Õigusvaldkonna ametid

Prokuröride

Organisatsioon

Prokuratuur (Openbaar Ministerie ehk OM) on riiklik organisatsioon, millel on bürood kõigis piirkondades. Samuti on olemas riiklik prokuratuur, mis keskendub (rahvusvahelise) organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, ning funktsionaalne prokuratuur keskkonna- ja finantskuritegude ning pettuste vastu võitlemiseks.

Üle kogu riigi on 10 ringkonnaprokuratuuri, kus prokurörid koos haldus- ja õigusnõustajatega menetlevad mitusada tuhat asja aastas. Edasikaebuse korral saadetakse asi ühte neljast piirkondlikust prokuratuurist. Prokuratuuri esindajat piirkondlikus prokuratuuris nimetatakse kohtujuristiks (Advocaat-Generaal) Nende büroode eest vastutavad peaprokurörid ja peaprokurörid. Riigi tasandil juhib prokuratuuri tööd peaprokuröride nõukogu (College van Procureurs-generaal) asukohaga Haagis. Poliitilist vastutust prokuratuuri eest kannab justiitsminister. Koos peaprokuröride nõukoguga otsustab tema uurimise ja süüdistuse esitamise prioriteetide üle.

Roll ja ülesanded

Iga kuriteos kahtlustatav peab prokuratuuriga kokku puutuma. Prokuratuur on Madalmaades ainus kahtlustatavaid kohtu ette saatev organ. Tema ülesanne on tagada kuritegude uurimine ja süüdistuste esitamine.

Prokuratuur teeb koostööd politsei ja muude uurimisasutustega. Uurimisi juhatab prokurör. Prokuratuur teostab järelevalvet kohtuotsuste nõuetekohase täitmise üle: trahvid tuleb tasuda, vabadusekaotus kanda ja üldkasulik töö teha. Prokuratuur on koos kohtunikega osa kohtusüsteemist. Kuigi hollandikeelne nimetus on Openbaar Ministerie, ei ole tegemist ministeeriumiga.

Kohtunikud

Organisatsioon

Isikul, kes soovib saada kohtunikuks, peab olema mitu aastat erialast töökogemust. Lisateavet nõuete kohta leiate siit. Töökogemusi võib omandada süsteemisisese väljaõppe kaudu või mujal õigussüsteemis. Kohtusüsteem pakub vajalikku koolitust.

Kohtunikud nimetab ametisse monarh justiits- ja julgeolekuministri ettepanekul. Kohtunikuks saab nimetada ainult Madalmaade kodanikke. Kandidaatidel peab olema Madalmaade ülikoolis omandatud kraad õigusteaduse erialal.

Isikuid saab esitada kohtunikukandidaadiks ainult riikliku valikukomisjoni soovitusel. See komisjon koosneb erinevate kohtute ja riigiprokuratuuri liikmetest ning ühiskonnas aktiivsetest inimestest.

Kohtunik määratakse õigust mõistma konkreetses kohtus. Selline ametisse määramine võib aset leida ainult siis, kui asjaomane kohus nimetab tulevase kohtuniku. Nende tingimuste eesmärk on muuta ametisse nimetamise süsteem võimalikult objektiivseks.

Kohtunik on eristaatusega valitsusametnik. Pärast esimest ametisse nimetamist ei või kohtunik enam mujal tööle asuda. Kohtunike teenistusvanuse ülemmäär on 70 aastat. Varem saab neid nende soovi vastaselt tagandada ainult Madalmaade kõrgeima astme kohus, Madalmaade kõrgeim kohus (Hoge Raad der Nederlanden), selle kohtu peaprokuröri (procureur-general) ettepanekul.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku ülesanne on teha erapooletu otsus õigusvaidlustes – sealhulgas kohtuasjades, kus üheks pooleks on valitsus. Erapooletuse tagamiseks valitsuse suhtes on kehtestatud valiku ja ametisse nimetamise erisüsteem. Seetõttu on kohtunike õiguslik seisund erinev valitsusametnike õiguslikust seisundist.

