muus asutuses menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks, menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel. Liikmesriikides, kus kohtuasja kaotanud pool on kohustatud hüvitama vastaspoole kulud ja kui kaotajaks on õigusabi saaja, hõlmab see vastaspoolele tekkinud kulusid, kui sellised kulud oleks kaetud siis, kui õigusabi saaja alaline elukoht oleks olnud liikmesriigis, kus asub kohus. Samuti hõlmab see suulise tõlkimisega seotud kulusid, kohtu või pädeva asutuse nõutavate ja õigusabi saaja esitatavate, asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimisega seotud kulusid, õigusabi saaja sõidukulusid, kui menetlusosaliste füüsilist ilmumist kohtusse nõuab seadus või asjaomase liikmesriigi kohus ning see kohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võimalik muul viisil rahuldavalt ära kuulata.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Keskasutusel on muu hulgas regulaarsed kontaktid pädevate asutustega, et: a) hõlbustada ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku asukoha kindlakstegemist; b) saada asjakohast teavet ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral muude rahaliste vahendite, sealhulgas vara asukoha kohta, ning c) soodustada elatise vabatahtlikku maksmist.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamine tähendab kõige vajaliku – toidu, eluaseme, rõivaste ja arstiabi – tagamist.

Samuti kuulub ülalpidamise alla seda saama õigustatud isiku haridus ja koolitus seni, kuni ta on alaealine, ja ka pärast seda, kui ta ei ole lõpetanud hariduse omandamist temast mitteolenevatel põhjustel. Kui abielu puruneb, võib kooselu lõpetamise või lahutusprotsessi ajal nõuda ülalpidamist kodus elavatele lastele, kes ei ole rahaliselt sõltumatud.

Ülalpidamine hõlmab ka raseduse ja lapse sünniga seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need on muul viisil kaetud.

Vastastikune kohustus tagada täies ulatuses ülalpidamine on

1. – abikaasade ning

2. – ülenejate ja alanejate sugulaste vahel.

Õed ja vennad peaksid saama üksnes vajalikku elatisabi, kui see on tarvilik põhjusel, mis ei olene ülalpidamist saama õigustatud isikust, sealhulgas vajaduse korral hariduse omandamiseks vajalikku abi.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lapsed kuni täisealiseks, s.t Hispaanias kuni 18aastaseks saamiseni, välja arvatud juhul, kui alaealisel on endal piisav sissetulek. Kui laps saab täisealiseks, jätkub tema ülalpidamise kohustus niikaua, kuni ta ei ole rahaliselt sõltumatu, ei ole lõpetanud hariduse omandamist või on töötu temast endast sõltumatutel põhjustel. Alaealiste puhul tuleb samuti arvesse võtta tsiviilseadustiku (Código Civil) artikleid abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu ja abielu lahutamise kohta (artikkel 90 jj).

Kuni lapsed on alaealised, on elatise maksmine esmatähtis ja vältimatu kohustus.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Avaldus tuleb esitada pädevale esimese astme kohtule (Juzgado de Primera Instancia).

Millised on menetluse peamised etapid?

Avaldusi menetletakse suulisel ülekuulamisel (juicio verbal). Kui ülalpidamist nõutakse lahuselu või lahutuse korral lisameetmena või paari lahkumineku korral vanema-lapse meetmena, tehakse seda ühiselt koos eespool nimetatud menetlusega – teatavate erijoontega suulisel ülekuulamisel.

Kui Hispaanias oli välja kuulutatud eriolukord (14. märtsi 2020. aasta kuningliku dekreediga 463/20 COVID-19 põhjustatud kriisiga toimetuleku kohta) ja eelkõige oli vastu võetud 18. aprilli 2020. aasta kuninglik dekreet 16/20 (COVID-19-ga võitlemiseks õigussüsteemis kehtestatud menetluslike ja korralduslike meetmete kohta), nähti eriolukorra ajaks ette perekonnaasjades spetsiaalne lihtmenetlus (vt artiklid 3, 4 ja 5). Erimenetlust kohaldatakse siis, kui on vaja taotleda selliste alaliste meetmete läbivaatamist, mis on võetud 7. jaanuari 2000. aasta tsiviilkohtumenetluse seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikli 774 kohaselt ja mis puudutavad majapidamiskulusid, abikaasadevahelisi rahalisi toetusi või tunnustatud ülalpidamiskohustusi laste vastu ning meetmete läbivaatamist on taotletud seetõttu, et abikaasade või lapsevanemate majanduslik olukord on oluliselt muutunud COVID-19 põhjustatud tervisekriisi tulemusel. Seda kohaldatakse ka vaidluste korral, mis puudutavad taotlusi määrata või vaadata läbi kohustus teha elatismakseid ja nimetatud taotlus on esitatud seetõttu, et selle pereliikme majanduslik olukord, kes peab tegema elatismakseid, on oluliselt muutunud COVID-19 põhjustatud tervisekriisi tulemusel.

Kõikide küsimuste suhtes, mida see artikkel ei hõlma, kohaldatakse suulise ülekuulamise korraldamise suhtes erisätete puudumise korral 7. jaanuari 2000. aasta tsiviilkohtumenetluse seadust 1/2000.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Nõude peab esitama asjaomane menetluspool isiklikult, välja arvatud juhul, kui ta on alaealine. Sellisel juhul peab taotluse esitama alaealise seaduslik esindaja, prokurör (el Fiscal) või lastekaitseasutus. Kuid nõude võib esitada ka esindaja, tingimusel et teda on selleks volitatud notari või kohtusekretäri juuresolekul või välisriigis asuvas Hispaania diplomaatilises esinduses konsuli juuresolekul.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Üldjuhul on pädevad ülalpidamiskohustuslase elukohajärgsed kohtud. Kui ülalpidamiskohustuslasi on rohkem kui üks (ema ja isa), on pädevad ühe sellise ülalpidamiskohustuslase elukohajärgsed kohtud. Kui ülalpidamiskohustuslane ei ela Hispaanias, on pädevad tema viimase Hispaanias asunud elukoha järgsed kohtud. Kõigil muudel juhtudel on pädevad ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohajärgsed kohtud.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Hagejaid peab kaitsma advokaat (abogado) ja esindama õigusesindaja või jurist (procurador).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Hispaanias ei kaasne lõive seoses nõuetega, mis esitatakse üksnes elatismaksete saamiseks. Maksta tuleb siiski advokaatide, õigusesindajate ja ekspertide tasud, kui see on asjakohane.

Advokaatide ja õigusesindajate tasu suurus sõltub nõude summast. Kohtukulude katmiseks on võimalik saada rahalist abi, kui taotluse esitajal või isikul, kellelt ülalpidamist taotletakse, puuduvad rahalised vahendid, ning asjaomastel isikutel võib olla õigus saada tasuta õigusabi vastavalt määradele, mis on sätestatud tasuta õigusabi käsitleva 10. jaanuari 1996. aasta seaduse nr 1/1996 artiklis 3. Abi hõlmab teenuste osutamist kohtu määratud advokaadi või õigusesindaja poolt eesmärgiga osaleda kohtumenetluses; samuti kaetakse riigieelarvest kõik kohtukulud, näiteks eksperditasud või teadaannete avaldamisega seotud kulud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Enamikul juhtudel nähakse ette korrapärased maksed, mis tuleb seaduse kohaselt teha igakuiste ettemaksetena. Ühekordse kindlasummalise makse määramine on väga tavatu; seda tehakse üksnes siis, kui tegemist on elatisvõlgnevuse kõrvaldamisega, kui see on soovitatav tulevaste maksete tagamiseks, sest ülalpidamiskohustuslasel puuduvad riigiga kindlad sidemed, või kui pooled sõlmivad sellekohase kokkuleppe. Tegelikult makstava summa arvutamisel kasutab kohus abstraktset õigusreeglit, mis põhineb kolme järgmise aspekti proportsionaalsusel: ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused, ülalpidamiskohustuslase rahalised vahendid ning peamise ülalpidamiskohustuslasega samas ulatuses samuti ülalpidamist andma kohustatud teiste isikute (kaasülalpidamiskohustuslased) rahalised vahendid. Kohtuotsusega, millega määratakse kindlaks elatise ulatus, tuleb samuti ette näha, mille alusel summat hiljem ajakohastatakse. Elatismakseid ajakohastatakse automaatselt teatava aja möödumisel ja seda peab tegema elatist maksma kohustatud isik. Kui ülalpidamiskohustuslane elatismakseid ei ajakohasta, teeb seda kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel. Elatismakseid võib korrigeerida (jällegi asjaomase poole avalduse alusel), kui maksete kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud muutuvad olulisel määral: summat tuleb suurendada, kui ülalpidamiskohustuslase rahaline olukord paraneb või ülalpidamist saama kohustatud isiku rahaline olukord halveneb ja vaja on suuremat toetust (nt haiguse süvenemise korral); summat tuleb vähendada, kui ülalpidamiskohustuslase rahaline olukord halveneb või ülalpidamist saama õigustatud isiku rahaline olukord paraneb. Peale selle võib elatise maksmise kohustus lõppeda, kui selle tinginud asjaolud enam ei eksisteeri.

Kohtute üldnõukogu (Consejo General del Poder Judicial, CGPJ) on elatise arvutamiseks koostanud tabelid. Neid ajakohastati viimati 2019. aasta mais. Need on suunised, mille aluseks on laste vajadused ja milles võetakse arvesse vanemate sissetulekut ning laste arvu peres. Arvutusest on välja jäetud eluaseme- ja kooliharidusega seotud kulud ning seetõttu tuleb lõplikku makset iga juhtumi puhul vastavalt nendele kuludele korrigeerida. Tabelitega saate tutvuda siin:

http://www.poderjudicial.es/cgpj/es/Servicios/Utilidades/Calculo-de-pensiones-alimenticias/

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Tavaliselt antakse ülalpidamist rahas. On siiski kaks erandjuhtu. Ülalpidamiskohustuslane võib ülalpidamiskohustust täita, pakkudes ülalpidamist saama õigustatud isikule toitu ja peavarju oma kodus. Selle võimaluse kasutamine on kohtupraktika kohaselt rangelt piiratud juhtudega, kui ei ole tagatud heade suhete olemasolu. Toidu või õiguste andmise kaudu maksmine on erand ja see on asjakohane üksnes siis, kui tuleb kõrvaldada elatisvõlgnevus, kui on vara kaotsimineku oht või kui ülalpidamiskohustuslasel puudub vara. Elatist makstakse otse ülalpidamist saama õigustatud isikule. Kõige tavapärasem on maksmine pangaülekandega. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine või tal puudub teovõime, tehakse makse tema seaduslikule esindajale.

Abielu purunemise või lapse ja vanema suhetega seotud menetluste puhul lubavad kohtud elatise maksmise vormidena otsemakseid õigustatud isikule teatavateks alaealise lapsega seotud kuludeks (nt kooliharidus, tervisekindlustus jne).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Sellisel juhul võib ülalpidamist saama õigustatud isik esitada taotluse sellise kohtuotsuse täitmiseks, millega kinnitati tema õigust saada elatismakseid. Hispaanias saab kasutada järgmisi täitemeetmeid: sissetuleku (välja arvatud kohtu määratud elatusmiinimum) arestimine; maksutagastuse kinnipidamine; pangakontode arestimine; sotsiaalkindlustushüvitiste kinnipidamine; vara konfiskeerimine ja avalik müük. Teatavatel juhtudel võib elatismaksete tegemata jätmine kujutada endast kuritegu, mille toimepanijale võidakse määrata vanglakaristus.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Erinevalt muudest võlgadest ei ole elatisvõlgnevuste puhul kehtestatud kvantitatiivseid piiranguid seoses elatisvõlglase kontode arestimise või tema vara konfiskeerimisega. Ülalpidamiskohustuste täitmise tagamiseks ei saa menetlust algatada pärast viie aasta möödumist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui tegemist on nõuetega, mis käsitlevad elatise maksmist alaealistele või teovõimetutele isikutele, võib prokuratuur pakkuda end asjaomast isikut esindama.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatisrahastu, mis loodi 28. detsembri 2006. aasta seadusega 42/2006 ja mida reguleeritakse 7. detsembri 2007. aasta kuningliku dekreediga 1618/2007, on fond, mis ei ole juriidiline isik ja mille eesmärk on tagada, et alaealised lapsed saaksid kätte maksmata, aga tunnustatud elatismaksed, mis kuuluvad tasumisele vastavalt kohtu kinnitatud kokkuleppele või lahuselu-, lahutus-, abielu kehtetukstunnistamise, põlvnemis- või ülalpidamismenetluses tehtud kohtuotsusele. Selleks tehakse fondist ettemaksena käsitatavaid rahasummade väljamakseid.

Fondist toetuse saamiseks peab ülalpidamise saamise õigust tunnustava otsuse tegema Hispaania kohus.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah, Euroopa Liidu normide ning elatise maksmist käsitlevate ja Hispaania ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt võib ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda abi Hispaania keskasutuselt, mis asub justiitsministeeriumis.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ühendust saab võtta mis tahes viisil, pöördudes justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusalase koostöö üksuse (Subdirección General de Cooperación Jurídica Internacional) poole aadressil Calle San Bernardo No 62, 28071 Madrid. Tel: +34 91 3902228/2295/4437. Faks: +34 91 3904457.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises liikmesriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik võib võtta ühendust asjaomase riigi keskasutusega, esitades tõendid selle kohta, et tal on õigus saada elatismakseid, ning taotleda, et see keskasutus võtaks ühendust Hispaania keskasutusega, kes algataks sissenõudmismenetluse Hispaanias. See on kooskõlas Euroopa Liidu normidega ja elatise maksmist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, mille Hispaania on ratifitseerinud.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Asjaomase riigi ametiasutuste kehtestatud tingimustel.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, Euroopa Liit (ja sellest tulenevalt ka Hispaania) ratifitseeris selle protokolli 8. aprillil 2010.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt on määruse kohaldamisalasse kuuluva vaidluse pooltel teises liikmesriigis tegelik juurdepääs õiguskaitsele, sealhulgas täite- ja edasikaebamismenetluste raames, vastavalt asjaomases peatükis sätestatud tingimustele. Peale selle annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses ülalpidamist saama õigustatud isiku kõigi artikli 56 kohaste taotlustega, mis käsitlevad vanema kohustust pidada ülal oma alla 21aastast last.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Hispaania on tasuta õigusabi käsitlevale 10. jaanuari 1996. aasta seadusele nr 1/1996 lisanud VIII peatüki, mis käsitleb tasuta õigusabi piiriülestes Euroopa Liidu vaidlustes ja millega reguleeritakse seda õigust seoses füüsiliste isikutega olenemata sellest, kas tegemist on Euroopa Liidu kodanike või kolmandate riikide kodanikega, kes elavad seaduslikult ühes liikmesriigis.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Prantsuse õiguses tähendab ülalpidamiskohustus selliste isikute, kellel on vahendeid seda teha, seadusega sätestatud kohustust rahuldada sellise teise isiku vajadusi, kellega nad on seotud kas peresuhete või abielu kaudu. Ülalpidamist võivad saada erinevad isikud, sealhulgas:

• abikaasa oma abikaasalt (tsiviilseadustiku (code civil) artiklid 212 ja 214),
• lapsed oma vanematelt (tsiviilseadustiku artikkel 203, artikkel 371-2 ja artikkel 373-2-2),
• isad, emad ja teised ülenejad sugulased oma lastelt (tsiviilseadustiku artikkel 205),
• äiad ja ämmad oma väimeestelt ja miniatelt (tsiviilseadustiku artikkel 206),
• üleelanud abikaasa, kes seda vajab (tsiviilseadustiku artikkel 767).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Mis puudutab lastele makstavat elatist, siis seadusega kehtestatud vanusepiirangut ei ole: vanema kohustus last ülal pidada ja haridust anda ei lõpe automaatselt, kui laps saab seaduse kohaselt täiskasvanuks (tsiviilseadustiku artikkel 371-2). Tuleb eristada kahte ajavahemikku:

• kuni laps on alaealine, või, juhul kui ta on täiskasvanu, siis kuni ta saab rahaliselt sõltumatuks, on vanematel kohustus last ülal pidada ja talle haridust anda, et võimaldada talle arenguks ja hariduse omandamiseks vajalikke tingimusi;
• kui ülalpidamise ja hariduse andmise kohustus on lõppenud, kehtivad üldised ülalpidamiskohustused, millega nõutakse taotlejalt tema vajaduste tõendamist (tsiviilseadustiku artiklid 205 ja 207).

Elatist võidakse maksta ühekordse summana või osadena otse lapsele, kui ta on täiskasvanuks saanud.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui elatist ei maksta vabatahtlikult, peab ülalpidamist saama õigustatud isik, tema esindaja või tema peamine hooldaja esitama hagi, et tasumisele kuuluv summa kindlaks määrata ja kohustada võlgnikku seda summat maksma.

Ülalpidamisnõue võib olla hagi põhialus või selle saab esitada osana näiteks lahutusmenetlusest või menetlusest, millega määratakse kindlaks vanema hooldusõiguse teostamise kord.

Mis puudutab täiskasvanutevahelisi ülalpidamisnõudeid, siis peab ülalpidamist taotlev isik tõendama, et ta vajab seda ega suuda oma vajadusi ise rahuldada. Kui aga ülalpidamist saama õigustatud isik on ise tõsiselt eiranud oma kohustusi ülalpidamiskohustuslase ees, võib kohtunik ülalpidamiskohustuslase elatisvõlgnevuse maksmise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada (tsiviilseadustiku artikkel 207).

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Prantsusmaa õiguse kohaselt ei käsitata alaealisi ülalpidamist saama õigustatud isikutena: see õigusvõime on üksnes vanemal/sugulasel või last hooldaval kolmandal isikul, kes saab lapsele hariduse andmiseks ja tema ülalpidamiseks vajaliku elatise saamiseks esitada hagi teise vanema või vanemate vastu.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei ole tsiviilseadustiku (sotsiaalhoolekande ja perekonnaseadustiku (code de l’action sociale et des familles) artikkel L132-7) artikli 205 kohaselt pädev hagi esitama, võib seda tema eest teha sotsiaalhooldusamet.

Haiglatel ja rahvatervise/hooldusasutustel on võimalik algatada menetlus otse nende isikute vastu, kes võlgnevad elatist haiglas viibijale (rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) artikkel L6145-11).

Eestkoste all olevat isikut peab esindama tema eestkostja (tsiviilseadustiku artikkel 475).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Hagi tuleb esitada esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) perekonnaasjade kohtunikule (juge aux affaires familiales) (kohtukorralduse seadustiku (code de l’organisation judiciaire) artikkel L 213-3).

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaldamisel on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (code de procédure civile) artiklis 1070, et pädev perekonnaasjade kohtunik on:

• kohtunik, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade ühine eluase;
• kui vanemad elavad eraldi, siis ühise hooldusõiguse korral kohtunik, kelle tööpiirkonnas on selle vanema elukoht, kelle juures laps alaliselt elab, või kelle tööpiirkonnas elab ainuhooldusõigusega vanem; muudel juhtudel kohtunik, kelle tööpiirkonnas asub selle isiku asukoht, kes ei algatanud menetlust.

Ühise nõude korral on poolte tehtud valiku alusel pädev kohtunik, kelle tööpiirkonnas asub ühe poole elukoht.

Kui aga vaidlus puudutab üksnes ülalpidamiskohustust, elatist lapse ülalpidamiseks ja talle hariduse andmiseks, abielukuludesse panustamist või hüvitist, on pädev see kohtunik, kelle tööpiirkonnas on ülalpidamiskohustuslase abikaasa elukoht või selle vanema elukoht, kes on laste peamine hooldaja, ka juhul, kui lapsed on täiskasvanud.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Menetlus on suuline ja selle puhul ei ole vaja esindamist: nõude esitajad võivad koos vajalike tõenditega isiklikult kohtuniku ette ilmuda.

Menetlus võidakse algatada kohtusse kutsumisega (kohtutäituri kaudu) või lihtsalt kohtule adresseeritud taotlusega.

Kui ülalpidamist nõutakse kohtus lahutusmenetluse osana, peab nõude esitajat esindama esindamisõigusega advokaat (avocat).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Esimeses astmes õiguskulud puuduvad. Edasikaebuse puhul kuulub tasumisele 225 eurot.

Nõude esitajad võivad teatud rahalises olukorras saada tasuta õigusabi.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Lapse ülalpidamiseks ja talle hariduse andmiseks saab elatist maksta järgmisel viisil:

• igakuine makse ülalpidamist saama õigustatud vanemale (kõige tavalisem);
• otsemakse lapsele tehtud kulutuste eest;
• õigus kasutada ülalpidamiskohustuslase kinnisvara ja seal elada või kasutusvalduses oleva vara loovutamine või ülalpidamist saama õigustatud isikule sissetulekut toova vara eraldamine.

Elatist arvutatakse kummagi vanema vahendite ja lapse vajaduste järgi. Justiitsministeerium (Ministère de la justice) on alates 2010. aastast üksnes näitlikustamiseks avaldanud võrdlustabeli, mis on koostatud ülalpidamiskohustuslase ja ülalpidamist saama õigustatud isiku sissetuleku, nende hooldatavate laste arvu ning külastusõiguste ja eluaseme järgi. Kohtunik esitab korrapäraselt andmed elatise indekseerimise (mis põhineb linnapiirkondade leibkondade üldisel tarbijahinnaindeksil) kohta.

Muu elatis

Abikaasapoolse abielukuludesse panustamise kindlaksmääramisel peab kohtunik võtma arvesse kõiki asjaomase isiku kantud kulusid, mis vastavad kasulikele või vajalikele kulutustele. Seda võidakse teha raha maksmisena, laenu eest vastutamisena või koguni perekonna eluaseme kulude kandmisena.

Kui tegemist on lahutusmenetluse käigus abikaasale määratud elatisega, võidakse otsustada, et tasutakse osa igakuistest laenumaksetest või kogu igakuine laenumakse; kohus soosib igakuise makse tegemist. See toetus määratakse vastavalt elatustasemele, millele nõude esitanud abikaasa saab nõude esitamisel oma abikaasa võimalusi arvestades tugineda.

Vanematele ja abikaasa vanematele ettenähtud elatist makstakse üksnes vastavalt nõude esitanud isiku vajadustele ja seda maksma kohustatud isiku jõukusele. Kohtunik võib ka omal algatusel ja vastavalt asja asjaoludele lisada sellisele ülalpidamiskohustusele muutmisklausli, mis on kehtivate õigusaktidega lubatud (tsiviilseadustiku artikkel 208).

Ülalpidamisega seoses on alati võimalik toetus läbi vaadata, tingimusel, et nõude esitaja esitab tõendid uue asjaolu kohta, mis mõjutab ülalpidamist saama õigustatud isiku ja/või ülalpidamiskohustuslase ja/või lapse / ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Tsiviilseadustikus ei eelistata ühtegi makseviisi. Makseviisid saab määrata kindlaks pooltevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe puudumise korral määrab makseviisid oma otsusega kindlaks kohtunik.

Elatist makstakse otse ülalpidamist saama õigustatud isikule või sotsiaalhooldusasutusele, haiglale või hooldusasutusele või tervishoiuasutusele, kes on ülalpidamist saama õigustatud isiku eest esitanud hagi.

Tuleb märkida, et lapse ülalpidamiseks ettenähtud elatise puhul võidakse elatis osaliselt või täielikult asendada rahasumma maksmisega akrediteeritud asutusele, kes omakorda vastutab lapsele indekseeritud sissetuleku tagamise eest (tsiviilseadustiku artikkel 373-2-3). Kohtunik võib samuti otsustada, et elatist makstakse otse täiskasvanud lapsele.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isikul on täitekorraldus, võib ta anda otse kohtutäiturile korralduse ülalpidamiskohustuslase varade suhtes täitemeetme rakendamiseks (välja arvatud sellise vara või töötasu arestimine, mille puhul on vaja kohtu eelnevat otsust). Kohtutäituritel on laialdased uurimisvolitused koos ametkondadega kasutamiseks, et leida teavet ülalpidamiskohustuslase või tema vara asukoha väljaselgitamiseks.

Peamised täitemenetlused, mida ülalpidamist saama õigustatud isik saab kasutada, on järgmised:

• otsemaksekorralduse menetlus (tsiviiltäitemenetluste seadustiku (code des procédures civiles d’exécution) artiklid L 213-1 ja R 213-1 jj): see võimaldab sisse nõuda kuue viimase kuu eest võlgnetava elatise ja jooksva elatise. Kohtutäitur teavitab kolmandat isikut (tööandjat, panka või ülalpidamiskohustuslase mis tahes kolmandast isikust võlgnikku) nende kohustusest maksta elatis otse kohtutäiturile;
• töötasu arestimine (tööseadustiku (code du travail) artiklid L 3252-1 ja R 3252-1 jj): arestimiseks peab andma loa madalama astme kohtu kohtunik (juge d’instance);
• arestimine (tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklid L 211-1, L 162-1, R 211-1 ja artikkel R 162-1 jj) võimaldab arestida ülalpidamiskohustuslasele võlgnetavad võlad (kõige sagedamini pangakonto arestimine);
• arestimine müügiks (tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklid L 221-1 ja R 221-1 jj): materiaalse vara (televiisor, auto) arestimine;
• kinnisvara arestimine (tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklid L 311-1 ja R 311-1 jj): see puudutab ülalpidamiskohustuslase omanduses olevat kinnisvara. Kinnisvara müügiks peab loa andma täitmiskohtunik (juge de l’exécution).

Kohtutäituri kulud kannab ainuisikuliselt ülalpidamiskohustuslane.

Kriminaalmenetluse puhul võidakse ülalpidamiskohustuslane mõista süüdi kuritahtlikus pere hülgamises. Selle süüteo eest võidakse karistada kaheaastase vangistusega ning 15 000 euro suuruse trahviga (kriminaalseadustiku (code penal) artikkel 227-3).

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Ülalpidamiskohustuse korral on aegumistähtaeg viis aastat alates igast võlgnetavast maksest (tsiviilseadustiku artikkel 2224).

Üle kuue kuu võlgnetavate maksete korral ei saa otsemaksekorralduse menetlust kohaldada. Sellega ei välistata muude täitemeetodite kasutamist varasemate võlgnevuste sissenõudmiseks.

Täitemenetluste puhul tuleb piirduda sellega, mis näib võlgnevuse sissenõudmiseks vajalik, ning nende meetmete valikuga ei tohi kaasneda kuritarvitusi.

Mõningaid varasid seaduse järgi arestida ei saa: elatised, ülalpidamiskohustuslase eluks ja tööks vajalik vallasvara, puuetega inimestele vajalikud esemed, teatud hüvitised ja peretoetused. Pangakontol saab arestida vaid summad, mis ületavad miinimumsissetulekut (solidaarsuspõhine sissetulek (le revenu de solidarité active)) ühe inimese kohta. Töötasu arestimise korral määratakse arestitav summa kindlaks vastavalt töötasule ning ülalpidamiskohustuslasest sõltuvatele isikutele.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Organisatsioonid, kes vastutavad peretoetuste maksmise eest, võivad ülalpidamist saama õigustatud isiku õigused teatud tingimustel üle võtta. Sel juhul võivad nad ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tsiviiltäitemenetluse algatada. Samuti on juhul, kui eraõiguslikud täitemenetlused ei toimi, võimalik pöörduda prokuröri (procureur de la République) poole, et algatada kohtulik sissenõudmismenetlus riigikassa kaudu (comptable public).

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Teatud tingimustel võivad peretoetuste maksmise eest vastutavad organisatsioonid maksta ülalpidamist saama õigustatud isikule võlgnetava elatismakse eest ettemaksuna peretoetust.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht on teises riigis ja ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoht on Prantsusmaal, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda välis- ja rahvusvahelise arengu ministeeriumi (Ministère des Affaires Étrangères et du Développement International) elatisraha võlgnevuste sissenõudmise büroo (Bureau de Recouvrement des Créances Alimentaires (RCA)) poole. Büroo võtab võla sissenõudmiseks ühendust ülalpidamiskohustuslase elukohariigi keskasutusega.

Samuti võib ülalpidamist saama õigustatud isik võtta ühendust peretoetusfondiga (Caisse d’Allocations Familiales (CAF)), mis võib juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, anda rahalist abi, seda ka juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on välisriigis.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Prantsusmaa keskasutusega saab võtta ühendust kirja, telefoni või e-posti teel:

Ministère de l'Europe et des affaires étrangères

Bureau de recouvrement des créances alimentaires

27, rue de la Convention

CS 91533

75732 Paris Cedex 15

Telefon: + 33 (0) 1 43 17 90 01

Faks: +33 (0) 1 43 17 81 97

E-post: obligation.alimentaire@diplomatie.gouv.fr

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui ülalpidamiskohustuslane elab Prantsusmaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik on välisriigis, peab ülalpidamist saama õigustatud isik võtma ühendust oma elukohariigi keskasutusega. Nõuet esitav keskasutus võtab seejärel ühendust Prantsusmaa keskasutusega (välisministeeriumi elatisraha võlgnevuste sissenõudmise büroo), kes võtab võla sissenõudmiseks vajalikke meetmeid.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isikul on täiteotsus, võib ta võla sissenõudmiseks pöörduda ka otse kohtutäituri poole (mitte läbi keskasutuste). Sel juhul ei saa ta kasutada keskasutuste abi.

Tuleb märkida, et kui puudub kohtuotsus, milles määratakse kindlaks elatise maksmise põhimõte, võib nõuet esitava liikmesriigi keskasutus saata elatisraha võlgnevuste sissenõudmise büroole taotluse, et Prantsusmaa kohtu otsusega määrataks kindlaks elatise põhimõte (määruse (EL) nr 4/2009 VII lisa).

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Prantsusmaa keskasutusega saab võtta ühendust kirja, telefoni või e-posti teel:

Ministère de l'Europe et des affaires étrangères

Bureau de recouvrement des créances alimentaires

27, rue de la Convention

CS 91533

75732 Paris Cedex 15

Telefon: + 33 (0) 1 43 17 90 01

Faks: +33 (0) 1 43 17 81 97

E-post: obligation.alimentaire@diplomatie.gouv.fr

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik otsustab pöörduda otse kohtutäituri poole, saab ta pädevate kohtutäiturite kontaktandmeid vaadata jaotisest „Leia kohtutäitur“ (Trouver un huissier) või riikliku kohtutäiturite koja (Chambre nationale des huissiers de justice) veebisaidilt.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Tasuta õigusabi võib olla täielik või osaline. Seda antakse:

• automaatselt alla 21aastastele lastele määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 46 alusel;
• muudel juhtudel siis, kui taotluse esitaja vastab seaduses (10. juuli 1991. aasta tasuta õigusabi käsitlev seadus nr 91-647 ja 19. detsembri 1991. aasta määrus nr 91-1266) sätestatud nõuetele.

Prantsusmaal hõlmab tasuta õigusabi võla sissenõudmise menetluse puhul selle advokaadi tasusid, kes on kohtumenetlusse määratud tasuta õigusabi käsitleva otsusega, ning sama otsusega määratud kohtutäituri tasusid.

Ülalpidamiskohustusega seotud tasuta õigusabi nõuete puhul järgitakse vastavalt nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/8/EÜ sama protsessi kui muude piiriüleste vaidluste puhul.

Tasuta õigusabi nõude saadab ülalpidamist saama õigustatud isik Prantsusmaal õiguskaitse kättesaadavuse ja ohvrite toetamise eest vastutavale osakonnale (Service de l’accès au droit et à la Justice et de l’aide aux victimes (SADJAV)) järgmisel aadressil:

Ministère de la Justice

Service de l’accès au droit et à la Justice et de l’aide aux victimes

Bureau de l’aide juridictionnelle

13, Place Vendôme

75042 PARIS cedex 01

Telefon: 01 44 77 71 86

Faks: 01 44 77 70 50

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Elatisraha võlgnevuste sissenõudmise büroo kinnitab välisriigi keskasutuse esitatud nõude ja tõendite kättesaamist. Ta kontrollib, kas toimik on täielik ja kas dokumendid, eelkõige õigusdokumendid on korrektsed ja kasutatavad. Täitmisega seotud mis tahes probleemide ennetamiseks palub büroo saatvalt asutuselt vajaduse korral selgitusi ja/või muid väljavõtteid või tõlkeid. Büroo hõlbustab artiklis 56 sätestatud nõuetega seotud menetluste algatamist; ta saadab need selle piirkonna pädevatele kohtuasutustele.

Büroo aitab selgitada välja ülalpidamiskohustuslase asukoha ning hõlbustab teabe otsimist võimaluste kohta esitada juhtum prokurörile ning riigi rahanduse peadirektoraadi (Direction Générale des Finances Publiques) osakondadele vastavalt määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklitele 61, 62 ja 63.

Samuti soodustab büroo kohtuväliste kokkulepete sõlmimist, võttes otse ühendust ülalpidamiskohustuslasega ja saates sellele isikule oma ettepanekud maksta ülalpidamist saama õigustatud isikule viimase elukohariigi keskasutuse kaudu vabatahtlikult.

Kui kohtuvälisele kokkuleppele ei jõuta, on alati võimalik kohtulik sissenõudmismenetlus, eeldusel, et seda välisriigi otsust saab Prantsusmaal täita. Büroo on ühenduses kohtutäituritega, kellele on tehtud ülesandeks võla sissenõudmine, et tagada täitemenetluste edenemine.

Büroo nõuab süstemaatiliselt pangaülekande tegemist.

Kui ülalpidamise sissenõudmiseks on vajalik põlvnemise kindlaksmääramine, teavitab büroo ülalpidamist saama õigustatud isikut, milline pädev asutus seda menetlust teostab.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Elatis - Horvaatia

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamine või elatise maksmine on vanemate ja laste, abikaasade ja mitteabielulise kooselu partnerite, otsejoones sugulaste ning kasulapse ja kasuvanemate kohustus ja õigus, kui see on perekonnaseaduses (Obiteljski zakon) ette nähtud. Need isikud peavad üksteist vastastikku ülal vastavalt oma võimele ja ülalpeetava isiku vajadustele kooskõlas selle seadusega.

Alaealise lapse ülalpidamine on eelkõige vanemate kohustus. Kui vanem alaealist last ülal ei pea, peavad seda tegema selle vanema poolsed vanavanemad. Kasuvanem peab ülal pidama alaealist kasulast, kui tema vanem teda ülal ei pea.

Vanemad peavad vastavalt eriõigusnormidele maksimaalselt kuni lapse kahekümne kuue aastaseks saamiseni ülal pidama oma täisealist last, kes omandab kesk-, kõrg- või kutseharidust või kes on esimese või teise taseme täiskasvanuõppes ning täidab oma kohustusi korrapäraselt ja nõuetekohaselt.

Vanemad peavad ülal pidama oma täisealist last, kes on omandanud hariduse, kuid ei suuda tööd leida, ühe aasta jooksul pärast hariduse omandamist, tingimusel et laps ei ole saanud kahekümne kuue aastaseks. Täisealise lapse ülalpidamise kohustus lõpeb enne ühe aasta möödumist hariduse omandamisest hetkel, kui laps saab kahekümne kuue aastaseks.

Vanemad peavad ülal pidama oma täisealist last, kes ei ole võimeline töötama raske ja püsiva haiguse või puude tõttu, senikaua kuni selline töövõimetus kestab.

Täisealine laps peab ülal pidama oma vanemat, kes ei ole töövõimeline ja kellel puuduvad piisavad elatusvahendid või kes ei suuda selliseid vahendeid isikliku vara abil hankida. Täisealine kasulaps peab ülal pidama oma kasuvanemat, kui see ei ole töövõimeline ja tal puuduvad piisavad elatusvahendid või ta ei suuda selliseid vahendeid isikliku vara abil hankida ning kui ta on pikka aega kasulast ülal pidanud või tema eest hoolitsenud. Täisealine lapselaps peab ülal pidama oma vanavanemat, kui see ei ole töövõimeline ja tal puuduvad piisavad elatusvahendid või ta ei suuda selliseid vahendeid isikliku vara abil hankida ning kui ta on pika aja jooksul lapselast ülal pidanud või tema eest hoolitsenud.

Kui abikaasa on töövõimetu või ei suuda tööd leida ja tal puuduvad piisavad elatusvahendid või ta ei suuda selliseid vahendeid isikliku vara abil hankida, on tal õigus saada elatist oma abikaasalt, kui abikaasal on piisavalt vahendeid ja võimalusi elatise andmiseks. Abikaasa ülalpidamist käsitlevad õigusnormid kehtivad samamoodi ka mitteabielulise kooselu partneri ülalpidamise suhtes mitteabielulise kooselu kestuse jooksul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Alaealise lapse ülalpidamine on eelkõige vanemate kohustus. Kui vanem alaealist last ülal ei pea, peavad seda tegema selle vanema poolsed vanavanemad. Kasuvanem peab ülal pidama alaealist kasulast, kui tema vanem teda ülal ei pea.

Vanemad peavad vastavalt eriõigusnormidele maksimaalselt kuni lapse kahekümne kuue aastaseks saamiseni ülal pidama oma täisealist last, kes omandab kesk-, kõrg- või kutseharidust või kes on esimese või teise taseme täiskasvanuõppes ning täidab oma kohustusi korrapäraselt ja nõuetekohaselt.

Vanemad peavad ülal pidama oma täisealist last, kes on omandanud hariduse, kuid ei suuda tööd leida, ühe aasta jooksul pärast hariduse omandamist, tingimusel et laps ei ole saanud kahekümne kuue aastaseks. Täisealise lapse ülalpidamise kohustus lõpeb enne ühe aasta möödumist hariduse omandamisest hetkel, kui laps saab kahekümne kuue aastaseks.

Vanemad peavad ülal pidama oma täisealist last, kes ei ole võimeline töötama raske ja püsiva haiguse või puude tõttu, senikaua kuni selline töövõimetus kestab.

Täisealine on isik, kes on saanud kaheksateistkümneaastaseks.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ühendust tuleb võtta sotsiaalhoolekandekeskuse või kohtuga.

Ülalpidamisküsimusi saab reguleerida kohustusliku nõustamismenetlusega. Kohustuslik nõustamine toimub enne abielulahutuse menetluse algatamist, kui olemas on ühine alaealine laps, ning enne muu kohtumenetluse algatamist, mis on seotud isikuhooldusõiguse ja lapsega isiklike suhete hoidmisega. Abielulahutuse menetluse algatamisele eelnevat kohustuslikku nõustamist käsitlevad perekonnaseaduse sätted kehtivad ühise alaealise lapse olemasolul ka kohustusliku nõustamise kohta enne sellise menetluse algatamist, kus käsitletakse isikuhooldusõigust ja lapsega isiklike suhete hoidmist, kui lapse vanemad hakkavad lahus elama. Kohustuslik nõustamine algatatakse juhul, kui üks pool esitab sotsiaalhoolekandekeskusele taotluse. Kui vanemad ei ole ühise isikuhooldusõiguse kavas kokku leppinud, soovitab sotsiaalhoolekandekeskus neil püüda seda teha perelepituse raames kooskõlas perekonnaseadusega.

Ülalpidamise võib kokku leppida perelepituse kaudu, mille puhul pooled püüavad lahendada pereküsimusi perelepitajate abil kokkuleppe teel. Pereliikmed osalevad perelepituses vabatahtlikult ja enne abielulahutuse menetluse alustamist tuleb osaleda ainult esimesel perelepituse kohtumisel. Perelepituse peamine eesmärk on ühise isikuhooldusõiguse ja muude lapsega seotud korralduste otsustamine. Ühise isikuhoolduse kava või perelepituse käigus tehtud muud korraldused muutuvad täitmisele pööratavaks, kui kohus on need poolte taotlusel kohtuvälises menetluses heaks kiitnud. Perelepitus võib toimuda kohtumenetlusest sõltumatult, enne kohtumenetluse algatamist, selle ajal või pärast selle lõpetamist.

Lapsest eraldi elava vanema makstava elatise suuruse võib kindlaks määrata ka ühise isikuhooldusõiguse kavas, mille vanemad võivad kohustusliku nõustamise või perelepituse käigus ise koostada. Kui ühise isikuhoolduse kava esitatakse kohtule kinnitamiseks kohtuvälise menetluse käigus, muutub see täitmisele pööratavaks kooskõlas perekonnaseadusega.

Laps võib esitada elatisnõude elatise määramist käsitleva kohtuvälise lihtmenetluse käigus. Selle menetluse pooled on laps ja lapsest eraldi elav vanem. Elatismenetluses esindab last lapsega koos elav vanem. Ülalpidamisasjade lihtmenetlemise pädevust omavaks kohtuks võib peale üldise territoriaalse kohtualluvusega kohtu olla lapse alalise või peamise elukoha järgne kohus.

Abieluvaidlustes, emaduse või isaduse tuvastamise kohtuasjades ja isikuhoolduse kohtuasjades tehakse elatisnõuetega seotud kohtuotsused vastavalt perekonnaseadusele.

Abielulahutuse korral võivad abikaasad teha ülalpidamise kohta korraldusi, millega määratakse kindlaks elatise suurus, selle kohustuse täitmise viis ja ülalpidamiskohustuse kestus. Abikaasad võivad sõlmida kirjaliku ülalpidamiskokkuleppe ja esitada selle kohtule heakskiitmiseks kohtuvälises menetluses, mis muudab selle täitmisele pööratavaks kokkuleppeks.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapse ülalpidamise menetluse pooled on laps ja isik, kes on vastavalt perekonnaseadusele kohustatud last ülal pidama. Last esindab lapsega koos elav vanem. Lapsega koos elava vanema nõusolekul esindab last ülalpidamismenetluses sotsiaalhoolekandekeskus. Peale sotsiaalhoolekandekeskuse jääb menetluses osalemise õigus ka lapsega koos elavale vanemale. Sotsiaalhoolekandekeskuse ja lapsega koos elava vanema tegevuse vastuolulisuse korral kaalub kohus kõiki asjaolusid ja eelkõige lapse heaolu ning hindab, kas võtta arvesse sotsiaalhoolekandekeskuse või lapse vanema tegevust.

Sotsiaalhoolekandekeskus tegutseb lapse nimel ning algatab ja läbib elatise määramise või suurendamise menetluse, kui lapsega koos elav vanem ei ole seda õigust põhjuseta kasutanud rohkem kui kolm kuud pärast seda, kui laps selle õiguse sai. Sotsiaalhoolekandekeskus esindab last ülalpidamismenetluses, kui laps on teise füüsilise või juriidilise isiku hoole all. Sellistel juhtudel ei ole lapse vanematel õigust osaleda menetluses lapse nimel koos sotsiaalhoolekandekeskusega.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku) kohaselt võib menetluspoolt esindada üksnes advokaat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluspoolel võib olla volitatud esindajaks otsejoones veresugulane, vend, õde või abikaasa, tingimusel et sellel isikul on täielik teovõime ja ta ei tegutse õigusvastaselt.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Seadusega kehtestatud elatist käsitlevad vaidlused, mille puhul hageja on elatist taotlev isik, on lisaks üldise territoriaalse pädevusega kohtule ka selle kohtu pädevuses, mille piirkonnas paikneb hageja alaline või peamine elukoht. Kui seadusjärgset elatist käsitlevad piiriülesed vaidlused on Horvaatia kohtu pädevuses, kuna hageja elukoht on Horvaatias, on territoriaalne pädevus kohtul, mille piirkonnas paikneb hageja elukoht. Kui Horvaatia kohus on pädev, kuna kostjal on Horvaatias vara, mille arvel on võimalik elatis sisse nõuda, on territoriaalne pädevus kohtul, mille piirkonnas see vara asub.

Ühise isikuhooldusõiguse kava heakskiitmine on selle kohtu pädevuses, millel on lapsega seotud kohtuasjas üldine territoriaalne pädevus.

Lapse ülalpidamise kokkuleppe heakskiitmine on selle kohtu pädevuses, millel on lapsega seotud kohtuasjas üldine territoriaalne pädevus.

Abikaasa ülalpidamise kokkuleppe heakskiitmine on selle kohtu pädevuses, mille piirkonnas on abikaasade ühine alaline elukoht. Kui abikaasadel ei ole ühist elukohta, on see selle kohtu pädevuses, mille piirkonnas oli abikaasade viimane ühine elukoht. Kui abikaasa ülalpidamise kokkuleppe heakskiitmine on Horvaatia kohtu pädevuses, kuna abikaasade viimane ühine elukoht oli Horvaatia, jääb see selle kohtu pädevusse, mille piirkonnas oli abikaasade viimane ühine elukoht.

Kohtuotsuste tegemine ülalpidamist käsitlevas lihtmenetluses on lisaks üldise territoriaalse pädevusega kohtule ka lapse alalise või peamise elukoha järgse kohtu pädevuses.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 89 kohaselt võivad menetluspooled teha menetluse käigus toiminguid ise või volitatud esindaja kaudu, kuid kohus võib kutsuda menetluspoole, kes kasutab volitatud esindajat, isiklikult kohtusse esitama avaldust kohtuliku arutamise käigus kindlakstehtavate faktide kohta. Menetluspoolt võib kohtus esindada üksnes advokaat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Artikli 89a lõike 3 kohaselt võib menetluspoole volitatud esindajaks olla otsejoones veresugulane, vend, õde või abikaasa, tingimusel et tal on täielik teovõime ja ta ei tegutse õigusvastaselt.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtukulude seaduse (Zakon o sudskim pristojbama) artikli 1 kohaselt tuleb kohtukulud tasuda kõigi kohtus toimuvate menetluste puhul. Tasutav summa määratakse kindlaks kohtukulude tariifistiku alusel.

Kohtukulude seaduse artiklis 16 on sätestatud, et lapsed on menetluspooltena vabastatud kohtukulude tasumisest elatismenetlustes või menetlustes, mis on seotud elatise saamise õigusest tulenevate nõuetega.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 172 kohaselt on tasuta õigusabi käsitlevas eraldiseisvas õigusaktis sätestatud, kuidas ja millistel tingimustel saab kasutada õigust olla vabastatud kohtukulude tasumisest ja saada professionaalset õigusabi. Artiklis 176 on sätestatud, et kui menetluspool on kasutanud õigust olla vabastatud kohtukulude tasumisest õigusabi käsitlevate eriõigusnormide alusel, aga kohus teeb menetluse käigus kindlaks, et menetluspool on siiski suuteline kohtukulusid või tasusid ise maksma, siis teavitab kohus sellest viivitamata pädevat ametiasutust.

Tasuta õigusabi seaduses (Zakon o besplatnoj pravnoj pomoći) on sätestatud tasuta õigusabi eesmärk, seda saama õigustatud isikud ja tasuta õigusabi liigid, õigusabi andjad, õigusabi andmise tingimused ja kord, piiriülene õigusabi, õigusabi rahastamine ning seaduse rakendamise järelevalve. Tasuta õigusabi seadust ei kohaldata, kui õigusabi on antud kooskõlas eriõigusnormidega.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Lapse ülalpidamiseks määratakse alati kindlaks konkreetne rahasumma.

Lapsega koos elav vanem osaleb lapse ülalpidamise kohustuse täitmises, kandes lapse eest iga päev hoolt, samal ajal kui lapsest eraldi elav vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust lapse materiaalsete vajaduste katmiseks antava rahalise toetuse abil.

Kõik lapse materiaalsed vajadused, mille kohus neid vajadusi puudutava kohtuliku arutamise käigus kindlaks määrab, on seotud eluaseme, toidu, riiete, hügieeni, hoolitsemise, hariduse, tervishoiukulude ja muude sarnaste lapsega seotud kuludega. Lapse kõik materiaalsed vajadused määratakse kindlaks selle vanema elatustaseme alusel, kes on kohustatud ülalpidamise eest maksma.

Lapse materiaalsed vajadused võivad olla suuremad, kui laps vajab terviseseisundi tõttu pidevalt intensiivsemat hooldust. Seda tuleb tsiviilkohtumenetluses elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Kohus teeb tsiviilkohtumenetluse käigus kindlaks ülalpidamiskohustuslasest vanema üldise suutlikkuse, mis on seotud tema sissetuleku ja rahalise olukorraga elatise suuruse määramise hetkel.

Kord aastas hiljemalt 1. aprilliks määrab sotsiaalhoolekandeküsimuste eest vastutav minister kindlaks minimaalse rahasumma, mis katab minimaalsel määral kõiki materiaalseid vajadusi alaealise lapse igakuiseks ülalpidamiseks Horvaatia Vabariigis ja mida lapsest eraldi elav vanem peab maksma.

Miinimummäär leitakse protsendina eelmisel aastal Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud ühe töötaja igakuisest keskmisest netotöötasust:

1. kuni 6aastase lapse puhul 17% keskmisest töötasust,
2. 7–12aastase lapse puhul 20% keskmisest töötasust,
3. 13–18aastase lapse puhul 22% keskmisest töötasust.

Erandkorras võib lapse ülalpidamiseks määrata ka väiksema summa, mis ei tohi olla siiski väiksem kui pool kohustuslikust miinimumsummast:

1. kui ülalpidamiskohustuslane peab ülal pidama mitut last,
2. kui laps osaleb enda ülalpidamises, teenides ise tulu.

Kord aastas hiljemalt 1. aprilliks kehtestab sotsiaalhoolekandeküsimuste eest vastutav minister tabelid alaealise lapse keskmiste vajaduste kohta kooskõlas lapse vanuse, palgaastmete alusel kindlaks määratud ülalpidamiskohustuslasest vanema sissetulekuga ja Horvaatia Vabariigi keskmise elukallidusega.

Ülalpidamist saama õigustatud isik ja ülalpidamiskohustuslane võivad esitada kohtule avalduse elatise suurendamiseks või vähendamiseks, otsustada ülalpidamine lõpetada või muuta ülalpidamise andmise viisi, mis määrati kindlaks eelmise täitedokumendiga, kui asjaolud on muutunud.

Elatisnõudeid Horvaatia Vabariigis ei indekseerita.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse kohtuotsuses ette nähtud viisil ja isikule.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist vabatahtlikult, algatatakse ja läbitakse täitemenetlus.

Palga ja muu korrapärase sissetuleku ja kontol olevate rahaliste vahendite arestimine lapse elatisnõude sissenõudmise eesmärgil toimub enne muude nõuete täitmisele pööramist olenemata nende tekkimise ajast.

Ülalpidamiskohustuslane võib lasta kanda oma nõusoleku kohtuistungi protokolli või notariaalselt kinnitatud eraldi dokumenti, milles kinnitatakse, et tema palga, pensioni või sarnase rahalise sissetuleku võib ülalpidamist saama õigustatud isiku nõude alusel täielikult või osaliselt arestida ning et makseid tehakse otse nimetatud dokumendis märgitud ülalpidamist saama õigustatud isikule. Selline dokument antakse välja ühes eksemplaris ja see jõustub lõpliku täitemääruse vastuvõtmisel.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Alaealisest lapsest eraldi elav vanem, kes ei ole oma alaealisele lapsele elatist maksnud, peab maksma lapsele hüvitist saamata jäänud elatise eest, mis arvestatakse alates elatise saamise õiguse kindlakstegemise kuupäevast kuni menetluse algatamiseni. Lapse nõue vanema vastu, kes ei ole last ülal pidanud, aegub viie aasta möödumisel alates kohustuse tekkimise päevast.

Võlaõigusseaduse (Zakon o obveznim odnosima) artikli 226 kohaselt kehtib korrapäraste iga-aastaste või lühemate ajavahemike järel tehtavate maksetega seotud nõuete puhul kolmeaastane aegumistähtaeg alates iga makse tegemise tähtpäevast olenemata asjaolust, kas tegemist on lisanõuetega, näiteks intressidega, või nõuetega, mis on seotud selle õiguse enda aegumisega.

Võlaõigusseaduse artikli 233 kohaselt kehtib kümneaastane aegumistähtaeg nõuete puhul, mis on kindlaks määratud lõpliku kohtuotsusega, muu pädeva ametiasutuse otsusega, kohtuliku kokkuleppega, muu pädeva ametiasutuse vahendusel saavutatud kokkuleppega või notariaalse aktiga. See kehtib ka nende nõuete puhul, mille jaoks on seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg.

Võlaõigusseaduse artikli 235 alusel ei kohaldata aegumistähtaega vanemate ja laste vahel kuni isikuhooldusõiguste lõppemiseni.

Täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) artikli 172 kohaselt ei toimu täitmisele pööramist, kui tegu on järgmise varaga: sissetulek, mis on saadud seadusjärgse elatisena, hüvitisena tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime eest ja hüvitisena ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest; sissetulek füüsilise puudega isiku toetusena, mida antakse kooskõlas invaliidsuskindlustust käsitlevate õigusnormidega; sissetulek sotsiaalkindlustushüvitisena; sissetulek ajutise töötuse hüvitisena; sissetulek lapsetoetusena, välja arvatud juhul, kui eriõigusnormides on sätestatud teisiti; sissetulek stipendiumide ja üliõpilastoetusena; vangidele makstav töötasu, välja arvatud juhul, kui nõue on seotud seadusjärgse elatisega ja hüvitisega süüdistatu toimepandud kuriteo põhjustatud kahju eest; autasude ja tunnustusega kaasnev sissetulek; rasedus- ja sünnitus- ning vanemahüvitis, välja arvatud juhul, kui eriõigusnormides on sätestatud teisiti; muu sissetulek, mille puhul on täitmisele pööramine eriõigusnormide alusel välistatud.

Täitemenetluse seaduse artikli 173 kohaselt on täitmisele pööramine piiratud järgmiselt.

1) Kui täitmisele pööramine on seotud ülalpidamiskohustuslase töötasuga, on arestimisest vabastatud summa, mis moodustab kaks kolmandikku Horvaatia Vabariigi keskmisest netotöötasust. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, tuleb arestimata jätta summa, mis moodustab pool Horvaatia Vabariigi keskmisest netotöötasust, välja arvatud juhul, kui täitmisele pööramine on seotud lapse elatise sissenõudmisega sundkorras. Sellistel juhtudel tuleb täitmisele pööramisest vabastada üks neljandik Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud ühe töötaja igakuisest keskmisest netotöötasust.

Kui ülalpidamiskohustuslane saab töötasu, mis on väiksem kui Horvaatia Vabariigi keskmine netotöötasu, on arestimisest vabastatud summa, mis moodustab kaks kolmandikku töötasust. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, moodustab kinnipeetav summa poole ülalpidamiskohustuslase netotöötasust.

3) Siin käsitletava artikli lõike 1 tähenduses on keskmine netotöötasu keskmine summa, mida makstakse Horvaatia Vabariigis jooksval aastal igakuise netotöötasuna ühele töötajale ajavahemikul jaanuarist augustini. Selle summa määrab kindlaks Horvaatia statistikaamet (Državni zavod za statistiku) ja see avaldatakse Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne novine (NN) hiljemalt sama aasta 31. detsembril. Sellisel viisil kindlaks määratud summat kohaldatakse järgmisel aastal.

4) Nimetatud artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub töötasu asemel makstav hüvitis, tööaja vähendamise hüvitis, töötasu vähendamise hüvitis, pension, sõjaväelase tasu ja reservväelase tasu, mida makstakse sõjaväeteenistuses olemise ajal, ning iga muu korrapärane rahaline sissetulek, mida makstakse tsiviilisikutele ja sõjaväelastele; erandiks on siin käsitletud artikli lõigetes 5 ja 6 nimetatud sissetulek.

5) Puudega isiku sissetulekut, mida asjaomane isik saab invaliidsushüvitise ja hooldushüvitisena, tohib arestida üksnes seadusjärgse elatise sissenõudmisel või nõude puhul saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõude puhul saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest. Sellisel juhul moodustab kinnipeetav summa poole sellisest sissetulekust.

6) Sissetulekut, mida asjaomane isik saab eluaegse toetuslepingu ja eluaegse annuiteetmaksete lepingu alusel, ning elukindlustuslepingu alusel saadavat sissetulekut tohib arestida üksnes ulatuses, mis ületab elatisabi summa arvutamiseks kasutatud põhisummat.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Sotsiaalhoolekandekeskused peavad pidama registrit kõikide alaealise lapse ülalpidamist käsitlevate otsuste ja kohtulike kokkulepete kohta.

Kui sotsiaalhoolekandekeskus saab lapse ülalpidamist käsitleva lõpliku kohtuotsuse või kohtuliku kokkuleppe, peab ta saatma kirjaliku teatise õiguste ja kohustuste kohta lapsega koos elavale vanemale ja elatist maksma kohustatud vanemale või perekonnaseaduse artiklis 288 osutatud muule isikule, kes peab vastavalt kohtuotsusele või kohtulikule kokkuleppele elatist maksma.

Teatises teatab sotsiaalhoolekandekeskus lapsega koos elavale vanemale järgmist:

1. hoiatab vanemat, et ta peab sotsiaalhoolekandekeskusele teatama, kui ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust korrapäraselt ja täielikult, ning
2. esitab tingimused, mille alusel on lapsel õigus ajutisele elatisele kooskõlas ajutist elatist käsitlevate eriõigusnormidega.

Teatises hoiatab sotsiaalhoolekandekeskus elatist maksma kohustatud vanemat või perekonnaseaduse artiklis 288 osutatud muud isikut, kes peab vastavalt kohtuotsusele või kohtulikule kokkuleppele elatist maksma, et

1. ta esitab kriminaalkaebuse ülalpidamiskohustuslase suhtes, kes ei täida oma ülalpidamiskohustust, viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, kui ta saab teada, et ülalpidamiskohustust ei täideta korrapäraselt ega täielikult, ja
2. Horvaatia Vabariigil on õigus kooskõlas ajutist elatist käsitlevate eriõigusnormidega makstud ajutise elatise summa sisse nõuda.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui sotsiaalhoolekandekeskus saab lapse ülalpidamist käsitleva lõpliku kohtuotsuse või kohtuliku kokkuleppe, peab ta teavitama lapsega koos elavat vanemat tingimustest, mille alusel on lapsel õigus ajutisele elatisele kooskõlas ajutist elatist käsitlevate eriõigusnormidega. Ajutise elatise seaduses (Zakon o privremenom uzdržavanju) sätestatud tingimuste kohaselt (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne Narodne Novine (NN) nr 92/14) on ajutisele elatisele õigus lapsel, kes on Horvaatia kodanik ja kelle elukoht on Horvaatia. Selle seaduse kohaselt on laps isik, kes ei ole veel saanud kaheksateistkümneaastaseks ja keda vanem on kohustatud täitmisele pööratava otsuse alusel ülal pidama.

Lapsel on õigus ajutisele elatisele, kui lapsest eraldi elav vanem jätab oma ülalpidamiskohustuse osaliselt või täielikult täitmata ja kui on tõenäoline, et selle vanema poolsed vanavanemad ei osale lapse ülalpidamises vähemalt summas, mis on seaduses ajutise elatisena ette nähtud.

Ajutist elatist on õigus saada senikaua, kuni ülalpidamiskohustuslane jätkab elatise maksmist vähemalt summas, mis on seaduses ajutise elatisena ette nähtud.

Lapsel on õigus saada ajutist elatist kokku kuni kolme aasta jooksul.

Ajutine elatis moodustab 50 % seadusjärgsest elatise miinimumsummast. Ajutine elatis ei saa olla suurem kui täitmisele pööratavas otsuses kindlaks määratud elatise summa.

Ajutist elatist makstes võtab Horvaatia Vabariik enda kanda lapse õigusliku seisundi ja talle läheb üle õigus nõuda elatist makstud ajutise elatise summas koos võimalike muude õigustega. Seaduse artiklis 25 osutatud nõude sissenõudmismenetluses esindab Horvaatia Vabariiki asjaomane prokuratuur.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah. Vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) rakendusaktile on keskasutus nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 rakendamisel sotsiaalhoolekandeküsimuste eest vastutav ministeerium.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased vastutavad asutused on kohtud ja sotsiaalhoolekandekeskused kooskõlas nende asutuste ettenähtud tegevusvaldkonna ja pädevusega.

Kui elatise sissenõudmist taotlev pool asub Horvaatias ja ülalpidamiskohustuslase elukoht on teises liikmesriigis, võib pool pöörduda abi saamiseks demograafia-, perekonnaasjade, noorte ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi (Ministarstvo za demografiju, obitelj, mlade i socijalnu politiku) poole, mis on määratud Horvaatia Vabariigi keskasutuseks.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Nad võivad võtta ühendust keskasutuse ja asutustega, kes on pädevad tegutsema nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 raames.

Keskasutuse kontaktandmed:

Ministarstvo za demografiju, obitelj, mlade i socijalnu politiku

Trg Nevenke Topalušić 1

10 000 Zagreb

Veebisait: http://www.mspm.hr/

E-post: ministarstvo@mdomsp.hr

Telefon: +385 15557111

Faks: + 385 15557222

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 55 kohaselt on ette nähtud, et kui ülalpidamiskohustuslane asub Horvaatia Vabariigi territooriumil, tuleb taotlus saata Horvaatia Vabariigi keskasutusele selle riigi keskasutuse kaudu, kus taotleja asub, kõik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklile 55.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Selle riigi keskasutus, kus taotleja asub, saadab taotluse demograafia-, perekonnaasjade, noorte ja sotsiaalpoliitika ministeeriumile, mis on Horvaatia Vabariigi keskasutus nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 rakendamisel.

Keskasutuse kontaktandmed:

Ministarstvo za demografiju, obitelj, mlade i socijalnu politiku

Trg Nevenke Topalušić 1

1000 Zagreb

Veebisait: http://mdomsp.gov.hr/

E-post: ministarstvo@mdomsp.hr

Telefon: +385 1555 7111

Faks: + 385 1555 7222

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Taotleja võtab ühendust liikmesriigi keskasutusega. Õigusabi antakse territooriumil, mis on kirjas nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kooskõlas artiklitega 44–47. Vajaduse korral kohaldatakse tasuta õigusabi seadust.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Vastu on võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) rakendusakt (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne Narodne Novine (NN) nr 127/2013) ja keskasutuseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 rakendamisel määratud demograafia-, perekonnaasjade, noorte ja sotsiaalpoliitika ministeerium.

Lisateave:

1) perekonnaseadus, NN nr 103/15;

2) täitemenetluse seadus, NN nr 112/12, 25/13, 93/14;

3) kollisiooninormide seadus (Zakon o rješavanju sukoba zakona s propisima drugih zemalja u određenim odnosima), NN nr 53/91, 88/01;

4) tasuta õigusabi seadus, NN nr 143/2013;

5) nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) rakendusakt, NN nr 127/2013;

6) tsiviilkohtumenetluse seadus, NN nr 53/91, 91/92, 58/93, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 123/08, 57/11, 148/11, 25/13, 89/14;

7) ajutise elatise seadus, NN nr 92/14.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Itaalia õigussüsteemis kasutatakse ülalpidamiskohustuse tähistamiseks erinevaid nimetusi ning kohaldatakse erinevaid tingimusi ja summasid olenevalt ülalpidamiskohustuslase ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelistest suhtest. Üldiselt on „elatis“ määratletud kohustusena, mis põhineb saama õigustatud isiku abivajadusel.

A. Terminiga obbligazione alimentare tähistatakse materiaalse abi osutamist isikule, kes ei suuda end ise ülal pidada. Seda abi peavad andma teatavad seaduses sätestatud isikud tulenevalt nende kohustusest olla perekonnaga solidaarne.

Seda laadi elatisega seotud normid on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 433 ja sellele järgnevates artiklites. Sellist elatist tuleb maksta järgmistel juhtudel:

1. ülalpidamiskohustuslase ja õigustatud isiku vahel eksisteerib konkreetne õigussuhe;
2. õigustatud isik, kes ei suuda endale ise elatist teenida, kannatab puudust.

Punkti a puhul on ülalpidamiskohustuslased järgmised isikud järgmises järjekorras:

1. abikaasa;
2. lapsed, sealhulgas lapsendatud lapsed, või nende puudumise korral otsejoones alanejad sugulased;
3. vanemad või nende puudumise korral otsejoones ülenejad sugulased, lapsendanud vanemad;
4. väimehed ja miniad;
5. äiad ja ämmad;
6. vennad ja õed või poolvennad ja -õed, kusjuures esimesed on viimastest järjekorras eespool.

Elatist peab maksma eespool esitatud järjekorra alusel lähim sugulane.

Kui samal astmel on mitu isikut, jagatakse ülalpidamiskohustus nende vahel vastavalt nende rahalistele võimalustele.

Punkti b puhul on maksmisele kuuluv summa proportsionaalne elatist taotleva isiku vajadustega ja mis tahes ülalpidamiskohustuslase rahaliste võimalustega. Seda liiki elatise summa ei tohiks siiski ületada summat, mis on vajalik puudustkannatava isiku põhivajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse tema sotsiaalset staatust.

B. Terminiga assegno di mantenimento tähistatakse rahalist abi, mida üks abikaasa osutab teisele lahuselu korral. Sellise abi eesmärk on tagada abi saajale abielu ajal valitsenud elatustaseme säilimine. Assegno di mantenimento puhul ei ole tingimuseks see, et elatise saaja peab puudust kannatama, ning sellist elatist võib taotleda isegi juhul, kui elatise saaja töötab. Sellest võidakse loobuda ja see võidakse asendada ühekordse maksega.

