Elatis

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatise eesmärk on katta kõik ülalpidamist saama õigustatud isiku asjakohased, s.t vajalikud ja tavapärased materiaalsed vajadused, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. See hõlmab eelkõige kulutusi toidule, rõivastele, eluasemele (sealhulgas küttele ja elektrile), arstiabile ja hügieenile, samuti täiendavate sotsiaalkindlustusmaksete tegemist, kulutusi meelelahutusele, kultuurile ja spordile, kommunikatsioonivahenditele ja massimeediale (telefon, raadio, TV, internet) ning haridusele ja koolitusele. Elatis ei hõlma töötajate vara moodustamiseks või erapensioniskeemidesse tehtavaid makseid.

Ülalpidamiskohustus tähendab kohustust maksta nõuetekohast elatist. Maksmisele kuuluva elatise summa sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku konkreetsetest vajadustest ning ülalpidamiskohustuslase maksevõimest.

Elatist peavad maksma järgmised isikud:

• vanemad oma lastele ja lastelastele;
• lapsed oma vanematele ja vanavanematele;
• abikaasad ja registreeritud partnerid teineteisele.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanusepiirang puudub. Lastel on õigus saada elatist seni, kuni nad suudavad end ise ülal pidada.

Alaealise ja täisealise isiku elatise saamise õiguse peamine erinevus seisneb selles, kuidas see täitmisele pööratakse.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatise taotlemiseks tuleb pöörduda kohtu poole.

Võistlevas tsiviilkohtumenetluses peavad abikaasad ja registreeritud partnerid esitama oma nõuded hagi kujul. Kohus – praktikas kohtunik – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võivad abikaasad ja registreeritud partnerid paluda teha elatismenetluse või lahutusmenetluse / abielu kehtetuks tunnistamise menetluse raames esialgse õiguskaitse määruse elatise esialgse maksmise kohta. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel.

Lapse elatist tuleb taotleda hagita menetluse raames – see nõue kehtib ka juhul, kui laps on täisealine. Eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) – praktikas Rechtspfleger (Austria kohtusüsteemi kõrgem ametnik, kellel on õigus teha kohtuotsuseid) – teeb asjas otsuse kogutud tõendite alusel. Lisaks võib laps taotleda kohtult elatise määramise menetluse raames esialgse õiguskaitse määrust elatise esialgse maksmise kohta. Sel juhul teeb kohus otsuse prima facie tõendite alusel. Alaealised võivad taotleda elatise esialgset maksmist olenemata sellest, kas elatise määramise menetlus on pooleli.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Taotluse alaealisele elatise määramiseks või sellise elatise sissenõudmiseks võib esitada seaduslik esindaja, s.t isik, kellel on lapse hooldusõigus. Selle isiku nõusolekul võib last esindada ka laste ja noorte hoolekandeteenistus (Kinder- und Jugendhilfeträger).

Kõigil muudel juhtudel võib hagejat esindada vaid volitatud isik või spetsiaalne seaduslik esindaja (eestkostja (Erwachsenenvertreter)).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisasjadega seotud kohtualluvus on seadusega kindlaks määratud.

Austria kohtualluvust käsitlevate eeskirjade (Jurisdiktionsnorm) artikli 114 kohaselt on eestkostekohus (Pflegschaftsgericht) pädev tegema otsuseid ka alaealiste seaduslike elatisnõuete kohta. Muude ülenejate või alanejate sugulaste seaduslikke elatisnõudeid lahendab ülalpidamist saama õigustatud isiku suhtes üldise pädevusega kohus. See määratakse kindlaks isiku alalise asukoha või elukoha alusel.

Kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvi 76a kohaselt on abikaasade või registreeritud partnerite vahelisi ülalpidamisasju pädev menetlema see kohus, kus on pooleli abielu lahutamise või kooselu lõpetamise menetlus. Kui sellist menetlust pooleli ei ole, tuleb pädeva kohtu kindlakstegemisel lähtuda kostja üldisest kohtualluvusest (kohtualluvust käsitlevate eeskirjade paragrahvid 65–71).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapsele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (valikuline õigusnõustaja kasutamise nõue; Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz) paragrahvi 101 lõige 1). Apellatsioonimenetluste korral kohaldatakse absoluutset õigusnõustaja kasutamise nõuet.

