Liikmesriigi õigus

Austria

Sissejuhatus – sellel teabelehel esitatakse teave Austria õigussüsteemi kohta ja antakse ülevaade Austria õigusest.

Content provided by:
Austria

Õigusallikad

Õigusaktide liigid – kirjeldus

Austria õigus põhineb eelkõige kirjalikul õigusel (gesatztes Recht).

Austria föderaalse põhiseaduse kohaselt on lisaks föderaalsele (põhiseadusele) üheksas liidumaas eraldi liidumaa (põhiseaduslik) seadus. Liidumaa konstitutsiooniõigus ei tohi olla vastuolus föderaalse konstitutsiooniõigusega ja on seetõttu sellele alluv. Tegelikkuses siiski selline föderaalsete ja liidumaade seaduste tähtsusjärjestus puudub. Alates 1988. aastast võivad liidumaad sõlmida rahvusvahelisi lepinguid liidumaa pädevusse kuuluvates valdkondades. Välisasjades on selline õigus siiski föderaalvalitsusel.

Tavaõiguse ja kohtupraktika staatus

Tavaõigusel on väga piiratud roll.

Kõrgeimate kohtute otsused annavad olulisi juhtnööre seaduste kohaldamiseks ja on suure tähtsusega, Kohtusüsteemi õigust ei tunnustata siiski ametlikult õiguse allikana.

Ametiasutuste õigusaktid

Põhimõtteliselt hõlmab riik suveräänseid tegusid – avaliku võimu akte, mis annavad korraldusi – seadused (seadusandlikud aktid), haldusaktid (täitevvõimu aktid) ja kohtuotsused (kohtuaktid).

Seadustes määratakse kindlaks haldusaktid, mille puhul haldusasutused on volitatud. See võib olla näiteks teadete väljastamine (üksikaktid) või määruste vastuvõtmine (üldised õigusnormid). Kaaluda võib ka otsese haldusasutuse toiminguid ja sunnimeetmeid, kui näiteks politseioperatsioonide puhul on ohtude vältimiseks vaja kohest ametlikku sekkumist.

Rahvusvahelised õiguse allikad ja Euroopa Liidu õigus

Austria põhiseaduses on sätestatud, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid on Austria föderaalõiguse osa ja et rahvusvahelised lepingud tuleb võtta Austria õigussüsteemi üle (üldkorras või erimenetlusega). Rahvusvahelise lepingu sätete asetuse riigisiseses õigussüsteemis määrab nende sätete sisu.

Selleks et rahvusnõukogu (Nationalrat – Austria parlamendi alamkoda) saaks heaks kiita rahvusvahelised lepingud, mis muudavad või täiendavad põhiseadust, on vaja samasugust kvalifitseeritud häälteenamust nagu föderaalsete konstitutsiooniliste seaduste puhul. Seadust muutvate või täiendavate rahvusvaheliste lepingute korral kehtivad samad kvooruminõuded nagu seaduste korral.

Põhimõtteliselt sõlmib liidupresident riigilepinguid föderaalvalitsuse või tema poolt volitatud ministri taotlusel. Poliitilised, õigusakte muutvad või õigusakte täiendavad rahvusvahelised lepingud peavad saama rahvusnõukogult eelneva nõusoleku. Liidupresident võib volitada föderaalvalitsust või selle pädevaid liikmeid sõlmima teatavaid rahvusvahelisi lepinguid, mis ei ole poliitilised ning millega ei muudeta ega täiendata õigusakte.

Alates Austria ühinemisest Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 ei määra Austria konstitutsiooniõigus enam kindlaks asjaomast põhiõiguskorda, vaid ka Euroopa Liidu õigust (põhiseaduslikkus). Valitseva arvamuse kohaselton liidu õigus ülimuslik siseriikliku õiguse ja seega ka lihtsa föderaalse konstitutsiooniõiguse suhtes, kuid mitte föderaalse põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes.

Põhiõigusaktid

Tsiviilõigus

Tsiviilasjades teostavad esimeses astmes pädevust tavaliselt esimese astme kohtud ja ringkonnakohtud. Väljaspool Viini arutavad ka ringkonnakohtud ja ringkonnakohtud kaubandusasju. Lisaks tasustatakse piirkonnakohtutele töö- ja sotsiaalkindlustusasju. Ainult Viinis on oma kaubandusasju arutav piirkondlik kohus, kaubanduskohus ning töö- ja sotsiaalkohus.