Kuna seda liiki elatise maksmise eesmärk on tagada, et abikaasal säiliks lahuselule eelnenud elatustase, on selle elatise summa tavaliselt suurem kui assegno alimentare puhul. Ent assegno di mantenimento’t ei maksta abikaasale, keda peetakse lahuselus süüdi olevaks.

Lahutuse korral võib kohus määrata assegno divorzile abikaasale, kellel puuduvad piisavad vahendid või kes ei suuda neid vahendeid objektiivsetel põhjustel hankida, võttes arvesse mõlema abikaasa sissetulekut, otsuse põhjuseid ning kummagi abikaasa isiklikku ja rahalist panust perekonna ja selle vara eest hoolitsemisse, kusjuures neid tegureid hinnatakse abielu kestuse põhjal. Assegno divorzile saamise õigus lõpeb, kui õigustatud isik abiellub uuesti või loob uue perekonna. Samas on kõrgeima kassatsioonikohtu (suprema corte di cassazione) ühendkoda oma 11. juuli 2018. aasta lahendis nr 18287 sedastanud, et assegno divorzile ei ole mõeldud ainult toetamiseks, vaid sellel on ka hüvitamise ja võrdsustamise funktsioon. Seega tuleb selle elatise määramisel lähtuda liitkriteeriumist, mille puhul saaks abikaasade rahaliste/varaliste seisude võrdlemisel võtta eelkõige arvesse elatist taotleva endise abikaasa panust ühis- ja isikliku vara moodustamisse abielu kestel, tema võimalikku tulevast sissetulekut ja vanust.

Assegno di divorzio’t võib olla kohustatud maksma üks abikaasa teisele ja ka üks registreeritud kooselu partner teisele: viimasel juhul peavad pooled olema sõlminud registreeritud kooselu (2016. aasta seadus nr 76), mis hõlmab samasooliste isikute perekondade loomist.

C. Termin assegno di mantenimento viitab ka rahalisele toetusele, mida vanemad peavad maksma oma lastele lahuselu, lahutuse või kooselu lõppemise korral (tsiviilseadustiku artikkel 337-ter). Lastel (olenemata sellest, kas nad on sündinud abielust või abieluväliselt) on õigus saada vanematelt elatist proportsionaalselt nende vahenditega ja vastavalt nende võimele käia tööl või töötada kodus. Kahe vanema lahuselu, lahutuse või kooselu lõppemise korral näeb kohus ette korrapärase elatise maksmise ning teeb otsuse summa kohta vastavalt lapse vajadustele, lapse elatustasemele mõlema vanemaga koos elamise ajal, kummagi vanemaga koos veedetud ajale, kummagi vanema rahalistele vahenditele ning kummagi vanema poolt tehtavate majapidamistööde ja pakutava hoolitsuse rahalisele väärtusele.

D. 20. mai 2016. aasta seaduse nr 76 (samasooliste registreeritud kooselu ja mitteabielulise kooselu regulatsioon) artikli 1 lõikes 65 on sätestatud, et kui kaks partnerit lõpetavad kooselu, määrab kohus ühe partneri õiguse saada teiselt partnerilt elatist, kui ta on rahalistes raskustes ega suuda endale ise elatist teenida. Neil juhtudel määratakse elatis proportsionaalselt partnerite koos elatud aja eest ja tsiviilseadustiku artikli 438 lõike 2 kohaselt. Tsiviilseadustiku artiklis 433 sätestatud ülalpidamiskohustuslaste järjekorra määramisel on kooselupartneri kohustus maksta elatist õdede ja vendade samasisulise kohustuse suhtes esimuslik.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Kuni täisealiseks saamiseni on lastel õigus vanematepoolsele ülalpidamisele (vt eelmine punkt). Kui laps on saanud täisealiseks, kuid ei ole veel rahaliselt sõltumatu, võib kohus näha ette, et üks vanem peab või mõlemad vanemad peavad maksma – tavaliselt otse lapsele – korrapärast elatist. Kui täisealine laps on saanud rahaliselt sõltumatuks, ei pea vanemad juhul, kui ta kogeb taas rahalisi raskusi, enam maksma elatist, vaid üksnes assegno alimentare’t (vt punkti 1 alapunkt A). Kui täisealiseks saanud lapsel on raske puue, kohaldatakse tema suhtes alaealisi lapsi käsitlevaid norme.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatise (alimenti) saamiseks peab isik esitama elukohajärgsele kohtule hagiavalduse, lisades avaldusele mis tahes dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ta vajab abi.

Pärast menetluse alustamist on võimalik kohtult taotleda esialgse elatismääruse tegemist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist.

Lapsele või abikaasale elatise maksmist võib taotleda eraldi menetluse raames või kahe partneri lahuselu, lahutust või kooselu lõppemist käsitleva menetluse raames. Kohus võib teha elatise määramise otsuse ka esimese kohtuistungi ajal.

Lisaks võidakse lastele, abikaasale või registreeritud kooselu partnerile elatise maksmine kindlaks määrata advokaatide juuresolekul toimuvate läbirääkimiste tulemusel sõlmitavas kokkuleppes (dekreetseaduse nr 132/2014 artikkel 6): sellises kokkuleppes lubavad pooled teineteisega heas usus ja ausalt koostööd teha, et oma vaidlus lahuselu ja laste isikuhooldusõiguse üle rahumeelselt lahendada. Advokaatide juuresolekul toimunud läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kokkulepe tuleb saata kümne päeva jooksul pädeva kohtu juures tegutsevale prokurörile, kes kiidab selle heaks, kui ta leiab, et see on laste parimates huvides. Heakskiidetud kokkulepe on samaväärne lahuselu või lahutust käsitleva kohtumäärusega.

22. mai 2018. aasta ringkirjaga kinnitas justiitsminister järgmist. Kui kokkulepe sõlmitakse perekonnaseisuametis, siis väljastab see amet 2003. aasta määruse nr 2201 artikliga 39 ette nähtud tõendi. Seevastu advokaatide juuresolekul toimunud läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kokkulepete puhul peab eespool osutatud artikli 39 kohase tõendi väljastama kokkuleppe heaks kiitnud või heakskiidu väljastanud prokurör, kuna advokaati ei saa käsitada „asutusena“ 2003. aasta määruse nr 2201 tähenduses. Pealegi muudab kokkuleppe kehtivaks ning seega tunnustatavaks ja välisriigis täitmisele pööratavaks ainult prokuröri lõplik määrus. Seega kui prokurör on keeldunud kokkulepet heaks kiitmast ja heakskiidu on andnud kohtu eesistuja (dekreetseaduse artikli 6 lõike 2 kohaselt), on kõnealuse tõendi väljastamine vaidlust lahendava kohtu ülesanne.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Kui asjaomane isik ei saa kohtusse pöörduda (kui ta on alaealine või piiratud teovõimega täisealine), peaks kohtusse elatishagi esitama tema seaduslik esindaja (alaealiste korral vanemad, täiskasvanute korral eestkostjad), kelleks võib olla ka tsiviilseadustiku artikli 404 jj kohaselt nimetatud tugiisik.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 4/2009 on liikmesriikides ülalpidamiskohustustega seotud asjades pädev järgmine kohus:

1. kostja alalise elukoha järgne kohus või
2. ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukoha järgne kohus või
3. kohus, mis vastavalt siseriiklikule õigusele on pädev menetlema isiku staatusega seotud kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub nende menetluste juurde, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb pelgalt ühe menetluspoole kodakondsusel, või
4. kohus, mis vastavalt siseriiklikule õigusele on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub nende menetluste juurde, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb pelgalt ühe menetluspoole kodakondsusel.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ülalpidamisküsimustega seotud menetluse algatamise dokumendid tuleb esitada selle advokaadi kaudu, kes esindab menetluspoolt kohtus.

Advokaadi abi ei ole vaja kasutada, kui ülalpidamist käsitlev otsus lisatakse vastastikusel kokkuleppel lahuselu alustavate abikaasade vahelisse kokkuleppesse. Sel juhul esitatakse kokkulepe kohtule, kes selle läbi vaatab ja heaks kiidab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 711).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Isik, kes annab asja tsiviilkohtusse, peab maksma registreerimistasu (contributo unificato di iscrizione a ruolo). Selle tasu suurus oleneb kohtuasja liigist ja nõude suurusest.

Registreerimistasu tuleb maksta ka kohtu tehtud määruste puhul.

Samas ei tule neid registreerimistasusid maksta juhul, kui kohtuasi on seotud elatise maksmisega lastele.

Menetluspooled peavad tasuma ka neid kohtus esindavate advokaatide tasud. Eeldatavate õigusabikulude suurust ei ole võimalik prognoosida, sest see oleneb vaidluse keerukusest.

Isik, kellel puuduvad piisavad vahendid, võib paluda, et talle määrataks tasuta advokaat, kelle tasud maksab riik (tasuta õigusabi).

Käesoleva teksti koostamise ajal on hagejal õigus saada tasuta õigusabi, kui tema aastane maksustatav tulu ei ületa tema viimase maksudeklaratsiooni kohaselt 11 493,82 eurot (ministri 16. jaanuari 2018. aasta määrus, mis on avaldatud 28. veebruari 2018. aasta ametlikus väljaandes (gazzetta ufficiale) nr 49). Seda piirmäära ajakohastatakse korrapäraselt. Kui asjaomane isik elab koos abikaasa, registreeritud partneri või teiste perekonnaliikmetega, võetakse aastase kogutulu arvutamisel arvesse kõigi perekonnaliikmete, sealhulgas hageja tulu.

Kui asjaomane isik elab koos abikaasa või teiste perekonnaliikmetega, võetakse aastase kogutulu arvutamisel arvesse kõigi perekonnaliikmete, sealhulgas hageja tulu. Sel juhul suurendatakse tasuta õigusabi saamise õigust andva maksimaalse tulu summat 1032,91 euro võrra iga perekonnaliikme kohta, kellega hageja koos elab.

Tasuta õigusabi taotlus esitatakse selle kohtu tööpiirkonnas asuvale advokatuurile (consiglio dell’ordine degli avvocati), kes on pädev asja menetlema.

Taotluses tuleb esitada nõude alused ja õiguslik alus ning taotlusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid. Advokatuur ei rahulda tasuta õigusabi taotlust, kui kohtule esitatud nõue on ilmselgelt alusetu.

Kui advokatuur otsustab tasuta õigusabi taotluse rahuldada, võib asjaomane isik valida volitatud advokaatide nimekirjast advokaadi, kes hakkab talle õigusabi osutama.

Mõned advokatuurid otsustavad ise, milline advokaat asjaga tegelema hakkab.

Tasuta õigusabi taotluse võib esitada menetluse mis tahes etapis ja mis tahes kohtuastmes ning taotluse rahuldamise korral antakse tasuta õigusabi ka järgnevates kohtuastmetes.

Eespool osutatud tulu piirmäära ei tohi ületada kogu menetluse jooksul.

Kui tasuta õigusabi taotlus lükatakse tagasi, võib asjaomane isik esitada selle taotluse uuesti kohtule, kes on pädev asja menetlema.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohtumäärus, millega määratakse kindlaks ja mõistetakse välja maksmisele kuuluv elatissumma, on täitmisele pööratav kohtulahend ning kujutab endast seega täitedokumenti.

Kohtumäärusega, milles tunnistatakse õigust saada elatist, pannakse ülalpidamiskohustuslasele kohustus maksta õigustatud isikule selline summa, mis on vajalik tema põhivajaduste rahuldamiseks (toit, eluasemekulud, rõivastega seotud kulud ning inimväärse elu elamiseks vajalike minimaalsete kaupade ja teenustega seotud kulud). Maksmisele kuuluva elatissumma kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma ka ülalpidamiskohustuslase rahalisi võimalusi.

Lahus elavale abikaasale makstava elatise summa kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma ka abikaasade abieluaegset elatustaset.

Alaealistele lastele või täisealistele, kuid rahaliselt veel vanematest sõltuvatele lastele makstava elatise summa kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma nende hariduse omandamisega seotud vajadusi.

Elatise summat kohandatakse automaatselt vastavalt ISTATi indeksitele või mis tahes muudele näitajatele, milles pooled on kokku leppinud või mis on ette nähtud kohtumääruses.

Makstavat elatise summat võidakse hiljem muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isik või ülalpidamiskohustuslane esitab selleks avalduse pädevale kohtule, kelleks on tavaliselt algse määruse teinud kohus.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Kohus näeb ette maksmise korra.

Lahuselu korral võib kohus määrata, et kolmas isik, kes peab tasuma ülalpidamiskohustuslasele (sealhulgas korrapäraselt) teatavad summad (nt tööandja), peab maksma osa rahast otse lahus elavale abikaasale.

Elatist tuleb maksta õigustatud isikule.

Alaealistele lastele ette nähtud elatis makstakse sellele abikaasale, kellel on lapse isikuhooldusõigus.

Kohtu poolt täisealistele, kuid rahaliselt veel vanematest sõltuvatele lastele välja mõistetud elatis makstakse otse neile lastele, kui kohus ei otsusta teisiti.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada tavapäraseid finantskohustuste täitmisele pööramise vahendeid.

Võimalik on kohaldada ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 614-bis, milles on sätestatud stiimulid teatava toimingu tegemise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks: kohus võib menetluspoole taotlusel (ja tingimusel, et selline meede ei ole selgelt ebaõiglane) määrata, et ülalpidamiskohustuslane peab tasuma iga järgmise rikkumise, täitmata jätmise või kohtumääruse täitmisega viivitamise eest teatava rahasumma. Selline määrus kujutab endast täitedokumenti, mille alusel saab rikkumise või täitmata jätmise eest maksmisele kuuluvad summad sisse nõuda.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise saamise õigus ei aegu. Mis tahes üksikute osamaksete suhtes, mille tasumise tähtaeg on saabunud, kuid mida ära ei maksta, kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega (tsiviilseadustiku artikli 2948 lõige 2). Lisaks peatatakse aegumistähtaja arvestamine abikaasade vahel ja nende isikute vahel, kes teostavad vanemlikku vastutust ülalpidamist saama õigustatud isikute suhtes.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Vt järgmine punkt.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Hiljuti loodi riiklik fond, millest makstakse elatist rahalistes raskustes abikaasadele, kes ei suuda end ise ülal pidada, ning nendega koos elavatele alaealistele lastele ja raske puudega täiskasvanud lastele, kui teine abikaasa, kes on kohustatud elatist maksma, ei tee seda.

Selle elatise saamiseks (justiitsministeeriumilt (ministero della giustizia)) peab asjaomane isik esitama elukohajärgsele kohtule avalduse.

Justiitsministeerium maksab elatise välja ettemaksena. Seejärel nõuab justiitsministeerium võlgnetavad summad ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud abikaasalt sisse.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Isik, kellel on õigus saada elatismakseid teises liikmesriigis elavalt isikult, võib saada abi Itaalia keskasutuselt. Määruse (EÜ) nr 4/2009 VII peatükis sätestatud koostöösüsteemi kasutades peab ta esitama avalduse tema elatise saamise õigust tunnistava otsuse tunnustamiseks, täidetavaks tunnistamiseks ja täitmisele pööramiseks selle liikmesriigi keskasutuse kaudu, kus on ülalpidamiskohustuslase alaline elukoht.

Justiitsministeeriumi alaealiste asjade ja kogukondade osakond (ministero della giustizia – dipartimento per la giustizia minorile e di comunità) on Itaalia keskasutus, kellele on määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 49 alusel tehtud ülesandeks sisse nõuda elatise summad piiriüleste vaidluste korral Euroopa õigusruumis.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Itaalia keskasutuse kontaktandmed:

Ministero della Giustizia, Dipartimento per la Giustizia Minorile e di Comunità

Via Damiano Chiesa 24

00136 ROME

Tel: (+39) 06 68188 326-331-535

Faks: (+39) 06 06.68808 323

E-post: acitalia0409.dgmc@giustizia.it

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab teises liikmesriigis ja soovib Itaalias täitmisele pöörata otsuse, millega tunnistatakse tema õigust elatisele, võib ta paluda abi oma elukohajärgse liikmesriigi keskasutuselt ning esitada selle asutuse kaudu taotluse kooskõlas artikliga 56, kasutades määruse (EÜ) nr 4/2009 VII peatükiga ette nähtud koostöösüsteemi.

Teises liikmesriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik ei saa Itaalia keskasutuselt otse abi taotleda.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt eelmine punkt.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks piiriüleste juhtumite korral kohaldatakse vahetult määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükiga ette nähtud korda.

Seega kui tegemist on kohtuasjaga, mis on seotud otsuse tunnustamise või tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisega või liikmesriigi väljastatud või juba tunnustatud otsuse täitmisele pööramisega, ning kui taotluse esitaja on alla 21aastane, antakse tasuta õigusabi automaatselt vastavalt Itaalias kehtivatele üldistele normidele tasuta õigusabile juurdepääsu kohta, olenemata tulust või sellest, kas taotlus on põhjendatud või mitte.

21aastaste ja vanemate laste elatisega seotud taotluste ja nende taotluste puhul, mis ei tulene põlvnemissuhtest (st taotluste puhul, mille on esitanud abikaasa või mõni muu isik, kes on ülalpidamist saama õigustatud isikuga suguluses või tema hõimlane), antakse tasuta õigusabi Itaalia õigusnormide kohaselt juhul, kui on täidetud tavapärased tulule esitatavad tingimused ja taotlus on hästi põhjendatud (vt punkt 7).

Itaalia keskasutus saadab tasuta õigusabi taotluse määruse (EÜ) nr 4/2009 VII peatükis sätestatud koostöösüsteemi kasutades asjaomasele advokatuurile.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Itaalia keskasutus kasutab järgmisi meetodeid VII peatüki kohaldamise raames esitatud koostöötaotluste menetlemiseks:

• julgustab rahumeelsele lahendusele jõudmist, kutsudes ülalpidamiskohustuslast üles täitma oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult;
• palub ülalpidamiskohustuslastel ühendust võtta keskasutusega, et kokku leppida asja lahendamise menetluses;
• teeb kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoha Itaalia kohalike omavalitsusüksuste riikliku registri (indice nazionale dei comuni italiani) ja vanglate ameti (amministrazione penitenziaria) andmebaasi kaudu või kohalike rahvastikuregistri büroodega ühendust võttes;
• kogub teavet ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja varade kohta maksupolitsei (polizia tributaria) abil;
• hõlbustab koostöös kohtuasutustega dokumentide hankimist, nagu on sätestatud määruse artikli 51 lõike 2 punktis g;
• hõlbustab tasuta õigusabi pakkumist, nagu on selgitatud käesoleva teabelehe punktides 7 ja 18.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Need mõisted hõlmavad vanemate ühiseid ülalpidamiskohustusi oma alaealiste laste ees vastavalt vanemate finantsvahenditele ja olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Ülalpidamiskohustus laieneb endisele abikaasale, kui ta ei suuda end ise oma finantsvahenditega ülal pidada.

Elatist peavad maksma vanemad oma lastele ja/või endised abikaasad teineteisele ja täiskasvanud lapsed oma vanematele, kui vanemad ei suuda end ise oma vara või sissetulekuga ülal pidada.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Ülalpidamiskohustus lõpeb, kui laps saab täisealiseks, s.t 18aastaseks, välja arvatud juhul, kui laps ei suuda pärast täisealiseks saamist end ise ülal pidada. Nii on see juhul, kui lapsel on füüsiline või vaimuhaigus või kui laps ei saa töötada, sest ta õpib kõrgkoolis või kutseõppeasutuses, või poja puhul siis, kui ta on ajateenistuses.

Vastavalt Küprose õigusele ning konkreetsemalt vanemate ja laste vahelisi suhteid käsitleva seaduse nr 216/90 artiklile 34 on ka täiskasvanud lastel kohustus pidada ülal oma vanemaid.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Te peaksite pöörduma kohtu poole ja konkreetsemalt oma elukohajärgse prefektuuri perekonnakohtu poole.

Menetlus algab esialgse taotluse esitamisega elatise väljamõistmiseks. Sellele tuleb lisada taotleja vande all antud ütlused, mis kantakse kohturegistrisse. Taotlus edastatakse kostjale (ülalpidamiskohustuslasele), kellel on õigus saada ära kuulatud ja esitada vastulause. Kui kaks poolt jõuavad kokkuleppele, tehakse elatismäärus vastastikusel kokkuleppel. Vastasel juhul arutatakse taotlust kohtuistungil ning kohus teeb otsuse mõlema poole antud ütluste alusel.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine (s.t alla 18aastane), esitab taotluse elatise saamiseks ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel ja tema kasuks tema eestkostja (näiteks ema).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Perekonnakohtute seaduse nr 23/90 (muudetud kujul) artiklis 12 on sätestatud, et kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine, on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase elukohajärgne kohus (artikli 12 lõike 1 punkt b). Kõigil muudel juhtudel (s.t kui ülalpidamist saama õigustatud isik on täisealine), on pädev taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isiku) või ülalpidamiskohustuslase elu- või tegevuskohajärgne kohus (artikli 12 lõike 1 punkt a).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Taotleja võib pöörduda kohtu poole isiklikult või advokaadi vahendusel.

Menetlust on kirjeldatud punktis 3.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Menetluse raames tuleb tasuda advokaaditasud (kui taotlejat esindab advokaat) ja tegelikud kohtukulud. Summa suurus on kindlaks määratud Küprose ülemkohtu poolt perioodiliselt avaldatud eeskirjades. Kulude täpne suurus sõltub menetluse kestusest ja/või keerukusest. Kui taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib ta taotleda tasuta õigusabi vastavalt seadusele nr 165(I)/2002 (muudetud).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise

Kohus võib ette näha ühe järgmistest ülalpidamise viisidest: vanem peab maksma elatist lapsele, laps peab maksma elatist vanemale ning endine abikaasa peab maksma elatist endisele abikaasale. Elatise summa arvutamisel võetakse arvesse ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ning ülalpidamiskohustuslase rahalisi vahendeid. Elatis hõlmab kõike, mis on vajalik ülalpidamist saama õigustatud isiku toimetulekuks ja heaoluks ning lisaks tema hariduskulude katmiseks, kui see on asjakohane (seaduse nr 216/90 artikkel 37).

Ülalpidamismääruse võib kohus üle vaadata taotleja (või tema esindaja) avalduse alusel, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elamiskulud või perekondlikud asjaolud on muutunud või kui muutub ülalpidamiskohustuslase olukord (seaduse nr 216/90 artikli 38 lõige 1).

Lisaks elatise summa muutmisele isiku olukorras või kuludes toimunud muutuste tõttu on seadusega (seaduse nr 216/90 artikli 38 lõige 2) ette nähtud elatise summa automaatne suurendamine 10% iga 24 kuu järel, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse igakuiselt ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema eestkostjale või nende advokaadile pangaülekande või tšekiga või sularahas.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane keeldub maksmast, kogutakse elatist samalaadselt trahvimaksetele. Menetluse käigus väljastatakse summa kinnipidamise korraldus (seaduse nr 216/90 artikkel 40).

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Vastavalt seaduse nr 232/91 artikli 9 lõikele 3 võidakse ülalpidamiskohustuslane vabastada elatismääruse alusel maksmisele kuuluva summa tasumisest üle kahe aasta pikkuseks perioodiks.

Mis tahes ajavahemikku, mille jooksul ülalpidamiskohustuslane viibib väljaspool Küprose Vabariiki, ei võeta arvesse eespool nimetatud perioodi arvutamisel.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Riigi tasandil selline asutus või organisatsioon puudub.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Vt eespool antud vastus.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah, sellisel juhul võib taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isik) paluda abi vabariigi keskasutuselt, s.t justiits- ja avaliku korra ministeeriumilt.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Asjaomane isik või tema advokaat võib keskasutusega ühendust võtta telefoni teel, kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) või isiklikult kohale minnes.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isik) asub teises riigis ja ülalpidamiskohustuslane asub Küprosel, võib taotleja paluda justiits- ja avaliku korra ministeeriumilt kui keskasutuselt abi oma asukohariigi asjakohase keskasutuse kaudu, kuid ta ei saa pöörduda otse Küprose keskasutuse poole.

Teise võimalusena võib ta pöörduda advokaadi vahendusel otse kohtu poole.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Erijuhtudel võib Küprose keskasutusega ühendust võtta telefoni teel või kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) ning see asutus võib abistada kirjaliku elatisnõude edastamisel pädevale siseriiklikule kohtule.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Küprose suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Uue ülalpidamiskohustuste määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009) rakendamise raames edastatakse taotlused nüüd otse vabariigi keskasutuse kaudu vabariigi pädevale kohtule.

Õiguskaitse kättesaadavust hõlbustatakse ka õigusabi pakkumise kaudu nii siseriiklike õigusnormide (s.t seadus nr 165(I)/2002) kui ka asjakohase ELi direktiivi (mis käsitleb õigusabi andmist piiriüleste vaidluste korral) alusel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Selleks et tagada artikli 51 nõuetekohane rakendamine, teeb keskasutus tihedat koostööd riigi teiste pädevate asutustega, et muu hulgas saada nõutud teavet – näiteks ülalpidamiskohustuslase elu- ja tegevuskoha aadress, teave tulude kohta jne –, teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ja tagada kohtudokumentide ülalpidamiskohustuslasele kättetoimetamine, leides ja edastades kohtuorganitele kättetoimetamiseks kehtiva aadressi.

Olenemata võimalusest saada õigusabi tehakse eespool nimetatud toimingud ja edastatakse määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased taotlused keskasutuse kaudu, mistõttu ei teki vajadust õigusabi järele.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Läti siseriiklikud õigusnormid ei sisalda mõiste „elatis“ põhjalikku määratlust, kuid teatavates teise isiku ülalpidamist käsitlevates küsimustes lähtutakse üldiselt kokkulepitud käsitlusest. Näiteks tähendab elatis lapsele kulusid, mida iga vanem peab lapse eest kandma olenemata vanema rahalisest olukorrast. Lapsele mõeldud elatise miinimumsumma määrab kindlaks valitsus (Ministru cabinets). Lapsele mõeldud elatise õiguslik määratlus on sätestatud elatise tagamise fondi (Uzturlīdzekļu garantiju fonds) käsitlevas seaduses.

Paljude ülalpidamiskohustusega seotud küsimuste üldine käsitus põhineb kohtupraktikal, kusjuures ülalpidamiskohustusele võidakse viidata eri nimetuste kaudu (nt „elatis“ (uzturlīdzekļi) või „varasema elatustaseme tagamiseks makstav hüvitis“ (līdzekļi iepriekšējā labklājības līmeņa nodrošināšanai)). Näiteks aktsepteeritakse üldiselt käsitust, et abikaasadevahelistes suhetes tähendab elatis pikaajalist rahalist abi, mida üks abikaasa annab teisele abikaasale, kelle materiaalne olukord on halvenenud.

Elatist maksma kohustatud isikud

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma lapsi.

Vanemad on kohustatud last ülal pidama seni, kuni laps on suuteline end ise ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus ei lõpe seega lapse täisealiseks saamisega. Kuid kohus võib hinnata, kas elatisnõue tuleks rahuldada, kui laps on saanud täisealiseks ja ei jätka hariduse või kutse omandamist ning on suuteline end ise tööga ülal pidama, kuid ei tee seda. Vanemate kohustus oma lapsi ülal pidada peab olema proportsionaalne vanemate rahaliste võimalustega. Sellegipoolest on igal vanemal kohustus maksta valitsuse kindlaksmääratud miinimumelatist olenemata oma rahalisest olukorrast. Vanemad on kohustatud last ülal pidama sõltumata sellest, kas laps elab koos ühe või mõlema vanemaga või eraldi.

Lapse ülalpidamine tähendab lapsele toidu, rõivaste, eluaseme ning tervishoiu, isikuhoolduse, hariduse ja kasvatuse võimaldamist (tagades nii lapse vaimse kui ka füüsilise arengu kooskõlas lapse isiksuseomaduste, oskuste ja huvidega ning valmistades lapse ette ühiskonnale kasu toovaks tööks).

Lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid.

Laste kohustus pidada ülal oma vanemaid lasub kõigil lastel võrdselt. Kui laste rahaline olukord on erinev, võib kohus määrata kindlaks iga lapse kohustuse proportsionaalselt tema rahaliste võimalustega.

Üks abikaasa on kohustatud ülal pidama teist abikaasat.

Kui abielu tunnistatakse kehtetuks ja ainult üks endistest abikaasadest oli abielu sõlmimise ajal teadlik asjaolust, et eksisteerivad abielu kehtetuks tunnistamise põhjused, on teisel abikaasal, kes ei olnud sellisest olukorrast teadlik, õigus nõuda esimesena nimetatud abikaasalt tema finantsvõimalustele vastavaid rahalisi vahendeid eesmärgiga tagada oma varasem elatustase. Ka abielu lahutamise ajal või pärast lahutust võib üks abikaasadest nõuda teiselt abikaasalt tema finantsvõimalustele vastavaid rahalisi vahendeid eesmärgiga tagada hageja varasem elatustase.

Endisele abikaasale ei pea tema varasema elatustaseme kindlustamiseks andma rahalisi vahendeid järgmistel tingimustel:

1. abielu lahutamisest või kehtetuks tunnistamisest on möödunud aeg, mis on võrdne kas abielu kestusega või kehtetuks tunnistatud abielu puhul kooselu kestusega;
2. endine abikaasa on uuesti abiellunud;
3. endise abikaasa sissetulek katab tema ülalpidamise;
4. endine abikaasa teenib endale tööga ise ülalpidamist;
5. ülalpidamiskohustuslasest endisel abikaasal puuduvad piisavad elatusvahendid või ta on töövõimetu;
6. endine abikaasa on toime pannud kuriteo oma abikaasa vastu või abikaasa ülenejate või alanejate sugulaste elu, tervise, vabaduse, vara või au vastu;
7. endine abikaasa on jätnud oma abikaasa abitusse olukorda, kuigi tal oleks olnud võimalik abikaasale abi anda;
8. endine abikaasa on tahtlikult ja alusetult süüdistanud kuriteos mis tahes punktis 6 osutatud isikut;
9. endine abikaasa elab kõlvatut või priiskavat elu;
10. üks abikaasadest sureb või arvatakse surnud olevat;
11. muud mõjuvad põhjused.

Vanavanemad on kohustatud ülal pidama oma lastelapsi.

Kui vanemad puuduvad või ei ole suutelised oma lapsi ülal pidama, lasub see kohustus võrdselt vanavanematel. Kui vanavanemate rahaline olukord on erinev, võib kohus määrata kindlaks iga vanavanema kohustuse proportsionaalselt tema rahaliste võimalustega.

Lastelapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid.

Vajaduse korral peavad kõik lastelapsed võrdsel määral ülal pidama oma vanavanemaid. Kui lastelaste rahaline olukord on erinev, võib kohus määrata kindlaks iga lapselapse kohustuse vanavanemaid ülal pidada proportsionaalselt tema rahaliste võimalustega.

Ülalpidamiskokkuleppes kindlaks määratud ülalpidamiskohustus

Pooled võivad anda ülalpidamist ülalpidamiskokkuleppe alusel. Vastavalt ülalpidamiskokkuleppele annab üks pool teisele teatavat rahalist või mitterahalist materiaalset toetust ja vastutasuks kohustub teine pool esimesena nimetatud poolt tema elu jooksul ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku erinev ülalpidamisperiood. Ülalpidamine hõlmab toitu, eluaset, rõivaid ja hoolitsust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui ülalpeetav on alaealine, hõlmab ülalpidamine ka üleskasvatamist ja põhihariduse andmist.

Isikukahju tekitamisest tulenev ülalpidamiskohustus

Kui teisele isikule ülalpidamist andma kohustatud isik talle tekitatud isikukahju tõttu sureb, läheb ülalpidamiskohustus tema surma eest vastutavale isikule. Sellise hüvitise summa määrab kindlaks kohus, võttes arvesse lahkunu vanust, tema surmaeelset suutlikkust end ise ülal pidada ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikul on endal piisavad elatusvahendid, siis nõudeõigus puudub.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud last ülal pidama seni, kuni laps on suuteline end ise ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus ei lõpe seega lapse täisealiseks saamisega. Kuid kohus võib hinnata, kas elatisnõue tuleks rahuldada, kui laps on saanud täisealiseks ja ei jätka hariduse või kutse omandamist ning on suuteline end ise tööga ülal pidama, kuid ei tee seda.

Läti õigusaktides ei ole kindlaks määratud, millised on teisele abikaasale varasema elatustaseme tagamist võimaldavad rahalised vahendid. Samuti ei ole kindlaks määratud, milliseid kohustusi tuleb täita vanemate või vanavanemate vastu.

Läti õigusaktides on määratletud lapse ülalpidamine kui lapsele toidu, rõivaste, eluaseme ning tervishoiu, isikuhoolduse, hariduse ja kasvatuse võimaldamine (tagades nii lapse vaimse kui ka füüsilise arengu kooskõlas lapse isiksuseomaduste, oskuste ja huvidega ning valmistades lapse ette ühiskonnale kasu toovaks tööks). Ülalpidamise ulatus sõltub lapse õigusest nõuetekohastele elutingimustele ja lapse tegelikest vajadustest.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Selleks et tagada mis tahes vormis elatis, peab elatist saama õigustatud isik esitama kohtule avalduse tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Õigustatud isik peab esitama kohtule avalduse ja muud vajalikud dokumendid.

Lapse vanemad võivad olla sõlminud notariaalakti (notariāls akts) vormis kokkuleppe, nähes ette igakuised elatismaksed. Selline kokkulepe kujutab endast õiguslikke tagajärgi omavat tsiviilõiguslikku tehingut, sest sellega seatakse mõlemale poolele siduv kohustus austada ja täita õiguslikult sõlmitud kokkulepet. Kui üks vanem ei täida kokkulepet teha kindlaksmääratud või perioodilisi elatismakseid, võidakse kokkulepe esitada täitmisele pööramiseks kohtutäiturile (tiesu izpildītājs).

Läti on loonud elatise tagamise fondi (Uzturlīdzekļu garantiju fonds), et maksta alaealistele lastele elatist keskvalitsuse eelarvest. Fondi vara haldab fondi haldaja (Uzturlīdzekļu garantiju fonda administrācija), kes allub vahetult justiitsministeeriumile.

Elatise tagamise fondist on võimalik elatist saada tingimusel, et elatist on esmalt proovitud kohtu kaudu sisse nõuda. Kui nõuet ei ole olnud võimalik täitmisele pöörata, võib elatist saama õigustatud isik pöörduda taotlusega fondi haldaja poole.

Fondi haldaja teeb elatise ettemakseid üksnes juhul, kui kohaldatava tsiviilkohtumenetluse raames elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa valitsuse kindlaksmääratud minimaalset elatissummat.

Fondi haldaja on kohustatud võlgnevuse ülalpidamiskohustuslaselt sisse nõudma fondist väljamakstud elatise ulatuses, ilma et selleks oleks vaja eraldi kohtuotsust.

Elatise tagamise fondist elatise saamiseks kohaldatakse järgmist menetlust.

Taotleja – lapsele mõeldud elatist saama õigustatud isik – võib pöörduda otse fondi haldaja poole, esitades taotluse ja järgmised dokumendid:

• elatise määramist käsitleva kohtuotsuse koopia;
• kohtutäituri väljastatud tõend, milles kinnitatakse, et elatise määramist käsitlevat otsust ei olnud võimalik ülalpidamiskohustuslase suhtes täitmisele pöörata või et ülalpidamiskohustuslane on täitnud elatise sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei ole maksnud valitsuse kindlaksmääratud miinimumelatise summat. Selline tõend tuleb esitada fondi haldajale ühe kuu jooksul alates tõendi väljastamise kuupäevast;
• volikiri, kui elatist nõutakse volitatud esindaja kaudu.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Jah, sugulase või lähisugulase nimel võib nõude esitada volitatud esindaja. Alaealiste laste nimel võivad nõude esitada nende seaduslikud esindajad, s.t nende vanemad või eestkostjad.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kohtualluvuse eeskirjade kohaselt on mis tahes liiki ülalpidamise sissenõudmiseks pädevad rajooni-/linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesa).

Lätis on kohtul pädevus järgmiste õigusaktide alusel:

• nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi „ülalpidamiskohustuste määrus“);
• Läti Vabariigi jaoks siduvad kahe- ja mitmepoolsed lepingud;
• tsiviilkohtumenetluse seadus, kui ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 või Läti Vabariigi jaoks siduvate kahe- ja mitmepoolsete lepingute sätted ei ole kohaldatavad.

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud, et ülalpidamisnõuetega seotud asjades on pädevad järgmised Läti kohtud:

• hagiavalduse võib esitada kostja elukohajärgsele kohtule;
• kui kostja elukoht ei ole teada või kui kostjal puudub Lätis alaline elukoht, võib hagiavalduse esitada kostjale kuuluva kinnisvara asukoha järgsele kohtule või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsele kohtule;
• lapse või vanema elatise sissenõudmisega seoses võib hagiavalduse esitada ka hageja elukohajärgsele kohtule;
• isikukahju tekitamisest tulenevate ülalpidamiskohustustega seoses võib hagiavalduse esitada ka hageja elukohajärgsele kohtule või sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kahju tekitamise koht.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Hagiavaldusega kohtu poole pöördumiseks ja nõude esitamiseks ei pea hageja kasutama advokaadi või mis tahes muu vahendaja teenuseid. Samuti ei pea hageja enne asja kohtulikku arutamist kasutama lepitusmenetlust.

Kuid asja kohtuliku arutamise ettevalmistamise raames peab kohtunik püüdma pooli lepitada. Sellest tulenevalt julgustatakse pooli saavutama vastastikust kokkulepet enne asja arutamist kohtus.

Samuti tuleb rõhutada, et pooled võivad elatisnõude küsimuses kokku leppida ka asja kohtusse andmata.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 43 lõike 1 kohaselt on kohtukulude (riigilõiv (valsts nodeva), kantseleikulud (kancelejas nodeva) ja menetluskulud (ar lietas izskatīšanu saistītie izdevumi)) riigile tasumisest vabastatud järgmised isikud:

hagejad lapsele või vanemale mõeldud elatise sissenõudmist käsitlevates asjades ning isaduse tuvastamist käsitlevates asjades, kui hagiavaldus esitatakse samaaegselt lapsele mõeldud elatise sissenõudmist käsitleva avaldusega;

taotlejad seoses lapsele või vanemale mõeldud elatise kohta välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise või tunnustamise ja täitmisega;

hagejad seoses isikule vigastuse või mis tahes muu füüsilise kahju põhjustamisega või isiku surmaga lõppenud isikukahju tekitamisest tulenevate nõuetega;

kostjad kohtu poolt lapsele või vanemale määratud elatise summa vähendamisega seotud asjades ja kohtu poolt isikule vigastuse või mis tahes muu füüsilise kahju põhjustamisega või isiku surmaga lõppenud isikukahju tekitamisest tuleneva nõude alusel määratud elatismaksete vähendamisega seotud asjades;

Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 34 lõikega 1 on nähtud ette, et hagiavaldus (prasības pieteikums) võib olla algne hagi või vastuhagi, sõltumatu hagi, mille esitab vaidluse esemega seoses kolmas isik juba menetletava asja raames, spetsiaalse kohtumenetluse raames esitatav hagi või muu hagi, mis esitatakse kohtule asjakohase õigusakti alusel. Mis tahes hagi esitamisel tuleb maksta riigilõivu järgmiselt:

kui hagi hind on kuni 2134 eurot: 15% hagi summast, kuid mitte vähem kui 70 eurot;

kui hagi hind on 2135–7114 eurot: 320 eurot + 4% hagi hinnast, mis ületab 2134 eurot;

kui hagi hind on 7115–28 457 eurot: 520 eurot + 3,2% hagi hinnast, mis ületab 7114 eurot;

kui hagi hind on 28 458–142 287 eurot: 1200 eurot + 1,6% hagi hinnast, mis ületab 28 457 eurot;

kui hagi hind on 142 288–711 435 eurot: 3025 eurot + 1% hagi hinnast, mis ületab 142 287 eurot;

kui hagi hind on üle 711 435 euro: 8715 eurot + 0,6% hagi hinnast, mis ületab 711 435 eurot.

Elatise sissenõudmist käsitlevates asjades loetakse hagi hinnaks ühe aasta jooksul maksmisele kuuluva elatise summa.

Neile välisriigi hagejatele või taotlejatele, kellel on õigus saada tasuta õigusabi ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel, annab Lätis õigusabi kõnealuse määrus kohaselt määratud keskasutus ehk elatise tagamise fondi haldaja. Nimetatud haldaja võimaldab tasuta õigusabi ning esindaja kasutamist Läti kohtutes ja täitevasutustes neile Läti ja välisriigi ülalpidamist saama õigustatud isikutele, kellel on õigus saada menetlusabi ülalpidamiskohustuste määruse alusel.

Ülalpidamiskohustuste määrusega hõlmamata juhtudel annab Läti riik tasuta õigusabi isikutele, kelle eriolukord või kelle varad ja sissetulek ei võimalda neil oma õigusi kaitsta. Tasuta õigusabi antakse kooskõlas riigi õigusabi seadusega.

Sellistel juhtudel antakse õigusabi menetlusdokumentide koostamisega, kohtumenetluse ajal toimuvate õigusalaste konsultatsioonidega ja kohtus esindamisega seotud kulude katteks. Piiriüleste vaidluste korral on isikul lisaks eespool nimetatud abile õigus kasutada ka tõlgi teenuseid, lasta tõlkida teatavaid kohtuväliseid ja kohtudokumente või hageja esitatud dokumente, mis on vajalikud asjas otsuse tegemiseks, ning teatavatel juhtudel on isikul ka õigus kohtuistungile saabumisega seotud reisikulude hüvitamisele. Riik ei kata kohtukulusid. Kohtukulud sisaldavad riigilõivu, kantseleitasu ja menetluskulusid, näiteks tunnistajatele ja ekspertidele makstavaid tasusid, tunnistajate küsitlemisega seotud kulusid, hagiavalduse koopia ja kohtukutse kostjale kättetoimetamisega seotud kulusid jne. Kohus võib siiski pärast isiku rahalise olukorra hindamist vabastada ta täielikult või osaliselt kohtukulude riigieelarvesse tasumise kohustusest või võimaldada tal maksta need kulud osamaksetena.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kui kohus määrab lapsele ülalpidamise, võib ta selle ette näha kindlasummalise elatisena või muus vormis, näiteks toidu, rõivaste, eluaseme vms andmisena, või neid mõlemaid vorme kombineerides.

Kindlasummalise elatise kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel võtab kohus esmalt arvesse poolte rahalist olukorda, nende elutingimusi ja nende perekondlikku olukorda, hinnates nõuetekohaselt poolte esitatud tõendeid.

Kui kohus teeb otsuse lapsele mõeldud elatise sissenõudmise kohta, hindab ta kõiki juhtumi asjaolusid ja tõendeid ning määrab kindlaks elatise summa. Minimaalne elatis, mida iga vanem peab kooskõlas valitsuse määrustega maksma kuus igale lapsele alates lapse sünnist kuni tema 7aastaseks saamiseni, on 25% valitsuse kehtestatud ühe kuu miinimumpalgast; 7–18aastastele lastele makstav elatis moodustab 30% valitsuse kehtestatud ühe kuu miinimumpalgast.

Kindlaksmääratud elatise ja selle maksmise perioodi muutmine ning maksmisest erandite tegemine on võimalik asjaomase poole uue avalduse alusel. Sellisel juhul võib kohus elatise summa läbi vaadata uue menetluse raames, võttes arvesse muutusi asjaomaste isikute rahalises või perekondlikus olukorras, ning kohandada summat kas üles- või allapoole.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamiskohustuslane peab elatist maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule. Kui lapse üks vanem või eestkostja esitab elatisnõude lapse nimel, makstakse elatist talle, mitte lapsele. Üldjuhul makstakse elatist perioodiliselt kindlaksmääratud summas, näiteks peetakse elatismaksed kinni isiku töötasust; harvem tehakse seda muus vormis.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist vabatahtlikult, peab isik, kelle kasuks on elatis välja mõistetud, pöörduma täitekorralduse (izpildu raksts) saamiseks selle kohtu poole, kes elatisasja arutas. See täitekorraldus või muus Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud täitekorraldus tuleb esitada täitmisele pööramiseks kohtutäiturile (tiesu izpildītājs) kümne aasta jooksul alates kohtuotsuse või kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse muud aegumistähtaega. (Kui perioodilised maksed nõutakse sisse kohtuotsuse alusel, jääb täitekorraldus jõusse kogu perioodiks, mille eest on perioodilised maksed välja mõistetud, ning aegumistähtaega hakatakse arvestama iga makse tähtpäevast.) Sundtäitmist alustab kohtutäitur täitmist taotleva isiku kirjaliku avalduse alusel. Kohtutäitur peab täitekorralduse selle täitmiseks vastu võtma juhul, kui ülalpidamiskohustuslase elukoht või tema vara asukoht või tema töökoht asub kohtutäituri tööpiirkonnas (iecirknis). Kohtutäitur võib vastu võtta ka muid täitedokumente, mis tuleb täitmisele pöörata selle regionaalse kohtu (apgabaltiesa) tööpiirkonnas, kelle juures kohtutäitur tegutseb. See on piirkond, kus kohtutäituril on volitus tegutseda.

Sundtäitmise meetmed hõlmavad järgmist: sissenõude pööramine ülalpidamiskohustuslasele kuuluvale vallasvarale, sealhulgas teiste isikute valduses olevale varale, ja ülalpidamiskohustuslasele kuuluvale immateriaalsele varale asjaomase vara müümise teel; rahalise nõude pööramine ülalpidamiskohustuslase saadaolevatele summadele (töötasu, sellega samaväärsed maksed, ülalpidamiskohustuslase muu sissetulek, krediidiasutustes hoitavad hoiused); nõude pööramine ülalpidamiskohustuslasele kuuluvale kinnisvarale selle müümise teel; muude kohtuotsusega ette nähtud meetmete rakendamine.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 570 kohaselt ei tohi nõuet pöörata võlgniku varale, kui võlgnik töötab või saab pensioni või stipendiumi ja kui sissenõutav summa ei ületa seda osa tema igakuisest sissetulekust, millele on seaduse kohaselt lubatud sissenõue pöörata. Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud sellise vara kategooriad, millele ei saa sissenõuet pöörata, näiteks teatavad majapidamistarbed, kodutehnika või võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete jaoks vajalikud rõivad. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 594 on sätestatud, et kuni sissenõutava võla tasumiseni peetakse täitedokumendi alusel võlgnikule makstavast töötasust ja sellega samaväärsetest maksetest kinni summasid järgmistel tingimustel:

• alaealise lapse toitmiseks; elatise tagamise fondi haldaja kasuks algatatud elatise sissenõudmist käsitlevate asjade korral peab võlgniku töötasust või sellega samaväärsetest maksetest võlgnikule jääma 50% ühe kuu miinimumpalgast ning iga ülalpeetava alaealise lapse kohta tuleb jätta alles vahendeid riikliku sotsiaalkindlustushüvitisega võrdses summas;
• muude elatise sissenõudmist käsitlevate asjade korral võib võlgniku töötasust ja sellega samaväärsetest maksetest kinni pidada kuni 50%, kuid võlgnikule peab jääma ühe kuu miinimumpalk ja iga ülalpeetava alaealise lapse kohta tuleb alles jätta vahendeid riikliku sotsiaalkindlustushüvitisega võrdses summas.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 632 on sätestatud, et isik, kes on kohtuotsuse kohaselt ülalpidamist saama õigustatud või seda maksma kohustatud isik, võib esitada põhjendatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtuotsuse täitmisel või kohtutäituri keeldumise peale kohtuotsust täita, välja arvatud erijuhtudel; kaebus tuleb esitada sellele rajooni-/linnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub kohtutäituri büroo, kümne päeva jooksul alates vaidlustatava tegevuse toimumisest või – kui kaebuse esitajat ei teavitatud toimingute tegemise ajast – kümne päeva jooksul pärast seda, kui kaebuse esitaja sai asjaomastest toimingutest teada. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 634 on sätestatud, et kui juba täidetud kohtuotsus hiljem tühistatakse ja kui asja uuesti arutamise tulemusel tehakse kohtuotsus, millega jäetakse nõue rahuldamata, või otsustatakse kohtumenetlus lõpetada või asja kohtulikult mitte arutada, kuulub täidetud kohtuotsus tagasitäitmisele ja kõik, mis kostjalt hageja kasuks nüüdseks tühistatud kohtuotsuse alusel sisse nõuti, tuleb kostjale tagastada.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 546 kohaselt võib täitedokumendid esitada sundtäitmiseks kümne aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, tingimusel et seadusega ei ole ette nähtud muid aegumistähtaegu. Kui perioodilised maksed nõutakse sisse kohtuotsuse alusel, jääb täitedokument jõusse kogu perioodiks, mille eest on perioodilised maksed välja mõistetud, ning aegumistähtaega hakatakse arvestama iga makse tähtpäevast.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Isik võib alaealise lapsele väljamõistetud elatise saamiseks pöörduda elatise tagamise fondi haldaja poole, kui kooskõlas kohaldatava tsiviilkohtumenetlusega elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa minimaalset elatissummat.

Ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaselt võib isik taotleda elatise tagamise fondi haldajalt elatise sissenõudmist ülalpidamiskohustuslaselt, kes ei asu enam Lätis. Määruse kohaldamise eesmärgil täidab Lätis keskasutuse rolli elatise tagamise fondi haldaja.

Ülalpidamiskohustuste määruse kohaselt võib isik, kellel on seaduse alusel õigus saada elatist, pöörduda elatise tagamise fondi haldaja poole ja esitada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile adresseeritud avalduse eesmärgiga:

1. saada otsus, millega nähakse ette elatise sissenõudmine kostja elukohariigis;
2. lasta elatise summat muuta (suurendada või vähendada);
3. saada otsus, millega nähakse ette elatise sissenõudmine ja lapse isast põlvnemise tuvastamine kostja elukohariigis;
4. saada otsus, millega tunnustatakse elatise sissenõudmiseks Lätis tehtud kohtuotsust, tunnistatakse see otsus täidetavaks või pööratakse see täitmisele.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatise tagamise fondi haldaja saab maksta lapsele elatist ülalpidamiskohustuslase asemel juhul, kui kooskõlas kohaldatava tsiviilkohtumenetlusega elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa valitsuse kindlaksmääratud elatise miinimumsummat. Kui elatismakseid teeb elatise tagamise fondi haldaja, on tal õigus võtta meetmeid makstud summade sissenõudmiseks koos viivistega (vt vastus küsimusele nr 3).

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui hageja ja lapse alaline elukoht on Lätis, kuid ülalpidamiskohustuslane elab teises riigis, võib hageja pöörduda elatise tagamise fondi haldaja poole, kui kooskõlas kohaldatava tsiviilkohtumenetlusega elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa elatise miinimumsummat.

Kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis ja tal puudub Lätis vara, millele saaks nõude pöörata, peaks hageja enne elatise tagamise fondi haldaja poole pöördumist laskma kohtuotsuse tunnustada ja täita asjaomases välisriigis. Kui kohtuotsuse täitmine asjaomases välisriigis osutub võimatuks, võib hageja pöörduda fondi haldaja poole avaldusega, milles taotleb, et ülalpidamiskohustuslase asemel maksaks sissenõutava elatise välja fond.

Ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 kohase keskasutuse rolli täidab elatise tagamise fondi haldaja (vt vastused küsimustele nr 3 ja nr 13) ning määruse kohaldamisalas abi saamiseks võib isik pöörduda fondi haldaja poole.

Kui Läti kohus teeb otsuse elatise sissenõudmise kohta ja Lätis elav isik soovib, et seda otsust tunnustataks ja/või täidetaks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, või kui ta soovib saada kohtuotsust teises Euroopa Liidu liikmesriigis elava ülalpidamiskohustuslase vastu, võib elatise tagamise fondi haldaja ülalpidamiskohustuste määruse alusel aidata sellel isikul edastada Lätis tehtud kohtuotsuse asjakohasele välisriigile tunnustamise ja/või täitmise eesmärgil ning selles riigis otsuse tegemise eesmärgil.

Elatise tagamise fondi haldaja võib maksta alaealisele lapsele elatist ülalpidamiskohustuslase asemel ning võib anda teavet ülalpidamist käsitlevate küsimuste kohta.

(Vt vastused küsimustele nr 3 ja nr 13.)

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Elatise tagamise fondi haldaja (Uzturlīdzekļu garantiju fonda administrācija) kontaktandmed on järgmised:

Aadress: Pulkveža Brieža iela 15, Riga

LV-1010, Latvia

Telefon: +371 67830626

Faks: +371 67830636

E-post: pasts@ugf.gov.lv

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik asub teises ELi liikmesriigis ja ülalpidamiskohustuslane asub Lätis, võib õigustatud isik esitada ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel taotluse oma elukohariigi keskasutusele. Taotluses võidakse taotleda otsust elatise Lätis – ülalpidamiskohustuslase elukohariigis – sissenõudmise kohta; samuti võidakse taotleda otsust elatise sissenõudmiseks Lätis samaaegselt isaduse tuvastamisega; või otsust, millega tunnistatakse Lätis täidetavaks välisriigi otsus elatise sissenõudmise kohta või otsus välisriigi otsuse täitmisele pööramise kohta. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel täidab välisriigi keskasutus vajalikud formaalsused ja edastab ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse Läti keskasutusele, mis on määratud vastavalt ülalpidamiskohustuste määrusele. Läti keskasutus, milleks on elatise tagamise fondi haldaja, aitab välisriigi taotlejal esitada välisriigis tehtud kohtuotsuse Lätis täitmiseks või tunnustamiseks ja täitmiseks või aitab tal esitada elatise sissenõudmise taotluse sellele Läti kohtule, kelle tööpiirkonnas ülalpidamiskohustuslane elab, või taotluse elatise sissenõudmiseks Lätis samaaegselt isaduse tuvastamisega.

Kui kohaldatava tsiviilkohtumenetluse raames elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa minimaalset elatissummat, võib isik, kes elab koos oma lapsega alaliselt Lätis ja kes on deklareerinud nii enda kui ka oma lapse alalise elukohana Läti, taotleda elatise tagamise fondi haldajalt elatise maksmist.

Ülalpidamiskohustuste määruse alusel peab isik esitama taotluse oma elukohariigi keskasutusele. Lätis elav isik võib esitada elatise tagamise fondi haldajale taotluse järgmisel eesmärgil:

1. saada otsus, millega nähakse ette elatise sissenõudmine kostja elukohajärgses Euroopa Liidu liikmesriigis;
2. saada otsus, millega nähakse ette elatise sissenõudmine koos isaduse tuvastamisega kostja elukohajärgses Euroopa Liidu liikmesriigis;
3. saada otsus, millega tunnustatakse elatise sissenõudmise kohta juba tehtud otsust, tunnistatakse see täidetavaks ja nähakse ette selle otsuse täitmine kostja elukohajärgses Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kui kohaldatava tsiviilkohtumenetluse raames elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa minimaalset elatissummat, võib isik, kes elab koos oma lapsega alaliselt Lätis ja kes on deklareerinud nii enda kui ka oma lapse alalise elukohana Läti, taotleda elatise tagamise fondi haldajalt elatise maksmist.

Elatise tagamise fondi haldaja (Uzturlīdzekļu garantiju fonda administrācija) kontaktandmed on järgmised:

Aadress: Pulkveža Brieža iela 15, Riga

LV-1010, Latvia

Telefon: +371 67830626

Faks: +371 67830636

E-post: pasts@ugf.gov.lv

Ülalpidamiskohustuste määruse kohaldamise eesmärgil täidab Lätis keskasutuse rolli elatise tagamise fondi haldaja.

Elatise tagamise fondi haldaja teeb ülalpidamist saama õigustatud isikule elatise ettemakseid ülalpidamiskohustuslase asemel juhul, kui kohaldatava tsiviilkohtumenetluse raames elatise sissenõudmiseks tehtud kohtuotsuse täitmine on osutunud võimatuks või kui ülalpidamiskohustuslane täidab küll sissenõudmist käsitleva kohtuotsuse, kuid ei maksa minimaalset elatissummat.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

2007. aasta Haagi protokoll on Lätile siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

2007. aasta Haagi protokoll on Lätile siduv.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 43 kohaselt on kohtukulude riigile tasumisest vabastatud järgmised isikud:

• hagejad lapse või vanema elatise sissenõudmist käsitlevates asjades ning isaduse tuvastamist käsitlevates asjades, kui hagiavaldus esitatakse samaaegselt lapse elatise sissenõudmist käsitleva avaldusega;
• taotlejad seoses lapsele või vanemale mõeldud elatise kohta välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise või tunnustamise ja täitmisega;
• kostjad kohtu poolt lapsele või vanemale määratud elatise summa vähendamisega seotud asjades.

Kui varasema elatustaseme tagamise eesmärgil esitab elatise sissenõudmise taotluse endine abikaasa või kui sellise taotluse esitab isik, kes taotleb endisele abikaasale määratud elatise sissenõudmise kohta välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist või täitmist, võib kohus või kohtunik vastavalt artikli 43 lõikele 4 pärast füüsilise isiku finantsolukorra hindamist vabastada taotleja täielikult või osaliselt kohtukulude riigile tasumisest või võib kohtukulude riigile tasumise edasi lükata või näha ette selle tasumise osamaksetena.

Neile välisriigi hagejatele või taotlejatele, kellel on õigus saada tasuta õigusabi ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel, annab Lätis õigusabi kõnealuse määrus kohaselt määratud keskasutus ehk elatise tagamise fondi haldaja. Nimetatud haldaja võimaldab tasuta õigusabi ning esindaja kasutamist Läti kohtutes ja täitevasutustes neile Läti ja välisriigi ülalpidamist saama õigustatud isikutele, kellel on õigus saada tasuta õigusabi ülalpidamiskohustuste määruse alusel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Läti on muutnud mitut siseriiklikku õigusakti, et ülalpidamiskohustuste määruse alusel määratud keskasutusel oleks võimalik täita nimetatud määruse artiklis 51 sätestatud ülesandeid. Muudetud kujul tagatakse Läti õigusaktidega tasuta õigusabi andmine ülalpidamist saama õigustatud isikutele, kes asuvad välisriigis, või taotlejatele, kellel on õigus saada tasuta õigusabi vastavalt ülalpidamiskohustuste määrusele, sealhulgas asjaomaste isikute esindamiseks kohtutes ja täitevasutustes. Selleks et teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isikute elukoht Lätis või saada teavet ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isiku sissetuleku ja talle kuuluva mis tahes vara asukoha kohta Lätis, on Läti keskasutusel – elatise tagamise fondi haldajal – vahetu juurdepääs Läti eri registritele, mis sisaldavad asjakohast teavet. Teave, mida keskasutusel on võimalik saada otse vastavatest registritest, võimaldab tal täita dokumentide ja tõendite kogumisega seotud ülesandeid. Menetluste alustamiseks või hõlbustamiseks, vajalike ajutiste meetmete tagamiseks ja tõendite saamiseks on fondi haldajal õigus pöörduda Läti kohtute poole hagejate või taotlejate nimel. Fondi haldaja võib hageja nimel esitada hagi lapse põlvnemise kindlaksmääramiseks otse kohtule, kui hagiavaldus esitatakse samaaegselt elatise sissenõudmist käsitleva avaldusega.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Vanemate kohustus hoolitseda oma laste eest

Vanemad on kohustatud hoolitsema oma alaealiste laste eest. Ülalpidamise viis ja vorm määratakse kindlaks vanematevahelise kokkuleppega. Elatise summa peab vastama alaealise vajadustele ja tema vanemate rahalisele olukorrale; see peab tagama lapse arenguks vajalikud tingimused. Mõlemad vanemad peavad toetama oma alaealist last vastavalt oma rahalisele olukorrale (tsiviilseadustiku (Civilinis kodeksas) artikkel 3.192). Teatavatel seaduses sätestatud juhtudel peavad vanemad ülal pidama oma täisealisi (kuni 24-aastaseid) lapsi, kui nad on võimelised seda tegema (tsiviilseadustiku artikli 3.192 lõige 1).

Täisealiste laste kohustus hoolitseda oma vanemate eest

Täisealine laps on kohustatud hoolitsema oma vanemate eest, kes on kaotanud töövõime ja vajavad toetust. Elatist makstakse (või mõistab välja kohus) kindlaksmääratud summas igakuiste maksetena (tsiviilseadustiku artikkel 3.205).

Abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus

Kohus võib lahuselu otsust tehes mõista süüdiolevalt abikaasalt abivajava abikaasa kasuks välja elatise, välja arvatud juhul, kui abikaasad on ülalpidamise suhtes omavahel kokku leppinud. Elatise võib välja mõista ühekordse summana või igakuiste elatismaksetena või vara üleandmisena (tsiviilseadustiku artikkel 3.78). Abielu kehtetuks tunnistamise korral on abikaasal, kes ei ole selles süüdi ning vajab ülalpidamist, õigus nõuda süüdiolevalt abikaasalt ülalpidamist maksimaalselt kolme aasta jooksul (tsiviilseadustiku artikkel 3.47).

Endiste abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus

Kohus mõistab abielu lahutamise otsuse tegemisel abivajava abikaasa kasuks välja elatise, välja arvatud juhul, kui abikaasad on lahutusjärgse ülalpidamise suhtes omavahel kokku leppinud. Abikaasal puudub õigus ülalpidamisele, kui tema vara või sissetulek on piisav, et ennast täielikult ülal pidada. Eeldatakse, et ülalpidamine on vajalik, kui abikaasa kasvatab abielust sündinud alaealist last või on oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu töövõimetu. Abielulahutuses süüdi oleval abikaasal puudub õigus ülalpidamisele. Elatist välja mõistes või selle summa üle otsustades võtab kohus arvesse abielu kestust, ülalpidamise vajadust, endiste abikaasade omanduses olevat vara, nende tervislikku seisundit, vanust, töövõimet, töötu abikaasa töö leidmise võimalusi ning muid olulisi asjaolusid. Elatise võib välja mõista ühekordse summana, igakuiste elatismaksetena või vara üleandmisena (tsiviilseadustiku artikkel 3.72).

Muude pereliikmete vastastikune ülalpidamiskohustus

Võimaluse korral peab täisealine õde või vend pidama ülal oma alaealist õde või venda, kes vajab abi, kellel pole vanemaid või keda vanemad ülal ei pea (tsiviilseadustiku artikkel 3.236). Täisealised lapselapsed, kellel on vajalikud rahalised vahendid, peavad maksma elatist oma vanavanematele, kui vanavanemad on töövõimetud ja vajavad abi. Vanavanemad, kellel on vajalikud rahalised vahendid, peavad maksma elatist oma alaealistele lapselastele, kellel pole vanemaid või keda vanemad ülal ei pea (tsiviilseadustiku artikkel 3.237).

Elatisleping ja eluaegse annuiteedi leping

Elatislepingu kohaselt kohustub üks lepingupool, elatise maksja (elatisvõlgnik), kas tasuta või kapitali enda omandusse saamise eest maksma teisele lepingupoolele, elatise saajale, korrapäraselt elatislepingus kindlaks määratud summa või pidama elatise saajat muul viisil ülal. Elatise maksmise kohustus võib olla lisaks lepingule määratud ka seaduse, kohtuotsuse või testamendiga (tsiviilseadustiku artikkel 6.439). Eluaegse annuiteedi lepingu kohaselt annab füüsilisest isikust eluaegse annuiteedi saaja oma maja, korteri, maa või muu kinnisasja eluaegse annuiteedi maksja omandusse ning viimane on kohustatud eluaegse annuiteedi saajat ja/või tema nimetatud muud isikut või muid isikuid ülal pidama (tsiviilseadustiku artiklid 6.460 ja 6.461).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud hoolitsema oma alaealiste laste eest. Ülalpidamise viis ja vorm määratakse kindlaks vanematevahelise kokkuleppega. Elatise summa peab vastama alaealise vajadustele ja tema vanemate rahalisele olukorrale; see peab tagama lapse arenguks vajalikud tingimused (tsiviilseadustiku artikkel 3.192). Seega on vanemad põhimõtteliselt alati kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama kuni nende täisealiseks (18-aastaseks) saamiseni.

