Maksejõuetus/pankrot

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Maksejõuetusmenetlus ja ennetava restruktureerimise menetlus on sätestatud finantstehingute, maksejõuetusmenetluse ja sundlõpetamise seaduses (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju, edaspidi ZFPPIPP).

I. MAKSEJÕUETUSMENETLUS

1. Finantsilise restruktureerimise menetlus – reorganiseerimine

Kohustusliku kokkuleppemenetluse võib algatada järgmiste isikute suhtes:

– ettevõtte või ühistuna tegutsev juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui õigusaktides on konkreetse ettevõtte või ühistu kohta tema tegevust arvesse võttes teisiti sätestatud;

– ettevõtja või

– muu juriidiline isik, kui õigusaktides on nii sätestatud.

Kohustuslik kokkuleppemenetlus hõlmab ka suure, keskmise suurusega või väikese ettevõtja puhul kohaldatava kohustusliku kokkuleppemenetluse erieeskirju. Sellises menetluses on suurem valik meetmeid võlgniku kohustuste finantsiliseks restruktureerimiseks (näiteks võlausaldajate tagatud nõuded).

Lihtsustatud kohustuslik kokkuleppemenetlus on lubatud ainult ettevõtja suhtes, keda käsitatakse ettevõtete seaduse (Zakon o gospodarskih družbah) eeskirjade kohaselt mikroettevõtjana, või ettevõtja suhtes, kes vastab mikro- või väikeettevõtja kriteeriumidele.

2. Pankrotimenetlus

Juriidilise isiku pankrotimenetluse võib algatada iga juriidilise isiku suhtes, välja arvatud juhul, kui juriidilise isiku konkreetset õigusvormi või liiki või kindlat juriidilist isikut reguleerivas seaduses on teisiti sätestatud. Pankrotimenetlus ettevõtte suhtes, kus töötavad puudega inimesed, on lubatud ainult Sloveenia valitsuse nõusolekul.

Eraisiku pankroti võib algatada järgmiste isikute vara suhtes:

– ettevõtja;

– üksikisik (arst, notar, advokaat, põllumajandustootja või muu füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja ja kes tegeleb kindla kutsetegevusega) või

– tarbija.

Pärandvara pankroti võib algatada ülemäärase võlgnevusega testaatori – surnud füüsilise isiku – vara suhtes.

II. MAKSEJÕUETUSEELNE MENETLUS

Ennetava restruktureerimise menetlus

Ennetava restruktureerimise menetlus on lubatud ainult kapitaliühingu suhtes, keda käsitatakse ettevõtete seaduse eeskirjade kohaselt suure, keskmise suurusega või väikese ettevõtjana.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Maksejõuetus

Peamine nõue maksejõuetusmenetluse algatamisel on maksejõuetuse asjaolude olemasolu. Maksejõuetust määratletakse olukorrana, mille puhul

– võlgnik on olnud maksejõuetu pika aja jooksul, sest ta ei ole suutnud kõiki sel ajal ettenähtud maksekohustusi täita, või

– võlgnik on muutunud pikaajaliselt maksejõuetuks, sest tema vara väärtus on väiksem kui tema kohustuste summa (ülemäärane võlgnevus) või tema kapitaliühingu kahjum koos jooksval aastal tekkiva kahjumiga ületab poole aktsiakapitalist ja seda kahjumit ei ole võimalik katta teenitavast kasumist või reservist.

Maksejõuetuse eel- ja põhimenetlus

Maksejõuetusmenetlus koosneb eel- ja põhimenetlusest. Maksejõuetuse eelmenetlus algatatakse menetluse algatamise taotluse (maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus) esitamisega. Eelmenetluse käigus teeb kohus otsuse menetluse algatamise tingimuste kohta. Põhimenetlus algatatakse otsusega, milles kohus otsustab maksejõuetusmenetluse algatamise (maksejõuetusmenetluse algatamine).

