Vahendus ELi liikmesriikides

Italien

Miks mitte püüda vaidlust lahendada vahenduse teel? See on alternatiivne vaidluste lahendamise meede, mille puhul vahendaja aitab vaidluses osalejatel kokkuleppele jõuda. Itaalia valitsus ja õigusala töötajad peavad vahendamist eriti tõhusaks vahendiks.

Inhalt bereitgestellt von
Italien

1. Kellega ühendust võtta?

Itaalias võeti seadusandliku dekreediga (decreto legislativo) nr 28/2010 kasutusele tsiviil- ja kaubandusasjade vahenduse süsteem, mille eesmärk on lahendada vaidlusi seoses õigusega, mida pooled võivad vabalt loobuda või üle anda.

Vahendusteenuseid osutavad vahendusorganisatsioonid, mis võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ja mis on kantud justiitsministeeriumi peetavasse vahendusorganisatsioonide registrisse (Registro degli organismi di mediazione).

Kogu vahendusmenetlusega seotud teave on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil.

Eelkõige avaldatakse siin akrediteeritud vahendusasutuste loetelu.

Register peaks võimaldama Teil võtta ühendust enda valitud vahendusorganisatsiooniga ja kasutada selle organisatsiooni liikmetest vahendajate teenuseid. Lisateavet saab otse asjaomaselt organisatsioonilt.

2. Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vahendusorganisatsioonid võivad aidata jõuda kohtuvälisele kokkuleppele mis tahes vaidluses, mis puudutab õigusi, millest pooled võivad vabalt loobuda või mida nad võivad üle anda (diritti disponibili). Lepitusmenetlus Itaalias on tingimuseks hagi esitamiseks kohtuasjades, mis puudutavad kaasomandit, asjaõigusi, jagunemist, pärimist, perelepinguid, äriühingute tasuta üürileandmist, meditsiinilisest ja tervishoiualasest vastutusest ja laimust tulenevat kahju ajakirjanduses või muid reklaami-, kindlustus-, pangandus- ja finantslepinguid. Sellisel juhul peab poolt abistama advokaat. Samuti võib see olla vabatahtlik kohtu kutsel või poolte poolt lepingus sätestatud kohustuse alusel.

3. Kas on olemas erieeskirjad?

Praegu reguleeritakse vahendusmenetluse üldeeskirju tsiviil- ja kaubandusasjades seadusandliku dekreediga nr 28/2010 (21. juuni 2013. aasta dekreetseadusega nr 69, mis muudeti 9. augusti 2013. aasta seaduseks nr 98, ja seejärel 12. septembri 2014. aasta dekreetseadusega nr 132, mis muudeti muudatustega 10. novembri 2014. aasta seaduseks nr 162 ja 6. augusti 2015. aasta seadusandliku dekreediga nr 130)ning ministri dekreediga nr 180/2010.

4. Koolitus

Isik, kes soovib saada vahendajaks, peab vastama ministri määruse nr 180/2010 artikli 4 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetele: omama diplomit, mis ei ole lühem kui kolmeaastane akadeemiline kraad, või teise võimalusena kutseorganisatsiooni või -kolledži liikmesust; vähemalt kaheaastane erikoolitus ja täiendkoolitus, mille on omandanud justiitsministeeriumi akrediteeritud koolitusasutused; ja kaheaastase ümberõppeperioodi jooksul peavad nad olema osalenud abistava praktikandina vähemalt kahekümnel lepitusjuhtumil.

Koolituspakkujad, kes väljastavad tõendeid selle kohta, et vahendajad on läbinud vajaliku koolituse, on justiitsministeeriumi poolt akrediteeritud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused tingimusel, et nad vastavad kehtestatud standarditele.

5. Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?

Ministri dekreedi nr 180/2010 artiklis 16 on sätestatud lepitusmenetluse hüvitise kindlaksmääramise kriteeriumid, mille hulka kuuluvad menetluse algatamise kulud ja vahendusmenetluse kulud.

Summad on täpsustatud määrusele lisatud tabelis A. Sama kehtib nõude väärtuse suurenemise kohta.

6. Kas on võimalik muuta vahendusmenetluse kokkulepe täitmisele pööratavaks?

Seadusandliku dekreedi nr 28/2010 artiklis 12 on sätestatud, et kui kõiki vahendusmenetluse pooli abistab advokaat, on poolte ja advokaatide vahel sõlmitud kokkulepe sundvõõrandamiseks, üleandmiseks ja vabastamiseks sundvõõrandamiseks, sundtäitmiseks ja sundvõõrandamiseks ning hüpoteegi registreerimiseks täitmisele pööratav. Advokaadid tõendavad ja kinnitavad, et leping vastab kohustuslikele eeskirjadele ja avalikule korrale. Kõigil muudel juhtudel kinnitatakse protokollile lisatud kokkulepe poole taotlusel kohtu presidendi määrusega pärast seda, kui on kontrollitud kohustuslike eeskirjade ja avaliku korra järgimist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ artiklis 2 osutatud piiriüleste vaidluste puhul kinnitab protokolli selle kohtu president, kelle tööpiirkonnas kokkulepe täitmisele kuulub.

7. Kas juurdepääs vahendajate andmebaasile on tasuta?

Praegu avaldab ministeerium oma veebisaidil korrapäraselt iga vahendusasutuse juures registreeritud vahendusasutuste ja vahendajate nimekirja.

See on punktis 1 osutatud tasuta juurdepääsuga link.

Viimati uuendatud: 27/11/2020

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.