Õigusvaldkonna ametid

il-Kroazja

Il-kontenut ipprovdut minn
il-Kroazja

Kohtuasutuste töötajad

Kohtusüsteemi liikmed on kohtuametnikud, avalikud teenistujad ja töötajad.

Kohtunikud

Kohtunikud on alalised kohtunikud. Kohtunikuks nimetatav isik peab olema Horvaatia kodanik.

Munitsipaal-, kaubandus- ja halduskohtute kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud riikliku kohtunike kooli või kes juba täidab kohtunikuametit.

Maakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtuametnikuna vähemalt 10 aastat.

Isiku, kes on töötanud kohtuametnikuna vähemalt 12 aastat, võib nimetada Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteokohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu ja Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu kohtunikuks.

Isiku, kes on töötanud vähemalt 15 aastat Horvaatia Vabariigi Ülemkohtu kohtunikuna, võib nimetada juristiks, notariks, ülikooli õigusteaduste professoriks, kes on sooritanud advokaadieksami ja kellel on vähemalt 15aastane erialane töökogemus pärast õiguseksami sooritamist, ning mainekaks advokaadiks, kes on sooritanud õiguseksami ja vähemalt 20 aastat töökogemust ning kes on tõendanud oma erialast tööd konkreetses õigusvaldkonnas, samuti erialast ja teaduslikku tööd.

Kohtute
seadus, kohtutenõukogu seadus kohtunikeja teiste kohtunike tasustamise
kohta

Kohtutöötajad

Kohtutöötajate ning kutse-, kantselei ja tehniliste ülesannete teostamiseks vajaliku abipersonali arvu määrab justiitsminister.

Riigiteenistujate ja riigiteenistujate töölevõtmine kohtusse, praktika, menetlus ja meetod ning riikliku kutseeksami sooritamise programm, palgad ja muud õigused, kohustused ja vastutus ning vastutus väärkäitumise eest on reguleeritud riigiteenistujaid ja töötajaid käsitlevate määrustega ning üldiste tööeeskirjadega.

Kohtute vabu ametikohti võib täita üksnes justiitsministri heakskiidul.

Töötajate ja abipersonali töölevõtmisel kohtutesse tuleb arvestada vähemusrahvuste esindatust.

Justiitsminister võtab vastu määrused kohtuametnikele ja -töötajatele nõutava haridustaseme kohta.

Õigusnõunikud, vanemkohtunõunikud ja vanemkohtunõunikud – spetsialistid

Nõunik võib olla isik, kellel on õigusteaduse akadeemiline kraad või ülikoolilõpetatud bakalaureusekraad ja õigusteaduse akadeemiline kraad ning kes on sooritanud gabariidieksami.

Horvaatia Vabariigi ülemkohtu vanemkohtunõunik ja nõunik võivad olla isik, kellel on õigusteaduse akadeemiline kraad või ülikoolijärgne integreeritud õigusteaduse akadeemiline kraad, kes on sooritanud gabariidieksami vähemalt kaks aastat ja töötanud õigusnõustajana, kohtunikuna, advokaadina või notarina vähemalt kaks aastat või kes on töötanud muus õigusteaduses pärast vähemalt viis aastat kestnud õiguseksami sooritamist.

Vanemkohtunõunik – spetsialist – võib olla isik, kellel on õigusteaduse akadeemiline kraad või ülikoolilõpetatud õigusteaduse akadeemiline kraad, kes on sooritanud baareksami, kes on töötanud vähemalt neli aastat kohtu või prokuröri nõunikuna, kohtuametnikuna, advokaadina või notarina või kes on töötanud pärast vähemalt kaheksa-aastast kohtueksamit muudel juriidilistel ülesannetel.

Ülemkohtu vanemkohtunõunik võib olla isik, kellel on õigusteaduse akadeemiline kraad või ülikoolilõpetatud bakalaureusekraad ja õigusteaduse bakalaureusekraad, kes on töötanud vähemalt neli aastat kohtu või prokuröri nõunikuna, kohtuametnikuna, advokaadina või notarina, või isik, kes on töötanud muudel juriidilistel ülesannetel vähemalt kaheksa aastat pärast kohtuliku eksami sooritamist.