Kohustus pidada lapsi ülal kuni 24. eluaastani sõltub mitmest asjaolust. Kui vanematel on võimalik seda teha, peavad nad ülal pidama oma kuni 24-aastaseid lapsi, kes omandavad keskharidust või läbivad ametlikku kutseharidusprogrammi või omandavad kõrgharidust statsionaarses õppes, kui lapsed vajavad rahalist abi, arvestades täisealiste laste rahalist olukorda, sissetulekut, võimalust teenida ise sissetulekut ja muid olulisi asjaolusid. Vanemad ei ole kohustatud ülal pidama täisealisi lapsi, kes omandavad täiendavat kõrgharidust või kutset (tsiviilseadustiku artikli 3.192 lõige 1). Alaealiste ja täisealiste laste ülalpidamise vormi ja elatise suurust käsitlevad nõuded on samad ning sõltuvad konkreetsetest asjaoludest.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui lapsele elatist ei maksta, mõistetakse see välja kohtumenetluses. Kui vanemad või vanem oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustust ei täida, võib kohus elatise välja mõista lapse teise vanema või eestkostja (hooldaja) või laste õiguste kaitsega tegeleva riikliku asutuse algatatud kohtumenetluses. Kohus võib elatise välja mõista ka juhul, kui vanemad ei jõua abielulahutuse või lahuselu korral kokkuleppele oma alaealiste laste ülalpidamises (tsiviilseadustiku artikkel 3.194). Kui täisealise lapse vanemad või vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, võib laps esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks (tsiviilseadustiku artikli 3.192 lõige 1). Abikaasadelt, endistelt abikaasadelt ja muudelt pereliikmetelt võib samuti elatise välja mõista kohtumenetluses.

Leedus menetlevad ülalpidamisasju esimese astme kohtud. Hagiavaldus tuleb esitada kostja elukoha järgsele kohtule. Kui kostja elukoht ei ole teada, võib hagiavalduse esitada kostja vara asukoha järgsele kohtule või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsele kohtule. Kui kostjal puudub Leedu Vabariigis elukoht, võib hagiavalduse esitada kostja vara asukoha järgsele kohtule või tema Leedu Vabariigis asuva viimase teadaoleva elukoha järgsele kohtule. Hagi elatise väljamõistmiseks võib esitada ka hageja elukoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 26, 29 ja 30).

Alaealistele, kelle vanemad või täisealised lähisugulased, kellel on laste suhtes ülalpidamiskohustus, ei ole täitnud ülalpidamiskohustust rohkem kui ühe kuu jooksul, maksab elatist riik (tsiviilseadustiku artikkel 3.204). Elatisabi määrab ja maksab sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusamet. Elatisabi taotlemiseks peab taotleja (vanem, kellele kohus on määranud lapse isikuhooldusõiguse, või eestkostja/hooldaja) esitama järgmised dokumendid: elatisabi taotlus, kohtuotsus või kohtu kinnitatud leping lapse ülalpidamiskohustuse määramise kohta (või selle tõendatud koopia, ärakiri või väljavõte), kus on näidatud lapsele määratud elatise summa, ning dokumendid, mis tõendavad, et laps on Leedu kodanik, kodakondsuseta isik või Leedus elav alalise elamisloaga välismaalane, et lapsele ei ole makstud elatist või osa elatisest rohkem kui ühe kuu jooksul, et taotleja on Leedu kodanik, kodakondsuseta isik või Leedus elav alalise elamisloaga välismaalane (juhul kui sotsiaalkindlustusamet ei saa nimetatud dokumente või andmeid hankida riiklikest või asutuste registritest või riiklikest infosüsteemidest). Seaduses sätestatud menetluse kohaselt elatisabi makstes omandab sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusamet alates elatisabi maksmise hetkest õiguse nõuda võlgnikult sisse makstud summad ja võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest arvestatud viivis. Makstud elatisabi summade ja/või viivise sissenõudmise otsus kujutab endast täitedokumenti.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Jah. Alaealise nimel võib taotluse esitada tema seadusjärgne esindaja (vanem, kasuvanem, eestkostja, hooldaja). Taotluse võib esitada ka isik, kellel on volitus esindada füüsilist isikut kohtus (advokaat, õigusnõustaja jne). Füüsilist isikut võib kohtus volituse alusel esindada ka juriidilise kõrgharidusega isik, tingimusel et ta esindab oma lähisugulast või abikaasat (elukaaslast). Lähisugulasteks peetakse kuni teise astme (kaasa arvatud) otsejoones sugulasi (vanemad ja lapsed, vanavanemad ja lapselapsed) ning külgjoones sugulasi (õed-vennad) (tsiviilseadustiku artikkel 3.135).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Leedus menetlevad ülalpidamisasju esimese astme kohtud. Hagiavaldus tuleb esitada kostja elukoha järgsele kohtule. Kui kostja elukoht ei ole teada, võib hagiavalduse esitada kostja vara asukoha järgsele kohtule või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsele kohtule. Kui kostjal puudub Leedu Vabariigis elukoht, võib hagiavalduse esitada kostja vara asukoha järgsele kohtule või tema Leedu Vabariigis asuva viimase teadaoleva elukoha järgsele kohtule. Hagi elatise väljamõistmiseks võib esitada ka hageja elukoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 26, 29 ja 30).

Kohtumenetluse algatamiseks ei pea hageja kasutama advokaadi või muu vahendaja teenuseid. Vt ka vastused 3. ja 4. küsimusele.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Kohtumenetluse algatamiseks ei pea hageja kasutama advokaadi või muu vahendaja teenuseid. Vt ka vastused 3. ja 4. küsimusele.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtukulud koosnevad riigilõivust ja menetluskuludest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 79). Hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu suuruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 80. Varaliste vaidluste puhul arvutatakse riigilõivu suurus nõude suuruse alusel: kuni 30 000 euro suurused nõuded – 3%, kuid mitte vähem kui 20 eurot; nõude suurus 30 000 – 100 000 eurot – 900 eurot pluss 2% 30 000 eurot ületavast summast; üle 100 000 euro suurused nõuded – 2300 eurot pluss 1% 100 000 eurot ületavast summast. Varalises vaidluses ei tohi riigilõiv olla suurem kui 15 000 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 80).

Hagides, mis puudutavad perioodiliselt makstavat elatist, määratakse nõude suurus kindlaks maksete aastase kogusumma alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 85). Elatise sissenõudja on riigilõivust vabastatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 83).

Kui isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, võidakse talle anda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. Täiendav riigi õigusabi hõlmab ka tsiviilmenetluses kantud kohtukulude hüvitamist.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Vanemate ja laste vastastikune ülalpidamiskohustus

Elatise väljamõistmisel võib kohus kohustada ühte või mõlemat vanemat, kes on jätnud täitmata oma laste ülalpidamiskohustuse, maksma lastele elatist järgmiselt: 1) igakuiste maksetena, 2) ühekordse maksena, 3) vara omandiõiguse lapsele üleandmisena. Kohus võib määrata elatise ajutise maksmise kuni kohtumenetluse lõpuni. Elatise summa peab vastama lapse vajadustele ja tema vanemate rahalisele olukorrale; see peab tagama lapse arenguks vajalikud tingimused. Mõlemad vanemad peavad toetama oma lapsi vastavalt oma rahalisele olukorrale (tsiviilseadustiku artiklid 3.192 ja 3.196).

Lapse, lapsevanema, laste õiguste kaitsega tegeleva riikliku asutuse või prokuröri algatatud menetluses võib kohus elatise summat vähendada või suurendada, kui poolte rahaline olukord muutub oluliselt pärast elatise väljamõistmist. Lisaks võidakse elatise summat suurendada, kui lapse hooldusega kaasnevad lisakulud (haigus, vigastus, lühiajaline hooldus või ööpäevane hooldus). Vajaduse korral võib kohus välja mõista ka lapse edaspidised ravikulud. Eelnimetatud isikute taotlusel võib kohus muuta varem määratud ülalpidamise viisi (tsiviilseadustiku artikkel 3.201).

Täisealise lapse poolt makstav elatis tasutakse (määratakse) vanematele kindlaksmääratud kuumaksetena. Kohus võtab elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapse ja vanemate rahalist olukorda ning muid juhtumiga seotud olulisi asjaolusid. Elatise summa kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma selle vanema kõigi täiskasvanud laste kohustust pidada ülal oma vanemaid, olenemata sellest, kas hagi elatise väljamõistmiseks on esitatud kõigi laste või ainult ühe vastu (tsiviilseadustiku artikkel 3.205).

Kui elatis mõistetakse välja korrapäraste maksetena, indekseeritakse elatise summa igal aastal vastavalt inflatsioonimäärale valitsuse kehtestatud korras (tsiviilseadustiku artikkel 3.208).

Abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus

Elatise väljamõistmisel ja selle summa kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma abielu kestust, ülalpidamise vajadust, mõlema abikaasa rahalist olukorda, nende tervislikku seisundit, vanust ja töövõimet, töötu abikaasa töö leidmise võimalusi ning muid tähtsaid asjaolusid. Elatise võib välja mõista ühekordse summana, igakuiste maksetena või vara üleandmisena. Kui elatis mõistetakse välja korrapäraste maksetena ja olukord muutub märkimisväärselt, võib kumbki abikaasa taotleda maksete suurendamist, vähendamist või nende tegemise lõpetamist. Korrapärased maksed indekseeritakse igal aastal valitsuse kehtestatud korras (tsiviilseadustiku artikkel 3.78).

Endiste abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus

Elatist välja mõistes või selle summa üle otsustades peab kohus arvesse võtma abielu kestust, ülalpidamise vajadust, mõlema endise abikaasa rahalist olukorda, nende tervislikku seisundit, vanust ja töövõimet, töötu abikaasa töö leidmise võimalusi ning muid tähtsaid asjaolusid. Elatise summat vähendatakse, see mõistetakse välja ajutiselt või keeldutakse selle väljamõistmisest, kui kehtib vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) abielu kestis vähem kui aasta, 2) elatist saama õigustatud abikaasa pani teise abikaasa või tema lähisugulaste suhtes toime kuriteo, 3) elatist saama õigustatud abikaasa ebakindel majanduslik olukord tuleneb tema enda süülisest tegevusest, 4) elatist taotlev abikaasa ei panustanud abielu kestel ühisvarasse või kahjustas tahtlikult teise abikaasa või perekonna huve. Elatise võib välja mõista ühekordse summana, igakuiste maksetena või vara üleandmisena.

Kui elatis mõistetakse välja korrapäraste maksetena ja olukord muutub märkimisväärselt, võib kumbki endine abikaasa taotleda maksete suurendamist, vähendamist või nende tegemise lõpetamist. Korrapäraseid makseid makstakse ülalpidamist saama õigustatud isiku eluaja jooksul ning need indekseeritakse igal aastal vastavalt inflatsioonimäärale valitsuse kehtestatud korras. Kui endine abikaasa, kelle kasuks elatis välja mõisteti, sureb või abiellub uuesti, siis elatise maksmine lõpetatakse (tsiviilseadustiku artikkel 3.72).

Muude pereliikmete vastastikune ülalpidamiskohustus

Võimaluse korral peab täiskasvanud õde või vend pidama ülal oma alaealist õde või venda, kes vajab abi, kellel pole vanemaid või keda vanemad ülal ei pea (tsiviilseadustiku artikkel 3.236). Täisealised lapselapsed, kellel on vajalikud rahalised vahendid, peavad maksma elatist oma vanavanematele, kui vanavanemad on töövõimetud ja vajavad abi. Vanavanemad, kellel on vajalikud rahalised vahendid, peavad maksma elatist oma alaealistele lapselastele, kellel pole vanemaid või keda vanemad ülal ei pea (tsiviilseadustiku artikkel 3.237). Laste ja vanemate vahelisi ülalpidamiskohustusi käsitlevaid tsiviilseadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamiskohustuslane peab elatise maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule. Kui alaealise lapse nimel esitab taotluse vanem, makstakse elatist vanemale, mitte lapsele. Kui lapse üle seatakse eestkoste (hooldus), makstakse elatist eestkostjale, kes tohib seda kasutada ainult lapse huvides.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlus tuleb esitada kohtutäiturile. Täitemenetluse aluseks on esitatud täitedokument. Täitedokumentideks on muu hulgas kohtuotsuse alusel väljastatud täitekorraldus ja kohtumäärus. Kui täitmisele kuuluv otsus on lõplik, väljastab esimese astme kohus ülalpidamist saama õigustatud isikule viimase kirjaliku taotluse alusel täitekorralduse.

Lapse ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmine on kriminaalkorras karistatav: kriminaalseadustiku artiklis 164 on sätestatud, et isikut, kes hoiab kõrvale kohtu kehtestatud kohustusest last ülal pidada, maksta lapsele elatist või tagada lapsele muu vajalik rahaline abi, karistatakse üldkasuliku töö, vabaduse piiramise, aresti või kuni kaheaastase vabaduskaotusega. Muud laadi kohtuotsuse täitmata jätmisel võidakse isik samuti võtta kriminaalvastutusele: vastavalt kriminaalseadustiku artiklile 245 on isik, kes on jätnud täitmata mittekaristusliku kohtuotsuse, toime pannud väärteo, mis on karistatav üldkasuliku töö, trahvi, vabaduse piiramise või arestiga.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Füüsilistelt isikutelt elatise sissenõudmisel ei saa sissenõuet pöörata kodusele varale, töö- või koolitusvahenditele või muule varale, mis on vajalik elatisvõlgniku või tema perekonna ülalpidamiseks või elatisvõlgniku kutsealaseks tegevuseks või koolituseks. Eelnimetatud varade loetelu on sätestatud otsuste täitmise käsiraamatus. Lisaks ei saa sissenõuet pöörata valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärale vastavale rahasummale ega laste või puudega isiku eluks vajalikele esemetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 668).

Elatisvõlgniku töötasust või võrdväärsetest maksetest ja toetustest peetakse täitedokumendi alusel kinni valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära ületav osa seni, kuni sissenõutavad summad on täielikult tasutud: korrapäraste maksetena välja mõistetud elatise või toitja vigastuse või muu tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud kahju eest makstava hüvitise sissenõudmisel on kinnipeetava summa määr 30%, välja arvatud juhul, kui täitekorralduses või seaduses või kohtuotsuses on sätestatud teisiti. Töötasust või võrdväärsetest maksetest ja toetustest, mis ületavad valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära, peetakse kinni 50%, välja arvatud juhul, kui seaduses või kohtuotsuses on sätestatud teisiti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 736). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 739 on ka sätestatud rahasummad, millele ei saa sissenõuet pöörata (nt sünnitushüvitis ja isadushüvitis, lapsehooldustoetus jne).

Sissenõude pööramine elatisvõlgniku varale ei ole lubatud, kui elatisvõlgnik esitab kohtutäiturile tõendid, et sissenõutav summa ja täitmise kulud tasutakse kuue kuu jooksul, või kui sissenõue on pööratud võlgniku ainsale eluasemele, 18 kuu jooksul, pidades tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 736 nimetatud summad kinni võlgniku töötasust, pensionist, stipendiumist või muust sissetulekust.

Kohtuotsusel põhineva täitekorralduse võib esitada täitmiseks viie aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui kohtuotsusega nõutakse sisse korrapärased maksed, kehtib täitedokument kogu sissenõudmisperioodi jooksul ning aegumistähtaeg hakkab kulgema iga makse tähtpäeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 605).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Alaealistele lastele, kelle vanemad või täiskasvanud lähisugulased ei suuda lapse ülalpidamiskohustust täita rohkem kui ühe kuu jooksul, maksab elatist riik (tsiviilseadustiku artikkel 3.204). Elatisabi määrab ja maksab sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusamet. Elatisabi taotlemiseks peab taotleja (vanem, kellele kohus on määranud lapse isikuhooldusõiguse, või eestkostja/hooldaja) esitama järgmised dokumendid: elatisabi taotlus, kohtuotsus või kohtu kinnitatud leping lapse ülalpidamiskohustuse määramise kohta (või selle tõendatud koopia, ärakiri või väljavõte), kus on näidatud lapsele määratud elatise summa, ning dokumendid, mis tõendavad, et laps on Leedu kodanik, kodakondsuseta isik või Leedus elav alalise elamisloaga välismaalane, et lapsele ei ole makstud elatist või osa elatisest rohkem kui ühe kuu jooksul, et taotleja on Leedu kodanik, kodakondsuseta isik või Leedus elav alalise elamisloaga välismaalane (juhul kui sotsiaalkindlustusamet ei saa nimetatud dokumente või andmeid hankida riiklikest või asutuste registritest või riiklikest infosüsteemidest). Kooskõlas sätestatud menetlusega elatisabi makstes saab sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusamet alates elatisabi maksmise hetkest õiguse nõuda elatisvõlgnikult sisse makstud summad ja võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest arvestatud viivis. Makstud elatisabi summade ja/või viivise sissenõudmise otsus kujutab endast täitedokumenti.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Vt vastus 12. küsimusele.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Riigi õigusabi talitus on keskasutus, keda on volitatud täitma nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi „ülalpidamismäärus“)), nimetatud ülesandeid.

Kui elatisabi taotlus käsitleb vanema ja lapse suhtest tulenevat alla 21-aastase isiku ülalpidamiskohustust, täidab ülalpidamismääruse artiklis 51 osutatud keskasutuse ülesandeid sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusamet.

Riigi õigusabi talituse kontaktandmed:

aadress: Odminių g. 3, 01122 Vilnius, tel: +370 700 00 211, faks: +370 700 35 006, e-post: teisinepagalba@vgtpt.lt.

Sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluva riikliku sotsiaalkindlustusameti kontaktandmed:

riikliku sotsiaalkindlustusameti Mažeikiai osakond, aadress: Vasario 16-osios g. 4, LT-89225 Mažeikiai, tel: +370 (443) 26659, faks: +370 (443) 27341, e-post: mazeikiai@sodra.lt.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt vastus 14. küsimusele.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Leedus kohaldatakse 2007. aasta Haagi protokolli.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Ülalpidamismääruse kohaldamisel antakse tasuta õigusabi kooskõlas ülalpidamismääruse artiklitega 44–47, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste tsiviilkohtumenetlust reguleerivate õigusaktide rakendamise seaduse artikliga 31-5 ja riigi õigusabi seadusega. Riigi õigusabi taotlused edastatakse otse riigi õigusabi andmise eest vastutavale pädevale asutusele (riigi õigusabi talitusele ja selle kohalikele osakondadele).

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Ülalpidamismääruse rakendamiseks võttis Leedu vastu Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste tsiviilkohtumenetlust reguleerivate õigusaktide rakendamise seaduse muudatused. Neis sätestatakse asutused, kes on volitatud täitma ülalpidamismääruse kohase keskasutuse ülesandeid, ja tasuta õigusabi andmise menetlus ning volitatakse keskasutuse rolli täitvaid asutusi hankima tasuta riigi- ja kohalikelt asutustelt, muudelt asutustelt, pankadelt ja muudelt krediidi- ja finantsasutustel ning riiklikest registritest ja muudest infosüsteemidest andmeid, mis on vajalikud ülalpidamismääruses sätestatud ülesannete täitmiseks.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustused kehtestatakse seaduse alusel isikutele, kellel on vahendeid sellise isiku toetamiseks, kellega nad on veresugulased või sugulased abielu kaudu. Selle tulemusena on võimalik elatist nõuda eri inimestel, sealhulgas:

• ühel abikaasal teiselt abikaasalt või endiselt abikaasalt (tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 212, 214 ja 246) või ühel partneril teiselt partnerilt, kui nad on seotud partnerlusega, mida hõlmab muudetud 9. juuli 2004. aasta seadus teatavate partnerluste õigusmõju kohta (loi modifiée du 9 juillet 2004 relative aux effets légaux de certains partenariats), või teatavatel tingimustel endiselt partnerilt;
• lastel oma vanematelt (tsiviilseadustiku artiklid 203, 372‑2, 376‑2, 376‑3 ja 376‑4);
• isadel, emadel ja teistel ülenejatel sugulastel oma lastelt (tsiviilseadustiku artikkel 205);
• äiadel ja ämmadel oma laste abikaasadelt (tsiviilseadustiku artikkel 206).

Reegel, mille kohaselt elatis ei ole mõeldud varasemate nõuete rahuldamiseks, tähendab seda, et elatis on ette nähtud praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks, mitte varasemalt tehtud kulutuste katmiseks. Õigusjõu poolest on tegemist ümberlükatava eeldusega; see tähendab, et seda reeglit ei kohaldata, kui ülalpidamist saama õigustatud isik esitab tõendid kas selle kohta, et ta oli sunnitud enda ülalpidamiseks võlgu võtma, või selle kohta, et ta ei ole olnud passiivne või ei ole olnud suuteline tegutsema.

Elatisnõuet ei saa tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui tasaarvestatav nõue on samuti elatisnõue.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Hooldusõiguse ühise teostamise korral on kumbki vanem, olenemata sellest, kas ta on abielus või mitte, elab lahus või on lahutatud, kohustatud osalema laste toetamises ja üleskasvatamises proportsionaalselt oma vahendite, teise vanema vahendite ja lapse vajadustega. Lahutuse või lahuselu korral peavad vanemad, olenemata sellest, kas nad teostavad hooldusõigust ühiselt, jätkama koos osalemist lapse toetamise ja üleskasvatamise kuludes, kui kohus ei otsusta teisiti. Osalemine toimub elatise maksmisena ja ei lõpe automaatselt lapse täisealiseks saamisel. Seda võib maksta otse täiskasvanud lapsele ja see on võimalik läbi vaadata vastavalt lapse vajadustele ning kummagi vanema vahendite ja kulutuste suuruse muutumisele.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Perekonnaasjade kohus (juge aux affaires familiales), mis kuulub ringkonnakohtu (tribunaux d’arrondissement) alla, on pädev eelkõige elatise, vanema hooldusõiguse teostamise ning lahutuse ja lahuselu asjades.

Elatise taotleja peab esitama nõude perekonnaasjade kohtule. Kui elatisnõue on seotud abielu lahutamist või lahuselu käsitleva menetlusega, teeb elatise väljamõistmise kohta otsuse see perekonnaasjade kohus, kes menetleb abielu lahutamise või lahuselu avaldust.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Eestkoste (tutelle) või hoolduse (curatelle) korral võib eestkostja (tuteur) või hooldaja (curateur) esitada taotluse lapsevanema või alaealise lapse nimel.

Vanem (vanemad), kellel on alaealise lapse hooldusõigus, võib (võivad) esitada taotluse selle lapse nimel.

Alaealist last ei käsitata iseseisva õigussubjektina ja tal ei ole õigust taotlust ise esitada, välja arvatud juhul, kui alaealine on suuteline sõnastama oma seisukohti vastavalt uue tsiviilseadustiku (Nouveau Code de procédure civile) artiklile 1007‑50. Sellega seoses võib alaealine, kes on suuteline oma seisukohti sõnastama, taotleda ringkonnakohtule esitatava avaldusega perekonnaasjade kohtult hooldusõiguse teostamise muutmist, suhtlusõiguste teostamise või elukorralduse muutmist. Sellisel juhul annab kohus korralduse määrata 15 päeva jooksul alaealist esindama juristi.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Territoriaalse pädevusega ringkonnakohus on:

1. kohus, kelle tööpiirkonnas asub perekonna eluase;
2. kui vanemad elavad lahus, siis kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle vanema elukoht, kelle juures alaealised lapsed tavaliselt elavad, kui hooldusõigust teostatakse ühiselt, või kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle vanema elukoht, kes teostab nimetatud hooldusõigust üksinda;
3. muudel juhtudel kohus, kelle tööpiirkonnas asub isiku elukoht, kes ei ole menetlust algatanud.

Ühisavalduste korral valivad pooled ühe või teise poole elukohajärgse kohtu.

Kui vaidlus on seotud ainult abikaasale makstava elatisega, osalemisega laste toetamises ja üleskasvatamises, abielukulude kandmises osalemisega või kiireloomuliste ja ajutiste meetmetega registreeritud kooselu lõpetamise korral, võib pädev olla kohus, kelle tööpiirkonnas asub elatist saava abikaasa või endise partneri või laste hooldamise eest peamiselt vastutava vanema elukoht, isegi kui lapsed on täiskasvanud.

Territoriaalse pädevuse määramise aluseks on elukoht avalduse esitamise kuupäeval või lahutusasjade puhul esialgse avalduse esitamise kuupäeval.

Kui elatist taotletakse abielulahutuse menetluse käigus, on pädev kohus, kes abielulahutuse avaldust arutab.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Taotluse esitaja võib esitada hagi perekonnaasjade kohtule, esitades selleks avalduse ringkonnakohtule. Avaldus tuleb esitada ringkonnakohtu kantseleile, kes toimetab selle vastaspoolele kätte. Pooli ei pea esindama jurist, välja arvatud juhul, kui elatist taotletakse abielulahutuse menetluse käigus abielusuhte pöördumatu purunemise alusel või lahuselu menetluse käigus. Sellistel juhtudel tuleb kasutada juristi abi.

Taotluse esitaja peab igal juhul esitama kohtule kõik tema vajadusi tõendavad dokumendid. Need võivad olla näiteks palgatõendid, maksuvabastuse tõendid, tõendid töötuse või pikaajalise haiguspuhkuse kohta, tõendid üüri, laenude, ülalpeetavate laste ning toetamise ja üleskasvatamise kulude kohta jne.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Menetlusega seotud kulud võivad hõlmata kohtukulusid ja menetluskulusid, mille (täielikuks või osaliseks) tasumiseks võidakse anda korraldus kaotanud poolele. Samuti võib olla vaja maksta advokaaditasu.

Isikud, kelle sissetulekut peetakse Luksemburgi õiguse alusel ebapiisavaks, võivad saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi saamiseks peavad nad täitma küsimustiku, mille nad saavad sotsiaalabi keskbüroost (service central d'assistance sociale), ja saatma selle territoriaalse pädevusega advokatuuri (Bâtonnier de l'Ordre des avocats) esimehele.

Kui advokatuuri esimees võimaldab tasuta õigusabi, hõlmab see kõiki kulusid, mis on seotud kohtumenetluse ning menetluste või toimingutega, milleks seda võimaldatakse. Tasuta õigusabist saab katta näiteks templimakse ja registreerimistasusid; kohtusekretäri tasusid; advokaaditasusid; kohtutäituri lõive ja tasusid; notari tasusid ja kulusid; tehnikute kulusid ja tasusid; tunnistajatele makstavaid tasusid ning tõlkide ja tõlkijate tasusid; välisriigi kehtiva õiguse tõendiga (certificats de coutume) seotud tasusid; reisikulusid; registreerimisega ning hüpoteegi ja tagatise seadmisega seotud lõive ja tasusid; ning vajaduse korral teadete ajalehes avaldamisega seotud kulusid.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

• Elatise liik

Abielu lahutamist või lahuselu käsitleva menetluse ajal ja pärast abielu lahutamist või lahuselu alustamist makstakse elatist kõige sagedamini igakuiste maksetena. Kuid seda võidakse maksta ka ühekordse toetusena, mis võib hõlmata kas rahasummat või esemelise vara loovutamist.

Seoses osalemisega lapse toetamises ja üleskasvatamises võidakse elatist maksta igakuiste maksetena või teha lapsega seotud kulude katmiseks kas täies mahus või osalisi otsemakseid. Peale selle võidakse elatist anda kasutus- ja eluasemeõigusena.

Kui ülalpidamiskohustuslane tõendab, et tal puuduvad vahendid elatise maksmiseks, võib kohus määrata, et ta peab võtma elatist saama õigustatud isiku enda juurde elama ning teda toitma ja ülal pidama.

• Elatissumma arvutamine

Elatise arvutamiseks ei ole mingeid viitetabeleid. Elatissumma arvutatakse vastavalt ülalpidamiskohustuslase vahenditele ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele.

• Indekseerimine

Elatise kohandamiseks tulenevalt elukalliduse muutusest võib kohus ka omal algatusel otsustada, et elatissumma seotakse indeksiga vastavalt seaduses sätestatud kohandamisklauslile.

• Läbivaatamine

Asjaolude muutumise korral võidakse elatissummat korrigeerida üles- või allapoole ja selle maksmine ka lõpetada. Seda ei kohaldata juhul, kui elatist maksti ühekordse toetusena osana abielulahutusest. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võtab kohus vastu otsuse elatismaksete lõpetamise või vähendamise kohta.

Kohus võib ka poolte vahel kokkulepitud elatissummat muuta. Seda õigust kohaldatakse lisaks elatist saama õigustatud isiku ja ülalpidamiskohustuslase olukorra muutumisele ka juhul, kui vastavat muutust ei ole toimunud, kuid kohus leiab, et summa on ebapiisav või ülemäära suur.

Abikaasale lahutuse käigus abielusuhte pöördumatu purunemise tõttu määratud elatist ei ole võimalik maksta kauem kui abielu kestus, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Abielu lahutamist või lahuselu käsitleva menetluse ajal ja pärast abielu lahutamist või lahuselu alustamist makstakse ülalpeetavale abikaasale elatist.

Lapse toetamiseks ja üleskasvatamiseks maksab üks vanem elatist kas teisele vanemale või siis isikule, kelle hoolde on laps usaldatud. Kui laps on saanud täisealiseks, võib kohus otsustada või võivad vanemad kokku leppida, et asjaomast toetust makstakse kas täies ulatuses või osaliselt lapsele endale.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Ülalpidamist saama õigustatud isikul on mitu võimalust, kuidas sundida maksete tegemisest hoiduvat ülalpidamiskohustuslast elatist maksma.

Tsiviilõiguse alusel

Ülalpidamist saama õigustatud isikul on mitu võimalust.

• Lahutuse korral võib ta pöörduda perekonnaasjade kohtu poole, esitades taotluse ringkonnakohtule, et saada õigus – ilma endise abikaasa nõusolekuta ja kolmandate isikute õigusi piiramata – kohtuniku kindlaks määratud ulatuses ja tingimustel endise abikaasa sissetulekule, sh pensionidele ja annuiteetidele, ning muudele summadele, mida kolmandad isikud talle võlgnevad. Seda otsust on võimalik asjaolude muutumise korral läbi vaadata.
• Ülalpidamist saama õigustatud isik võib taotleda kohtuotsuse või täitedokumendi alusel tavapäraste täitemeetmete rakendamist, näiteks arestimist kolmanda isiku suhtes (näiteks pangakonto), vallasvara (auto, ehted jne) arestimist ning kinnisvara (maja, maa jne) arestimist.

Kriminaalõiguse alusel

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib esitada kriminaalkaebuse seoses järgmiste õigusrikkumistega.

• Perekonna hülgamise eest võib isikut karistada ühe kuu kuni ühe aasta pikkuse vabadusekaotusega ja rahatrahviga summas 251–2500 eurot. Määrata võib ka ainult ühe neist karistustest (karistusseadustiku (Code pénal) artikkel 391 bis). See eeldab, et ülalpidamiskohustuslane ei täida kõiki või teatavaid ülalpidamiskohustusi, mis tal seaduse alusel on ülalpidamist saama õigustatud isiku ees, kas keeldudes nende kohustuste täitmisest selleks tegelikult suuteline olles või suutmata neid täita omal süül.

See kehtib ülalpidamiskohustuse kohta, mis on vanematel oma laste ees, abikaasade vahelise ülalpidamiskohustuse ning ülalpidamiskohustuse kohta, mis on kasuvanematel lapsendatud laste ees.

Enne karistuse määramist küsitleb ülalpidamiskohustuslast Luksemburgi politseiametnik ja see protokollitakse. Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht ei ole teada, siis ei ole küsitlemine nõutav.

• Pettuslik maksejõuetus on karistatav kuue kuu kuni kolme aasta pikkuse vabadusekaotusega ja rahatrahviga summas 500–12 500 eurot. Määrata võib ka ainult ühe neist karistustest (karistusseadustiku artikkel 391 ter). Selle eelduseks on, et juba enne kohtuotsust korraldas ülalpidamiskohustuslane oma maksejõuetuse või süvendas seda, kas suurendades oma kohustusi või vähendades oma varasid või varjates oma teatavaid varasid eesmärgiga hoiduda tsiviilkohtu poolt ülalpidamisasjas tehtud otsuse täitmisele pööramisest.

Karistusseadustiku artikli 391 ter kohaldamise eesmärgil käsitletakse võrdväärsena kohtuotsuseid ja kohtu kinnitatud kokkuleppeid, millega kehtestatakse maksete tegemine, toetuste maksmine või abielukulude kandmises osalemine ning enne vastastikusel kokkuleppel lahutuseni jõudmist saavutatud kokkulepetes sisalduvate elatismaksete tegemine.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elurendiste ja elatise võlanõuded aeguvad viie aasta jooksul (aegumistähtaeg).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ülalpidamist saama õigustatud isiku nõudel võib riiklik solidaarsusfond (Fonds national de solidarité) sisse nõuda abikaasale, ülenejale sugulasele või alanejale sugulasele elatise. Sissenõutava summa ulatuses lähevad fondile üle ülalpidamist saama õigustatud isiku õigused ja tagatised, mis tal on seoses elatise sissenõudmisega. Kui ülalpidamiskohustuslast on teavitatud sissenõudmisele kuuluvatest summadest, peab ta andma need summad üle riikliku solidaarsusfondi esimehele.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Teatavatel tingimustel võib riiklik solidaarsusfond maksta elatist ülalpidamiskohustuslase asemel. Makse saamiseks peab ülalpidamist saama õigustatud isik või tema seaduslik esindaja esitama riikliku solidaarsusfondi esimehele taotluse.

Fondi esimees või tema volitatud isik tunnistab taotluse vastuvõetavaks, kui ülalpidamist saama õigustatud isik tõendab järgmist:

1. tema alaline elukoht on Luksemburgis ning tema ise või tema seaduslik esindaja on seal elanud viis aastat;
2. talle on elatis välja mõistetud kohtuotsusega, mis on Luksemburgi Suurhertsogiriigis täitmisele pööratav;
3. elatist ei olnud võimalik täielikult või osaliselt sisse nõuda täitemeetme kaudu, mis on tegelikult ellu viidud;
4. ta on raskes majanduslikus olukorras.

Isegi kui punktis c esitatud tingimus ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetav, kui täitemeetmete kasutamine tõenäoliselt ebaõnnestub või kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis. Mis tahes vaidluste lahendamine kuulub ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohajärgse rahukohtuniku (juge de paix) pädevusse ja rahukohtunikule tuleks hagi esitada 40 päeva jooksul alates fondi esimehe otsuse teatavakstegemisest.

Ülalpidamist saama õigustatud isikutel on automaatselt õigus tasuta õigusabile. Alates taotluse vastuvõtmisest kuni fondist tehtavate maksete lõpetamiseni ei saa ülalpidamist saama õigustatud isik algatada ülalpidamiskohustuslase vastu hagi elatise sissenõudmiseks.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

20. juuni 1956. aasta New Yorgi konventsiooni ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt saab Luksemburgis elav taotleja pöörduda elatise saamiseks riigi peaprokuröri (Procureur Général d’Etat) poole, kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis.

Riigi peaprokurör tegutseb keskasutusena ja edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid ülalpidamiskohustuslase elukohariigi keskasutusele, et asjaomane keskasutus saaks aidata taotlejal võlgnetavad elatismaksed kätte saada.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ülalpidamist saama õigustatud isik esitab taotluse edastavale asutusele, s.t riigi peaprokurörile, kasutades erinevaid vorme, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 4/2009.

Procureur Général d'Etat

Cité Judiciaire
Bâtiment CR
L-2080 Luxembourg

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises riigis elav taotleja peab pöörduma oma elukohariigi keskasutuse poole. Ta ei saa otse pöörduda Luksemburgi asutuse või organisatsiooni poole.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Ei kohaldata.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kui taotlus esitatakse ülalpidamiskohustuste määruse alusel, on õigusabi alla 21aastaste ülalpidamist saama õigustatud isikute jaoks täiesti tasuta olenemata siseriiklikest õigusnormidest.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Selleks et keskasutus saaks anda abi ülalpidamiskohustuste määruse artikli 51 alusel, võttis Luksemburg 3. augustil 2011 vastu seaduse selle ELi määruse kohaldamise kohta; samuti võeti vastu suurhertsogi määrus, millega rakendatakse eespool nimetatud 3. augusti 2011. aasta seaduse artikleid 2 ja 3 (12. augusti 2011. aasta ametlik väljaanne (Mémorial) A nr 175).

Nende õigusnormidega anti riigi peaprokurörile otsene juurdepääs teatavatele andmebaasidele.

Seotud lingid

Legilux

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Üldjuhul on ülalpidamiskohustus otsejoones sugulaste kohustus üksteist ülal pidada:

– vanemal on kohustus last ülal pidada ja lapsel on kohustus vanemat ülal pidada;

– kui ülalpidamist saama õigustatud lapsel puudub talle ülalpidamist andma kohustatud vanem, peavad teda ülal pidama kaugemad sugulased;

– kui ülalpidamist saama õigustatud isikul ei ole lapsi, peavad teda ülal pidama kaugemad alanejad sugulased (tsiviilseadustiku § 4:196 lõiked 1–4).

Alaealist, kellel puuduvad sellised otsejoones sugulased, kes võivad olla kohustatud ülalpidamist andma, peab ülal pidama tema vanem vend või õde, tingimusel et asjaomane vanem vend või õde saab täita ülalpidamiskohustust, seadmata ohtu oma suutlikkust pidada ülal ennast, oma abikaasat või kooselupartnerit ja oma otsejoones alanejaid sugulasi (tsiviilseadustiku § 4:197).

Koos elavad abikaasad on kohustatud pidama oma majapidamises ülal teise abikaasa alaealisi lapsi (kasulapsi), kelle on ühisesse majapidamisse kaasa toonud asjaomane teine abikaasa ülalpidamist andva abikaasa nõusolekul (tsiviilseadustiku § 4:198 lõige 1).

Kasulastel on kohustus pidada ülal oma ülalpidamist vajavat kasuvanemat, kui kasuvanem andis neile ülalpidamist pikema aja jooksul (tsiviilseadustiku § 4:199 lõige 1).

Asenduspere lastel on kohustus ülal pidada isikut, kes hoolitses nende eest oma majapidamises pikema aja jooksul ilma rahalist hüvitist nõudmata ning kes ei ole lapse bioloogiline vanem, lapsendaja või kasuvanem (asendusvanem) (tsiviilseadustiku § 4:199 lõige 2).

Abikaasa võib teiselt abikaasalt elatist nõuda lahuselu korral või endiselt abikaasalt abielu lahutamise korral, kui abikaasa ei suuda end ise ülal pidada temast olenematutel põhjustel (tsiviilseadustiku § 4:29 lõige 1).

Lahuselu korral võib endine partner, kes ei suuda end temast olenematutel põhjustel ise ülal pidada, nõuda elatist teiselt endiselt partnerilt, tingimusel et suhe kestis vähemalt aasta ja sellest sündis laps (tsiviilseadustiku § 4:86 lõige 1).

Ülalpidamist võib anda kahel viisil: mitterahaliselt või rahaliselt (elatisena).

Alaealise ülalpidamiskohustus tähendab, et lapse vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda peres kasvava lapse eest, kasvatada last ja luua tingimused, mida laps vajab füüsiliseks, vaimseks, emotsionaalseks ja moraalseks arenguks, pakkudes lapsele eelkõige eluaset, toitu ja rõivaid. Samuti peab vanem võimaldama lapsele juurdepääsu haridusele ja tervishoiule.

Lapse eest hoolitsev ja temaga ühes majapidamises elav vanem rahuldab lapse vajadused mitterahalise ülalpidamise andmisega, seevastu eraldi elav vanem (või samas majapidamises elav vanem, kes ei panusta lapse ülalpidamisse) annab lapsele peamiselt rahalist ülalpidamist, tehes elatismakseid.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Kõigil alaealistel (alla 18aastastel) lastel on õigus saada ülalpidamist seaduses sätestatud eelduse alusel, mille kohaselt lapsed vajavad sellist ülalpidamist. Alla 20aastastel lastel on samuti õigus ülalpidamisele, tingimusel et nad omandavad keskharidust.

Tööealistel (18aastastel või vanematel) lastel, kes jätkavad hariduse omandamist, on õigus ülalpidamisele olenemata vajaduse eeldamisest, kui nad taotlevad ülalpidamist selleks, et nad saaksid jätkata õpinguid mõistliku aja jooksul. Laps peab oma kavatsusest õpinguid jätkata teavitama vanemat viivitamata (tsiviilseadustiku § 4:220 lõige 1).

Õpingud hõlmavad mis tahes kursusi või -koolitust, mida on vaja kavandatavaks karjääriks vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, samuti õpinguid bakalaureuse- või magistriõppe raames või jätku-kutseõpet kõrgemas kutsekoolis.

Erandlikel põhjendatud juhtudel võivad vanemad olla kohustatud andma ülalpidamist ka 25aastasele või vanemale lapsele (tsiviilseadustiku § 4:220 lõige 5).

Vanematel ei ole siiski kohustust pidada ülal õpinguid jätkavat täisealist last, kui last ei peeta ülalpidamise vääriliseks, ta ei täida enda süül oma kooli- ja eksamikohustust või kui ülalpidamise andmine seaks ohtu vanema suutlikkuse ennast või oma alaealist last ülal pidada. Täiskasvanud last ei käsitata ülalpidamise väärilisena ka juhul, kui ilma mõjuvate põhjusteta ei säilita ta suhteid talle ülalpidamist andma kohustatud vanemaga (tsiviilseadustiku § 4:220 lõiked 3 ja 4).

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ülalpidamise viis ja makstava elatise summa määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku ja ülalpidamiskohustuslase vahelises kokkuleppes (lapsele makstava elatise korral vanematevahelises kokkuleppes). Kokkuleppe puudumise korral võib ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda ülalpidamist käsitlevat kohtuotsust. Vanematevahelise kokkuleppe puudumise korral teeb lapse elatise kohta otsuse kohus.

Alaealisele võlgnetava ülalpidamisega seoses võib eestkosteasutus ja vanemale võlgnetava ülalpidamisega seoses võib pädev piirkondlik asutus algatada õigustatud isiku nõusolekul kohtumenetluse. Ülalpidamiskohustusega sugulased, kes annavad õigustatud isikule ülalpidamist või hoolitsevad tema eest, võivad teiste ülalpidamiskohustusega isikute vastu esitada hagi ise.

Ülalpidamist saama õigustatud lapse vanem või muu seaduslik esindaja võib eestkosteasutuselt taotleda elatisabi, tingimusel et elatist ei olnud võimalik sisse nõuda vähemalt eelmise kuue kuu eest.

Taotluses tuleb märkida, et puuduvad põhjused elatisabi andmisest keeldumiseks, samuti tuleb esitada taotluse põhjused ja selle aluseks olevad faktid.

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: asjakohane tõend sissetuleku kohta; lõplik kohtuotsus, millega määratakse lapsele elatis, või dokument, mis tõendab, et laps on kantud haridusasutuse statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste nimekirja; vara arestimise aruanne, mis on koostatud vähem kui kuus kuud tagasi ja mis kinnitab täitemenetluse peatamist; või dokument, mis tõendab, et saada oleva elatise sissenõudmiseks on algatatud menetlus.

Eestkosteasutus peab kindlaks tegema, et elatist ei olnud ajutiselt – vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist – võimalik sisse nõuda.

Elatisabi võib võimaldada, kui ülalpidamist saama õigustatud isik on taotlenud kohtuotsusega väljamõistetud elatise sissenõudmist ning elatisnõude pööramine ülalpidamiskohustuslase töötasule, muule regulaarsele sissetulekule või muule varale ebaõnnestus või täitmine on peatatud või kui osaliselt makstud või sissenõutud summa ei ületa 50% kohtu määratud elatise summast.

Vajaduse korral taotleb eestkosteasutus kohtult või sõltumatult kohtutäiturilt teavet taotleja algatatud täitemenetluse tulemuste kohta. Eestkosteasutus küsib tööandjalt arestimisega seonduvaid üksikasju, kui see on vajalik asjaolude selgitamiseks.

Menetluse algatamise otsuses palub eestkosteasutus ülalpidamiskohustuslasel elatis viivitamata ära maksta ja esitada selle kohta kinnitus.

Eestkosteasutus teavitab oma otsusest ülalpidamiskohustuslase tööandjat, täitemenetlust läbi viivat kohut, sõltumatut kohtutäiturit, ülalpidamist saama õigustatud isiku ja ülalpidamiskohustuslase elukohajärgset prokuratuuri, ülalpidamiskohustuslase elukohajärgset notarit, maksuametit ja elatisabi andvat Budapesti või komitaadivalitsuse ametiasutust.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Jah, ülalpidamist saama õigustatud lapse vanem või muu seaduslik esindaja võib eestkosteasutuselt taotleda elatisabi.

Ülalpidamiskohustusega sugulased, kes annavad õigustatud isikule ülalpidamist või hoolitsevad tema eest, võivad teiste ülalpidamiskohustusega isikute vastu esitada hagi ise.

Alaealisele võlgnetava ülalpidamisega seoses võib eestkosteasutus ja vanemale võlgnetava ülalpidamisega seoses võib pädev piirkondlik asutus algatada õigustatud isiku nõusolekul kohtumenetluse.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kohtualluvuse üldpõhimõtete kohaselt on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas kostja (ülalpidamiskohustuslane) elab.

Juhul kui kostjal Ungaris alaline elukoht puudub, määratakse kohtualluvus kindlaks kostja alalise asukoha alusel. Juhul kui kostja alaline asukoht ei ole teada või see on välisriigis, võetakse aluseks tema viimane alaline elukoht Ungaris. Kui sellist elukohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui kostjal selline elukoht puudus, määratakse kohtualluvus kindlaks hageja alalise elukoha või – sellise elukoha puudumise korral – hageja alalise asukoha alusel.

Kui kostja töö- ja elukoht ei asu samas piirkonnas, edastab kohus kostja poolt hiljemalt esimese kohtuistungi ajal esitatud avalduse alusel asja arutamiseks sellele kohtule, kes on pädev kostja töökoha alusel, et asjaomane kohus korraldataks kohtuistungi ja teeks otsuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 29).

Ülalpidamise saamiseks võib hagi esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja elukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 34 lõige 1).

Pädevate kohtute kontaktandmed leiate siit.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Hageja ei pea kohtuasja algatamiseks kasutama vahendaja abi. Hageja võib hagiavalduse esitada otse kohtule (ilma et ta oleks kohustatud kasutama esindajat) (vt küsimused 3, 4 ja 5).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Oma sissetulekust ja rahalisest olukorrast olenemata on pooltel õigus seadusjärgse ülalpidamise saamiseks algatatud menetlusega seotud materiaalsete kulude tasumine edasi lükata – välja arvatud juhul, kui nad on seaduse, vahetult ja üldiselt kohaldatava Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel vabastatud menetluskulude tasumisest; sealhulgas on neil õigus edasi lükata selliste menetluskulude tasumine, mis on seotud elatise sissenõudmisega ülalpidamiskohustuslasele töötasu maksvalt organilt või muult isikult, elatise tühistamise või muutmisega, elatise maksmise lõpetamise või sissenõudmise piiramisega ning piiriüleste elatisasjade puhul ülalpidamiskohustuslase isikuandmete saamisega.

Materiaalsete kulude tasumise edasilükkamise korral:

a) riik tasub menetluse käigus tekkinud kulud (tunnistajate ja ekspertide tasud, suulise tõlkimise kulud, halduskulud ja advokaaditasud, kohtumenetlusega ja kohapealse vaatlusega seonduvad kulud jms); erandiks on kulud, mille tasumist ei saa edasi lükata ja mis tuleb seetõttu pooltel tasuda ette;

b) menetluse poolel võimaldatakse kohtukulude tasumine edasi lükata.

Välisriigi kodanikel on samuti õigus materiaalsete kulude tasumine edasi lükata, seda isegi välislepingu või vastastikkust kohtlemist käsitleva kokkuleppe puudumise korral.

Kui pool on kasutanud võimalust materiaalsete kulude tasumine edasi lükata ja kohus mõistab poolelt välja menetluskulud, peab asjaomane pool kandma kõik kulud, mille riik on ette maksnud, ja tasuma riigile edasilükatud kulud.

Menetluskulud moodustavad 6% hagi summast, kuid mitte alla 15 000 ja mitte üle 1 500 000 Ungari forinti. Elatisnõuetega seotud menetluste puhul võetakse tasu arvutamisel aluseks saadaolev elatissumma, kuid mitte rohkem kui ühe aasta elatissumma.

Kui menetlusosalisel puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, võib pool esitada kohtule taotluse kulude tasumisest vabastamiseks.

Selleks et füüsilistel isikutel (sealhulgas menetlusse sekkujatel) oleks hõlpsam tagada oma õiguste kaitset, võib need füüsilised isikud, kelle sissetulek ja rahaline olukord ei võimalda neil menetluskulusid kanda, isiku taotluse alusel nende kulude tasumisest täielikult või osaliselt vabastada.

Kui menetlusosalise sissetulek (töötasu, pension või muu korrapärane rahaline toetus) ei ületa kehtivat minimaalset vanaduspensioni, mis on kindlaks määratud aktiivses tööhõives osaletud aastate alusel, ja menetlusosalisel puuduvad varad – välja arvatud igapäevased majatarbed ja tavalise sisustuse esemed –, tuleb isik vabastada kulude tasumisest. Kulude tasumisest tuleb vabastada menetlusosalised – ilma nende sissetulekut ja rahalist olukorda uurimata –, kellel on õigus saada toetusi, mida antakse tööealistele isikutele, või kes elavad samas majapidamises koos lähisugulasega, kellel on õigus saada tööealistele isikutele makstavaid toetusi.

Menetluskulude tasumisest vabastamine hõlmab järgmisi soodustusi:

a) kohtukulude maksmisest vabastamine;

b) menetluse käigus tekkinud kulude (tunnistajate ja ekspertide tasud, suulise tõlkimise kulud, halduskulud ja advokaaditasud, kohtumenetlusega ja kohapealse vaatlusega seonduvad kulud jms) ette tasumisest vabastamine ning – kui kohaldatavas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti – nende tasumisest lõplikult vabastamine;

c) menetluskuludega seoses tagatise andmise kohustusest vabastamine;

d) taotlus advokaadipoolse esindamise heakskiitmiseks, kui see on õigusaktide kohaselt lubatud.

Kulude tasumisest vabastamise kiidab heaks kohus taotluse alusel ning kohus teeb ka otsuse sellise vabastuse tühistamise kohta.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Vanematevahelise kokkuleppe puudumise korral teeb elatise kohta otsuse kohus.

Elatise summa kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta järgmist:

a) lapse põhjendatud vajadused (korrapärased kulutused, mis on vajalikud lapse ülalpidamiseks, ravimiseks, kasvatamiseks ja talle hariduse andmiseks);

b) mõlema vanema sissetulek ja rahaline olukord;

c) teised vanematega samas majapidamises elavad lapsed (kas vanemate bioloogilised lapsed, kasulapsed või asenduspere lapsed) ning lapsed, kellele vanemad on kohustatud ülalpidamist andma;

d) lapse enda sissetulek ning

e) lapse-, pere- ja sotsiaaltoetused ning sotsiaalkindlustushüvitised, mida antakse lapsele ja mida saab vanem lapse kasvatamise eest (tsiviilseadustiku § 4:218 lõige 2).

Elatist tuleb maksta kindlaksmääratud summas. Kohus võib otsustada, et kooskõlas igal aastal Ungari keskse statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasvuga tuleb makstavat elatissummat alates järgmise aasta 1. jaanuarist automaatselt korrigeerida (tsiviilseadustiku § 4:207). Ühe lapse kohta makstava elatise summa määratakse üldjuhul kindlaks vahemikus 15–25% ülalpidamiskohustuslase keskmisest sissetulekust. Üldiselt tuleb ülalpidamiskohustuslase keskmise sissetuleku kindlaksmääramisel arvesse võtta asjaomase isiku kogu aastasissetulekut elatise kindlaksmääramise menetluse algatamisele eelnenud aastal (tsiviilseadustiku § 4:218 lõige 4).

Kui poolte kokkuleppe muutmine või elatise summat käsitleva kohtuotsuse aluseks olnud asjaoludes toimunud muutus seaks ohtu ühe poole olulised õigustatud huvid juhul, kui ülalpidamiskohustuslane jätkaks elatise maksmist samadel tingimustel, võib asjaomane pool taotleda elatise summa või elatise maksmise tingimuste muutmist. Kokkulepitud elatissumma muutmist ei saa taotleda pool, kes ülalpidamiskokkuleppe sõlmimise ajal oleks pidanud oma olukorra muutumist ette nägema või kes on sellise muutuse ise põhjustanud.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamiskohustuslane peab ülalpidamist saama õigustatud isikule elatist maksma perioodiliselt (igakuiselt) ja ette.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda elatisnõudega kohtu poole ja kohus võib teha korralduse elatise sissenõudmiseks. Elatisnõuet, mis ulatub rohkem kui kuus kuud tagasi, saab tagasiulatuvalt sisse nõuda juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikul on sissenõudmisavalduse hilinenud esitamiseks mõjuvad põhjused. Rohkem kui kolm aastat vanu elatisnõudeid kohtu kaudu sisse nõuda ei saa (tsiviilseadustiku § 4:208 lõige 3).

Alaealisele võlgnetava ülalpidamisega seoses võib eestkosteasutus ja vanemale võlgnetava ülalpidamisega seoses võib pädev piirkondlik asutus algatada õigustatud isiku nõusolekul kohtumenetluse (tsiviilseadustiku § 4:208 lõige 1).

Ülalpidamiskohustusega sugulased, kes annavad õigustatud isikule ülalpidamist või hoolitsevad tema eest, võivad teiste ülalpidamiskohustusega isikute vastu esitada hagi ise (tsiviilseadustiku § 4:208 lõige 2).

Kohtuotsuses, millega töötasu saavat isikut kohustatakse elatist maksma, kutsub kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel tööandjat üles otsuses kindlaksmääratud summa ülalpidamiskohustuslase töötasust kinni pidama ja otse õigustatud isikule maksma.

Kui kohtuotsus ei sisalda sõnaselget üleskutset, kuid hiljem esitab pool kohtuotsuse või kohtu otsusega heaks kiidetud pooltevahelise kokkuleppe alusel sissenõudmisavalduse, näeb kohus ette elatise sissenõudmise töötasu arestimise teel, tingimusel et kinnipeetud töötasust piisab elatise maksmiseks.

Kinnipeetud summa ei tohi ületada 50% töötaja töötasust. Töötushüvitisest (töötu abirahast, enne pensioniikka jõudmist makstavast töötushüvitisest, sissetulekutoetusest ja töötuskindlustushüvitisest) võib elatisena kinni pidada kuni 33%.

Kui ülalpidamiskohustuslasel regulaarne sissetulek puudub või kui töötasust kinnipidamisele kuuluv summa ei kata maksmisele kuuluvat elatissummat, teeb kohus otsuse täitemenetluse alustamise kohta. Sellisel juhul pööratakse nõue lisaks töötasule ka võlglase muudele varadele, nagu on sätestatud täitemenetluse seaduses.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Teave on kättesaadav otsuse jõustamise menetlusi käsitlevalt teabelehelt.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Vt vastus küsimusele nr 10.

Ülalpidamist saama õigustatud lapse vanem või muu seaduslik esindaja võib eestkosteasutuselt taotleda elatisabi, tingimusel et elatist ei olnud võimalik sisse nõuda vähemalt eelmise kuue kuu eest.

Menetluse algatamise otsuses palub eestkosteasutus ülalpidamiskohustuslasel elatis viivitamata ära maksta ja esitada selle kohta kinnitus.

Eestkosteasutus teavitab oma otsusest ülalpidamiskohustuslase tööandjat, täitemenetlust läbi viivat kohut, sõltumatut kohtutäiturit, õigustatud isiku ja ülalpidamiskohustuslase elukohajärgset prokuratuuri, ülalpidamiskohustuslase elukohajärgset notarit, maksuametit ja elatisabi andvat Budapesti või komitaadivalitsuse ametiasutust.

Elatise mittemaksmine kujutab endast kuritegu. Isikule, kes enda süül ei täida oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, mis on talle pandud ametiasutuse täitmisele kuuluva otsusega, määratakse kaheaastane vanglakaristus.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Jah (vt vastus küsimusele nr 3).

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Ungari justiitsministeerium pakub Ungaris elavatele taotlejatele nende palvel abi kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 ja välislepingutega, tehes pidevat koostööd ülalpidamiskohustustega seotud küsimuste eest vastutava keskasutusega teises asjaomases liikmesriigis. Taotleja võib taotleda elatise maksmise kohta tehtud Ungari kohtuotsuse täitmist välisriigis ja – sellise otsuse puudumise korral – ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramist teises riigis või teises riigis maksmisele kuuluva elatise summa suurendamist. Ametlik taotlus tuleb esitada mitte justiitsministeeriumile, vaid taotleja elu- või asukohajärgsele või töökohajärgsele piirkonnakohtule või sellele piirkonnakohtule, kes tegi esimeses astmes otsuse, mille täitmist taotletakse. Taotluse esitamisel või välisriigis menetluse alustamiseks ei ole vaja kasutada advokaadi abi. Kui menetlusosaline ei kasuta õigusesindajat, abistab teda taotluse esitamisel kohus. Kohus edastab taotluse koos nõutavate lisadega justiitsministeeriumile, kes saadab tõlgitud taotluse sellele teise liikmesriigi keskasutusele, kes vastutab ülalpidamiskohustustega seotud küsimuste eest. Keskasutus võtab vajalikud meetmed ülalpidamiskohustuslase vastu menetluse algatamiseks. Justiitsministeerium hoiab taotlejat pidevalt kursis menetluse käiguga, tuginedes välisriigist saadud teabele.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Justiitsministeerium, rahvusvahelise eraõiguse osakond (Igazságügyi Minisztérium, Nemzetközi Magánjogi Főosztály)

Aadress: 1051 Budapest, Nádor utca 22.

Postiaadress: 1357 Budapest, Pf. 2

Tel: ++36 1 795-5397, +36 1 795-3188

Faks: +36 (1) 550-3946

E-post: nmfo@im.gov.hu

Veebisait: http://igazsagugyiinformaciok.kormany.hu/nemzetkozi-gyermekelviteli-es-tartasdijjal-kapcsolatos-ugyek

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Ei, taotlus tuleb esitada taotleja elukohaliikmesriigis ülalpidamiskohustustega seotud küsimuste eest vastutava keskasutuse kaudu.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Liikmesriikide keskasutused on loetletud siin.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

-

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Taotluse saamise korral võtab justiitsministeerium ühendust õigusabi andva pädeva teenistusega, et määrata välisriigis elavale taotlejale advokaat. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 46 osutatud juhul vabastatakse isik täielikult kulude tasumise kohustusest ning riik maksab ka advokaaditasud. Artiklis 47 osutatud juhul on pooltel Ungari õigusnormide kohaselt õigus materiaalsete kulude tasumine edasi lükata. Kui isik kasutab seda õigust, tasub riik ette menetluse käigus tekkivad kulud (nt kohtukulud, advokaaditasud) asjaomase menetlusosalise rahalisest olukorrast olenemata, kuid kui menetlusosaline kaotab kohtuasja, võib kohus need kulud temalt välja mõista. Kui taotleja tõendab, et tema rahalisest olukorrast tulenevalt on tal Ungari õigusnormide kohaselt õigus saada täielik isiklik vabastus kulude tasumisest, ei pea ta kulusid tasuma isegi juhul, kui ta kohtuasja kaotab.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Ülalpidamiskohustuste määruse kohaldamine Ungaris on reguleeritud 2011. aasta seadusega nr LXVII.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Maltal tähendab mõiste „elatis“ summat, mida ülalpidamiskohustuslane peab maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule seoses perekonnasuhetest tuleneva ülalpidamiskokkuleppega. Kui suhted on vormistatud abielu või registreeritud kooseluna, on selle suhte üks pool kohustatud teist poolt ülal pidama.

Mõiste „ülalpidamiskohustus“ viitab kohustusele maksta elatist, kusjuures ülalpidamiskohustuslane peab elatise summa maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule kindlaks määratud tingimustel. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas elatise summa on kindlaks määratud või mitte ning kas elatist makstakse.

Tsiviilseadustiku artiklis 3B on sätestatud, et abikaasadel ja endistel abikaasadel on kohustus teineteist ülal pidada ning et vanematel on kohustus ülal pidada oma lapsi. Registreeritud kooselu käsitleva seaduse artiklis 4 on sätestatud, et registreeritud kooselu pooltel on samasugused õigused ja kohustused nagu abielu pooltel ning sellepärast on nad kohustatud teineteist ülal pidama isegi pärast suhte lõppu, välja arvatud juhul, kui on olemas põhjendatud alus elatise mittemaksmiseks. Lapsed on tsiviilseadustiku artikli 8 kohaselt erandjuhtudel kohustatud ülal pidama oma vanemaid ja teisi ülenejaid sugulasi, kes kannatavad puudust.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Üldiselt on lapsel õigus saada elatist kuni 16aastaseks saamiseni. Samas tsiviilseadustiku artikli 3B lõikes 2 on sätestatud, et vanemad on kohustatud pakkuma oma lastele piisavat elatist, kui lapsed jätkavad õpinguid ning omandavad statsionaarses õppevormis haridust või läbivad koolitust või õpet. Elatist tuleb sel juhul maksta kuni nende 23aastaseks saamiseni. Nimetatud artiklis on ka sätestatud, et vanemad peavad oma lapsi ülal pidama, kui lastel on füüsiline või vaimne puue, nagu see on määratletud võrdseid võimalusi (puudega inimesed) käsitlevas seaduses.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Selleks et saada otsus, milles määratakse kindlaks maksmisele kuuluva elatise summa ja elatismaksete sagedus, tuleb esitada taotlus tsiviilkohtule (perekonnaasjade osakonnale).

Sellisel juhul määrab kohus menetluse alguses vahendaja, kes kutsub seejärel pooled (või nende esindajad) kohtumisele kohtusse. Selle kohtumise käigus püüab vahendaja aidata pooltel jõuda rahumeelsele kokkuleppele. Kui pooled lepivad kokku ülalpidamiskokkuleppe tekstis, edastab vahendaja kokkuleppe kavandi koopia tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonna kohtunikule. Kohus vaatab kokkuleppe läbi ning kui ta on veendunud, et ühtegi poolt – sealhulgas seda isikut, kellele elatist maksta tuleb – ei kahjustata sellise kokkuleppega, kinnitab kohus kokkuleppe oma otsusega ning pooled võivad notari juures selle kokkuleppe allkirjastada.

Kui pooled ei jõua vahendusmenetluse käigus ülalpidamiskokkuleppe kavandi suhtes üksmeelele, saadab vahendaja asja tagasi tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonna kohtunikule kohtumenetluse alustamiseks. Sellisel juhul kuulab tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond ära mõlema poole advokaatide seisukohad ja teeb seejärel asjas otsuse.

Vahendusmenetlus on tasuta ja pooled ei pea kasutama advokaadi abi. Enne selliste kokkulepete sõlmimist on siiski soovitatav küsida õigusalast nõu. Seevastu kohtumenetlusse on advokaadid kaasatud ja selle menetlusega kaasnevad õiguskulud, välja arvatud juhul, kui pooled taotlevad tasuta õigusabi ja neil on õigus sellist abi saada.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Taotluse võib esitada ülalpidamist saama õigustatud isik, tema esindaja või lapse eestkostja. Lapsele võib elatist taotleda isik, kes hoolitseb lapse eest ja kellel on lapse hooldusõigus.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

2003. aasta õigusliku teadaande nr 396 (teisese õiguse akt nr 12.19) kohaselt on perekonnaasjades pädev otsuseid tegema tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond). Seega määrab just tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond) kindlaks maksmisele kuuluva elatise summa (välja arvatud juhul, kui vahendaja abil sõlmiti kokkulepe).

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, võib ülalpidamist saama õigustatud isik esitada politseile kaebuse. Politsei võib algatada ülalpidamiskohustuslase vastu kriminaalmenetluse. Selline menetlus algatatakse magistraadikohtus (mis tegutseb sellisel juhul kriminaalkohtuna).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Selleks et algatada elatisasja välismaalt määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamise kaudu, peab isik võtma ühendust Malta keskasutusega, kes algatab seejärel vahendusmenetluse ja menetluse tsiviilkohtus (perekonnaasjade osakonnas), kui seda peetakse vajalikuks.

Samuti aitab Malta keskasutus ülalpidamist saama õigustatud isikul esitada asjaomaseid kaebusi politseile, et vajaduse korral oleks võimalik algatada kriminaalmenetlus.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 4/2009 viib keskasutus lapsele makstava elatisega seotud menetlused läbi tasuta.

Abikaasale elatise maksmisega seotud asjade puhul abistab keskasutus abikaasat tasuta menetlustes, näiteks tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonnas toimuva vahenduse käigus. Kui vahendusmenetlus ei anna soovitud tulemust, peab ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduma abi saamiseks eraõigusliku advokaadi poole, kes aitab hagejat Malta kohtutes. Kohtute ja advokaatidega seotud tasud on esitatud kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku A lisas (Malta seadustekogu 12. peatükk). Kui abikaasale makstavat elatist taotleval isikul on õigus saada tasuta õigusabi vastavalt Malta õigusnormidele, abistab keskasutus seda isikut nõuetekohaselt.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Potentsiaalse elatise summa arvutamine toimub eri kohtutes erinevalt, sest see sõltub mitmest kriteeriumist. Olenemata asjaolust, et puudub elatise arvutamise valem, võtab tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond) arvesse järgmisi tegureid:

i) ülalpidamiskohustuslase ning ülalpidamist saama õigustatud isiku ja/või laste elatustase;

ii) asjaolu, kas lapsel on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid puude tõttu või tema vajaduste tõttu; ning

iii) asjaolu, kas ülalpidamiskohustuslane kasutab lastega seoses suhtlusõigust.