Abikaasadele või registreeritud partneritele makstav elatis: esimese astme kohtus ei pea pooled kasutama esindaja abi. Kui nad siiski soovivad seda teha, siis asjade puhul, mis hõlmavad 5000 eurot ületavat rahasummat või rahalist väärtust, võib esindajana kasutada ainult advokaati (valikuline õigusnõustaja kasutamise nõue; Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) artikli 29 lõige 1). Apellatsioonimenetluste korral kohaldatakse absoluutset õigusnõustaja kasutamise nõuet.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Ülalpidamisasjaga kohtu poole pöördumise eest makstavad lõivud sõltuvad välja mõistetud elatise summast. Sellest tulenevalt võetakse varem rahuldatud elatisnõuete puhul aluseks väljamõistetud summa. Kui asi on seotud tulevikus makstava elatisega, võetakse aluseks summa, mis on võrdne aastase elatissummaga. Kui elatis mõistetakse välja lühemaks perioodiks kui aasta, võetakse lõivu kindlaksmääramisel aluseks kogusumma (Austria kohtukulude seaduse (Gerichtsgebührengesetz) tariifirubriik 7, märkus 1 lapsele elatise maksmise korral; Austria kohtukulude seaduse paragrahvi 15 lõige 5 abikaasale või registreeritud partnerile makstava elatise korral).

Tegeliku lõivusummaga seoses eristatakse lapsele elatise maksmist käsitlevat hagita menetlust ning abikaasade või registreeritud partnerite elatist käsitlevaid asju.

Lapsele makstavat elatist käsitlevas menetluses on alaealine (alla 18aastane) avalduse esitaja lõivu tasumisest vabastatud.

Täisealise avalduse esitaja jaoks moodustab kindlasummaline lõiv, mida makstakse otsuse või elatisnõuet käsitleva kokkuleppe eest, 0,5% määratud elatise summast (Austria kohtukulude seaduse tariifirubriik 7). Selle lõivu tasub ülalpidamiskohustuslane. Kui uue avalduse alusel suurendatakse elatise summat, mis oli varem lõpliku kohtuotsuse või kokkuleppega kindlaks määratud, tuleb lõivu kindlaksmääramisel aluseks võtta määratud uue summa ja varem maksmisele kuulunud summa vahe.

Näide. Tulevikus tuleb iga kuu maksta elatist summas 250 eurot.

Kindlasummaline lõiv on 15 eurot (250 eurot * 12 * 0,05).

Kui täisealine ülalpidamiskohustuslane taotleb elatise summa vähendamist, tuleb tasuda kindlasummaline lõiv 15,00 eurot. Seda ei pea tasuma juhul, kui hageja taotlus makstavat elatist vähendada täiel määral rahuldatakse (Austria kohtukulude seaduse tariifirubriik 7, märkus 3).

Austria kohtukulude seaduses sätestatud tariifirubriigi 1 kohast lõivu tuleb kohaldada abikaasale või registreeritud partnerile makstavat elatist käsitlevates menetlustes. Kindlasummaline lõiv on ette nähtud ainult kaebuse kui menetluse algatamise avalduse esitamise eest ning see kuulub tasumisele liugskaala põhimõttest lähtuvalt vastavalt hindamise alusele. Selle näitlikustamiseks on allpool esitatud Austria kohtukulude seaduse (4. mail 2023. aastal kehtinud versioon) tariifirubriigi 1 kohaselt kohaldatavad lõivud.