Maksejõuetuse eel- ja põhimenetluse pooled

Eelmenetluse käigus võib menetlustoiminguid teha menetluse taotleja, võlgnik, kelle suhtes menetluse algatamise taotlus esitati, kui ta ei ole taotleja, ning võlausaldaja, kes suudab tõendada, et nõude esitamine võlgniku vastu, kelle suhtes menetluse algatamise taotlus esitati, on tõenäoline, tingimusel et see võlausaldaja teatab oma kavatsusest eelmenetluses osaleda.

Maksejõuetuse põhimenetluse käigus võib menetlustoiminguid teha võlausaldaja, kes esitab menetluses nõude maksejõuetu võlgniku vastu, ja maksejõuetu võlgnik (kohustusliku kokkuleppemenetluse, lihtsustatud kohustusliku kokkuleppemenetluse ja eraisiku pankroti puhul).

Menetluse algatamine ja sellest teatamine

Päeval, mil kohus teeb otsuse menetluse algatamise kohta, avaldab ta selle otsuse veebilehtedel, mida kasutatakse kohtudokumentide, osalejate dokumentide ja maksejõuetusmenetlust puudutava muu teabe avaldamiseks. Kohus teavitab võlausaldajaid menetluse algatamisest teatega, mis tuleb avaldada samal päeval ja ajal, kui avaldatakse menetluse algatamise otsus. Selles otsuses avaldab ta olulise teabe menetluse kohta. Menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed algavad pankrotimenetluse algatamise teate avaldamise päeval.

Menetluse taotleja

Kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamise taotluse võib esitada ainult maksejõuetu võlgnik või võlgniku ettevõtte isiklikult vastutav aktsionär. Suure, keskmise suurusega või väikese ettevõtja suhtes võivad kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamise taotluse esitada ka võlausaldajad, kellele kuulub ühiselt kuni 20 % kõikidest finantsnõuetest. Need võivad olla näiteks pangad, keda käsitatakse korrektselt teavitatud üksustena ning kellel on nõutav teave, taristu ja personal maksejõuetu võlgniku finantsilise restruktureerimise kava esitamiseks.

Kohustusliku kokkuleppemenetluse eesmärk on võimaldada maksejõuetul võlgnikul muutuda sobivate finantsilise restruktureerimise meetmete rakendamise kaudu lühi- ja pikaajaliselt finantsiliselt maksevõimeliseks. Võlgniku vara sundvõõrandamine ei ole lubatud, et võimaldada tal tegeleda tavapärase äritegevusega (ja tagada jooksvate äritehingute jaoks vajalik likviidsus) ebakindlal ajal, kui kohustuslik kokkuleppemenetlus on käimas. Selle eelise tasakaalustamiseks ja eesmärgiga takistada võlgnikku seda kuritarvitamast on tema äritegevus menetluse ajal piiratud ainult korralise äritegevusega.

Lihtsustatud kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamiseks võib taotluse esitada ainult maksejõuetu võlgnik. Selles menetluses korraldatakse ümber ainult tagamata tavanõuded. Lihtsustatud kohustuslik kokkuleppemenetlus ei mõjuta eelis- ega tagatud nõudeid ega maksude ja maksete nõudeid.

Pankrotimenetluse algatamise nõude võib esitada võlgnik, võlgniku vastutav aktsionär, võlausaldaja või Sloveenia Vabariigi tagatis-, elatis- ja invaliidsusfond (Javni jamstveni, preživninski in invalidski sklad Republike Slovenije). Võlausaldaja peab tõendama tõenäosust, et tema nõue võlgniku vastu on edukas ja et võlgnik on hilinenud nõude tasumisega üle kahe kuu. Sloveenia Vabariigi tagatis-, elatis- ja invaliidsusfond peab tõendama tõenäosust, et töötajatel on nõuded taotletava pankrotimenetluse võlgniku vastu ja et võlgnik on hilinenud nende nõuete tasumisega üle kahe kuu.

