Õigusvaldkonna ametid

Kohtunikud

Organisatsioon

Prantsusmaal on elukutselised kohtunikud (magistrats) elukutselised kohtunikud, kes on jagatud kohtuasju menetlevateks kohtunikeks ja riigiprokuratuuri (ministère public või parquet) juurestöötavateks õigusametnikeks. Kohtunikke nimetatakse sageli „kohtukoosseisu kohtunikeks“ (magistrats du siège), samas kui riigiprokuratuuris töötavaid õigusametnikke nimetatakse „täiskogu kohtunikeks“ või „kohtu aukude kohtunikeks“ (magistrats du parquet).

Kohtunikud teevad otsuseid nende menetluses olevate vaidluste kohta; riigiprokuratuuri ülesanne on esindada avalikke huve ja tagada õiguse nõuetekohane kohaldamine. Rahukohtunike staatust reguleerib 22. detsembri 1958. aasta määrus nr 58–1270, millega kehtestatakse kohtunike staatust käsitlev alusseadus. Käesoleva määruse artikli 1 kohaselt võib kohtunikke ametisse nimetada kohtunikeks või riigiprokuratuuri nende karjääri eri etappides. kohtute ühtsuse põhimõtet (artikkel 1) kinnitas konstitutsiooninõukogu, eelkõige oma 11. augusti 1993. aasta otsuses. Kõik kohtunikud moodustavad kohtuharu osa, mis kaitseb isikuvabadusi vastavalt põhiseaduse artiklile 66. Sellele vaatamata on nende suhtes kohaldatavates õigusnormides mitmeid erinevusi: kohtunike suhtes ei kohaldata ühegi kõrgema asutuse juhiseid ja neil on kindel ametiaeg, kuna neile ei saa ilma nende nõusolekuta uut lähetust anda. Lisaks on nende ametisse nimetamise tingimused erinevad selle poolest, et selle koha kohtunikud nimetatakse ametisse kõrgema kohtunike nõukogu nõusolekul, kõrgeima kassatsioonikohtu asukoha kohtunikud, apellatsioonikohtu esimesed esimehed ja kohtute esimehed nimetatakse ametisse ka viimase ettepanekul, kes teostab lõpuks distsiplinaarvolitusi kõigi seal viibivate rahukohtunike suhtes. Prokurörid nimetatakse seevastu ametisse pärast kõrgema kohtute nõukojaga konsulteerimist, kusjuures ametisse nimetamise ja distsiplinaarvõimu teostamise eest vastutab justiitsminister.

Enamik kohtunikke võetakse tööle konkursil (konkursil). Üliõpilastele avatud esimese konkursi läbimiseks peab kandidaadil olema vähemalt nelja-aastane diplom pärast bakalaureusekraadi (= magister) kestvat koolitust tõendavat diplomit. Edukad kandidaadid nimetatakse kohtunikukandidaatideks (auditeurs de justice) ning nad kõik saavad sama koolituse, mida pakub Prantsusmaa riiklik kohtunike kolleegium (École nationale de la magistrature – ENM). Kohtunikkonna liikmeks on võimalik saada ka otse. Pärast ENMis koolitamist nimetatakse kohtunikukandidaadid määrusega (décret) ametisse kohtu- või riigiprokuratuuris.

Lisaks õigusemõistmisega seotud ülesannetele on kohtute juhtidel (esimees ja riiginõunik või olenevalt kohtust esimene esimees ja peanõunik) haldusülesanded, näiteks seoses kohtuistungite ajakavaga.

1. jaanuaril 9126 töötasid 2023. aastal praktiseerivad kohtunikud, kellest 8524 töötas kohtutes või riigiprokuratuuris.

Kohtunike ülemkogu

Kõrgem kohtute nõukoda (Conseil supérieur de la magistrature – CSM) on sätestatud põhiseaduse artiklis 65. Nõukoja koosseisu ja volitusi seoses ametisse nimetamistega muudeti 23. juuli 2008. aasta konstitutsioonilise seadusega. Selle järgi võivad nõukoja poole pöörduda ka õigussubjektid. Vabariigi president ei kuulu enam kohtunike ülemkogusse.

Kohtunike üle pädeva nõukogu kolleegiumi eesistuja on kassatsioonikohtu esimene esimees. Sellesse kuuluvad ka viis kohtunikku, üks riigiprokuratuuri ametnik, üks riiginõukogu (Conseil d’État) liige, üks advokaat (avocat) ja kuus kvalifitseeritud isikut, kes ei kuulu seadusandjasse, üldkohtutesse või halduskohtutesse. Vabariigi president, parlamendi alamkoja (Assemblée nationale) esimees ja senati esimees nimetavad kumbki kaks kvalifitseeritud isikut.

Nõukogu osakonda, mille pädevusse kuuluvad riigiprokuratuuri ametnikud, juhib kassatsioonikohtu peanõunik (procureur général). Sellesse kuuluvad ka viis riigiprokuratuuri ametnikku ja üks kohtunik, samuti riiginõukogu liige, advokaat ja kuus juba nimetatud kvalifitseeritud isikut.

Kohtunike üle pädev nõukogu koosseis esitab kandidatuuri kassatsioonikohtu kohtunike, apellatsioonikohtute (cours d’appel) ja piirkondlike kohtute (tribunaux de grande instance) esimeeste ametikohtadele. Teisi kohtunikke võib ametisse nimetada ainult tema nõusolekul.

See kolleegium tegutseb kohtunike distsiplinaarnõukoguna. Selles ametis hõlmab see kohtunikku, kes kuulub nõukogu koosseisu, mille pädevusse kuuluvad riigiprokuratuuri advokaadid.

Prokuratuuri liikmetega seotud küsimustes pädev kohtunike ülemkogu koosseis avaldab arvamust prokuratuuri liikmete ametisse nimetamisel. See kolleegium avaldab ka arvamust prokuröride suhtes võetud distsiplinaarmeetmete kohta. Selles ametis on lisaks artikli 65 kolmandas lõigus nimetatud liikmetele ka riigiprokuratuuri ametnik, kes kuulub kohtunike üle pädeva nõukogu koosseisu.

Riigiprokuröri büroo

Organisatsioon

Riigiprokuratuuri ametnikud on kohustatud tegutsema ühiskonna huvides, mida nad esindavad seaduse kohaldamise taotlemisel.

Välja arvatud kassatsioonikohtu juures asuv prokuratuur, millel on eraldi koht, on Prantsusmaal asuv prokuratuur hierarhiline püramiid „pitseri justiitsministri alluvuses“. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 30 kohaselt juhib valitsuse poolt kindlaks määratud karistuspoliitikat justiitsminister, Ta tagab, et seda kohaldatakse järjepidevalt kogu [Prantsuse] Vabariigi territooriumil. Selleks annab ta prokuratuuri prokuröridele üldised kohtuliku eeluurimise juhised.