Kõrgem kohtunõunik – ülemkohtu spetsialist – võib olla isik, kellel on õigusteaduse akadeemiline kraad või integreeritud bakalaureuse- ja ülikoolikraad õigusteaduses, kes on sooritanud gabariidieksami, töötanud vähemalt kuus aastat kohtu või prokuröri nõunikuna, kohtunikuna, advokaadina või notarina, või isik, kes on töötanud muudel juriidilistel ülesannetel vähemalt kümme aastat pärast õigusteaduse eksami sooritamist.

Kohtunõunike ja kohtu vanemnõunike volitused

Õigusnõunikud, vanemkohtunõunikud ja vanemkohtunõunikud – spetsialistid osalevad kohtulikul arutelul ning neil on volitused viia läbi teatavaid kohtumenetlusi, hinnata tõendeid ja tuvastada fakte sõltumatult. Järgitava menetluse alusel esitavad nad kohtunikule eelnõu, mille alusel ta otsuse vastu võtab, ja avaldavad kohtuniku loal selle otsuse.

Kohtute seaduse kohaldatavate sätete kohaselt on kohtunõunikud, vanemkohtunõunikud või vanemkohtunõunikud – spetsialistid on volitatud menetlema ja esitama otsuste eelnõusid järgmiselt:

  1. tsiviilvaidlustes, mille esemeks olev rahaline nõue või hüvitisenõue ei ületa 100 000 Horvaatia kunat (HRK), ning kaubandusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 500 000 HRK;
  2. kollektiivlepingutest tulenevates töövaidlustes;
  3. haldusvaidlustes küsimuste üle, mis otsustatakse analoogses vaidluses tehtud lõplikult jõustunud kohtuotsuse alusel, avalik-õiguslike isikute tegude või tegematajätmiste suhtes esitatud kaebuste üle ning haldusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 100 000 HRK;
  4. täitemenetlustes;
  5. pärimismenetlustes;
  6. kinnistusraamatu menetlustes;
  7. väärteomenetlustes;
  8. hagita menetlustes, välja arvatud menetlused, mis käsitlevad tegevusvõime äravõtmist, kaasomanike ühenduse tegevuse lõpetamist, piiride lahendamist ja perekonnaseaduse (Obiteljski zakon) kohaseid menetlusi,
  9. registreerimismenetlustes;
  10. lühendatud maksejõuetusmenetlustes,
  11. seoses kohtumenetluse kuludega.

Õigusnõunikud, vanemkohtunõunikud või vanemkohtunõunikud – spetsialistidel on õigus tegutseda ja teha otsuseid konkreetsetes menetlustes, kui seda nõuavad konkreetsed õigusaktid.

Teise astme ja erakorralises apellatsioonimenetluses annavad nõunikud, vanemkohtunõunikud ja vanemkohtunõunikud – spetsialistid – aru toimiku hetkeseisust ja valmistavad ette otsuse eelnõu.

Õigusala praktikandid

Justiitsministeerium määrab igal aastal kohtutele teatava arvu praktikandikohti vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud rahalistele vahenditele.

Kohtunikukandidaatide kohtutesse töölevõtmise tingimusi, nõudeid, kestust ja korraldust reguleeritakse eraldi seadusega.

Kutselised kaastöötajad

Kohtutel võib olla ka töötajaid, kes on omandanud kutsehariduse või kõrghariduse ja kellel on vajalikud töökogemused defektoloogia, sotsioloogia, haridusteaduse, majandusteaduse, raamatupidamise ja finantsarvestuse alal või muudes asjaomastes valdkondades.

Eksperdid ja nende assistendid (stručni pomoćnici; Sing. stručni pomoćnik) abistavad kohtunikke ekspertteadmisi nõudvate kohtuasjade menetlemisel.