Kohtualluvus jaguneb põhimõtteliselt kohtute vahel vastavalt hagi laadile (objektiivne pädevus) ja määratakse kindlaks vaidluse suuruse alusel kõigis asjades, mis ei ole piirkonna- või piirkondlike kohtutega nii eristatud. Juhtumi liik on väärtuse kriteeriumi suhtes alati ülimuslik.

Esimese astme kohtud on pädevad nõude laadi alusel, nt enamiku perekonnaõiguse või üürivaidluste puhul. Piirkondlikel kohtutel on pädevus vastavalt nõude laadile, näiteks aatomivastutuse seaduse, ametliku vastutuse seaduse, andmekaitseseaduse, konkurentsi- ja autoriõiguse seaduse kohased vaidlused. Asjades, mille puhul nõude väärtus on kuni 15000 eurot, on pädevad ringkonnakohtud ning kui nõude väärtus ületab 15000 eurot, on pädevad ringkonnakohtud.

Igaühel on üldine pädevus tulenevalt isiklikust seotusest kohtupiirkonnaga. Hagid esitatakse tavaliselt kostja üldkohtule. Eraisiku hariliku kohtualluvuse määrab tavaliselt koht, kus on tema alaline või peamine elukoht; isikul võib olla mitu alalist kohtualluvust. Juriidilise isiku peamine kohtualluvus määratakse tavaliselt selle järgi, kus on tema registrijärgne asukoht.

Äriõigus

Ainult Viinis on kaubandusasjadele spetsialiseerunud tsiviilkohtud, nimelt Bezirksgericht für Handelssachen (kaubanduskohus) ja Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus) ning töö- ja sotsiaalkindlustusasju menetlev tsiviilkohus, nimelt Arbeit- und Sozialgericht Wien (Viini töö- ja sotsiaalkohus). Kõigis teistes piirkondades lahendavad kaubandusasju ning töö- ja sotsiaalkindlustusõigusega seotud kohtuasju üldkohtud. Territoriaalset kohtualluvust kaubandusasjades ning töö- ja sotsiaalkindlustusõiguse asjades reguleerivad tavaliselt tsiviilkohtumenetluse üldeeskirjad.

Haldusõigus

Haldusõigus reguleerib üldiselt „avalikku“ õigust, haldusorganite korraldust ja haldusasutuste menetlusõigust, aga ka riigi ja selle kodanike vahelisi suhteid, seaduse adressaatide tegevuskohustusi ja avaliku halduse sisulisi otsustuskriteeriume. Paljudes haldusõiguse konkreetsetes valdkondades on näiteks kodakondsus ja välisriikide kodanikud, politsei- ja ehitusõigus.

Lisaks kohtu poolt karistatavatele tegudele reguleerib halduskriminaalõigus seda, mida kujutab endast halduskriminaalõigus.

Muud haldusõiguse alavaldkonnad hõlmavad haldusmenetlust ja (halduslikku) õiguskaitset käsitlevaid sätteid. Haldusasutuste otsuseid, nt otsuseid, saab edasikaebusega halduskohtus vaidlustada.

Õigusnormide hierarhia

Föderaalne põhiseaduslik standard nõuab riiginõukogu kahekolmandikulist häälteenamust, kusjuures kohal on vähemalt pooled liikmed.

Lisaks tuleb sel viisil vastu võetud õigusaktile sõnaselgelt viidata kui „konstitutsioonilisele seadusele“ või „põhiseaduse sättele“.

Seevastu selleks, et föderaalseaduse sätet käsitlev resolutsioon oleks kehtiv, on vajalik absoluutne häälteenamus, kusjuures hääletamise ajal peab kohal viibima vähemalt üks kolmandik rahvusnõukogu liikmetest.