Ennetava restruktureerimise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul, kes muutub ühe aasta jooksul tõenäoliselt maksejõuetuks, rakendada finantsilise restruktureerimise kokkuleppe alusel teatud meetmeid oma finantskohustuste restruktureerimiseks ja muid finantsilise restruktureerimise meetmeid, mis on vajalikud võimaliku maksejõuetuse põhjuste kõrvaldamiseks. Ennetava restruktureerimise menetluse algatamise taotlusega peavad olema nõus võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt 30 % kõikidest võlgniku vastu esitatud finantsnõuetest. Võlgnik peab lisama taotlusele notariaalselt kinnitatud koopia võlausaldajate avaldusest, milles antakse nõusolek menetluse algatamiseks.

Veebilehed maksejõuetusmenetlusest teatamiseks

Kõikide maksejõuetusmenetluste puhul tuleb maksejõuetusmenetlustest teatamiseks mõeldud veebilehtedel teha avalikuks järgmine teave:

  • teave üksikisikuid puudutava kohustusliku kokkuleppemenetluse, pankrotimenetluse, sundlõpetamise, lihtsustatud kohustusliku kokkuleppemenetluse, ennetava restruktureerimise ja pärandvara pankroti kohta;
  • menetluses tehtud kohtuotsused (v.a seaduses sätestatud teatud erandid);
  • teated menetluse algatamise ja ärakuulamise kuupäevade kohta ning muud teated ja hääletamiskutsed, mille väljastab kohus vastavalt õigusaktidele;
  • ärakuulamiste ja võlausaldajate komitee istungite protokollid;
  • haldurite ja maksejõuetute võlgnike aruanded kohustusliku kokkuleppemenetluse korral;
  • kinnitatud nõuete nimekirjad;
  • menetluspoolte esitatud dokumendid ja muud kohtudokumendid, mis tuleb vastavalt ZFPPIPPile avaldada, ja
  • kõik pankrotimenetluses esitatavad avalikud oksjoniteated ja kutsed esitada pakkumisi pankrotivara realiseerimise kohta.

Maksejõuetusmenetlustest teatamiseks mõeldud veebilehti haldab Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve; edaspidi AJPES). Kehtib vaidlustamatu õiguslik eeldus, et maksejõuetusmenetluse pooled ja iga muu isik saavad kohtu otsustest, teiste menetluspoolte taotlustest ja muudest õigusaktidest teada kaheksa päeva jooksul pärast nende avaldamist. Sel põhjusel on veebisaidid avalikud ja tasuta.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Kohustuslik kokkuleppemenetlus

Pärast kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamist peab võlgnik oma vara alles hoidma. Ta võib müüa ainult vara, mida ei ole tema äritegevuseks vaja, kui sellise vara müük on finantsilise restruktureerimise kavas kindlaks määratud finantsilise restruktureerimise meetmena. Pärast kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamist võib võlgnik võtta laenu ainult kohtu nõusolekul ja laenusumma on piiratud tavapärase äritegevuse rahastamiseks ja kohustusliku kokkuleppemenetluse kulude katmiseks vajaliku likviidse vara koguväärtusega.

Nõuded, mis tekivad seoses võlgniku tavapärase äritegevuse rahastamisega kohustuslikus kokkuleppemenetluses ja ennetava restruktureerimise menetluses, tasutakse võimalikus edasises pankrotimenetluses pankrotivara üldisel jaotamisel enne eelisnõuete (nimelt menetluskulude) tasumist.

Pankrotimenetlus

Juriidilisest isikust võlgniku pankrotivara koosneb pankrotivõlgniku varast menetluse algatamisel, kogu varast, mis on saadud pankrotivara realiseerimisest ja haldamisest ning pankrotivõlgniku õigustoimingute vaidlustamisest, samuti jätkuvast äritegevusest saadud varast, juhul kui pankrotivõlgnik jätkab äritegevust pärast pankrotimenetluse algatamist kooskõlas ZFPPIPPga. Pankrotivara sisaldab ka vara, mis on saadud hagide esitamisest pankrotivõlgniku isiklikult vastutavate aktsionäride vastu, välja arvatud vara, mis on vältimatult vajalik põhivajaduste täitmiseks.