Igas kohtus juhib prokurör prokuratuuri, mis koosneb mitmest tema alluvuses olevast kohtunikust. Riiginõunik haldab bürood, jaotades ülesandeid ja osakondi riiginõunike asetäitjate (procureurs adjoints), asekantslerite (nõunikud) ja riiginõunike (asendusametnikud) vahel. Prokurör tegutseb ise peaprokuröri järelevalve all ja juhtimisel.

Sellest hierarhilisest struktuurist hoolimata peetakse riigiprokuratuuri jagamatuks üksuseks: prokuröri asetäitja ei vaja tegutsemiseks ülema astme prokurörilt erilist volituste delegeerimist ning kogu tema tegevus on prokuratuurile kui tervikule siduv.

Roll ja ülesanded

Riigiprokuratuuri ülesanded on peamiselt seotud kriminaalõiguse jõustamisega. Ta juhib uurimisi ja võtab ise kõik vajalikud meetmed kuritegude eest vastutusele võtmiseks või näeb, et selleks astutakse samme. Samuti hinnatakse kriminaalasjades võetavaid meetmeid, lähtudes süüdistuse esitamise otstarbekuse põhimõttest (nt kohtuliku uurimise algatamine, asja arutavasse kohtusse suunamine või ametist vabastamine). Prokuratuuri esindaja peab osalema kohtuistungil ning tal on õigus esitada selliseid suulisi avaldusi (asjaolude, süüdistatava iseloomu ja karistuse kohta), mida ta peab nõuetekohase õigusemõistmise tagamiseks kõige sobivamaks. Lisaks tagab riigiprokuratuur karistuste täitmisele pööramise.

Samuti vastutab ta ohustatud alaealiste kaitse eest ja tal on teatavad tsiviilvolitused, näiteks isikute staatus (nt isiku perekonnaseisu muutmine), halduslik (nt joogikohtade, perioodikaajalehtede, lõuendite jms puhul ja äriruumide puhul (nt: kõiki võlakohustusi hõlmavate menetluste puhul).

Kohtunike rolli ja ülesandeid on selgitatud üldkohtute leheküljel.

Kohtukaasistujad (juges non professionnels)

Ajutised kohtunikud

Selleks et tuua õigusemõistmine kodanikule lähemale, võib kodanikuühiskonnast pärit isiku võtta tööle ajutise kohtunikuna (MTT), et osaleda ajutiselt kohtuasutuse töös vastavalt 22. detsembri 1958. aasta määruse nr 58–1270 (millega kehtestatakse kohtusüsteemi staatust käsitlev alusseadus) (muudetud redaktsioonis) artiklitele 41–10 ja sellele järgnevatele artiklitele.

See ajutise kohtuniku funktsioon võimaldab ajutiselt täita kohtuvaidluste ja kaitse valdkonna kohtuniku, politsei või kriminaalkoosseisu kinnitamise eest vastutava kohtuniku ja/või kohtukoosseisu kollegiaalsetes koosseisudes, assisekohtutes ja maakonna kriminaalkohtutes ajutise kohtuniku ülesandeid ning õigusemõistmise ülesannetega kooskõlas olevat ametialast tegevust.

8. augusti 2016. aasta alusseadusega nr 2016–1090, mis jõustus 1. juulil 2017, ühendati kohaliku kohtu ja MTT põhikirjad.

Ajutisi kohtukaasistujaid võetakse pidevalt tööle kandideerimisavalduse (mitte konkursi) alusel.

Ajutiseks kohtukaasistujaks saamise tingimused

Kandidaadil on Prantsusmaa kodakondsus, ta on 35–75aastane, tal on täielikud kodanikuõigused, hea maine, ta vastab riikliku teenistusseadustiku nõuetele ja on füüsiliselt võimeline oma ülesandeid täitma, pidades silmas puude kompenseerimise võimalust.

Kandidaat peab vastama ka ühele järgmistest tingimustest:

• omama diplomit, mis tõendab vähemalt nelja-aastase koolituse läbimist pärast bakalaureusetunnistust (või vähemalt samaväärseks tunnistatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti), ning omama vähemalt seitsme (7)aastast erialast töökogemust, mis annab talle õiguse eelkõige kohtunikuna töötamiseks;
• olema kohtukantselei talituse direktor ja tõendama, et ta on selles korpuses tegelikult töötanud seitse (7) aastat;
• olema justiitsministeeriumi A-palgaastme ametnik ja olema selles ametis töötanud vähemalt seitse aastat.
• töötama või olema töötanud õigus- või kohtuvaldkonna reguleeritud või kaitstud ametinimetusega ametikohal ja omama vähemalt viieaastast tõendatavat kutsepraktikat.

Ajutiste kohtukaasistujate staatus

Kõrgema kohtute nõukoja koosseis, kelle pädevusse kuuluvad kohtunikud, esitab oma arvamuse justiitsministri esitatud kandidaatide kohta.

Ajutiste kohtukaasistujate suhtes, kes nimetatakse ametisse vabariigi presidendi dekreediga (décret), kohaldatakse kutseliste kohtunike ametiala reguleerivaid õigusnorme.

Ta nimetatakse ametisse viieks aastaks ja teda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada ning ta ei saa oma ametikohustusi täita pärast 75aastaseks saamist.

Lisaks kohtukohustuste täitmisele võivad nad jätkata tegelemist mõne kutsetegevusega, kui seda ei ole loetletud kandideerimisdokumentides esitatud kokkusobimatute tegevuste nimekirjas.

Ajutiste kohtukaasistujate väljaõpe

MTT läbib 10-päevase teoreetilise koolituse kohtute riiklikus koolis.

Kõrgema kohtunike nõukogu valikul kohaldatakse tema suhtes 40–80-päevast katseaega kuuekuulise ajavahemiku jooksul kohtus või 40-päevast kohtukoolitust, mille võib läbi viia väga erandlikel juhtudel või mille kestust võib kandidaadi töökogemust arvesse võttes lühendada.

Hüvitis ajutistele kohtunikele

Ajutiselt ametisse nimetatud kohtukaasistujatele makstakse tasu töötatud aja jooksul osutatud teenuste eest.

Vabade ametikohtade määr ühiku kohta on 111,02 eurot (võrreldes avaliku teenistuse indekspunkti väärtusega 1.8.2022) ja puhkusepäevade arv ei tohi ületada 300 eurot aastas.

Rahukohtunike poolt ajutiselt täidetud tööülesannete alusel makstavate puhkusemäärade jaotus on kindlaks määratud 28. juuni 2017. aasta määrusega, mida on muudetud.

MTT ei saa sõidukulusid oma perekonna kodu ja töökohtu vahel.

Kohtuülesandeid täitvad auadvokaat (AHFJ)

Krahvkonna kriminaalkohtute hindajaks võib nimetada auadvokatuure.

See võimalus on osa katsest, mis tehakse kolmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2023 20 maakonna kriminaalkohtu ringkonnas.

Auadvokaadiks saamise tingimused

Selle ülesande täitmiseks peab ta olema Prantsuse kodanik, alla 75aastane, tal peavad olema täielikud kodanikuõigused ja hea maine ning teda ei tohi karistusregistri bülletäänis nr 2 mainida. Tõend selle kohta, et ta on saanud advokatuuri nõukogu antud auadvokaadi ametinimetuse ega ole töötanud advokaadina vähemalt viis aastat selle apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kuhu ta on määratud.

