Liikmesriigi õigus

Õiguse allikad

Peamised õiguse allikad Ühendkuningriigi Šotimaa jurisdiktsioonis on alljärgnevad.

• Esmase õiguse aktid Ühendkuningriigi parlamendi aktide ja Šotimaa parlamendi aktide kujul.
• Euroopa Liidu õigus
• Teisese õiguse aktid (või alamad õigusaktid) seadusandlike dokumentide jaŠotimaa seadusandlike dokumentide kujul. Mõned teisese õiguse aktid võidakse anda halduskorraldustena.
• Tavaõigus, mida kujundatakse kohtulahendite kaudu.

Õigusaktide liigid — kirjeldus

Esmase õiguse aktid ehk parlamendi aktid annab Ühendkuningriigi Parlament Londonis ja neid võidakse kohaldada kõigis Ühendkuningriigi osades. Samuti on Ühendkuningriigi parlament heaks kiitnud seadusandliku võimu delegeerimise piirkondlikele parlamentidele ja assambleedele, mis võivad võtta vastu esmase õiguse akte, mis hõlmavad piiratud valdkondi ja mida kohaldatakse nende enda jurisdiktsioonis. Suveräänsete õiguste alla võib võtta ka muid õigusakte, näiteks korraldused nõukogus, prolamed, kuninglikud rantsid, kuninglikud korraldused, määrused ja kirjad.

Teisese õiguse akte annavad Tema Majesteedi poolt volitatuna või Tema Majesteedi õigusakti alusel nõukogu, ministrid, ministeeriumid, Šotimaa ministrid või muud institutsioonid või isikud. Neid nimetatakse ka delegeeritud või teisese õiguse aktideks ning võimu delegeerimise statuuti nimetatakse õigusi andvaks või alusaktiks. Teisese õiguse aktid võivad kanda eri nimetusi, nagu kuninglikud korraldused, määrused või eeskirjad, millele üheskoos võib viidata kui seadusandlikele dokumentidele või Šotimaa seadusandlikele dokumentidele.

1998. aasta Šotimaa aktiga loodi Edinburghis asuv Šotimaa parlament ning anti talle võim. Nimetatud õigusaktiga taastati (pärast vastavat rahvahääletust) eraldi Šotimaa parlament, mis kaotati 1707. aastal, kui Šotimaa ühines Inglismaa ja Walesiga. Šotimaa on aga jätkuvalt Ühendkuningriigi osa ning seetõttu on teatud valdkondades seadusandlik pädevus Ühendkuningriigi parlamendil. Šotimaa parlament võib esmase õiguse akte anda üle antud valdkondades (nt Šotimaa 1997., 2012. ja 2016. aasta õigusaktide alusel). Need hõlmavad: tervishoid; haridus kohalik omavalitsus; sotsiaaltööd, eluase; planeerimine; turismi ja majanduse arengut, mõnda transpordivaldkonna aspekti, õiglus, sealhulgas era- ja kriminaalõiguse enamik aspekte; politseid ja tuletõrjet, paljusid keskkonnavaldkonna aspekte, põllumajandus ja kalandus; sporti ja kauneid kunste ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist Šotimaa parlamendile üle antud valdkondades. Šotimaa 2012. ja 2016. aasta õigusaktidega laiendati neid volitusi järgmistele valdkondadele: maksustamise teatavad aspektid; tööhõivetugiteenused; sotsiaalkindlustuse aspektid (sh hüvitised puudega inimestele ja hooldajatele); abort käsitlevad õigusaktid; krooni haldamine; tarbijavocolice ja konkurents; energia (sealhulgas maismaal asuvate nafta- ja gaasilitsentside ning kütuserahasüsteemide litsentsimine); võrdõiguslikkust hõlmavad kvoodid (sh kvoodid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks avaliku sektori juhtorganites); transpordi täiendavad aspektid (sealhulgas raudtee kontrollimine); ning litsentsimis- ja mänguautomaate. Šotimaal võivad seadusandlikke dokumente vastu võtta ka Šotimaa ministrid, juhul kui Ühendkuningriigi parlamendi aktides või Šotimaa parlamendi aktides on vastav volitusnorm.

Õigus sõ lmida Ühendkuningriigi nimel rahvusvahelisi lepinguid on antud monarhile, s.o kuningliku eesõiguse alusel kuningannale, keda nõustab Ühendkuningriigi valitsus. Ühendkuningriigi parlamendil ei ole praegu rahvusvaheliste lepingute jõustamisel ametlikku rolli, aga kui leping nõuab Ühendkuningriigi õigusaktide muutmist või riigi raha eraldamist, hääletab parlament selles küsimuses tavapärasel viisil. Kõikide ELi aluslepingute rakendamine Ühendkuningriigis eeldab rakendusakte ja seepärast vaatab parlament need läbi.Kui 2010. aasta põhiseaduse reformi ja valitsemistava seadus jõustub, võib lepingut ratifitseerida ainult juhul, kui a) minister on kõigepealt esitanud parlamendile lepingu koopia, b) leping on avaldatud ja c) 21 istungipäeva pikkune ajavahemik on möödunud, ilma et kumbki parlamendikoda oleks teinud otsust selle kohta, et lepingut ei tuleks ratifitseerida.