Rahvakohtunikud

Žürii kohtunikud on Horvaatia Vabariigi kodanikud, kes osalevad teatud menetlustes kohtulikul arutelul ja täidavad oma õigusemõistmisega seotud ülesandeid mitte tavapärasel kutsealal, vaid kohtukodade liikmetena võrdsetel alustel kohtunikuga kriminaalmenetluses lahendatavates küsimustes.

Kohtukaasistujaks võib määrata isiku, kes on Horvaatia kodanik ja võimeline selles ametis töötama.

Kohtukaasistujad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib sellesse ametisse pärast ametiaja lõppemist tagasi nimetada.

Munitsipaal- ja maakohtute kohtukaasistujad nimetab Zagrebi linnavolikogu või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse, st linnavolikogu, ametiühingute, tööandjate liidu ja kaubanduskoja ettepanekul.

Enne kohtukaasistujate nimetamist tuleb ära kuulata vastava kohtu esimehe arvamus esitatud kandidaatide kohta.

Kohtu haldusdirektor (ravnatelj sudske uprave)

Kohtul on kohtuadministratsiooni direktor, kellel on rohkem kui 15 kohtunikku.

Kohtu administratsiooni direktor abistab kohtu esimeest kohtu administratsiooni ülesannete täitmisel, eelkõige:

  • täidab kohtu personali planeerimise ja juhtimisega seotud ametialaseid ülesandeid;
  • kohtuametnike ja -töötajate töö korraldamine ning nende töö tõhususe jälgimine;
  • kohtuametnike ja -töötajate koolituse jälgimine ja kavandamine;
  • Kohtu hoone, ruumide ja töövahendite haldamine ning seonduvad investeeringud;
  • iga-aastase hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine vastavalt õigusaktidele ja kohtu vajadustele;
  • korraldada riigihankemenetlusi;
  • teostab järelevalvet kohtu finants- ja finantstoimingute üle ning teeb ameti- ja tehnilist lisatööd;
  • ta hoolitseb kontrollikoja eelarve- ja omavahendite kasutamise eest ja kontrollib seda;
  • osaleb kohtuhalduse projektide ettevalmistamises ja rakendamises ning jälgib nende rakendamist;
  • tagada kohtu tööd käsitleva statistika õigeaegne ja nõuetekohane säilitamine;
  • tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksustega seoses seadmete soetamisega ja vahendite eraldamisega kohtu konkreetseks tegevuseks;
  • täidab muid talle kontrollikoja presidendi poolt usaldatud ülesandeid.

Kohtu administratsiooni direktor annab oma töö eest aru kohtu esimehele.

Õigusasutuse direktori ametikohale võib vastu võtta isiku, kellel on integreeritud bakalaureuse- ja ülikoolikraad õigusteaduses, magistrikraad majandusteaduses või magistrikraad majandusteaduses ning vähemalt viieaastane kogemus vastavates ametiülesannetes.

Kohtu kõneisik (glasnogovornik suda)

Kohtul on kõneisik.
Kõneisikuks on kohtunik, kohtunõunik või muu isik, kelle määrab kohtu esimees vastavalt aastasele tööplaanile.

Maakonnakohtu esimees võib määrata ühe oma kohtu kohtuniku nii selle kohtu kui ka kõikide selle tööpiirkonda kuuluvate munitsipaalkohtute kõneisikuks. Nimetada võidakse ka kõneisiku asetäitja.

Kohtu kõneisik annab teavet kohtu töö kohta vastavalt kohtute seadusele, kohtute töökorrale (Sudski poslovnik) ja avaliku teabe seadusele (Zakon o pravu na pristup informacijama).

Prokurörid

Horvaatia Vabariigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes vastab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaks nimetamise üld- ja eritingimustele.

Maaprokurör nimetatakse ametisse riigiprokuröride, Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitja, eriprokuratuuri aseprokuröri ja maaprokuröri asetäitja hulgast, kes on töötanud maaprokuröri asetäitjana vähemalt kaks aastat.

Maaprokuratuuri nimetab Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuuri kolleegiumi arvamuse alusel ametisse nõukogu Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul neljaks aastaks.

Munitsipaalprokurör nimetatakse prokuröride ja prokuröride asetäitjate hulgast.