Vaidlusaluse nõude summa – kohaldatav lõiv

kuni 150 eurot – 25 eurot;

üle 150 euro kuni 300 eurot – 48 eurot;

üle 300 euro kuni 700 eurot – 68 eurot;

üle 700 euro kuni 2000 eurot – 114 eurot;

üle 2000 euro kuni 3500 eurot – 182 eurot;

üle 3500 euro kuni 7000 eurot – 335 eurot;

üle 7000 euro kuni 35 000 eurot – 792 eurot;

üle 35 000 kuni 70 000 eurot – 1556 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 63–73 kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluste korral menetlusabi anda taotluse alusel sellises ulatuses, mil menetlusosaline ei suuda tasuda menetlusega kaasnevaid kulusid oma vajalikke elatusvahendeid ohtu seadmata. Austria hagita menetlusi käsitleva seaduse paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt tuleb neid sätteid kohaldada mutatis mutandis ka hagita menetluste korral (nt lapsele makstavat elatist käsitlevad menetlused).

Vajaliku elatise abstraktne summa jääb töötaja statistilise keskmise sissetuleku ja elatusmiinimumi vahele. Elatist ei peeta selles ulatuses tagatuks juhul, kui õigustatud isik ja tema ülalpeetav perekond ei saa elada isegi tagasihoidlikku elu – seejuures võetakse arvesse õigustatud isiku mis tahes kasutatavat vara või võimalust koguda sääste pikemat aega kestva menetluse jooksul. Samuti võidakse anda osalist menetlusabi.

Menetlusabi tuleks anda ainult juhul, kui leitakse, et kavandatav hagi või kavandatavad kaitseväited ei ole ilmselgelt pahatahtlikud või alusetud. Menetlusosalise kodakondsus ei ole siin oluline.

Konkreetsemalt hõlmab menetlusabi ajutist vabastust kohtukulude tasumisest ning tunnistajate, ekspertide ja tõlkide tasude maksmisest, aga ka menetlusosaliste reisikulude tasumist, kui nad peavad isiklikult kohale tulema. Kui seadus nõuab advokaadi kasutamist (nt apellatsioonimenetluses) või kui seda peetakse juhtumi konkreetsetest asjaoludest tulenevalt vajalikuks, tuleks menetlusosalisele ajutiselt määrata tasuta Austria advokaat. Advokaadi ülesanded hõlmavad ka asja kohtulikule arutamisele eelnevat nõustamist eesmärgiga leida kohtuväline lahendus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 71 on sätestatud, et menetlusabi saanud menetlusosalistele tuleb kehtestada kohustus maksta tagasi kogu summa või osa sellest summast, mille tasumisest nad esialgu vabastati ja mida nad ei ole veel tasunud, ning kohustus maksta määratud advokaadi tasud vastavalt kehtestatud määradele juhul ja niipea, kui nad on suutelised seda tegema ilma oma vajalikke elatusvahendeid ohtu seadmata. Kui menetluse lõpetamisest on möödunud kolm aastat, ei saa tagasimaksmise kohustust enam kehtestada. Kohus võib nõuda, et menetlusosaline esitaks – kohtu määratud mõistliku aja jooksul – uue ülevaate oma varast, sealhulgas tema käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid, et kohus saaks kontrollida, kas tagasimaksmise eeltingimused on täidetud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Kohus määrab ülalpidamise rahalise toetusena. Lapsevanem, kes korraldab majapidamist, kus ta lapse eest hoolitseb, panustab sellega lapse ülalpidamisse. Teine vanem on kohustatud maksma elatist.

Lapsele makstava elatise summa sõltub vanema maksevõimest ja lapse vajadustest ning määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi. Kohtupraktika raames välja töötatud protsendimeetodi alusel peab ülalpidamiskohustuslane maksma oma igakuisest netosissetulekust teatava protsendi:

• 16% alla 6aastaste laste puhul,
• 18% 6–10aastaste laste puhul,
• 20% 10–15aastaste laste puhul ning
• 22% üle 15aastaste laste puhul.

Kui ülalpeetavaid lapsi on rohkem kui üks, arvatakse protsendipunkte maha järgnevalt: 1 protsendipunkt iga järgmise alla 10aastase lapse eest, 2 protsendipunkti iga järgmise üle 10aastase lapse eest ning 0–3 protsendipunkti elatist saama õigustatud abikaasa eest (maha arvatavate protsendipunktide hulk sõltub abikaasa sissetulekust).

