Liikmesriikide üldkohtud

Küprose Vabariigis on kolm kohtuastet. Ülemkohus ja kõrgem konstitutsioonikohus menetlevad muu hulgas kolmanda astme kohtuasju vastavalt neile põhiseaduse ja asjakohaste õigusaktidega antud volitustele, apellatsioonikohus menetleb teise astme kohtuasju, kui esimese astme kohtu ja järgmiste esimese astme kohtute otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus:

• Halduskohus
• Ringkonnakohtud;
• Vandekohtud
• Juzgado de Familia (perekonnakohus)
• Üürikontrollikohus
• Tööstusvaidluste kohus
• Rahvusvahelise kaitse halduskohus (Dioikitikó Dikastírio Diethnoús Prostasías)
• Sõjaväekohus
• Kaubanduskohus ja
• Merenduskohus.

Üldkohtud – sissejuhatus

Kõrgem konstitutsioonikohus (Anótato Syntagmatikó Dikastírio)

Kõrgeim konstitutsioonikohus koosneb üheksast kohtunikust, kellest üks on kohtu president. Kõrgeimal konstitutsioonikohtul on põhiseaduse kohaselt õigus kõrgeimale konstitutsioonikohtule, kui asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kõrgeim konstitutsioonikohus menetleb apellatsioonikohtule esitatud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale, mis käsitleb avalik-õiguslikku õigust, ülekaalukat avalikku huvi või üldist avalikku huvi või õiguse järjepidevust apellatsioonikohtu vastukäivate või vastuoluliste otsuste korral, mis on tehtud kolmandas ja viimases astmes taotluse alusel, pärast seda, kui apellatsioonikohtu otsusega seotud õigusküsimustes on läbi viidud eelnev apellatsioonimenetlus, mis on seotud väljakujunenud kohtupraktika eristamisega või vajadusega tõlgendada õigesti, kas esmane või teisene materiaalõigusnorm, oluline avaliku huvi või üldise tähtsusega küsimus, või küsimus, kas apellatsioonikohtu pädevuse vastuolulisi või vastuolulisi otsuseid käsitlevad õigusnormid on järjepidevad. Ta on ka kõrgema justiitsnõukogu otsuse tühistanud kohtunõukogu.

Kõrgeim kohus

Ülemkohus koosneb seitsmest kohtunikust, kellest üks on Euroopa Kohtu president. Kui asjaomastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, teostab põhiseaduslikku pädevust ja pädevust ülemkohus, kui asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Apellatsioonikohtule esitatud apellatsioonkaebus tsiviil- ja/või kriminaalasjades pädeva kohtu, sealhulgas valikulise kohtualluvusega kohtu otsuse peale, mis käsitleb ülekaalukat avalikku huvi või üldist avalikku huvi või õigusnormide järjepidevust apellatsioonikohtu vastuoluliste või vastuoluliste otsuste suhtes. Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) lahendab kolmanda ja viimase astmena pärast eelnevat tsiviil- või kriminaalkaebust taotluse alusel apellatsioonikohtu otsusest tulenevad õigusküsimused, mis on seotud väljakujunenud kohtupraktika eristamisega või esmase või teisese materiaalõiguse õige tõlgendamise vajadusega või olulise avaliku huvi või üldise tähtsusega küsimuse või õiguse järjepidevusega apellatsioonikohtu vastuoluliste või vastuoluliste otsuste korral vastavalt oma pädevusele tsiviil- või kriminaalasjades. Lisaks teeb ta otsuse asja uuesti läbivaatamise kohta apellatsioonikohtus või kriminaaljurisdiktsiooni esimese astme kohtus, olenevalt juhtumist, kriminaalasjas, mille suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus kas esimeses ja lõplikus astmes või apellatsiooniastmes, uute asjaolude või asjaolude alusel, mis tema arvates võivad otsuse täielikult või osaliselt tühistada, esitatakse taotlus mõne muu kohtu kui kõrgeima konstitutsioonikohtu kohtuniku väljaarvamiseks pärast seda, kui apellatsioonikohus on sellise diskvalifitseerumise taotluse tagasi lükanud, ning lõpuks annab ta välja apellatsioonikohtu toimimist käsitleva menetlusmääruse.

Ülemkohus on ainupädev tegema Habeas Corpus’i, Mandamus’i, Certiorari, Quo Warranto ja keelu määrusi.

Apellatsioonikohus

Apellatsioonikohus on vabariigi teise astme kohus ning kui ei ole sätestatud teisiti, on ta pädev lahendama kaebusi, mis on esitatud mis tahes muu kohtu kui kõrgeima konstitutsioonikohtu ja ülemkohtu otsuse peale. Üldjuhul menetlevad apellatsioonkaebusi kolm kohtunikku. Apellatsiooniistung põhineb esimese astme menetluse protokollil (välja arvatud erandjuhtudel, kui on võimalik ära kuulata ja ütlusi anda). Apellatsioonikohtu pädevust kasutades võib apellatsioonikohus vaidlustatud otsuse jõusse jätta, seda muuta või tühistada või määrata asja uuesti menetlemise.

Ringkonnakohtud;

Esimese astme kohtud menetlevad esimeses astmes kõiki tsiviilasju (välja arvatud merekohtud) ja ka kriminaalasju süütegude puhul, mille eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Igas Küprose halduspiirkonnas on piirkonnakohus. Kohtuasju menetleb üks kohtunik ja vandemehi ei ole.

Vandekohtud

Kriminaalkohtud arutavad ainult kriminaalasju. Üldjuhul menetlevad nad kõige raskemaid juhtumeid, mis hõlmavad süütegusid, mille eest on ette nähtud üle viie aasta pikkune maksimaalne vanglakaristus. Igas vandekohtus on kolm kohtunikku. Otsused tehakse häälteenamusega. Žürii puudub.

Õigusandmebaasid

Ametlik õigusandmebaas puudub. Olemas on mitu eraõiguslikku andmebaasi, millest osa saab kasutada tasu eest ja osale on juurdepääs tasuta.

Andmebaasid sisaldavad teavet kohtuotsuste ja esmase õiguse aktide kohta.

Asjakohased lingid

Küprose kõrgeim kohus