Munitsipaalprokuröri nimetab nõukogu Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul ametisse neljaks aastaks, kui maaprokuratuuri kolleegium ja maaprokurör on eelnevalt oma arvamuse esitanud.

Asepeaprokurör

Aseprokurörid nimetatakse ametisse viisil, tingimustel ja korras, mis tagab nende ametialase pädevuse, sõltumatuse ja väärikuse prokuratuuri töös.

Horvaatia kodaniku, kes on sooritanud gabariidieksami ja vastab riigiprokuratuuri seaduses sätestatud eritingimustele, võib nimetada prokuröri asetäitjaks.

Munitsipaalprokuröri asetäitjaks võib nimetada isiku, kes on läbinud riikliku kohtunike kooli.

Vähemalt kümme aastat kohtunikuametis olnud isiku võib määrata maaprokuröri asetäitjaks.

Horvaatia Vabariigi aseprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kohtuorganite ametnikuna töötanud vähemalt 15 aastat kohtunikuametis või olnud jurist, notar, ülikooli õigusteaduste professor, kes on sooritanud gabariidieksami ja vähemalt 15 aastat töökogemust pärast õiguseksami sooritamist, või mainekas advokaat, kes on sooritanud kohtueksami ja kellel on vähemalt 20 aastat töökogemust, mida tõendab tema ametialane tegevus konkreetses õigusvaldkonnas, samuti ametialane ja teadustöö.

Lisaks seaduses sätestatud tingimustele tuleb prokuratuuri aseametisse nimetamisel lisaks seaduses sätestatud tingimustele hinnata prokuratuuri aseametit vähemalt „edukaks“.

Prokuratuur nimetab ametisse ühe või mitu aseprokuröri ja täidab nende ülesandeid alaliselt.

Prokurör ja aseprokurör peavad käituma nii, et nad ei kahjustaks nende ja prokuratuuri mainet ega seaks kahtluse alla nende erapooletust ning prokuratuuri sõltumatust ja sõltumatust.

Prokurör ja aseprokurör järgib esindamisülesandeid täites ning suhetes riigiasutuste ja juriidiliste isikutega seaduslikkuse, pädevuse ja erapooletuse põhimõtteid, võttes arvesse konkreetsete menetluste jaoks ette nähtud tähtaegu ja kohtuasjade menetlemise prioriteetsuse eeskirju.

Kohtutes ja haldusasutustes esindamisel peavad prokurör ja aseprokurör austama ja säilitama nende organite väärikust, kus nad tegutsevad, nende isiklikku väärikust ja prokuratuuri väärikust.

Prokurör ja prokuröri asetäitja on kohustatud säilitama teavet ja muud teavet, mis on neile teatavaks saanud oma ülesannete täitmisel ja mis ei ole määruse kohaselt salajased ning mis on seotud poolte ja teiste isikute era- ja perekonnaeluga, kui see ei ole kuritegu, ning säilitama mis tahes sellise teabe konfidentsiaalsuse, mis ei ole üldsusele kättesaadav.

Peaprokurör ja prokuratuuri aseprokurör ei tohi kuuluda ühtegi erakonda ega osaleda poliitilises tegevuses.

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri, Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjat, riigiprokuröri ja riigiprokuröri asetäitjat ei saa võtta vastutusele neile määratud kohtuasjas esitatud õigusliku arvamuse eest, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduse rikkumisega, mis kujutab endast kuritegu.

Riigiprokuröride nõunikud

Riiginõunikud, vanemprokurörid ja vanemprokurörid – spetsialistid abistavad prokuröri või tema asetäitjat nende töös, koostavad otsuste eelnõusid, võtavad arvesse kodanike aruandeid, esildisi ja avaldusi ning täidavad ise või prokuröri või tema asetäitja järelevalve all ja juhendamisel muid ametiülesandeid, mis on ette nähtud seaduse alusel vastu võetud õigusnormidega.