Pankrotis eraisikust võlgniku pankrotivara koosneb kogu varast, mille pankrotivõlgnik omandab kontrollimise perioodil, kuni kohustustest vabastamiseni või pankrotimenetluse lõpetamiseni. Eraisiku pankroti korral jäetakse pankrotivarast välja:

– esemed (isiklikud esemed (riided, jalanõud jne), majapidamistarbed (mööbel, külmik, pliit, pesumasin), mida võlgnikul ja tema leibkonna liikmetel on vältimatult vaja, võlgniku töö tegemiseks vältimatult tarvilikud esemed, autasud ja tunnustused, abielusõrmus, isiklikud kirjad, käsikirjaline materjal ja muud isiklikud dokumendid (perekonnaliikmete pildid, fotod jne)) ja

– hüvitisnõuded (seadusjärgsed elatismaksed, kehavigastuse hüvitismaksed kooskõlas invaliidsuskindlustusega, rahalise sotsiaalabi maksed jne).

Lisaks ei sisalda pankrotis eraisiku pankrotivara võlgniku sissetulekut, mida on vaja sotsiaalse miinimumsissetuleku tagamiseks (võlgnikule jääb vähemalt 76 % miinimumpalgast ja kui võlgnik toetab perekonnaliiget või muud isikut, keda ta on kohustatud seaduse alusel toetama, siis iga toetatava isiku kohta ette nähtud summa).

Pankrotis eraisikust võlgnikule tagatakse sama sotsiaalne miinimumsissetulek, mida ta saaks individuaalsete täitemeetmete korral.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Kohtu pädevus ja ülesanded

Maksejõuetusmenetlus kuulub ringkonnakohtu pädevusse. Seda juhib üks kohtunik. Ljubljana kõrgem kohus (Višje sodišče v Ljubljani) on territoriaalselt pädev lahendama kõiki maksejõuetusmenetluses esitatud edasikaebusi.

Halduri määramine ja tema volitused

Haldur täidab maksejõuetusmenetluses volitusi ja ülesandeid, mis on õigusaktides ette nähtud, et kaitsta võlausaldajate huve. Haldur määratakse kohustuslikus kokkuleppemenetluses ja pankrotimenetluses. Halduri määrab kohus maksejõuetusmenetluse algatamise otsusega. Suuri, keskmise suurusega või väikeseid ettevõtjaid puudutavas kohustuslikus kokkuleppemenetluses määrab kohus halduri oma eriotsusega päeval pärast menetluse algatamise taotluse saamist.

Kohustuslikus kokkuleppemenetluses teostab haldur järelevalvet võlgniku äritegevuse üle. Sel eesmärgil on maksejõuetu võlgnik kohustatud esitama kogu järelevalveks vajaliku teabe ja võimaldama tutvuda oma raamatupidamisarvestuse ja dokumentidega. Sellises menetluses on võlgniku õigus- ja teovõime piiratud. Pärast menetluse algatamist on võlgnikul lubatud teha ainult tavapäraseid (jooksvaid) äritehinguid, mis on seotud tema tegevusega ja äritegevust puudutavate kohustuste täitmisega. Menetluse algatamise järel võib võlgnik teha oma varaga tehinguid ainult sellises ulatuses, mida on vaja tavapäraseks äritegevuseks, ega või võtta laenu ega krediiti, anda tagatisi ega käendusi, sõlmida lepinguid ega teha muid toiminguid, mis tooksid kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise või takistaksid finantsilise restruktureerimise rakendamist. Pärast kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamist võib võlgnik lisaks tavapärastele lepingutele ja kohtu nõusoleku saamisel müüa vara, mida ei ole tema äritegevuseks vaja, kui sellise vara müük on finantsilise restruktureerimise kavas kirja pandud finantsilise restruktureerimise meetmena. Võlgnik võib võtta laenu või krediiti, mis on piiratud tavapärase äritegevuse rahastamiseks ja kohustusliku kokkuleppemenetluse kulude katmiseks vajaliku likviidse vara koguväärtusega. Seda, kas anda nõusolek, otsustab kohus halduri või võlausaldajate komitee arvamuse alusel.

