Vahendus ELi liikmesriikides

Luxemburgo

Miks mitte lahendada oma vaidlusi kohtusse mineku asemel hoopis vahenduse teel? Tegemist on alternatiivse vaidluste lahendamise vormiga, mille puhul vahendaja aitab vaidluses osalejatel kokkuleppele jõuda. Luksemburgi valitsus ja õigusala töötajad on teadlikud vahendusmenetluse eelistest.

Conteúdo fornecido por
Luxemburgo

Kontaktandmed

Puudub keskne organ, kes vastutaks vahendajate tegevuse reguleerimise eest.

Lisaks vahendusele konkreetsetes sektorites (pangandus, kindlustus jne) ja väljaspool haldusvahenduse eest vastutavat ombudsmani ning lapse õiguste kaitse komisjoni (Ombudskommittee fir tRechter vun de Kanner), tegelevad vahendusega järgmised õigusliidud:

Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vahendus on lubatud peamiselt järgmistel juhtudel:

  • Haldusasjad,
  • kriminaalasjad,
  • perekonnaasjad,
  • kaubandusasjad,
  • naabritevahelised vaidlused.

Tsiviil- ja kaubandusvahendus on konsensuslik ja konfidentsiaalne protsess, mida viib läbi sõltumatu, erapooletu ja pädev vahendaja. Vahendus võib puudutada vaidlust tervikuna või osaliselt. See hõlmab nii vahendust kokkuleppe alusel kui ka vahendusmenetlust kohtu poolt ning perekonnale suunatud vahendusel on oluline roll.

Kokkuleppelise vahenduse (médiation conventionnelle) korral võib kumbki pool teha teisele poolele ettepaneku, et ta pöörduks vahenduse poole kohtumenetluse mis tahes etapis, sõltumata mis tahes kohtu- või vahekohtumenetlusest, tingimusel et menetlusdokumendid ei ole lõppenud.

Kohtuliku vahenduse ehk „kohtuliku vahenduse“ kontekstis on kohus juba algatanud vaidluse tsiviil-, kaubandus- või perekonnaasjades ning võib korraldada kohtuliku vahenduse igal ajal menetluse jooksul, kui asja ei arutata, välja arvatud kassatsioonikohtus ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses. Kohtunik võib kutsuda vahendusmenetluse pooli osalema omal algatusel või poolte ühisel taotlusel, kuid pooled peavad igal juhul selles kokku leppima. Kui kohtu poole on pöördutud perekonnaõiguse küsimuses, mis on ammendavalt esitatud, võib kohus teha pooltele ettepaneku vahendusmeetme kohta ning korraldada tasuta teabekohtumise, mille käigus selgitatakse vahendusmenetluse põhimõtteid, menetlust ja mõju.

Kriminaalasjades võib riigiprokurör teatavatel tingimustel enne süüdistuse esitamise otsuse tegemist otsustada kasutada vahendusmenetlust, kui:

  • selline meede võib tagada kannatanule tekitatud kahju hüvitamise; või
  • lõpetada rikkumisest tulenev korrarikkumine; või
  • aidata kaasa õigusrikkuja ümberklassifitseerimisele.

Vahendusmenetluse kasutamine ei takista hilisema otsuse vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui vahendusmenetluse tingimused ei ole täidetud.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

Vahendus on täielikult vabatahtlik.

Vahendamist haldusasjades ja vahendamist kriminaalasjades, samuti valdkondlikku vahendamist reguleerivad eriõigusaktid.

Teave ja koolitus

Kriminaalombudsman

6.mai 1999. aasta seadusega jasuurhertsogi 31. mai 1999. aasta määrusega kehtestati kriminaalasjades vahenduse süsteem. Enne süüdistuse esitamise kohta otsuse tegemist võib riigiprokurör otsustada kasutada vahendusmenetlust, kui ta leiab, et selline meede võib tagada ohvrile tekitatud kahju hüvitamise või lõpetada kuriteost tuleneva korrarikkumise või aidata kaasa kuriteo toimepanija ümberklassifitseerimisele. Kui riigiprokurör otsustab kasutada kriminaalvahendust, võib ta määrata vahendajaks mis tahes isiku, kes on selleks volitatud.

Seoses tüübikinnitusega:

Isik, kes soovib saada kriminaalombudsmani staatust, esitab taotluse justiitsministrile, kes teeb taotluse kohta otsuse pärast peaprokuröri arvamuse küsimist.

Ombudsman tsiviil- ja kaubandusasjades

24.veebruari 2012. aasta seadusega luuakse tsiviil- ja kaubandusasjades vahendusmenetluse jaoks riiklik õigusraamistik uue tsiviilmenetluse seadustiku uue jaotise kujul. Selle seadusega võttis Luksemburg üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning lisas sellesse ka piiriüleste vaidluste jaoks sätestatud põhimõtted. Seadust täiendab suurhertsogi 25. juuni 2012. aasta määrus, millega kehtestatakse heakskiidetud kohtu- ja perevahendaja ülesannete heakskiitmise kord, vahendusmenetluses nõutav eriväljaõpe ja vaba teabekohtumise korraldamine.