1. Põhiseaduse aluspõhimõtted

Austria põhiseaduse juhtpõhimõtted (põhipõhimõtted) on Austria õiguskorra peamised alused:

  • demokraatia põhimõte,
  • võimude lahususe põhimõte,
  • õigusriigi põhimõte
  • vabariikluse põhimõte,
  • föderaalriigi põhimõte ja
  • liberaalsuse põhimõte.

Need juhtpõhimõtted moodustavad põhiseadusliku korra tervikuna.

Nende põhiseaduslik tähtsus on suur. Kui föderaalse põhiseaduse muudatusega loobutakse ühest juhtpõhimõttest või muudetakse põhjalikult põhimõtete omavahelist suhet, peetakse seda üldiseks muudatuseks ja see nõuab rahvahääletust.

2. Euroopa Liidu esmane ja teisene õigus

Austria ühinemis Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 ja sellega kaasnes Austria põhiseaduse põhjalik muutmine. Alates ühinemisest ei määra Austria konstitutsiooniõigus enam kindlaks asjaomast põhiõiguskorda, vaid ka Euroopa Liidu õigust (põhiseaduslikkus). Valitseva arvamuse kohaselton liidu õigus ülimuslik siseriikliku õiguse ja seega ka lihtsa föderaalse konstitutsiooniõiguse suhtes, kuid mitte föderaalse põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes.

3. „Tavaline“ föderaalne konstitutsiooniõigus

Konstitutsiooniõigus sätestab poliitilise tegevuse mängureeglid. Sellega määratakse kindlaks:

  • seadusandlik menetlus
  • kõrgeimate riigivõimuorganite õiguslik seisund,
  • föderaalvalitsuse ja liidumaade suhted seadusandlikus menetluses ja õiguse kohaldamisel ning
  • üldkohtute järelevalve valitsuse tegevuse üle.

4. Föderaalseadused

Põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõtte kohaselt tuleb õigust haldusasutustes ja kohtutes kohaldada kooskõlas seadusega. Põhiseadusega on seadusandlik võim jagatud föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel.

Määrused

Määrused (Verordnungen) on haldusasutuste üldised õigusnormid, mis on siduvad kõigile seaduse subjektidele. Põhiseadusega on ette nähtud üldine volitus anda rakendusmäärusi, millega täpsustatakse üldisemaid norme, enamasti seadusi. Seaduse muutmise või täiendamise määruste jaoks on vaja sõnaselget põhiseaduslikku luba.

6. Otsused

Otsused (Bescheide) on eeskätt õiguse kohaldamiseks antavad haldusaktid, mis on adresseeritud vaid neis nimetatud isikutele.

Seadusandlikud menetlused

Seadusandlik algatus

Seaduseelnõusid võivad rahvusnõukogule esitada:

Lisaks tuleb rahvusnõukogule arutamiseks esitada seaduse algatamise avaldus, millele on alla kirjutanud vähemalt 100000 valimisõiguslikku isikut või üks kuuendik kolme liidumaa valimisõiguslikest isikutest.

Tegelikult teeb enamiku seadusandlikke algatusi föderaalvalitsus. Föderaalvalitsuse seaduseelnõu vastuvõtmiseks on vajalik föderaalvalitsuse (ministrite kabineti) ühehäälne otsus. Enne seda avaldatakse pädeva föderaalministri koostatud seaduseelnõu arutamiseks teistele organitele (liidumaad, huvirühmad).

Seaduse vastuvõtmine

Rahvusnõukogu vastuvõetud seaduseelnõu peab heaks kiitma liidunõukogu. (Föderaalsete eelarveseaduste eelnõusid ei tule liidunõukogule esitada – rahvusnõukogu föderaalne suveräänsus.) Seejärel esitab liidukantsler seaduseelnõu presidendile kinnitamiseks.

Rahvusnõukogu võib panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahvahääletust võib nõuda ka rahvusnõukogu liikmete enamus. Sellisel juhul tuleb seaduseelnõule, mille rahvusnõukogu on juba vastu võtnud, saada enne selle kinnitamist heakskiit ka rahvahääletusel.

Lisaks tuleb rahvahääletus korraldada iga kord, kui põhiseadust põhjalikult muudetakse.

Põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse kinnitab oma allkirjaga liidupresident. Kinnituseks on vajalik ka liidukantsleri allkiri.