Prokuratuuri kriminaalkolleegiumid võivad esindada süüdistust menetluses süütegudes, mille eest karistatakse rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Nad võivad esindada prokuratuure tsiviilhaldustalitustes kohtutes, haldus- või muudes organites pädeva prokuröri erivolituse alusel, milleks on:

  • munitsipaalprokuratuurides vaidlustes, mille väärtus on kuni 100 000,00 Horvaatia kunat,
  • riigiprokuratuurides vaidlustes, mille väärtus ei ületa 500 000,00 Horvaatia kuna.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise amet on kogu Horvaatia Vabariigi territooriumil asutatud eriprokuratuur, mis on spetsialiseerunud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite prokuratuuri ülesannetele.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo
Gajeva 30a
10 000 Zagreb

tel: + 385 4591 874
faks: + 385 1 4591 878

e-post:mailto:tajnistvo@uskok.dorh.hr
Tajnistvo@uskok.dorh.hr Korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ameti seadushttps://pravosudje.gov.hr/pristup-informacijama-6341/ostale-informacije/zakoni-i-propisi-6354/organizacija-pravosudja-6443/6443

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo direktor

USKOKi tööd juhib peadirektor ja selle nimetab ametisse peaprokurör, võttes arvesse justiitsküsimuste eest vastutava ministri arvamust ja Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuuri kolleegiumi arvamust. Direktor nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja teda võib ametisse tagasi nimetada.

Jurist – sõltumatu ja sõltumatu teenistus

Jurist on sõltumatu ja iseseisev talitus, mis pakub füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusabi nende õiguste ja õigushüvede kasutamisel ja kaitsmisel.

Juristid

Advokaadid võivad anda tasuta õigusabi mis tahes vormis.

Eelkõige võivad nad anda õigusalast nõu, koostada dokumente (lepingud, testamendid, avaldused jne), koostada hagisid, edasikaebusi, ettepanekuid, taotlusi, taotlusi, erakorralisi õiguskaitsevahendeid ja muid menetlusdokumente ning esindada pooli.

Nad võivad tegutseda advokaadi kutsealal iseseisvalt, ühises kontoris või advokaadibüroos ning nad ei tohi tegutseda viisil, mis on vastuolus advokaadi maine ja sõltumatusega.

Advokaat on kohustatud advokaadina säilitama kõik dokumendid, mille pool on talle usaldanud või mida ta on muul viisil poole esindamisel õppinud. Teised advokaadibüroos töötavad või töötanud isikud on samuti kohustatud hoidma advokaadi saladust.

Advokaatidel on õigus tasule oma töö eest ja kulude hüvitamisele, mis on seotud Horvaatia advokatuuri poolt justiitsministri nõusolekul kehtestatud tariifi alusel tehtud tööga.

Ex officio kaitse puhul määrab advokaaditasu suuruse justiitsministeerium.

Süüdistatava kaitsja maakohtus võib olla ainult kaitsja, kellel on vähemalt 8 aastat tegutsenud advokaadina või õigusasutuse ametnikuna kuriteomenetluses, mille eest on ette nähtud pikaajaline vangistus.

Advokaat on kohustatud esitama kliendile arve pärast teenuse osutamist. Oma volikirja tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral esitab advokaat arve 30 päeva jooksul pärast volikirja tühistamise või kehtetuks tunnistamise kuupäeva.

Advokaadid on kohustatud ühinema Horvaatia advokatuuriga iseseisva ja sõltumatu organisatsioonina, millel on juriidilise isiku staatus. Horvaatia advokatuur esindab Horvaatia advokatuuri tervikuna.

Õigus tegutseda Horvaatia Vabariigi territooriumil omandatakse juristide registrisse kandmisega.

Horvaatia Koturaška advokatuur 53/II

10 000 Zagreb

tel: + 385 1 6165 200
faks: + 385 1 6170 686

mailto:hok-cba@hok-cba.hrHok-cba@hok-cba.hr http://LeyonLegal Profession
(
õigusala töötajate seadus)

Notaribüroo

Notar

Notar on avalik usaldusisik, kelle määrab justiitsminister Horvaatia Notarite Koja korraldatud konkursi alusel.