Auadvokaat võib tegeleda kutsetegevusega paralleelselt hindaja kohustuste täitmisega, tingimusel et selline tegevus ei kahjusta ametikoha väärikust ja sõltumatust.

See ei või siiski:

• teha õigus- ja kohtu vaba elukutse mis tahes toimingut, millel on seadusandlik staatus või mille ametinimetus on kaitstud;
• olema sellise kutseala töötaja
• täita õigusemõistmise, vahekohtu, eksperditeadmiste, lepitamise või vahendamisega seotud ülesandeid selle apellatsioonikohtu pädevuses, mille juurde Te olete määratud.

Lisaks on õigusemõistmise ülesandeid täitva auadvokaadi ülesannete täitmine samuti kokkusobimatu järgmiste ülesannete täitmisega: Valitsuse, konstitutsiooninõukogu või kõrgema justiitsnõukogu liige; Riiginõukogu või kontrollikoja liige, halduskohtute kohtunik; Valitsuse või ministeeriumi peasekretär, keskvalitsuse direktor, prefektuuri organi liige (22. detsembri 2021. aasta alusseaduse (usalduse kohta kohtuasutuse vastu) artikkel 3 IV)

Kohtuülesandeid täitva auadvokaadi staatus

Kõrgema kohtute nõukoja koosseis, kelle pädevusse kuuluvad kohtunikud, esitab oma arvamuse justiitsministri esitatud kandidaatide kohta.

AHFJ nimetatakse Vabariigi Presidendi dekreediga katse ajaks, mille vanusepiir on 75 aastat.

Kohtuülesandeid täitva auadvokaadi koolitamine

Enne ametisse asumist korraldab AHFJ kohtunike riikliku kooli korraldatud kahepäevase kohustusliku koolituse.

Õigusemõistmise ülesandeid täitvale auadvokaadile makstav hüvitis

Talle makstakse kindlasummalist hüvitist puhkuse ajal. Puhkusetoetus on võrdne kolme ühikumääraga vaatajaskonna kohta.

Vabade ametikohtade määr ühiku kohta on 111,02 eurot (võrreldes avaliku teenistuse indekspunkti väärtusega 1.8.2022) ja puhkusepäevade arv ei tohi ületada 300 eurot aastas.

Õigusemõistmise ülesandeid täitvad aukohtunikud (MHFJ)

Õigusemõistmise ülesandeid täitev aukohtunik on kohtunik, kes on nõudnud oma pensioniõigusi ja soovib jätkata oma tegevust, andes oma kogemused ja teadmised justiitsministeeriumi käsutusse.

8. augusti 2016. aasta alusseadusega nr 2016–1090, mis käsitleb seaduslikke tagatisi, eetilisi kohustusi ning kohtunike ja kõrgema kohtute nõukoja töölevõtmist, lisati 22. detsembri 1958. aasta määruse nr 58–1270 kohtunike põhimääruse kohta artiklid 41–25 jj, mis näevad ette aukohtunike töölevõtmise kohtuniku ülesannete täitmiseks (MHFJ).

Funktsioonid

Vastavalt 22. detsembri 2021. aasta konstitutsioonilisele seadusele nr 2021–1729, mis käsitleb usaldust kohtuasutuse vastu, võib kohtuniku ametisse nimetada MHFJ-ks, kui kohtujuht on ametisse nimetatud:

• Hindaja roll kohtu- ja apellatsioonikohtute kollegiaalsetes koosseisudes (tsiviil- ja kriminaalmenetlused). Ta võib toimikud istungile tagasi saata;
• Kaitsevaidlusi lahendava kohtuniku roll;
• Politseikohtu kohtuniku ülesanded;
• Kriminaalõiguslike koosseisude kinnitamise eest vastutava kohtuniku ülesanded;
• teostada piiratud osa materiaalsetest volitustest, mida võib määrusega delegeerida kohalikele kodadele;
• Aseprokuröri ülesanded kohtutes või apellatsioonikohtute peaprokuröri asetäitja ülesanded.

Alates 1. jaanuarist 2019 võib apellatsioonikohtu esimene president nimetada^ta ametisse, kes vastutab selle vaidluse lahendamiseks spetsiaalselt määratud kohtute ja apellatsioonikohtute sotsiaalvaidlusi lahendava kolleegiumi töö eest.

Alates^{1. juunist 2019} võib apellatsioonikohtu esimene president määrata ta ka kohtuistungil hindajaks, aga ka kriminaalkohtusse katse raames kuni 2022. aastani.

MHFJ ametit võivad taotleda kõik alla 72-aastased rahukohtunikud.

HFJ-de värbamine toimub kahel korral aastas.

Kohtujuhatajad vaatavad asja läbi ja vestlevad kandidaadiga. Seejärel saadavad nad oma põhjendatud aruande õigusteenistuse direktoraadile.

Õigusteenuste direktoraat – kohtusüsteemi inimressursside alldirektoraat – vaatab taotluse uuesti läbi enne ametisse nimetamise ettepaneku edastamist kõrgemale justiitsnõukogule arvamuse saamiseks.

Pärast pooldava või heakskiidetud arvamuse saamist nimetatakse MFHJ vabariigi presidendi dekreediga. Ametiaega kuni viis aastat ei saa pikendada ja see lõpeb igal juhul aukohtuniku 72. aastapäevale eelneval päeval.

Ametiaeg võib lõppeda ka aukohtuniku taotlusel (tagasisaatmine) või kui talle on määratud karistus (seaduse artiklid 41–30).

Kohtuväliseid aukohtunikke (MHFNJ)

8. augusti 2016. aasta alusseadusega nr 2016–1090 kohtunike seadusjärgsete tagatiste, eetiliste kohustuste ja kohtunike töölevõtmise kohta ning kõrgema kohtute nõukojaga loodi 22. detsembri 1958. aasta määruse nr 58–1270 kohtunike staatuse, kohtuülesannete täitmise korraldamise ja aukohtunike kohtuvälise tegevuse kohta artiklid 41–25 jj.

22. detsembri 958. aasta määruse artiklis 41–32 on ette nähtud aukohtuniku võimalus osaleda kohtuvälises haldustegevuses või abistada otsuse tegemisel.

Eesmärk on alati võimaldada pensionile jäänud aukohtunikel, kes soovivad jätkata kohtuasutuse teenistust, seda teha, võimaldades neil kasutada oma oskusteavet ja kogemusi õigusemõistmise teenistuses, täita haldusülesandeid või abistada otsuste tegemisel.

Asjaomased isikud on kohtusüsteemi rahukohtunikud eespool nimetatud määruse artikli¹ tähenduses, kes on pensionile jäänud ja kes on alla 75-aastased, kellel on õigus auametis töötamisele ja kes soovivad jätkata kohtuteenistuses töötamist.

Nende ülesanded võivad olla seotud üksnes haldustegevusega või otsuste tegemise abistamisega.