Kui on algatatud juriidilise isiku pankrotimenetlus, lõpevad võlgniku esindajate, prokuristi ja muude võlgniku esindamiseks volitatud isikute ning juhatuse volitused võlgniku äritegevuse juhtimisel. Haldur saab volitused juhtida maksejõuetu võlgniku äritegevust pankrotimenetluse ajal kooskõlas menetluse vajadustega ja esindada võlgnikku

  • menetlus- ja muudes õigustoimingutes, mis on seotud nõuete kontrollimisega ning eraldamis- ja välistamisõigusega;
  • menetlus- ja muudes õigustoimingutes, et vaidlustada maksejõuetu võlgniku õigustoimingud;
  • õiguslikes lepingutes ja muudes toimingutes, mida on vaja pankrotivara realiseerimiseks;
  • loobumisel ja muude selliste õiguste teostamisel, mille maksejõuetu võlgnik on omandanud pankrotimenetluse algatamise õigusliku tagajärjena, ning
  • muudes õigustehingutes, mida maksejõuetu võlgnik võib seaduse kohaselt teha.

Pärast eraisiku pankrotimenetluse algatamist on pankrotivõlgniku õigus- ja teovõime piiratud ja ta ei tohi:

1. sõlmida lepinguid ega teha muid õigustehinguid või -toiminguid, millesse on kaasatud pankrotivara hulka kuuluv vara, ja

2. ilma kohtu nõusolekuta:

  • võtta laenu või krediiti või anda tagatisi;
  • avada pangakontot või muud sularahakontot ega
  • loobuda pärandist või muudest varalistest õigustest.

Pankrotivõlgniku õigustehingul või muul õigustoimingul, mis on nende eeskirjadega vastuolus, puudub õiguslik tagajärg, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool, kes sõlmis õigustehingu või teostas õigustoimingu, mis oli seotud pankrotivara hulka kuuluva võlgniku vara võõrandamisega, ei teadnud ega saanud teada, et võlgniku vastu on algatatud eraisiku pankrotimenetlus. Üldjuhul eeldatakse ja vastupidise tõestamine ei ole lubatud, et teine lepingupool pidi teadma, et võlgniku vastu on algatatud eraisiku pankrotimenetlus, kui leping või muu õigustehing sõlmiti rohkem kui kaheksa päeva pärast pankrotimenetluse algatamise teate avaldamist maksejõuetusmenetluste avaldamiseks ette nähtud avalikul veebisaidil.

Ennetava restruktureerimise menetlusse haldurit ei kaasata. Võlgniku õigus- ja teovõime ei ole selles menetluses piiratud. Haldurit ei kaasata ka lihtsustatud kohustuslikku kokkuleppemenetlusse.

Halduri litsents

Halduri ülesandeid võib täita ainult isik, kellel on õigusküsimuste eest vastutavalt ministrilt saadud kehtiv litsents halduri ülesannete täitmiseks maksejõuetus- ja sundlõpetamismenetluses.

