Liikmesriigi õigus

Holandsko

Sellel teabelehel antakse ülevaade Madalmaade õigussüsteemist. Madalmaade valitsus koosneb ministritest ja kuningast. See muudab Madalmaad ainulaadseks teiste Lääne-Euroopa monarhiate hulgas, kus monarh enamasti valitsusse ei kuulu. Madalmaades on valitsenud konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaarse süsteemiga alates sellest, kui põhiseadus 1848. aastal põhjalikult üle vaadati.

Autor obsahu
Holandsko

Õigusallikad

Õigusaktide liigid – kirjeldus

Põhiseadusega on ette nähtud Madalmaade riigikorraldus ja õigusaktide alused. Madalmaade lepingud teiste riikidega on oluline õiguse allikas. Põhiseaduse artiklis 93 on sätestatud, et rahvusvaheliste organisatsioonide lepingute ja otsuste sätetel võib olla Madalmaade õiguskorras vahetu õigusmõju. Sellisel juhul lähevad need sätted Madalmaade õigusaktidest kaugemale. Madalmaade Kuningriigi õigusnorme, mis on vastuolus rahvusvaheliste lepingute või rahvusvaheliste institutsioonide otsustega, ei saa kohaldada. Seepärast on Euroopa Liidu aluslepingutes, määrustes ja direktiivides sätestatu Madalmaades oluline õiguse allikas.

Madalmaade Kuningriigi harta reguleerib Madalmaade, Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteni vahelisi põhiseaduslikke suhteid.

Seadused võetakse vastu riigi tasandil. Delegeerimise teel võib keskvalitsus kehtestada (täiendavaid) õigusnorme valitsuse või ministrite määrustega. Vastu võib võtta ka iseseisvaid valitsuse määrusi (mis ei tulene seadusest). Põhiseadusega on antud reguleerivad õigused ka riigihalduse alamale astmele (provintsid, linnad ja veeametid).

Kohtupraktika on õiguse allikas, sest kohtuotsustel on laiem mõju kui vaid konkreetse asja lahendamine. Kõrgemate kohtute otsuseid kasutatakse suunistena. Eriti olulised on Madalmaade kõrgeima kohtu otsused, sest selle kohtu ülesanne on tagada õiguse ühetaoline tõlgendamine. Uutes kohtuasjades võtab madalama astme kohus otsust tehes arvesse ülemkohtu otsuseid.

Õiguse üldpõhimõtteid kohaldatakse riigihalduses ja kohtumõistmisel. Mõnikord on õiguse üldpõhimõtetele viidatud seaduses, näiteks tsiviilseadustikus (mõistlikkus ja õiglus). Kohus võib otsuseid tehes lähtuda ka õiguse üldpõhimõtetest.

Tavaõigus, mida nimetatakse ka kirjutamata seadusteks, on samuti õiguse allikas. Üldiselt lähtutakse tavast vaid siis, kui sellele on seaduses osutatud, kuid kohus võib tava arvesse võtta otsuse tegemisel õigusnormide lahknevuse korral. Tavaõigust ei või siiski kasutada õiguse allikana kuriteo koosseisu kindlakstegemisel (põhiseaduse artikkel 16).

Õigusnormide hierarhia

Põhiseaduse artiklis 94 on sätestatud, et mõned rahvusvahelise õiguse normid on hierarhias kõige kõrgemal astmel: nendega vastuolus olevad õigusnormid ei kehti. Euroopa Liidu õigus on oma olemuselt riigi õiguse ees ülimuslik. Sellele järgnevad harta, põhiseadus ja parlamendi seadused. Nendele järgnevad muud aktid. Parlamendi seaduseid võtavad vastu koos valitsus ja parlament (rahva valitud esindajad).

Seaduse võib muuta osaliselt või täielikult tühiseks järgneva seaduse vastuvõtmisega. Kohaldatakse ka õiguse tõlgendamise üldpõhimõtet, mille kohaselt on eriseadused üldseaduste suhtes esimuslikud. Peale selle peetakse kontinentaalses õigussüsteemis õigusakte esimuslikuks kohtupraktika suhtes.

Institutsiooniline raamistik

Õigusnormide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid

Seadusandlik protsess

Parlamendi seadusi võtavad vastu valitsus ja parlament koos. Seadusandlikke ettepanekuid võivad esitada valitsus või parlamendi teine koda. Riiginõukogu annab seaduseelnõude ja valitsuse määruste kohta nõu. Seadusandliku ettepaneku koostamisel peetakse üldiselt nõu ka muude sidusrühmadega.

Tavaliselt võtab seadusandlikud ettepanekud vastu ministrite nõukogu, kes edastab need riiginõukogu nõuandeosakonnale soovituse saamiseks. Valitsus vastab soovitusele, koostades täiendava aruande. Seejärel saadab valitsus seadusandliku ettepaneku ja vajalikud muudatused kuningliku teatega parlamendi teise kotta. Eelnõud võib alamkojas toimuva lugemise ajal muuta. Muutmisõigus on teisel kojal. Kui alamkoda on eelnõu vastu võtnud, hakkab ülemkoda seda lugema. Esimene koda saab seadusandliku ettepaneku kas vastu võtta või tagasi lükata. Selles etapis enam muudatusi teha ei või. Kui esimene koda ettepaneku vastu võtab, allkirjastavad selle kuningas ja minister ning ettepanek saab seega seaduse jõu.

Õigusandmebaasid

Overheid.nl on keskne juurdepääsupunkt kogu Madalmaade avaliku sektori organisatsioonide ametlikule teabele. See veebisait võimaldab tutvuda kohalike ja riiklike õigusaktidega. Portaali kuuluvad järgmised andmebaasid.

Officielebekendmakingen.nl leiab seaduste ja dekreetide bülletääni, valitsuse Teatajat, Tractatenblad ja neli piirkondliku valitsuse väljaannet. Siit leiate ka Madalmaade parlamendi koosolekudokumendid (sealhulgas seadusandlike ettepanekute arutamine parlamendis).

Wetten.overheid.nl sisaldab siseriiklike õigusaktide ja konventsioonide konsolideeritud tekste.

Lokalregelelgeving.overheid.nl sisaldab kõigi piirkondlike omavalitsuste (provintside, omavalitsuste, veeametite ja koostööorganisatsioonide) konsolideeritud eeskirju.

Olemas on ka andmebaas, mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas Euroopa direktiive on Madalmaades rakendatud.

Kas juurdepääs on tasuta?

Kõigis nendes andmebaasides saab tasuta päringuid teha.

Mis keeltes see on kättesaadav?

Kõik andmebaasid on kättesaadavad ainult hollandi keeles.

Viimati uuendatud: 15/02/2024

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.