Peakorteris võivad missioonid hõlmata järgmist:

• toimikute analüüsimine ja sünteesimine, kohtupraktika uurimine ja õigusuuringute tegemine;
• abistamine keerukate tsiviilasjade ettevalmistamise järelmeetmetes;
• koordineerivate kohtunike või osakonnajuhataja abistamine,
• kohtuekspertide taotluste läbivaatamise ettevalmistamine,
• talituste ümberkorraldamine, kohtujuhtide abistamine kohtuvälistes ülesannetes, teabevahetus- või koordineerimistegevuses osalemine;
• koolitada uusi kohtunikke kohtu korraldatud koolituskursuste raames.

Prokuratuuris võivad ülesanded olla järgmised:

• õigusliku järelevalve tagamine kriminaalõiguses ja kriminaalmenetluses
• prokuratuuri tegevuse statistiline järelevalve
• osalege kohtujuhi kehtestatud kriminaalpoliitika korraldamises;
• analüütiliste lehtede koostamine kurjategijate või väärteofailide kohta (protokollide kokkuvõte);
• abistab prokuratuuri, kes vastutab prokuratuuri esindajate eest;
• kaaskuulamise ettevalmistamine.

Kohtuvälist tegevust teostav aukohtunik ei saa otseselt osaleda menetluse reaalajas menetlemises.

Töövaidluskomisjonide liikmed

Töökohtud, mis asutati 1806. aastal, on esimese astme kohtud, mis on spetsialiseerunud töötajate või praktikantide ja tööandjate vaheliste töölepingutega seotud individuaalsete vaidluste lahendamisele. Töövaidluskomisjonide liikmed (kohtunikud) on pärit tööstus- ja kaubandusringkondadest.

Töövaidluskomisjonide süsteem põhineb arusaamal, et kuna töösuhted on olemuslikult spetsiifilised ja keerukad, peab neid uurima kohtunik, kellel on selliste töösuhetega kogemusi kas töötaja või tööandjana.

Töövaidluskomisjonid hõlmavad seega alati võrdsel arvul töötajate ja tööandjate esindajaid (ühiskomisjonid). Töövaidluskomisjoni liikmed on jagatud kahte kolleegiumi (töötajad ja tööandjad) ja viide eriharusse (tööstus, kaubandus, põllumajandus, mitmesugused tegevused ja juhtimine).

Prud’homale’i institutsioonil on 211 maakonna volikogu (Prantsusmaal 203, vähemalt üks departemangus ja 8 ülemeredepartemangudes ja -kogukondades, sealhulgas Mamoudzou CPH 1. jaanuaril 2022 loodud Mamoudzou CPH) alusel 14512 kohalikku nõustamiskohta meestele. Tribunal loeb ja menetleb aastas ligikaudu 100000 juhtumit.

Nende esmane ülesanne on poolte lepitamine ja kui see ei õnnestu, siis nendevaheliste vaidluste lahendamine.

1.^jaanuaril 2023:

12960 meesnõunikku ametis: 6404 naist ja 6556 meest

6785 palgatöötajast meeste nõustaja

6175 meessoost tööandjate nõustajat

Liikmete ametisse nimetamine

Alates 31. märtsi 2016. aasta korraldusest ja 11. oktoobri 2016. aasta dekreedist tulenevast reformist on Prud’hommes’i nõustajad ametisse nimetatud ametiühingute ja kutseorganisatsioonide ettepanekul, sõltuvalt ametiühingu suurusest ja tööandja sihtrühmast, neljaks aastaks.

See määramisprotsess koosneb kahest etapist:

– Kohtade jaotus ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide vahel iga nelja aasta tagant. Selle etapi eest vastutavad ühiselt tööministeerium ja justiitsministeerium.

– Justiitsministeerium esitab ja kontrollib taotlusi inimese konservatiivse nõustaja ametikohale, mille tulemus on aukohtunike ametisse nimetamine.

See etapp kulmineerub dekreedi avaldamisega, millega nimetatakse kaks ministrit ettevaatlike meesnõunike ametikohtadele.

Õigusteenuste direktoraat nimetab täiendavalt ametisse (üks kuni kaks korda aastas), et täita vabad kohad ja asendada ametist lahkuvad nõustajad.

Nende väljaõpe

6. augusti 2015. aasta seadusega majanduskasvu, tegevuse ja võrdsete majanduslike võimaluste kohta kehtestati kohustus pakkuda meessoost nõustajatele algkoolitust. Koolitus jaguneb nüüd järgmiselt:

– Esimene viiepäevane koolitus, mida rahastab justiitsministeerium. Seda viib läbi N.M. ja see on jagatud kahte etappi: 3 päeva kaugõpet, millele järgneb kaks järjestikust päeva kontaktkoolitust rühma kohta.

Selline koolitus on kohustuslik, vastasel juhul loetakse liikmed tagasiastunuks liikmetele, kes ei ole kunagi oma mandaati täitnud. Selle tähtaeg on 15 kuud. Alates selle loomisest on peaaegu 10000 nõustaja suhtes kohaldatud uut esmase koolituse nõuet ja vähem kui 2 % uutest nõustajatest ei täida seda kohustust ning apellatsioonikohtu esimene president loeb nad tagasiastunuks, keda on eelnevalt teavitanud õigusteenuste direktoraat.

Kuuenädalane pidevkoolitus ametiaja kohta. See ei ole kohustuslik, kuid seda pakuvad praegu töö peadirektoraadi akrediteeritud ja rahastatud ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ühendused ning tööhõiveasutused. 6. mai 2021. aasta dekreedis nr 2021–562 on sätestatud, et nõustajad võivad alustada täiendusõpet isegi juhul, kui nad ei ole veel alusõpet alustanud.

Nende eetika ja distsipliin

Selleks et tugevdada meessoost ettevaatlike nõustajate sõltumatust, erapooletust ja usaldusväärsust, reformiti 6. augusti 2015. aasta seadusega meessoost ettevaatlike nõustajate suhtes kohaldatavaid kutse-eetika eeskirju ja distsipliine ning kehtestati CPH eetilised kohustused, mis muudeti kutse-eetika juhendiks, mis töötati välja Conseil supérieur de la prud’homie (Conseil supérieur de la prud’homie) raames ja mis avaldati 7. augustil 2018 pärast seda, kui Conseil supérieur de la prud’homie (Conseil supérieur de la prud’homie) selle vastu võttis.

Pärast 6. augusti 2015. aasta seadust reformiti 28. detsembri 2016. aasta dekreediga ettevaatlike meessoost nõustajate suhtes kohaldatavat distsiplinaarmenetlust. Loodud on Prud Men Advisers’i riiklik distsiplinaarkomisjon (CNDCPH).

Nende staatus

Kutsenõustajate suhtes kohaldatakse 30. detsembri 2015. aasta dekreeti nr 2015–1869, mis käsitleb avaliku teenistuse ülesannete täitmisel aeg-ajalt osalevate isikute liitumist üldise sotsiaalkindlustussüsteemiga. Nad saavad oma ülesannete täitmise eest hüvitist.