Vahendaja on kolmas isik, kelle ülesanne on kuulata pooled kokku, vajaduse korral eraldi, et pooled jõuaksid omavahelisele vaidlusele lahenduseni. See ei kohusta pooli lahendust leidma, vaid kutsub neid üles leppima kokku läbirääkimistel põhinevas ja rahumeelses lahenduses.

Kohtuliku vahenduse ja perelepituse võib läbi viia akrediteeritud või akrediteerimata vahendaja. „heakskiidetud vahendaja“ – justiitsministri poolt selleks volitatud füüsiline isik.

Lepingulise vahendamise ja piiriülese vaidluse korral võivad pooled kasutada volitamata vahendajat.

Seoses tüübikinnitusega:

Vahendajaid on pädev heaks kiitma justiitsminister. Tsiviil- ja kaubandusasjades ei vaja vahendajad tavavahenduse jaoks akrediteerimist.

Iga füüsiline isik võib taotleda heakskiitu, kui ta vastab tingimustele, mis on sätestatud 24. veebruari 2012. aasta seaduses, millega kehtestatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus vahendusmenetlus tsiviil- ja kaubandusasjades, ning tingimustele, mis on sätestatud suurhertsogi 25. juuni 2012. aasta määruses, millega nähakse ette kohtu- ja perevahendajate heakskiitmise menetlus, vahendusmenetluse alase erikoolituse programm ja tasuta teabekohtumise korraldamine.

Vastavalt direktiivile 2008/52/EÜ ja 24. veebruari 2012. aasta vahendusmenetluse seaduse artikli 1251-3 lõike 1 punktile 3 on vahendusteenuse osutaja, kes täidab teises Euroopa Liidu liikmesriigis samaväärseid või sisuliselt võrreldavaid loanõudeid, Luksemburgi Suurhertsogiriigis tegevusloa nõudest vabastatud.

Heakskiit antakse määramata ajaks.

Artikli 1251 lõige 3. (2) Uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja suurhertsogi 25. juuni 2012. aasta määruses on sätestatud kumulatiivsed tingimused, mida peavad täitma füüsilised isikud, kes soovivad saada luba:

  1. Isikul peab olema hea maine, sobivus, väljaõpe, sõltumatus ja erapooletus;
  2. Isik peab esitama väljavõtte Luksemburgi karistusregistrist või sarnase dokumendi, mille on väljastanud taotleja elukohariigi pädevad asutused viimase viie aasta jooksul;
  3. Isikul peavad olema kodanikuõigused ja poliitilised õigused;
  4. Isik peab läbima vahendusalase erikoolituse, mis on loodud:
  • kas Luksemburgi ülikooli või Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt määratud ülikooli, kõrgharidusasutuse või muu sama koolitustasemega asutuse poolt välja antud vahendustegevuse magistrikraad;
  • kolmeaastane töökogemus, mida täiendab „vahendusalane erikoolitus“, nagu on sätestatud eespool nimetatud suurhertsogi 25. juuni 2012. aasta määruse artiklis 2;
  • või liidu liikmesriigis tunnustatud vahendusmenetluse alase koolituse kaudu.

Luksemburgi Ülikool pakub koolitusprogrammi (magistrikraad) konkreetseks vahendustegevuseks.

Kui palju läheb vahendusmenetlus maksma?

Vahendus on sageli vaba menetlus. Tuleb selgelt märkida, kas seda tasustatakse.

Lepingulise vahendamise puhul on vahendajate tasud vabalt kindlaks määratud. Sellisel juhul kannavad pooled kulud ja tasud võrdsetes osades, kui nad ei otsusta teisiti.

Kohtuliku ja perelepituse puhul määratakse tasud kindlaks suurhertsogi määrusega.

Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?

Oluline on märkida, et tsiviil- ja kaubandusvahenduse tulemusena saavutatud kokkulepetel on sama tõendusjõud kui kohtuotsusel. Sellised vahenduskokkulepped, olenemata sellest, kas need on sõlmitud teises Euroopa Liidu liikmesriigis või riiklikul tasandil, on Euroopa Liidus täitmisele pööratavad direktiivi 2008/52/EÜ alusel. Kokkuleppe täielik või osaline heakskiitmine pädeva kohtu poolt muudab selle täitmisele pööratavaks.

Direktiiv võetakse siseriiklikku õigusesse üle 24. veebruari 2012. aasta seadusega. See asetab vahendusmenetluse võrdsetele alustele olemasolevate kohtumenetlustega.

Lingid

Justiitsministeerium;

Luksemburgi vahendus- ja heakskiidetud vahendajate ühendus (ALMA asbl);

Tsiviil- ja kaubandusvahenduskeskus (CMCC);

Tsiviil- ja kaubandusvahenduse keskus (CMCC asbl);

Vahenduskeskus (asbl);

Sotsiaal- ja perekonnaasjade vahenduskeskus.

Viimati uuendatud: 16/11/2020

See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.