Madalmaade põhiseaduse kohaselt peab kohtunik langetama otsuse vaidlustes ning põhiseadus sisaldab sätteid kohtusüsteemi kohtunike õigusliku seisundi kohta.

Kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt võivad kohtunikud menetleda kohtuasju omal äranägemisel. Samuti määravad nemad suures osas menetluse praktilise kulgemise (nt menetluse teatud osade pikkuse).

Kohtunike käitumist reguleerivad mitmed seadusesätted, mille eesmärk on tagada, et kohtunikud teeksid oma tööd erapooletult. Kui menetluse pool kahtleb kohtuniku erapooletuses, on talle seadusega ette nähtud võimalus kohtuasja arutava kohtuniku kõrvaldamiseks menetlusest. Mõnikord ei ole üks kohtuasja pool rahul kohtuniku tööga. Siinkohal tehakse vahet kohtu tehtud otsuse ning kohtuniku käitumise vahel.

1. Kui rahulolematus on seotud kohtuotsusega, saab rahulolematu pool tavaliselt esitada apellatsioonikaebuse.
2. Kaebused kohtuniku käitumise kohta võib esitada selle kohtu nõukogule, kus kohtunik ametis on. Igal kohtul on kaebuste menetlemise kord, milles nähakse ette kaebuste menetlemise eeskirjad.

Kohtunikud peavad saama erialaseid kogemusi vähemalt kahes valdkonnas. Seepärast peavad nad tavaliselt kuulama ära ühe kindlat valdkonda käsitleva kohtuasja ning seejärel tegelema teise valdkonnaga. Kõnealune kord on ette nähtud selleks, et kohtunikud ei keskenduks liiga pikalt või liiga kaua ühele valdkonnale.

Kohtunikud töötavad esimese astme kohtutes (rechtbanken). Need hõlmavad vähemalt nelja sektorit: tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja ringkonnasektorist. Viimati nimetatud sektoris töötavaid kohtunikke nimetatakse kantonrechter’iks, teisi nimetatakse rechter’iks. Apellatsioonikohtutes ja ülemkohtus töötavad kohtunikud kannavad nime raadsheer.

Kohtuasjade arutamisel on kohtute koosseis järgmine:

• Kantonikohtunik lahendab kohtuasju ainukohtunikuna;
• Kohtunik lahendab kohtuasju tavaliselt ainukohtunikuna, kuid mõne kohtuasja puhul peab kohus koosnema kolmest kohtunikust;
• Apellatsioonikohtutes arutavad kohtunikud kohtuasju kolmekesi, välja arvatud juhul kui kohtuasja võib arutada ka ainult üks kohtunik. Sellekohased eeskirjad on sätestatud seaduses (kohtukorralduse seadus).
• Ülemkohtus arutatakse kõiki kohtuasju viie kohtuniku osalusel.

Selle kutseala reguleerimise eest vastutab kohtute haldamise nõukoda.

Õiguslik andmebaas

Lisateabe saamiseks vt Madalmaade kohtusüsteemi käsitlev üldine veebisait, mis on üldsusele kättesaadav.

Õigusvaldkonna ametitekorraldus

Advokaadid

Nederlandse Orde van Advocaten (advokaatide ühendus) on kõigi Madalmaade advokaatide avalik-õiguslik kutseorganisatsioon.

Advokaatide seaduse kohaselt moodustavad kõik alamkojas registreeritud advokaadid koos ühenduse. Praegu on registreeritud üle 18.000 advokaadi.

Ühing edendab korrakohase õigusemõistmise huvides advokaatide nõuetekohast praktiseerimist. Selleks on muu hulgas ette nähtud advokaadi kutseala eeskirjad (advokatuuriseaduse artikli 28 alusel). Ühing tagab ka advokaatide kutsealase koolituse (advokatuuriseaduse artikli 9 alusel) ning aitab kaasa õiguselukutse kvaliteedile ja järelevalvele. Lisaks annab ühendus Madalmaade ametiasutustele nõu poliitikakavade ja õigusaktide eelnõude kohta, kui neilt küsitakse ja neid ei soovita.