Kohtu otsuse võib hiljem üle vaadata, kuid elatise määramise otsust on siiski raske muuta ning seda eriti juhul, kui asjaolud ei ole muutunud. Kui asjaolud peaksid muutuma (näiteks alaealine vajab suuremat elatist pikaajalise haiguse tõttu või ülalpidamiskohustuslase töötasu on märkimisväärselt muutunud), võivad kohtud elatise maksmisega seotud tingimusi muuta.

Tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond nõuab tavaliselt, et elatise summat suurendataks igal aastal vastavalt siseriiklikule inflatsioonimäärale. Inflatsioonimäärast tulenevat elatise suurendamist käsitlev säte lisatakse tavaliselt ka vahendusmenetluse käigus saavutatud ülalpidamiskokkuleppesse.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamiskohustuslane võib elatist maksta otse ülalpidamist saama õigustatud isikule sularahas, pangatšekiga või pangaülekande kaudu. Kohus võib otsustada, et maksmisele kuuluv elatise summa arvatakse maha ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ning mahaarvatud summa edastatakse otse ülalpidamist saama õigustatud isikule. Viimati nimetatud võimalust kasutatakse tavaliselt juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on korduvalt jätnud elatise maksmata.

Kui Malta keskasutus saab juhised menetluse alustamiseks ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel, võtab nimetatud asutus meetmed eesmärgiga kutsuda ülalpidamiskohustuslast saatma raha otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslane keeldub maksmast, saadetakse asi lahendamiseks kohtule.

Sellisel juhul palub Malta keskasutus kohtul teha vajaliku kohtumääruse, et oleks võimalik arestida ülalpidamiskohustuslase pangakontod ja kanda raha ülalpidamist saama õigustatud isikule.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Keskasutus kasutab kõiki Malta õigusnormide alusel kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saadab Malta keskasutus kõigepealt kirja, milles antakse teada, et selle isiku vastu algatatakse kohtumenetlus. Kui ülalpidamiskohustuslane sellele kirjale ei reageeri, palub Malta keskasutus koostada ülalpidamist saama õigustatud isikul kirjaliku tunnistuse ning asi edastatakse Malta politseile, et politsei alustaks ülalpidamiskohustuslase vastu menetlust karistusseadustiku alusel.

Vajaduse korral abistab Malta keskasutus taotluse esitajat tagades, et advokaadid kas tasuta õigusabi üksusest või keskasutusest alustavad ülalpidamiskohustuslase vastu tsiviilkohtumenetlust, et saavutada võlgade maksmine. Kui sellisel juhul on ülalpidamiskohustuslasel olemas sissetulek, on võimalik esitada kohtule taotlus eesmärgiga arestida osa selle isiku sissetulekust ja kanda see otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslasel on väärtuslikku vara, aga sissetulek puudub, võib kohus vara realiseerida ja suunata raha keskasutusele, kes edastab selle omakorda ülalpidamist saama õigustatud isikule.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise maksmata jätmise eest kriminaalasja algatamiseks on aega kuus kuud. Kriminaalasja ei algatata, kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei esitanud politseile kaebust kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil elatis maksmisele kuulus.

Tsiviilseadustiku artiklis 2156 on sätestatud, et elatisnõuded aeguvad viie aasta jooksul.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Malta keskasutus abistab:

a) väljaspool Maltat elavaid õigustatud isikuid, kui nad peavad ülalpidamiskohustuslase kohtusse kaebama Maltal. Selleks aitab keskasutus leida ülalpidamiskohustuslast ja hõlbustab menetluse algatamist tema vastu (selliseid taotlusi käsitatakse n-ö sissetulevate asjadena);

b) Maltal elavaid õigustatud isikuid, kui nad peavad kohtusse kaebama väljaspool Maltat elava ülalpidamiskohustuslase. Selleks saadab keskasutus taotluse teise riigi keskasutusele, et see saaks ülalpidamiskohustuslase üles otsida ja algatada tema vastu kohtumenetluse.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei, see ei ole võimalik.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Maltal ja ülalpidamiskohustuslane elab teises liikmesriigis, võib asjaomane õigustatud isik paluda Malta keskasutusel teha koostööd selle teise liikmesriigi keskasutustega, et tehtaks kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ning temaga võetaks ühendust ja teda teavitataks elatise maksmise kohustusest.

Kui maksmisele kuuluva elatise summa kohta ei ole otsust tehtud, peaks Malta keskasutus suhtlema teise riigi keskasutusega ja otsima abi, et selle teise liikmesriigi kohtud või haldusasutused teeksid otsuse, milles määratakse kindlaks summa, mille ülalpidamiskohustuslane peab elatisena tasuma.

Seejärel peaks Malta keskasutus suhtlema välisriigi keskasutusega, et saada teavet selle kohta, millised on parimad võimalused tagada, et selline elatist käsitlev otsus pööratakse täitmisele, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane teeb vabatahtlikult koostööd.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Malta keskasutuse kontaktandmed on avaldatud ELi justiitsatlase veebisaidil.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Elatise maksmisega seotud piiriüleste asjade puhul aitab Malta keskasutus välisriigist pärit õigustatud isikul tagada ülalpidamiskohustuse täitmise. Sellisel juhul esindab Malta keskasutus õigustatud isikut kõigis teistes haldusasutustes või kohtutes asja asjaoludest lähtuvalt. Malta keskasutus nõuab vajalike vormide täitmist ning võib nõuda õigustatud isikult ka volitust, enne kui ta algatab kohtumenetluse.

Kui õigustatud isik püüab ülalpidamiskohustuslaselt kätte saada elatist abikaasale makstava elatise kujul, võimaldatakse kohtutes sellisele õigustatud isikule tasuta õigusabi ainult juhul, kui see õigustatud isik vastab samadele kriteeriumidele, mille täitmist nõutakse tasuta õigusabi andmisel Malta residentidele.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Malta keskasutuse kontaktandmed on esitatud ELi justiitsatlase veebisaidil. Keskasutus täidab ülesandeid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud küsimusele nr 21 antud vastuse punktides i–j, nimelt teeb kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoha, tagab ülalpidamiskohustuslase suhtes täitmisele pööratava otsuse olemasolu (sellise otsuse puudumise korral aitab õigustatud isikul sellist otsust saada) ning abistab ülalpidamist saama õigustatud isikut sellise otsuse täitmisele pööramisel.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Malta suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Keskasutus pakub tasuta nõu isikutele, kes pöörduvad keskasutuse poole elatisega seotud piiriülestes asjades. Kui taotluse esitab välisriigis elav isik, tagab Malta keskasutus, et isikule pakutakse talle vajalikku tuge esitatud nõude laadist lähtuvalt. Kui nõue on esitatud isikliku elatise saamiseks, pakub Malta keskasutus taotlejale eelkõige nõu ja üldiseid suuniseid.

Kui elatisnõue on seotud lastega, tagab Malta keskasutus, et ülalpidamiskohustuslase vastu algatatakse kohtumenetlus, ilma et sellega kaasneks mis tahes kulusid.

Kui Maltal elav õigustatud isik palub Malta keskasutusel ennast aidata välisriigist elatise sissenõudmisel, abistab Malta keskasutus seda isikut kohtule hagi esitamisel ning suhtleb välisriigi keskasutusega seoses kohtuasja tulemustega ning selleks, et arutada sellise maksmisele kuuluva elatise sissenõudmise võimalikkust.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Iga asjaga määratakse tegelema ametnikud eesmärgiga tagada, et Malta keskasutus edastab taotlused, võtab taotlused vastu, suhtleb ülalpidamiskohustuslase ja õigustatud isikuga ning edastab välisriigi keskasutusele asjaga seoses toimuvat käsitlevat ajakohastatud teavet. Asjaga tegelevat ametnikku abistavad advokaadid, kellel on aastatepikkune kogemus perekonnaasjadega seotud menetluste ja haldusmenetluste valdkonnas.

Väljaminevate asjadega seoses peab ametnik otse kirjavahetust Malta kontaktisiku ja välisriigi keskasutusega. Tavaliselt toimub suhtlus e-posti ja/või tavaposti vahendusel. Kuid mõningate asjadega seoses võetakse välisriigi keskasutusega või Malta keskasutuse teenuseid taotleva isikuga ühendust telefoni teel. Sissetulevate asjadega seoses püüab Malta keskasutus hoida klienti kursis kogu keskasutuste vahelise suhtlusega.

Allpool on esitatud mõned meetmed, mis võetakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

a) kui asjaolud seda nõuavad, antakse tasuta õigusabi või hõlbustatakse selle andmist: kui see on vajalik ja kui seda on taotletud, võib keskasutus kaasata klienti esindama advokaadi või ette näha, et klienti peavad abistama õigusabi pakkuvad advokaadid või teised advokaadid asja asjaoludest lähtuvalt;

b) aidatakse kindlaks teha ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isiku asukoht eelkõige määruse artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel: sellisel juhul teeb keskasutus kõigepealt eelneva päringu avalikes andmebaasides eesmärgiga leida selle isiku registreeritud aadress ja kontaktandmed. Kui Malta keskasutusele esitatakse rohkem teavet, tehakse päringud sellest lähtuvalt ning võetakse ühendust muude valitsusasutustega eesmärgiga saada teavet ülalpidamiskohustuslase vara kohta.

c) aidatakse hankida asjakohast teavet ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta – sealhulgas varade asukoha kohta – eelkõige määruse artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel: keskasutus võtab ühendust riikliku tööhõiveametiga ja teeb kindlaks, kas asjaomane isik omab hetkel töökohta või mitte. Kui ülalpidamiskohustuslase vastu algatatakse kohtumenetlus, teeb keskasutus ettepaneku, et õigustatud isikut esindav advokaat paluks kohtul kutsuda kohtusse teiste valitsusasutuste (näiteks maksuameti, transpordiameti ning kohalike pankade või mis tahes muude asjakohaste üksuste) esindajad, et saada tõendeid ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja varade kohta;

d) aidatakse kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele eesmärgiga saavutada elatise vabatahtlik maksmine, kasutades vahendust, lepitust või muid sarnaseid menetlusi, kui see on asjakohane: enne kohtumenetluse algatamist võtab Malta keskasutus ühendust ülalpidamiskohustuslasega ja kutsub jõudma rahumeelsele kokkuleppele, selgitades, miks see on alati asjaomase isiku huvides. Kui vahendusmenetluse tulemusel kokkuleppele jõudmine on tõenäoline, edastab Malta keskasutus asja kutselistele vahendajatele. Kuid kui puuduvad väljavaated jõuda poolte vahel rahumeelsele kokkuleppele, algatatakse kohtumenetlus;

e) hõlbustatakse elatist käsitlevate kohtuotsuste jätkuvat täitmist, sealhulgas võlgnevuste sissenõudmist: Malta keskasutus võib algatada menetluse või teha ettepaneku kohtumenetluse algatamiseks konkreetse ülalpidamiskohustuslase vastu. Selle eesmärk on lasta kohtul realiseerida ülalpidamiskohustuslase mis tahes vara või teha kohtumäärus isiku töötasust mingi osa arestimiseks;

f) hõlbustatakse elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist: Malta keskasutus algatab kohtumenetluse, paludes kohtul näha ette, et ülalpidamiskohustuslane peab elatise summa maksma otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslane selliseid makseid ei tee, nõuab Malta keskasutus lapsele elatise maksmisega seotud asjade korral, et kohtud teeksid vajaliku määruse, mille alusel oleks võimalik arestida ülalpidamiskohustuslase vara ja edastada selle realiseerimisest saadud tulu õigustatud isikule. Abikaasale makstava elatise korral aitab Malta keskasutus taotlejal seda elatist saada kas siis eraõiguslike advokaatide abil või õigusabisüsteemi toel;

g) hõlbustatakse dokumentide või muude tõendite hankimist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist; kui vajalikud dokumendid või vajalik teave on juba avalikult kättesaadav, kogub Malta keskasutus selle teabe kokku ja edastab selle õigustatud isikule. Kui teave ei ole avalikult kättesaadav, esitatakse seda teavet valdavale asutusele või üksusele taotlus. Kui sellist teavet ei ole võimalik avaldada, võib keskasutus paluda kohtul anda korraldus sellise teabe avalikustamiseks lähtuvalt asja asjaoludest;

h)) osutatakse abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks: Malta keskasutus juhendab taotlejat põlvnemise kindlakstegemisega seotud õigusliku menetluse jooksul ning annab talle teavet sellise menetlusega seoses vajaminevate eraõiguslike teenuste kohta, eelkõige vajaduse korral DNA-testidega seotud teenuste kohta.

Vajaduse korral abistab keskasutus välisriigi kodanikke sellise esindaja leidmisel, kes võiks Maltal nende nimel teha asjakohaseid avalikke toiminguid. Teise võimalusena võidakse otsus põlvnemise küsimuses teha kohtus ning sellisel juhul tagab Malta keskasutus vaid selle, et asi jõuab lahendamiseks kohtusse, et kohus saaks asjas otsuse teha;

i) algatatakse menetlusi või hõlbustatakse nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõude tulemuslik lahendamine: kui Malta keskasutusel peaks tekkima kahtlus, et ülalpidamiskohustuslane tegutseb eesmärgiga halvendada oma majanduslikku olukorda, tagab Malta keskasutus vajaliku kohtumääruse taotlemise, et ülalpidamiskohustuslasel keelataks oma vara pillav kasutamine õigustatud isiku huvide vastaselt;

j) hõlbustatakse dokumentide kättetoimetamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist. kui ülalpidamiskohustuslase kohta on vaja täiendavat teavet ning sellist teavet saab seaduslikult koguda ja edastada mis tahes eraõiguslik isik Maltal, annab Malta keskasutus oma personalile korralduse sellise teabe kogumiseks. Sellist teavet võib koguda nii avalik-õiguslikelt kui ka eraõiguslikelt üksustelt.

Vajaduse korral suhtleb Malta keskasutus teavet edastavate ja saavate asutustega, mis on määratud määruse (EÜ) nr 1393/2007 alusel, eesmärgiga tagada, et teatavad dokumendid on nõuetekohaselt kätte toimetatud.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Elatis - Holland

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamine või elatise maksmine on kohustus toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut elamiskulude kandmisel. Ülalpidamiskohustus tuleneb veresugulusest, hõimlusest ja (eelnenud) abielusuhtest.

Isikud, kes on kohustatud maksma elatist teisele isikule:

– vanemad oma lastele

– lapsed oma vanematele

– lahutatud abikaasa endisele abikaasale (endised registreeritud partnerid)

Ülalpidamiskohustus, mis kehtib abikaasade vahel abielu jooksul, jätkub pärast abielu lõppemist. Kohus võib abielulahutuse otsuses või hilisemas otsuses mõista ühelt endiselt abikaasalt välja elatise teise endise abikaasa nõudmisel viimase kasuks, kui tollel ei ole piisavat sissetulekut enda elamiskulude kandmiseks (ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda hankima). Sellise elatise määramisel võtab kohtunik arvesse ühe endise abikaasa vajadusi ja teise endise abikaasa (rahalisi) võimalusi. Mõju võivad avaldada ka mitterahalised tegurid, näiteks abielu või kooselu kestus. Kui kohus ei ole ülalpidamiskohustuse kestust piiranud, lõpeb see automaatselt 12 aasta möödumisel. Kohus võib seda perioodi pikendada ülalpidamist taotlenud endise abikaasa nõudmisel, kui viimane on majanduslikult eriti rasketes tingimustes. Lühiajalise (kuni viieaastase) lastetu abielu järgne ülalpidamiskohustus kehtib põhimõtteliselt sama kaua kui abielu.

Eespool esitatu kehtib ka endiste registreeritud partnerite ülalpidamiskohustuse suhtes.

Endised abikaasad võivad sõlmida ülalpidamiskohustuse suhtes kohtuvälise kokkuleppe. See pannakse tavaliselt kirja abielulahutuse lepingusse. Praktikas kinnitab selle lepingu kohus abielulahutuse otsuses. Sedalaadi kinnitus annab ülalpidamist saama õigustatud isikule suurema õiguskindluse.

Muud ülalpidamiskohustuse liigid

Abikaasad / registreeritud partnerid

Abikaasad ja registreeritud partnerid peavad mõlemad kandma majapidamiskulusid, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Nad võivad selles küsimuses abielueelses või partnerluslepingus teisiti kokku leppida.

Lapse bioloogiline isa / lapse ema elukaaslane

Lapse bioloogiline isa on kohustatud maksma elatist lapsele, kelle ta on sigitanud (kuid ei ole omaks võtnud) senikaua, kuni lapsel puudub seaduslik sugulussuhe selle või mõne teise mehega (teisisõnu, kuni tal puudub seaduslik isa). Sama kohustus lasub lapse ema elukaaslasel, kes on andnud nõusoleku toiminguks, mille tulemusena võidakse laps eostada.

Ühine isikuhooldusõigus

Lapse isikuhooldusõigusega isikul, kes ei ole lapsevanem, on ühiselt koos lapsevanemaga lapse ülalpidamiskohustus (BW artikkel 1:253 jj). Ülalpidamiskohustus kestab kuni lapse 21. sünnipäevani, mil ühine isikuhooldusõigus lõpeb lapse täisealiseks saamise tõttu.

Millistel juhtudel?

Üldiselt kehtib ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui selleks õigustatud isik vajab abi. Isikut käsitatakse abivajavana, kui tal on enda toimetulekuks ebapiisav sissetulek ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda hankima.

Erand

Selle eeskirja erandiks on lapsevanema ja bioloogilise isa ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse ja noore täiskasvanu (kuni 21 aasta vanuseni) suhtes. Sellistel juhtudel kehtib ülalpidamiskohustus isegi siis, kui õigustatud isik abi ei vaja.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad peavad tasuma alla 18aastaste laste (alaealiste) eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulud. See puudutab elamis- ja muid kulusid, mis kaasnevad lapse kasvatamisega, näiteks haridus- ja vaba aja tegevuse kulud. Vanemad on kohustatud tasuma hoolitsemis- ja kasvatamiskulud vastavalt oma varalisele olukorrale. See kohustus kehtib ka juhul, kui lapsel on endal vara ja/või sissetulek.

Vanemad on kohustatud tasuma 18-, 19- ja 20aastaste laste („noorte täiskasvanute“) elamis- ja hariduskulud. Elamis- ja hariduskulusid käsitatakse samas tähenduses nagu lapseealiste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulusid. Selline ülalpidamiskohustus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest.

Selles vanuses laste suhtes kehtib niisugune laiendatud ülalpidamiskohustus ka juhul, kui neil on töö või vara või nad on abielus. Vajatava elatise suuruse määrab siiski lapse enda sissetuleku suurus.

21aastaste ja vanemate laste puhul lasub vanematel ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui laps vajab abi ega ole ise võimeline enda eest hoolitsema. See on nii näiteks juhul, kui laps on füüsilise või vaimse puudega.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ülalpidamiskohustuslase makstava elatise suuruse võivad pooled ise kokku leppida ja kirja panna lepingusse või see määratakse kindlaks kohtuotsusega.

Abielulahutuse menetlustes peab kohus sageli tegema otsuse ka endise abikaasa või lapse ülalpidamise kohta.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ei, avalduse peab esitama ülalpidamist saama õigustatud isiku advokaat. Ülalpidamist saama õigustatud isikutel ei ole lubatud esitada avaldust ilma advokaadita. Alaealist last esindab tema seaduslik esindaja (tavaliselt lapsevanem).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Eristada tuleb rahvusvahelist kohtualluvust (kas Madalmaade kohus on pädev?) ja riigisisest kohtualluvust (milline Madalmaade kohus on pädev?).

Rahvusvaheline kohtualluvus Euroopa Liidus

Mis puudutab Madalmaade kohtu rahvusvahelist kohtualluvust, siis Euroopa Liidus kohaldatakse Brüsseli I määrust. See sisaldab kohtualluvuse eeskirju elatisnõuete puhul.

Vastavalt selle määruse artiklile 2 kaebab ülalpidamist saama õigustatud isik (hageja) Madalmaades elava ülalpidamiskohustuslase (kostja) üldreeglina Madalmaade kohtusse.

Brüsseli I määrus sisaldab ülalpidamiskohustuse kohta ka alternatiivset eeskirja. Artikli 5 lõikes 2 täpsustatakse, et liikmesriigi territooriumil elavale kostjale võib saata kutse ilmuda kohtusse teises liikmesriigis:

• kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoht alaline või peamine elukoht
• või kui elatisnõue on lisanõue, mis esitatakse seoses perekonnaõiguse kohase perekonnaseisu puudutava nõudega, s.o abielu lahutavale või lapse põlvnemist otsustavale kohtunikule kohtus, mis on pädev seda menetlema, välja arvatud juhul, kui nimetatud kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Esimese taande kohaselt võib ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle elukoht on Madalmaades, lasta kutsuda ülalpidamiskohustuslase, kelle elukoht on näiteks Prantsusmaal, Madalmaade kohtusse, millel on rahvusvaheline kohtualluvus vastavalt määruse artikli 5 lõikele 2. Pädevaks kohtuks on taotleja elukohajärgne kohus.

Lisaks on seoses ülalpidamiskohustusega Euroopa Liidus alates 18. juunist 2011 kehtinud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

Ülalpidamiskohustuse määruse kohtualluvuse eeskirjad kattuvad suuresti Brüsseli I määruse eeskirjadega. Üldiselt on ülalpidamiskohustusega seonduvate kohtuasjade korral pädevus kostja või ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukoha järgsel kohtul. Vastupidiselt Brüsseli I määrusele ei ole ülalpidamiskohustuse määruse kohaldamiseks nõuet, et kostja alaline elukoht asuks liikmesriigi territooriumil.

Rahvusvaheline kohtualluvus väljaspool Euroopa Liitu

Mis puudutab Madalmaade kohtu rahvusvahelist kohtualluvust väljaspool Euroopa Liitu, siis kehtib järgmine. Kui kostja (kas ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamist saama õigustatud isik) elab väljaspool Euroopa Liitu, ei kohaldata eespool nimetatud Brüsseli I määrust ning Madalmaade kohtu pädevus määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (Wetboek van Burgerlijke rechtsvordering). Seega on Madalmaade abielulahutustega tegelev kohus pädev tegema esialgseid otsuseid abielulahutuse või sellega kaasnevate nõuete kohta, näiteks elatise määramine või abieluaegse ühise kodu jätkuv kasutamine. Järelikult on Madalmaade kohus pädev tegema otsuseid eraldiseisva elatisetaotluse puhul, kui hageja või avalduses märgitud üks või mitu asjaomast poolt elab/elavad Madalmaades või kui asi on muul põhjusel piisavalt seotud Madalmaade õigusruumiga, kui kokku on lepitud Madalmaade kohtu pädevuses või kui asjaomane pool ilmub menetluse käigus kohtusse ega esita vastuväidet pädevuse puudumise kohta.

Riigisisene kohtualluvus

Kui käsitleda Madalmaade kohtu riigisisest kohtualluvust, siis kehtib kohtu liigiga (esimese astme kohus, apellatsioonikohus, Madalmaade Ülemkohus) seoses eeskiri, et ülalpidamisjuhtumites on pädev esimese astme kohus. See, milline esimese astme kohus on pädev, määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Pädevaks esimese astme kohtuks on kas hageja (hagejatest ühe) elukohajärgne esimese astme kohus või avalduses märgitud asjaomas(t)est pool(t)est ühe elukohajärgne kohus või kui ühel neist pooltest elukoht puudub, siis ühe poole tegeliku elukoha järgne kohus.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Elatise väljamõistmise, muutmise või lõpetamise avalduse peab esitama advokaat. Advokaat esindab hagejat kohtuistungil. Advokaatide nimed ja aadressid asuvad riikliku advokatuuri veebilehel.

Pöörduda võib ka pereadvokaatide ja abielulahutuse lepitajate seltsi poole, mille liikmed on muu hulgas spetsialiseerunud abielulahutuse ja ülalpidamise küsimustele. Samuti on nad pädevad abielulahutuse lepitusmenetluses ja kõiges, mis sellega kaasneb.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Seda tehakse kohtulõivu tasumisega. Lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud.

Kui menetluspool ei ole võimeline tasuma advokaadikulusid (täies ulatuses), võib tal teatud tingimustel olla õigus saada õigusabi. Seda nimetatakse õigusabijuhtumiks. Osa kuludest tasub valitsus ja menetluspoolel on omaosalus. Selle suurus sõltub menetluspoole sissetulekust ja rahalistest vahenditest. Menetlusabi annab õigusabi nõukogu. Menetluspool peab esitama õigusabitaotluse nõukogule kohtualluvuse piirkonnas (= apellatsioonikohtu kohtualluvuses), kus on advokaadibüroo asukoht. Praktikas koostab taotluse sageli advokaat, kui tema poole on juba enne õigusabitaotluse esitamist pöördutud.

Lisaks tuleb esitada sissetuleku ja varade aruanne (mille saab elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse asutusest). See aruanne tuleb koos taotlusega saata õigusabi nõukogule, kes uurib, kas menetluspoolel on õigus saada õigusabi. Kui see on tõesti nii, väljastatakse tõend õigusabi saamise õiguse kohta. Sellisel juhul vähendatakse ka kohtulõivu.

Õigus saada õigusabi kehtib ka rahvusvaheliste vaidluste puhul, st kui hageja viibib väljaspool Madalmaid. See on sätestatud Euroopa piiriüleste vaidluste õigusabi direktiivis. Õigusabi on võimalik taotleda õigusabi seaduse (Wet op de rechtsbijstand) artiklite 23A kuni 23K põhjal Haagis asuva õigusabi nõukogu kaudu, kasutades direktiivile lisatud tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides.

Vajaduse korral võib õigusabi nõukogu pakkuda abi advokaadi valimisel. Nõukogu aadress on antud küsimuse 14.2 vastuses.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohtuotsuses võtab kohus arvesse elatist taotleva või saava isiku vajadusi ja elatist maksma kohustatud või maksva isiku vahendeid (rahalisi allikaid). Vajadused ja vahendid on suhtelised mõisted. Kohtul on teatav vabadus teha otsus iga üksikjuhtumi asjaolude põhjal. Selleks on kohtunikud välja töötanud juhised (nn Trema-standardid), kuigi need ei ole kohtule siduvad.

Kohtuotsuse jaoks on olulised järgmised tulud ja kulud:

• sissetulek töökohast,
• sissetulek teisest töökohast,
• stipendiumid,
• hüvitised,
• pension,
• (all)üüritulu,
• intress ja muud varaga seotud tulud,
• ühises majapidamises elavate teiste isikute osalus majapidamiskulude katmisel,
• olemasolevad võimalused sissetuleku suurendamiseks (isiku teenimisvõime),
• varade aruanne,
• üürimaksed,
• hüpoteeklaenu tagasimaksed, intress ning püsikulud. Siia tuleb märkida ka veel maksmata hüpoteeklaenu osa,
• kindlustuspoliisid,
• vajalikud korrapärased sõidukulud,
• rahalised kohustused muude isikute suhtes,
• ülalpidamist saama õigustatud isiku ja/või tema pereliikmete kulud eriarstiabile,
• sissetuleku saamisega kaasnevad kulud,
• võlaaruanded.

Seadusjärgne indekseerimine

Justiitsministeerium määrab igal aastal kindlaks protsendimäära, mille alusel kohtu välja mõistetud või kokkuleppel makstavat elatist seaduse alusel suurendatakse. Selle protsendimäära tõstmise arvutamisel võtab justiitsministeerium arvesse palkade muutumist äriringkonnas, valitsuses ja teistes sektorites. Kasvumäär avaldatakse väljaandes Staatscourant [Madalmaade valitsuse ametlik väljaanne].

Sellise elatiste automaatse kohandamise puhul kehtib mitu erandit. Nii menetluspooled kui ka kohus võivad eirata seadusjärgset indekseerimist või luua muu indekseerimismeetodi.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Endiste abikaasade puhul makstakse elatist vahetult ülalpidamist saama õigustatud isikule. Alaealiste laste puhul makstakse kohtu välja mõistetud elatis vahetult sellele vanemale (või eestkostjale), kes lapse eest hoolitseb.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustus on kehtestatud kohtuotsuse alusel ja ülalpidamiskohustuslane ei maksa lapsele ja/või partnerile elatisraha, võib selle kohustuse täitmisele pöörata Rotterdamis asuva riikliku elatismaksete sissenõudmise büroo (the National Bureau for the Collection of Maintenance Payments, LBIO) kaudu. Kohustuse võib täitmisele pöörata ka kohtutäitur. Kui kohtuotsust ei ole, tuleb asi anda kohtusse. Selleks tuleb võtta advokaat.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Hüvitiste või töötasu arestimisel tuleb võtta arvesse arestivaba sissetuleku miinimumi. Igakuise elatise maksmise aegumistähtaeg on viis aastat. Kui on olemas kohtuotsus, milles on dokumenteeritud võlgnetavad summad, st kui kindel summa on faktiliselt kindlaks määratud, on aegumistähtaeg kakskümmend aastat. Nõude aegumise vältimiseks tuleb aegumistähtaeg peatada.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui võlgu ollakse lapse ja/või partneri elatismaksed, on selleks ametiasutuseks riiklik elatismaksete sissenõudmise büroo (LBIO).
Selleks peab ülalpidamist saama õigustatud isik andma LBIO-le volituse. Vajaduse korral võib LBIO jätkata sissenõudmist täitmisele pööramise vahendite abil. Näiteks võib LBIO arestida ülalpidamiskohustuslase töötasu, hüvitised või kinnis-/vallasvara.

LBIO teenuste kasutamine on ülalpidamist saama õigustatud isikule tasuta, kui mõlema poole elukoht on Madalmaades. Sissenõudmistaotluse saamisel püütakse kõigepealt sissenõudmisega kaasnevaid kulusid vältida kiirlepitamise ja/või selgituse andmise abil. See on tulemuslik peaaegu kolmveerandil juhtudest. Kui aga LBIO võtab sissenõudmise enda peale, peab ülalpidamiskohustuslane tasuma LBIO sissenõudmiskulud. LBIO võtab sissenõudmise eest lisatasu. See moodustab 15% igakuisest võlgnetavast summast ja võlgnetavast elatisest. Samuti nõutakse võlgnikult sisse täitmiskulud.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ehkki LBIO on valitsusasutus, ei tee ta elatise ettemakseid. Seda võib teha valitsus lapse elatise või õigusabi puhul.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

LBIO ülesannete hulka kuulub ka elatise rahvusvaheline sissenõudmine. Need ülesanded tulenevad õigusnormidest ja konventsioonidest, mille osalisriigiks Madalmaad on.

Madalmaad on 20. juunil 1956 New Yorgis sõlmitud ÜRO välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni osalisriik. See konventsioon käsitleb vastastikust õigusabi, mille eesmärk on lihtsustada elatise taotlemist rahvusvahelistes juhtumites. Selleks on konventsiooniga kehtestatud edastus- ja vastuvõtuasutuste süsteem, mis abistavad ülalpidamist saama õigustatud isikut elatisnõuete täitmisele pööramisel. Madalmaades on edastus- ja vastuvõtuasutuseks LBIO.

Igaüks, kelle elukoht on Madalmaades ja kellel on raskusi elatise sissenõudmisega ülalpidamiskohustuslaselt, kelle elukoht on välismaal (st New Yorgi konventsiooni osalisriigis), võib tugineda New Yorgi konventsioonile. See konventsioon käsitleb nii lapse kui ka partneri ülalpidamist.

Alates 1. augustist 2014 kehtib Euroopa Liidu ja teiste osalisriikide (välja arvatud Taani) vahel laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta konventsioon. Peale ELi liikmesriikide kehtib konventsioon ka Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Norras ja Ukrainas. ELi liikmesriikide vaheliste suhete puhul on ülimuslik ülalpidamiskohustuse määrus (EÜ) nr 4/2009.

Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni kohaldatakse alla 21aastaste laste suhtes. Seda saab laiendada nii, et hõlmatud oleksid teised pereliikmed, kui mõlemad asjaomased osalisriigid võtavad vastu sellekohase deklaratsiooni.

LBIO teenuste kasutamiseks tuleb esitada taotlusvorm elatise rahvusvahelise sissenõudmise kohta. Vormi saab alla laadida LBIO veebisaidilt.

Ülesanded, mida LBIO ja välismaised asutused ise täidavad seoses New Yorgi konventsiooni ja USAga sõlmitud lepinguga, on põhimõtteliselt tasuta. Kulud võivad tekkida välismaal toimuva kohtumenetluse või elatise sissenõudmise tõttu.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Lapse ja partneri elatis:

Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO)

Postbus 8901
3009 AX Rotterdam

Õigusabi:

Raad voor Rechtsbijstand,

Postbus 450,

2501 CL The Hague

Telefon: +31 703701414

Rahvusvaheliste juhtumite õigusabi:

Raad voor Rechtsbijstand

Regiokantoor Den Haag

attn. Jan Ouwehand

Laan van Meerdervoort 51B

2517 AE The Hague

Telefon: 0031 (0)88 787 1320

E-post: j.ouwehand@rvr.org

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välismaal elava ülalpidamist saama õigustatud isiku taotlusel nõuab LBIO elatise sisse ka Madalmaades elavalt ülalpidamiskohustuslaselt. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle asukoht on muus liikmesriigis, soovib sisse nõuda elatist ülalpidamiskohustuslaselt, kelle elukoht on Madalmaades, saab ta tugineda konventsiooni süsteemile. Ülalpidamist saama õigustatud isik peab esitama taotluse Madalmaade vastuvõtuasutusele (LBIO-le). Seejärel võtab vastuvõtuasutus vajalikud meetmed elatise sissenõudmiseks.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kontaktandmete leidmiseks vt vastus küsimusele 14.2.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Selleks on kohtulõiv. Lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud. Kui menetluspool ei ole võimeline tasuma advokaadikulusid (täies ulatuses), võib tal teatud tingimustel olla õigus saada õigusabi. Seda nimetatakse õigusabijuhtumiks. Osa kuludest tasub valitsus ja menetluspoolel on omaosalus. Selle suurus sõltub menetluspoole sissetulekust ja rahalistest vahenditest.

Menetlusabi annab õigusabi nõukogu. Menetluspool peab esitama õigusabitaotluse nõukogule kohtualluvuse piirkonnas (= apellatsioonikohtu kohtualluvuses), kus on advokaadibüroo asukoht. Praktikas koostab taotluse sageli advokaat, kui tema poole on juba enne õigusabitaotluse esitamist pöördutud. Lisaks tuleb esitada sissetuleku ja varade aruanne (mille saab elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse asutusest). See aruanne tuleb koos taotlusega saata õigusabi nõukogule, kes uurib, kas menetluspoolel on õigus saada õigusabi. Kui see on tõesti nii, väljastatakse tõend õigusabi saamise õiguse kohta. Sellisel juhul vähendatakse ka kohtulõivu. Õigus saada õigusabi kehtib ka rahvusvaheliste vaidluste puhul, st kui hageja viibib väljaspool Madalmaid. See on sätestatud Euroopa piiriüleste vaidluste õigusabi direktiivis. Õigusabi on võimalik taotleda õigusabi seaduse artiklite 23A kuni 23K põhjal Haagis asuva õigusabi nõukogu kaudu, kasutades direktiivi tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides. Vajaduse korral võib õigusabi nõukogu pakkuda abi advokaadi valimisel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Määruse artikli 51 kohaseid muudatusi ei ole tehtud.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatise eesmärk on katta kõik ülalpidamist saama õigustatud isiku asjakohased, s.t vajalikud ja tavapärased materiaalsed vajadused, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. See hõlmab eelkõige kulutusi toidule, rõivastele, eluasemele (sealhulgas küttele ja elektrile), arstiabile ja hügieenile, samuti täiendavate sotsiaalkindlustusmaksete tegemist, kulutusi meelelahutusele, kultuurile ja spordile, kommunikatsioonivahenditele ja massimeediale (telefon, raadio, TV, internet) ning haridusele ja koolitusele. Elatis ei hõlma töötajate vara moodustamiseks või erapensioniskeemidesse tehtavaid makseid.

Ülalpidamiskohustus tähendab kohustust maksta nõuetekohast elatist. Maksmisele kuuluva elatise summa sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku konkreetsetest vajadustest ning ülalpidamiskohustuslase maksevõimest.

Elatist peavad maksma järgmised isikud:

• vanemad oma lastele ja lastelastele;
• lapsed oma vanematele ja vanavanematele;
• abikaasad ja registreeritud partnerid teineteisele.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanusepiirang puudub. Lastel on õigus saada elatist seni, kuni nad suudavad end ise ülal pidada.

Alaealise ja täisealise isiku elatise saamise õiguse peamine erinevus seisneb selles, kuidas see täitmisele pööratakse.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatise taotlemiseks tuleb pöörduda kohtu poole.

Võistlevas tsiviilkohtumenetluses peavad abikaasad ja registreeritud partnerid esitama oma nõuded hagi kujul. Kohus – praktikas kohtunik – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võivad abikaasad ja registreeritud partnerid paluda teha elatismenetluse või lahutusmenetluse / abielu kehtetuks tunnistamise menetluse raames esialgse õiguskaitse määruse elatise esialgse maksmise kohta. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel.

Lapse elatist tuleb taotleda hagita menetluse raames – see nõue kehtib ka juhul, kui laps on täisealine. Eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) – praktikas Rechtspfleger (Austria kohtusüsteemi kõrgem ametnik, kellel on õigus teha kohtuotsuseid) – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võib laps taotleda kohtult elatise määramise menetluse raames esialgse õiguskaitse määrust elatise esialgse maksmise kohta. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel. Alaealised võivad taotleda elatise esialgset maksmist olenemata sellest, kas elatise määramise menetlus on pooleli.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Taotluse alaealisele elatise määramiseks või sellise elatise sissenõudmiseks võib esitada seaduslik esindaja, s.t isik, kellel on lapse hooldusõigus. Selle isiku nõusolekul võib last esindada ka laste ja noorte hoolekandeteenistus (Kinder- und Jugendhilfeträger).

Kõigil muudel juhtudel võib hagejat esindada vaid volitatud isik või spetsiaalne seaduslik esindaja (eestkostja (Erwachsenenvertreter)).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisasjadega seotud kohtualluvus on seadusega kindlaks määratud.

Austria kohtualluvust käsitlevate eeskirjade (Jurisdiktionsnorm) artikli 114 kohaselt on eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) pädev tegema otsuseid ka alaealiste seaduslike elatisnõuete kohta. Muude ülenejate või alanejate sugulaste seaduslikke elatisnõudeid lahendab ülalpidamist saama õigustatud isiku suhtes üldise pädevusega kohus. See määratakse kindlaks isiku alalise asukoha või elukoha alusel.

Kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvi 76a kohaselt on abikaasade või registreeritud partnerite vahelisi ülalpidamisasju pädev menetlema see kohus, kus on pooleli abielu lahutamise või kooselu lõpetamise menetlus. Kui sellist menetlust pooleli ei ole, tuleb pädeva kohtu kindlakstegemisel lähtuda kostja üldisest kohtualluvusest (kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvid 65–71).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapsele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (valikuline õigusnõustaja kasutamise nõue; Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz) paragrahvi 101 lõige 1). Apellatsioonimenetluste korral kohaldatakse absoluutset õigusnõustaja kasutamise nõuet.

Abikaasadele või registreeritud partneritele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (valikuline õigusnõustaja kasutamise nõue; Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) artikli 29 lõige 1). Apellatsioonimenetluste korral kohaldatakse absoluutset õigusnõustaja kasutamise nõuet.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Ülalpidamisasjaga kohtu poole pöördumise eest makstavad lõivud sõltuvad välja mõistetud elatise summast. Sellest tulenevalt võetakse varem rahuldatud elatisnõuete puhul aluseks väljamõistetud summa. Kui asi on seotud tulevikus makstava elatisega, võetakse aluseks summa, mis on võrdne aastase elatissummaga. Kui elatis mõistetakse välja lühemaks perioodiks kui aasta, võetakse lõivu kindlaksmääramisel aluseks kogusumma (Austria kohtukulude seaduse (Gerichtsgebührengesetz) tariifirubriik 7, märkus 1 lapsele elatise maksmise korral; Austria kohtukulude seaduse paragrahvi 15 lõige 5 abikaasale või registreeritud partnerile makstava elatise korral).

Tegeliku lõivusummaga seoses eristatakse lapsele elatise maksmist käsitlevat hagita menetlust ning abikaasade või registreeritud partnerite elatist käsitlevaid asju.

Lapsele makstavat elatist käsitlevas menetluses on alaealine (alla 18aastane) avalduse esitaja lõivu tasumisest vabastatud.

Täisealise avalduse esitaja jaoks moodustab kindlasummaline lõiv, mida makstakse otsuse või elatisnõuet käsitleva kokkuleppe eest, 0,5% määratud elatise summast (Austria kohtukulude seaduse tariifirubriik 7). Selle lõivu tasub ülalpidamiskohustuslane. Kui uue avalduse alusel suurendatakse elatise summat, mis oli varem lõpliku kohtuotsuse või kokkuleppega kindlaks määratud, tuleb lõivu kindlaksmääramisel aluseks võtta määratud uue summa ja varem maksmisele kuulunud summa vahe.

Näide. Tulevikus tuleb iga kuu maksta elatist summas 250 eurot.

Kindlasummaline lõiv on 15 eurot (250 eurot * 12 * 0,05).

Kui täisealine ülalpidamiskohustuslane taotleb elatise summa vähendamist, tuleb tasuda kindlasummaline lõiv 15,00 eurot. Seda ei pea tasuma juhul, kui hageja taotlus makstavat elatist vähendada täiel määral rahuldatakse (Austria kohtukulude seaduse tariifirubriik 7, märkus 3).

Austria kohtukulude seaduses sätestatud tariifirubriigi 1 kohast lõivu tuleb kohaldada abikaasale või registreeritud partnerile makstavat elatist käsitlevates menetlustes. Kindlasummaline lõiv on ette nähtud ainult kaebuse kui menetluse algatamise avalduse esitamise eest ning see kuulub tasumisele liugskaala põhimõttest lähtuvalt vastavalt hindamise alusele. Selle näitlikustamiseks on allpool esitatud Austria kohtukulude seaduse (4. mail 2023. aastal kehtinud versioon) tariifirubriigi 1 kohaselt kohaldatavad lõivud.

Vaidlusaluse nõude summa – kohaldatav lõiv

kuni 150 eurot – 25 eurot;

üle 150 euro kuni 300 eurot – 48 eurot;

üle 300 euro kuni 700 eurot – 68 eurot;

üle 700 euro kuni 2000 eurot – 114 eurot;

üle 2000 euro kuni 3500 eurot – 182 eurot;

üle 3500 euro kuni 7000 eurot – 335 eurot;

üle 7000 euro kuni 35 000 eurot – 792 eurot;

üle 35 000 kuni 70 000 eurot – 1556 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 63–73 kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluste korral menetlusabi anda taotluse alusel sellises ulatuses, mil menetlusosaline ei suuda tasuda menetlusega kaasnevaid kulusid oma vajalikke elatusvahendeid ohtu seadmata. Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt tuleb neid sätteid kohaldada mutatis mutandis ka hagita menetluste korral (nt lapsele makstavat elatist käsitlevad menetlused).

Vajaliku elatise abstraktne summa jääb töötaja statistilise keskmise sissetuleku ja elatusmiinimumi vahele. Elatist ei peeta selles ulatuses tagatuks juhul, kui õigustatud isik ja tema ülalpeetav perekond ei saa elada isegi tagasihoidlikku elu – seejuures võetakse arvesse õigustatud isiku mis tahes kasutatavat vara või võimalust koguda sääste pikemat aega kestva menetluse jooksul. Samuti võidakse anda osalist menetlusabi.

Menetlusabi tuleks anda ainult juhul, kui leitakse, et kavandatav hagi või kavandatavad kaitseväited ei ole ilmselgelt pahatahtlikud või alusetud. Menetlusosalise kodakondsus ei ole siin oluline.

Konkreetsemalt hõlmab menetlusabi ajutist vabastust kohtukulude tasumisest ning tunnistajate, ekspertide ja tõlkide tasude maksmisest, aga ka menetlusosaliste reisikulude tasumist, kui nad peavad isiklikult kohale tulema. Kui seadus nõuab advokaadi kasutamist (nt apellatsioonimenetluses) või kui seda peetakse juhtumi konkreetsetest asjaoludest tulenevalt vajalikuks, tuleks menetlusosalisele ajutiselt määrata tasuta Austria advokaat. Advokaadi ülesanded hõlmavad ka asja kohtulikule arutamisele eelnevat nõustamist eesmärgiga leida kohtuväline lahendus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 71 on sätestatud, et menetlusabi saanud menetlusosalistele tuleb kehtestada kohustus maksta tagasi kogu summa või osa sellest summast, mille tasumisest nad esialgu vabastati ja mida nad ei ole veel tasunud, ning kohustus maksta määratud advokaadi tasud vastavalt kehtestatud määradele juhul ja niipea, kui nad on suutelised seda tegema ilma oma vajalikke elatusvahendeid ohtu seadmata. Kui menetluse lõpetamisest on möödunud kolm aastat, ei saa tagasimaksmise kohustust enam kehtestada. Kohus võib nõuda, et menetlusosaline esitaks – kohtu määratud mõistliku aja jooksul – uue ülevaate oma varast, sealhulgas tema käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid, et kohus saaks kontrollida, kas tagasimaksmise eeltingimused on täidetud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus määrab ülalpidamise rahalise toetusena. Lapsevanem, kes korraldab majapidamist, kus ta lapse eest hoolitseb, panustab sellega lapse ülalpidamisse. Teine vanem on kohustatud maksma elatist.

Lapsele makstava elatise summa sõltub vanema maksevõimest ja lapse vajadustest ning määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi. Kohtupraktika raames välja töötatud protsendimeetodi alusel peab ülalpidamiskohustuslane maksma oma igakuisest netosissetulekust teatava protsendi:

• 16% alla 6aastaste laste puhul,
• 18% 6–10aastaste laste puhul,
• 20% 10–15aastaste laste puhul ning
• 22% üle 15aastaste laste puhul.

Kui ülalpeetavaid lapsi on rohkem kui üks, arvatakse protsendipunkte maha järgnevalt: 1 protsendipunkt iga järgmise alla 10aastase lapse eest, 2 protsendipunkti iga järgmise üle 10aastase lapse eest ning 0–3 protsendipunkti elatist saama õigustatud abikaasa eest (maha arvatavate protsendipunktide hulk sõltub abikaasa sissetulekust).

Kohtupraktika raames on elatismaksetele kehtestatud ülempiir (Luxusgrenze ehk n-ö luksuspiir) selliste elatisnõuete korral, mis ületavad kaks kuni kolm korda keskmise põhivajaduste summa (Regelbedarf), mis on samuti kohtupraktika raames kindlaks määratud. Seda kohandatakse igal aastal ja alates 1. jaanuarist 2023 on selle suurus ühes kuus lapse kohta järgmise tabeli kohaselt:

põhivajaduste summa

Danningeri kohaselt (ÖA 1972, 17), arvutanud liidumaa tsiviilkohus Viinis

(summad eurodes)

1972–2002. aasta summad leiate järgmises tabelis:põhivajaduste summa 1972–2002.

Abikaasale või registreeritud partnerile abielu või registreeritud kooselu ajal makstava elatise summa sõltub samuti nii ülalpidamiskohustuslase maksevõimest kui ka ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ning tuleb kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi. Kohtupraktika raames juhiste andmise eesmärgil välja töötatud protsendimeetodi alusel võetakse väiksema sissetulekuga menetlusosalise elatisnõude arvutamisel aluseks 40% perekonna sissetulekust (mõlema abikaasa/partneri netosissetulek), millest arvatakse maha selle menetlusosalise sissetulek. Kui ühel menetlusosalisel sissetulek puudub ja ta vastutab vaid majapidamise eest, on tal õigus kolmandikule (33%) perekonna elataja netosissetulekust. Arvesse tuleb võtta ka muid hooldamiskohustusi (tehes protsentuaalsed mahaarvamised).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist tuleb maksta ette iga asjaomase kuu alguses (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch) paragrahv 1418; Austria abieluseaduse (Ehegesetz) paragrahv 70; Austria registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz) paragrahvi 22 lõige 1). Maksed tuleb teha ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema esindajale (vanemale, eestkostjale).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Pärast seda, kui elatise summa on algse menetluse käigus kindlaks määratud, võib otsuse ülalpidamiskohustuslase vastu täitmisele pöörata (sundtäita) üldeeskirjade alusel.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Ülalpidamiskohustuslasele (täitemenetluses võlgnikule) peab jääma alles elatusmiinimum (Existenzminimum) (summa, mida ei saa arestida). Elatusmiinimum määratakse igal aastal uuesti kindlaks ja selle suurus sõltub mitmest tegurist. Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 291b kohaselt peab võlgnikule alles jääma vaid 75% elatusmiinimumist, kui täitemenetlus põhineb seaduslikul elatisnõudel. Selle vähendatud elatusmiinimumi summa ja standardse elatusmiinimumi summa vahest tuleb kõigepealt rahuldada mis tahes kehtivad seaduslikud elatisnõuded olenemata nende nõuetega seoses kindlaks määratud pandi järjekohast ja proportsionaalselt kehtiva igakuise elatismaksega. Sellega seoses on ülalpidamist saama õigustatud isikutel eelisõigus teiste võlausaldajate ees.

Kõigi täitmisele pööratava kohtuotsusega välja mõistetud (kuid tasumata) nõuete (Judikatschulden) aegumistähtaeg on 30 aastat ning seetõttu on neid nõudeid selle tähtaja jooksul võimalik seaduse alusel sisse nõuda.

Elatisnõuete sissenõudmisel konkreetsed aegumistähtajad puuduvad.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui alaealise lapse teiselt seaduslikult esindajalt on saadud selleks kirjalik nõusolek, võib last elatisnõuete kindlaksmääramisel või nende sissenõudmisel esindada laste ja noorte hoolekandeteenistus.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatisabi eesmärk on tagada elatismaksed juhul, kui üks vanem ei tee elatismakseid korrapäraselt või ei täida oma maksekohustust üldse. Elatisabi annab riik taotluse alusel. Taotluse peab lapse nimel kohtule esitama see vanem, kellel on õigus last esindada.

Elatisabi on õigus saada järgmistel alaealistel:

• alaealised, kelle alaline elukoht on Austrias;
• alaealised, kellel on Austria kodakondsus või kes on mõne muu ELi/EMP liikmesriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, ning
• kes ei ela ülalpidamiskohustuslasega samas majapidamises.

Elatisabi võimaldatakse taotluse esitamise kuu algusest maksimaalselt viie aasta jooksul. Elatisabi maksab liidumaa kõrgeim kohus ülalpidamist saama õigustatud isikule ette iga kuu esimesel päeval.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis ja tal puudub Austrias vara, millele oleks võimalik nõuet pöörata, peab sissenõudmine toimuma välisriigis. Selleks on võimalik esitada taotlus keskasutuse kaudu (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (Auslandsunterhaltsgesetz) paragrahv 8).

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Ülalpidamist saama õigustatud isikuid abistavad nõuete esitamisel või sissenõudmisel nii laste ja noorte hoolekandeteenistused (ringkonna ametiasutused või kohaliku omavalitsuse asutused) kui ka esimese astme kohtud. Taotlused edastab välisriiki keskasutus (Zentrale Behörde).

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ametiasutuste ja kohtute tööajal; keskasutus jagab teavet telefoni ja e-kirja teel.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

Niipea kui pädev kohus on saanud ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse, koheldakse seda isikut üldjuhul sarnaselt Austrias elava isikuga.

Keskasutus edastab taotluse kohtule ning kohus võimaldab vajaduse korral menetlusabi ja palub Austria advokatuuril määrata menetlusabi korras advokaadi. Ülalpidamist saama õigustatud välisriigi kodaniku esindajana toimiv menetlusabi korras määratud advokaat, kes tunneb Austria õigust, vastutab kõigi edasiste taotluste esitamise ja sisse nõutud elatismaksete ülekandmise eest ning annab oma tegevusest aru (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse paragrahv 9).

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kuna kohaldatakse kahe keskasutuse vahelise koostöö põhimõtet, peavad sellist abi pakkuma eelkõige elukohaliikmesriigi ametiasutused.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Ei ole asjakohane.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kuni 1. augustini 2014 kohaldati ainult selle peatüki sätteid. Alates nimetatud kuupäevast on õiguskaitse kättesaadavus piiriüleste juhtumite korral reguleeritud ka välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (BGBl (Austria ametlik väljaanne) I 34/2014) paragrahviga 10 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse abil kehtestati lihtsustatud menetlus, et föderaalse justiitsministeeriumi osakond I 10 suudaks menetleda üha arvukamaks muutuvaid juhtumeid sama arvu töötajatega.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Elatis - Poola

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones ülenejate ja alanejate sugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas rõivaid, toitu, majutust, kütteaineid ja ravimeid) ja vajaduse korral lapse üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).

Ülalpidamise all mõistetakse rahalist või mitterahalist toetust. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku panust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd kooskõlas ülalpidamiskohustusega.

Elatisnõue on ühe isiku õigus nõuda teiselt isikult enda vastu ülalpidamiskohustuse täitmist.

Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus eri liiki peresuhetest.
Sõltuvalt peresuhtest eristatakse Poola õiguses järgmisi ülalpidamiskohustusi.

1. Sugulastevaheline ülalpidamiskohustus, sealhulgas sellise kohustuse konkreetne vorm nagu vanemate kohustus lapse vastu: sugulaste puhul on ülalpidamist õigus saada üksnes isikutel, kes on rahalistes raskustes. Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lapse enda varast piisab tema ülalpidamise ja üleskasvatamisega seotud kulude katmiseks. Üle 18aastastel lastel ei ole enam õigust saada ülalpidamist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad jätkata hariduse omandamist ja nende senised tulemused õigustavad seda otsust või kui ülalpidamiskohustus tuleks säilitada tulenevalt lapse tervislikust või isiklikust olukorrast. Peale selle ei ole vanemad kohustatud maksma elatist lastele, kes on üle 18-aastased ja asuvad tööleminekuks ettevalmistamise ajal õppima, kuid hiljem jätavad õpingud unarusse, ei tee rahuldavaid edusamme, ei saa positiivseid hindeid ega soorita eksameid ettenähtud tähtajaks, mistõttu jäävad neil õpingud õppeprogrammis kindlaksmääratud aja jooksul lõpetamata.
   Kui elatise saamine isikult, kellel lasub esmane vastutus (vanem), ei ole võimalik või kui selle saamine on ülemäära raske, võib esitada nõude teistele vastutavatele isikutele (nt lapse vanavanematele kui ülalpidamiskohustuslase vanematele). Vanavanematelt ei saa aga elatise maksmist nõuda üksnes sel alusel, et ülalpidamiskohustuslane ei ole väljamõistetud summasid maksnud – selleks et panna vanavanematele elatise maksmise kohustus, peab ülalpidamist saama õigustatud isik olema rahalistes raskustes ja vanavanematel peavad olema rahalised vahendid elatise maksmiseks. Vanavanematelt mõistetakse tavaliselt välja väiksem elatissumma kui esmase vastutusega isikult nõutava elatise puhul.
2. Lapsendamisega kaasnev kohustus. Kui lapsendamisega luuakse lapsendaja ja lapsendatud isiku vahel lapsendamissuhe, on lapsendaja kohustus pidada ülal lapsendatud isikut ülimuslik lapsendatud isiku ülenejate sugulaste ja õdede-vendade ülalpidamiskohustuse suhtes ning lapsendatud isiku kohustus pidada ülal oma ülenejaid sugulasi ning vendi ja õdesid on viimasel kohal. Muudel juhtudel kohaldatakse lapsendatud isiku suhtes punktis 1 sätestatud põhimõtteid.
3. Hõimlaste (kasuema, kasuisa, kasulapsed) kohustus. Ülalpidamist on õigus saada üksnes rahalistes raskustes olevatel isikutel, tingimusel et asjaomases olukorras ülalpidamiskohustuse kehtestamine on kooskõlas ühiskondlike tavadega. Poola õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt tähendavad rahalised raskused isiku suutmatust rahuldada oma mõistlikke vajadusi oma vahenditega ja omal jõul.
4. Abikaasade abieluaegne kohustus. Pereliikmed võivad nõuda kõigile pereliikmetele võrdse elatustaseme kindlustamist. Kooskõlas perekonna- ja eestkosteseadustiku artikliga 27 peavad mõlemad abikaasad vastavalt oma võimetele ning sissetulekule ja rahalistele võimalustele aitama rahuldada abielusuhte ajal loodud pere vajadusi. Selle kohustuse täielik või osaline täitmine võib seisneda ka isiklikus panuses laste kasvatamisse ja majapidamise eest hoolitsemisse.
5. Abikaasade kohustus pärast abielu lõppemist. Kui leitakse, et abielu lõppemise eest vastutab ainuisikuliselt üks abikaasa ja lahutuse tõttu halveneb olulisel määral teise abikaasa rahaline olukord, võib viimati nimetatud abikaasa nõuda oma mõistlike vajaduste rahuldamist ja seda isegi siis, kui ta ei ole rahalistes raskustes. Muudel juhtudel võib rahalistes raskustes olev abikaasa nõuda ülalpidamist oma endiselt abikaasalt proportsionaalselt oma mõistlike vajadustega ning endise abikaasa sissetuleku ja rahaliste võimalustega. Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, kui ülalpeetav abikaasa abiellub uuesti. Kuid kui lahutatud abikaasa, keda ei ole tunnistatud vastutavaks abielu lõppemise eest, on kohustatud maksma elatist, lõpeb ülalpidamiskohustus viie aasta möödudes lahutusmääruse tegemisest, välja arvatud juhul, kui kohus pikendab kindlaksmääratud viieaastast perioodi ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel erandlike asjaolude tõttu.
6. Abieluväliselt sündinud lapse isa kohustus pidada ülal lapse ema. Lapse isa, kes ei ole lapse ema abikaasa, peab panustama vastavalt oma võimalustele raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse ning osalema lapse ema ülalpidamisega seotud kulude katmises kolme kuu jooksul pärast sünnitust. Lapse ema võib mõjuval põhjusel taotleda, et lapse isa osaleks ülalpidamiskulude katmises rohkem kui kolme kuu jooksul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni või hariduse omandamiseni. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda end ise ülal pidada (näiteks haiguse või puude tõttu), võib ülalpidamist anda tähtajatult.

Olgu märgitud, et ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt pärast seda, kui õigustatud isik saab 18aastaseks, ning samuti ei sõltu ülalpidamiskohustuse lõppemine ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslasest vanema otsusest. Ülalpidamiskohustuse lõppemise kindlaks tegemiseks peab kohus otsuses hindama, kas täisealiseks saanud laps suudab ennast ise ülal pidada. Avaldus ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks esitatakse ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohajärgsele rajoonikohtule. See kehtib kohtu väljamõistetud elatise suhtes, mitte niinimetatud vabatahtliku ülalpidamise suhtes, mida reguleerib pooltevaheline eraõiguslik kokkulepe.

Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue. Elatisfondist võib toetust saada üksnes tingimusel, et perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 900 Poola zlotti kuus. Kui seda summat ületatakse, ei kaota ülalpidamist saama õigustatud isik õigust toetusele tänu „złotówka za złotówkę“ („zlott zloti eest“) põhimõtte kohaldamisele. Ülalpidamist saama õigustatud isik saab summa, mis võrdub õigustatud isikule elatisfondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra pereliikme kohta arvutatud sissetulekut on ületatud. Kui sel viisil arvutatud toetus on väiksem kui 100 Poola zlotti, siis toetust ei maksta.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Võimalik on toimida järgmiselt:

1) ülalpidamiskohustuslane täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult;

2) pooled sõlmivad kohtuvälise ülalpidamiskohustust käsitleva kokkuleppe;

3) kui elatist maksma kohustatud isik ei täida oma kohustust, võidakse elatise saamiseks pöörduda ülalpidamist saama õigustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32) või ülalpidamist andma kohustatud isiku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1) elukoha järgsesse rajoonikohtusse (sąd rejonowy). Elatisnõude võib esitada ka lahutust või lahuselu käsitleva menetluse raames regionaalsele kohtule (sąd okręgowy).

Elatishagilt riigilõivu ei tasuta. Kuid hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile kehtestatud nõuetele, st avaldus peab sisaldama selle kohtu nime, kellele see esitatakse; poolte, nende seaduslike esindajate ja volitatud esindajate ees- ja perekonnanimesid ning isikukoode (PESELi number); hagiavalduse liiki; taotluse täpset kirjeldust; nõude summat; taotluse esitamise aluseks olevate ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluse poolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elukohti või registrijärgseid asukohti ning nõude kirjeldust. Hilisemad avaldused peavad sisaldama kohtuasja toimiku viidet. Hagiavaldusele tuleb lisada ka lapse sünnitõend, milles isik, kellelt elatist nõutakse, on märgitud lapse vanemana. Vajadusel võib koos elatishagiga esitada ka isaduse tuvastamise hagi;

4) kokkuleppele võib jõuda ka notari juures; sel juhul annab rajoonikohus välja üksnes määruse kokkuleppe täitmiseks. Notari juures kokkuleppe allkirjastamine ja täitekorralduse väljaandmine on tasuline;

5) kokkuleppele võib jõuda ka kohtus, sel juhul võib vabastada kostja riigilõivu tasumisest või nõuda, et ta tasuks sellest vaid poole.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatisnõude esitada järgmised isikud:

• volitatud esindaja (advokaadi või õigusnõustaja kõrval võivad volitatud esindajana tegutseda järgmised isikud: ülalpidamist saama õigustatud isiku vanemad, abikaasa, vennad-õed, ülenejad sugulased või temaga lapsendamise kaudu seotud isikud, samuti isik, kes valitseb ülalpidamist saama õigustatud isiku vara);
• sotsiaalabi andmise eest vastutava kohaliku omavalitsusasutuse esindaja (sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2004. aasta ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) nr 64, punkt 593) kohaselt on selline esindaja kohaliku sotsiaalabikeskuse või piirkondliku peretoetuskeskuse juht);
• tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et vabaühendused võivad oma seadusjärgsete kohustuste raames algatada asjaomase füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul ülalpidamismenetluse;
• prokurör, kui see on vajalik õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks ja avaliku huvi kaitsmiseks.

Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad. Kui alaealine saab täisealiseks, tegutseb ta siiski ise enda nimel.

Ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei saa ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda, kui ta ei ole üks eespool loetletud isikutest.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on ülalpidamisasjades sisuline pädevus rajoonikohtutel. Territoriaalne kohtualluvus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Need kohtud, kelle pädevus hõlmab konkreetseid kohalikke omavalitsusüksusi, on täpsustatud justiitsministri 28. detsembri 2018. aasta määruses apellatsiooni-, regionaalsete ja rajoonikohtute asukoha, kohtualluvuse ja pädevuse kohta (2018. aasta ametlik väljaanne, punkt 2548).

Regionaalsed kohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1151 lõike 1 esimene lõik), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomases riigis kohustuti järgima ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17), st enne 18. juunit 2011.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1153 lõikele 14 on Poolas täitmisele pööratavad järgmised täitedokumendid:

1. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused ning asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1215/2012 kohaldamisalasse, kui need on täitmisele pööratavad;
2. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused, asjaomaste riikide väljastatud kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena;
3. ELi liikmesriikide kohtutes välja antud Euroopa maksekäsud, mille täidetavust on kinnitatud nendes liikmesriikides vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006;
4. ELi liikmesriikide kohtute tehtud otsused Euroopa väiksemate nõuete menetluses, mis on asjaomastes riikides kinnitatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 861/2007;
5. ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17) osaliseks olevates ELi liikmeriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes tehtud otsused, samuti asjaomaste riikide väljastatud ülalpidamiskohustuste küsimusi käsitlevad kokkulepped ja ametlikud dokumendid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse;
6. määruse (EL) nr 606/2013 kohaseid kaitsemeetmeid hõlmavad ELi liikmesriikides tehtud kohtuotsused, kui need on täitmisele pööratavad.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Advokaadi kasutamine ei ole elatisasjade puhul kohustuslik. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid esindajaid.

Vt vastused 7. ja 20. küsimusele, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Isik, kes taotleb elatist või elatise vähendamist, on vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (kohtukulude kohta tsiviilasjades) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda mis tahes kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.

Ülalpidamiskohustuslane võib taotleda kohtukuludest vabastamist ka siis, kui ta soovib väljamõistetud summat muuta. Sellises olukorras tuleb esitada tõendid varade ja saadud sissetulekute kohta ning kohus teeb otsuse pärast asja menetlemist.

Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda õigusabi ex officio määratud advokaadi näol. Kui advokaadi määramise avaldus kiidetakse heaks, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui viimatimainitud isik kaotab kohtuvaidluse, makstakse advokaaditasud riigikassast.

Liikmesriikide kodanike sellekohast õigust reguleerib 17. detsembri 2004. aasta seadus, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ning õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise summa sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida ta võiks saada, kui kasutaks täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja elatismaksed sisse nõuda.

Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatise summa suurendamist või vähendamist. Elatise summat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.

Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja elatist ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. 2015. aastal oli brutotöötasu alammäär 1750 Poola zlotti, 2016. aastal 1850 Poola zlotti, 2019. aastal 2250 Poola zlotti, 2020. aastal 2600 Poola zlotti, 2021. aastal 2800 Poola zlotti, 2022. aastal 3010 Poola zlotti, 2023. aasta jaanuarist juunini 3490 Poola zlotti ning alates 2023. aasta juulist on see 3600 Poola zlotti.
Tegelikult mõistsid kohtud suuremal osal juhtudest elatise välja summas 300–1000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatise summa suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist peab maksma täitedokumendis ülalpidamiskohustuslasena nimetatud isik. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides (sularahas või pangaülekandega) alaealise seaduslikule esindajale iga kuu, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viivist (alates 8. septembrist 2022 on viivis 12,25% aastas) (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 481 lõige 2).

Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamise eesmärgil pädeva täitevasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatise summa. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib esitada täitedokumendi ka ülalpidamiskohustuslase töökohta või ülalpidamiskohustuslasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist ülalpidamiskohustuslasele makstavast summast. Selline taotlus on makset tegeva poole jaoks siduv.

Kui laps on jõudnud täisikka, saab temast iseseisev ülalpidamist saama õigustatud isik ja elatist tuleb maksta otse talle, välja arvatud juhul, kui ta täisealise õigustatud isikuna nõustub seni kasutatud makseviisiga (nt esitades täitevasutusele vastavasisulise volikirja). Selleks ei ole vaja elatise maksmise otsust muuta ega eraldi märkida, et elatist tuleb maksta täisealisele isikule.

Avalduse ülalpidamiskohustuslase suhtes täitemenetluse algatamiseks võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 921 teostab kinnisvara suhtes täitmist selle kohtu kohtutäitur, mille tööpiirkonnas kinnisvara asub. Kui kinnisvara asub mitme kohtu tööpiirkonnas, valib õigustatud isik neist ühe. Ühe ülalpidamist saama õigustatud isiku algatatud menetlus võidakse liita teiste ülalpidamist saama õigustatud isikute algatatud menetlustega. Selleks teavitab täitemenetluse algatanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ja ka lõpetamisest teist kohtutäiturit, kes võib samuti täitmise eest vastutada.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).

Peale selle võidakse karistusseadustiku artikli 209 alusel (1997. aasta ametlik väljaanne nr 88, punkt 553) määrata igale kohtuotsuse, kohtus või muus ametiasutuses sõlmitud kokkuleppe või mõne teise kokkuleppe alusel kehtestatud elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidvale isikule rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni üheaastane vangistus, kui võlgnevuse kogusumma võrdub vähemalt kolme regulaarse elatismaksega või kui mitteregulaarsed elatismaksed on hilinenud üle kolme kuu. Kui elatise maksmisest hoiduja tekitab olukorra, kus ülalpidamist saama õigustatud isik ei suuda rahuldada oma elulisi põhivajadusi, võidakse hoidujale määrata rahatrahv, vabadusekaotuseta karistus või kuni kaheaastane vangistus.

Kohtumenetluse võib algatada ohvri, hoolekandeasutuse või ülalpidamiskohustuslase suhtes meetmeid võtva asutuse taotlusel. Kui ohvrile on määratud peretoetus või hüvitis, mida makstakse ülalpidamise maksmise nõude mittetäitmisel, võetakse süüteo eest vastutusele ex officio.

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2007. aasta ametlik väljaanne nr 192, punkt 1378) artikli 5 lõike 3b punktis 2 on sätestatud, et pädev ametiasutus võib esitada avalduse ülalpidamiskohustuslase juhtimisõiguse peatamiseks.

Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse ülalpidamiskohustuslase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõikele 2 on tähtajaks tasumata elatismaksed võimalik täies mahus katta pangakonto arestimisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60% töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).

Lisaks ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt sissenõuet pöörata järgmisele:

1. majapidamises kasutatavad esemed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad, mis on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete jaoks hädavajalikud, samuti sellised rõivaesemed, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks või kutsealal tegutsemiseks;
2. toidu- ja kütusevarud, mis on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavatele pereliikmetele hädavajalik ühe kuu jooksul toimetulekuks;
3. üks lehm, kaks kitse või kolm lammast, kes on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete toitmiseks hädavajalikud, koos sööda- ja allapanuvarudega kuni järgmise saagikoristuseni;
4. tööriistad ja muud esemed, mida ülalpidamiskohustuslane vajab tasustatava töö tegemiseks, ning ühe nädala jooksul tootmiseks hädavajalikud toorained, välja arvatud mootorsõidukid;
5. ülalpidamiskohustuslase asumisel perioodilisele alalisele tööle rahasumma, mis vastab töötasu mittesissenõutavale osale asjaomase perioodi eest kuni järgmise tähtajani, ning korrapärase sissetulekuta ülalpidamiskohustuslase puhul rahasumma, mis on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavatele perekonnaliikmetele elamiseks hädavajalik kahe nädala jooksul;
6. õpinguteks vajalikud esemed, isiklikud dokumendid, autasud, usutalitusteks vajalikud esemed ja igapäevased esemed, mida on võimalik müüa üksnes nende väärtusest oluliselt odavamalt, kuid millel on ülalpidamiskohustuslase jaoks oluline praktiline väärtus;
7. ravimid 6. septembri 2001. aasta ravimiseaduse (2019. aasta ametlik väljaanne, punkt 499; muudetud kujul) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse toimimiseks vastavalt tervishoiualastele õigussätetele kolme kuu kestel, ning selle toimimiseks hädavajalikud ravimid 20. mai 2010. aasta ravimiseaduse (ametlik väljaanne nr 107, punkt 679, ja 2011. aasta ametlik väljaanne nr 102, punkt 586, ja nr 113, punkt 637) tähenduses;
8. esemed või seadmed, mis on hädavajalikud ülalpidamiskohustuslase või tema perekonnaliikme puude tõttu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 6 kohaselt ei pöörata sissenõuet ka elatisele, elatise sisse nõudmata jätmise korral makstavale hüvitisele, perehüvitistele, pere-, hooldus- või sünnitoetustele, mõlemad vanemad kaotanud orbudele makstavatele toetustele, hooldajatoetustele, sotsiaaltoetustele, integratsioonitoetustele, lapsetoetustele ega 4. novembri 2016. aasta seaduse (rasedate ja nende perekondade toetamise kohta) artiklis 10 nimetatud ühekordsele toetusele „Za życiem“ („Elu nimel“) (2019. aasta ametlik väljaanne, punkt 473).

Pärast konsulteerimist põllumajandusministri ja rahandusministriga täpsustab justiitsminister vastavas ministri määruses, millistele põllumajandustootjale kuuluvatele esemetele ei saa sissenõuet pöörata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 830).

Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa muu hulgas pöörata järgmistele summadele 75% ulatuses: sotsiaaltoetused sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) tähenduses ega ülalpidamiskohustuslasele riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) tervishoiuteenusteks saadaolevad summad riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) tähenduses enne nende toetuste maksmist, v.a juhul, kui need on riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b viidatud ülalpidamiskohustuslase tööandjatelt või teenusepakkujatelt saadaolevad summad.

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuded aeguvad kolme aasta jooksul. Tuleb siiski märkida, et see aegumistähtaeg puudutab nõudeid, mida ei ole esitatud.

Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et lapse nõude korral vanema vastu ei hakka aegumistähtaeg kulgema ajal, mil teostatakse vanema hooldusõigust. Kui aegumistähtaeg on hakanud lapse nõude suhtes kulgema, see peatatakse.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Nagu on märgitud vastuses 4. küsimusele, võivad elatishagi esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamismenetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.

Regionaalsed kohtud, mis tegutsevad rahvusvahelise õiguse kohaselt keskasutusena, aitavad ülalpidamist saama õigustatud isikutel esitada elatisnõudeid välisriikides. Rahvusvahelist tasuta õigusabi (näiteks kohtukuludest vabastamist või esindaja määramist) võib taotleda ka pädeva regionaalse kohtu kaudu. Tuleb siiski meeles pidada, et see, kas sellist abi antakse tasuta või osalise tasu eest, sõltub vastuvõtva riigi õigusnormidest.

Välisriigis elavad isikud, kes soovivad esitada elatisnõude Poolas elava ülalpidamiskohustuslase vastu, võivad nõude esitamisel saada abi välisriigi pädevatelt keskasutustelt (nimekiri on kättesaadav aadressil https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych.); vastavalt Poola keskasutuste vastutuse jaotusele edastavad nad dokumendid edasiste meetmete võtmiseks justiitsministeeriumile (perekonna- ja alaealiste asjade osakonna rahvusvaheliste perekonnaasjade menetluste allosakond).

Samuti on võimalik esitada hagi otse pädevale rajoonikohtule või täitevasutusele.

Teave tasuta õigusabi saamise kohta on kättesaadav ka veebisaidil https://np.ms.gov.pl/.

Olgu siiski märgitud, et Poola keskasutused – ei justiitsministeerium ega ka rajoonikohtud – ei esinda pooli ega saa anda kutseliste esindajate asemel õigusnõu.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevas 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud normid riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.

Elatisfondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 800 Poola zlotti kuus; alates 1. juulist 2020 on see summa 900 Poola zlotti kuus.
Alates 1. juulist 2020 on kehtinud ka põhimõte „zlott zloti eest“, mis tähendab seda, et kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ületab eespool nimetatud 900 Poola zloti suurust summat, siis toetust vähendatakse ja seda makstakse summas, mis võrdub elatist saama õigustatud isikule elatisfondist makstava summa ja selle summa vahega, mille võrra perekonna sissetulek inimese kohta ületab nimetatud summat (artikli 9 lõige 2a). Kui sel viisil arvutatud toetus on aga väiksem kui 100 Poola zlotti, siis tehakse keeldumisotsus ja toetust ei maksta (artikli 9 lõige 2b).

Avaldus tuleb esitada sellele omavalitsusasutusele või linnavalitsusele, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel. Fondist toetuste väljamaksmise võib delegeerida ka mõnele omavalitsusüksusele, nt sotsiaalhoolekandekeskusele.

Kui aga isik, kellel on õigus saada elatisabi, elab täielikku toitlustust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei võimaldata.

Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas selle aja jooksul, mil talle tuleb toetust maksta. Lisateavet saab veebilehelthttps://www.gov.pl/web/rodzina/wiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht on välisriigis ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab see regionaalne kohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel, asjaomase keskasutusena esitada õigustatud isikul elatisnõude. Abi tähendab seda, et ülalpidamist saama õigustatud isikule antakse igakülgset teavet ja pakutakse abi nõutavate dokumentide täitmiseks ning kontrollitakse enne nõude esitamist välisriigi pädevale keskasutusele, kas see vastab vorminõuetele.

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 49 kohaselt määratud pädev keskasutus).

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab regionaalne kohus.

Keskasutuseks määratud regionaalsete kohtute loetelu (2022. aasta mai seisuga)

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused tuleb esitada taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotluse võib esitada otse pädevale Poola kohtule kooskõlas määruse IV ja VI peatükis ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetega.

Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

https://www.gov.pl/web/stopuprowadzeniomdzieci/lista-organow-centralnych..

Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad teda nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui kohus on elatise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda avaldusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule avalduse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt vastus 5. küsimusele). Täitmisavalduse võib esitada ükskõik millisele kohtutäiturile.

Kui Poola ja ülalpidamist saama õigustatud isiku elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb elatisasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, antakse sellist abi asjaomase lepinguga kokkulepitud ulatuses. Üldjuhul on kahepoolsete lepingutega ette nähtud, et avalduse saab esitada Poola kohtule otse või selle riigi kohtu kaudu, kus otsus tehti. Viimasel juhul edastatakse avaldused keskasutuste kaudu, milleks on tavaliselt justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni täitmiseks teatatud ametiasutused

(http://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf).

Kohtute üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny.

Kohtutäiturite üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil http://komornik.pl/.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, alates 18. juunist 2011.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Poolas kohaldatakse õigusnorme, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26/41, 31.1.2003, lk 90), mis täiendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluse pool, kes eeldab teatavat liiki abi saamist (nt advokaadi määramine, dokumentide tõlkimine, sõidukulude hüvitamine), peaks sellest kohtule sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi taotlusvormi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

28. aprillil 2011 võttis Poola seadusandja vastu seaduse, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi (28. aprilli 2011. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti seadust, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist, ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevat seadust – 2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda ülalpidamiskohustuslase suhtes pädevale asutusele korralduse korraldada ülalpidamisasjas uurimine.

Kui kostja või menetlusosalise asukoht ei ole teada, saadab justiitsiministeerium päringud kesk- ja kohalikesse registritesse (muu hulgas võib kasutada andmebaasi PESEL.SAD), et teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud ülesannete täitmise tagamiseks ei ole praegu kavas teha muudatusi õiguslikes alustes ega seoses keskasutuse rahastamise ja personaliga.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamise all mõistetakse kõike seda, mis on vajalik isiku ülalpidamiseks ning talle eluaseme ja rõivaste tagamiseks. Alaealise lapse puhul hõlmab ülalpidamine ka haridust ja koolitust.

Seaduse kohaselt on ülalpidamiskohustus järgmistel isikutel märgitud järjekorras:

• abikaasa või endine abikaasa;
• alanejad sugulased;
• ülenejad sugulased;
• õed-vennad;
• onud ja tädid seni, kuni ülalpeetav on alaealine;
• kasuisa ja kasuema, kui alaealine kasulaps on või oli abikaasa surma ajal tema hoole all.

Lisaks eespool nimetatud juhtudele, mille korral on ülalpidamiskohustus ette nähtud seadusega, võib ülalpidamiskohustus tuleneda ka annakust (testamendiga jäetud ülalpidamiskohustus) või lepingust.

Üldiselt on ülalpidamiskohustust reguleerivad materiaalõiguse normid sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 2003–2023.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Alaealine laps võib saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saadakse 18-aastaselt. Kui 16–18-aastane laps abiellub, siis omandab ta täieliku teovõime.

Lastele ja täiskasvanutele makstava elatise suhtes kohaldatavad materiaalõiguse normid on erinevad: täiskasvanule makstav elatis hõlmab üksnes elamiskulusid, eluasemele ja rõivastele tehtavaid kulutusi, kuid lapsele makstav elatis hõlmab ka hariduse ja koolitusega seotud kulutusi.

Kui pärast täisealiseks saamist või täieliku teovõime omandamist otsustab laps jätkata hariduse või kutse omandamist, võib ta algatada elatise väljamõistmise menetluse oma vanemate vastu. Sel juhul kaetakse elatisest peale elamiskulude, eluaseme ja rõivastega seotud kulude ka hariduse ja koolitusega seotud kulud. Maksete tegemise kestus määratakse kindlaks kokkuleppe või otsusega. Selle otsusega nähakse ette mõistliku pikkusega õppe- või koolitusperioodi asjakohane kestus.

Eespool kirjeldatud erandolukorras, kus täiskasvanud laps jätkab hariduse omandamist, hõlmab täiskasvanud lapsele makstav elatis ka hariduse ja koolitusega seotud kulusid. Eelkõige eeldatakse seaduses, et kui elatist nõutakse täiskasvanud lapsele – kuni tema 25-aastaseks saamiseni –, siis säilitatakse lapsele alaealisena määratud elatis. Sel juhul jääb tõendamiskoormis kostjast vanemale, kes on kohustatud tõendama, et lapsele alaealisena määratud elatis ei ole pärast lapse täisealiseks saamist enam vajalik või on liiga suur.

Täpsemalt on alaealiste, täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealiste laste elatist käsitlevad materiaalõiguse normid sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 1878–1880 ja 1905.

Samuti erinevad mõnel juhul ka lastele ja täiskasvanutele makstava elatise kindlaksmääramise ja sissenõudmise suhtes kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse normid.

Kohaldatavate menetlusnormide erinevusi kirjeldatakse vastustes 3. ja 10. küsimusele.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Vastus sellele küsimusele sõltub allpool kirjeldatud olukordadest.

Lapsele ja abikaasale makstava elatise määramine algse kokkuleppe sõlmimise korral

Elatist maksma kohustatud isik ja elatist saama õigustatud isik võivad elatise määramises kokku leppida. Lapsele või abikaasale makstava elatise puhul võivad pooled taotleda, et kokkuleppe kinnitaks kohus või perekonnaseisuametnik (Conservador do Registo Civil) olenevalt sellest, kas esinevad järgmised asjaolud.

Kohtuliku lahutuse korral on siiski võimalik sõlmida kokkuleppe alaealisele lapsele elatise maksmises. Sellisel juhul peab kohus kinnitama alaealisele lapsele elatise maksmist käsitleva kokkuleppe vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriva menetluse raames. Selle menetluse peamised elemendid on esitatud järgmise alapealkirja all.

Vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse korral peab perekonnaseisuametnik heaks kiitma abikaasale ja/või alaealistele lastele makstavat elatist käsitleva kokkuleppe. Perekonnaseisuametnikul on neis menetlustes ainupädevus ja sellise menetluse võib algatada igas perekonnaseisuametis. Lapsele makstavat elatist käsitleva kokkuleppe kohta peab oma eelneva arvamuse esitama selle perekonnaseisuameti tööpiirkonnas asuva kohtu prokurör, kus menetlus algatati. Kokkuleppe heakskiitmise korral on abielu ametlikult lahutatud. Kokkuleppe heaks kiitmata jätmise korral suunatakse vastastikusel kokkuleppel toimuv lahutus kohtusse, kus hakatakse asja arutama. Sel juhul on kohtu ülesanne hinnata lapsele või abikaasale makstavat elatist käsitlevat kokkulepet ning see heaks kiita.

Samu norme kohaldatakse lahuselu ning abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise korral.

Isegi kui tegemist ei ole lahutuse või lahuseluga, peavad vanemad kokkuleppe olemasolul suunama vanema hooldusõiguse kokkuleppe või selle muudatused heakskiitmiseks perekonnaseisuametisse nii nagu eespool kirjeldatud.

Elatise määramine algse kokkuleppe puudumise korral

Vanemate poolt alaealisele lapsele makstav elatis

Ilma teise abikaasa nõusolekuta toimuva lahutuse korral tuleb lapsele elatise määramist nõuda kohtuliku eestkostemenetluse käigus, millega reguleeritakse vanema hooldusõigust. Vanemad võivad hiljem taotleda vanema hooldusõigust käsitleva kokkuleppe heakskiitmist. Sellise kokkuleppe puudumise või heaks kiitmata jätmise korral taotleb prokurör vanemate hooldusõiguse reguleerimist. Menetlus toimub kohtus. Vanemad kutsutakse kohtumisele, kuhu võidakse kutsuda ka alaealine laps ja teisi sugulasi. Kui kohtumisel ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab kohtunik vanema hooldusõiguse teostamise ajutise korra ja pooled suunatakse lepitust kasutama või spetsiaalsele tehnilisele ärakuulamisele. Kui kokkuleppele jõudmine osutub ikkagi võimatuks, palutakse vanematel esitada avaldus ja tõendid. Sellele järgnevad tõendite uurimine, kohtuistung ja kohtuotsus.

Samu norme kohaldatakse lahuselu ning abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise korral.

Vanemate või teiste kohustatud isikute poolt lapsele makstav elatis

Lapsele võib elatise määrata ka lapsele elatise väljamõistmist käsitleva eestkostemenetluse raames, näiteks kui sellist elatist maksma kohustatud isikute suhtes on vaja menetlus algatada konkreetselt sel eesmärgil. See menetlus on ette nähtud ka varem määratud elatise muutmiseks. Menetlus toimub kohtus. Menetluse alustamiseks tuleb esitada avaldus, millele on lisatud järgmised dokumendid: tõendid lapse ja kostja vahelise sugulus- või hõimlussuhte kohta; vajaduse korral tõestatud ärakiri kohtuotsusest, millega määrati kindlaks varasem ülalpidamine; ja tunnistajate nimekiri. Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Seejärel korraldatakse kohtumine, et püüda saavutada poolte vahel kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, järgnevad kostja vastus, tunnistajate ärakuulamine, kohtuistung ja kohtuotsus.

Täiskasvanud lapsele või täieliku teovõimega alaealisele lapsele makstav elatis

Täiskasvanud lapsele või täieliku teovõimega alaealisele lapsele makstava elatise määramise menetluse võib algatada perekonnaseisuametis, esitades avalduse, milles on esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse. Avaldusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid ning avalduses tuleb märkida kõik muud tõendid. Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Kui puudutatud isik vastuväiteid ei esita, loetakse avaldus põhjendatuks ja perekonnaseisuametnik määrab elatise oma otsusega. Kui puudutatud isik esitab vastuväiteid, püüab perekonnaseisuametnik pooli lepitada. Kui lepitamine osutub võimatuks, valmistab perekonnaseisuametnik asja ette ja edastab selle pädevale kohtule arutamiseks.

Kui on juba toimunud kohtumenetlus, mille raames määrati lapsele elatis, siis liidetakse avaldus elatise määramiseks vahepeal täiskasvanuks saanud lapsele või täielikult teovõimeliseks saanud alaealisele lapsele juba olemasoleva kohtuasjaga ning asja arutab asjaomane kohus, mitte perekonnaseisuamet.

Abikaasale või endisele abikaasale makstav elatis

Algse kokkuleppe puudumisel tuleb abikaasale või endisele abikaasale makstava elatise määramise menetlus algatada kohtus. Selleks esitatakse tuvastushagi, kusjuures menetlus on täpselt samasugune, nagu on kirjeldatud allpool seoses täiskasvanule makstava elatisega.

Täiskasvanule makstav elatis

Muudel kui eespool nimetatud juhtudel tuleb täiskasvanule elatise määramise menetlus algatada kohtus (nt vanema elatise taotlus lapsele). Menetluse tulemusel tehakse tuvastusotsus. Menetluse algatamiseks esitatakse kohtule avaldus.

Hagi esitav pool peab selles avalduses märkima ära kohtu, kus kohtuasi algatatakse, näitama ära menetluse pooled ja esitama nende nimed, elu- või asukoha ning võimaluse korral menetluse poolte ameti- ja töökoha. Samuti tuleb avalduses märkida menetluse vorm, selgitada kohtuasja algatamise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke põhjuseid ning esitada nõue ja täpsustada taotletav summa. Avalduse lõpus esitatakse tunnistajate nimekiri ja muud nõutavad tõendid. Algsele avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad esialgse riigilõivu eelnevat tasumist, ning volikiri, kui poolt esindab advokaat. Teise võimalusena võib lisada dokumendi, mis tõendab, et isikule on võimaldatud tasuta õigusabi.

Kui isikut esindab advokaat, esitatakse algne avaldus elektrooniliselt, kasutades veebisaidil Citius (mj.pt) kättesaadavat vormi vastavalt seal esitatud korrale ja juhistele. Kui menetlusosalisel ei ole lepingulist esindajat, võib ta esitada avalduse kohtu kantseleile ühel järgmistest viisidest: isiklikult, tähtsaadetisega või faksiga.

Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Kui menetluse käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb läbida järgmised kohustuslikud menetlusetapid: kostja vastus, menetluse algatamise määrus (saneamento), tõendite esitamine, kohtuistung ja kohtuotsus.

Sõltuvalt eespool osutatud juhtumite laadist, on elatise määramine reguleeritud järgmiste menetlusnormidega:

• perekonnaseisuameti kohta on need sätestatud 13. oktoobri 2001. aasta dekreet-seaduse nr 272/2001 artiklites 5–20 ja rahvastikuregistri seadustiku artiklites 274-A–274-C;
• kohtute kohta on need sätestatud 8. septembri 2015. aasta seaduse nr 141/2015 artiklites 45–47 (laste ülalpidamine) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 548, 550 jj (isikud, kes on kohustatud elatist maksma), 931 ja 994 (abikaasale lahutuse või lahuselu korral makstav elatis) ja 989 (täisealiste või täieliku teovõimega alaealiste laste ülalpidamine).

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapsele elatise määramise taotluse võib esitada lapse esindaja, prokurör, lapse eestkostja või selle õppe- või hoolekandeasutuse direktor, kelle hoolde on alaealine laps usaldatud. Iga isik võib teavitada prokuröri vajadusest määrata lapsele elatis (8. septembri 2015. aasta seaduse nr 141/2015 artikkel 45).

Kui tegemist on piiratud teovõimega täiskasvanule makstava elatisega, võib menetluse algatada tema esindaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 16).

Muudel juhtudel peale nende piiratud teovõime juhtude peavad elatise väljamõistmise menetluse algatama täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealised lapsed ise, nende määratud esindaja või advokaat, keda nad on selleks volitanud.

Seaduses on siiski sätestatud järgmine täiskasvanud lastega seotud erisus: vanem, kes võtab endale peamise vastutuse nende täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealiste laste kulude kandmise eest, kes ei suuda end ise ülal pidada, võib nõuda, et teine vanem annaks nimetatud täiskasvanud laste elamiskuludesse ja haridusse oma panuse. Selle panuse võib täielikult või osaliselt anda täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele, kui kohtunik nii otsustab või vanemad kokku lepivad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 989).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Lapsele makstav elatis

Vanema hooldusõiguse teostamist ja lapsele elatise määramist käsitlevates kaitsvates menetlustes on pädev piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja (Tribunal de Comarca, Juízo de Família e Menores). Perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral arutab asja põhimõtteliselt piirkondliku kohtu (Tribunal de Comarca) kohalik kohtumaja (Juízo Local) või üldkohtu pädevusega kohtumaja (Juízo de Competência Genérica).

Selleks et välja selgitada, millisel eespool nimetatud kohtul on territoriaalne pädevus, kohaldatakse järgmisi reegleid. Põhimõtteliselt on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas on lapse elukoht menetluse algatamise ajal.

Kui lapse elukoht on teadmata, on pädev vanema hooldusõigusega isikute elukoha järgne kohus.

Kui vanema hooldusõigusega isikute elukohad on erinevad, on pädev kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle isiku elukoht, kellele on antud lapse isikuhooldusõigus, või ühise isikuhooldusõiguse korral selle isiku elukoht, kellega koos laps elab.

Juhul kui mis tahes menetlusega on hõlmatud kaks või enam last, kellel on samad vanemad ja kes elavad erinevates kohtualluvuspiirkondades, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas elab kõige rohkem asjaomaseid lapsi. Võrdsete asjaolude korral on pädev kohus, kelle poole pöörduti elatise väljamõistmiseks esimeses astmes.

Juhul, kui laps ei ela menetluse alustamise ajal Portugalis, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub hageja või kostja elukoht. Kui ka nemad elavad välisriigis ja Portugali kohtul on rahvusvaheline pädevus, siis arutab asja Lissaboni piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja (Tribunal da Comarca de Lisboa, Juízo de Família e Menores), sest sellel kohtul on Lissabonis territoriaalne pädevus.

Täiskasvanud lastele makstav elatis

Iga perekonnaseisuamet on pädev algatama täiskasvanud lastele makstavat elatist käsitleva menetluse. Perekonnaseisuamet ei saa seda teha üksnes juhul, kui on juba toimunud kohtumenetlus, mille tulemusena määrati lapsele elatis. Sel juhul liidetakse avaldus, mis käsitleb elatise määramist lapsele, kes on vahepeal saanud täisealiseks või omandanud täieliku teovõime, juba olemasoleva kohtuasjaga ja seda arutab asjaomane kohus.

Abikaasale või endisele abikaasale makstav elatis

Abikaasale või endisele abikaasale makstava elatise määramise menetlus algatatakse selle piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajas, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht. Perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja puudumise korral arutab asja põhimõtteliselt piirkondliku kohtu kohalik kohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.

Täiskasvanule makstav elatis

Muudel kui eespool nimetatud juhtudel algatatakse täiskasvanule elatise määramise menetlus piirkondliku kohtu tsiviilasjade keskkohtumajas (kui hagi hind ületab 50 000 eurot) või kohalikus või üldkohtu pädevusega kohtumajas, kui see on olemas (kui hagi hind ei ületa 50 000 eurot). Territoriaalne pädevus on kostja elukoha järgsel kohtul.

Elatise sissenõudmine

Allpool nimetatud kohtud on pädevad juhul, kui algatatakse elatisnõude täitmise erimenetlus maksetega hilinemise korral.

Kui elatise määramise menetlus toimus piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajas (Tribunal de Comarca, Juízo de Família e Menores), toimub elatisnõude täitmise erimenetlus samas kohtumajas asjaomase kohtuasja osana, millega täitmishagi tuleb liita.

Kui elatise määramise menetlus toimus piirkondliku kohtu tsiviilasjade keskkohtumajas (Tribunal de Comarca, Juízo Central Cível), on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama täitmisasjade kohtumaja (Secção de Execução), kes oleks pädev juhul, kui menetlus ei kuuluks asjaomase keskkohtumaja pädevusse tulenevalt hagi hinnast.

Kui täitmisasjade kohtumaja puudub, on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama see tsiviilasjade keskkohtumaja, kus asjaomast tuvastushagi arutati, ning sellisel juhul on täitemenetlus menetluse osa.

Kui elatise määramise menetlust toimetas piirkondliku kohtu kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja, toimub täitmine selle menetluse raames, juhul kui puudub täitmisasjade kohtumaja. Kui täitmisasjade kohtumaja (kelle territoriaalne pädevus hõlmab piirkonda, kus asub üldkohtu pädevusega kohtumaja või kohalik tsiviilkohtumaja, kus menetleti tuvastushagi) on olemas, siis on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama see kohtumaja.

Kohtuotsuste täitmiseks – seda isegi juhul, kui täitmise tagamine ei toimu kohtus, kus tehti täidetav kohtuotsus – esitatakse täitmisavaldus selle tuvastusmenetluse raames, mille tulemusel kohtuotsus tehti. Kui sel juhul on asja pädev arutama täitmisasjade kohtumaja, edastab kohtuotsuse teinud kohus kohtuotsuse koopia, täitmisavalduse ja kaasnevad dokumendid kiiresti täitmisasjade kohtumajale.

Samu norme kohaldatakse juhul, kui täitmisasjade kohtumaja puudub ja täitemenetlust on pädev läbi viima kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.

Kui elatise määramise menetlus ei toimunud kohtus, vaid hoopis perekonnaseisuametis, kohaldatakse elatisnõude täitmise erimenetluse suhtes järgmisi territoriaalset pädevust käsitlevaid põhimõtteid:

• täitmine tuleb algatada ülalpidamiskohustuslase elukohajärgses kohtus; ülalpidamist saama õigustatud isik võib juhul, kui ta elab Lissaboni või Porto linnapiirkonnas ja ülalpidamiskohustuslane elab samas linnapiirkonnas, valida siiski selle kohtu, kelle tööpiirkonnas tuleb kohustus täita;
• kui sissenõudmine tuleks algatada ülalpidamiskohustuslase elukoha järgses kohtus ja ta ei ela Portugalis, kuid tal on Portugalis varasid, on asja pädev arutama nende varade asukoha järgne kohus.

Kui ülalpidamise sissenõudmine toimub perekonnaseisuametniku otsuse alusel, siis kohaldatakse sisulise pädevuse suhtes järgmisi norme.

Piirkondliku kohtu perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja on pädev ette valmistama abikaasale ja endisele abikaasale, lastele ning täiskasvanud ja täieliku teovõimega alaealistele lastele makstava elatise sissenõudmise menetlust ja selle kohta otsust tegema. Kuna kõnealusel juhul ei arutanud asjaomast tuvastushagi perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja, vaid perekonnaseisuametnik, võivad kohtud tunnistada, et pädev on piirkondliku kohtu täitmisasjade kohtumaja.

Juhul kui täitmisasjade kohtumaja puudub, on elatisnõude täitmise erimenetlust pädev toimetama kohalik tsiviilkohtumaja või üldkohtu pädevusega kohtumaja.

NB!
Eespool kirjeldatud kohtualluvuse reeglid võivad erineda sõltuvalt riigisiseste kohtute tõlgendusest.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Üldjuhul ei ole lapsele elatise väljamõistmise menetluses advokaadi määramine vajalik, välja arvatud apellatsioonietapis. Täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealised hagejad (nt lapse eestkostja) võivad end esimese astme kohtu menetluses ise kohtus esindada. Lapsele tuleb siiski määrata advokaat, kui lapse ja tema vanemate, esindaja või tegeliku hooldaja huvid on vastuolus ning ka siis, kui laps, kes on piisavalt küps, seda kohtult taotleb.

Muude ülalpidamist käsitlevate menetluste korral kohaldatakse allpool esitatud üldpõhimõtteid.

Advokaadi määramine on vajalik asjades, mis kuuluvad selliste kohtute pädevusse, kelle menetlevatele hagidele on kehtestatud piirsummad, ning mille puhul on lubatud tavakorras edasikaebamine; sellistes asjades, mille puhul on hagi hinnast olenemata alati õigus edasi kaevata; kõrgematele kohtutele menetlemiseks esitatud apellatsioonide ja kohtuasjade korral.

Praegu (2022. aastal) on tavakorras edasi kaevata võimalik üksnes juhul, kui hagi hind ületab selle kohtu jaoks kehtestatud piirsummat, kelle otsust edasi kaevatakse, ja vaidlustatav otsus on apellandi jaoks ebasoodne sellise summa ulatuses, mis on samuti suurem poolest asjaomase kohtu jaoks kehtestatud piirsummast. Kaotanud poole kahju suurusega seotud kahtluste korral võetakse arvesse ainult hagi hinda. Selle õiguspõhimõtte juurde kuuluvad erandid ja ka muude eriõigusnormidega on sellest tehtud mitu erandit. Käesoleva teabelehe läbivaatamise ajal 2022. aastal kehtisid kohtutele tsiviilasjadega seoses järgmised piirsummad: apellatsioonikohus (Tribunal da Relação) – 30 000 eurot; esimese astme kohus (Tribunal de Primeira Instância) – 5000 eurot.

Isegi kui õigusnõustaja määramine on vajalik, võivad advokaadikandidaadid, õigusnõustajad või menetlusosalised ise esitada avaldusi, milles ei käsitleta õigusküsimusi.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, kas elatise määramise menetlus toimub kohtus või perekonnaseisuametis ja kas pooled saavad tasuta õigusabi või mitte. Kohtus tuleb tasuda kohtukulud. Kohtus tuleb tasuda kohtukulud. Perekonnaseisuametis tuleb tasuda riigilõiv.

Kulude tasumist reguleerib menetluskulude määrus.

Kulude tasumist reguleerib menetluskulude määrus.

Kulud hõlmavad riigilõivu, kohtukulusid ja menetlusosalise kulusid – tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 529.

Erandid

Menetluskulude määruse artikli 4 lõike 1 punktide i ja l alusel

Alaealised on vabastatud kohtukulude tasumisest kohtumenetluste raames, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat, ning nad on vabastatud riigilõivu tasumisest perekonnaseisuametis menetletavate asjade raames.

Alaealised või nende esindajad on vabastatud kohtukulude tasumisest ka juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus selliste elatise määramist, kohandamist või selle maksmise lõpetamist käsitlevate otsuste peale, mille on teinud alaealiste asjade kohtumaja. Alaealiste asjade kohtumaja menetlused, mille raames on võimalik elatis määrata, on tavaliselt lapsele makstavat elatist käsitlevad menetlused ja vanema hooldusõigust reguleerivad menetlused. Need on hagita erimenetlused.

Menetluskulude määruse artikli 15 lõike 1 punkti f alusel

Alaealiste asjade kohtumaja menetluse pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest, sealhulgas elatise määramise menetluste raames. Neis asjades peab pool riigilõivu eelneva tasumise asemel maksma selle kümne päeva jooksul pärast seda, kui põhikohtuasjas on otsus tehtud. See on nii ka juhul, kui tehtud kohtuotsus ei ole lõplik.

Muudel juhtudel peale eespool nimetatute tuleb kohtukulud üldiselt tasuda. See ei kehti üksnes juhul, kui pooltele antakse tasuta õigusabi, ja/või juhul, kui asjaomase menetluse suhtes kohaldatakse nõukogu 18. detsembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükki, millele on osutatud allpool.

Kulude hüvitamine

Kohtumenetluse algatamisel elatise määramiseks tuleb tasuda esialgne riigilõiv, välja arvatud eespool märgitud juhtudel. Esialgse riigilõivu näol on tegemist lõplike kulude ettemaksega.

Kulud hõlmavad riigilõivu, kohtukulusid ja menetlusosalise kulusid.

Riigilõiv

Tasumisele kuuluva riigilõivu summa kindlaksmääramiseks on oluline teada hagi hinda, sest riigilõiv arvutatakse selle alusel kooskõlas ühega menetluskulude määrusele lisatud tabelitest.

Hagi hind eespool mainitud tabelite kohaldamisel on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 296–310.

Näide:

• lõpliku elatise määramise menetluse hind võrdub viiekordse avalduses taotletava aastamaksega, st menetluse rahaline väärtus on võrdne taotletava igakuise ülalpidamismakse 60-kordse summaga;
• ajutise elatise määramise menetluse hind võrdub taotletava igakuise ülalpidamismakse 12-kordse summaga;
• lahutusmenetluse ja vanema hooldusõiguse teostamist reguleeriva menetluse (kui asjaomane menetlus on seotud peale elatise ka muu immateriaalse varaga) hind on vähemalt apellatsioonikohtu jaoks kehtestatud piirsumma + üks sent (2022. aastal: 30 000,01 eurot – seaduse nr 62/2013 artikkel 44).

Kohtukulud

Kohtukulude suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 532, mis on kättesaadav aadressil 26. juuni 2013. aasta seadus 41/2013.

Uurimisega seotud kulude ja tasude (ekspertide tasud, aruannete koostamisega seotud kulud jne) kohta kehtib põhimõte, et kumbki pool kannab kulud ja maksab tasud, mis tulenevad tema tegevusest.

Juhul, kui uurimine osutub ilmselt tarbetuks või tekitab olulisi viivitusi, maksab uurimist taotlenud pool asjaomased kohtukulud olenemata hagi tulemusest või kulusid käsitlevast otsusest.

Kui kõik pooled on huvitatud uurimise läbiviimisest või kulutuse tegemisest, kui nad mõlemad saavutavad sellega võrdväärse eelise või kui huvitatud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, maksavad pooled kohtukulud võrdselt.

Menetlusosaliste kulud

Menetlusosaliste kulude osas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 533 sätestatud järgmist: võitnud poole kulud kannab kaotanud pool liugskaala alusel vastavalt avalduse rahuldamata jätmise ulatusele.

Poolte kulud hõlmavad eelnevalt tasutud riigilõivu, poole tegelikult kantud kulusid, täitevametnikule makstud tasusid ja selle ametniku tehtud kulutusi, õigusesindajale makstud tasu ja tema kulutusi.

Kulude arvestus

Välja arvatud eespool märgitud juhtudel, mil pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest, koostab kohtusekretär kulude arvestuse üldiselt alles pärast seda, kui on tehtud lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv kohtuotsus, ja vastavalt asjaomasele kohtuotsusele. Pooli teavitatakse kulude arvestusest.

Kui arvestusega seotud edasikaebused või nõuded puuduvad või on lahendatud, peab kaotanud pool tasuma võlgnetava summa ja/või hüvitama võitnud poolele tema ette tasutud summa.

Poolte kulud maksab kaotanud pool otse teisele poolele. Kui kaotanud pool saab tasuta õigusabi, teeb võitnud poolele kõnealused maksed kaotanud poole eest riik – menetluskulude määruse artikkel 26.

Tasuta õigusabi kohtute pädevusse kuuluvates asjades

Kui hagejal puuduvad vahendid menetluse eest tasumiseks, võib ta saada tasuta õigusabi. Liikmesriigi õiguse kohaselt võib tasuta õigusabi anda üksnes füüsilistele isikutele või mittetulunduslikele juriidilistele isikutele.

Tasuta õigusabi süsteem on ette nähtud seadusega nr 34/2004.

Füüsilistele isikutele võib tasuta õigusabi anda mitmes vormis: õigusnõustamine, riigilõivudest ja kohtukuludest vabastamine, riigilõivu ja kohtukulude maksmine osamaksetena, esindaja määramine ja tasu maksmine, esindaja tasu määramine ja maksmine osamaksetena ning kohtutäituri määramine.

Portugali tasuta õigusabi süsteemi ning kõiki selle raames kehtestatud tingimusi kohaldatakse kõigi kohtute ja menetlusvormide suhtes.

Tasuta õigusabi taotlused tuleb esitada asjakohasel vormil. See tuleb toimetada isiklikult või saata postiga sotsiaalkindlustusameti (Instituto da Segurança Social IP) ükskõik millisesse klienditeeninduskeskusesse. Vormid ja nende täitmise juhendid on kättesaadavad selle keskuse kaudu. Üldine vastamistähtaeg on 30 päeva. Nii praktiline teave kui ka vormid on kättesaadavad aadressil Proteção Jurídica - seg-social.pt.

Kohtumenetluse algatamisel peab hageja lisama algsele avaldusele dokumendid, mis tõendavad kohaldatava riigilõivu eelnevat tasumist või tasuta õigusabi andmist, millega hageja vabastatakse eelnimetatud lõivu tasumisest. Kui õigusabi antakse riigilõivu osamaksetena tasumise vormis, tuleb lisada seda kinnitavad tõendid koos ülejäänud summa tasumisega – kohtukulude määruse artiklid 14 ja 15.

Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjadega seotud lõivud

Alaealised on perekonnaseisuametis menetletavate asjade korral vabastatud lõivude tasumisest, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat.

Perekonnaseisuametite pädevusse kuuluvate asjadega seotud lõivud on kindlaks määratud registri- ja notaritasusid käsitleva määrusega.

Näiteks perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjade menetlemisel küsitavad tasud (millega saab tutvuda perekonnaseisuameti ja notarite tasude määruse artiklis 18) olid 2022. aastal järgmised:

• abielu lahutamine või lahuselu vastastikusel kokkuleppel (ilma vara jagamiseta), sealhulgas abikaasale või alaealistele lastele elatise maksmise kokkulepete kinnitamine – 280 eurot;
• täiskasvanud või täieliku teovõimega alaealistele lastele makstava elatise määramise menetlus – 120 eurot;
• elatiskokkuleppe muutmise menetlus – 100 eurot.

Need summad kehtisid käesoleva teabelehe ajakohastamise ajal 2022. aastal ja need võidakse läbi vaadata. Seepärast on iga üksikjuhtumi puhul vaja tutvuda liikmesriigi õigusnormidega.

Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvates asjades antav tasuta õigusabi

Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvates asjades antakse tasuta õigusabi ainult kahel kujul: õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine; õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine osamaksetena.

Peale selle on teatavad perekonnaseisuameti toimingud tasuta avaldajate jaoks, kes suudavad tõendada, et nende rahalised vahendid on ebapiisavad.

Rahaliste vahendite ebapiisavust võib tõendada pädeva haldusasutuse väljastatud dokumendiga või asjaomase füüsilise isiku elukoha järgse avaliku sotsiaalhoolekandeasutuse tõendiga.

Sellistel juhtudel tehakse tasuta järgmisi toiminguid: perekonnaseisuregistri või rahvastikuregistri kanded, nendega seotud menetlused ja avaldused; nõutavad dokumendid ja nende esitamisega seotud menetlused, mis tahes otstarbel väljastatavad tõendid.

Samu norme kohaldatakse nende perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvate asjade puhul, mille raames määrati elatis.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Reeglina määratakse ülalpidamine igakuiste maksetena, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud teistsugune kokkulepe või kui õigusnormides on sätestatud teisiti või kui on põhjendatud erandlike meetmete võtmine. Näiteks kui elatist maksma kohustatud isik tõendab, et ta ei saa seda maksta toetusena, vaid üksnes eluaseme ja isikliku abi pakkumise vormis, siis võib nii erandkorras ette näha.

Elatise suuruse arvutamine

Ülalpidamiskohustust ja elatise arvutamist reguleerivad tsiviilseadustiku artiklid 1871–1880, 1905, 2003–2023.

Elatise summa peab olema proportsionaalne ülalpidamiskohustuslase vahenditega ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustega. Elatise määramisel võetakse arvesse ka ülalpidamist saama õigustatud isiku võimalust end ise üleval pidada.

Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused sõltuvad sellest, kas ta on alaealine laps, hariduse või kutse omandamist jätkav täiskasvanud laps või lihtsalt täiskasvanu. Seda on juba käsitletud vastuses 1. küsimusele.

Ülalpidamiskohustuslase vahendite kohta on oluline märkida, et arvesse tuleb võtta konkreetseid kriteeriume olenevalt sellest, kas elatis määratakse lastele või endisele abikaasale.

Lastele makstava elatise määramine

Lapse ülalpidamine on vanema põhikohustus. See tuleneb otseselt Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 36 lõikest 5.

Lastele makstav elatis peab olema proportsionaalne ülalpidamiskohustuslase vahenditega.

Kooskõlas Portugali kõrgeima kohtu (Supremo Tribunal de Justiça) praktikaga peab kohus lapsele makstava elatise summa arvutamisel võtma peale ülalpidamiskohustuslase sel ajal teenitava sissetuleku igakülgselt ja üldiselt arvesse ka tema sotsiaalset staatust, töövõimet, kohustust otsida aktiivselt tööd, mis võimaldab tal vähemalt täita oma põhikohustusi lapse ees, ning kogu tema omandis olevat vara.

Endisele abikaasale makstava elatise määramine

Endisele abikaasale makstava ülalpidamise summa kindlaksmääramisel peab kohus võtma arvesse abielu kestust, abikaasade panust perekonna rahalistesse vahenditesse, abikaasade vanust ja tervislikku seisundit, nende kutsekvalifikatsioone ja töövõimalusi, aega, mis nad peavad kulutama ühiste laste kasvatamisele, nende sissetulekut ja tulu, uuesti abiellumist ja uut kooselu ning üldiselt kõiki asjaolusid, mis mõjutavad ülalpidamist saava abikaasa vajadusi ja ülalpidamiskohustuslase võimalusi.

Riigisisese kohtupraktika kohaselt ollakse ülekaalukalt seisukohal, et ülalpidamist saama õigustatud abikaasal ei ole õigust nõuda abieluaegse elatustaseme säilitamist.

Elatise maksmise algusaeg

Kohtuotsusega määratud elatist tuleb maksta alates hagiavalduse esitamise kuupäevast. Kui ülalpidamine määrati poolte vahel sõlmitud ja kohtu või perekonnaseisuametniku otsusega heaks kiidetud kokkuleppega, siis tuleb elatist maksta kohustuse tekkimise kuupäevast. Ülalpidamiskohustuslasel tekib elatise maksmise kohustus kokkulepitud maksekuupäeval või selle puudumisel kuupäeval, mil talt nõutakse elatismakse tegemist. Ilma et see mõjutaks eespool mainitud juhtumeid, ei ole Portugali õigusega ette nähtud elatise määramist tagasiulatuvalt.

Määratud elatise summa kohandamine

Kui pärast elatise määramist asjaolud muutuvad, võib elatissummat kohandada või elatise maksmise kohustuse lõpetada.

Kui ei ole pooleli elatisnõude täitmise erimenetlust, esitatakse elatise kohandamise või maksmise lõpetamise avaldus koos tuvastushagiga. Kui elatisnõude täitmise erimenetlus on pooleli, liidetakse elatise kohandamise või maksmise lõpetamise avaldus täitemenetlusega.

Ülalpidamiskohustuslane võib taotleda ülalpidamise summa vähendamist või ülalpidamise maksmise kohustuse lõpetamist näiteks juhul, kui tema rahaline olukord on halvenenud, ülalpidamist saama õigustatud isiku rahaline seis on paranenud, ülalpidamist saama õigustatud isik on saanud täisealiseks või ülalpidamist saama õigustatud isik on suuteline ise panustama oma ülalpidamisse.

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib taotleda ülalpidamise summa suurendamist näiteks juhul, kui tema majanduslik olukord on halvenenud, tema perekondlik olukord on muutunud, tema vajadused on suurenenud või elukallidus on tõusnud ning ülalpidamiskohustuslane saab ja peaks sellist muutust korvama (näiteks kuna tema palk on samuti tõusnud).

Automaatne ajakohastamine

Elukalliduse tõusuga toimetulekuks võib elatise määramise otsusega ette näha, et väljamõistetud summat tuleb korrapäraselt (tavaliselt kord aastas) automaatselt ajakohastada.

Ajakohastamine võib põhineda riikliku statistikainstituudi (Instituto Nacional de Estatística) poolt kord aastas avaldatava inflatsioonimäära või kohtu kindlaks määratud teatava intressimäära kasvul. See võib siiski toimuda ka otsuses kindlaks määratud kindlasummalise aastase suurendamisena.

Sellise automaatse ajakohastamise võimaluse ja asjakohase viisi näeb ette kohtunik omal äranägemisel. Automaatne ajakohastamine võib toimuda ka pooltevahelise kinnitatud kokkuleppe alusel.

Ajutine elatis

Lisaks lõplikule elatisele võib määrata ka ajutise elatise.

Kui lõplikku elatist ei ole veel määratud, võib kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel või alaealise lapse puhul ka omal algatusel näha ette ajutise elatise, mille summa määrab kohus oma äranägemise järgi. Ajutist elatist tagasi maksma ei pea. See võidakse määrata lõpliku elatise summa määramist käsitleva põhimenetluse ajaks. Pärast lõpliku elatise määramist tuleb hakata seda maksma.

Juhul kui pooleli on kohtulik lahutusmenetlus, võib kohtunik määrata menetluse ajaks ajutise elatise ühele abikaasale või lastele. Kui pooleli on vanema hooldusõigust reguleeriv menetlus, võib kohtunik samuti määrata ajutise elatise alaealistele lastele. Nimetatud juhtudel võib ajutise elatise määrata menetluse raames peetaval istungil.

Teise võimalusena võib ajutise elatise määrata sellise vahemenetluse raames, mis liidetakse lõpliku ülalpidamise määramist käsitleva põhimenetlusega.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse kohtu otsuses või kohtu kinnitatud kokkuleppes kindlaksmääratud tingimustel ja isikutele.

Kui õigustatud isik on täiskasvanu, kelle teovõime ei ole piiratud, või täieliku teovõimega alaealine laps, siis makstakse elatist üldjuhul talle otse.

Kui õigustatud isik on piiratud teovõimega täiskasvanu, siis makstakse seda isikule, kellel lasub seadusest tulenev kohustus korraldada õigustatud isiku rahaasju (eestkostja, usaldusisik või vara kohtulik haldaja); ülalpidamist võib vastu võtta isegi asutus.

Kui õigustatud isik on alaealine, makstakse ülalpidamine välja isikule, kellel on lapse isikuhooldusõigus. Selleks võib olla üks vanematest, muu pereliige, kolmas isik (kasuperekond) või selle asutuse juht, kelle hoole alla on alaealine usaldatud.

Seadusega ei ole ette nähtud kindlaid makseviise ja pooled võivad makseviisis ise kokku leppida. Kokkuleppe puudumise korral otsustavad kohtud, milline on kõige praktilisem ja kulutõhusam viis kas elatise maksja või saaja jaoks.

Üldiselt antakse ülalpidamist igakuiselt raha maksmisega ja õigustatud isik peab elatise saama selle kuu alguses, mille eest elatist makstakse.

Makse tegemise aeg ja koht on kindlaks määratud kokkuleppes või elatise määramise otsuses. Kui need ei ole kindlaks määratud, kohaldatakse selle suhtes tsiviilseadustiku täiendavaid norme. Nende normide kohaselt kehtivad juhul, kui ei ole sätestatud teisiti, järgmised põhimõtted:

• elatist tuleb maksta selles kohas, kus ülalpidamist saama õigustatud isik elatismakse tegemise ajal elab;
• kuna maksed tehakse Gregoriuse kalendri kuude eest, võib ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda makse tegemist igal ajal alates asjaomase kuu esimesest päevast.

Kõige levinumad makseviisid on pangaülekande tegemine, hoiustamine pangas avatud kontole, rahakaardi või tšeki saatmine või isiklik kättetoimetamine sularahas.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa, võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada tsiviil- ja kriminaalõiguslikke täitemeetmeid.

Tsiviilõiguslikud täitemeetmed

Eelistung

Juhul kui lapsele makstav elatis on määratud elatisnõude täitemenetluse või vanema hooldusõigust reguleeriva menetluse raames, on ülalpidamist saama õigustatud isikule seadusega ette nähtud võimalus kasutada eelistungit.

Ülalpidamist saama õigustatud laps võib kasutada hooldusõiguse üldise korra (Regime Geral do Processo Tutelar Cível) artiklis 48 sätestatud eelistungit, kui on täidetud järgmised tingimused: elatis on jäetud maksmata või selle maksmisega on viivitatud; ülalpidamiskohustuslane saab korrapärast sissetulekut palga, pensioni, toetuste, vahendustasude, protsentide, tasude, preemiate, hüvitiste või sarnase sissetuleku kujul.

Avaldus liidetakse vanema hooldusõigust reguleeriva või lapsele makstava elatise määramist käsitleva menetlusega, mis on kohtus arutlusel. Ülalpidamiskohustuslast teavitatakse, et ta peab elatisvõla kõrvaldama kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil elatis muutus sissenõutavaks. Juhul kui ülalpidamiskohustuslane ei esita elatise maksmist tõendavaid dokumente, peetakse elatismaksed igakuiselt kinni tema töötasust, palgast, pensionist, toetustest või tema muust saadaolevast sissetulekust. Sel eesmärgil teavitatakse maksmise eest vastutavaid üksusi kohustusest pidada elatismaksed igakuiselt kinni ja kanda need otse ülalpidamist saama õigustatud isiku nimetatud pangakontole. Kinnipeetavad summad hõlmavad ka elatismakseid, mille tähtaeg on saabumas.

Pärast teavitamist saavad kõigist isikutest või üksustest, kes vastutavad eespool nimetatud sissetuleku töötlemise või väljamaksmise eest, elatisena kinni peetud summade heakskiidetud hoiulevõtjad. Sellest tulenevalt esitatakse poolelioleva menetluse raames täitenõue nende vastu, kui nad ei ole kokkulepitud summat kinni pidanud.

Kinnipeetavatest summadest ei kaeta elatisvõlga, mis on kogunenud enne ülalpidamiskohustuslase teavitamist võlgnevuse likvideerimise kohustusest. Hõlmatud on aga need elatismaksed, mille tähtaeg on saabumas. Sellise elatisvõla sissenõudmiseks, mis on kogunenud enne asjaomase teatise edastamist eelistungi raames, peab ülalpidamist saama õigustatud isik algatama täitemenetluse. Seega, kui tegemist on alaealistele makstava elatisega, võib ülalpidamist saama õigustatud isik algatada korraga nii eelistungi (seoses saada oleva elatise maksmisega) kui ka elatisnõude täitmise erimenetluse (tähtajaks maksmata elatise sissenõudmiseks).

Enne täitemenetluse kasutamist ei ole vaja eelistungit kasutada. Eelistung on vaid täitemenetluse alternatiiv. Vaidlustamine ei ole lubatud, kuid teiselt poolt on ülalpidamist saama õigustatud isiku käsutuses piiratumad vahendid kui täitemenetluse puhul, sest ülalpidamist saama õigustatud isik võib üksnes taotleda elatismaksete kinnipidamist töötasust, palgast, pensionidest, toetustest või sarnasest perioodilisest sissetulekust (ta ei tohi taotleda vara, hoiuste või nõuete arestimist).

Kui elatist makstakse alaealisele, võib ülalpidamist saama õigustatud isik teise võimalusena algatada elatisnõude täitmise erimenetluse, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Seega saab ta ühe hagi raames täies ulatuses sisse nõuda summad, mis on muutunud sissenõutavaks, ja summad, mille maksetähtaeg on saabumas. Täitemenetluse korral võib ülalpidamist saama õigustatud isik kasutada selliseid ulatuslikumaid sissenõudmisvahendeid nagu vara arestimine ja varalt saadava tulu deponeerimine. Selle menetlusega seotud protsessi on kirjeldatud allpool.

Kohustuste täitmata jätmist käsitlev istung

Juhul kui lapsele makstav elatis on määratud vanema hooldusõigust reguleeriva menetluse raames, siis on ülalpidamist saama õigustatud isikul seaduse kohaselt võimalus kasutada ka kohustuste täitmata jätmist käsitlevat istungit, nagu on sätestatud hooldusõiguse määramise üldise korra (Regime Geral do Processo Tutelar) artiklis 41.

Sellel istungil saab ülalpidamist saama õigustatud isik taotleda, et kohus näeks ette kohustuste täitmiseks vajalike meetmete võtmise ja määraks ülalpidamiskohustuslasele trahvi. Taotlus liidetakse menetlusega ja kohus kutsub vanemad kohtumisele või kui ta peab seda asjakohaseks, palub võlgnikul saata oma vastuse viie päeva jooksul.

Vanemad võivad leppida kokku kindlaksmääratud korra muutmises. Kokkuleppe puudumise korral teeb kohus taotluse kohta ajutise otsuse ja suunab pooled vahendust kasutama või tehnilisele eriistungile. Kui kokkuleppele jõudmine osutub ikkagi võimatuks, palutakse vanematel esitada väited ja nõuda tõendeid. Sellele järgnevad tõendite uurimine, kohtuistung ja kohtuotsus.

Elatisnõude täitmise erimenetlus

Kui elatise maksmisega on viivitatud, võib ülalpidamist saama õigustatud isik algatada elatisnõude täitmise erimenetluse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 933–937. Neid norme kohaldatakse olenemata asjaolust, kas elatist makstakse lastele või täiskasvanutele ja kas tegemist on ajutise või lõpliku elatisega.

Elatisnõude täitmise erimenetluse raames võib sissenõudja taotleda otsust teise poole saadavatest summadest, töötasust või pensionidest teatava osa kinnipidamiseks; või ülalpidamiskohustuslase varalt saadava tulu deponeerimiseks.

Selline kinnipidamine või tulu deponeerimine toimub vara arestimisest eraldi ja on mõeldud nii tähtajaks maksmata summade kui ka nende summade katteks, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.

Kui sissenõudja taotleb elatise kinnipidamist saadaolevate summade, töötasu või pensionide arvelt, siis teavitatakse asjaomaste summade, töötasu või pensionide töötlemise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust sellest, et kinnipeetav osa tuleb maksta otse sissenõudjale. Kinnipeetav summa tuleb iga kuu kanda sissenõudja pangakontole, mille numbri peab sissenõudja esitama algses avalduses.

Kui sissenõudja taotleb varalt saadava tulu deponeerimist, peab ta täpsustama, millise varaga see on seotud. Täitevametnik laseb tulu deponeerida ulatuses, mis on vajalik selleks, et katta juba sissenõutavaks muutunud elatismaksed ja sissenõutavaks muutuvad elatismaksed. Sellega seoses võib ära kuulata võlgniku seisukoha.

Kui pärast tulu deponeerimist ilmneb, et sellest ei piisa, võib sissenõudja nimetada muud vara. Kui aga tulu summa on ülemäära suur, on sissenõudja kohustatud ülemäärase osa summa saamisel võlgnikule hüvitama. Võlgnik võib taotleda ka, et tulu deponeerimine puudutaks üksnes osa varast või et seda rakendataks muu vara suhtes.

Kinnipeetud summadest või deponeeritud tulust peaks piisama, et katta tähtajaks tegemata maksed, ülalpidamist saama õigustatud isiku nõudmisel võlgnevustelt arvutatud intressid, tasumisele kuuluvad maksed ja automaatse ajakohastamisega kaasnev summa, kui selline ajakohastamine on ette nähtud.

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib siiski taotleda ülalpidamiskohustuslase vara arestimist. Arestida võib vallas- ja kinnisvara, hoiuseid, nõudeõigusi, äriühinguid või aktsiaid ja osasid.

Juhul kui elatisvõla katteks korraldatakse arestitud vara müük, tuleks ülemäärase tulu tagastamine ülalpidamiskohustuslasele ette näha üksnes siis, kui on tagatud elatise edaspidine maksmine määral, mida kohtunik peab asjakohaseks, välja arvatud juhul, kui on antud tagatis või muu sobiv garantii.

Ülalpidamiskohustuslast tuleks teavitada alles pärast vara arestimist, elatise kinnipidamist või tulu deponeerimist. Ülalpidamiskohustuslase vastuväide sissenõudmisele või arestimisele ei peata täitemenetlust.

Juhul kui poolelioleva elatisnõude täitmise erimenetluse ajal esitatakse elatismaksete muutmise või lõpetamise avaldus, liidetakse asjaomane muutmis- või lõpetamisavaldus täitemenetlusega.

Euroopa täitekorraldus

Juhul kui haldusasutuses sõlmitud autentset elatiskokkulepet või sellise asutuse kinnitatud kokkulepet ei ole täidetud liikmesriigis, kellele Haagi 2007. aasta protokoll ei ole siduv, võib ülalpidamist saama õigustatud isik tugineda 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus (nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 punkt b ja 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 68 lõige 2).

Kriminaalõiguslikud täitemeetmed

Kriminaalseadustiku artiklis 250 on elatise maksmise kohustuste rikkumine määratletud kuriteona ja selle eest on karistusena ette nähtud ühe kuu kuni kahe aasta pikkune vangistus või kuni 240 päevatariifi suurune rahatrahv olenevalt asjaomasest rikkumisest.

Kriminaalmenetluse algatamiseks tuleb esitada kaebus.

Kui kohustus seejärel täidetakse, võib kohus kandmata karistuse täitmisele pööramisest kas täielikult või osaliselt loobuda või selle täielikult või osaliselt tühistada.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Varade või õiguste aresti suhtes kohaldatavad normid, vastavad piirmäärad ja vastuväidete alused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 735–783.

Põhimõtteliselt võib sissenõude pöörata ülalpidamiskohustuslase kogu varale, mille suhtes on võimalik kooskõlas materiaalõiguse normidega täitmist kohaldada. Vara võib arestida üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik sissenõutava võlgnevuse ja prognoositavate sissenõudmiskulude katmiseks.

Peale selle on seaduses sätestatud vara arestimise piirangud ja elatise maksmise kohustuse aegumistähtajad, mis on esitatud allpool.

Arestimise piirangud

On olemas teatavat liiki vara, mille arestimine ei ole lubatud ühelgi tingimusel (vara, mille arestimine on keelatud), sellist liiki vara, mida võib arestida ainult teatavatel tingimustel (teatavatel tingimustel arestitav vara), ja vara, mida võib arestida ainult osaliselt (osaliselt arestitav vara).

Mittearestitav vara

Lisaks kaupadele, mida vastavalt erisätetele ei tohi arestida, ei ole lubatud arestida järgmist vara:

• võõrandamatud esemed või õigused;
• riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis olev vara;
• esemed, mille arestimine oleks vastuolus hea tavaga või majanduslikult ebaotstarbekas, kuna nende turuväärtus on väga väike;
• esemed, mis on spetsiaalselt mõeldud usukommete täitmiseks;
• hauakambrid;
• seadmed ja esemed, mis on hädavajalikud puudega isiku jaoks ja haige raviks.

Vara, mille arestimine on teatavatel tingimustel välistatud

Teatavatel tingimustel ei saa arestida järgmist vara:

• välja arvatud juhul, kui sisse nõutakse asjaõigusliku tagatisega võlga, ei saa arestida riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara, avaliku sektori ehitustööde või avalike teenuste kontsessionääride vara või heategevusorganisatsioonide vara, mida kasutatakse spetsiaalselt avalikes huvides;
• arestida ei saa ka ülalpidamiskohustuslase tööriistu ega esemeid, mida ta vajab kutsealal tegutsemiseks või kutseõppeks, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane märgib, et neid võib arestida, kui sissenõutav summa on mõeldud nende ostuhinna või paranduskulude katmiseks või kui need esemed arestitakse äriühingu materiaalse varana;
• samuti ei saa arestida vara, mis on hädavajalik majapidamiseks võlgniku elukohas, välja arvatud juhul, kui sissenõutav summa on mõeldud asjaomaste esemete või nende remondi eest tasumiseks.

Rahasummasid või pangahoiuseid, mis tulenevad sellise nõude rahuldamisest, mida ei saa arestida, ei saa arestida samadel tingimustel kui algset nõuetki.

Elatise sissenõudmisel kohaldatakse eespool nimetatud põhimõtteid, mis puudutavad täielikku ja tingimuslikku arestimise keeldu.

Üldjuhul kehtib põhimõte, et kui elatise sissenõudmise ajal toimub vara osaline arestimine, on võimalik arestida suurem summa kui see, mida saab arestida muudel nõuetel põhineva sissenõudmise korral, nagu on selgitatud allpool.