Seaduse võib sõnaselgelt kehtetuks tunnistada (ametlik kehtetuks tunnistamine) või võtta vastu uue seaduse, millega reguleeritakse seadusega varem juba reguleeritud valdkonda teisiti ilma varasemat seadust ametlikult kehtetuks tunnistamata (sisuline kehtetuks tunnistamine) (lex posterior derogat legi priori). Erinormid on üldnormide suhtes esimuslikud (lex specialis derogat legi generali). Lisaks võib seaduse kehtivust algusest peale piirata.

Väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine

Pärast seda, kui föderaalpresident on sellele alla kirjutanud (et kinnitada põhiseadust) ja liidukantsleri kaasallkirja, avaldatakse föderaalseadus ametlikus väljaandes.

Kui seaduses (tagasiulatuv jõud või Legisvakanz) ei ole sätestatud teisiti, jõustub seadus selle föderaalses ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

Eri õigusallikate vaheliste vastuolude lahendamine

Õigusriigi aluspõhimõtte väljendusena on konstitutsioonikohtul õigus kontrollida seaduste põhiseaduslikkust ja määruste seaduslikkust (niinimetatud kohtulik kontroll).

Konstitutsioonikohus lahendab ka kohtualluvuse konflikte, nt kohtute ja haldusasutuste, provintsi- ja föderaalorganite vahel, kes nõuavad pädevust või keelduvad pädevusest samas kohtuasjas.

Konstitutsioonikohus teeb oma pädevuse raames siduva otsuse ka selle kohta, kas õigusakt või täitetoiming kuulub föderaalvalitsuse või liidumaade pädevusse.

Kõrgemalseisva õiguse kohaldamine ei ole iga juhtumi puhul prioriteetne.

Õigusandmebaasid (koos vastavate linkidega)

Kas konsultatsioon on tasuta?

Jah, võivad. Õigusaktid ja kohtupraktika on internetis tasuta kättesaadavad föderaalse õigusteabesüsteemi (RIS) kaudu aadressil https://www.ris.bka.gv.at/.

Millistes keeltes on andmebaas kättesaadav?

Põhimõtteliselt on andmebaas kättesaadav ainult saksa keeles. Mõningane üldteave ja valik õigusakte on inglise keeles ingliskeelsel sisenemislehel (vt link: Jõeteabeteenuste õigusteabe süsteem (sünd.gv.at).

Millised on otsingukriteeriumid?

Föderaalse õigusteabesüsteemi (RIS) aluseks olev andmebaas on jagatud erinevateks rakendusteks, näiteks „föderaalseaduse konsolideeritud versioon“, „LandLaw consolidated“, „2004. aastast autentne föderaalne ametlik väljaanne“,„Staat- und Bundesgesetzblatt 1945–2003“ ja teised. Lisaks Austria Vabariigi õiguse kohta teabe andmisele (nt föderaalsed ja piirkondlikud konsolideeritud õigusaktid, kohtupraktika) on jõeteabeteenused õiguslikult siduvad muu hulgas ka föderaalsete ametlike väljaannete (alates 2004) ja piirkondlike ametlike väljaannete (alates 2014/2015) avaldamisest.

Iga taotluse jaoks on olemas eraldi otsinguvorm, mis sisaldab asjaomase rakenduse jaoks kohandatud otsinguvõimalusi. Näiteks võib kõige sagedamini kasutatavas rakenduses „föderaalne õigus konsolideeritud“ otsingut piirata, viidates muu hulgas kriteeriumidele „otsingusõna“, „pealkiri, lühend“, „avaldav asutus“, „õigusakti liik“, „indeksinumber“, kehtivuse kuupäev ja ajaline ulatus. Samuti on võimalik otsida tervikteksti kogu andmekogumist (tingimusel, et see on saksa keeles).

Allrakenduste käsiraamatud on kättesaadavad rubriigis „Abi/kontakt“. Näiteks RIS päringujuhend (vt link HandbuchBgblAuth.pdf (bka.gv.at)) toetab föderaalseteametlike ametlike väljaannete otsimist nende õiguslikult siduvas („authentic“) versioonis.

Viimati uuendatud: 15/12/2023

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.