Lisaks on aktiivses töösuhtes olevatel töötavatel nõustajatel töötaja staatus, mis keelab nende töölepingu ülesütlemise ilma tööinspektsiooni eelneva loata ning annab loa töölt eemalviibimiseks tööajal.

Sellist eemalviibimist loetakse tegelikuks tööajaks, mille eest tasub tööandja ja mis on kaetud sotsiaalkindlustusega. Tööajal, mis kulub töötamisele töövaidluskomisjonis, ei vähene palk ega hüvitised. Riik hüvitab tööandjale töötasu.

Tööandjate esindajatest ja töötajatest komisjoniliikmed, kes ei kuulu eespool nimetatud kategooriasse (tööotsijad, pensionärid, väljaspool oma tööaega kohtus töötavad liikmed), tasustatakse nende töötamisperioodide eest dekreedis (décret) sätestatud määra alusel.

Samuti võidakse hüvitada nende reisikulud.

Kaubanduskohtute kohtunikud

Esimese tasandi kaubandusõigus koosneb 134st Prantsusmaa emamaa kaubanduskohtust, välja arvatud Alsace-Moselle’i (kus menetlus kuulub erandina kohaliku õiguse alusel kohtukolleegiumi pädevusse, kusjuures mitu seitsmest kohtust, mille kaubanduskojad asuvad Colmari ja Metzi apellatsioonikohtu tööpiirkonnas) ja üheksast segakaubanduskohtust ülemereterritooriumidel.

Kaubanduskohtute pädevuses on:

• kaubandusettevõtjate, käsitööliste, krediidiasutuste ja finantseerimisettevõtete vahelisi või nendevahelisi kohustusi käsitlevad vaidlused;
• äriühingutega seotud nõuded;
• need, mis puudutavad kõikide isikute vahelist kaubandustegevust.

Kaubanduskohtud koosnevad kodanikuühiskonna kohtunikest, kelle valivad nende kolleegid, ning registrist, mille koostab kaubanduskohtu ametnik koos avaliku ja ministriametiga.

Nende kohtute kohtunikud, keda nimetatakse ka konsulaarkohtunikeks, on äri- ja äriregistrisse kantud ettevõtjad või äriühingute esindajad ning äriregistrisse kantud käsitöölised. Nad on pärit kõigist tegevusvaldkondadest, olenemata ettevõtte suurusest (isiklikud ettevõtted, väga väikesed ettevõtted, VKEd või grupid).

Kaubanduskohtu liikmed täidavad oma ülesandeid vabatahtlikkuse alusel.

1.^jaanuaril 2023 oli 3513 kohast ametis 3343 konsulaarkohtunikku.

Nende valimine

22. mai 2019. aasta seadusega PACTE nr 2019–486 reformiti kaubanduskohtu kohtunike valimist.

Sellega rakendati 18. novembri 2016. aasta seaduse õigusemõistmise ajakohastamise kohta 21. sajandil artiklit 94, mis nägi ette oskustööliste integreerimise konsulaarkohtunike valimiskolleegiumi. Rakendusmäärus selle rakendamise kohta avaldati 12. veebruaril 2021 (11. veebruari 2021. aasta dekreet nr 2021–144).

Valimiste reformi täiendati 11. oktoobri 2021. aasta seadusega nr 2021–1317 ja 31. oktoobri 2022. aasta seadusega nr 2022–1348, eelkõige taastades juhtide sõltumatu valimisõiguse.

Alates 1. jaanuarist 2022, mis on 22. mai 2019. aasta ettevõtete kasvu ja ümberkujundamise seaduse (PACTE) konsulaarkohtunikke käsitlevate sätete jõustumise kuupäev, on kaubanduskohtute kohtunikud valitud kolleegiumi poolt, mis koosneb kohtunikest ja endistest konsulaarkohtunikest ning valitud kaubandus- ja tööstuskodade ning kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate kaubandus- ja käsitöökodade liikmetest (äriseadustiku artikkel L.723–1).

Valimiskolleegiumi koosseis otsustatakse kaubandus-tööstuskoja ning käsitöö- ja käsitöökoja liikmete valimisele järgneva aasta kahe esimese kuu jooksul ning seda ajakohastatakse hiljemalt iga aasta 15. juuliks.

Iga-aastased valimised toimuvad igal aastal oktoobri esimesel poolel kõigis kohtutes, kus on täidetavaid kohti.

Valimiste eest vastutavad parlamendikantseleiga seotud prefektuurid. Selleks koostab õigusteenuste direktoraat praktilise juhendi ja saadab selle neile igal aastal;

Nende volituste täitmine

Samas kohtus on vahistamismääruste arv piiratud viiega ja vanusepiiriks kehtestatud 75 aastat.

Kaubanduskohtu kohtuniku esimene ametiaeg on kaks aastat (äriseadustiku L. 722–6). Järgmine ametiaeg on neli aastat samas kohtus või mis tahes muus kaubanduskohtus (äriseadustiku artikkel 722–6). Seda tingimust hinnatakse valimispäeval.

Vastavalt äriseadustiku muudetud artiklile R. 722–7 algab konsulaarkohtunike ametiaeg nende valimisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb nende õigusjärglase valimisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.

Nad annavad vande ja alluvad samale käitumisjuhendile kui kutselised kohtunikud.

Kaubanduskohtute kohtunikud on esindatud riiklikus kaubanduskohtute nõukogus, mille sekretariaadi tagab õigusteenuste direktoraat.

Nende alg- ja täiendusõpe

Alates 1. novembrist 2018 on uutele valitud kohtunikele kohustuslik kaheksapäevane algkoolitus, mis tuleb läbida 20 kuu jooksul pärast valimisi, vastasel juhul loetakse nad tagasiastunuks.

Kollegiaalsete koolituskursuste hindajad, kes on pädevad lahendama sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga seotud vaidlusi

Kohtute korralduse seadustikus on sätestatud kohtukorralduse seadustiku artiklites L.218–1 ja L. 311–16 osutatud kohtukoosseisudesse määratud hindajate osalemine.

Sotsiaalkeskuste hindajad täidavad oma ülesandeid 18. novembri 2016. aasta seadusega nr 2016–1547 loodud kohtukollegiaalses koosseisus, mis on nüüd pädev lahendama vaidlusi, mida seni on menetlenud sotsiaalkindlustuskohtud (TASS), töövõimetusega seotud vaidlusi lahendavad kohtud (TCI) ja osa departemangude sotsiaalabikomisjonidest (CDAS). Kutselise kohtuniku kõrval on kaks hindajat, kellest üks esindab töötajaid ning teine tööandjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Sotsiaalkeskuste hindajad lahendavad seega sotsiaalkindlustusvaidlusi ja osa sotsiaalabi saamisega seotud vaidlustest.

Kohtunike kogu liikmed osalevad istungitel ja aruteludel. Teiselt poolt ei koosta nad otsuseid.

Need hindajad nimetab kolmeks aastaks ametisse apellatsioonikohtu esimene president pärast kohtukohtu esimehega konsulteerimist nimekirjast, mille haldusasutus on koostanud iga kohtu pädevuse piires asjaomaste kõige representatiivsemate kutseorganisatsioonide ettepanekul.