Osaliselt arestitav vara

Arestida ei saa kahte kolmandikku netotöötasust, korrapärastest vanaduspensionimaksetest või mis tahes muudest sotsiaalkindlustushüvitistest, kindlustusmaksetest ja õnnetusjuhtumikindlustuse maksetest, annuiteedist või mis tahes muudest maksetest, millega tagatakse ülalpidamiskohustuslase elatus.

Sellele mittearestitavusele on kehtestatud ülempiir, mis on võrdne iga arestimise ajal kehtiva kolmekordse riikliku miinimumpalgaga, ja ühe riikliku miinimumpalga suurune alampiir juhuks, kui ülalpidamiskohustuslasel puudub muu sissetulek. Kui võlgnevused on seotud elatismaksetega, ei saa arestida täieliku riikliku pensioni suurust summat.

Raha või pangakontode arestimisel puudutab arestimise keeld riikliku miinimumpalga suurust summat või ülalpidamiskohustuse puhul riikliku pensioni suurust summat.

Töötasu, palga või perioodiliste maksete arestimisega seoses ette nähtud piiranguid ei saa kombineerida raha või pangakontode arestimisele seatud piirangutega.

Kui vara arestimisel ei järgita eespool kirjeldatud norme, võib ülalpidamiskohustuslane arestimise vaidlustada.

Aegumistähtajad

Elatisnõuete aegumistähtaeg on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 303, 310, 313, 314, 320 ja 323.

Portugali tsiviilseadustiku järgi on tähtajaks tasumata elatismaksete aegumistähtaeg viis aastat (tsiviilseadustiku artikli 310 punkt f). See tähendab, et õigus maksele aegub, kui elatismakse sissenõutavaks muutumisest on möödas viis aastat. Aegumistähtaja katkestab elatismaksetega seotud kohtuasja algatav kohtukutse. Ülalpidamiskohustuslane võib omalt poolt loobuda aegumisele tuginemisest pärast aegumistähtaja möödumist. Kuna aegumistähtaeg on eelduslik, võib selle sõnaselge või vaikiva kokkuleppega ümber lükata. Kohus ei või omal algatusel aegumistähtaega nimetada; selleks, et aegumistähtaeg kehtiks, tuleb selle tugineda.

Lapsele makstava elatise puhul ei alga ega kulge aegumistähtaeg ajal, kui lapsel ei ole esindajat. Isegi kui lapsel on esindaja, ei möödu aegumistähtaeg varem kui üks aasta pärast kuupäeva, mil laps sai täisealiseks.

Portugali tsiviilkohtumenetlust käsitlevates õigusnormides ei ole sätestatud aegumistähtaega, pärast mida ei saa ülalpidamist saama õigustatud isik enam elatisnõude täitmise menetlust algatada. Aegunud elatismaksed võidakse seega sisse nõuda. Sellisel juhul ei pruugi kohus olla aegumisest ex officio teadlik. Tulemuslikkuse tagamiseks peab aegumisele tuginema ülalpidamiskohustuslane, kes võib sissenõudmise selle alusel vaidlustada.

Arestimise vaidlustamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 784 ja 785 on sätestatud alljärgnevad õigusnormid.

Vara arestimine tuleks üldjuhul vaidlustada kümne päeva jooksul pärast seda, kui ülalpidamiskohustuslast teavitatakse arestimisest. Täitmise vaidlustamise üldine tähtaeg on 20 päeva alates ülalpidamiskohustuslase teavitamisest.

Elatisnõude täitmise erimenetluse puhul teavitatakse ülalpidamiskohustuslast alles pärast arestimist, kinnipidamist või tulu deponeerimist. Teavituses teavitatakse ülalpidamiskohustuslast juba aset leidnud arestimisest.

Kui tegemist on alaealiste asjade kohtumajas toimuva eelistungiga, teavitatakse ülalpidamiskohustuslast enne, kui antakse korraldus varalt saadava tulu deponeerimiseks, kuid ta ei saa toimingut vaidlustada. Ta võib üksnes esitada makse tegemist tõendavad dokumendid.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Lapsele makstava elatise korral on prokuratuuril õigus algatada asjakohane menetlus elatise määramiseks. Igaüks võib prokuratuuri teavitada vajadusest määrata lapsele elatis või seda kohandada. Selleks otstarbeks on prokuratuuril igas kohtus vastav kontaktpunkt.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Jah, kui tegemist on lapsele makstava elatisega. Sellega tegeleb alaealistele makstava elatise tagatisrahastu (Fundo de Garantia de Alimentos Devidos a Menores – edaspidi „rahastu'“). Rahastut haldab sotsiaalkindlustussektori finantsjuhtimise instituut (Instituto de Gestão Financeira da Segurança Social IP).

Laste ülalpidamise tagatist reguleerib seadus nr 164/99.

Rahastu tagab alaealistele elatismaksete tegemise teatava summa piires. Makseid tehakse pädeva kohtu määruse alusel.

Tingimused

Rahastu tagatise kasutuselevõtmise tingimused on järgmised:

• alaealine peab olema Portugali elanik;
• elatismaksed peavad olema kindlaks määratud kohtuotsusega (perekonnaseisuametniku tehtud otsustel elatise määramise kohta on tema pädevusse kuuluvate asjade korral kohtuotsustega samasugune õigusmõju);
• ülalpidamiskohustuslane peab olema jätnud oma kohustused täitmata;
• eelnevalt peab olema algatatud hooldusõiguse määramise üldise korra artiklis 48 sätestatud eelistung (praegu kehtiva riigisisese õiguse kohaselt võib selle nõude lugeda täidetuks ka juhul, kui esitatakse avaldus elatise maksmise kohustuste täitmata jätmist käsitleva istungi korraldamiseks kooskõlas hooldusõiguse üldise korra artikliga 41 või elatisnõude täitmise erimenetluse algatamiseks);
• lapse brutosissetulek ei tohi olla suurem sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussummast (Indexante dos Apoios Sociais – IAS);
• laps ei tohi saada tulu isikult, kellele on antud tema hooldusõigus ja kelle sissetulek on suurem kui IAS (see tingimus on täidetud juhul, kui alaealise majapidamises ei ole sissetulek ühe inimese kohta suurem kui IAS).

Käesoleva teabelehe ajakohastamise ajal 2022. aastal oli IAS 443,20 eurot. IASi summat ajakohastatakse põhimõtteliselt kord aastas. Kohaldatava IASi leidmiseks tuleks alati tutvuda asjakohaste riigisiseste õigusnormidega.

Makse piirsummad

Kui on kindlaks tehtud, et eespool esitatud tingimused on täidetud, tagab riik igakuised elatismaksed kuni allpool märgitud piirsumma ulatuses.

Ühe ülalpidamiskohustuslase eest makstavad igakuised elatismaksed ei tohi olla suuremad kui ühekordne IAS, olenemata alaealiste laste arvust.

Selle piirsumma ulatuses määrab rahastust tagatavate maksete suuruse kindlaks kohus. Kõnealuse summa kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse leibkonna majanduslikku olukorda, määratud elatise summat ja lapse konkreetseid vajadusi.

Rahastust ei tagata tähtajaks tasumata makseid. Rahastust tagatakse makseid alates tagatud elatismakse suuruse kindlaksmääramist käsitleva kohtuotsuse tegemisele järgneva kuu esimesest päevast.

Maksed on tagatud seni, kuni ülalpidamiskohustuslane hakkab oma kohustust tegelikult täitma.

Maksete tegemine rahastust lõpetatakse, kui laps saab 18-aastaseks.

Lastel, kes on antud selliste eraõiguslike või avalik-õiguslike mittetulunduslike sotsiaalhoolekandeasutuste hoolde, mida rahastab riik või mida rahastavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud või avalik-õiguslikud ühendused, ning lastel, kes on paigutatud haridusliku eestkoste keskustesse ja kinnipidamiskeskustesse, ei ole õigust saada rahastust tagatud elatismakseid.

Menetlemine

Rahastust tehtavate maksete suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kohtule esitada avaldus kohustuste täitmata jätmist käsitleva menetluse raames. Avalduse peab esitama prokurör või ülalpidamist saama õigustatud isik.

Kohtunik annab korralduse viia läbi uurimine, mis põhineb lapse vajadustel, ning teeb seejärel otsuse, milles määrab kindlaks rahastust tehtavad maksed eespool märgitud piirsummade ulatuses.

Kui elatise maksmise vajadus on kiireloomuline, võib kohtunik määrata rahastust tagatud ajutise elatise, mida makstakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni.

Ülalpidamist saama õigustatud isik peab igal aastal tõendama, et tema puhul on endiselt täidetud rahastust elatismaksete saamise tingimused. Vastasel juhul need lõpetatakse.

Lapse esindaja või isik, kellele on antud lapse hooldusõigus, peab teavitama kohut või rahastut kõigist muutustest, mis on seotud kohustuste täitmata jätmisega või lapse olukorraga, või asjaoludest, mille tulemusel kohustused saavad täidetud või lõpeb lapse asjaomane olukord.

Lapse õigused lähevad rahastule üle rahastust tehtud maksete ulatuses seoses õigusega nõuda ülalpidamiskohustuslaselt hüvitist.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on Portugalis ja soovib sisse nõuda elatist teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peab ta esitama avalduse õigusemõistmise peadirektoraadile (Direcção Geral da Administração da Justiça), mis on avalik-õiguslik üksus. Riigisiseste õigusaktidega ei ole ette nähtud eraõiguslike organisatsioonide sekkumist sellisel eesmärgil.

Õigusemõistmise peadirektoraat on Portugali keskasutus nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes; edaspidi ka „määrus“) kohaldamise eesmärgil.

See määrus võimaldab elatise piiriülest sissenõudmist. Määrust kohaldatakse nii Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud otsuste kui ka Euroopa Liidu välistes riikides (kolmandates riikides) tehtud otsuste suhtes. Määrust kohaldatakse nii seoses nende elatist käsitlevate otsustega, mis on tehtud pärast määruse jõustumist 18. juunil 2011, kui ka seoses enne seda kuupäeva tehtud otsustega. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad tähtpäevaks tegemata maksed ja maksed, mille maksetähtpäev ei ole saabunud, otsusega kindlaksmääratud automaatse ajakohastamisega kaasnevad summad ja viivised. Määruse alusel võib sisse nõuda ülalpidamise, mis on kindlaks määratud kohtumäärusega või muu pädeva asutuse otsusega.

Elatise teises liikmesriigis sissenõudmise avaldus esitatakse õigusemõistmise peadirektoraadile, selleks täidetakse määruse lisas esitatud asjakohased vormid. Õigustatud isik peab lisama vormidele teatavad dokumendid ja teabe, mis võivad vastavalt vajadusele hõlmata järgmist: lõpliku elatise määramist käsitleva kohtuotsuse või muu otsuse väljavõte (määruse I lisas esitatud vormil) koos märkega selle kohta, et asjaomane kohtuotsus või muu otsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele; dokument, mis tõendab, et isik sai või võib saada tasuta õigusabi või menetlusabi; pangarekvisiidid sissenõutud summade kandmiseks pangakontole; alaealiste laste sünnitõendid; täiskasvanud laste kooliskäimist tõendavad dokumendid; keskasutusele antud volitus; saadaolevate summade loetelu.

Vorm või vormid, mille ülalpidamist saama õigustatud isik peab täitma, ning teave vormile või vormidele lisatavate dokumentide või andmete kohta on esitatud juhendites, mille saab õigusemõistmise peadirektoraadilt. Selle asutuse kontaktandmed on esitatud vastuses küsimusele nr 14.2.

Õigusemõistmise peadirektoraadilt taotletava menetluse liiki on käsitletud vastuses küsimusele nr 15.4.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Portugali keskasutuse kontaktandmed on

Direção-Geral da Administração da Justiça (õigusemõistmise peadirektoraat)

D. João II, 1.08.01 D/E

1990-097 LISBON - PORTUGAL

Tel: (+351) 21 790 65 00

E-posti aadress: correio.dsjcji@dgaj.mj.pt

Veebisait: http://www.dgaj.mj.pt/

Keeled: portugali, hispaania, prantsuse ja inglise keel.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui õigusemõistmise peadirektoraat täidab nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohast keskasutuse rolli, pakub ta vajalikku toetust, nagu on kirjeldatud vastuses küsimusele nr 14.1.

Juhul kui ülalpidamist saama õigustatud isik on teises liikmesriigis ja soovib taotleda ühe nimetatud määruses sätestatud menetluse kohaldamist, peab ta esitama avalduse oma asukohaliikmesriigi määratud keskasutusele. See keskasutus edastab avalduse Portugali keskasutusele, kes edastab selle omakorda liikmesriigi pädevale kohtule.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui hageja on teises liikmesriigis, peaks tal olema võimalik võtta ühendust õigusemõistmise peadirektoraadiga oma asukohaliikmesriigi keskasutuse vahendusel.

Anda võidakse järgmist abi.

Teises liikmesriigis tehtud otsusega määratud elatise sissenõudmiseks on määrusega ette nähtud kolm erinevat normikogumit:

i) normid, mida kohaldatakse seoses otsustega, mis on tehtud liikmesriikides, kelle suhtes on siduv 2007. aasta Haagi protokoll (Portugal kuulub nende riikide hulka);

ii) normid, mida kohaldatakse seoses otsustega, mis on tehtud liikmesriikides, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv;

iii) normid, mida kohaldatakse seoses kõigis liikmesriikides tehtud otsustega.

Alapunktis i nimetatud otsuste suhtes kehtivad järgmised sätted:

• otsuseid tunnustatakse taotluse saanud liikmesriigis, ilma vaidlustamise võimaluseta;
• otsuseid ei ole vaja teises liikmesriigis täidetavaks tunnistada ja need on taotluse saanud liikmesriigis kohe täidetavad;
• otsused võimaldavad ülalpidamist saama õigustatud isikul algatada taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud kaitsemeetmete võtmise.

Punktis ii osutatud otsustega seoses kehtivad järgmised põhimõtted:

• otsuseid tunnustatakse taotluse saanud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et eksisteerib kasvõi üks määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise alus;
• kui otsus on täidetav päritoluliikmesriigis, võib ülalpidamist saama õigustatud isik nõuda, et taotluse saanud liikmesriigi kohus või pädev asutus tunnistaks otsuse täidetavaks kooskõlas määruses sätestatud menetlusega;
• täidetavaks võib tunnistada üksnes osa otsusest.

Punktis iii osutatud otsustega seoses kehtivad järgmised põhimõtted:

• otsused võivad olla ajutiselt täidetavad, kui päritoluliikmesriik kinnitab, et otsuse peale esitatud mis tahes edasikaebusel ei ole täitmist peatavat mõju;
• juhul kui ülalpidamist saama õigustatud isik tugineb taotluse saanud liikmesriigis otsusele, peab ta tõendama selle autentsust, täites määruses sätestatud vormid ja nõuded;
• vajaduse korral peab ülalpidamist saama õigustatud isik lisama otsuse tõlke;
• kohtuotsuse täitmine toimub kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigusega;
• ühelgi juhul ei tohi kohtuotsuse sisu läbi vaadata seoses selle kehtivusega taotluse saanud liikmesriigis;
• määruse kohaldamisega kaasnevad kulud ei ole elatisnõude sissenõudmise suhtes esimuslikud.

Määruse artiklis 56 on sätestatud menetlused, mida ülalpidamist saama õigustatud isik saab kasutada. Mõnel juhul hõlmavad need menetlused lisaks liikmesriikides tehtud otsustele ka kolmandates riikides tehtud otsuseid.

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib konkreetselt teha järgmist:

• esitada liikmesriigile taotluse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks;
• algatada kohtumenetluse elatise määramiseks taotluse saanud liikmesriigis;
• kombineerida selle menetluse põlvnemise tuvastamise menetlusega;
• algatada kohtumenetluse elatise määramiseks taotluse saanud liikmesriigis, kui teises riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine või täitmine osutub võimatuks;
• taotleda taotluse saanud liikmesriigis tehtud otsuse muutmist;
• taotleda muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud otsuse muutmist.

Nende menetluste suhtes kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õigust ja kohtualluvuse norme, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Selliste juhtumite korral aitab ja esindab ülalpidamist saama õigustatud isikut keskasutus või taotluse saanud liikmesriigi määratud muu avalik-õiguslik asutus, organ või isik.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Portugali suhtes siduv. Seega kohaldatakse Portugalis tehtud elatist käsitlevate kohtuotsuste suhtes nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikleid 8, 13 ja 17–22.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Sellele küsimusele ei ole vaja vastata, kuna vastus eelmisele küsimusele oli jaatav.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Portugali õigus – seadus nr 34/2004 – sisaldab norme sellise tasuta õigusabi andmise kohta, mis on võrreldav nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 V peatükis sätestatud õigusabiga.

Tasuta õigusabi võivad saada järgmised füüsilised isikud, tingimusel et nad suudavad tõendada oma rahaliste vahendite ebapiisavust:

• Portugali ja Euroopa Liidu kodanikud;
• välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiv elamisluba;
• Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva elamisloata välisriigi kodanikud, kui nende päritoluriigi seadustega on Portugali kodanikele tagatud sama õigus;
• Isikud, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on sellises Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole asja arutamise liikmesriik (piiriülesed vaidlused).

Riigisiseste õigusaktide kohaselt tuleb füüsiliste isikute rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel kohaldada järgmisi kriteeriume:

• taotlejad, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek moodustab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussummast kolm neljandikku või alla selle, ei ole suutelised kandma menetluskulusid ning neile tuleks määrata ka täitevametnik ja anda tasuta õigusnõu;
• taotlejad, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek moodustab rohkem kui kolm neljandikku sotsiaaltoetuse maksmise võrdlussummast, kuid ei ole suurem kahe- ja poolekordsest võrdlussummast, on suutelised kandma eelnevalt makstavad õigusnõustamise kulud, kuid ei ole suutelised menetluskulusid viivitamatult tasuma ning seetõttu tuleks neile anda õigusabi kulude osamaksetena tasumise võimaluse vormis ja määrata täitevametnik;
• ebapiisavateks ei loeta nende taotlejate rahalisi vahendeid, kelle tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav leibkonna sissetulek ületab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussumma rohkem kui kahe- ja poolekordselt;
• tasuta õigusabi andmisel arvessevõetav sissetulek on leibkonna kogu netosissetuleku ja õigusabi andmise seisukohast oluliste mahaarvamiste vahe (nende väärtuste arvutamise põhimõtted on sätestatud seaduses);
• tasuta õigusabi taotlejaga samas leibkonnas elavad isikud loetakse samasse leibkonda kuuluvateks;
• kui taotlejal või mõnel tema leibkonna liikmel on pangahoiuseid ja reguleeritud turgudel kaubeldavaid väärtpabereid summas, mis ületab sotsiaaltoetuste maksmise võrdlussumma rohkem kui 24-kordselt, siis loetakse isiku rahalised vahendid piisavateks, olenemata tasuta õigusabi saamiseks arvessevõetavast leibkonna sissetulekust;
• taotleja võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotleda, et rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel võetaks arvesse üksnes tema sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid või mõne tema leibkonnaliikme sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid;
• vaidluse korral ühe või mitme leibkonna liikmega võidakse rahaliste vahendite ebapiisavuse hindamisel arvesse võtta ainult taotleja sissetulekut, vara ja jooksvaid kulusid või taotleja ja mõne tema leibkonnaliikme sissetulekut vara ja jooksvaid kulusid, kui selleks esitatakse asjakohane taotlus;
• kui tasuta õigusabi andmist käsitleva otsuse tegemise eest vastutava sotsiaalkindlustusteenistuse juht leiab teataval juhul, et eespool esitatud kriteeriumide kohaldamine takistaks olulisel määral isiku juurdepääsu õigusemõistmisele, võib ta teha põhjendatud määrusega teistsuguse otsuse kui see, mille ta oleks teinud eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusena.

Õigusnõu võimaldab poolel konsulteerida advokaadiga, et saada konkreetse vaidlusega seoses tehnilist teavet enne hagi esitamist kohtule või vaidlustamist kohtus.

Tasuta õigusabi võidakse aga anda järgmisel kujul:

• vabastus riigilõivust ja muudest menetlusega seotud kuludest;
• riigilõivu ja muude menetlusega seotud kulude maksmine osamaksetena;
• õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine;
• õigusnõustaja määramine ja tema tasu maksmine osamaksetena;
• täitevametniku määramine, et ta võtaks täitemeetmeid (näiteks arestiks vara).

Tasuta õigusabi hõlmab vaidluse piiriülesest laadist tulenevaid konkreetseid kulusid.

Seega, kui teise liikmesriigi kodanik esitab tasuta õigusabi taotluse seoses hagiga, mida on pädevad arutama Portugali kohtud, hõlmab tasuta õigusabi kirjaliku ja suulise tõlkega seotud kulusid ja nende isikute reisikulusid, kes peavad ilmuma kohtusse, kui nende kohalolu on vajalik ja/või kui kohus leiab, et vastasel korral ei ole neid võimalik ära kuulata.

Kui tasuta õigusabi taotluse esitab Portugali kodanik eesmärgiga esitada hagi, mida on pädevad arutama teise liikmesriigi kohtud, antakse tasuta õigusabi kohtulikule arutamisele eelneval perioodil kuni menetluse alustamiseni teises liikmesriigis. Samuti hõlmab tasuta õigusabi sellisel juhul hagiavalduse ja teiste dokumentide tõlkimisega kaasnevaid kulusid.

Kui tasuta õigusabi saaja kaotab kohtuasja, on võitnud poole tehtud ettemaksete ja eelnevalt tasutud kulude hüvitamise kord kõigi eespool kirjeldatud õigusabi saajate kategooriate puhul sama, ilma et eri kategooriate suhtes kohaldatakse erisusi.

Liikmesriigi õigusega on siiski ette nähtud normid, mille kohaselt antakse määruse V peatükis sätestatust piiratumat tasuta õigusabi ja mida tuleb seega määrusega täiendada.

Portugalist on alaealised vabastatud lõivude tasumisest, kui neid esindab prokurör või kohtu määratud advokaat

Alaealised või nende esindajad on vabastatud kohtukulude tasumisest ka juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus selliste elatise määramist, kohandamist või selle maksmise lõpetamist käsitlevate otsuste peale, mille on teinud alaealiste asjade kohtumaja.

Alaealiste asjade kohtumaja toimetatavate menetluste pooled ja isiku õiguslikku seisundit käsitlevate menetluste pooled on vabastatud riigilõivu eelnevast tasumisest. Liikmesriigi õigusaktide kohaselt saab isik täisealiseks 18-aastaselt.

Riigilõivu eelnevat tasumist ei saa siiski nõuda nende Portugali kohtutes algatatud menetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust. See on nii olenemata sellest, kas menetlus on seotud lastega või täiskasvanutega, milline on menetluse vorm ja kas elatisnõue on seotud isiku tsiviilõiguslikku seisundit käsitleva avaldusega (määruse artikkel 44).

Kui avalduse esitaja ei kvalifitseeru selliste menetluste puhul saama tasuta õigusabi või menetlusabi, võib riigilõivu tasumist nõuda alles menetluse lõpus. Peale selle peaksid määruse artiklis 56 sätestatud menetlused, mis käsitlevad vanemate kohustust anda ülalpidamist alla 21-aastasele lapsele (määruse artikkel 46), olema täielikult tasuta.

Need määruses sätestatud normid on otsekohaldatavad ja laiendavad liikmesriigi õigusaktide kohaselt antava tasuta õigusabi riigisisest ulatust.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Kooskõlas eespool nimetatud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 artikliga 51 annab õigusemõistmise peadirektoraat kui Portugali keskasutus abi määruses sätestatud menetlustes ja võtab sel eesmärgil kõik asjakohased meetmed.

Eelkõige vastutab tegevdirektor järgmise eest:

• selliste taotluste edastamine ja vastuvõtmine;
• pädevas kohtus menetluste algatamine või algatamise hõlbustamine;
• kui asjaolud seda nõuavad, tasuta õigusabi andmine või selle andmise hõlbustamine;
• abi ülalpidamiskohustuslase asukoha kindlakstegemisel;
• abi asjakohase teabe saamisel ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja varade kohta;
• vajaduse korral vahenduse, lepituse või muu sarnase menetluse abil kaasaaitamine rahumeelse lahenduse leidmisele, et saavutada vabatahtlik elatise maksmine;
• elatist käsitlevate otsuste jätkuva täitmise, sealhulgas võlgnevuste sissenõudmise hõlbustamine;
• elatismaksete kogumise ja kiire ülekandmise hõlbustamine;
• dokumentide või muude tõendite hankimise hõlbustamine;
• abi põlvnemissuhte tuvastamisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks;
• menetluste algatamine või nende algatamise hõlbustamine mis tahes ajutiste meetmete võtmiseks eesmärgiga tagada menetluses olevate elatisnõuete lahendamine;
• dokumentide kättetoimetamise hõlbustamine.

Nende eesmärkide saavutamiseks on Portugali Vabariik ja eeskätt õigusemõistmise peadirektoraat keskasutusena rakendanud järgmisi meetmeid:

• suurendanud õigus- ja haldusvaldkonna töötajate arvu eesmärgiga võtta vastu ja edastada määruse alusel tehtud määrusi;
• loonud perelepitajakoha;
• loonud oma veebisaidil osa, kus käsitletakse eranditult tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat rahvusvahelist õigusalast koostööd ning kust võib leida teavet ülalpidamiskohustuste kohta, juhendeid määruses sätestatud menetluse algatamiseks vajalike dokumentide ja vormide kohta ning juhendeid võlgnevuse esitamiseks kasutatava tüüpvormi täitmise kohta;
• edastab taotluse korral õigusabi taotluse pädevatele asutustele;
• edastab taotlusi liikmesriigi pädevatele kohtutele;
• tõlgib hagi esitamiseks nõutavad dokumendid, kui Portugal on taotluse saanud riik;
• taotleb teavet ja tõendeid riigi politseilt, haldus- ja maksuasutustelt ning sisserände- ja piirivalveametilt eesmärgiga teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ja vara;
• kui ülalpidamiskohustuslasel palutakse ilmuda kohale või võtta ühendust keskasutusega seoses lepitusmenetluse läbiviimisega, teavitab ülalpidamiskohustuslast elatise määramise, muutmise või sissenõudmise avaldusest ja tutvustab talle võimalikke lahendusi, eelkõige neid, mis on mõlema poole jaoks kõige kasulikumad, eesmärgiga soodustada vabatahtlikku maksmist.

Hoiatus

Selles teabelehes esitatud teave ei ole kontaktpunkti, kohtute ega muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Neid ajakohastatakse korrapäraselt ja tõlgendatakse kohtupraktikas.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev nõue, mille kohaselt peab isik tagama teisele isikule vajalikud elatusvahendid, sealhulgas vaimsete vajaduste rahuldamiseks, ning – seoses vanemate ülalpidamiskohustusega oma alaealiste laste ees – laste kasvatamiseks ning neile kooli- ja kutsehariduse andmiseks.

Ülalpidamiskohustus eksisteerib abikaasade vahel, otseliinis sugulaste vahel, vendade ja õdede vahel ning teatavate muude seaduses (Rumeenia tsiviilseadustiku artiklis 516) nimetatud isikute vahel.

Ülalpidamiskohustus eksisteerib endiste abikaasade vahel (tsiviilseadustiku artikkel 398). Ülalpidamist ei tohi segi ajada kompensatsiooni või kahjuhüvitisega.

Abikaasa, kes on panustanud teise abikaasa lapse ülalpidamisse, on kohustatud andma lapsele ülalpidamist seni, kuni laps on alaealine, kuid üksnes juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on surnud, kadunud või kannatavad puudust (tsiviilseadustiku artikli 517 lõige 1). Laps omakorda võib olla kohustatud pidama ülal isikut, kes on teda ülal pidanud 10 aastat (tsiviilseadustiku artikli 517 lõige 2).

Alaealist ülal pidama kohustatud olnud või talle ilma mis tahes õigusliku kohustuseta ülalpidamist andnud isiku pärijad on pärandvara väärtusest sõltuvalt kohustatud jätkama ülalpidamise andmist, kui alaealise vanemad on surnud, kadunud või kannatavad puudust, kuid üksnes seni, kuni ülalpidamist saav isik on alaealine.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemate ja laste vahelist ülalpidamiskohustust reguleerivad tsiviilseadustiku artiklid 499 ja 525. Vanematelt ülalpidamist taotlevaid alaealisi käsitatakse puudust kannatavate isikutena, kui nad ei suuda end ise tööga ülal pidada, seda isegi juhul, kui neil on vara. Kuid kui vanematel ei ole võimalik ülalpidamist anda, ilma et nad seaksid sellega ohtu enda toimetuleku, võib perekonnakohus nõustuda, et ülalpidamist antakse lapse vara, välja arvatud eluks vajalike esemete müügiga.

Kui täisealiseks (18aastaseks) saanud laps jätkab õpinguid, on vanemad kohustatud teda ülal pidama kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui lapse 26aastaseks saamiseni.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Hageja ehk ülalpidamist saama õigustatud isik peab pöörduma oma elukoha järgse pädeva kohtu poole või kostja ehk ülalpidamiskohustuslase elukoha järgse pädeva kohtu poole. Ülalpidamise saamiseks võidakse hagi esitada eraldi või abielu lahutamise, isaduse tuvastamise, alaealise lapse suhtes vanema hooldusõiguse teostamise või alaealise lapse elukoha kindlaksmääramise menetluse raames. Kohus võib kohtu esimehe määrusega näha ette ajutised meetmed, mis kehtivad üksnes seni, kuni tehakse otsus põhikohtuasjas. Esimeses kohtuastmes koosneb menetlus mitmest etapist. Kirjalikus etapis esitatakse hagi, kostja vastus ja vastuhagi, võidakse ette näha hagi tagamise abinõud, näiteks pandi seadmine või vara arestimine, ning pooltele saadetakse kohtukutse ja menetlusdokumendid. Suuline etapp hõlmab kohtuistungit, kus võidakse esitada menetluslikke vastuväiteid ja tutvuda tõenditega. Sellele etapile järgneb arupidamise etapp ja kohtuotsuse tegemine.

Kui tegemist on abielu lahutamisega vastastikusel kokkuleppel, mida saab vormistada notari juures, võivad abikaasad kokku leppida kõigis abielu lahutamisega kaasnevates tagajärgedes, sealhulgas määrata kindlaks kummagi vanema panuse laste kasvatamise ning kooli- ja erihariduse omandamisega seotud kulude kandmisse.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Põhimõtteliselt võivad elatise väljamõistmise menetluses osalevad pooled kasutada esindajaid. Kuid kui elatist taotletakse lahutusmenetluses, võivad abikaasad kasutada lahutusmenetluses esindajaid üksnes teatavatel tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 920 sätestatud juhtudel.

Kui elatise määramist või suurendamist/vähendamist taotletakse eraldi, võivad pooled kasutada tavapärasel viisil advokaadi või muu esindaja abi; kui esindajaks on isik, kes ei ole advokaat, ei saa ta esineda kohtuistungil lõppsõnaga. Alaealist esindab tema seaduslik esindaja (vanem või erandjuhul muu vanema hooldusõigust teostav isik). Sellise hagiavalduse, mis käsitleb elatise maksmist täisealiseks saanud lapsele, esitab asjaomane laps isiklikult.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Asjakohase territoriaalse pädevusega kohtu (kostja ehk ülalpidamiskohustuslase või hageja ehk ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgse kohtu) kindlaksmääramisel võetakse aluseks Rumeenia justiitsatlas, mis on avaldatud justiitsministeeriumi kohtute portaalis: https://portal.just.ro/SitePages/acasa.aspx.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ei, sest hageja ei pea laskma end advokaadil esindada ega kasutama advokaadi abi.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Valitsuse erakorralise määruse nr 80/2013 (kohtulike tempelmaksude kohta) artikli 15 punkti e kohaselt tuleb elatise määramise või selle suuruse muutmise hagiavalduse esitamise eest maksta 20 Rumeenia leud. Puudub kohustus lasta end advokaadil esindada. Kui menetlusosalisel puudub piisav sissetulek, võib ta taotleda riigi õigusabi advokaaditasude või muude kohtumenetlusega seotud kulude katmiseks.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Ülalpidamine mõistetakse välja, lähtudes taotleja vajadustest ja seda andma kohustatud isiku majanduslikust seisundist. Põhimõtteliselt antakse ülalpidamist mitterahalises vormis, et tagada vajalikud elatusvahendid. Enamikul juhtudel mõistavad kohtud praktikas siiski ülalpidamise välja rahas kas kindla summana või protsendina ülalpidamiskohustuslase kuusissetulekust (tsiviilseadustiku artikkel 530). Kindlasummalist elatist korrigeeritakse seaduse alusel kord kvartalis inflatsiooni arvessevõtmiseks.

Kui elatist peab maksma vanem, on elatise suuruseks kuni neljandik asjaomase vanema igakuisest netosissetulekust ühe lapse puhul, kuni kolmandik sellest kahe lapse puhul ja kuni pool sellest kolme või enama lapse puhul. Seaduse kohaselt ei tohi lastele makstav elatis koos mis tahes teistele isikutele makstava elatisega moodustada rohkem kui poole ülalpidamiskohustuslase igakuisest netosissetulekust (tsiviilseadustiku artikkel 529).

Kui ülalpidamist andva isiku võimalused või seda saava isiku vajadused muutuvad, võib perekonnakohus eraldi esitatud hagiavalduse alusel suurendada või vähendada elatise summat või näha vajaduse korral ette elatise maksmise lõpetamise (tsiviilseadustiku artikkel 531).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamist antakse mitterahalises vormis, tagades sealjuures vajalikud elatusvahendid ning kattes vajaduse korral laste kasvatamise ning kooli- ja erihariduse omandamisega seotud kulud (tsiviilseadustiku artikkel 530). Kui mitterahalise ülalpidamise andmise kohustust ei täideta vabatahtlikult, võib perekonnakohus määrata, et tuleb maksta rahalist elatist. Elatis võidakse välja mõista kas kindla rahasummana või protsendina ülalpidamiskohustuslase igakuisest netosissetulekust.

Elatist makstakse korrapäraste maksetena poolte vahel kokkulepitud kuupäevadel või sellise kokkuleppe puudumise korral kohtuotsuses kindlaksmääratud kuupäevadel. Pooled võivad kokku leppida või perekonnakohus võib otsustada – kui selleks on piisaval määral alust –, et elatis tuleb maksta ette sellise ühekordse maksena, mis katab ülalpidamist saama õigustatud isiku ülalpidamisega seotud vajadused pikema aja jooksul või kogu elatise maksmise kohustusega hõlmatud aja jooksul, tingimusel et ülalpidamiskohustuslasel on olemas selle kohustuse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid (tsiviilseadustiku artikkel 533).

Alaealisele välja mõistetud elatis makstakse alaealise seaduslikule esindajale.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kuna enamikul juhtudel mõistetakse ülalpidamine välja rahasummana, on kõige levinum sissenõudmise viis töötasu (kuusissetuleku) arestimine. Vähem levinud sissenõudmise viis on ülalpidamiskohustuslase vallas- ja kinnisvara sundmüük.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatisnõuete sissenõudmisega seoses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 728 sätestatud, et elatisena saada olevate summadega seotud sissenõudeid saab ülalpidamiskohustuslase regulaarsele igakuisele netosissetulekule pöörata ainult kuni poole netosissetuleku ulatuses. Kui sama sissetulekuga seoses on algatatud mitu sissenõudmismenetlust, ei tohi sissenõutav summa moodustada üle poole võlgniku igakuisest netosissetulekust, olenemata nõuete laadist.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik esitab korraga avaldused mitme vallas- või kinnisvara hulka kuuluva eseme arestimiseks, mille väärtus on ilmselgelt suurem nõude summast, võib täitemenetlust toimetav kohus piirata sissenõudmist teatava varaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 701).

Täitemenetlus lõpetatakse näiteks juhul, kui täitekorralduses märgitud kohustus on täies mahus täidetud ja täitetasud on makstud, kui täitmine või selle jätkamine ei ole võimalik, sest puudub arestitav vara või sellise vara realiseerimine ei ole võimalik, ja kui täitemenetlus on tühistatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 702).

Õigus nõuda sundtäitmist aegub kolme aasta jooksul. Sundtäitmist on võimalik vaidlustada täiteasjade kohtus. Pädev kohus võib täitmise peatada, kuni sundtäitmise vaidlustamise kohta tehakse lahend (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 719 jj).

Kui täitedokument või täitemenetlus ise on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus täitmine tagasi pöörata, taastades täitmisele eelnenud olukorra (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 723 jj).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ei ole asjakohane.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei ole asjakohane.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009, Haagi 2007. aasta konventsiooniga või New Yorgi 1956. aasta konventsiooniga võib taotleja esitada taotluse elatise saamiseks Rumeenia justiitsministeeriumile, kui ülalpidamiskohustuslane elab ELi liikmesriigis, mis on Haagi 2007. aasta konventsiooni või New Yorgi 1956. aasta konventsiooni osaline.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ministerul român al Justiției (Rumeenia justiitsministeerium)

Strada Apolodor 17, Sector 5, Bucharest 050741

Direcția Drept Internațional și Cooperare Judiciară (Rahvusvahelise õiguse ja õigusalase koostöö osakond)

Faks +40372041079 või +40372041084, e-post ddit@just.ro

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Ei; elatise taotleja peab ühendust võtma oma riigi edastava keskasutusega, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 4/2009, Haagi 2007. aasta konventsioonile või New Yorgi 1956. aasta konventsioonile.

Kohustatud isiku elukohariigi edastav keskasutus võib seejärel ühendust võtta Rumeenia vastuvõtva keskasutusega, milleks on:

• Rumeenia justiitsministeerium seoses taotlustega, mis esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 ja Haagi 2007. aasta konventsiooni alusel, või
• Bukaresti advokatuur (Baroul Bucureşti) seoses taotlustega, mis esitatakse New Yorgi 1956. aasta konventsiooni alusel.

Seejärel edastatakse taotlus pädevale kohtule.

Välisriigis elav kohustatud isik võib pöörduda otse või advokaadi kaudu selle Rumeenia kohtu poole, kes on pädev kostja või kohustatud isiku elukoha alusel.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Välisriigis elav kohustatud isik, kes esitab taotluse, võib pöörduda kas otse või advokaadi kaudu selle Rumeenia kohtu poole, kes on pädev kostja või kohustatud isiku elukoha alusel. Pädeva Rumeenia kohtu kontaktandmed on kättesaadavad kohtute portaalis aadressil https://portal.just.ro/SitePages/acasa.aspx ning neid saab otsida kostja või kohustatud isiku elukoha alusel.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah; vastavalt Rumeenia tsiviilseadustiku artiklile 2612 on ülalpidamiskohustusega seoses kohaldatav õigus kindlaks määratud Euroopa Liidu õiguse, st ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli alusel.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Vastavalt seadusele nr 36/2012, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mida on vaja teatavate Euroopa Liidu Nõukogu määruste ja otsuste ning rahvusvahelise eraõiguse kohaste instrumentide kohaldamiseks ülalpidamiskohustuste valdkonnas, võtab justiitsministeerium vastu elatise sissenõudmisega seotud või erimeetmete võtmise taotluse ja edastab selle seejärel lahendamiseks pädevale asutusele või isikuandmeid valdavale organile, pädevale piirkondlikule advokatuurile, kohtutäiturite kojale või vajaduse korral pädevale kohtule.

Juhul kui taotlus esitatakse keskasutuse kaudu määruse artiklis 46 sätestatud tingimustel, võidakse anda tasuta ja täielikku õigusabi neile elatisnõude esitajatele, kes ei ole veel 18aastased või kes jätkavad õpinguid, kuid on alla 21aastased, ning neile elatisnõude esitajatele, kes kuuluvad haavatavate isikute hulka.

Justiitsministeerium saadab välisriigist saabunud taotlused otse pädevale piirkondlikule advokatuurile. Advokatuuri esimees annab viivitamata välja siduva ex officio otsuse, millega määrab advokaadi. Määratud advokaat taotleb riigi õigusabi andmist, sealhulgas kohtutäituri tasu maksmise vormis.

Hiljem – pärast täitedokumendi saamist – taotleb määratud advokaat, et kohus võimaldaks riigi õigusabi andmist kohtutäituri tasu maksmise vormis. Advokaat esitab pädevale piirkondlikule kohtutäiturile täitmisavalduse, täitedokumendi ja advokatuuri esimehe otsuse.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Rumeenia on vastu võtnud seaduse nr 36/2012, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mida on vaja teatavate Euroopa Liidu Nõukogu määruste ja otsuste ning rahvusvahelise eraõiguse kohaste instrumentide kohaldamiseks ülalpidamiskohustuste valdkonnas.

Rumeenia edastav keskasutus on justiitsministeerium, kes edastab määruse artiklite 53 ja 56 kohaseid taotlusi. Pärast seda, kui ülalpidamist saama õigustatud isikult või ülalpidamiskohustuslaselt on saadud nõutavad toetavad dokumendid, täidab justiitsministeerium taotluse A osa ja võib abistada ülalpidamist saama õigustatud isikut või ülalpidamiskohustuslast taotluse B osa täitmisel.

Justiitsministeerium on keskasutus, kes on määratud vastu võtma erimeetmete võtmise ja elatise sissenõudmisega seotud taotlusi. Pärast taotluste vastuvõtmist saadab justiitsministeerium need menetlemiseks pädevale asutusele või isikuandmeid valdavale organile, pädevale piirkondlikule advokatuurile, kohtutäiturite kojale või vajaduse korral pädevale kohtule.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

„Ülalpidamine“ ja „elatis“ on perekonnaõiguse mõisted, mis põhinevad ühel perekonnaõiguse aluspõhimõttel, milleks on perekonnaliikmete vastastikuse abistamise ehk perekonna solidaarsuse põhimõte. Elatist makstakse tavaliselt vabatahtlikult, lähtudes eelkõige perekonnaliikmete isiklikest sidemetest, kuid seda saab ka kohtu kaudu sundkorras sisse nõuda.

Sloveenias kasutatakse terminit „ülalpidamine“ või „elatis“, kui osutatakse (endiste) abikaasade, laste ja vanemate ülalpidamisele. See tähendab ülalpidamist ja toetust, samuti elatis- ja toetusmakseid, mille kohus teatavas summas välja mõistab. Seega tähistatakse nende terminitega ka kõike seda, mida isik on seaduse kohaselt kohustatud tagama lapse või abikaasa toimetulekuks. Termineid võib kasutada ka vanemate ülalpidamise puhul, kui vanematel puuduvad piisavad vahendid, mille abil end ise ülal pidada, ja nende lapsed on seepärast kohustatud neid toetama. Samuti võidakse nendega tähistada ülalpidamiseks rahasummana eraldatud elatismakseid.

Vanemad on kohustatud oma lapsi toetama (perekonnaseadustiku (Družinski zakonik) artikkel 183).

Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid enda võimaluste piires ülal pidama, kui vanematel ei ole piisavalt elatusvahendeid ja nad ei ole suutelised selliseid vahendeid hankima, kuid üksnes sama aja jooksul, nagu vanemad neid toetasid. Täisealised lapsed ei ole kohustatud toetama vanemat, kes ei ole täitnud põhjendamatult oma ülalpidamiskohustust asjaomase lapse suhtes (perekonnaseadustiku artikkel 185).

Abikaasa või mitteabielulise kooselu partner on kohustatud toetama oma abikaasa või partneri last, kes elab koos nendega, välja arvatud juhul, kui see lapsevanem või teine vanem suudab last ise ülal pidada.

See kohustus lõpeb siis, kui lõpeb abielu või mitteabieluline kooselu lapse ema või isaga, välja arvatud juhul, kui abielu või mitteabieluline kooselu lõpeb lapse ema või isa surma tõttu. Sellisel juhul on üleelanud abikaasa või mitteabielulise kooselu partner kohustatud surnud abikaasa või partneri last ülal pidama üksnes juhul, kui ta elas abielu või mitteabielulise kooselu lõppemise ajal koos lapsega (perekonnaseadustiku artikkel 187).

Kui abikaasal puuduvad elatusvahendid ja ta on töötu temast sõltumatutel põhjustel, võib ta teiselt abikaasalt nõuda toetust sellises ulatuses, mida too on suuteline andma (perekonnaseadustiku artikkel 62).

Ülalpidamist taotlev abikaasa, kel puuduvad elatusvahendid ja kes on töötu temast sõltumatutel põhjustel, võib nõuda oma abikaasalt ülalpidamist lahutusmenetluse käigus ja ka eraldi hagiga, kusjuures hagiavaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul alates lahutuse lõplikuks muutumise kuupäevast (perekonnaseadustiku artikkel 100).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama kuni nende täisealiseks saamiseni, tagades laste arenguks vajalikud elutingimused oma võimete piires.

Samuti on vanemad kohustatud ülal pidama keskharidust omandavat last ka pärast täisealiseks saamist – tingimusel, et ta on statsionaarses õppes ning ei ole töösuhtes ega registreeritud töötuna –, kuni keskkooliõpingute esmakordse lõpetamiseni või keskharidust reguleerivate õigusnormide kohaselt kõrgeima üld- või kutseharidustaseme õpingute lõpetamiseni. See ülalpidamiskohustus lõppeb siis, kui laps saab 26aastaseks.

Vanemad on kohustatud ülal pidama kutsekeskharidust omandavat last – tingimusel, et ta on statsionaarses õppes ning ei ole töösuhtes ega registreeritud töötuna –, kuni kutsekeskhariduse esmakordse lõpetamiseni kooskõlas kutsekeskharidust reguleerivate õigusnormidega.

Vanemad on kohustatud ülal pidama kõrgharidust omandavat last – tingimusel, et ta on statsionaarses õppes ning ei ole töösuhtes ega registreeritud töötuna –, kuni kõrghariduse esimese astme õpingute, magistriprogrammi või ühise magistriprogrammi esmakordse lõpetamiseni kooskõlas kõrgharidust reguleerivate õigusnormidega. Kui õppekava kestab kauem kui neli aastat, pikeneb ülalpidamiskohustuse kehtivusaeg selle ajavahemiku võrra, mille võrra ületab õppekava kõnealust nelja-aastast perioodi.

See ülalpidamiskohustus lõppeb siis, kui laps saab 26aastaseks.

Vanemad on kohustatud toetama abiellunud või mitteabielulises kooselus elavat last üksnes juhul, kui lapse abikaasa või kooselupartner ei suuda teda ülal pidada.

Kui vanemad ei pea ülal nende leibkonda kuuluvat last, peavad nad maksma igakuist elatist lapse ülalpidamiseks (perekonnaseadustiku artikkel 183).

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Alaealise lapse puhul on perekonnaseadustikuga ette nähtud, et vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, ning koos elavad vanemad lepivad kokku ühiste laste ülalpidamises. Kui nad ei jõua asjas omavahel kokkuleppele, aitab neil seda teha sotsiaalteenuste keskus (center za socialno delo). Samuti võivad nad taotleda lepitust. Kui vanemad ei jõua ühiste laste ülalpidamise küsimuses kokkuleppele, otsustab asja üle kohus (perekonnaseadustiku artikkel 140).

Menetlus lapse ülalpidamise üle otsustamiseks algatatakse ühe või mõlema vanema, lapse eestkostja, lapse (tingimusel, et ta on vähemalt 15aastane ning on suuteline mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi) või sotsiaalteenuste keskuse ettepanekul (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o nepravdnem postopku) artikkel 102). Kui vanemad jõuavad lapse ülalpidamise küsimuses kokkuleppele, võivad nad samuti teha ettepaneku sõlmida kohtulik kokkulepe. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi.

Perekonnaseadustiku kohaselt võivad ülalpidamist saama õigustatud isik ja ülalpidamiskohustuslane sõlmida kokkuleppe täitmisele pööratava notariaalaktina, mille alusel maksavad vanemad täisealisele lapsele elatist (perekonnaseadustiku artikkel 192). Kohtuotsuse korral on hagita tsiviilkohtumenetluse seadusega ette nähtud, et täisealise lapse ülalpidamisega seotud menetluses rakendatakse hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse kohast menetlust eesmärgiga kaitsta lapse huve seni, kuni ülalpidamiskohustus perekonnaseadustiku alusel kehtib.

Abikaasal, kel puuduvad elatusvahendid ja kes on töötu temast sõltumatutel põhjustel, on õigus nõuda oma abikaasalt ülalpidamist lahutusmenetluse käigus ning ka eraldi hagiga, mis tuleb esitada ühe aasta jooksul alates abielu lõpetamise jõustumiskuupäevast (perekonnaseadustiku artikkel 100).

Enne abielu lahutamise hagi või vastastikusel kokkuleppel lahutamise avalduse esitamist läbivad abikaasad nõustamise sotsiaalteenuste keskuses, välja arvatud juhul, kui neil ei ole ühiseid lapsi, kelle suhtes nad teostavad vanemlikku vastutust, üks abikaasadest on vaimselt ebakompetentne, ühe abikaasa elu- või viibimiskoht on teadmata või üks abikaasadest või mõlemad abikaasad elavad välismaal. Kui eelneva nõustamise käigus selgub, et abielu on vähemalt ühele abikaasadest muutunud talumatuks, selgitab sotsiaalteenuste keskuse ametnik neile lepitusmenetluse käiku ja eesmärki. Kui abikaasad on nõus, võib sotsiaalteenuste keskus korraldada pärast eelnevat nõustamist lepitusmenetluse. Abikaasad võivad osaleda ka muude teenuseosutajate pakutavas lepitusmenetluses (perekonnaseadustiku artiklid 200 ja 202).

Abikaasad võivad abielu sõlmimisel, abielu jooksul või lahutuse ajal sõlmida täitmisele pööratava notariaalakti vormis kokkuleppe lahutuse korral ülalpidamise kohta. Selline ülalpidamiskokkulepe, eeskätt kokkulepe ülalpidamisõiguse lõppemise kohta, ei tohi ohustada lapse huve (perekonnaseadustiku artikkel 101).

Kui ülalpidamist nõutakse lahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise ajal, käsitatakse seda avaldusena hagita tsiviilkohtumenetluses. Sellistel juhtudel kohaldatakse ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel hagita tsiviilkohtumenetluse seadust kooskõlas selle seaduse artikliga 217; muul juhul taotletakse ülalpidamist hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses, eeldusel, et täidetud on eespool osutatud tingimused (perekonnaseadustiku artikkel 100).

Abieluvaidluses (mille käigus otsustatakse muu hulgas ülalpidamine, kui seda on taotletud samal ajal kui lahutust või abielu kehtetuks tunnistamist) esitatav avaldus peab hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt sisaldama ka konkreetset taotlust, mille üle kohus peab otsustama. Abielu lõpetamise avaldusele tuleb lisada sotsiaalteenuste keskuse tõend eelneval nõustamisel osalemise kohta, kui perekonnaseadustikuga on ette nähtud, et avalduse esitaja peab olema enne menetluse algatamist läbinud nõustamise (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 82).

Tsiviilkohtumenetluses esitatav hagiavaldus peab sisaldama konkreetset taotlust, milles täpsustatakse põhi- ja kõrvalnõuded, hageja taotlust toetavad asjaolud, neid asjaolusid põhjendavad tõendid ja muu teave, mida iga hagiavaldus peab sisaldama (tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikkel 180). Avaldused peavad olema mõistetavad ja sisaldama kõike, mida on vaja asja kohtulikuks arutamiseks. Esmajoones peab avaldustes olema kirjas kohtu nimi, poolte nimed ja nende alaline või ajutine elukoht või tegevuskoht, vajaduse korral seaduslike või volitatud esindajate nimed, vaidluse ese ning avalduse sisu. Avalduse esitaja peab avalduse allkirjastama, välja arvatud juhul, kui see ei ole avalduse vormi tõttu võimalik. Avalduse esitaja originaalallkirjaks loetakse käsitsi kirjutatud allkirja või e-allkirja (mis on võrdväärne käsitsi kirjutatud allkirjaga). Kui avalduse esitaja ei oska kirjutada või tal ei ole võimalik allkirja anda, varustab ta avalduse allkirja asemel sõrmejäljega. Kui kohus kahtleb avalduse autentsuses, võib ta anda otsuse korraldusega, et avaldus varustataks tõestatud allkirjaga. Seda otsust ei ole võimalik edasi kaevata. Kui avaldus sisaldab mis tahes taotlust, peab menetluspool esitama avalduses asjaolud, millele taotlus tugineb, ja vajaduse korral tõendid (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105).

Hagita tsiviilkohtumenetluses, mis on seotud laste ja vanemate vaheliste ülalpidamiskohustustega ning abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel taotletava ülalpidamisega, ning tsiviilkohtumenetluses, mis on seotud abikaasadevahelise ülalpidamiskohustusega abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel, on esimese astme kohus regionaalne kohus (okrožno sodišče) (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 10, tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 32).

Nii tsiviilkohtumenetluse kui ka hagita tsiviilkohtumenetluse korral tuleb tasuda kohtulõiv kooskõlas kohtulõivude seadusega (Zakon o sodnih taksah).

Hagi esitamisel tuleb tasuda kohtulõiv. Seda tuleb teha hiljemalt tähtpäevaks, mille kohus on määranud kohtulõivu tasumise korralduses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a).

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Elatise määramise taotluse esitab lapse seaduslik esindaja. Alaealisi lapsi esindavad nende vanemad. Kui lapsel on eestkostja, esitab taotluse lapse eestkostja.

Menetlus lapse ülalpidamise üle otsustamiseks algatatakse ühe või mõlema vanema, lapse eestkostja, lapse (tingimusel, et ta on vähemalt 15aastane ning on suuteline mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi) või sotsiaalteenuste keskuse ettepanekul. Kohus võib algatada lapse ülalpidamise üle otsustamiseks menetluse ka omal algatusel (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 102).

Kohus lubab lastel, kes on vähemalt 15aastased ning suutelised mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi, teha menetlustoiminguid iseseisvalt menetlusosalistena. Lapse seaduslik esindaja võib teha menetlustoiminguid üksnes seni, kuni laps teatab, et soovib neid toiminguid teha ise. Alla 15aastaseid lapsi või lapsi, kelle puhul kohus otsustab, et nad ei ole suutelised mõistma oma tegude tähendust ja õiguslikke tagajärgi, esindab nende seaduslik esindaja. Kui lapse ja tema seadusliku esindaja huvid on vastuolus, määrab kohus lapsele eestkostja kollisiooninormi raames (kolizijski skrbnik) (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 45).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Hagita tsiviilkohtumenetluses, mis on seotud laste ja vanemate vaheliste ülalpidamiskohustustega ning abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel taotletava ülalpidamisega, ning tsiviilkohtumenetluses, mis on seotud abikaasadevahelise ülalpidamiskohustusega abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel, on esimese astme kohus regionaalne kohus (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 10, tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 32).

Üldine territoriaalne pädevus hagita tsiviilkohtumenetlustes: territoriaalne pädevus on kohtul, mille tööpiirkonnas asub selle isiku alaline elukoht või asukoht, kelle vastu avaldus esitati. Kui kohus algatab menetluse omal algatusel (ex officio), on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub selle isiku alaline elukoht, kellega seoses menetlus algatatakse. Kui menetlusosalise alaline elukoht ei ole Sloveenias, määratakse territoriaalne pädevus kindlaks olenevalt tema ajutisest elukohast. Kui lisaks alalisele elukohale on menetlusosalisel mujal ka ajutine elukoht ning asjaolusid arvestades võib eeldada, et ta elab seal veel pikka aega, on territoriaalne pädevus samuti kohtul, mille tööpiirkonnas asub kõnealune ajutine elukoht (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 11).

Valikuline territoriaalne pädevus hagita tsiviilkohtumenetlustes: menetlustes, mis on seotud vanemate ja laste vaheliste suhetega (sh ülalpidamist käsitlevad otsused) on territoriaalne pädevus samuti kohtul, mille tööpiirkonnas asub lapse alaline elukoht. Kui lisaks alalisele elukohale on lapsel mujal ka ajutine elukoht ning asjaolusid arvestades võib eeldada, et ta elab seal veel pikka aega, on ühtlasi pädev kohus, mille tööpiirkonnas asub kõnealune ajutine elukoht. Kui seadusjärgset ülalpidamist käsitlevas piiriüleses menetluses on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et avalduse esitaja on laps, kelle alaline elukoht on Sloveenias, on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas on avalduse esitaja alaline elukoht (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 13).

Üldine territoriaalne pädevus tsiviilkohtumenetlustes: üldine territoriaalne pädevus on kohtul, mille tööpiirkonnas asub kostja alaline elukoht. Kui Sloveenia kohtul on pädevus selle alusel, et Sloveenias asub kostja ajutine elukoht, on üldine territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub kostja ajutine elukoht. Kui lisaks alalisele elukohale on kostjal mujal ka ajutine elukoht ning asjaolusid arvestades võib eeldada, et kostja elab seal veel pikka aega, on üldine territoriaalne pädevus samuti kohtul, mille tööpiirkonnas asub kostja ajutine elukoht (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 47).

Valikuline territoriaalne pädevus tsiviilkohtumenetlustes: üldine territoriaalne pädevus on kohtul, mille tööpiirkonnas asub kostja alaline elukoht. Kui seadusjärgset ülalpidamist käsitlevas vaidluses on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et kostjal on Sloveenias vara, mille arvelt saaks elatist maksta, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle tööpiirkonnas vara asub (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 50).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Pooled võivad teha õigustoiminguid kas isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Regionaalse kohtu menetlustes tohib volitatud esindajana tegutseda ainult jurist või muu isik, kes on sooritanud riikliku advokaadieksami (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 86 ja 87).

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Jah, hagi või avalduse esitamisel tuleb tasuda kohtulõiv (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 39, tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a).

Seadusjärgse ülalpidamise õigust või üksikuid ülalpidamisnõudeid käsitlevates vaidlustes võetakse tasutava kohtulõivu hindamisel arvesse asja väärtust ning aluseks võetakse kolme kuu elatismaksete kogusumma, välja arvatud juhul, kui ülalpidamist taotletakse lühema aja eest (kohtulõivude seaduse artikkel 23).

Kui ülalpidamist taotletakse lapse eestkostemenetluse käigus, tuleb kohtulõivu tasuda 45 eurot (kohtulõivude seaduse lõivumäärade tabeli rubriik 1212).

Jah, menetluskulude katmiseks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise otsustab regionaalse kohtu eesistuja. (Tasuta õigusabi seaduse (Zakon o brezplačni pravni pomoči) artikkel 2).

Kohtulõivudest vabastamist, nende edasilükkamist või osamaksetena tasumist tuleb taotleda eraldi. Taotlus esitatakse põhikohtuasja käsitlevale kohtule (kohtulõivude seaduse artikkel 12).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatis määratakse hageja vajaduste ning ülalpidamiskohustuslase materiaalse ja rahalise olukorra põhjal. Lapsele makstava elatise arvutamisel peab kohus arvesse võtma lapse huve ning tagama, et määratav summa on piisav lapse eduka füüsilise ja vaimse arengu tagamiseks. Elatis peab katma lapse elamiskulud, eelkõige kulud eluasemele, toidule, rõivastele, jalanõudele, hoolitsusele ja kaitsele, haridusele, arendamisele, puhkusele ja meelelahutusele ning muudele konkreetsetele vajadustele (perekonnaseadustiku artiklid 189 ja 190).

Elatis määratakse kindlaks igakuise ettemakse summana ja selle maksmist võib taotleda elatishagi või avalduse esitamise hetkest (perekonnaseadustiku artikkel 196).

Kui muutuvad ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused või ülalpidamiskohustuslase võimalused, mille alusel elatis määrati, võib kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase taotluse või ettepaneku alusel täitedokumendis ette nähtud konkreetset ülalpidamisnõuet suurendada, vähendada või selle tühistada. Kui vanemad jõuavad kokkuleppele lapsele täitedokumendis ette nähtud elatise suurendamises või vähendamises, võivad nad teha ettepaneku sõlmida kohtulik kokkulepe. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Mis puudutab vanematepoolset täisealise lapse ülalpidamist või täisealise lapse poolset vanemate ülalpidamist, siis võivad ülalpidamist saama õigustatud isik ja ülalpidamiskohustuslane elatise suurendamises, vähendamises või selle maksmise lõpetamises kokku leppida täitmisele pööratava notariaalakti vormis (perekonnaseadustiku artikkel 197).

Täitedokumendi alusel kindlaks määratud elatist korrigeeritakse kord aastas kooskõlas Sloveenia tarbijahinnaindeksiga. Korrigeerimine toimub jaanuaris ja selles võetakse aluseks tarbijahindade üldine tõus alates kuust, mil elatis viimati kindlaks määrati või seda korrigeeriti. Elatise korrigeerimisteguri avaldab Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes (Uradni list Republike Slovenije) perepoliitika küsimuste eest vastutav minister. Sotsiaalteenuste keskus teavitab ülalpidamist saama õigustatud isikut ja ülalpidamiskohustuslast igast korrigeerimisest ja uuest elatissummast kirjalikult. Sotsiaalteenuste keskuse kõnealune teatis koos kohtuliku kokkuleppe, lõpliku kohtuotsuse või täitmisele pööratava notariaalaktiga moodustavad täitedokumendi.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei osale pärast 18aastaseks saamist elatise korrigeerimise aastal statsionaarses õppes, ei ole sotsiaalteenuste keskus kohustatud teavitama ülalpidamist saama õigustatud isikut ja ülalpidamiskohustuslast korrigeerimisest kirjalikult. Pärast 18aastaseks saamist peab ülalpidamist saama õigustatud isik 30 päeva jooksul alates õpilase või üliõpilase staatuse omandamist esitama sotsiaalteenuste keskusele tõendi õppeasutuse nimekirja kandmise kohta või teavitama keskust, mis õppeasutuses ta statsionaarses õppes osaleb. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik eelmises lauses kirjeldatud nõuet ei täida, ei korrigeeri sotsiaalteenuste keskus vastaval aastal elatist. Kui laps on saanud täisealiseks, võib ülalpidamiskohustuslane küsida sotsiaalteenuste keskuselt, kas laps on õpilane või üliõpilane. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei ole õpilane või üliõpilane, ei ole ülalpidamiskohustuslasel kohustust elatist maksta, olenemata sellest, kas enne õpilase või üliõpilase staatuse kaotamist teavitati elatise korrigeerimisest (perekonnaseadustiku artikkel 198).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Lapse elatis kantakse tavaliselt lapse seadusliku esindaja pangakontole. Täiskasvanu elatis kantakse tema pangakontole. Selle, kuidas ja kellele elatist makstakse, otsustab kohus.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult vastavalt täitedokumendile (kohtuotsus, kohtumäärus või täitmisele pööratav notariaalakt koos elatise korrigeerimist käsitleva teatisega), võib ülalpidamist saama õigustatud isik esitada kohtule täitmisele pööramise avalduse kooskõlas nõuete täitmise ja tagamise seadusega (Zakon o izvršbi in zavarovanju), et saavutada kohustuste täitmine.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Teave on kättesaadav e-õiguskeskkonna portaali osas, kus käsitletakse Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Ülalpidamise sissenõudmise / selle maksmise korra kindlaksmääramise menetlustes saab ülalpidamise kohta esialgset teavet kõigist sotsiaalteenuste keskustest.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel on pädevad regionaalsed kohtud (okrožno sodišče). Menetluspool võib taotleda tasuta õigusabi õigusalase esindamise kujul ja menetluskulude tasumisest vabastamisena.

Kui kohustatud isik ei maksa elatist, võib alaealise lapse seaduslik esindaja või ülalpidamist saama õigustatud täiskasvanu esitada pädevale piirkondlikule kohtule (okrajno sodišče) täitmisavalduse. Abi täitmisavalduse koostamisel saab sotsiaalteenuste keskustest, piirkondlikest kohtutest, juristidelt ning riiklikust stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondist (Javni štipendijski, razvojni, invalidski in preživninski sklad Republike Slovenije).

Sloveenia kõrgeim kohus (Vrhovno sodišče) avaldas elatisnõuete esitamiseks ette nähtud ajakohastatud vormid ja vormide täitmise juhised väljaandes Sodnikov informator. Nende vormide ja juhiste abil saavad kasutajad koostada täitmisavaldusi ning need on kättesaadavad tööjõu-, perepoliitika, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste ministeeriumi (Ministrstvo za delo, družino, socialne zadeve in enake možnosti) veebisaidil.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui kohustatud isik ei maksa elatist, võib lapse seaduslik esindaja või ülalpidamist saama õigustatud täiskasvanu taotleda elatise maksmist Sloveenia Vabariigi riiklikust stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondist, kuid üksnes elatise suurust kindlaks määrava lõpliku ja täitmisele pööratava kohtuotsuse või kokkuleppe alusel ning tingimusel, et seaduslik esindaja on ise edutult üritanud elatist sisse nõuda või esitanud välisriigis nõuetekohaselt koostatud nõude elatise sissenõudmiseks.