Ta on doktorikraadiga jurist, kellel on õigus- ja notarieksam, vajalik kogemus, sõltumatu ja sõltumatu avaliku teenistuse kandja ning poolte erapooletu volinik.

On volitatud:

  • notariaalaktide – õigustoimingutega seotud ametlike dokumentide ja poolte õigusi kinnitavate avalduste koostamine ja väljaandmine;
  • notariaaldokumentide koostamine ja väljaandmine notari tehtud või esitatud õigustoimingute kohta,
  • koostab ja väljastab notariaalselt tõestatud faktilisi asjaolusid käsitlevaid dokumente,
  • võtab hoiule dokumendid, raha, väärtpaberid ja väärtesemed, et anda need üle teistele isikutele või pädevatele asutustele (notarihoius);
  • eradokumentide kinnitamine (solmeerimine);
  • võtta pärimismenetluses meetmeid ja teha otsuseid kohtuvolinikuna;
  • toimetada täitemenetlust autentse dokumendi alusel;
  • esindada pooli kohtutes ja muudes avalik-õiguslikes asutustes, kuid ainult juhul, kui need küsimused on otseselt seotud millise dokumendiga.

Nagu ka pärimismenetluses, ei saa pooled muuta kohtu pädevust, nii et pooled ei saa notarit kohtu volinikuks valida.

Kui notar esindab poolt kohtus või muus avalik-õiguslikus asutuses, on tal õigus tegutseda ka advokaadina.

Notar ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda ametlike toimingute tegemisest ja on kohustatud hoidma seda saladuses, mida ta oma teenistuse käigus õpib.

Notaril on õigus notari tasule ja kulude hüvitamisele vastavalt ajutise Notarial Tariffi eeskirjale, auhinna suuruse eeskirjale ja kohtu volinikuna tegutsevate notarite kulude hüvitamise eeskirjale ning notarite poolt nende pädevusse kuuluvate ametlike toimingute täitmise menetluses kantud tasude ja kulude hüvitamise eeskirjale.

Horvaatia Vabariigi territooriumil asuvad notarid on kohustatud ühinema Horvaatia notarite kojaga.

Horvaatia notarite koda ja justiitsministeerium kontrollivad mõlemad notarite tööd.

Notari kui pärimismenetluse eest vastutava kohtukomissari töö üle teostab järelevalvet kohus, kes notarile ülesande usaldas.

Horvaatia Radnička notarite koda
34/II
10 000 Zagreb

tel: + 385 1 4556 566
faks: + 385 1 4551 544

e-post:mailto:hjk@hjk.hr
Hjk@hjk.hr
http:
//NotarialFeesActhttps://pravosudje.gov.hr/pristup-informacijama-6341/ostale-informacije/zakoni-i-propisi-6354/organizacija-pravosudja-6443/6443

Horvaatia õigusakadeemia

Õigusakadeemia on sõltumatu avalik-õiguslik asutus, mis pakub sõltumatut, vastutustundlikku ja sõltumatut õigusfunktsiooni täitvatele kandidaatidele esmast koolitust, praktikantide, kohtuasutuste nõustajate ja muude õigusvaldkonna ametnike kutsealast koolitust ning õigusametnike täienduskoolitust. Kolleegiumi juhib direktor ja seda juhib üheksast liikmest koosnev direktorite nõukogu. Õigusakadeemia lektorid on koolitatud kohtunike ja prokuröride hulgast ning nad asendavad juriste, ülikooli õppejõude ja vajaduse korral muid elukutseid.

Õigusakadeemia arendab aktiivset rahvusvahelist koostööd ja osaleb Euroopa Liidu projektides toetusesaaja või projekti sidusrühmana. Nende projektide eesmärk on tugevdada kolledži institutsioone ja selle sihtrühmade kutsealast arengut.