Õigusnormide hierarhia

Kui eri õigusallikate vahel esineb vastuolusid, lahendatakse need peamiselt kohtutes. Seega võivad kohtud lahendada õigusaktide tõlgendamist käsitlevaid vaidlusi. Ent kuna Ühendkuningriigis ei ole nn kirjutatud põhiseadust, ei ole võimalik parlamendis vastu võetud õigusakti kohtus vaidlustada põhjendusega, et see on vastuolus põhiseadusega. Parlamendi suveräänsuse põhiseadusliku doktriini kohaselt on Ühendkuningriigi parlament kõrgeim seadusandja selles tähenduses, et ta võib vastu võtta ja kehtetuks tunnistada mis tahes akti ning et ükski teine institutsioon ei või parlamendis vastu võetud õigusakti kehtetuks tunnistada ega selle kehtivust kahtluse alla seada.Kuigi Ühendkuningriigi parlamendil on seetõttu õigus võtta vastu õigusakte mis tahes küsimustes, olenemata sellest, kas need on detsentraliseeritud või mitte, siis Ühendkuningriigi valitsus on siiski võtnud kohustuse toimida kooskõlas (Sewele) konventsiooniga, mille kohaselt Ühendkuningriigi parlament ei järgi tavaliselt delegeeritud küsimusi, välja arvatud detsentraliseeritud seadusandja kokkulepe.

Parlamentaarse suveräänsuse doktriini piirab siiski Ühendkuningriigi kuulumine Euroopa Liitu. 1972. aasta Euroopa ühenduste aktis tulenevalt on Euroopa Liidu õigus osa Inglismaa ja Wales’i (ning Šotimaa ja Põhja-Iirimaa) õigusest. Võimaluse korral tuleb riiklikke õigusakte tõlgendada nii, et need vastaksid ELi õigusele.

1998. aasta inimõiguste seadusega, millega inkorporeeriti Euroopa inimõiguste konventsioon Ühendkuningriigi õigusesse, anti kohtutele õigus parlamendi akte vaidlustada. Võimaluse korral tuleb riiklikku õigust tõlgendada kooskõlas kõnealuses konventsioonis sätestatud normidega.

Kohtuotsused ja eelkõige apellatsioonikohtute otsused mängivad õiguse arengus olulist rolli. Lisaks määruste andmisele õigusaktide tõlgendamise kohta moodustavad nad ka tavaõiguse aluse, mis tuletatakse varasemates kohtuasjades tehtud kohtuotsustest (või kohtupraktikast). Üldiselt järgitakse küsimuses, milliste kohtute otsused on teiste kohtute suhtes siduvad, põhimõtet, et siduvad on kõrgema astme kohtu varasemad otsused. Euroopa Liidu õigusega seotud küsimustes on kõrgeim võim Euroopa Kohtul. Kõrgem kriminaalkohus on Šotimaa kõrgeim kriminaalkohus, samas kui ülemkoja apellatsioonikohtuniku õigustega liikmed tegutsevad Šotimaa tsiviilasjade kõrgeima kohtuna. Need asendati siiski uue ülemkohtuga, mis alustas tegevust 1. oktoobril 2009. Praegused ülemkoja apellatsioonikohtuniku õigustega liikmed said ülemkohtu esimesteks kohtunikeks ning vanemliige sai kohtu presidendiks.

Institutsiooniline raamistik

Õigusnormide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid ja otsuste tegemise protsess

Esmase õiguse akte võtab vastu Ühendkuningriigi parlament Londonis. Enne kui õigusakti ettepanek ehk eelnõu (bill) saab parlamendi aktiks, peavad selle heaks kiitma parlamendi mõlemad kojad: alamkoda (House of Commons) ja ülemkoda (House of Lords). Mõlemas kojas läbitakse järgmised etapid:

• Esimene lugemine (eelnõu ametlik tutvustamine ilma aruteluta);
• Teine lugemine (üldine arutelu);
• Komisjonietapp (üksikasjalik läbivaatamine, arutelu ja muudatusettepanekud. Alamkojas toimub see etapp üldiselt avalikus eelnõukomisjonis.);
• Aruandeetapp (võimalus esitada täiendavaid muudatusettepanekuid);
• Kolmas lugemine (viimane võimalus aruteluks; muudatusettepanekuid saab teha ülemkojas).

Kui mõlemad kojad on eelnõu menetlenud, saadetakse see tagasi esimesse kotta (kus see algatati) teise koja muudatusettepanekute arutamiseks.