Elatisabi on õigus saada alla 18aastastel lastel ning 18–26aastastel noortel – tingimusel, et nad on statsionaarses õppes ning ei ole töösuhtes ega registreeritud töötuna –, kes on

• Sloveenias alaliselt elavad Sloveenia kodanikud;
• Sloveenias alaliselt elavad mittekodanikud kui rahvusvahelise lepingu või vastastikkuse põhimõtte alusel on nii ette nähtud.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah. Elatise kohta tehtud otsuste täitmisel osutab abi riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond, mis on määratud keskasutuseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond on määratud keskasutuseks ka vastavalt laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsioonile ning edastus- ja vastuvõtuasutuseks vastavalt välisriigist ülalpidamise taotlemise ÜRO konventsioonile.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Kontaktandmed:

Javni štipendijski, razvojni, invalidski in preživninski sklad Republike Slovenije (riiklik stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfond)

Dunajska cesta 20

1000 Ljubljana

Tel: + 386 1 4720 990

Faks: + 386 1 4345 899

E-post: jpsklad@jps-rs.si

Veebisait: https://www.srips-rs.si/

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Ei. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 55 kohaselt tuleb elatise sissenõudmise taotlused esitada selle liikmesriigi keskasutuse kaudu, kus on taotleja elukoht. See keskasutus edastab taotluse Sloveenia keskasutusele, st riiklikule stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Määrusega ei ole ette nähtud otsekontaktide loomist välisriigis elava taotleja ja riikliku stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondi kui keskasutuse vahel.

Teabe edastamisega tegeleb taotleja elukohaliikmesriigi keskasutus. Taotleja elukohaliikmesriigi keskasutus osutab igakülgset abi õigesti ja nõuetekohaselt koostatud taotluse esitamiseks Sloveenias elatise sissenõudmiseks ning edastab taotluse koos lisadega riiklikule stipendiumi-, arengu-, puudetoetuste ja elatisfondile, kes vaatab taotluse läbi, nõuab vajaduse korral lisateavet või paranduste tegemist ning esindab taotlejat Sloveenia kohtutes ja muudes asutustes algatatud täitemenetlustes.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

----

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Menetluskulude katteks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise otsustab regionaalse kohtu eesistuja (tasuta õigusabi seaduse artikkel 2).

Tasuta õigusabi võidakse võimaldada õigusnõuannete, õigusnõustamise ja muude seaduses sätestatud õigusteenuste kasutamiseks, kõigi kohtuliku kaitse vormide kasutamiseks Sloveenia üld- ja erikohtutes, Sloveenia konstitutsioonikohtus (Ustavno sodišče) ning kõigi asutuste, institutsioonide ja isikute puhul, kes on Sloveenias pädevad lahendama kohtuväliseid vaidlusi; samuti võidakse vabastada kohtumenetluse kuludest (tasuta õigusabi seaduse artikkel 7).

Nimetatud seaduse kohaselt antakse tasuta õigusabi järgmistele isikutele: 1) Sloveenia kodanikud; 2) välismaalased, kelle alaline või ajutine elukoht on Sloveenias, ja Sloveenias seaduslikult elavad kodakondsuseta isikud; 3) teised välismaalased vastastikkuse põhimõtte alusel või Sloveenia suhtes siduvates rahvusvahelistes lepingutes kindlaksmääratud tingimustel ja juhtudel; 4) avalikes huvides tegutsevad ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega asjaomasesse registrisse kantud mittetulunduslikud vabaühendused ja mittetulundusühendused vaidlustes, mis on seotud sellise avalikes huvides toimuva tegevusega või sellisel eesmärgil, milleks nad loodi; 5) muud isikud, kellele on Sloveenia suhtes siduva õiguse või rahvusvahelise lepinguga antud õigus saada tasuta õigusabi (tasuta õigusabi seaduse artikkel 10).

Isik, kellel on õigus saada tasuta õigusabi, võib seda taotleda menetluse mis tahes etapis. Tasuta õigusabi saamise taotluste üle otsustamisel tehakse kindlaks taotleja rahaline olukord, samuti muud vastavas seaduses sätestatud tingimused (tasuta õigusabi seaduse artikkel 11).

Määruse artikli 46 kohaselt kohaldatakse sellist vabastamist kõikidel juhtudel, kui elatise saaja nõue põhineb määruse artiklil 56 ja on seotud elatisega, mis tuleneb vanemate ja laste vahelistest suhetest ja millele on õigus alla 21aastastel isikutel.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 51 rakendamiseks ei ole meetmeid võetud.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatise maksmise ja ülalpidamise kohustus on reguleeritud seadusega nr 36/2005, mis käsitleb perekonda ja millega muudetakse teatavaid teisi seadusi (edaspidi „perekonnaseadus“). Perekonnaseaduse kohaselt tähendab ülalpidamiskohustus järgmist:

1. vanemate kohustus pidada ülal oma lapsi;
2. laste kohustus pidada ülal oma vanemaid;
3. teiste sugulaste kohustus üksteist ülal pidada;
4. abikaasade kohustus teineteist ülal pidada;
5. kohustus maksta elatist;
6. kohustus maksta vallalisele emale toetust ülalpidamise ja teatavate kulude katteks.

Seoses ülalpidamisega selle laiemas tähenduses paigutatakse majanduslikku laadi perekonnaõiguslikud suhted põhimõtteliselt muude perekonnaõigusest tulenevate varaliste suhete hulka. Nende sõltumine perekonnaõigusliku suhte olemasolust on siin eriti ilmne.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemate kohustus oma lapsi ülal pidada tuleneb seadusest ja see kehtib selle aja jooksul, mil lapsed ei ole suutelised end ise ülal pidama. Asjaolu, et lapse koolikohustus on lõppenud, ei tähenda tingimata, et ta on suuteline ise toime tulema. Vanemate jätkuv kohustus oma lapsi ülal pidada sõltub lapse suutlikkusest, võimalustest ja rahalisest olukorrast lapse tulevase kutse omandamise ajal, nt statsionaarses õppevormis õppiva üliõpilasena. Ülalpidamiskohustuse kestuse puhul ei ole õiguslikult oluline, kas isik on jõudnud täisikka või mitte. Ajahetk, mil lapsest saab isik, kes on suuteline end ise ülal pidama, on iga juhtumi puhul erinev. Iga juhtumit peab kohus käsitlema üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. Isiku suutlikkust end ise ülal pidada tõlgendatakse üldjuhul kui suutlikkust iseseisvalt toime tulla või kanda kõik asjakohased kulud, mis on seotud iseseisvalt elamisega (s.t saada hakkama oma rahaga). See suutlikkus peab olema pidev. Juhusissetulekut ei saa võtta arvesse, kui tehakse kindlaks, kas isik on suuteline iseseisvalt toime tulema.

Praktikas võtavad kohtud aluseks asjaolu, et vanemate kohustus oma lapsi ülal pidada on paindlik, sest veresugulus ei ole ajas piiritletud ja sellest tulenevalt saab ülalpidamiskohustust uuendada, näiteks juhul, kui laps otsustab õppima asuda hiljem või kui last ei võeta ülikooli vastu kohe pärast keskhariduse omandamist. Kohtupraktikast tulenevalt ja pidades silmas asjaolu, et äsja kooli lõpetanute ja koolist lahkujate jaoks napib praegu tööhõivevõimalusi, võib lapse jätku-kutseõppena käsitada ka täiendavaid kursusi, mis võimaldavad tal hiljem leida tööd muus valdkonnas kui see, milles ta seni kutset omandas.

Kui laps hakkab saama korrapärast palgatulu, sissetulekut äritegevusest vms, on ülalpidamiskohustuse lõppemise aega lihtsam kindlaks määrata. Võttes arvesse tööturul valitsevat olukorda, paljusid erinevaid õppe- ja haridusasutuste vorme, laste vajadust õppida keeli, et omandatut praktikas rakendada, ümberõppekursusi, jätkuõpet, välisriigis toimuvaid koolituskursusi ja vajadust kutsekvalifikatsiooni tõsta on kohtutel üha raskem tuvastada seda aega, millest alates on laps suuteline end ise ülal pidama. Nendest (jätkuõppe) vormidest mõne puhul võib lapse ülalpidamine olla õigustatud, eelkõige juhul, kui elatist maksva vanema rahaline olukord seda võimaldab. Samal ajal tuleb võtta arvesse lapse huve, mida peegeldavad tema võimed ja anded, et laps omandaks tulevaseks tööks vajalikud õiged oskused. Vanematel on õigus nõuda, et neid oskusi kasutataks varakult eesmärgiga vältida vanemapoolse ülalpidamiskohustuse kuritarvitamist, sest ei soovita lihtsalt tööd teha (näiteks kui lapsed kaotavad töö tahtlikult).

18 aasta vanusepiir on oluline menetluslikust aspektist. Kuni lapse täisealiseks saamiseni saab kohus elatist käsitlevat menetlust alustada omal algatusel; pärast lapse täisealiseks saamist saab menetlust alustada üksnes avalduse alusel. Täiskasvanud lapse avaldus võib olla suunatud ühe või mõlema vanema vastu ning selles tuleb märkida taotletava elatise summa ja aeg, millest alates elatist tuleb maksta. Kohus peab täiskasvanud lapsele elatise määramisel lähtuma rangelt avaldusest, sest sellisel juhul ei ole tegemist hooldusõiguse menetlusega hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 111 ja sellele järgnevate paragrahvide mõistes.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui ülalpidamiskohustuslane ja ülalpidamist saama õigustatud isik kokkuleppele ei jõua, teeb ülalpidamiskohustuse kohta otsuse pädev ringkonnakohus. Välja arvatud juhul, kui tegemist on vanema kohustusega pidada ülal oma alaealisi lapsi, alustab kohus menetlust avalduse alusel, mille ülalpidamist saama õigustatud isik (hageja) on esitanud ülalpidamiskohustuslase (kostja) vastu. Alaealisele lapsele elatise maksmist käsitlevat menetlust võib kohus alustada omal algatusel (ex officio) (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 23), sest neil juhtudel on kohtul hoolsuskohustus alaealiste ees.

Kohtu poole võivad menetlusosalisena iseseisvalt pöörduda kõik isikud (s.t neil on menetluses kaebeõigus), kui neil on õiguste omandamiseks ja kohustuste võtmiseks vajalik teovõime. Füüsilisi isikuid, kes ei saa ise kohtu poole pöörduda (nt alaealised lapsed), peab esindama nende seaduslik esindaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 68).

Lisaks seaduslikule esindamisele eristatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja hagita tsiviilkohtumenetluse seadustikus ka menetluse poolte esindamist volituse alusel ja kohtuotsuse alusel.

Alaealist last ei saa esindada kumbki vanem sellistes kohtuasjades, mis on seotud õigustoimingutega, mis võivad põhjustada konflikti vanemate ja alaealise lapse huvide vahel või mitme alaealise lapse huvide vahel, kui neid esindab sama vanem. Sellises olukorras määrab kohus esindaja, kes esindab last kohtumenetluses või konkreetse õigustoimingu tegemise ajal.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Vt küsimusele nr 3 antud vastus.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Territoriaalne pädevus on määratletud hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 3. Asjaõiguslik pädevus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 12. Esimeses astmes on territoriaalne pädevus alati ringkonnakohtutel. Üldiselt on pädev kostja (selle isiku, kelle vastu hagi esitatakse) elukohajärgne kohus, s.t kohaldatakse kostja üldisel kohtualluvusel põhineva territoriaalse pädevuse põhimõtet. Kostja suhtes on üldise pädevusega see üldkohus, kelle tööpiirkonnas isik elab või juhul, kui tegemist on mitteresidendiga, see kohus, kelle tööpiirkonnas isik viibib. Hagita tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sõnaselgelt sätestatud erijuhud, mil seda reeglit ei tule järgida. Elatise määramise avaldust on pädev menetlema see kohus, kelle tööpiirkonnas alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtumääruse alusel, või see kohus, kelle tööpiirkonnas laps elab muul asjakohasel alusel (seda nimetatakse territoriaalseks ainupädevuseks vastavalt hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 112 lõikele 1).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Vt küsimustele nr 3 ja 4 antud vastused.

Hageja (ülalpidamist saama õigustatud isik), kellel on menetluses kaebeõigus, võib esitada menetluse algatamiseks avalduse otse (s.t esindajat kasutamata) nõuetekohaselt pädevale kohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 127 on sätestatud, et menetluse algatamise avaldus peab sisaldama üldisi andmeid selle kohta, millisele kohtule avaldus esitatakse, kes on avalduse esitaja, mida kohtuasi käsitleb ja mida hageja taotleb. Samuti tuleb avaldus allkirjastada.

Lisaks neile üldistele andmetele tuleb menetluse algatamise avalduses esitada hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 25 ja 26 sätestatud konkreetne teave. Ülalpidamist käsitleva menetluse algatamise avalduses tuleb samuti märkida taotletava elatise summa ja aeg, millest alates elatist tuleb maksta.

Avalduse võib esitada kirjalikult kas paberil või elektrooniliselt. Kui elektrooniline avaldus esitatakse ilma et see oleks asjaomase eriseaduse kohaselt heaks kiidetud, tuleb see esitada ka paberil või elektrooniliselt ja asjaomase eriseaduse kohaselt heaks kiidetud vormis. Elatist käsitlevates asjades võib avaldusi esitada ka suuliselt ja need protokollis registreerida.

Avaldus koos lisadega tuleb esitada nii mitmes eksemplaris, et kohtule jääks originaal ja iga menetlusosaline saaks ühe koopia, mis sisaldab vajaduse korral ka lisasid. Juhul kui pool ei esita avaldust ja lisasid nõutavas arvus eksemplarides, teeb kohus koopiad asjaomase poole kulul.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Üksikute toimingute või kohtumenetlustega seoses tasumisele kuuluvad lõivud on reguleeritud Slovakkia Rahvanõukogu seadusega nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta. Lõivud kuuluvad tasumisele kohtukulude tariifistiku alusel. Nimetatud õigusaktiga nähakse samuti ette vabastused kohtukulude tasumisest, mida võimaldatakse lähtuvalt isiku rahalisest olukorrast või kohtuasja sisust.

Elatisega seoses on olulised järgmised sätted.

Kohtuasja sisu alusel ei tule lõive tasuda lapse kohtuliku kaitsmisega seotud menetluste puhul. See tähendab, et kohtukulusid ei tule tasuda ka alaealistele lastele elatise maksmisega seotud menetluste puhul.

Isiku rahalisest olukorrast lähtuvalt on kohtukulude tasumisest vabastatud järgmised isikud:

• hagejad elatise väljamõistmist ja elatise suurendamist käsitlevates menetlustes, samuti elatisvõlgnevuse pealt viivise maksmist käsitlevates menetlustes ning elatise määramise kohta välisriigis tehtud otsuse või selle täitmisele pööratavuse tunnustamist käsitlevates menetlustes;
• vallalised emad elatise väljamõistmist käsitlevates menetlustes ning teatavate raseduse ja lapse sünniga seotud kulutuste maksmist käsitlevates menetlustes.

Kohtukulude tariifistiku punktis 8 on sõnaselgelt esitatud abikaasadevahelisi ja muid elatisnõudeid käsitlevate menetluste korral tasumisele kuuluvad lõivud.

Kui lõivude tariifistikus ei ole konkreetset määra sätestatud ja kohtuasja puhul ei saa kohaldada kohtukulude tasumisest vabastamist ei isiku rahalise olukorra ega kohtuasja sisu alusel, kohaldatakse kohtukulude tariifistiku punktis 1 osutatud lõivusid.

Kohus vabastada isiku tema esitatud taotluse alusel kohtukulude tasumisest, kui see on põhjendatud isiku olukorra tõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 254). Poolte olukord tuleb dokumenteerida, et võimaldada kohtul teha taotluse kohta otsus.

See, millise mehhanismi ja meetodi kohaselt annab õigusabikeskus tasuta õigusabi materiaalset puudust kannatavatele füüsilistele isikutele, kes ei saa kasutada õigusteenuseid oma õiguste nõuetekohaseks kasutamiseks ja kaitsmiseks, ning kui suures ulatuses tasuta õigusabi antakse, on reguleeritud seadusega nr 327/2005, mis käsitleb tasuta õigusabi andmist materiaalset puudust kannatavatele isikutele ning millega muudetakse seadust nr 586/2003 õigusvaldkonna ametite kohta ja seadust nr 455/1991 litsentseeritud kutsealade kohta (muudetud kujul), nagu seda on muudetud seadusega nr 8/2005. Eespool nimetatud seaduses on sätestatud ka tasuta õigusabi andmise kriteeriumid, kord, mida peavad järgima füüsilised isikud ja pädevad ametiasutused tasuta õigusabi saamise avaldustega seotud menetlustes, ning tasuta õigusabi andmise institutsionaalne korraldus.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Slovakkia õigusaktides ei ole täpsustatud elatise konkreetset summat.

Perekonnaasjades peavad kohtud iga kohtuasja vaatlema alati üksikjuhtumipõhiselt, tuginedes konkreetsete asjaoludele. Seetõttu ei ole konkreetset elatissummat õigusaktidega kindlaks määratud. Muude valdkondadega võrreldes on eelkõige perekonnaasjade puhul võimatu elu kogu mitmekülgsust õigusnormides selgelt ja üheselt arvesse võtta.

Perekonnaseaduse paragrahvi 75 lõike 1 kohaselt võtab kohus elatise summa kindlaksmääramisel arvesse ülalpidamist saama õigustatud isiku põhjendatud vajadusi, samuti ülalpidamiskohustuslase suutlikust, võimalusi ja rahalist olukorda. Kohus võtab ülalpidamiskohustuslase suutlikust, võimalusi ja rahalist olukorda arvesse ka juhul, kui ülalpidamiskohustuslane lahkub mõjuva põhjuseta korralikult töökohalt või healt ametikohalt või loobub regulaarsest sissetulekust; samuti võtab kohus arvesse mis tahes ebamõistlikke rahalisi riske, mida ülalpidamiskohustuslane on võtnud.

Laste ülalpidamisse peavad panustama mõlemad vanemad vastavalt oma suutlikkusele, võimalustele ja rahalisele olukorrale. Lapsel on õigus samale elatustasemele, mis on tema vanemal. Makstava elatise summa kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse, kumb vanem lapse eest isiklikult ja kui suures ulatuses hoolt kannab. Kui vanematel on alaealise lapsega seoses ühine hooldusõigus, võib kohus elatise summa kindlaksmääramisel samuti arvesse võtta aega, mille jooksul laps kummagi vanemaga koos elab, või teise võimalusena võib kohus otsustada, et elatist ei määrata seni, kuni laps jätkab elamist vaheldumisi kummagi vanema juures.

Perekonnaseaduse paragrahvi 62 lõikega 3 nähakse ette minimaalne elatis (praegu 27,13 eurot): mõlemad vanemad on oma suutlikkusest, võimalustest ja rahalisest olukorrast olenemata kohustatud tagama minimaalse elatise, mis moodustab 30% elatusmiinimumist ühe ülalpeetava alaealise lapse või ülalpeetava lapse kohta, nagu on sätestatud asjakohases seaduses.

Perekonnaseaduse paragrahvi 78 kohaselt on võimalik elatisnõuetega seoses sõlmitud kokkulepped ja tehtud kohtuotsused läbi vaadata, kui asjaolud peaksid muutuma. Elatise määramist käsitlevaid otsuseid – välja arvatud otsuseid, mis käsitlevad elatise määramist alaealisele lapsele (vt hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 121) – saab muuta või tühistada ainult avalduse alusel. Kui alaealisele lapsele makstav elatis tühistatakse või seda vähendatakse tagasiulatuvalt teatava möödunud perioodi eest, siis kasutatud elatist tagasi maksma ei pea. Asjaolude muutumise korral võetakse alati arvesse elatustaset.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Tavaliselt maksab ülalpidamist andma kohustatud isik (ülalpidamiskohustuslane) elatist ülalpidamist saama õigustatud isikule.

Perekonnaseaduse paragrahvi 76 kohaselt tuleb elatist maksta korrapäraselt igakuiste maksetena ette. Vastastikuseid nõudeid võib elatisnõuetega tasaarvestada vaid kokkuleppe alusel. Alaealistele makstavat elatist hõlmavaid nõudeid tasaarvestada ei saa. Kui ülalpidamiskohustuslane hilineb kohtu määratud elatismakse tegemisega, on ülalpidamist saama õigustatud isikul õigus nõuda tähtajaks maksmata summa eest viivist tsiviilõigusnormide kohaselt. Mis tahes makse, mis tehakse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, läheb esmalt põhisumma katteks. Kui põhisumma on tasutud täies mahus, arvestatakse ülejäänud summa viivise katteks.

Alaealistele lastele makstava elatisega seoses eksisteerib kohtupraktika, mille kohaselt peab hooldusõiguseta vanem maksma elatist sellele vanemale, kes lapse eest isiklikult hoolt kannab, kusjuures elatist tuleb maksta igakuiselt kindlaks kuupäevaks.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Elatismakseid nõuavad sisse kohtutäiturid. Sissenõudmismenetlust alustatakse sissenõudmisavalduse alusel. Menetlus on reguleeritud Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu seadusega nr 233/1995, mis käsitleb kohtuametnikke ja täitetoiminguid (täitetoimingute seadus) ning millega muudetakse teatavaid teisi seadusi (muudetud kujul). Enamasti nõutakse elatisvõlgnevused sisse ülalpidamiskohustuslase töötasu või muu sissetuleku arestimisega. Kui tehakse täitekorraldus, millega nähakse ette kohustus tasuda rahasumma, saab tähtajaks tasumata elatise sissenõudmiseks lisaks töötasu või muu sissetuleku arestimisele kasutada ka täiendavaid võimalusi: kolmandatelt isikutelt saadaolevate summade üleandmine, vallasvara müük, väärtpaberite müük, kinnisvara müük, ettevõtte müük või juhtimisõiguse ajutine peatamine. Viimati nimetatud võimalus on elatise sissenõudmise kontekstis eriti oluline. Kohtutäitur võib anda korralduse juhtimisõiguse peatamiseks seoses igaühega, kes ei täida kohtu otsust elatise maksmise kohta. Kohtutäitur edastab juhtimisõiguse peatamist käsitleva täitekorralduse ka pädevale politseiasutusele. Kui täitmisele pööramise alused on kõrvaldatud, teeb kohtutäitur viivitamatult korralduse juhtimisõiguse ennistamiseks.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Perekonnaseaduse paragrahvis 77 on sätestatud, et elatisnõuete sissenõudmiseks puudub aegumistähtaeg. Kuid elatise saab määrata üksnes alates kohtumenetluse alustamise kuupäevast. Alaealisele lapsele saab elatise välja mõista tagasiulatuvalt mitte rohkem kui kolme aasta eest alates menetluse algatamise kuupäevast, kuid selleks peavad eksisteerima mõjuvad põhjused. Aegumistähtaeg on korduvate elatismaksete saamise õigusel.

Tsiviilseadustiku (seadus nr 40/1964) paragrahvis 101 on sätestatud järgmised aegumistähtajad:

1) Lõpliku kohtuotsusega või muu asutuse otsusega antud õigus kaob kümne aasta möödumisel sellest kuupäevast, mil kohustatud isik pidi otsust täitma. Õigus, mille aluseks olevaid asjaolusid või millega seotud võlasummat võlgnik kirjalikult tunnustab, kaob kümne aasta möödumisel sellise tunnustamise kuupäevast; kuid kui tunnustamisdokumendis on täpsustatud kohustuse täitmise tähtaeg, hakatakse aegumistähtaega arvestama sellise tähtaja möödumisest.
2) Sama aegumistähtaega kohaldatakse ka üksikute osamaksete suhtes, kui otsuse või tunnustamisdokumendiga on makse jaotatud osamakseteks; üksikute osamaksetega seotud aegumistähtaega hakatakse arvestama asjaomase makse tähtajast. Kui ühe osamakse tegemata jätmise tõttu loetakse, et isik on võlgu kogu summa, hakatakse kümneaastast aegumistähtaega arvestama tasumata osamakse tähtajast.
3) Intressi ja korduva täitmise suhtes kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg; kuid kui see on ette nähtud lõpliku otsusega või kui seda on kirjalikult tunnustatud, kohaldatakse aegumistähtaega ainult sellise intressi ja korduva täitmise suhtes, mille tähtaeg saabub pärast otsuse lõplikuks muutumist või pärast kohustuse tunnustamist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Puudub spetsiaalne asutus, mis tegeleks toetuse või abi andmisega Slovakkias elatise sissenõudmist käsitlevate juhtumite puhul.

Kui sissenõudmine on seotud välisriigiga, võib abi saamiseks pöörduda laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskuse (Centrum pre medzinárodnoprávnu ochranu detí a mládeže) poole. Asjaomane keskus aitab elatist sisse nõuda selliste juhtumite puhul, kui lapsele elatist maksma kohustatud isik elab välisriigis, samas kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Slovakkias või vastupidi, s.t kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab välisriigis ja nõuab elatist sisse võlglaselt, kelle alaline elukoht on Slovakkias.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Seadusega nr 201/2008 (mis käsitleb elatisabi ja millega muudetakse seadust nr 36/2005, mis käsitleb perekonda ja millega muudetakse teatavaid teisi seadusi kooskõlas Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu (Ústavný súd) otsusega nr 615/2006) nähakse ette mehhanism, mille kohaselt võib riik (tööhõive, sotsiaalasjade ja perede amet (úrad práce, sociálnych vecí a rodiny)) maksta elatist saama õigustatud isikutele elatisabi. Elatisabi andmisega tagatakse ülalpeetava lapse elatis juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, nagu on ette nähtud lõpliku kohtuotsusega või kohtu poolt heaks kiidetud kokkuleppega.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskuse lõi Slovakkia töö-, sotsiaal- ja pereministeerium, mis haldab keskust vahetult kui lastele ja noortele rahvusvahelistes asjades õiguskaitset pakkuvat riigi rahastatavat organisatsiooni. Keskuse tegevus hõlmab kogu Slovakkia territooriumi ja keskus on tegutsenud alates 1. veebruarist 1993. aastast.

Sotsiaalabi käsitleva seaduse nr 195/1998 (muudetud kujul) kohaselt on keskus liigitatud riiklikuks sotsiaalabiasutuseks alates 1. juulist 1998. aastast.

Kontaktandmed/aadress:

Špitálska 8, P. O. BOX 57, 814 99 Bratislava

E-post: cipc@cipc.gov.sk, info@cipc.gov.sk,

Tel: +421 2 2046 3208, +421 2 2046 3248

Faks: + 421 2 2046 3258, telefon E–P ööpäev läbi (ainult hädaabi) + 421 915 405 954.

Slovaki Vabariigis on nimetatud keskus nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (ülalpidamiskohustuste määrus) ning laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsiooni kohane keskasutus.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välisriigist ei saa taotlusega otse keskuse poole pöörduda. Elatist taotlev isik, kes elab teises riigis, peab võtma ühendust selle riigi pädevate asutustega, kes seejärel edastavad taotluse Slovakkia keskusele.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

----

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll on Slovaki Vabariigi suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

----

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Piiriüleste elatist käsitlevate asjade puhul sõltub tasuta õigusabi andmine ülalpidamiskohustuste määruse artikli 44 lõike 3 kohaldamisest. Slovakkia keskasutus – laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus osutab teenuseid tasuta ja elatise määramisega või elatise määramist käsitlevate otsuste muutmisega seotud menetlustes puudub Slovakkias vajadus taotleda tasuta õigusabi.

Juhul kui menetlusega seoses on vaja tasuta õigusabi, antakse tasuta õigusabi alla 21aastastele füüsilistele isikutele kooskõlas määruse artikliga 46. Seda liiki õigusabi annab õigusabikeskus vastavalt muudetud seadusele nr 327/2005 tasuta õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele.

Juhtumite puhul, mis ei ole hõlmatud artikliga 46, antakse tasuta õigusabi kooskõlas eespool nimetatud seadusega, tingimusel et taotleja puhul on täidetud sama seadusega tasuta õigusabi saamisele seatud kriteeriumid.

Kui taotleja puhul ei ole tasuta õigusabi saamiseks ette nähtud kriteeriumid täidetud, tuleb tasuda kohtukulud vastavalt seadusele nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta. Nimetatud seaduse kohaselt ei tule kohtukulusid tasuda laste ja vanemate vastastikust ülalpidamist käsitlevates asjades. Kohtukulude tasumisest on vabastatud ka need taotlejad, kes esitavad isiklikult taotluse elatise määramiseks või suurendamiseks. Peale selle kannavad kõik taotlejad need menetlusega seotud kulud, mis neil ja nende esindajatel tekkisid. Menetlusosalised jagavad ühised menetluskulud võrdeliselt nende osalemisega kohtuasjas ja selle menetlemises. Täiskasvanutele elatise maksmisega seotud asjades mõistab kohus võitnud poole kasuks välja need kulud, mis on vajalikud õiguste teostamiseks või kaitsmiseks kaotanud poole ees.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 49 lõikes 1 määratletud keskasutus on laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus, mis loodi 1. veebruaril 1993. aastal. Puudus vajadus võtta vastu mis tahes konkreetseid meetmeid seoses ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 kirjeldatud tegevustega, sest keskus toimis nii edastava kui ka vastuvõtva asutusena mitme välislepingu (eelkõige 20. juuni 1956. aastal sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni) alusel juba enne ülalpidamiskohustuste määruse kohaldamise algust, mistõttu tuli keskuses teha üksnes väikeseid korralduslikke muudatusi (personali valdkonnas).

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Lapsele ülalpidamise andmist käsitlevad sätted on esitatud lapse ülalpidamist käsitlevas seaduses (nr 704/1975).

Kõnealuse seaduse kohaselt on lapsel õigus saada piisavat ülalpidamist. See tähendab lapse arengutasemele vastavate materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamist ning lapse eest hoolitsemise ja talle hariduse andmisega seotud kulude kandmist vastavalt vajadusele ning samuti muude seotud kulude kandmist.

Lapsel on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt, kes vastutavad selle ülalpidamise andmise eest vastavalt oma võimalustele. Kui vanem ei täida oma kohustust pidada last ülal või kui laps ei ela alaliselt koos oma vanemaga, võib kohustada seda vanemat maksma sellele lapsele elatist.

Vanematel ei ole õigust saada ülalpidamist oma lapselt.

Abieluseadus (nr 234/1929) sisaldab sätteid abikaasale makstava elatise kohta.

Abielus olles on mõlemal abikaasal vastavalt oma võimalustele roll perekonna ühise majapidamisega seotud kulude katmisel ja teise abikaasa ülalpidamisel.

Kui abikaasa ei täida oma ülalpidamiskohustust või kui abikaasad elavad eraldi, võidakse kohustada ühte abikaasat maksma teisele elatist.

Pärast lahutust peab üks pool maksma oma endisele abikaasale elatist, kui pooled on selles küsimuses sõlminud kokkuleppe ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalamet on selle kinnitanud. Kui paar lahutab, võib ka kohus ette näha, et üks pool peab maksma elatist teisele seda vajavale poolele. Soome kohtupraktikas on siiski harvad sellised juhud, kus ühelt poolelt mõistetakse endise abikaasa kasuks välja elatis. Üldjuhul peavad pooled end pärast lahutust ise ülal.

Abikaasa õigus saada ülalpidamist oma endiselt abikaasalt lõpeb, kui elatist saav pool abiellub uuesti.

Seaduses abikaasade suhtes kehtestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselu partnerite suhtes.

Pooltel puudub teineteise ees ülalpidamiskohustus mis tahes muude isiklike suhtevormide puhul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist lõpeb, kui laps saab 18aastaseks.

Kui seda peetakse mõistlikuks, peavad vanemad tasuma oma laste haridusega seotud kulud ka pärast laste 18aastaseks saamist. Soome kohtupraktikas kohtab selliseid juhtumeid siiski harva.

Vt ka küsimusele nr 1 antud vastus.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Nii ülalpidamist saama õigustatud isik kui ka ülalpidamiskohustuslane võivad võtta ühendust kohaliku sotsiaalhoolekandekomisjoniga (sosiaalilautakunta), mis võib aidata elatist käsitleva kokkuleppe koostamisel. Kohaliku sotsiaalhoolekandekomisjoni heaks kiidetud kokkulepe on sarnaselt kohtuotsusele vahetult täitmisele pööratav.

Lapse ülalpidamist käsitleva seaduse § 8 punktis a on sätestatud, et kui lapsel või ülalpidamiskohustuslasel ei ole Soomes alalist elukohta, võib kohalik sotsiaalhoolekandekomisjon ülalpidamist käsitleva kokkuleppe heaks kiita juhul, kui asja on pädev menetlema Soome kohus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklitele 3 või 6 ning kui pooled on kokku leppinud, et ülalpidamiskohustuse suhtes tuleks kohaldada Soome õigust vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli artiklile 7.

Kui ülalpidamist käsitlevas asjas kokkuleppele ei jõuta, võib ülalpidamist saama õigustatud isik või ülalpidamiskohustuslane anda asja arutamiseks kohtule, esitades selleks hagiavalduse.

Abikaasad võivad koostada ülalpidamist käsitleva mitteametliku kirjaliku kokkuleppe ning paluda kohaliku omavalitsuse sotsiaalametil see heaks kiita. Taotluse korral aitab see amet pooltel kokkulepet koostada.

Abikaasasid hõlmava ülalpidamist käsitleva asja võib anda arutamiseks kohtule, esitades hagiavalduse.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

–

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisega seotud piiriüleste juhtumite suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 4/2009 ja selles sätestatud kohtualluvusreegleid.

Liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste asju pädevad lahendama järgmised kohtud:

1. kostja hariliku viibimiskoha järgne kohus või
2. ülalpidamist saama õigustatud isiku hariliku viibimiskoha järgne kohus või
3. kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev lahendama perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamisasi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb pelgalt ühe menetlusosalise kodakondsusel, või
4. kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev lahendama vanema hooldusõigust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamisasi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb pelgalt ühe menetlusosalise kodakondsusel.

Piiriülese mõjuta asjade puhul kohaldatakse kohtumenetluse seadustikus (nr 4/1734) esitatud kohtualluvusreegleid.

Kohtumenetluse seadustiku 10. peatüki § 1 kohaselt menetletakse füüsilise isiku vastu esitatud nõuet selle isiku asukoha või alalise elukoha järgses piirkonnakohtus. 10. peatüki § 9 kohaselt võib elatisnõuet menetleda ka elatisnõude esitanud või elatist saava isiku asukoha või alalise elukoha järgne piirkonnakohus.

Kui asi on seotud lahutuse või kooselu lõpetamisega, võidakse esitada nõudeid seoses ülalpidamist käsitleva kokkuleppega, lapse hooldusõigusega või suhtlusõigusega või mis tahes muid nõudeid, mis on seotud lahutuse või kooselu lõpetamisega. Sel juhul on pädev lahutusasja menetlev kohus.

Kui elatisnõue esitatakse seoses lapse hooldusõigust või isaduse tuvastamist käsitleva menetlusega, võib neid asju menetlev kohus menetleda ka elatishagi.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Hagejal on õigus asi kohtusse anda õigusnõustajat (advokaati) kasutamata, kuid tavaliselt vajab kohtumenetluse pool eksperdi abi ning seega on õigusnõustaja või advokaadi kasutamine soovitatav.

Piiriüleste ülalpidamist käsitlevate asjade puhul võivad asjaomased pooled pöörduda asjaga keskasutuse poole.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Asja kohtusse andmine on tasuline. Kohus küsib asja kohtusse andmise eest lõivu ning asjaomane summa (86–200 eurot) sõltub kohtuastmest ja asja kohtuliku läbivaatamise vajadusest. (Piirkonnakohtule makstavad lõivud).

Hageja õigus saada tasuta õigusabi on sätestatud tasuta õigusabi seaduses ja seaduses, mis käsitleb Soome keskasutust teatavates rahvusvahelistes ülalpidamist käsitlevates asjades (nr 1076/2010). Ka välismaal elav hageja võib saada tasuta õigusabi ülalpidamist käsitlevates asjades konkreetse vastastikuse kokkuleppe alusel. Sellised kokkulepped on Soomel olemas USA teatavate osariikide ja Kanada teatavate provintsidega.

Lisateavet tasuta õigusabi saamise kohta Soomes on võimalik saada järgmiselt veebisaidilt: https://oikeus.fi/oikeusapu/en/index.html

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Lapsele makstavat elatist käsitlevad sätted on esitatud lapse ülalpidamist käsitlevas seaduses (nr 704/1975).

Üldjuhul makstakse elatist rahas igakuiselt ettemaksena, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud või ette nähtud teisiti. Erandkorras võidakse ette näha, et elatist makstakse ühekordse summana või vallas- või kinnisvara kujul.

Soomes ei määrata lapsele makstava elatise summat kindlaks tabeli alusel. Otsused tehakse üksikjuhtumipõhiselt. Seaduse § 1 kohaselt on lapsel õigus saada piisavat ülalpidamist. See tähendab lapse arengutasemele vastavate materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamist ning lapse eest hoolitsemise ja talle hariduse andmisega seotud kulude kandmist vastavalt vajadusele ning samuti muude seotud kulude kandmist. § 2 kohaselt vastutavad vanemad oma laste ülalpidamise eest vastavalt oma võimalustele. Nende võimaluste hindamisel võetakse arvesse vanemate vanust, töövõimet, nende võimalusi saada tasustatavat tööd, nende vara ja rahalisi vahendeid ning muid nende ülalpidamiskohustusega seotud aspekte. Hinnates vanemate ülalpidamiskohustusega seotud vastutuse ulatust, võetakse arvesse ka lapse suutlikkust ja võimalusi hoolitseda enda ülalpidamise eest ning asjaolusid, mille tõttu vanematelt ei oodata lapse ülalpidamisega seotud kulude kandmist või mille tõttu peavad vanemad asjaomaseid kulutusi kandma minimaalses ulatuses.

Tasumisele kuuluvat elatissummat suurendatakse korrapäraselt ja automaatselt vastavalt elukalliduse tõusule. Automaatset suurendamist käsitlevad lisasätted on esitatud seaduses, mis käsitleb teatavate elatismaksete sidumist elukallidusindeksiga (nr 583/2008).

Elatise suurust ja selle maksmise viisi on võimalik muuta kokkuleppega või kohtuotsusega, kui elatise määramise ajal valitsenud tingimused on muutunud nii olulisel määral, et muutmine on põhjendatud, võttes arvesse lapse ja elatist maksva vanema olukorda.

Abieluseaduses on sätestatud abikaasale makstavat elatist käsitlevad sätted. Soome kohtupraktikas on siiski harvad sellised juhud, kus ühelt poolelt mõistetakse endise abikaasa kasuks välja elatis. Üldjuhul peavad pooled end pärast lahutust ise ülal.

Elatise maksmise rahas võib ette näha kas tähtajatult või siis kuni kokkuleppes, otsuses või kohtuotsuses märgitud tähtaja möödumiseni. Samas võidakse ette näha, et elatis tuleb maksta ühekordse summana, kui ülalpidamiskohustuslase rahaline olukord ja muud asjaolud seda õigustavad. Samuti võidakse ette näha, et elatist tuleb maksta vallas- või kinnisvara kujul.

Elukalliduse tõusu arvesse võtmiseks suurendatakse tasumisele kuuluvat elatissummat korrapäraselt ja automaatselt. Automaatset suurendamist käsitlevad lisasätted on esitatud seaduses, mis käsitleb teatavate elatismaksete sidumist elukallidusindeksiga (nr 583/2008).

Kohtuotsust või abikaasade vahelist kokkulepet võib muuta, kui seda peetakse põhjendatuks muutunud asjaolude tõttu. Samas otsust, kohtuotsust või kokkulepet, millega nähakse ette, et elatis tuleb maksta ühekordse summana, ei saa muuta pärast seda, kui see summa on tasutud. Elatist käsitlevat abikaasadevahelist kokkulepet võib muuta, kui kokkulepet peetakse ebaõiglaseks. Seaduse kohaselt lõpeb kohustus korrapäraselt elatist maksta siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isik abiellub uuesti.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Lapsele makstav elatis makstakse lapse hooldajale (tema pangakontole).

Abikaasale makstav elatis makstakse otse abikaasale (tema pangakontole).

Üldjuhul makstakse elatist rahas igakuiselt ettemaksena, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud või ette nähtud teisiti. Erandkorras võidakse ette näha, et elatist makstakse ühekordse summana või vallas- või kinnisvara kujul.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Ülalpidamist saama õigustatud isikul või teatavatel tingimustel Soome sotsiaalkindlustusametil (Kela) (vt küsimusele nr 12 antud vastus) on õigus võtta meetmeid elatise sissenõudmiseks, kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa kohtu määratud või kokkuleppe kohast elatist.

Ülalpidamist saama õigustatud isik võib pöörduda kohtutäituri poole, et pöörata ülalpidamist käsitlev kokkulepe või otsus täitmisele täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalamet võib anda nõu perekonnaõigusega seotud küsimustes.

Kui elatist maksma kohustatud abikaasa ei maksa elatist, rikkudes sellega kohaliku omavalitsuse sotsiaalameti heaks kiidetud kokkulepet või kohtu tehtud otsust, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda kohtutäituri poole, et pöörata kokkulepe või otsus täitmisele täitemenetluse seaduses sätestatud korras.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Täitmisele pööramine ja võlgniku kaitset käsitlevad reeglid

Kui asi antakse kohtutäiturile, saadetakse võlgnikule kõigepealt menetlusteade ja makse tegemist käsitlev meeldetuletus. Tavaliselt tuleb võlgnikule anda võimalus teha makse pärast meeldetuletuse saamist.

Kui hoolimata meeldetuletusest ei maksa võlgnik võlga ega võta maksega seoses kohtutäituriga vabatahtlikult ühendust, alustab kohtutäitur võlgniku sissetuleku ja varade seisu kindlakstegemist, tutvudes selleks registriandmetega.

Võlgniku sissetuleku ja varade kindlakstegemiseks võetavad meetmed ja mis tahes järgnevad uurimised on rangelt reguleeritud.

Enamikul juhtudel võlgniku sissetulek ja pangakontol olevad rahalised vahendid arestitakse. Üldjuhul on lubatud arestida üks kolmandik võlgniku töötasust, pensionist, töötushüvitisest või rasedus- ja sünnitushüvitisest. Sissetulekuna käsitatakse ka pühade puhul makstavaid preemiaid, erisoodustusi, komisjonitasusid, teenustasusid, honorare ja muud rahalist tulu. Arestitava summa arvutamisel võetakse aluseks netosissetulek. Arvesse ei võeta sotsiaalabi ja selliseid sotsiaaltoetusi nagu eluasemetoetus ja lapsetoetus. Regulaarse sissetuleku arestimise asemel võidakse kokku leppida ka maksekavas.

Täitemeetmete ja maksekavade puhul võetakse alati arvesse võlgniku varade seda osa, mis on seadusega kaitstud, s.t summat, mis jääb talle äraelamiseks. See kaitstud osa korrigeeritakse riikliku pensioniindeksi alusel. Teave kokkulepitud kaitstud osa kohta ja näited erinevate juhtumite kohta on kättesaadavad järgmiselt veebisaidilt: https://oikeus.fi/ulosotto/en/index/velallisenaulosotossa/palkanulosmittaus.html

Võlgnikul on õigus esitada otsuse peale kaebus, kuigi võla sissenõudmise protsessi kaebuse menetlemise ajaks ei peatata, kui kohus ei näe ette teisiti.

Elatisvõlgnevusega seotud aegumistähtaeg

Lapse ülalpidamist käsitleva seaduse § 16 punktis c on sätestatud, et korrapäraselt makstav elatis ja elatisvõlgnevuselt arvestatud mis tahes viivis tuleb ülalpidamiskohustuslaselt sisse nõuda viie aasta jooksul alates selle aasta algusest, mis järgnes elatisvõlgnevuse tekkimise aastale. Vastasel juhul kaob õigus neid elatismakseid sisse nõuda. Elatis, mis tuleb maksta ühekordse summana, ja sellega seotud mis tahes viivised tuleb sisse nõuda viie aasta jooksul alates elatise maksmise tähtpäevast ning hiljemalt viie aasta jooksul alates elatise saaja täisealiseks saamisest.

Samamoodi peab sotsiaalkindlustusamet ülalpidamiskohustuslaselt sisse nõudma ameti makstud elatisabi. Seda tuleb teha viie aasta jooksul alates selle aasta algusest, mis järgnes aastale, mil kuulus maksmisele elatis, mille maksmata jätmise alusel maksti elatisabi. Vastasel juhul kaob õigus neid makseid saada (elatisabi seadus nr 580/2008, § 22).

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist vastavalt kokkulepitule, peab ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduma kohtutäituri poole, et saamata summad sisse nõuda. Kohtutäitur annab juhiseid, kuidas sellist avaldust esitada. Ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalamet võib anda nõu perekonnaõigusega seotud küsimustes. Vt küsimustele nr 13 ja 14 antud vastused. Kohtutäitur ei võta elatismaksete sissenõudmise eest tasu. Lisateavet menetluse kohta leiate järgmiselt veebisaidilt: https://oikeus.fi/ulosotto/en/index.html

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik saab Soome sotsiaalkindlustusametilt (Kela) elatisabi, sest talle ette nähtud elatismaksed jäeti tegemata, ei tohi see isik võtta meetmeid elatismaksete sissenõudmiseks. Kui Kela maksab elatisabi, läheb talle üle õigus saada elatismakseid samas summas, mille ulatuses ta on elatisabi maksnud (regressiõigus) (elatisabi seadus nr 580/2008, § 19). Kui kokkulepitud elatismakse on Kela makstavast elatisabist suurem ning ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa, maksab Kela elatisabi täies ulatuses ning nõuab maksmata elatise täies ulatuses sisse ülalpidamiskohustuslaselt. Kui sissenõudmine on edukas, maksab Kela pärast võla sissenõudmist elatissumma ja elatisabi summa vahe lapse hooldusõigust omavale vanemale.

Piiriülestes asjades, mis on seotud elatise sissenõudmisega, võivad asjaomased pooled pöörduda asjaga justiitsministeeriumisse, mis tegutseb keskasutusena.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa ülalpidamist käsitleva kokkuleppe või otsuse kohaselt Soomes elavale lapsele ette nähtud elatist, on lapsel õigus saada elatisabi Soome sotsiaalkindlustusametilt (Kela). Teavet Kela makstava elatisabi suuruse kohta on võimalik saada järgmiselt veebisaidilt: http://www.kela.fi/elatustuki ((seadus, mis käsitleb teatavate elatismaksete sidumist elukallidusindeksiga (nr 583/2008)).

Elatisabi on võimalik saada ka siis, kui ülalpidamist käsitleva kokkuleppe või otsusega on lapsele ette nähtud makstavast elatisabist väiksem elatis, sest elatist maksma kohustatud abikaasal on rahalised raskused. Sellisel juhul maksab Kela elatisabi ja lapse elatise vahelise erinevuse. Lisaks on lapsel õigus saada ülalpidamiskohustuslaselt ülalpidamist käsitlevas kokkuleppes või otsuses kindlaks määratud elatist. Kui ülalpidamiskohustuslane ei suuda elatist maksta, võidakse elatise summaks määrata ka 0 eurot. Sellisel juhul maksab Kela elatisabi täies ulatuses.

Elatisabi saamise tingimused on sätestatud elatisabi seaduses (seadus nr 580/2008). Elatisabi antakse avalduse alusel, mille on esitanud lapse hooldaja või seaduslik esindaja või isik, kelle hoole all laps tegelikult on. Elatisabi võib taotleda ka vähemalt 15aastane laps, kui ta elab iseseisvalt. Elatisabi maksmine ei mõjuta ülalpidamiskohustuslase kohustust maksta elatist täies ulatuses. Kui Kela otsustab maksta elatisabi sellepärast, et ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, on tal õigus – ja ka kohustus – nõuda kogu maksmata elatis asjaomaselt isikult sisse.

Abikaasal on õigus saada elatist ainult oma abikaasalt.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Soomes on elatise sissenõudmist käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide kohane keskasutus justiitsministeerium (vt näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsioon). Keskasutuse ülesanded hõlmavad elatise saamise taotluste vastuvõtmist, nende edastamist pädevatele asutustele ning taotlustega seotud menetluste algatamist.

Kui ülalpidamiskohustuslane elab riigis, kus kehtivad elatise sissenõudmist käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid, võib taotluse esitaja sellest välisriigist elatise sissenõudmiseks võtta ühendust justiitsministeeriumiga. Vajaduse korral soovitatakse taotluse esitajal võtta ühendust oma kohaliku õigusabibürooga või advokaadiga (nt seoses taotluse koostamisega). Ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalamet võib anda nõu perekonnaõigusega seotud küsimustes.

Kui Kela maksab ülalpidamist saama õigustatud isikule elatisabi sellepärast, et ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, läheb Kelale üle õigus saada elatismakseid samas summas, mille ulatuses ta on elatisabi maksnud (regressiõigus) (elatisabi seadus nr 580/2008, § 19). Sellisel juhul nõuab Kela maksmata elatise sisse ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel, kusjuures õigustatud isikul endal ei ole enam õigust võla sissenõudmiseks meetmeid võtta. Kui kokkulepitud elatismakse on Kela makstavast elatisabist suurem, maksab Kela elatisabi täies ulatuses ning nõuab maksmata elatise täies ulatuses sisse ülalpidamiskohustuslaselt. Kui sissenõudmine on edukas, maksab Kela pärast võla sissenõudmist elatissumma ja elatisabi summa vahe lapse hooldusõigust omavale vanemale.

Abikaasal on õigus saada elatist ainult oma abikaasalt. Abikaasal on õigus saada elatist ainult oma abikaasalt. Elatist saama õigustatud abikaasa võib võtta ühendust kohtutäituriga ning püüda teada saada, kas välisriigis elaval abikaasal on Soomes varasid, mida oleks võimalik täitemenetluse seaduse alusel arestida. Välismaal elatise sissenõudmiseks abi saamiseks võib ta pöörduda ka justiitsministeeriumi poole.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Justiitsministeeriumi (keskasutus) kontaktandmed:

Aadress: Ministry of Justice
PO BOX 25
00023 Government

Telefon: +358 29516001
Faks: +358 9 1606 7524
E-post: maintenance.ca@om.fi

Justiitsministeeriumi veebisait: https://oikeusministerio.fi

Soome sotsiaalkindlustusameti (Kela) kontaktandmed
Aadress: Kansaneläkelaitos,
Perintäkeskus 
PO BOX 50
00601 Helsinki

Telefon: +358 20 634 4940 (üksikisikud), +358 20 634 4942 (asutused) 
Faks: +358 20 635 3330

E-post: maintenance@kela.fi

Kela veebisait: https://www.kela.fi/web/en

Õigusabi pakkuvate büroode veebisaidid: https://oikeus.fi/oikeusapu/en/index/yhteystiedot.html

Kohaliku omavalitsuse sotsiaalametite kontaktandmed saab telefoniraamatust või helistades Soome infoliinile. Infoliinile helistades tuleb teada, millist kohaliku omavalitsuse sotsiaalametit te otsite. Soomes on umbes 320 sellist ametit (omavalitsust).

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises liikmesriigis elav taotleja saab kõige paremini abi, võttes ühendust oma riigi pädeva keskasutusega, kes seejärel võtab ühendust Soome justiitsministeeriumiga. (Vt küsimustele nr 13, 14 ja 15 antud vastused.)

Taotluse esitaja võib võtta ka otse ühendust Soome ametiasutustega.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt küsimusele nr 15 antud vastus.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik (laps või abikaasa) ja ülalpidamiskohustuslane elavad eri riikides, võivad neid abistada asjaajamisel nii justiitsministeerium kui ka välisriigi pädevad asutused. Taotluse esitaja (ülalpidamist saama õigustatud laps või abikaasa) võib paluda ministeeriumil tagada, et ülalpidamist käsitlev kohtuotsus, otsus või heakskiidetud kokkulepe, mis on tehtud välisriigis, pööratakse täitmisele Soomes, ning et täitmise tulemusena saadud elatis makstakse ülalpidamist saama õigustatud isiku teatatud pangakontole. Justiitsministeerium ei saa siiski maksta elatist ülalpidamiskohustuslase nimel.

Erinevatest kehtivatest rahvusvahelistest instrumentidest tulenevalt võib justiitsministeerium kui keskasutus aidata näiteks ka ülalpidamiskohustuslase või ülalpidamist saama õigustatud isiku asukoha kindlakstegemisel, teabe hankimisel nimetatud isikute sissetuleku kohta ja põlvnemise tuvastamisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmise raames.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

–

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kui justiitsministeerium või tema poolt volitatud isik esindab taotluse esitajat Soome kohtus või muus ametiasutuses tulenevalt keskasutusele rahvusvaheliste instrumentidega antud ülesannetest, antakse taotluse esitajale õigusabi tasuta, olenemata tasuta õigusabi saamist puudutavatest muudest sätetest. See puudutab järgmist:

1. kui kinnitatakse, et välisriigis tehtud ülalpidamist käsitlevat otsust tuleb Soomes tunnustada või selle võib täitmisele pöörata;
2. kui tuvastatakse põlvnemist;
3. kui vanemale pannakse kohustus maksta oma lapsele elatist;
4. kui muudetakse lapsele määratud elatist ning taotluse esitaja on laps või lapse esindaja.

Punktides 2–4 sätestatut kohaldatakse üksnes siis, kui laps on menetluse algatamise ajal alla 21aastane.

Kui justiitsministeerium või tema poolt volitatud isik esindab taotluse esitajat ülalpidamist käsitleva otsuse täitmisele pööramise menetluses tulenevalt keskasutusele erinevate kehtivate rahvusvaheliste instrumentidega antud ülesannetest, ei pea taotluse esitaja tasuma täitekulusid.

Muudel juhtudel võib taotluse esitaja taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi tähendab, et taotluse esitaja võib kasutada õigusküsimuse lahendamisel õigusnõustaja (advokaadi) teenuseid, mille eest tasub täielikult või osaliselt riik. Riigi õigusabi antakse kõigi kohtuasjade puhul. Üldjuhul antakse riigi õigusabi vaid Soomes menetletavates asjades. Seda võib taotleda mis tahes riigi õigusabi büroos olenemata taotluse esitaja elukohast. Kõige praktilisem on pöörduda lähimasse büroosse. Taotleja peab esitama üksikasjalikud andmed oma sissetuleku, hüvitatavate kulude ning varade ja kohustuste kohta. Samuti tuleb kirjeldada juhtumit, millega seoses õigusabi saada soovitakse, ning esitada üksikasjad taotluse esitajal olemasoleva mis tahes õigusabikindlustuse kohta. Lisateavet leiate järgmiselt veebisaidilt: https://oikeus.fi/oikeusapu/en/index.html

Tasu elatisega seotud nõuete täitmise eest Soome kohtutäiturid ei võta.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 51 alusel on keskasutuseks määratud justiitsministeerium. Keskasutuse ülesandeid on täiendavalt kirjeldatud seaduses, millega määratakse Soome keskasutus seoses teatavate rahvusvaheliste ülalpidamist käsitlevate asjadega (seadus nr 1076/2010).

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Rootsi õiguses on sätestatud laste, abikaasade ja lahutatud abikaasade ülalpidamise kohustus. Abikaasadevahelisi ülalpidamiskohustusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka registreeritud kooselu partnerite suhtes.

Lapsed

Vanemad on kohustatud andma oma lastele ülalpidamist, mis on mõistlik, võttes arvesse lapse vajadusi ja mõlema vanema ühiseid rahalisi võimalusi. See vanem, kellel puuduvad rahalised võimalused oma last toetada, ei ole kohustatud ülalpidamist andma.

See vanem, kellel ei ole lapse hooldusõigust ja kes ei ela alaliselt lapsega koos, peab täitma oma ülalpidamiskohustust elatise maksmisega. Ka see vanem, kellele on koos teise vanemaga antud ühine hooldusõigus, võib olla kohustatud elatist maksma. See on nii juhul, kui laps elab alaliselt ainult koos teise vanemaga olenemata sellest, kas see vanem elab üksi või koos uue partneriga.

Isik, kes elab alaliselt koos teise isiku lapsega ja selle vanemaga, kellel on lapse hooldusõigus, vastutab samuti asjaomasele lapsele ülalpidamise andmise eest, kui isikud on abielus või neil on ühine laps või ühised lapsed. Kasuvanem vastutab ülalpidamise andmise eest siiski üksnes selles ulatuses, mis jääb lapsel saamata sellelt vanemalt, kellega ülalpidamist andma kohustatud vanem koos ei ela.

Elatismaksed määratakse kindlaks kohtuotsuse või kokkuleppega. Kokkulepe on kehtiv üksnes juhul, kui see sõlmitakse kirjalikult kahe tunnistaja juuresolekul.

Pooled võivad ka kokku leppida, et tulevased elatismaksed tehakse ühekordse maksena või pikema perioodi eest kui kolm kuud. Kui laps on alla 18aastane, peab kokkuleppe heaks kiitma ka sotsiaalosakond (socialnämnden).

Kui laps on alla 18aastane, tuleb ühekordse maksena makstav elatis maksta sotsiaalosakonnale. Osakonnale makstud summat tuleb kasutada lapsele elatisega võrdväärse elurendise ostmiseks kindlustusseltsilt, välja arvatud juhul, kui kokkuleppe kohaselt ei ole see lubatud või kui osakond leiab, et summat saab kasutada lapse ülalpidamiseks muul sobival viisil.

Elatist makstakse iga kalendrikuu kohta ette. Kuid kohus võib ette näha muu maksmiskorra, kui selleks on konkreetsed põhjused.

Elatist saab tagasiulatuvalt välja mõista maksimaalselt hagi esitamise kuupäevale eelnenud kolme aasta eest, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on nõus maksma elatist pikema perioodi eest.

Kindlaksmääratud elatist ei saa enam sisse nõuda, kui maksetähtpäevast on möödunud viis aastat (aegumistähtaeg).

Abikaasad

Abielu ajal vastutavad mõlemad abikaasad enda ja oma abikaasa ülalpidamise eest. Kui üks abikaasadest ei suuda end ise täielikult ülal pidada, peab teine abikaasa panustama tema isiklike vajaduste rahuldamisse.

Pärast abielu lahutamist kehtib põhimõte, et kumbki abikaasa vastutab ise enda ülalpidamise eest. Kuid kui üks abikaasadest vajab üleminekuperioodil enda ülalpidamiseks raha, on tal õigus saada teiselt abikaasalt elatist, mis on mõistlik selle abikaasa rahalisi võimalusi ja muid asjaolusid arvesse võttes. Erandlikel juhtudel võib abikaasa saada elatist pikema aja jooksul.

Kui abikaasad ei saavuta elatise küsimuses kokkulepet, saab vaidluse lahendada kohtus.

Pärast abielu lahutamist makstakse elatist korrapäraste osamaksetena. Kuid kohus võib määrata, et kogu summa tuleb maksta ühekordse maksena, kui selleks on konkreetsed põhjused, näiteks kui abikaasa peab tegema pensionimakse.

Elatist saab tagasiulatuvalt välja mõista maksimaalselt hagi esitamise kuupäevale eelnenud kolme aasta eest, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on nõus maksma elatist pikema perioodi eest.

Kindlaksmääratud elatist ei saa enam sisse nõuda, kui maksetähtpäevast on möödunud kolm aastat (aegumistähtaeg).

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemate ülalpidamiskohustus lõpeb tavaliselt siis, kui laps saab 18aastaseks. Kuid kui laps alles omandab põhiharidust, kestab ülalpidamiskohustus kuni lapse õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui lapse 21aastaseks saamiseni. Õpingutena käsitatakse kohustusliku põhihariduse või keskhariduse või muu võrreldava üldhariduse omandamist.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Rootsis ei ole spetsiaalset asutust, kes elatise kindlaks määraks või aitaks elatist kindlaks määrata. Elatismaksed võidakse kindlaks määrata kohtuotsuse või kokkuleppega. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, peab elatise taotleja pöörduma asjaomase esimese astme kohtu (tingsrätt) poole ja esitama hagiavalduse.

Rahvusvahelise elatise küsimustes võib pöörduda Rootsi sotsiaalkindlustusametisse (Försäkringskassan), mis on Rootsi keskasutus.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapse hooldusõigusega vanemal on õigus nõuda alaealise lapse nimel ülalpidamist. Kui lapsele on määratud eestkostja, võib ka tema tegutseda lapse nimel.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kohtualluvust reguleerivad õigusnormid on sätestatud vanemaseadustikus (föräldrabalken), abieluseadustikus (äktenskapsbalken) ja kohtumenetluse seadustikus (rättegångsbalken). Teavet on võimalik saada ka asjaomaselt esimese astme kohtult.

Lapse elatist käsitlevat asja arutatakse selles kohtus, kelle tööpiirkonnas asub kostja harilik viibimiskoht. Teiste pädevate kohtute puudumise korral arutab asja Stockholmi esimese astme kohus.

Abikaasale tehtavate elatismaksete küsimusi võidakse käsitleda lahutusmenetluse raames. Abieluasju menetleb see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub ühe abikaasa harilik viibimiskoht. Kui kummagi abikaasa harilik viibimiskoht ei ole Rootsis, arutab asja Stockholmi esimese astme kohus. Kui abikaasale makstavat elatist käsitlevat menetlust ei algatata abieluasja raames, kohaldatakse kohtualluvuse üldeeskirju, mis on sätestatud kohtumenetluse seadustiku 10. peatükis.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi „ülalpidamiskohustuste määrus”) on sätestatud kohtualluvuse normid, mida kohaldatakse piiriüleste juhtumite puhul.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Ei. Igaüks, kes soovib asja kohtulikku arutamist, peab esitama hagiavalduse pädevale esimese astme kohtule.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtumenetlust toimetatakse Rootsis tasuta, kuid hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda lõiv, mis on praegu 900 Rootsi krooni. Kui hageja palkab õigusnõustaja või advokaadi, kaasnevad sellega talle kulud. Tõendite esitamisega, nt tunnistajate kutsumisega, võivad samuti kaasneda kulud.

Kulude suurust on võimatu ennustada, sest need on iga juhtumi puhul erinevad.

Teatavatel tingimustel võidakse anda tasuta õigusabi. Ülalpidamist käsitlevates asjades tasuta õigusabi saamiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused. Sellised tingimused võivad olla täidetud näiteks juhul, kui tegemist on tavapärasest keerukamaid asjaolusid hõlmava juhtumiga, millega seoses on vaja ulatuslikumat juriidilist abi.

Tasuta õigusabi andmine tähendab, et hagejale määratakse õigusnõustaja ja riik maksab õigusnõustaja tasu, kui hagejal puuduvad selleks vajalikud vahendid. Tasuta õigusabi hõlmab ka tõendite esitamise, asjaolude uurimise, suulise ja kirjaliku tõlke ning lepitusega seotud kulude katmist. Tasuta õigusabi saavad isikud on vabastatud ka teatavate kohtutele ja täitevasutusele (Kronofogdemyndigheten) makstavate lõivude tasumisest.

Isikutele, kes ei ole Rootsi kodanikud ja kes ei ela Rootsis või kes ei ole Rootsis elanud, võidakse anda tasuta õigusabi seoses Rootsis algatatud kohtuasjadega, kui selleks on konkreetsed põhjused. Kui asja tuleb arutada välisriigi kohtus, võib tasuta õigusabi anda ainult siis, kui isik elab Rootsis. Kõigi ELi liikmesriikide kodanikel on Rootsi kodanikega samasugune õigus saada tasuta õigusabi. Samad õigused on ka teatavate kolmandate riikide kodanikel, tingimusel et on olemas kehtiv vastastikust kohtlemist käsitlev kokkulepe.

Piiriüleste vaidluste puhul kohaldatakse ELis teatavaid tasuta õigusabi käsitlevaid erisätteid näiteks eesmärgiga tagada, et tasuta õigusabi antakse eelkõige nende ülalpidamiskohustuste määrusega hõlmatud juhtumite puhul, mis on seotud vanema poolt elatise maksmisega alla 21aastasele lapsele.

Tasuta õigusabi kohta saab lisateavet õigusabiametist (Rättshjälpsmyndigheten).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramisel võetakse aluseks õiguslikud kriteeriumid. Ülalpidamist andma kohustatud vanemale peab jääma tema netosissetulekust teatav summa tema enda ülalpidamiseks. See hõlmab eluasemekulusid, mis määratakse kindlaks eraldi sellisel tasemel, mida peetakse mõistlikuks. Muud elamiskulud arvutatakse indeksiga seotud standardsumma alusel. Asjaomane vanem võib ka reserveerida summa temaga koos elava abikaasa ülalpidamiseks, kui selleks on konkreetsed põhjused. Peale selle võib ülalpidamist andma kohustatud vanem reserveerida summa iga kodus elava lapse ülalpidamiseks. See, kui palju allesjäävast summast tuleks anda elatisena, sõltub muu hulgas lapse vajadustest ja teise vanema suutlikkusest kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Teataval määral võib teha mahaarvamisi suhtlemisega seotud kulude katteks.

