Eurojust

2002. Aastal asutas nõukogu Eurojusti, et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. 2018. Aastal ajakohastasid Euroopa Parlament ja nõukogu Eurojusti volitusi, et toetada ja tugevdada liikmesriikide uurimisasutuste ja prokuratuuride vahelist koordineerimist ja koostööd seoses raskete piiriüleste kuritegudega. Eurojust on organ, mis koosneb prokuröridest, kohtunikest ja samaväärse pädevusega õigusasutuste esindajatest.

Mis on Eurojust?

Eurojust, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet, on ainulaadne keskus, mis asub Madalmaades Haagis, kus riiklikud õigusasutused teevad tihedat koostööd, et võidelda raskete piiriüleste kuritegude vastu. Eurojusti ülesanne on aidata muuta Euroopa turvalisemaks, koordineerides liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutuste tööd rahvusvahelise kuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel.

Millised on Eurojusti ülesanded ja pädevus?

Eurojust toetab ja tugevdab koordineerimist ja koostööd liikmesriikide uurimisasutuste ja prokuratuuride vahel seoses raskete kuritegudega, millega Eurojust on pädev tegelema, kui need kuriteod mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist, võttes aluseks liikmesriikide asutuste, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi korraldatud operatsioonid ja esitatud teabe.

Oma ülesannete täitmisel võtab Eurojust arvesse kõiki liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud taotlusi, liidu asutuste, institutsioonide, organite ja asutuste esitatud teavet ning Eurojusti enda kogutud teavet.

Eurojust hõlbustab ka õigusalase koostöö taotluste ja otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel õigusaktidel põhinevate taotluste ja otsuste täitmist.

Eurojust on pädev menetlema Eurojusti määrusesloetletud raskeid kuritegusid. Alates kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur asub täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid, ei teosta Eurojust oma pädevust kuritegude suhtes, mille puhul Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust, välja arvatud juhtudel, kui kaasatud on ka liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, ning nende liikmesriikide taotlusel või Euroopa Prokuratuuri taotlusel.

Eurojust teostab oma pädevust liidu finantshuve mõjutavate kuritegude suhtes juhtumite puhul, millega on seotud Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid, kuid mille suhtes Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või otsustab oma pädevust mitte teostada.

Kuidas Eurojust toimib?

Eurojust abistab paljudes uurimistes ja süüdistuste esitamisel. Iga juhtum on erinev ja nõuab individuaalset lähenemist. Sageli peavad uurijad ja prokurörid tegutsema viivitamata, et kahtlusaluseid leida ja kinni pidada. Sellistel juhtudel võivad liikmesriikide ametiasutused tugineda Eurojusti ainulaadsetele valveteenistustele, näiteks hõlbustades Euroopa vahistamismääruse, arestimisotsuse või tõendite kogumise kiiret täitmist Euroopa uurimismääruse abil. Muudel aegadel toimub uurimine aeglaselt ja metoodiliselt, mis hõlmab kuuid või isegi aastaid hoolikat kavandamist, koordineerimist ja arutelu, kusjuures Eurojustil on koordineeriv roll. Eurojusti neli peamist abiliiki on ühised uurimisrühmad, ELi õigusalase koostöö vahendid, koordineerimiskoosolekud ja koordineerimiskeskused.

Eurojustile esitatud juhtumid hõlmavad kas kahte või enamat ELi liikmesriiki või liikmesriiki ja ELi mittekuuluvat riiki. Mõnikord on tegemist ühes liikmesriigis toime pandud kuritegudega, millel on tagajärjed väljaspool riigipiire. Eurojust pakub liikmesriikidele õigusalase koostöö valdkonnas tohutuid kogemusi ja eksperditeadmisi, sealhulgas mitmesuguseid vahendeid selliste probleemide lahendamiseks nagu kohtualluvuse konfliktid, väljaandmine, tõendite vastuvõetavus ning varade külmutamine ja sissenõudmine. Kuna Eurojust majutab kõigi liikmesriikide ja erinevate kolmandate riikide asutusi, saab ta taotlustele kiiresti vastata, aidates mõnikord juhtumi lahendada mõne tunni jooksul.

Milline on Eurojusti korraldus?

Eurojusti kolleegium koosneb liikmesriikide liikmetest, üks igast ELi liikmesriigist (välja arvatud Taani, kelle suhtes protokoll nr 22 ei ole Eurojusti määrus siduv). Liikmesriikide liikmed on kohtunikud, prokurörid või muud samaväärse pädevusega õigusvaldkonna spetsialistid. Liikmesriikide parlamendiliikmeid abistavad asetäitjad ja assistendid.

Oma juhtimisülesannete täitmisel kuulub kolleegiumisse ka Euroopa Komisjoni esindaja. Kolleegiumi üle teostab järelevalvet Eurojusti president, kes valitakse neljaks aastaks ja kelle ametiaeg on piiratud kahe ametiajaga. Kaks asepresidenti abistavad presidenti tema ülesannete täitmisel. Nad valitakse ka neljaks aastaks ja nende ametiaeg on piiratud kahe ametiajaga.

Eurojusti juhatus abistab Eurojusti kolleegiumi tema juhtimisülesannete täitmisel. Ta teostab järelevalvet haldusdirektori vajaliku ettevalmistustöö üle haldusküsimustes, mille kolleegium peab vastu võtma, ning võtab vastu haldusotsuseid, mida on selgesõnaliselt kirjeldatud Eurojusti määruse artiklis 16.

Juhatust juhib Eurojusti president ning juhatusse kuuluvad Eurojusti asepresidendid ja Euroopa Komisjoni esindaja. Kaks kolleegiumi liiget nimetatakse kriisilahendusnõukogusse kaheaastase rotatsioonisüsteemi alusel.

Haldusdirektor juhib Eurojusti haldamist, mis omakorda toetab Eurojusti kolleegiumi.

Seonduvad lingid

Eurojust

Viimati uuendatud: 23/12/2020

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.