Õigusakadeemia seadus

Riiklik Kohtunike Nõukogu

Riiklik justiitsnõukogu on autonoomne ja sõltumatu organ, mis tagab kohtuvõimu autonoomiat ja sõltumatust Horvaatia Vabariigis. Nõukogu otsustab autonoomselt, kooskõlas põhiseaduse ja õigusaktidega, kohtunike ja kohtute esimeeste ametissenimetamise, edutamise, üleviimise, ametist vabastamise ja distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi ülemkohtu esimehe suhtes. Kohtute nõukogul on üksteist liiget, kellest seitse on kohtunikud, kaks õigusteaduse ülikooliprofessorit ja kaks parlamendiliiget, kellest üks on opositsiooni liige.

Kohtute nõukogu seadus

State Prosecutor’s Council

Riigiprokuratuuri nõukogu on sõltumatu ja sõltumatu organ, mis tagab Horvaatia Vabariigi prokuratuuri sõltumatuse ja sõltumatuse.

Eriasutus, mis vastutab aseprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise, maakonna- ja munitsipaalprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise, aseprokuröride distsiplinaarvastutuse, aseprokuröride üleviimise, riigiprokuröride ja aseprokuröride varadeklaratsioonide haldamise ja kontrollimise ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest.

See koosneb 11 liikmest, kellest seitse on prokuröri asetäitjad, kaks õigusteaduse ülikooliprofessorit ja kaks parlamendiliiget, üks opositsioonist.

Riigiprokuratuuri liikmed valitakse neljaks aastaks, kusjuures mitte keegi ei saa töötada kaks korda järjest.

Riigiprokuratuuri seadus

Horvaatia Vabariigi Konstitutsioonikohus

Konstitutsioonikohtu põhikiri, korraldus ja ulatus on määratletud Horvaatia Vabariigi põhiseaduses ja Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu põhiseaduse seaduses.Horvaatia Vabariigi
Konstitutsioonikohus koosneb kolmeteistkümnest kohtunikust, kelle Horvaatia parlament valib kahekolmandikulise häälteenamusega silmapaistvate juristide, eelkõige kohtunike, prokuröride, juristide ja õigusteaduse ülikoolide professorite esindajate koguarvust põhiseaduses sätestatud viisil ja korras. Konstitutsioonikohtu kohtuniku ametiaeg on kaheksa aastat ja seda pikendatakse kuni uue kohtuniku ametisse astumiseni juhul, kui uut kohtunikku ei ole valitud või ta ei ole ametisse asunud selle lõppemiseni, ning erandkorras mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu kohtunike ametisse nimetamise ja Horvaatia parlamendi valimise ettepaneku tegemise protsessi viib läbi põhiseaduse eest vastutav Horvaatia parlamendi komisjon. Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus valib neljaks aastaks kohtu presidendi.Horvaatia Vabariigi
konstitutsioonikohtu seadus reguleerib Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu kohtunike valimise tingimusi ja korda, nende ametist vabastamist, seaduste põhiseadusele vastavuse läbivaatamise menetluse algatamise tingimusi ja tähtaegu ning muude määruste vastavust põhiseadusele ja seadustele, konstitutsioonikohtu otsuste menetlust ja kohtumenetlust, põhiseadusega tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ning muid konstitutsioonikohtu ülesannete täitmise ja toimimisega seotud küsimusi.
Konstitutsioonikohus tagab Horvaatia Vabariigi põhiseaduse järgimise ja kohaldamise ning tugineb oma hagides Horvaatia Vabariigi põhiseaduse sätetele ja Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu seadusele.
Konstitutsioonikohus on kõikidest riigiasutustest sõltumatu ja eraldab sõltumatult riigieelarves ette nähtud vahendid vastavalt oma aastaeelarvele ja seadusele konstitutsioonikohtu tegevuseks. Konstitutsioonikohtu sisemist korraldust reguleeritakse Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu kodukorraga. Konstitutsioonikohus toimib avalikult ja konstitutsioonikohtu kohtunikel on Horvaatia parlamendi liikme puutumatus.

Saint MarkiVabariigi konstitutsioonikohus
4 10000
Zagreb

Tel: + 385 1 640 02 50
faks: + 385 1 455 10 55

e-post:Ustavni_sud@usud.hr https
://

Viimati uuendatud: 24/11/2020

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.