Ühingut tuleb eristada kohalikest advokatuuridest maakonnas. Neil eri organisatsioonidel on oma ülesanded, rollid ja volitused.

Õigusnõustajad

Seda ametit ei reguleeri ükski keskorgan.

Notarite

Organisatsioon

Madalmaade kuninglik notarite ühendus (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie) kaitseb Madalmaade notarite huve ja tagab, et nad saavad oma tööd nõuetekohaselt teha.

Roll ja ülesanded

Seadusega on nõutav notariaalne kinnitus mitme lepingu ja õigustehingu puhul. Kõige olulisemad on:

1. Kinnisvara võõrandamine Madalmaades;
2. Hüpoteekide seadmine või eemaldamine;
3. Avalik-õiguslike või eraomandis olevate piiratud vastutusega äriühingute (ASid ja OÜd) asutamine või nende põhikirja muutmine;
4. Fondide või ühingute (sealhulgas ühistute) loomine või nende põhiseaduse muutmine;
5. Testamentide koostamine, muutmine ja täitmine;
6. Abielulepingute ja registreeritud kooselu lepingute koostamine või muutmine;
7. Registreeritud osade üleandmine;
8. Notariaalaktiga kingituste ja annetuste tegemine.

Notar võib osaleda ka sõltumatu õiguseksperdina, et jõuda isikute vahel õiguslikult siduvate kokkulepeteni. Näiteks võib tuua koostöölepingud (äriühingud, täisühingud ja usaldusühingud), elukaaslaste vahelised kokkulepped ja kolmandate isikute piiratud vastutusega seltsingute kaitsmise kokkulepped.

Muud õigustöötajad

Madalmaade kuninglikku kohtuametnike kutseorganisatsiooni (Koninklijke Beroepsorganisatie van Gerechtsdeurwaarders, KBvG) reguleerib kohtuametnike seadus (Gerechtsdeurwaarderswet). Sellega antakse nimetatud organisatsioonile – millega kõik Madalmaade kohtutäiturid peavad ühinema – ülesanne edendada nõuetekohast kutsetegevust.

Madalmaade kohtutäiturid vastutavad dokumentide vastuvõtmise ja edastamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Madalmaades kättetoimetatavad dokumendid tuleb saata otse ühele Madalmaade kohtutäiturile. Kättetoimetamistaotlused tuleb esitada saksa või inglise keeles. Sellist taotlust ei tohi saata Madalmaade keskorganile, milleks on kohtutäiturite kuninglik kutseorganisatsioon. Selle organisatsiooni abi võib taotleda ainult eespool nimetatud määruse artikli 3 punktis c loetletud erandjuhtudel.

Tasuta õigusteenused

Esmase õigusabi saamiseks võib abi paluda õigusteenuste büroolt. Seal võite paluda selgitusi õigusküsimustes ning teavet ja nõuannet. See on õigusabi andmisel esmane kontakt.

Vajaduse korral suunatakse teid konkreetse advokaadi või vahendaja juurde, kes on õigusabi andmisel teiseseks allikaks.

Kõik õigusteenuste büroodes pakutavad teabeteenused on tasuta. Neid antakse kas kohapeal või konsultatsioonide raames. Neisse büroodesse võib pöörduda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja immigratsiooniõiguse alaste probleemidega.

Kokku on loodud 44 õigusteenuste bürood, mis on paigutatud geograafiliselt ühtlaselt, nii et igal Madalmaade kodanikul oleks kerge juurdepääs õigusteenustele.

Lisateavet leiate õigusküsimuste tugikeskuste veebisaidilt.

Seotud lingid

Riigiministeerium

Madalmaade kohtusüsteem ja Madalmaade kõrgeim kohus

Madalmaade advokatuur

Kuninglik notarite kutseorganisatsioon

Kuninglik Kohtuametnike Kutseorganisatsioon

Õigusinfo büroo