Kohtupraktika raames on elatismaksetele kehtestatud ülempiir (Luxusgrenze ehk n-ö luksuspiir) selliste elatisnõuete korral, mis ületavad kaks kuni kolm korda keskmise põhivajaduste summa (Regelbedarf), mis on samuti kohtupraktika raames kindlaks määratud. Seda kohandatakse igal aastal ja alates 1. jaanuarist 2023 on selle suurus ühes kuus lapse kohta järgmise tabeli kohaselt:

põhivajaduste summa

Danningeri kohaselt (ÖA 1972, 17), arvutanud liidumaa tsiviilkohus Viinis

(summad eurodes)

aastad	0–3aastased	üle 3aastased	üle 6aastased	üle 10aastased	üle 15aastased	üle 19aastased alates 2022. aastast üle 20aastased
1.1.2023 – 31.12.2023	320	320	410	500	630	720
1.1.2022 – 31.12.2022	290	290	370	450	570	650
1.7.2021 – 31.12.2021	219	282	362	414	488	611
1.7.2020 – 30.6.2021	213	274	352	402	474	594
1.7.2019 – 30.6.2020	212	272	350	399	471	590
1.7.2018 – 30.6.2019	208	267	344	392	463	580
1.7.2017 – 30.6.2018	204	262	337	385	454	569
1.7.2016 – 30.6.2017	200	257	331	378	446	558
1.7.2015 – 30.6.2016	199	255	329	376	443	555
1.7.2014 – 30.6.2015	197	253	326	372	439	550
1.7.2013 – 30.6.2014	194	249	320	366	431	540
1.7.2012 – 30.6.2013	190	243	313	358	421	528
1.7.2011 – 30.6.2012	186	238	306	351	412	517
1.7.2010 – 30.6.2011	180	230	296	340	399	501
1.7.2009 – 30.6.2010	177	226	291	334	392	492
1.7.2008 – 30.6.2009	176	225	290	333	391	491
1.7.2007 – 30.6.2008	171	217	281	322	378	475
1.7.2006 – 30.6.2007	167	213	275	315	370	465
1.7.2005 – 30.6.2006	164	209	270	309	363	457
1.7.2004 – 30.6.2005	160	204	264	302	355	447
1.7.2003 – 30.6.2004	157	200	258	296	348	438

1972–2002. aasta summad leiate järgmises tabelis:põhivajaduste summa 1972–2002.

Abikaasale või registreeritud partnerile abielu või registreeritud kooselu ajal makstava elatise summa sõltub samuti nii ülalpidamiskohustuslase maksevõimest kui ka ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ning tuleb kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi. Kohtupraktika raames juhiste andmise eesmärgil välja töötatud protsendimeetodi alusel võetakse väiksema sissetulekuga menetlusosalise elatisnõude arvutamisel aluseks 40% perekonna sissetulekust (mõlema abikaasa/partneri netosissetulek), millest arvatakse maha selle menetlusosalise sissetulek. Kui ühel menetlusosalisel sissetulek puudub ja ta vastutab vaid majapidamise eest, on tal õigus kolmandikule (33%) perekonna elataja netosissetulekust. Arvesse tuleb võtta ka muid hooldamiskohustusi (tehes protsentuaalsed mahaarvamised).

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist tuleb maksta ette iga asjaomase kuu alguses (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch) paragrahv 1418; Austria abieluseaduse (Ehegesetz) paragrahv 70; Austria registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz) paragrahvi 22 lõige 1). Maksed tuleb teha ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema esindajale (vanemale, eestkostjale).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Pärast seda, kui elatise summa on algse menetluse käigus kindlaks määratud, võib otsuse ülalpidamiskohustuslase vastu täitmisele pöörata (sundtäita) üldeeskirjade alusel.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Ülalpidamiskohustuslasele (täitemenetluses võlgnikule) peab jääma alles elatusmiinimum (Existenzminimum) (summa, mida ei saa arestida). Elatusmiinimum määratakse igal aastal uuesti kindlaks ja selle suurus sõltub mitmest tegurist. Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 291b kohaselt peab võlgnikule alles jääma vaid 75% elatusmiinimumist, kui täitemenetlus põhineb seaduslikul elatisnõudel. Selle vähendatud elatusmiinimumi summa ja standardse elatusmiinimumi summa vahest tuleb kõigepealt rahuldada mis tahes kehtivad seaduslikud elatisnõuded olenemata nende nõuetega seoses kindlaks määratud pandi järjekohast ja proportsionaalselt kehtiva igakuise elatismaksega. Sellega seoses on ülalpidamist saama õigustatud isikutel eelisõigus teiste võlausaldajate ees.