Abikaasale makstava elatise kindlaksmääramise õiguslikke kriteeriume ei ole ette nähtud. Kuid selle puhul võib lähtuda mõningatest eespool esitatud kriteeriumidest.

Elatismaksed on seotud indeksiga, tagamaks, et need säilitavad oma algse väärtuse. Indeks võimaldab võtta arvesse hinna baassumma muutusi kooskõlas sotsiaalkindlustusseadustikuga (socialförsäkringsbalken), välja arvatud juhul, kui indekseerimise kohta on kohtuotsuses või ülalpidamiskokkuleppes ette nähtud teistsugune kord. Sotsiaalkindlustusamet otsustab igal aastal, kas elatise summat tuleb muuta ning kui tuleb, siis millise protsendi võrra. Muudatus tehakse tavaliselt 1. veebruaril ja seda kohaldatakse elatissumma suhtes, mis määrati kindlaks enne eelmise aasta 1. novembrit.

Poolte kokkuleppel võidakse elatise summat muuta uue kirjaliku kokkuleppega. See on võimalik isegi juhul, kui elatis oli eelnevalt kindlaks määratud kohtuotsusega. Ka kohus võib varasemat otsust või kokkulepet korrigeerida, kui selleks on alust muutunud asjaolusid arvesse võttes. Kui kumbki pool taotleb, et otsust või kokkulepet muudetaks tagasiulatuvalt menetluse algatamisele eelneva perioodi osas, saab kohus vaid tegemata elatismakseid vähendada või need tühistada. Selleks et kohus suurendaks lahutatud abikaasa elatist asjaolude muutumise tulemusena, peavad olema erilised põhjused.

Kohus võib ka muuta ülalpidamiskokkulepet, kui see on kokkuleppe sõlmimise ajal kehtivaid asjaolusid ja muid tingimusi arvesse võttes ebamõistlik. Juba makstud elatise tagasimaksmist võib kohus siiski nõuda üksnes erilistel põhjustel.

Kui lapse perioodilise elatismakse summa on kuus aastat püsinud muutumatuna (indekseerimine välja arvatud), võib kohus edasised elatismaksed läbi vaadata, ilma et selleks peaksid olema erilised põhjused.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist tuleb maksta seda saama õigustatud isikule. Kui elatist saama õigustatud isik on alla 18aastane laps, makstakse elatist sellele vanemale, kellel on lapse hooldusõigus ja kes elab koos lapsega.

Kui laps on alla 18aastane, tuleb ühekordse maksena makstav elatis maksta sotsiaalosakonnale.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Elatise sissenõudmise avalduse võib esitada täitevasutusele. Avalduse saab esitada kas suuliselt või kirjalikult. Koos avaldusega tuleb esitada täitedokument. Kahe tunnistaja juuresolekul koostatud kirjaliku dokumendi, mis käsitleb elatise maksmist vastavalt abieluseadustikule või vanema õigusi ja kohustusi käsitlevale seadustikule, võib täitmisele pöörata kui õigusmõju omava lõpliku kohtuotsuse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Lapsele makstava elatise saab tagasiulatuvalt välja mõista kõige rohkem hagi esitamise kuupäevale eelnenud kolme aasta eest, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on nõus maksma elatist pikema perioodi eest. Kindlaksmääratud elatist ei saa enam sisse nõuda, kui maksetähtpäevast on möödunud viis aastat (aegumistähtaeg).

Abikaasale makstava elatise puhul saab tagasiulatuvalt välja mõista kõige rohkem hagi esitamise kuupäevale eelnenud kolme aasta eest, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on nõus maksma elatist pikema perioodi eest. Kindlaksmääratud elatist ei saa enam sisse nõuda, kui maksetähtpäevast on möödunud kolm aastat (aegumistähtaeg).

Mis puutub sissenõudmisesse, siis arestimise suhtes on kehtestatud mitu erandit; näiteks ei saa arestida rõivaid ja muid ülalpidamiskohustuslase isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid mõistliku väärtuse piires ning teatavat majapidamiseks ja kodu hooldamiseks vajalikke esemeid. Kui ülalpidamiskohustuslasel on perekond, võetakse arestimisele mittekuuluva vara kindlaksmääramisel arvesse perekonna kasutatavaid esemeid ja perekonna vajadusi.

Arestida tohib üksnes selle osa ülalpidamiskohustuslase töötasust või palgast, mis ületab tema enda ja tema perekonna ülalpidamiseks vajalikku summat. See osa ülalpidamiskohustuslase palgast või sissetulekust, mis ei kuulu arestimisele (förbehållsbeloppet), määratakse kindlaks standardsumma alusel. Standardsumma hõlmab kõiki tavapäraseid elamiskulusid peale eluasemekulude, mis määratakse kindlaks eraldi ja liidetakse standardsummale. Standardsumma määrab igal aastal kindlaks täitevamet.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Rootsis pakub elatise sissenõudmisega seoses abi täitevamet. Piiriüleste asjade puhul võib isik, kellel on õigus saada elatist, saada haldusalast abi sotsiaalkindlustusametilt (Försäkringskassa), esitades täitevametile sissenõudmisavalduse.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Laste eest, kelle vanemad on lahku läinud, võib Sotsiaalkindlustusamet maksta sellele vanemale, kes elab koos lapsega ja kelle elukoht on ametlikult registreeritud lapsega samale aadressile, elatisabi 1673 Rootsi krooni kuus kuni lapse 7aastaseks saamiseni, 1823 Rootsi krooni kuus kuni lapse 15aastaseks saamiseni ja 2223 Rootsi krooni kuus alates lapse 15aastaseks saamisest. Elatisabi otsus tehakse pärast seda, kui sotsiaalkindlustuse küsimustega tegelevale asutusele – sotsiaalkindlustusametile – on esitatud avaldus. Elatisabi on vahend, mille abil saab ühiskond tagada, et laps, kelle vanemad on hakanud lahus elama, saab teataval tasemel elatist isegi juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Ülalpidamist andma kohustatud vanem peab need summad riigile hüvitama vastavalt oma sissetulekule ja nende laste koguarvule, kellega seoses ta on kohustatud elatist maksma. Tagasimaksmise kohustus määratakse kindlaks haldusmenetluse raames. Kui aga elatist makstakse otse sellele vanemale, kelle juures laps elab, vähendatakse sellele vastavalt sotsiaalkindlustusameti makstavat elatisabi. Seda nimetatakse lisaelatiseks (utfyllnadsbidrag).

Kui ülalpidamiskohustuslasest vanem elab välisriigis või elab küll Rootsis, aga saab töötasu või muud sissetulekut välisriigis või välisriigist, võib sotsiaalkindlustusamet soovitada sellel vanemal, kellel on lapse hooldusõigus ja kes elab koos lapsega, võtta meetmeid ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramise tagamiseks. Sellisel juhul võtab sotsiaalkindlustusamet üle lapse õiguse saada elatist kuni selle summa ulatuses, mille amet maksis välja elatisabina.

Abikaasal ei ole võimalik saada sotsiaalkindlustusametilt elatisabi.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Piiriüleste asjade puhul võib taotleja saada sotsiaalkindlustusametilt haldusabi. Sotsiaalkindlustusamet on ELi ülalpidamiskohustuste määruse ning Haagi 23. novembri 2007. aasta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni (2007. aasta Haagi konventsioon) kohane keskasutus, samuti New Yorgi 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni kohane edastav/vastuvõttev asutus.

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Vt vastus küsimusele nr 14.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Sotsiaalkindlustusameti kontaktandmed on järgmised:

Social Insurance Agency (Försäkringskassan)

PO Box 1164

SE-621 22 Visby

Sweden

Tel: +46 (771) 17 90 00

Faks: +46 (10) 11 20 411

E-post: centralmyndigheten@forsakringskassan.se

Sotsiaalkindlustusamet võtab kõik asjakohased meetmed elatise sissenõudmise hõlbustamiseks. Sotsiaalkindlustusameti kui ülalpidamiskohustuste määruse ja Haagi 2007. aasta konventsiooni kohase keskasutuse ülesanded tulenevad nimetatud määrusest ja konventsioonist. Muu hulgas peab Sotsiaalkindlustusamet abistama isikuid, kellel on õigus saada elatist, selliste taotluste koostamisel, mille saab esitada ameti kaudu, näiteks taotlus saada teisest riigist otsus elatise väljamõistmise kohta. Lisateavet taotlejatele antava abi kohta saab sotsiaalkindlustusametilt.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

Taotlejad, kes soovivad nõuda elatise sisse New Yorgi 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni alusel, peavad esitama taotluse oma riigi edastavale asutusele, kes edastab selle Rootsi vastuvõtvale asutusele (sotsiaalkindlustusamet).

Sama kehtib taotlejate puhul, kes soovivad saada abi, mida pakuvad ülalpidamiskohustuste määruse või Haagi 2007. aasta konventsiooni kohased keskasutused, st taotleja peab esitama taotluse oma riigi keskasutusele, kes edastab selle Rootsi keskasutusele (sotsiaalkindlustusamet).

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kui isik, kellel on õigus saada elatist, soovib elatise sissenõudmist New Yorgi 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni, ülalpidamiskohustuste määruse või Haagi 2007. aasta konventsiooni alusel, peab ta esitama taotluse Rootsi edastavale asutusele / keskasutusele (sotsiaalkindlustusamet), kes edastab taotluse seejärel asjaomase isiku elukohariigi ja/või sissetuleku riigi vastuvõtvale asutusele.

Kui ülalpidamiskohustuslane soovib saada abi näiteks kindlaksmääratud elatisraha muutmisel, võib ta pöörduda oma koduriigi keskasutusse, kes edastab taotluse Rootsi keskasutusele (Sotsiaalkindlustusametile).

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt vastus küsimusele nr 16.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll (edaspidi „Haagi protokoll”) on Rootsi suhtes siduv ja nimetatud protokolli sätteid kohaldatakse ELis alates 18. juunist 2011. Haagi protokolli kohane üldpõhimõte on, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht. Eelkõige lapse puhul on võimalik kohaldada kohtu asukohariigi õigust või selle riigi õigust, mille kodanikud on nii laps kui ka ülalpidamiskohustuslane, kui hariliku viibimiskoha riigi õiguse kohaldamine ei ole lapse huvides. Pooled võivad kohaldatavas õiguses ka kokku leppida, kuid selliste kokkulepete ulatus on piiratud, kui tegemist on näiteks asjadega, mis käsitlevad alla 18aastase lapse elatist.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Haagi protokoll on Rootsi suhtes siduv (vt vastus küsimusele nr 20).

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Tasuta õigusabi andmise üldiste tingimuste kohta vt vastus küsimusele nr 7.

Piiriüleste vaidluste puhul kohaldatakse ELis teatavaid tasuta õigusabi käsitlevaid erinorme. Kui ülalpidamiskohustuste määruses tasuta õigusabi saamiseks ette nähtud tingimused on täidetud, antakse tasuta õigusabi, kui taotleja vajab juriidilist abi ja seda vajadust ei ole võimalik rahuldada mis tahes muul viisil.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Mingeid erimeetmeid ei ole võetud.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Vanemad võivad maksta elatist oma lastele või perekonnas elava mis tahes lapse eest teisele vanemale või isikule, kes last hooldab, kas kohtu kaudu või kasutades seadusega ette nähtud laste elatise süsteemi (seadusega Inglismaa ja Walesi ning Šotimaa jaoks ette nähtud haldussüsteem). Seadusjärgne laste elatise süsteem hõlmab kolme organisatsiooni, nimelt laste elatise teenistust (Child Maintenance Service (CMS)), laste elatise küsimustele suunatud veebipõhist nõuandekeskust Child Maintenance Options ja lastetoetuste ametit (Child Support Agency (CSA)). Laste elatise süsteemi kasutamiseks peavad asjaomased isikud (vanemad või vanema hooldusõigusega isikud ja lapsed) elama alaliselt Ühendkuningriigis.

Kõiki seadusjärgsele süsteemile esitatud taotlusi on hallanud laste elatise teenistus, kelle poole vanemad saavad pöörduda nõuandekeskuse Child Maintenance Options kaudu. Lastetoetuste amet suletakse ja kõik jooksvate kohustustega juhtumid on nüüd lõpetatud. Vanematega võetakse ühendust üksnes võlgnevusjuhtumite korral, et küsida, kas nad soovivad endiselt võla sissenõudmist, kui selle võib üle anda laste elatise teenistusele.

Vanemad võivad maksta elatist oma alla 18aastastele lastele. Taotluse alusel võib üle 18aastane laps saada vanemalt elatist hariduse omandamise jätkamiseks, kui ta omandab kutseharidust või kui esinevad eriasjaolud (1989. aasta lastekaitseseaduse (Children Act 1989) 1. lisa).

Lapsele võivad elatist maksta ka vanemad, kes elavad oma lapsest eraldi, kasutades selleks laste elatise teenistuse abi. Laste elatise teenistus määrab elatise pigem haldus- kui kohtumenetluse abil, kui laps on alla 16aastane, või juhul kui laps on alla 20aastane, kuid omandab statsionaarses õppes (koolis või samaväärses haridusasutuses) haridust, mis ei ole kõrgharidus, või kui laps on alla 20aastane ja elab koos vanemaga, kes on taotlenud tema eest lapsetoetust. Elatis makstakse elatist saama õigustatud lapse vanemale. Vanem või vanema hooldusõigusega isik võib esitada taotluse laste elatise teenistusele. Nimetatud teenistus arvutab välja elatise summa. Elatist maksma kohustatud vanem teeb iganädalasi makseid kas otse elatist saama õigustatud lapse vanemale (nn otsene elatismakse (Direct Pay)) või kasutades laste elatise teenistuse pakutavat maksete kogumise ja edastamise (Collect and Pay) teenust, mille eest tuleb maksta teenustasu (vt allpool).

Ülalpidamiskohustus võib kehtida ka lahutatud abikaasa vastu või abikaasade vahel. Ka endisel registreeritud partneril võib olla kohustus maksta elatist oma endisele registreeritud partnerile ja perekonnas elavatele mis tahes lastele.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vt vastus eelmisele küsimusele. 1989. aasta lastekaitseseaduse 1. lisas ei ole vanusepiirangut kehtestatud.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui vanemad asuvad Inglismaal ja Walesis lahus elama, siis enne, kui nad saavad esitada taotluse laste elatise teenistusele, peavad nad ühendust võtma nõuandekeskusega Child Maintenance Options, et saada nõu ja teavet eesmärgiga aidata kindlaks määrata pere jaoks tõhus elatise maksmise kord. Selline kord võib olla n-ö perekonnapõhine, st vanemate omavaheline kokkulepe, või siis esitatakse taotlus laste elatise teenistusele. Vanemad ei saa pöörduda laste elatise teenistuse poole enne, kui nad on võtnud ühendust nimetatud nõuandekeskusega.

Kui vanemad otsustavad, et nad ei saa sõlmida perekonnapõhist kokkulepet, peavad nad laste elatise teenistuse abi saamiseks maksma teenustasu. Ajakohastatud teavet tasude kohta saab valitsuse veebisaidilt. Võib juhtuda, et te ei pea teenustasu maksma, kui olete taotlejana alla 19aastane, elate Põhja-Iirimaal või olete esitanud avalduse perevägivalla kohta, millest on teada antud laste elatise teenistuse tunnustatud asutusele. Tasu maksmine peaks võimaldama taotlejale juurdepääsu järgmistele teenustele: maksete väljaarvutamine laste elatise teenistuse poolt, tuginedes elatist maksma kohustatud vanema sissetulekule; elatist maksma kohustatud vanema ülesotsimine ja kohustuste muutmine. Makstav elatis arvutatakse välja protsendimäärana elatist maksma kohustatud vanema brutosissetulekust vastavalt nende laste arvule, kellele tuleb elatist maksta, ning kohustust saab kas suureneda või väheneda, kui võtta arvesse muid tegureid, nagu elatist maksma kohustatud vanema lisasissetulek või ühise hooldusõiguse korraldus. Laste elatise teenistus ei taga, et tema töö tulemusel makseid ka reaalselt tehakse.

Kui elatis on välja arvutatud ja mõlemad vanemad on nõus teineteisele elatist maksma otse, Direct Pay teenust kasutades, tuleb tasu maksta vaid taotluse esitamise eest. Isikud, kes kasutavad laste elatise teenistuse abi ja soovivad, et nimetatud teenistus teeks maksed maksete kogumise ja edastamise – Collect and Pay – teenust kasutades, peavad maksma tasu summade kogumise eest. Elatist maksma kohustatud vanema jaoks lisandub seetõttu tavapärasele lapse elatise maksele veel 20%. Elatist saama õigustatud lapse vanem peab saadavast lapse elatise summast loovutama 4%. Kogumistasusid on võimalik vältida, kui saavutada perekonnapõhine kokkulepe või teha makseid otse, Direct Pay teenust kasutades.

Elatist maksma kohustatud vanem peab maksma laste elatise teenistusele tasu ka viimase võetavate selliste täitemeetmete eest, mille võtmise näeb ette kohus ja mis on suunatud elatist maksma kohustatud lapsevanema vastu, kes on jätnud elatise tähtajaks tasumata.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapse elatise saamiseks võib elatist maksma kohustatud või elatist saama õigustatud lapse vanema või asjaomase vanema hooldusõigusega isiku nimel taotluse esitada igaüks, näiteks sõber, sugulane või õigusnõustaja (nt jurist Inglismaal ja Walesis). Vanem või vanema hooldusõigusega isik peab andma taotluse esitajale asjakohase loa, välja arvatud juhul, kui talle on juba selline luba antud (nt volituse kujul). Inglismaal ja Walesis ei saa esitada taotlust lapse nimel, sest lapsed ei saa endale elatise maksmist ise taotleda.

Inglismaal ja Walesis on võimalik esitada lapse või lahutatud abikaasa või endise registreeritud partneri või mõne muu isiku nimel taotlus elatisnõuete vastastikuseks täitmiseks, kui selline võimalus on ette nähtud asjaomase rahvusvahelise konventsiooni või kokkuleppega, mis käsitleb elatisnõuete vastastikust täitmist.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Inglismaal ja Walesis võib hagiavalduse esitada ühele kolmest elatisnõuete sissenõudmise keskusest (Maintenance Enforcement Centre) olenevalt asukohast, kas Inglismaal (välja arvatud London), Londonis või Walesis.

Kohtu halduspersonal annab teile teada, kui tuleb pöörduda mõne teise kohtu poole.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapse elatise taotlemine on haldusprotsess ja asjaomaseid taotlusi menetleb laste elatise teenistus.

Elatise määramise otsuste vastastikuse täitmise taotlejad ei pea kasutama juristi abi, et pöörduda kohtu poole elatise sissenõudmiseks mitmesuguste rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete alusel. Teisest riigist saadud taotlus edastatakse kostja elukoha järgsele elatisnõuete sissenõudmise keskusele.

Hagi esitamisel 1989. aasta lastekaitseseaduse 1. lisa alusel ei pea isik kasutama kohtu poole pöördumiseks juristi abi.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatise sissenõudmiseks ei pea tavaliselt kasutama õigusesindaja abi ning enamikul juhtudel ei tule tasuda lõivu. Kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik, on võimalik saada õigusabi ja -nõu, kuid mõnel juhul hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit ja nõude põhjendatust. Taotlejalt võidakse nõuda osa kulude tasumist.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise sissenõudmiseks võib kohus teha lapsele, abikaasale või neile mõlemale elatise määramise otsuse. Kohus võib ette näha korrapäraste maksete, ühekordse makse, tasaarveldusmaksete või tagatud korrapäraste maksete tegemise. Kohus või laste elatise teenistus võib asjakohastel juhtudel otsustada, et elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt. Selle üle otsustamisel, kui suur summa välja mõista ja kas seda teha tagasiulatuvalt, võetakse arvesse kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid. Elatise määramise otsuse muutmiseks võib kohtule esitada avalduse igal ajal.

Teatavatel juhtudel võib abikaasale elatise maksmiseks kasutada pensioni. Kuigi pooled võivad oma rahaasjades kohtumäärust vajamata ise kokku leppida, on pensioni jagamise või ülekandmise korral vaja kohtumäärust, enne kui pensionimaksja saab tegutseda.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Isikuid, kellel on õigus saada elatist, käsitletakse vastuses 1. küsimusele.

Elatismaksete keskus (Maintenance Payments Business Centre (MPBC)), mis on Inglismaa ja Walesi kohtuameti osa, tegeleb üksikisikutele tehtavate maksetega. Elatise määramise otsuste vastastikuse täitmise tagamise (REMO) üksus maksetega ei tegele.

Laste elatise teenistus arvutab summad ning kogub ja edastab makseid. Kui elatist maksma kohustatud vanem maksetega hilineb või makseid ei tee, sekkub laste elatise teenistus, et raha hakkaks laekuma ja vanem maksaks kiiresti võlgnetava elatissumma. Laste elatise teenistus võib vajaduse korral kasutada eri täitmise tagamise meetodeid.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Elatise sissenõudmiseks võib kohus määrata, et makse tehtaks otse kohtule, näha ette konkreetse makseviisi, teha sissetuleku arestimise määruse või teha laste elatise teenistuse taotluse alusel mõne allpool nimetatud lahendi.

Kui lapsele elatise saamiseks kasutatakse laste elatise teenistuse abi ja elatist maksma kohustatud vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, võtab laste elatise teenistus vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et see vanem tasuks võlgnetava elatissumma. Laste elatise teenistuse käsutuses on mitmesugused meetmed. Need hõlmavad raha kinnipidamist sissetulekust ja pangakontodelt ning kohtu poole pöördumist (täitemeetmed). Kui see on äärmuslikel juhtudel vajalik, võib taotleda, et kohus võtaks elatist maksma kohustatud vanemalt ära passi või juhiloa või määraks talle koguni vangistuse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise määramise otsuste täitmisele pööramisega seoses need puuduvad.

Laste elatise teenistus peab elatisvõlgnevuste maksmise kiiruse ja igakordsete maksete kindlaksmääramisel silmas pidama kõigi nende laste heaolu, keda tema otsused võivad mõjutada.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui lapsele ette nähtud elatise kogumiseks kasutatakse laste elatise süsteemi, on asjaomane organisatsioon laste elatise teenistus (vt eespool).

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Laste elatise teenistus saab vajaduse korral edastada vaid seda raha, mis on talle laekunud. Teenistus ei maksa elatist või osa sellest ise või lapsest eraldi elava vanema asemel.

Inglismaa ja Walesi keskasutus (REMO üksus) ei saa võtta vastutust maksete tegemise eest.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Elatise määramise otsuste vastastikune täitmise tagamine on protsess, mille käigus on võimalik Ühendkuningriigi kohtute poolt Ühendkuningriigi residentide nimel tehtud elatise määramise otsused registreerida teiste riikide kohtutes ja välisriigis elavate isikute vastu teiste riikide kohtute või muude ametiasutuste poolt täitmisele pöörata.

Tegemist on kahepoolse korraldusega, mida reguleeritakse rahvusvaheliste konventsioonide või kokkuleppeliste skeemidega, st ka välisriigis elavate isikute kasuks välisriigis tehtud elatise määramise otsuseid on võimalik registreerida Ühendkuningriigi kohtutes ja Ühendkuningriigi residentide vastu Ühendkuningriigi kohtute poolt täitmisele pöörata.

Kuidas taotlus esitada?

Ühendkuningriigi resident, kes soovib saada elatist välisriigis elavalt isikult, peaks pöörduma:

• oma elukoha järgse elatisnõude sissenõudmise keskuse poole, vt [lisada asjaomane link: https:www.gov.uk/child-maintenance-if-one-parent-lives-abroad/ex-partner-lives-abroad].

Ta võib taotleda oma kohtuotsuse täitmisele pööramist selles riigis, kus elab elatist maksma kohustatud isik. Kehtestatud on ka menetlused, mis võimaldavad taotlejal paluda teise riigi ametiasutustel teha elatise määramise otsus tema nimel.

Taotleja ei pea kasutama juristi abi. Elatisnõuete sissenõudmise keskuse personal annab taotlejale nõu, millist vormi kasutada, ning edastab taotluse asjaomasele asutusele, milleks on Inglismaal ja Walesis REMO üksus.

REMO üksus edastab selle välisriigi asutusele registreerimiseks ja seal elava isiku vastu täitmisele pööramiseks.

Mujalt kui Ühendkuningriigist pärit taotlused peab taotleja elukohariigi asutus saatma REMO üksusele. REMO üksus edastab taotluse asjakohasele elatisnõuete sissenõudmise keskusele, kes on pädev seda menetlema.

Lapse elatise summat saab laste elatise teenistus arvutada üksnes juhul, kui mõlemad vanemad või elatist saama õigustatud lapse vanem ja laps elavad alaliselt Ühendkuningriigis või elatist maksma kohustatud vanem töötab väljaspool Ühendkuningriiki Briti ametniku, diplomaadi, relvajõudude liikme või lähetatud tervishoiutöötajana või töötab väljaspool Ühendkuningriiki tööandja jaoks, mis on registreeritud äriühing ning mille palk makstakse Ühendkuningriigis. Lapsele makstava elatise summa arvutamisel saab arvesse võtta Ühendkuningriigis alaliselt elava isiku välisriigis saadud sissetulekut, millelt makstakse maksud Ühendkuningriigis.

ELi ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel saab laste elatise teenistus pöörduda taotlusega ka teiste ELi riikide poole eesmärgiga nõuda sisse võlgnetavad elatissummad.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Elatisnõuete sissenõudmise keskuste kontaktaadressid on järgmised.

Suur-Londonis elavate isikute puhul:

The Maintenance Enforcement Business Centre – London

Central Family Court

First Avenue House

42-49 High Holborn

London

WC1V 6NP

DX 160010 Kingsway 7

E-post: MEBC.London@justice.gov.uk

Inglismaal väljaspool Suur-Londonit elavate isikute puhul:

The Maintenance Enforcement Business Centre – Bury St Edmunds

Triton House

St Andrews Street North

Bury St Edmunds

Suffolk

IP33 1TR

E-post: MEBC.BSE@justice.gov.uk

Walesis elavate isikute puhul:

The Maintenance Enforcement Business Centre – Wales

Wales Maintenance Business Centre

Port Talbot Justice Centre

Harbourside Way

Port Talbot

SA13 1SB

Tel: 01656 673 833

E-post: mebc.wales@justice.gov.uk

Elatisnõuete sissenõudmise üksusega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Reciprocal Enforcement of Maintenance Orders (REMO)

Official Solicitor and Public Trustee

Victory House, 30-34 Kingsway

London

WC2B 6EX

Tel: 020 3681 2757 (Ühendkuningriigis)

+44 20 3681 2757 (välisriigist helistades)

E-post: remo@offsol.gsi.gov.uk

REMO üksuse veebisait

Elatisnõuete sissenõudmise keskused ja REMO üksus ei saa taotlejatele või muudele isikutele anda üksikasjalikku õigusnõu, küll aga üldiseid menetlusalaseid suuniseid. Ühendkuningriigi ja teiste riikide vaheliste vastastikuste suhete täpne laad sõltub konventsioonist, millega teine riik on ühinenud, või kokkuleppest, mille teine riik on sõlminud, ning elatisnõuete sissenõudmise keskus võib anda nõu, kuidas eri konventsioone saab konkreetsel juhul kohaldada.

Uued taotlejad peavad enne laste elatise teenistuse poole pöördumist võtma kõigepealt ühendust nõuandekeskusega Child Maintenance Options. Nõuandekeskusega saab ühendust võtta, helistades Ühendkuningriigist numbril 0800 0835 130 või külastades nende veebisaiti.

Kui teie juhtum on lastetoetuste ametis või laste elatise teenistuses menetlemisel, on kontakttelefon esitatud igas teile saadetud kirjas.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Taotlust saab esitada selle asutuse või kohtu kaudu, kes tegeleb elatisnõuete vastastikuse täitmise tagamisega välisriigis, kus taotleja elab. Välisriigist on võimalik esitada taotlus ka otse REMO üksusele, kohtule või elatisnõuete sissenõudmise keskusele.

Lapse elatise summat on laste elatise teenistus pädev arvutama ainult siis, kui taotluse esitaja ja laps elavad Ühendkuningriigi muus osas (st Šotimaal või Põhja-Iirimaal).

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

REMO üksuse, elatisnõuete sissenõudmise keskuste ja laste elatise teenistuse kontaktandmed on esitatud eespool. Pakutavat abi on samuti kirjeldatud eespool. Asjaolusid, mille korral laste elatise teenistus saab või ei saa taotlust menetleda, on üksikasjalikult kirjeldatud eelmistele küsimustele antud vastustes.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Haagi 2007. aasta protokoll ei ole Ühendkuningriigi suhtes siduv ning sellepärast seda protokolli Inglismaal ja Walesis ei kohaldata.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Kõigi Inglismaal ja Walesis menetletavate asjade puhul kohaldatakse Inglismaa ja Walesi õigusnorme.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Elatise sissenõudmiseks ei pea tavaliselt kasutama õigusesindaja abi ning enamikul juhtudel ei tule tasuda lõivu. Kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik, on võimalik saada õigusabi ja -nõu (V peatükk), kuid mõnel juhul hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit ja taotluse põhjendatust. Taotlejalt võidakse nõuda osa kulude tasumist. Õigusabi pakkumiseks võidakse hinnata seda, kas asja laadist lähtuvalt tuleks taotleda täiemahulist õigusabi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Ülalpidamiskohustusi käsitleva määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamist toetavad 2011. aasta eeskirjad kohtualluvuse ja kohtuotsuste (elatis) kohta tsiviilasjades (Civil Jurisdiction and Judgments (Maintenance) Regulations 2011) (SI 1484/2011). Eeskirjas nr 3 ja 1. lisas on nimetatud Ühendkuningriigi keskasutused ja sätestatud nende ülesanded taotluste edastamisel. Eeskirjas nr 4 ja 2. lisas on sätestatud, millised asutused peavad andma keskasutustele teavet (sealhulgas teavet ülalpidamiskohustuslaste kohta), ning kehtestatud eeskirjad sellise teabe nõuetekohaseks avaldamiseks keskasutuste poolt.

2012. aasta tasuta õigusabi, süüdimõistmise ja õigusrikkujate karistamise seaduse (Legal Aid, Sentencing and Punishment of Offenders Act 2012) 1. lisa punktis 18 on ette nähtud tasuta õigusabi kättesaadavus Inglismaal ja Walesis kooskõlas ülalpidamiskohustuste määrusega.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatist võib maksta vanem oma lastele või perekonnas elava mis tahes lapse eest mis tahes isikule, kes last hooldab. Elatist võib maksta ka üks abikaasa või registreeritud partner teisele.

Vanemad võivad maksta elatist oma lastele või perekonnas elava mis tahes lapse eest teisele vanemale või vanema hooldusõigusega isikule kas kohtu kaudu või kasutades seadusjärgset laste elatise süsteemi (Põhja-Iirimaa jaoks seadusega ette nähtud haldussüsteem).

Seadusjärgne laste elatise süsteem hõlmab kaht organisatsiooni, nimelt laste elatise teenistust (Child Maintenance Service (CMS)), mis kuulub kogukondade ministeeriumi haldusalasse, ja nõuandekeskust Child Maintenance Choices. Laste elatise süsteemi kasutamiseks peavad asjaomased isikud (vanemad või vanema hooldusõigusega isikud ja lapsed) elama alaliselt Ühendkuningriigis.

Lapsele võivad elatist maksta ka vanemad, kes elavad oma lapsest eraldi, kasutades selleks laste elatise teenistuse abi. Laste elatise teenistus määrab elatise pigem haldus- kui kohtumenetluse abil, kui laps on alla 16aastane või kui laps on alla 20aastane, kuid omandab statsionaarses õppes (koolis või võrdväärses haridusasutuses) haridust, mis ei ole kõrgharidus, või kui laps on alla 20aastane ja elab koos vanemaga, kes on taotlenud tema eest lapsetoetust.

Elatis makstakse vanemale või vanema hooldusõigusega isikule. Vanem või vanema hooldusõigusega isik võib esitada taotluse laste elatise teenistusele. Nimetatud teenistus arvutab välja elatise summa. Lapsest eraldi elav vanem teeb iganädalasi makseid kas otse teisele vanemale või vanema hooldusõigusega isikule (nn otsene elatismakse (Direct Pay)) või kasutades laste elatise teenistuse pakutavat maksete kogumise ja edastamise teenust (Collect and Pay), mille eest tuleb maksta teenustasu (vt allpool).

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse (Domestic Proceedings (Northern Ireland) Order 1980) kohaselt võib üks abikaasa taotleda kohtult rahalise toetuse määramist ning Põhja-Iirimaa 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse (Matrimonial Causes (Northern Ireland) Order 1978) kohaselt võib abikaasa taotleda rahalist toetust lahutusmenetluse või kohtuliku lahuselu menetluse käigus. Kohus võib ette näha korrapäraste maksete tegemise kas taotlejale või lapse heaks. Teise võimalusena võib kohus määrata ühekordse makse tegemise.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Põhja-Iirimaa 1991. aasta laste elatise määruse (Child Support (Northern Ireland) Order 1991) kohaselt võib laps saada elatist kuni 16aastaseks saamiseni või kuni 20aastaseks saamiseni juhul, kui ta omandab statsionaarses õppes haridust, mis ei ole kõrgharidus (st käib ikka veel koolis või samaväärses haridusasutuses).

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse kohaselt ei määra kohus rahalist toetust lapsele, kes on saanud 18aastaseks. Teataval juhul võib sellise toetuse siiski määrata, kui esinevad eriasjaolud või kui laps omandab haridusasutuses haridust või kutseharidust, olenemata sellest, kas tal on või saab peagi olema tasustatav töökoht.

Põhja-Iirimaa 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib elatist maksta lapsele kuni tema 16aastaseks saamiseni (või kuni 18aastaseks saamiseni, kui ta omandab haridust statsionaarses õppes). Kohus võib pikendada elatise maksmist, kui hariduse omandamine jätkub pärast 18aastaseks saamist või kui esinevad eriasjaolud, mille tõttu on elatise maksmise jätkamine vajalik.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui vanemad asuvad Põhja-Iirimaal lahus elama, siis enne, kui nad saavad esitada taotluse laste elatise teenistusele, peavad nad ühendust võtma nõuandekeskusega Child Maintenance Choices, et saada nõu ja teavet eesmärgiga määrata kindlaks pere jaoks tõhus elatise maksmise kord. Selline kord võib olla n-ö perekonnapõhine, st vanemate omavaheline kokkulepe, või siis esitatakse taotlus laste elatise teenistusele. Vanemad ei saa pöörduda laste elatise teenistuse poole enne, kui nad on võtnud ühendust nimetatud nõuandekeskusega.

Kui vanemad otsustavad, et nad ei saa sõlmida perekonnapõhist kokkulepet, võivad nad paluda, et maksed arvutaks välja laste elatise teenistus. Makstav elatis arvutatakse välja protsendimäärana elatist maksma kohustatud ja lapsest eraldi elava vanema sissetulekust vastavalt nende laste arvule, kellele tuleb elatist maksta.

Kui vanem soovib seejärel, et laste elatise teenistus koguks ja edastaks elatismakseid, peab ta maksma tasu. Kui vanemad otsustavad teineteisele elatist maksta otse, Direct Pay teenust kasutades, siis tasu maksta ei tule. Isikud, kes kasutavad laste elatise teenistuse abi ja soovivad, et nimetatud teenistus teeks maksed maksete kogumise ja edastamise – Collect and Pay – teenust kasutades, peavad maksma summade kogumise eest tasu. Lapsest eraldi elava vanema jaoks lisandub seetõttu tavapärasele lapse elatise maksele veel 20%. Hooldusõigusega vanem peab saadavast lapse elatise summast loovutama 4%. Kogumistasusid on võimalik vältida, kui saavutada perekonnapõhine kokkulepe või teha makseid otse, Direct Pay teenust kasutades.

Lapsest eraldi elav vanem peab maksma laste elatise teenistusele tasu ka selle asutuse poolt võetavate selliste täitemeetmete eest, mille võtmise näeb ette kohus ja mis on suunatud lapsest eraldi elava vanema vastu, kes on jätnud elatise tähtajaks tasumata.

Elatist on võimalik Põhja-Iirimaa pädeva asutuse kaudu taotleda kohtult, kui teil või teie lapsel on elatise määramise otsus isiku vastu, kes elab Põhja-Iirimaal või mõnes muus riigis või mõnel muul territooriumil, millel on Ühendkuningriigiga ülalpidamiskohustuste alane vastastikune kokkulepe, või kui te soovite või kui teie laps soovib algatada elatise väljamõistmiseks kohtumenetluse teises riigis või teisel territooriumil, millel on Ühendkuningriigiga ülalpidamiskohustuste alane vastastikune kokkulepe.

Kui esitate kehtiva elatise määramise otsuse täitmisele pööramise taotluse määruse (EL) nr 4/2009 alusel, võite esitada taotluse ka otse Põhja-Iirimaa magistraadikohtule (Magistrates’ Court).

Menetluse peamiste elementidega on vajaduse korral ette nähtud võimalus:

• registreerida otsus Põhja-Iirimaal ja pöörata see täitmisele;
• registreerida Põhja-Iirimaal tehtud otsus mujal ja pöörata see täitmisele;
• alustada menetlust Põhja-Iirimaal (sealhulgas taotleda esialgset otsust);
• alustada menetlust väljaspool Põhja-Iirimaad või registreerida otsus seal (sealhulgas taotleda esialgset otsust).

Kui teil on laste elatise teenistuselt Põhja-Iirimaal saadud kehtiv hinnang, peaksite te kõigepealt pöörduma laste elatise teenistuse poole selleks, et veenduda, et teenistusel on võimalik teie nimel asjaomases riigis täitemeetmeid võtta.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapsele elatise saamiseks võib vanema või vanema hooldusõigusega isiku nimel taotluse esitada igaüks, näiteks sõber, sugulane või õigusnõustaja. Vanem või vanema hooldusõigusega isik peab andma asjaomasele isikule selleks loa, välja arvatud juhul, kui talle on juba selline luba antud (näiteks volituse vms kujul).

Põhja-Iirimaal ei saa esitada taotlust lapse nimel, sest laps ei saa endale elatise maksmist ise taotleda.

Põhja-Iirimaal on võimalik esitada teise isiku nimel taotlus elatisnõuete vastastikuseks täitmiseks, kui selline võimalus on ette nähtud asjaomase rahvusvahelise konventsiooniga, mis käsitleb elatisnõuete vastastikust täitmist.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Asjakohane kohtupiirkond asja kohtusse andmiseks määratakse kindlaks Põhja-Iirimaa kolme kohtupiirkonna hulgast. Asja võib anda mis tahes kohtupiirkonna kohtusse, aga üldiselt on tavaks anda see ühe poole elukoha järgsesse kohtusse. Põhja-Iirimaa keskasutus saab aidata asjakohase piirkonna kindlaks teha.

Põhja-Iirimaa kohalike kohtute kantseleide kontaktandmed on esitatud Põhja-Iirimaa kohtuameti (Courts and Tribunals Service) veebisaidil.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapse elatise taotlemine on haldusmenetlus ja seda juhib Põhja-Iirimaal ning Ühendkuningriigis laiemalt laste elatise teenistus.

Elatise määramise otsuste vastastikuse täitmise taotlejad ei pea kasutama õigusnõustaja abi, et pöörduda kohtu poole elatise sissenõudmiseks mitmesuguste rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete alusel. Põhja-Iirimaa keskasutus edastab teisest riigist saadud taotluse kostja elukoha järgsele perekonnaasju menetlevale kohtule või elatisasja algselt menetlenud kohtule.

Kohtu töötajad võivad teid abistada nõutavate vormide täitmisel, kuid ei saa teile anda mis tahes õigusnõu, mistõttu on soovitatav kasutada perekonnaõiguse valdkonnas pädeva juristi teenuseid. Üksikisikud võivad saada Põhja-Iirimaa Õigusnõustajate ühendusest (Law Society; tel +44 28 9023 1614) nende õigusnõustajate nimed, kes saavad pakkuda nõu ja abi lapse ülalpidamise asjades.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Vastastikuste elatise määramise otsuste täitmisele pööramine või taotlemine haldusmenetluse käigus toimub Põhja-Iirimaal tasuta.

Võib siiski juhtuda, et taotleja peab kandma õiguskulusid, kui üks pooltest kasutab advokaadi abi ja asja hakkab menetlema kohus. Kulud on erinevad ning isik võib taotleda õigusnõustamise ja -abiga seotud kulude katteks õigusabi, esitades selleks üksikasjalikud andmed oma rahaliste vahendite kohta, st hageja netosissetuleku ja -kapitali kohta. Õigusabi andmist käsitlevad eeskirjad on esitatud Põhja-Iirimaa 2003. aasta õiguskaitse kättesaadavuse määruses (Access to Justice (Northen Ireland) Order 2003). Tavaliselt võivad tekkida järgmised kulud:

• tavapärased õiguskulud,
• mis tahes tagastamatud kohtukulud,
• täitemenetlusega seotud kulud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise sissenõudmiseks võib kohus teha lapsele, abikaasale või neile mõlemale elatise määramise otsuse. Kohus võib ette näha korrapäraste maksete, ühekordse makse, tasaarveldusmaksete või tagatud korrapäraste maksete tegemise. Kohus võib asjakohastel juhtudel otsustada, et elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt. Selle üle otsustamisel, kui suur summa välja mõista ja kas seda teha tagasiulatuvalt, võetakse arvesse kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid. Elatise määramise otsuse muutmiseks võib kohtule esitada avalduse igal ajal.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Isikuid, kellel on õigus saada elatist, käsitletakse vastuses 1. küsimusele.

Põhja-Iirimaal ja Ühendkuningriigis arvutab laste elatise teenistus summad ainult otseste elatismaksete tegemise ning elatismaksete kogumise ja edastamise teenuse jaoks. Esimese variandi korral määrab laste elatise teenistus kindlaks makstava elatise suuruse ja vanemad korraldavad maksete tasumise omavahel otse. Teise variandi korral kogub laste elatise teenistus lapsest eraldi elavalt vanemalt ettenähtud summa. Kui vanemad maksavad või saavad lapse elatist maksete kogumise ja edastamise teenuse kaudu, maksavad nad iga kord teenustasu.

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib kohus ette näha, et ülalpidamiskohustuslane peab maksed tegema otse ülalpidamist saama õigustatud isikule või neid summasid koguvale ametnikule (tavaliselt on selleks magistraadikohtu ametnik (clerk of petty sessions)).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui kasutatakse maksete kogumise ja edastamise teenust, võtab laste elatise teenistus vajalikud meetmed tagamaks, et lapsest eraldi elavad vanemad tasuksid maksmisele kuuluva elatissumma. laste elatise teenistuse käsutuses on selleks mitmesuguseid võimalused. Need hõlmavad raha kinnipidamist sissetulekust ja pangakontodelt ning kohtu poole pöördumist (täitemeetmed). Kui see on äärmuslikel juhtudel vajalik, võib taotleda, et kohus võtaks elatise maksmata jätnud, lapsest eraldi elavalt vanemalt ära passi või juhiloa või määraks talle vangistuse.

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse või 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib menetlusosaline taotleda kohtult mis tahes võlgnevuste sissenõudmist. Kohtu käsutuses on selleks mitmesugused võimalused, sealhulgas õigus pidada summa kinni isiku sissetulekust (sissetuleku arestimise määrus).

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Taotluse väljaspool Põhja-Iirimaad tehtud elatise määramise otsuse täitmisele pööramiseks võib esitada enne kolme aasta möödumist võlgnetava summa maksetähtajast või enne päritoluriigi õigusaktidega ette nähtud mis tahes pikema aegumistähtaja möödumist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Laste elatise teenistus võib Põhja-Iirimaal koguda vanematele võlgnetavat raha, kasutades seadusjärgset maksete kogumise ja edastamise teenust.

Määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased elatise sissenõudmise taotlused võib esitada otse Põhja-Iirimaa magistraadikohtule või edastada kohtule Põhja-Iirimaa keskasutuse kaudu. Kõik muud rahvusvaheliste elatisnõuetega seotud taotlused tuleb esitada Põhja-Iirimaa keskasutusele.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Laste elatise teenistus saab edastada vaid seda raha, mis on talle tema hallatavate juhtumite käigus laekunud. Teenistus ei maksa elatist või osa sellest ise või lapsest eraldi elava vanema asemel.

Põhja-Iirimaa keskasutus (REMO üksus) ei saa vastutada määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaste maksete tegemise eest.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Taotleja võib võtta ühendust Põhja-Iirimaa kohtuameti REMO üksusega, mis toimib Põhja-Iirimaal keskasutusena mitmesuguste elatise küsimust käsitlevate vastastikuste rahvusvaheliste lepingute raames.

Kohalike kohtute kantseleid võivad teid aidata taotluse täitmisel, kuid nad ei saa teile anda õigusnõu. Kohtu kantselei saadab taotluse vajaduse korral Põhja-Iirimaa keskasutusele kontrollimiseks ja selleks, et keskasutus edastaks selle taotluse sihtliikmesriigi keskasutusele.

Lisateave on kättesaadav veebisaidi NI Direct lehekülgedel elatisnõuete vastastikuse täitmise tagamise kohta.

Lapse elatise summat saab laste elatise teenistus arvutada üksnes juhul, kui lapsest eraldi elav vanem elab Ühendkuningriigi muus osas (st Inglismaal, Walesis või Šotimaal) või töötab väljaspool Ühendkuningriiki sellise tööandja heaks, kes maksab palka Ühendkuningriigis.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Elatisnõuete vastastikuse täitmise tagamise (REMO) keskasutusega on võimalik kirjalikult ühendust võtta järgmisel aadressil:

Department of Justice for Northern Ireland
REMO Unit at Operational Policy Branch
Northern Ireland Courts and Tribunals Service
4th Floor Laganside House
23-27 Oxford Street
Belfast BT1 3LA
Northern Ireland

Tel: 0300 200 7812 (Ühendkuningriigis)

+44 28 9049 5884 (välisriigist helistades)

E-posti aadress: reciprocalenforcement@courtsni.gov.uk

Põhja-Iirimaa kohalike kohtute kantseleide kontaktandmed on esitatud Põhja-Iirimaa kohtuameti veebisaidil.

Nõuandekeskusega Child Maintenance Choices saab ühendust võtta numbril 0800 028 7439 (Ühendkuningriigis) või +44 800 0287439 (välisriigist helistades). (Kõnedele vastatakse esmaspäevast reedeni kl 9.00–17.00.)

Üldteavet on võimalik saada, helistades numbritel 0845 608 0022 (Ühendkuningriigis) või 0345 608 0022 (Ühendkuningriigis) ja +44 845 608 0022 (välisriigist helistades) või +44 345 608 0022 (välisriigist helistades). Liinid on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.00–20.00 ning laupäeval kl 9.00–17.00.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises riigis asuv taotleja peaks üldjuhul kõigepealt ühendust võtma oma riigi määratud keskasutusega, et teha kindlaks, kas on olemas kehtiv vastastikune kokkulepe. Kui selline kokkulepe puudub, võib taotleja teise võimalusena esitada hagi Põhja-Iirimaal. Sellisel juhul peaks taotleja võtma ühendust Põhja-Iirimaa õigusnõustajate ühendusega (tel +44 28 9023 1614), kelle käes võivad üksikisikud saada selliste õigusnõustajate nimed, kes saavad pakkuda nõu ja abi lapse ülalpidamise asjades.

Kokkuleppe olemasolu korral saab määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased elatise sissenõudmise taotlused esitada otse kohtule või edastada talle Põhja-Iirimaa keskasutuse kaudu. Muude vastastikuste kokkulepete kohased taotlused tuleks saata keskasutusele.

Sellisel juhul on laste elatise teenistus pädev arvutama elatissummasid ainult siis, kui taotluse esitaja ja laps elavad Ühendkuningriigi muus osas (st Inglismaal, Walesis või Šotimaal). Kui taotluse esitaja elab väljaspool Ühendkuningriiki, ei ole laste elatise teenistus pädev elatise summat arvutama.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui on sõlmitud vastastikune kokkulepe, on pärast seda, kui taotlus on saadetud Põhja-Iirimaale, taotleja, õigusnõustajate ja välisriigi ametiasutuste jaoks kontaktpunktiks Põhja-Iirimaa keskasutus.

Nimetatud asutus korraldab vajaduse korral ka kohtuotsuse registreerimise ja õigusnõustaja määramise taotleja nimel, järgides seejuures tasuta õigusabi andmisega seotud nõudeid.

Keskasutus vaatab teie taotluse läbi ning kui taotlus vastab nõuetele, edastab selle menetlemiseks asjakohasele magistraadikohtule (nagu eespool märgitud, saab määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaseid taotlusi esitada magistraadikohtule aga ka otse). Keskasutuse kontaktandmed on esitatud eespool.

Laste elatise teenistus võib piiratud juhtudel olla pädev arvutama elatise summat. Vt varasemad vastused seoses olukordadega, kus laste elatise teenistus ei saa taotlust menetleda, ja asjakohased kontaktandmed.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Haagi 2007. aasta protokoll ei ole Ühendkuningriigi suhtes siduv ning sellepärast seda protokolli Põhja-Iirimaal ei kohaldata.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Kõigi Põhja-Iirimaal menetletavate asjade puhul kohaldatakse Põhja-Iirimaa õigusnorme.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Elatise sissenõudmiseks ei pea tavaliselt kasutama õigusesindaja abi ning enamikul juhtudel ei tule tasuda lõivu.

Kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik, on võimalik saada õigusabi ja -nõu (V peatükk), kuid mõnel juhul hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit ja taotluse põhjendatust. Taotlejalt võidakse nõuda osa kulude tasumist. Õigusabi pakkumiseks võidakse hinnata seda, kas asja laadist lähtuvalt tuleks taotleda täiemahulist õigusabi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamist toetavad 2011. aasta eeskirjad kohtualluvuse ja kohtuotsuste (elatis) kohta tsiviilasjades (The Civil Jurisdiction and Judgments (Maintenance) Regulations 2011) (SI 1484/2011). Eeskirjas nr 3 ja 1. lisas on määratud Ühendkuningriigi (sh Põhja-Iirimaa) keskasutused. Eeskirjas nr 4 ja 2. lisas on sätestatud, millised asutused peavad andma keskasutustele teavet (sealhulgas teavet ülalpidamiskohustuslaste kohta), ning kehtestatud eeskirjad sellise teabe nõuetekohaseks avaldamiseks keskasutuste poolt.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Šotimaal on praegu elatise määramiseks kaks süsteemi: lastele makstavat elatist käsitlev 1991. aasta seadus on üldiselt ülimuslik 1985. aasta perekonnaseaduse (Šotimaa) suhtes ning sellega on lastele makstava elatise teema ja kohtualluvus selles küsimuses viidud eraõiguse valdkonnast avaliku õiguse valdkonda.

Samas lastele makstavat elatist käsitlevat seadust kohaldatakse üldjuhul ainult siis, kui hooldusõigusega isik, lapsest eraldi elav vanem ja laps elavad alaliselt Ühendkuningriigis. Kui 1991. aasta seadust ei kohaldata, lähtutakse 1985. aasta perekonnaseaduses (Šotimaa) sisalduvast vanemast korrast.

Lastele makstavat elatist käsitleva 1991. aasta seaduse kohaselt on vaid n-ö kvalifitseeruval lapsel (s.t laps, kelle vähemalt üks vanem elab temast eraldi) õigus saada elatist lapse elatise küsimustega tegeleva teenistuse (Child Maintenance Service) otsuse alusel. Lapse hooldusõiguse saanud vanem (või mõni muu kvalifitseeruv isik) võib taotleda lapsele elatist lapsest eraldi elavalt vanemalt.

1985. aasta perekonnaseaduse (Šotimaa) kohaselt on elatise maksmise kohustus järgmistel isikutel:

• mehel oma abikaasa ees;
• naisel oma abikaasa ees;
• isal või emal oma lapse ees;
• isikul lapse ees, kelle ta on võtnud oma perekonna liikmeks (s.t mitte sellise lapse ees, kelle on tema juurde elama usaldanud kohalik või mõni muu avalik-õiguslik asutus või vabatahtlik organisatsioon).

Ka endisel registreeritud partneril võib olla kohustus maksta elatist oma endisele registreeritud partnerile.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lastele makstavat elatist käsitleva 1991. aasta seaduse kohaselt peab laps olema:

• alla 16aastane või
• alla 19aastane ja omandama statsionaarses õppevormis haridust, mis ei ole kõrgharidus, või
• alla 18aastane ning võimeline kas töötama või osalema noortele suunatud koolitusel, samas kui vanemal on endiselt õigus saada lapsega seoses elatist.

1985. aasta perekonnaseaduse (Šotimaa) kohaselt on laps määratletud järgmiselt:

• alla 18aastane isik või
• 18–25aastane isik, kes korralikult ja nõuetekohaselt omandab haridust haridusasutuses või läbib koolitust tööhõive eesmärgil või kutseoskuste omandamiseks.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui mõlemad vanemad elavad Šotimaal või Ühendkuningriigi mõnes muus osas, tuleb taotlus esitada lapse elatise küsimustega tegelevale teenistusele. Kui üks vanematest elab väljaspool Šotimaad, võib teine vanem esitada kohalikule esimese astme kohtule taotluse elatise määramise otsuse saamiseks, kuid ta peab küsima õigusalast nõu selle kohta, kuidas seda teha.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapse elatise taotluse võib esitada lapsevanema või lapse eest vastutava muu isiku nimel, tingimusel et taotleja on saanud selleks loa või volituse. Laps ei endale elatist ise taotleda, välja arvatud juhul, kui ta on üle 12aastane ja elab Šotimaal.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Üldjuhul on pädev lapse elukohajärgne esimese astme kohus. Üksikasjalikku teavet Šotimaa kohtute kohta on võimalik leida Šotimaa kohtuameti veebisaidilt.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Jah, õigusalast nõu tuleb küsida perekonnaõiguse valdkonnas praktiseerivalt juristilt.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Tasuda tuleb kohtukulud ja õiguskulud, kuid Šotimaa Õigusabi Ametile võib esitada taotluse õigusabi saamiseks.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus võib ette näha elatise lapsele või abikaasale. Elatise suurus sõltub mitmest tegurist, eelkõige elatise maksja sissetulekust. Elatise määramise otsuse muutmiseks võib kumbki pool esitada avalduse kohtule. Elatist ei saa tavaliselt nõuda tagasiulatuvalt, st taotluse esitamise kuupäeva eelse aja kohta, kuid kohtunik võib otsustada teha erandi.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Lapse elatise summa makstakse tavaliselt sellele vanemale, kellega laps elab.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Šotimaal on kättesaadavad erinevad täitemeetmed. Need hõlmavad järgmist:

• sissetuleku arestimine;
• pangakontol olevate ja muude rahaliste vahendite arestimine;
• maa ja hoonete käsutamisele piirangu seadmine.

Täitemeetmeid võtavad tavaliselt esimese astme kohtu kohtutäiturid, kes on sõltumatud kohtuametnikud.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Šotimaal on täitemenetlus ette nähtud võlgnikke käsitleva 1987. aasta seadusega (Šotimaa). Nimetatud seadus sisaldab sätteid täitemenetluse kohta ja sellega nähakse ette võlgniku kaitse tase. Näiteks on seadusega piiritletud, kui suure summa võib tööandja võlgniku töötasust maha arvata.

Šotimaal ei ole kehtestatud aegumistähtaegu seoses elatise sissenõudmisega. Mis tahes tasumisele kuuluvat võlga on võimalik sisse nõuda seni, kuni võlgnik on Šotimaal või kuni võlgnikul on Šotimaal arestitavat vara. Kuid kui seoses ülalpidamiskohustusega tuleb Šotimaa kohtus kohaldada teise riigi õigust, kohaldab kohus tolle riigi asjaomaseid õigusnorme.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Teid võib abistada lapse elatise küsimustega tegelev teenistus (kui mõlemad vanemad elavad Ühendkuningriigis). Kui üks lapsevanem elab välismaal, võite abi paluda Šotimaa keskasutuselt. Šotimaa keskasutuse kontaktandmed on esitatud allpool.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Te peaksite võtma ühendust Šotimaa keskasutusega.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Scottish Government Justice Directorate
Central Authority and International Law Team
St Andrew’s House (GW15)
Regent Road
Edinburgh EH1 3DG
Šotimaa

Telefon: 00 44 131 244 3570
00 44 131 244 4829
00 44 131 244 2417

Faks: 00 44 131 244 4848

Te peaksite võtma ühendust asjaomase liikmesriigi keskasutusega. Iga sellise asutusega võib võtta ühendust otse.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt eespool.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Ei.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ülalpidamiskohustuste määrusega seoses kohaldatakse 1985. aasta perekonnaseadust (Šotimaa). Vastavad rahvusvahelise eraõiguse sätted sisalduvad lapse hooldusõigust ja lapse elatist käsitlevates 1997. aasta eeskirjades (muudetud kujul).

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Määruse artikli 56 kohaste õigustatud isikute taotlustega seoses antakse tasuta õigusabi automaatselt, välja arvatud juhul, kui leitakse, et taotlus on täiesti põhjendamatu.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Selleks et tagada abi andmine kooskõlas artikliga 51, võeti täiendavaid meetmeid. Selleks muudeti muu hulgas õigusakte, kohtute kodukordi ja tasuta õigusabi andmist käsitlevaid sätteid.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Gibraltari õiguse kohaselt on elatise maksmisega seotud otsuseid pädevad tegema nii magistraadikohus kui ka kõrgeim kohus. Elatise maksmine on üldjuhul reguleeritud elatist käsitleva seadusega. Kõrgeim kohus võib näha ette elatise lapsele, registreeritud partnerile, ülalpeetavale ja abikaasale lahutust, kohtulikku lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamist või abielu lõpetamist käsitleva menetluse käigus. Nii kõrgeimal kohtul kui ka magistraadikohtul on õigus muuta elatise maksmise tingimusi pärast lõpliku kohtuotsuse või abielu lõpetamise otsuse tegemist. Teatavatel tingimustel võib magistraadikohus elatise ette näha naisele, mehele, lapsele või isegi menetlusosaliste vanematele. Sellise otsuse võib teha magistraadikohtule esitatud kaebuse alusel. Samuti on kehtestatud sätted, mille kohaselt võib elatise maksmise otsuse teha juhul, kui elukaaslane ei pea üleval oma elukaaslast.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Elatist on õigus saada alla 16aastasel lapsel. Samuti on õigus saada elatist lapsel, kes on üle 16aastane, kuid siiski alla 21aastane, ja kes omandab statsionaarses õppevormis haridust või läbib koolitust kutse omandamiseks ning see kestab vähemalt kaks aastat.

Elatist on õigus saada ka lapsel, kelle töövõime on kahjustatud haiguse või vaimse või füüsilise puude tõttu ning kes on alla 21aastane.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kõrgeima kohtu pädevusse mittekuuluvate asjade puhul tuleks elatise saamise taotlus esitada kaebuse kujul magistraadikohtule.

Elatise saamise taotlus, mis esitatakse lahutusmenetluse, kohtuliku lahuselu menetluse, abielu kehtetuks tunnistamise menetluse või abielu lõpetamise menetluse raames ja tuleneb sellistest menetlustest, tuleks esitada kõrgeimale kohtule.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Elatise saamise taotluse võib esitada lapse nimel isik, kellele on antud lapse hooldusõigus või kes teostab lapse suhtes vanemlikku vastutust. Elatist käsitleva seaduse sätete kohaselt võib laps ise taotleda elatist teda üleval pidama kohustatud isikult.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kui elatisnõue tuleneb abielust või registreeritud partnerlusest, võib asja arutamine kuuluda magistraadikohtu pädevusse. Kui elatisnõue tuleneb kõrgeima kohtu pädevusse kuuluvast lahutusmenetlusest, kohtuliku lahuselu menetlusest, abielu kehtetuks tunnistamise menetlusest või abielu lõpetamise menetlusest, peaks elatise küsimust menetlema just see kohus.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Isik võib esitada nõude ise ja esindada end kohtus ise või siis anda advokaadile juhised enda esindamiseks.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Magistraadikohtule kaebuse esitamisel ei pea tasuma riigilõivu. Sellepärast võib hageja ilmuda ise kohtusse, ilma et talle kaasneks sellega mis tahes kulusid.

Kõrgeimas kohtus tuleb hagiavalduse esitamise eest tavaliselt tasuda riigilõivu 150 Inglise naela. Nii magistraadikohtus kui ka kõrgeimas kohtus võib olla olenevalt majanduslikust olukorrast võimalik saada õigusabi. Taotlus ühes nendest kohtutest õigusabi saamiseks tuleks esitada kõrgeimale kohtule ning taotluse vormid on kättesaadavad kõrgeima kohtu kantseleis.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kaebuse menetlemisel võib magistraadikohus teha iganädalaste või muude perioodiliste maksete kohta sellise otsuse, nagu on kohtu arvates lapse, isa, partneri, elukaaslase, ema ja/või abikaasa ülalpidamise seisukohast mõistlik kõiki asja asjaolusid arvesse võttes.

Hiljem on võimalik esitada avaldus elatise määramise otsuse muutmiseks. Ka see avaldus tuleb esitada vastavalt vajadusele kas magistraadikohtule või kõrgeimale kohtule.

Kohus võib asjakohastel juhtudel otsustada, et elatis määratakse tagasiulatuvalt.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist võib maksta üks pool teisele või siis teise võimalusena võidakse maksed teha kohtule.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Hagejal on võimalik taotleda sissetuleku arestimise määrust, kui kostja on jätnud tegemata vähemalt kaks algse elatise määramise otsusega ette nähtud makset. Magistraadikohtul on õigus teha ka kinnipidamismäärus, nähes sellega isikule ette vangistuse elatise määramise otsuse tingimuste täitmata jätmise eest. Sellisel juhul annab kohus kostjale siiski võimaluse esitada põhjendused, miks kohus ei peaks sellist määrust tegema.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Aegumistähtajad puuduvad.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Elatise saamise taotlusi menetleb tavaliselt Gibraltari magistraadikohus aadressil 32–36 Town Range, Gibraltar. Kui elatisenõue tuleneb lahutusmenetlusest, kohtuliku lahuselu menetlusest või abielu kehtetuks tunnistamise menetlusest, tuleks taotlus esitada Gibraltari kõrgeimale kohtule aadressil 277 Main Street, Gibraltar.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Gibraltari õigusnormides seda küsimust käsitlevad sätted puuduvad. Makse võib täitmisele pöörata sissetuleku arestimise määrusega või isiku suhtes tehtud kinnipidamismäärusega.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Järelepärimised tuleks esitada magistraadikohtule aadressil 277 Main Street, Gibraltar, või kõrgeimale kohtule aadressil 277 Main Street, Gibraltar.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Järelepärimised tuleks esitada järgmisel aadressil:

Clerk of the Magistrates’ Court,
Magistrates' Court,
32 – 36 Town Range
Gibraltar
Telefon: +350 200 75671
Faks: +350 200 40483

Kõrgeimas kohtus menetletavate elatist käsitlevate asjadega seotud järelepärimised tuleks esitada järgmisel aadressil:

The Registry,
Supreme Court,
277 Main Street,
Gibraltar
Telefon: +350 200 75608
Faks: +350 200 77118

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kaebuse, milles esitatakse nõue, võib Gibraltaril saata otse magistraadikohtule siis ja juhul, kui on täidetud kohtualluvuse nõuded. Teise võimalusena võib asjakohase taotluse esitada kõrgeima kohtu kantseleile, kui elatisnõue tuleneb lahutusmenetlusest, kohtuliku lahuselu menetlusest või abielu kehtetuks tunnistamise menetlusest.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Gibraltar ei ole seotud Haagi protokolliga ja seda ei kohaldata Gibraltaril.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Kõikide asjade puhul, milles tehakse otsus Gibraltaril, kohaldatakse Gibraltari õigust.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Nimetatud määrusega nähakse ette mitmed meetmed, millega soovitakse lihtsustada elatisnõuete rahuldamist piiriüleste asjade puhul. Sellised nõuded tulenevad kohustusest aidata abivajavaid perekonnaliikmeid. Näiteks võidakse need nõuded rahuldada lapsele või endisele abikaasale pärast lahutust makstava elatise kujul.

Määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad:

• peresuhetest;
• sugulussuhetest;
• abielu- või hõimlussuhetest.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Elatist käsitleva seadusega on ette nähtud ülalpidamiskohustuste määruse rakendamine. Keskasutuseks on määratud järgmine asutus:

justiitsminister,
Gibraltari valitsus
Suite 771 Europort
Gibraltar
Telefon: + 350 200 59267
Faks: + 350 200 59271
E-post: moj@gibraltar.gov.gi

Tasuta ja muud õigusabi käsitleva seadusega on ette nähtud, kuidas tuleb hinnata põhjendatust ja finantstingimusi, et kontrollida, kas isikul on õigus saada sellist abi.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.