1. jaanuari 2023. aasta seisuga on kindlaks määratud 3013 hindajat.

18. novembri 2016. aasta seadus nr 2016–1547 õigusemõistmise ajakohastamise kohta 21. sajandil kohustab äsja ametisse nimetatud kohtuasutuste sotsiaalkeskuste hindajaid ja Cour d’appel d’Amiens’i (Amiens’i apellatsioonikohus, Amiens) kohtunike kolleegiumi, kes on pädev lahendama tööõnnetuste eest vastutusele võtmisega seotud vaidlusi, osalema Ecole Nationale de la Magistrature’i (riiklik kohtunike kool) korraldataval ühepäevasel koolitusel. Hindaja, kes ei ole kunagi täitnud mandaati, võib osaleda ainult juhul, kui ta tõendab, et ta on läbinud kohustusliku algkoolituse.

Hindajad saavad kohtukorralduse seadustiku artikli R. 218–1 kohaselt kuulmishüvitist ja hüvitist töötasu või sissetuleku kaotuse eest.

Enne kui hindajad saavad istuda, annavad nad vande. Nende suhtes kohaldatakse kohtute korralduse seadustiku artiklit L. 218–5, milles on sätestatud, et „hindajad täidavad oma ülesandeid täiesti sõltumatult, erapooletult, väärikalt ja ausalt ning käituvad viisil, mis välistab igasuguse põhjendatud kahtluse selles suhtes. Eelkõige hoiduvad nad igasugusest avalikust tegevusest või käitumisest, mis on vastuolus nende kohustustega. Nende suhtes kehtib menetluse saladuse hoidmise kohustus.“

Taotluse võib tagasi lükata tsiviilkohtumenetluse seadustiku 1. raamatu X jaotise II peatükis (artikkel R. 218–10) sätestatud tingimustel.

Alaealiste kohtute kaasistujad

Kohtute korralduse seadustikus on sätestatud, et lastekohtute eesistujaks on kohtusüsteemi kohtunik, keda abistavad mittekutselised hindajad. Kohtu hindajate arv on proportsionaalne laste kohtunike arvuga, kusjuures kummalgi on kaks täishistajat ja neli asendushistajat.

Kandidaadid peavad olema vähemalt 30aastased Prantsusmaa kodanikud ning neil peab olema mis tahes rollis eriline huvi noortega seotud küsimuste vastu.

Kohtu president koostab nimekirja isikutest, kes soovivad saada hindajaks ja kes on väljendanud huvi lapsepõlve ja nende volitustega seotud küsimuste vastu. Iga kandidaadi kohta küsitakse valdkonna pädevate isikute (kohtu koordineeriv kohtunik, lastekohtunik, lastekaitsenõunik jne) arvamust. Seejärel edastab kohtujuht nimekirja pitseri valdajale, kes nimetab nad ametisse neljaks aastaks.

Lastekohtute kaasistujad saavad kohtuistungi iga päeva eest hüvitist, mille suurus on kindlaks määratud kohtute korralduse seadustikus.

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlevate kohtute kaasistujad

Apellatsioonikohtu esimene president nimetab nad ametisse kuueks aastaks pärast ühiskohtu esimehega konsulteerimist nimekirjast, mille on koostanud prefekt iga ühiskohtu pädevuses kõige representatiivsemate kutseorganisatsioonide või vajaduse korral maaomanike organisatsioonide ettepaneku põhjal.

Nende hulka kuuluvad üürileandjad, kes ei ole samuti üürnikud, ja üürnikud, kes ei ole samuti üürileandjad, jagades need vajaduse korral ühiskohtu kaheks osaks; üks hõlmab üürilepingute alusel üürileandjaid ja üürnikke ning osanikulepingu alusel üürileandjaid ja üürnikke.

Kandidaadid peavad olema vähemalt 26aastased Prantsusmaa kodanikud, neilt ei tohi olla võetud tsiviil-, kodaniku- või ametialaseid õigusi ning neil peab olema vähemalt viieaastane kogemus rendileandja või rentnikuna kas põllumajandusmaa rendilepingu või siis loonusrendilepingu raames.

Rahukohtuniku ümbruskonna meeskond

Kohtusekretärid

18. novembri 2016. aasta seaduse nr 2016–1547 (õiguse ajakohastamise kohta^XXI sajandil) artikkel 24, millega lisati kohtukorralduse seadustiku (COJ) 1.^raamatu II jaotisesse IIIa peatükk, mis käsitleb juristide abistamist.

See on uus kohtute töötajate kategooria. Kohtu- ja apellatsioonikohtute ning kassatsioonikohtu kohtunike ametisse nimetatud kohtunikud aitavad kaasa kohtunike ettevalmistustööle.

Nende staatus

See seadus, millega loodi COJ artikkel L.123–4, on ette nähtud ja seda rakendatakse 28. novembri 2017. aasta dekreediga nr 2017–1618, mille eesmärk on täpsustada eespool viidatud artikli L.123–4 kohaldamise korda.

Õigusassistent on A-kategooria lepinguline töötaja, kellel peab olema töölevõtmise ajal kõrge õiguslik kvalifikatsioon: omama kas üheaastast töökogemust (enne 22. detsembri 2021. aasta seadust nr 2021–1729, mis käsitleb usaldust kohtuasutuse vastu, oli nõutav töökogemus kaks aastat), tingimusel et tal on pärast bakalaureusetunnistust vähemalt viieaastane kõrgharidust tõendav diplom; või ilma töökogemuseta, kui neil on doktorikraad õigusteaduses. Enne ametisse asumist annavad nad vande.

Euroopa Liidu Teataja artikliga L. 123–4 nähakse ette nende töölevõtmine kolmeks aastaks, mida võib ühe korra pikendada.

Lisaks, niipea kui neil on õigus kolmele teenistusaastale, on neil 8. augusti 2016. aasta konstitutsioonilise seaduse nr 2016–1090 (kohtute põhimääruse reformi kohta) artikli 5 alusel õigus taotleda nende integreerimist kohtusüsteemi.

Nende kohustused

Õigusassistendid aitavad oma eksperditeadmiste kaudu analüüsida kohtunike poolt neile kriminaal- ja tsiviilasjades esitatud tehnilisi või keerulisi toimikuid. Seega võimaldavad need viimasel ümber keskenduda oma büroole: otsuste tegemine ja menetluse juhtimine. Selleks on advokaadiabid kohustatud hoidma ametisaladust ja neil võib olla juurdepääs menetlustoimikutele, et täita neile usaldatud ülesandeid.

Nende erialane töökogemus õigusvaldkonnas on hea õigusemõistmise seisukohast väga oluline, kas advokaadina või advokaadina.

Alates 1. jaanuarist 2023 haldab kohtusüsteemi inimressursside alldirektoraat 935 õigusassistenti.

Kohtusekretärid

Kohtusekretärid (greffiers) on kohtumenetluse spetsialistid, kes abistavad kohtunikke kohtudokumentide koostamisel ja vastutavad kohtu toimingute tõestamise eest, kui seadus seda nõuab.