Kõigi täitmisele pööratava kohtuotsusega välja mõistetud (kuid tasumata) nõuete (Judikatschulden) aegumistähtaeg on 30 aastat ning seetõttu on neid nõudeid selle tähtaja jooksul võimalik seaduse alusel sisse nõuda.

Elatisnõuete sissenõudmisel konkreetsed aegumistähtajad puuduvad.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui alaealise lapse teiselt seaduslikult esindajalt on saadud selleks kirjalik nõusolek, võib last elatisnõuete kindlaksmääramisel või nende sissenõudmisel esindada laste ja noorte hoolekandeteenistus.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Elatisabi eesmärk on tagada elatismaksed juhul, kui üks vanem ei tee elatismakseid korrapäraselt või ei täida oma maksekohustust üldse. Elatisabi annab riik taotluse alusel. Taotluse peab lapse nimel kohtule esitama see vanem, kellel on õigus last esindada.

Elatisabi on õigus saada järgmistel alaealistel:

• alaealised, kelle alaline elukoht on Austrias;
• alaealised, kellel on Austria kodakondsus või kes on mõne muu ELi/EMP liikmesriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, ning
• kes ei ela ülalpidamiskohustuslasega samas majapidamises.

Elatisabi võimaldatakse taotluse esitamise kuu algusest maksimaalselt viie aasta jooksul. Elatisabi maksab liidumaa kõrgeim kohus ülalpidamist saama õigustatud isikule ette iga kuu esimesel päeval.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslane elab välisriigis ja tal puudub Austrias vara, millele oleks võimalik nõuet pöörata, peab sissenõudmine toimuma välisriigis. Selleks on võimalik esitada taotlus keskasutuse kaudu (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (Auslandsunterhaltsgesetz) paragrahv 8).

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Ülalpidamist saama õigustatud isikuid abistavad nõuete esitamisel või sissenõudmisel nii laste ja noorte hoolekandeteenistused (ringkonna ametiasutused või kohaliku omavalitsuse asutused) kui ka esimese astme kohtud. Taotlused edastab välisriiki keskasutus (Zentrale Behörde).

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Ametiasutuste ja kohtute tööajal; keskasutus jagab teavet telefoni ja e-kirja teel.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

Niipea kui pädev kohus on saanud ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse, koheldakse seda isikut üldjuhul sarnaselt Austrias elava isikuga.

Keskasutus edastab taotluse kohtule ning kohus võimaldab vajaduse korral menetlusabi ja palub Austria advokatuuril määrata menetlusabi korras advokaadi. Ülalpidamist saama õigustatud välisriigi kodaniku esindajana toimiv menetlusabi korras määratud advokaat, kes tunneb Austria õigust, vastutab kõigi edasiste taotluste esitamise ja sisse nõutud elatismaksete ülekandmise eest ning annab oma tegevusest aru (välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse paragrahv 9).

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Kuna kohaldatakse kahe keskasutuse vahelise koostöö põhimõtet, peavad sellist abi pakkuma eelkõige elukohaliikmesriigi ametiasutused.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Ei ole asjakohane.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kuni 1. augustini 2014 kohaldati ainult selle peatüki sätteid. Alates nimetatud kuupäevast on õiguskaitse kättesaadavus piiriüleste juhtumite korral reguleeritud ka välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse (BGBl (Austria ametlik väljaanne) I 34/2014) paragrahviga 10 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva 2014. aasta seaduse abil kehtestati lihtsustatud menetlus, et föderaalse justiitsministeeriumi osakond I 10 suudaks menetleda üha arvukamaks muutuvaid juhtumeid sama arvu töötajatega.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.