Mõlemad kojad peavad lõpptekstis kokku leppima. Kahe parlamendikoja vahel võib olla mitu läbirääkimisvooru, kuni jõutakse kokkuleppele eelnõu iga sõna kohta. kui see on juhtunud, võib eelnõu esitada kuningliku nõusoleku saamiseks.

Šotimaa parlamendis toimub sarnane eelnõu tutvustamist, kaalumist, arutelusid ja hääletamist hõlmav protsess, kuigi parlamendis on ainult üks koda. On kolm etappi:

• Etapp 1: Asjakohane parlamendikomisjon/asjakohased parlamendikomisjonid uurivad eelnõud ning koostavad aruande eelnõu üldpõhimõtete kohta. Seejärel arutatakse aruannet parlamendi istungil ning väideldakse, kas eelnõu üldpõhimõtetega nõustuda. Kui parlament saavutab kokkuleppe, läheb eelnõu 2.etappi.
• Etapp 2: Eelnõu uurib põhjalikult komisjon või mõnikord ka kogu parlamendi komisjon. Selles etapis saab teha muudatusettepanekuid.
• Etapp 3: Eelnõu kaalutakse taas parlamendi istungil. Teha võib täiendavaid muudatusettepanekuid ning seejärel parlament arutleb ja otsustab selle üle, kas eelnõu lõplikul kujul vastu võtta.

Kui eelnõu on läbinud Ühendkuningriigi või Šotimaa parlamendis kõik parlamentaarsed menetlusetapid, edastatakse see monarhile kuningliku nõusoleku saamiseks, pärast mida saab sellest õigusakt. Šotimaal kehtib neljanädalane periood, mille jooksul võivad õigusametnikud (Law Officers) eelnõu vaidlustada, kui nad leiavad, et see ei kuulu Šotimaa parlamendi seadusandlikku pädevusse.

Esmase õiguse akte saab tavaliselt muuta või kehtetuks tunnistada üksnes uute esmaste õigusaktidega. siiski on ka erandeid, mille puhul võib teatavaid muudatusi ja kehtetuks tunnistamisi teha õigusaktiga — kui need on seotud ELi kohustuste täitmisega, või õigusreformi, mis vähendab või kõrvaldab regulatiivkoormust või Euroopa inimõiguste konventsiooni nõuete rikkumist. Sellised korraldused tuleb aga enne vastuvõtmist heaks kiita parlamendi mõlema koja positiivse otsusega.

Esmase õiguse aktid jõustuvad vastavalt aktis või meetmes sätestatud jõustamissätetele. Aktis või meetmes võidakse määrata konkreetne jõustumiskuupäev. See võib vahetult järgneda kuninglikule nõusolekule, saabuda konkreetsel kuupäeval (tavaliselt vähemalt kaks kuud pärast kuningliku nõusoleku saamist) või ministri või ministeeriumi jõustamiskorralduses (seadusandlikus dokumendis) määratud kuupäeval. Ühe akti eri sätete jõustumiseks võidakse määrata eri kuupäevad.

Teisese õiguse aktide jõustumiskuupäev määratakse tavaliselt aktis endas. Erandina võidakse jõustumiskuupäev määrata teate avaldamisega ametlikus teatajas (London Gazette või Edinburgh Gazette).

Juriidilised andmebaasid

Olemas on mitu õigusaktide andmebaasi.

• Avaliku sektori teabe ameti (Office for Public Sector Information, OPSI) veebisaidil on esitatud Ühendkuningriigi parlamendi, Šotimaa parlamendi, Põhja-Iirimaa assamblee ja Walesi rahvusassamblee kõikide esmase õiguse aktide terviktekst ning kõik teisese õiguse aktid, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi kui terviku või selle teatavate osade suhtes. Selle teabega saab tutvuda tasuta.
• Läbivaadatud esmase õiguse akte alates 1235. aastast, mis hõlmavad kõiki Ühendkuningriigi osasid, võib leida Ühendkuningriigi seadusõiguse andmebaasi veebisaidil. Seda andmebaasi saab kasutada tasuta.

Kuigi kõik Šotimaa õigusaktid on kättesaadavad OPSI veebisaidil, on kõik Šotimaa esmase ja teisese õiguse aktid, mis on jõustatud ja vastu võetud alates võimu andmisest 1999. aastal, kättesaadavad ka Tema Majesteedi Šotimaa trükikoja (Office of the Queen’s Printer for Scotland) veebisaidil. Selle teabega saab tutvuda tasuta.

Legislation.gov.uk, mis hõlmab nii avaliku sektori teabe ametit kui ka seadusõiguse andmebaasi ning sellega asendati ka Tema Majesteedi Šotimaa trükikoja avaldatud õigusaktid, on kogu Ühendkuningriigi õigusaktide ametlik veebisait.

Seotud lingid

Avaliku sektori valduses oleva teabe amet (OPSI),   seadusõiguse andmebaas, legislation.gov. uk, kuninganna Šotimaa trükikoda