Kohtusekretär teeb kohtunikuga tihedat koostööd, aidates tal kohtuasju ette valmistada ja menetleda ning viies läbi õigusalast uurimistööd. Nad koostavad vastavalt kohtunike juhistele otsuste ja süüdistusaktide kavandeid. Kohtusekretäride ülesannete hulka võib kuuluda kodanike vastuvõtmine ning juhendamine ja nõustamine kohtuformaalsuste või -menetluslike nõuete täitmisel. Neile võib määrata ka erialase koolitusega seotud ülesandeid.

Enamikku kohtusekretäri ülesandeid täidetakse kohtute eri ametites. Olenevalt kohtu ja selle korralduse tähtsusest võivad kohtusekretärid täita keskastme juhtide ülesandeid, eelkõige osakonnajuhatajana, menetlusosaliste ühtse vastuvõtuteenistuse juhina või isegi kohtukantselei juhataja asetäitjana.

1. jaanuaril 2023 haldas justiitsministeeriumi kohturegistrite personaliosakond 11978 töötajat, kellest 10416 olid määratud kohtutesse.

Advokaadid

Advokaadid (avocats) osalevad kohtu tegevuses sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Advokaadi staatus tuleneb peamiselt 31. detsembri 1971. aasta seadusest nr 71–1130, millega reformiti teatavaid kohtu- ja õigusalasid, ning 27. novembri 1991. aasta dekreedist nr 91–1197 advokaadi kutseala korraldamise kohta.

Advokaatidel on igapäevategevuses kaks ülesannet: ühelt poolt klientide abistamine ja esindamine kohtus (kohtufunktsioon) ning teiselt poolt õigusnõustamine ja juriidiliste dokumentide koostamine (õigusfunktsioon).

Vastavalt 31. detsembri 1971. aasta seaduse artikli 4 lõikele 1 said advokaadid peaaegu monopoolset seisundit poolte abistamise ja esindamise, postitamise ja teavitamise valdkonnas kohtutes ja kohtu- või distsiplinaarorganites. Samuti võivad nad tegeleda konkureeriva tegevusega, näiteks kinnisvaratehingute usaldusisik või kindlustusvahendajad.

Advokaatidel ei ole ühendust riiklikul tasandil, kuna advokaadid soovivad, et kõik advokatuurid oleksid õiglaselt esindatud. Advokaadid kuuluvad 165 suurlinna ja ülemere advokatuuri, mis on asutatud kohtutes, kusjuures iga advokatuuri juhib president ja seda haldab advokatuurinõukogu. Viimase ülesanne on käsitleda kõiki kutsealal tegutsemisega seotud küsimusi ning tagada advokaatide kohustuste täitmine ja nende õiguste kaitse.

Riiklik advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CNB) on avalikku huvi pakkuv asutus, millel on juriidilise isiku staatus ja kelle ülesanne on esindada advokaadi kutseala riigiasutustes, tagades kutseala eeskirjade ja tavade ühtlustamise ja ühtlustamise.

CNB-l on veebisait, mis võimaldab igaühele tasuta juurdepääsu kutseala korraldust ja sellega seotud aktuaalseid küsimusi käsitlevale teabele ning kõikide Prantsuse advokatuurides registreeritud advokaatide kataloogile. Enamikul suurematest baaridest on oma veebisaidid, mis on tasuta ja kõigile juurdepääsetavad; nende aadressid on esitatud CNB veebisaidil olevas advokatuuride kataloogis.

Tšehhi Riigipank annab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud normatiivsete otsustega välja siseriikliku kodukorra, mis on advokaatidele vahetult kohaldatav.

Advokaadid kõrgeimates haldus- ja kohtutes (Conseil d’Etat and Cour de cassation)

Juristid Prantsusmaa kahes kõrgeimas kohtus – riiginõukogus ja kassatsioonikohtus – moodustavad eraldi kutseala: nad on justiitsministri määrusega ametisse nimetatud kohtuametnikud. Neil on monopol esindamisel kõrgeimates kohtutes, kus see on kohustuslik. Nende staatus tuleneb peamiselt 10. septembri 1817. aasta määrusest, millega loodi riiginõukogu ja kassatsioonikohtu advokatuur, ning 28. oktoobri 1991. aasta dekreedist nr 91–1125 sellel kutsealal tegutsemise tingimuste kohta.

Kõrgeimate kohtute juristid moodustavad eraldi advokatuuri või määruse, mida juhib president, keda abistab 14-liikmeline advokatuur. See tavaorgan vastutab kutseala esindamise eest.

Üksikasjalikum teave on esitatud riiginõukogu ja kassatsioonikohtu advokaatide ühingu veebisaidil.

Notarid

Organisatsioon

Notar (notaire) on justiitsministri määrusega (arrêté) nimetatud riigiametnik. Nad on siiski vabad elukutsed. Nende staatus tuleneb peamiselt 25 Ventôse An XI seadusest, 2. novembri 1945. aasta määrusest nr 45–2590 ja 19. detsembri 1945. aasta määrusest nr 45–0117 notarite korralduse kohta, 5. juuli 1973. aasta dekreedist nr 73–609 kutseõppe ja notarite töölevõtmise tingimuste kohta ning 8. märtsi 1978. aasta dekreedist nr 78–262, millega määratakse kindlaks notarite tariifid.

Kutseala esindavad:

• notarite kojad osakonna tasandil,
• apellatsioonikohtute tasandi notarite volikogud,
• kõrge notarite nõukogu (CSN) riiklikul tasandil.

Erandina kutseala organisatsioonilisest struktuurist võib departemangudevahelisi kodasid moodustada dekreediga, mis hõlmab mitut osakonda või notarite piirkondadevahelist nõukogu, mis kuuluvad mitme apellatsioonikohtu pädevusse. Notarite ülemnõukogu on ainus organ, kellel on õigus esindada kutseala tervikuna riigiasutustes. Notariaalse institutsiooni nurgakivina määrab ta kindlaks kutseala üldise poliitika, aitab kaasa notarite arengule ja osutab notaritele kogukonnateenuseid.

Suhetes riigiasutustega annab ta oma panuse õiguslike arengute arutellu ning esitab oma arvamuse seaduseelnõude või ettevalmistamisel olevate tekstide kohta. Ta teeb tööd õiguse hindamiseks. Notarite ülemkogul on vabalt ligipääsetav veebisait, millel on esitatud kutseala põhimõtted ning mis sisaldab departemangude ja regioonide notarite ning neid ühendavate kodade ja nõukogude nimekirja.

Roll ja ülesanded

Notarid on ametiisikud ja ametiisikud.

• Avaliku võimu kandjana on notari ülesanne tagada koostatud dokumentide ehtsus ja säilitada neid. Dokumendi tõestamine annab talle suure õiguskindluse, mille tunnused on kindel kuupäev, tõendusjõud ja täidetavus. Ametlik dokument on täielikult autentne selle kuupäeva ja sisu poolest notari märgitud ja kindlaks määratud küsimustes ning on seadusest tulenevalt täitmisele pööratav samamoodi nagu kohtuotsus.

