Dokumentide kättetoimetamine (uuesti sõnastatud)

---

Artikli 3 lõige 1 – Edastavad asutused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud) artikli 3 lõike 2 alusel on kohtudokumente edastavateks asutusteks Eestis maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus, kelle menetluses olevas asjas tuleb dokument kätte toimetada, ning kohtuväliseid dokumente edastavaks asutuseks on Justiitsministeerium.

Artikli 3 lõige 2 – Vastuvõtvad asutused

Määruse artikli 3 lõike 2 alusel on kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastuvõtvaks asutuseks maakohus, kelle tööpiirkonnas tuleb dokument kätte toimetada.

Artikli 3 lõike 4 punkt c – Dokumentide vastuvõtmise vahendid

Dokumentide vastuvõtmiseks on kättesaadavad järgmised sidevahendid: post, faks ja elektroonilised sidevahendid, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustele.

Artikli 3 lõike 4 punkt d – Keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks

Eesti aktsepteerib nii eesti kui inglise keeles koostatud tüüpvorme.

Artikkel 4 – Keskasutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 4 alusel täidab keskasutuse ülesandeid Justiitsministeerium. Kontaktandmed:

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn, Eesti

Telefon: +372 620 8183

Faks: +372 620 8109

E-post:  central.authority@just.ee

https://www.just.ee

Artikkel 7 – Aadressipäringute puhul antav abi

nõuete täitmiseks annab Eesti punkti c) alusel Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas leida nende isikute aadresse, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada:

• Juriidilise isiku andmeidon võimalik pärida Äriregistrist:https://ariregister.rik.ee/eng
• Füüsilise isiku kohta andmeid väljastav asutus:

Tallinna Perekonnaseisuamet

Pärnu mnt 67

10135 Tallinn

ESTONIA

E-post: perekonnaseisuamet@tallinnlv.ee

• Taotlus on võimalik esitada:
  • digiallkirjastatuna elektroonselt e-posti aadressile perekonnaseisuamet@tallinnlv.ee või
  • omakäeliselt allkirjastatuna posti teel aadressil:

Tallinna Perekonnaseisuamet

Pärnu mnt 67

10135 Tallinn

ESTONIA

• Taotluses tuleb märkida muuhulgas:
  • milliste dokumentide kättetoimetamiseks on vaja isiku aadressi ja lisada vajadust tõendavad dokumendid;
  • kinnitus selle kohta, et andmete saamise vajadus tuleneb määrusest;
  • kinnitus selle kohta, et andmeid kasutatakse vaid eesmärgipäraselt;
  • kes ja millisel kuupäeval andmete väljastamise eest tasus. Soovitav on lisada makse tegemist tõendav maksekorraldus.
  • taotleja isikusamasuse tuvastamist võimaldavad andmed (sh lisada taotlusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest).

Taotluse vorm: https://siseministeerium.ee/request-determine-address

Taotluse võib esitada eesti või inglise keeles.

• Andmete väljastamine on tasuline ja maksta tuleb riigilõiv – 15 eurot ühe isiku andmete väljastamise eest.

Makse andmed:

Saaja:                                Rahandusministeerium

Arvelduskontod:             SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X),

Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X),

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X),

Viitenumber:                   2900082511

Selgitus:                          isiku nimi, kelle aadressiandmetele juurdepääsu soovitakse.

• Andmed väljastatakse:
  • e-posti teel taotluses märgitud e-posti aadressile või
  • tähitud postiga taotluses märgitud taotleja postiaadressile või posti teel taotluses märgitud taotleja postiaadressile.

• Lisateave:
  • Kui taotluses esineb puudusi, võtab Tallinna Perekonnaseisuamet taotluse esitajaga ühendust ning palub esitada täiendavaid selgitusi või dokumente.
  • Kui Tallinna Perekonnaseisuamet leiab, et andmete väljastamine ei ole põhjendatud või andmete väljastamisega või tekkida kahju isikule, kelle aadressiandmetele juurdepääsu küsitakse, võib ta jätta andmed väljastamata.
  • Kui Te leiate, et Teie õigusi on rikutud või piiratud Teie vabadusi, võite esitada 30 päeva jooksul Siseministeeriumile vaide (määruse rakendamise ajaks täpsem info, luuakse viide SiM kodulehele).
  • Võimalik on esitada ka kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimistel ja korras 30 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemisest arvates (täpsem info https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus).

Artikkel 8 – Dokumentide edastamine

Eesti aktsepteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 8 lõike 2 alusel nii eesti kui ka inglise keeles koostatud tüüpvorme.

Artikkel 12 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

Artikli 12 lõike 1 punkti b) ja lõike 2 punkti a) kohaseks ametlikuks keeleks Eestis on eesti keel.

Artikkel 13 – Kättetoimetamise kuupäev

Sellist üldist kindlat tähtaega Eesti õiguses kehtestatud ei ole.

Artikkel 14 – Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia

Eesti aktsepteerib artikli 14 lõike 2 kohaselt eesti ja inglise keeles esitatud tüüpvorme.

Artikkel 15 – Kättetoimetamiskulud

Üldiselt toimub dokumentide kättetoimetamine tasuta.

Kui vastuvõttev asutus kasutab menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäiturit, on menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu 40 eurot, kui adressaadile või tema seaduslikule esindajale oli võimalik dokumendid kätte toimetada:

1) rahvastikuregistrisse kantud aadressi või sidevahendi andmete kaudu või elektronpostiaadressi  isikukood@eesti.ee kaudu;

2) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetavasse registrisse kantud aadressil või eelnimetatud registri infosüsteemis registreeritud sidevahendi andmete kaudu.

Eespool nimetamata juhul on kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise eest makstav tasu 70 eurot. Kui isikul, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, on seadusest tulenev kohustus registreerida enda aadress või sidevahendi andmed rahvastikuregistris või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetavas registris ning see isik ei ole seda kohustust täitnud, sealhulgas kui registris olevad andmed on vananenud või muul põhjusel valed, ning seetõttu ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada neid andmeid kasutades, tasub eespool nimetatud 70-eurosest tasust kohtutäituri tasu otsuse alusel 35 eurot ametitoimingu taotleja ja 35 eurot isik, kellele tuli dokumendid kätte toimetada.

Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur tegi kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 40 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud.

Kohtutäituril ei ole õigust nõuda tasu, kui kohtutäitur ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul teinud kõike vajalikku ja mõistlikult võimalikku dokumentide seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks ja kui menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada.

Artikkel 17 – Kättetoimetamine diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu

Teise liikmesriigi Eestis asuva diplomaatilise või konsulaaresinduse kaudu võib art 17 kohaselt Eestis dokumente kätte toimetada üksnes juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigi kodanikule, kust dokumendid edastatakse.

Artikkel 19 – Elektrooniline kättetoimetamine

Art 19 lg 2 alusel teeb Eesti järgmise teavituse:

Eesti õiguse kohaselt loetakse menetlusdokument e-posti teel saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.

Artikkel 20 – Vahetu kättetoimetamine

Eestis ei ole lubatud dokumente kätte toimetada määruse artiklis 20 sätestatud viisil.

Artikkel 22 – Kohtusse ilmumata jätnud kostja

Eesti kohus võib määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustel asja lahendada ka siis, kui puudub teatis kostjale menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Tähtaja ennistamise avalduse võib kohtule esitada ühe aasta jooksul pärast asjas menetlust lõpetava lahendi tegemist

Artikkel 29 – Suhe liikmesriikide vaheliste lepingute ja kokkulepetega

-       Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades;

-       Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping.

Artikli 33 lõige 2 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varem kasutama asumisest

--