• Notarid kui ametiisikud täidavad riigi poolt määratud ametiülesandeid ja neil on oma ülesannete täitmiseks monopol, mis on avaliku teenuse osutamise ülesanne. Notarilt saadud dokumentide autentsus, mis tuleneb talle riigi poolt antud avaliku võimu volitusest.

Notarite ülesannete hulgas on mõned tegevused, mida nad teostavad monopoli vormis (lepingud, mille suhtes kohaldatakse maa reklaamimist, jagamist, autentset testamenti jne), teised tegutsevad monopolina või konkureerides teiste õigus- või kinnisvaraspetsialistidega (läbirääkimised, hindamine ja kinnisvara haldamine, õigusnõustamine jne).

Muud õigustöötajad

Õigusküsimuste volinikud

Õigusküsimuste voliniku kutseala tekkis 1. juulil 2022 kohtutäituri ja enampakkumise korraldaja kutsealade ühendamisest. See loodi 6. augusti 2015. aasta seadusega nr 2015–990 majanduskasvu, tegevuse ja võrdsete majanduslike võimaluste kohta. Alates 1. juulist²⁰²⁶ lõpetavad kohtutäiturid ja enampakkumise korraldajad, kes ei ole läbinud õigusküsimuste voliniku ametinimetuse saamiseks nõutavat erikoolitust, oma tegevuse.

Õigusvoliniku staatust reguleerib 2. juuni 2016. aasta määrus nr 2016–728. Õigusküsimuste volinik tegutseb liberaalselt reguleeritud kutsealal ning tal on avaliku ja ministeeriumi ametniku staatus niipea, kui justiitsminister Seals Guard on ametisse nimetanud. Sellel ametikohal võib ta kasutada:

• monopoolne tegevus: see tähendab kohtuotsuste ja täitmisele pööratavate dokumentide või dokumentide sundtäitmist, seadusega või kohtumäärusega ette nähtud materiaalse või immateriaalse vallasvara inventarinimestike, kohtukutsete ja avalike enampakkumiste tegemist, dokumentide kättetoimetamist ja ekspluateerimist, seadustes ja määrustes ette nähtud teadete esitamist, kui kättetoimetamisviisi ei ole täpsustatud, kaitsemeetmete rakendamist pärast pärandi avanemist, kohtuistungite teenuste osutamist kohtus;

• konkurentsipõhine tegevus: see tähendab kõigi nõuete rahumeelset või kohtulikku sissenõudmist, kui need esitatakse kohtu poolt või üksikisikute taotlusel, puhtsisuliste järelduste tegemiseks või pankrotihalduriks nimetamiseks teatavates pankrotimenetlustes;

• kõrvaltegevused, näiteks pärandi hooldaja, kindlustusagent või kohtu määratud vahendaja või kokkuleppe alusel;
• õigusküsimuste volinik võib teatavatel tingimustel tegeleda vabatahtliku müügiga.

Õigusküsimuste volinikuna töötamiseks peab spetsialist vastama teatavatele tingimustele, nagu kodakondsus (Prantsusmaa või Euroopa), hea maine ja kvalifikatsioon (magistrikraad õigusteaduses, eksam, praktika ja sobivustest).

Üldtingimustele vastav spetsialist nimetatakse justiitsministri Seal Guardi määrusega õigusküsimuste volinikuks.

Õigusküsimuste volinik võib tegutseda oma kutsealal kas individuaalselt või juriidilise isikuna, välja arvatud õiguslikud vormid, mis annavad nende elukaaslastele kaupleja staatuse.

Kutseala korraldus on üles ehitatud kahele tasandile:

• riiklikul tasandil esindab seda ametit avaliku sektori asutustes riiklik kohtuvolinike koda. Sellel on tasuta veebisait, mis kirjeldab kutseala põhiomadusi ja sisaldab praktiseerivate spetsialistide kataloogi.
• iga apellatsioonikohtu tööpiirkonnas piirkondlik koda. Ta esindab kõiki valdkonna õigusvolinikke ning tagab nende ühised õigused ja huvid. Võib moodustada piirkondadevahelisi kodasid, mis tegutsevad rohkem kui ühe apellatsioonikohtu tööpiirkonnas.

Muud kohtuametnikud

Kaubanduskohtute ametnikud

Erinevalt teistest ametnikest ametnikest on kaubanduskohtute ametnikud avalik-õiguslikud ja ministeeriumide ametnikud. Nende staatus on määratletud äriseadustikus (artiklid L.741–1 jj ning R.741–1 jj).

Kaubanduskohtu sekretär täidab kõiki tavaliselt kohtu kantseleile määratud ülesandeid. Ta abistab kohtunikke kohtuistungil ja kõikidel seadusega ette nähtud juhtudel, abistab kaubanduskohtu esimeest kõigis tema haldusülesannetes. Ta koostab ja vormistab kohtuotsuseid, peab protokolle, väljastab saateid ja koopiaid, koostab kohtuametnikke ja võtab vastu avalikkust.

Samuti tagatakse sellega äriseadustiku artiklis L. 123–1 ette nähtud ettevõtjate eluks vajalike registrite, sealhulgas äriregistri ja äriühingute registri pidamine. Talle esitatud õigusaktid ja deklaratsioonid vaadatakse põhjalikult läbi. See tagab registris sisalduva teabe kõrge usaldusväärsuse ja seega Kbisi väljavõtete usaldusväärsuse, mille kohtusekretär väljastab igale isikule, kes seda taotleb.

Kaubanduskohtu kohtusekretär täidab ka ulatuslikumaid seadusjärgseid teavitamisülesandeid. Majandushuviühingu veebiportaali Infogreffe eesmärk on tagada, et need missioonid on kasutajale täielikult nähtavad ja juurdepääsetavad.

Kaubanduskohtute ametnike kollektiivsete huvide kaitsmise eest vastutab riiklik kaubanduskohtute kohtusekretäride nõukogu (CNGTC), millel on juriidilise isiku staatus ja mis esindab ametit riigiasutustes. Seega vastutab ta nelja peamise ülesande täitmise eest: kutseala esindajate esindamine, avalikkuse ja kutseala teavitamine, ametnike ja kantseleitöötajate koolitamine, järelevalve ja distsipliin. Kogu vajaliku teabe leiab kaubanduskohtute kantseleiametnike riikliku nõukogu veebisaidilt.

Kaubanduskohtute ametnikud   (366 Kb) 

Kaubanduskohtute ametnikud, kellel on tööleping   (366 Kb) 

Õigusnõustajad/ettevõtete juristid

Õigusnõustaja kutseala liideti advokaadi kutsealaga 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90–1259.

Advokaatide (juristide) suhtes, kes ei tegutse sõltumatute juristidena (advokaadid), vaid kes töötavad ettevõttesiseselt, ei kohaldata ühtegi kutsealast eriregulatsiooni. Nad tegutsevad kooskõlas 31. detsembri 1971. aasta seaduse nr 71–1130 artikliga 58.