Õigusküsimuste eest vastutav minister väljastab halduri litsentsi isikule, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • ta on Sloveenia Vabariigi või ELi liikmesriigi, EMP liikmesriigi või OECD liikmesriigi kodanik ja ta oskab tööalaselt sloveeni keelt;
  • ta on õigus- ja teovõimeline ning üldiselt hea tervisega;
  • ta on omandanud vähemalt esimese astme kõrgema hariduse või võrreldava hariduse välisriigi õppeasutuses, mis on akrediteeritud, tunnustatud või mida on hinnatud kooskõlas hariduse hindamist ja tunnustamist käsitlevate õigusaktidega, või tal on litsents audiitori või volitatud audiitori ülesannete täitmiseks;
  • tal on vähemalt kolmeaastane töökogemus, mis on seotud tema kutseharidusega;
  • tal on kindlustuspoliis, mis katab tema vastutuse kahjude eest summas vähemalt 500 000 eurot aastas;
  • ta on sooritanud haldurina kutseeksami;
  • ta on isik, kes väärib avalikku usaldust haldurina tegutsemisel;
  • on andnud õigusküsimuste eest vastutavale ministrile kinnituse, et täidab oma ülesannet haldurina kohuse- ja vastutustundega ning töötab menetluse kiire lõpuleviimise nimel võlausaldajate jaoks võimalikult soodsate tagasimaksetingimustega igas maksejõuetusmenetluses, kuhu ta määratakse.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Nõuete tasaarveldus kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisel

Kui kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisel on võlausaldajal nõue maksejõuetu võlgniku vastu ja maksejõuetul võlgnikul on vastunõue selle võlausaldaja vastu, loetakse nõuded kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisel tasaarveldatuks. See reegel kehtib ka mitterahaliste nõuete ja nõuete suhtes, mille maksetähtaeg ei ole kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisel saabunud. Kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamine ei mõjuta tagatisega ja eelisnõudeid ega välistamisõigust. Suurte, keskmise suurusega või väikeste ettevõtete maksejõuetusmenetluses võib tagatisega nõuetele laieneda finantsiline restruktureerimine.

Nõuete tasaarveldamine pankrotimenetluse algatamisel

Kui pankrotimenetluse algatamisel on võlausaldajal nõue pankrotivõlgniku vastu ja pankrotivõlgnikul on vastunõue selle võlausaldaja vastu, loetakse nõuded pankrotimenetluse algatamisel tasaarveldatuks. See reegel kehtib ka mitterahaliste nõuete ja nõuete suhtes, mille maksetähtaeg ei ole pankrotimenetluse algatamisel saabunud. Võlausaldaja ei teata oma nõudest pankrotivõlgniku vastu pankrotimenetluses, vaid ta peab teavitama haldurit tasaarveldusest kolme kuu jooksul alates pankrotimenetluse algatamise teate avaldamisest. Kui võlausaldaja ei teavita haldurit tasaarveldusest, vastutab võlausaldaja pankrotivõlgniku ees kulude ja muu kahju eest, mis tekivad pankrotivõlgnikul võlausaldaja tegevusetuse tõttu. Kui võlausaldaja nõue pankrotivõlgniku vastu on tingimuslik, tehakse tasaarveldus, kui võlausaldaja seda nõuab ja kohus annab selleks nõusoleku.

Kui pankrotivõlgniku vastu tekkis nõue enne pankrotimenetluse algatamist või uus võlausaldaja omandas nõude enne pankrotimenetluse algatamist eelmise võlausaldaja loobumise kaudu, ei saa seda tasaarveldada pankrotivõlgniku vastunõudega uue võlausaldaja vastu, kui nõue tekkis enne pankrotimenetluse algatamist.

Kui pankrotivõlgniku vastu tekkis nõue enne pankrotimenetluse algatamist, ei või seda tasaarveldada pankrotivõlgniku vastunõudega selle võlausaldaja vastu, kui nõue tekkis pärast pankrotimenetluse algatamist.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Korraldused õigustehingu või muu õigustoimingu tegemiseks võlgniku nimel lõpevad, kui võlgnik andis need enne pankrotimenetluse algatamist. Pärast pankrotimenetluse algatamist ei või makseteenuse osutaja teha makseid maksejõuetu võlgniku rahalistest vahenditest ei täitmisele pööramise otsuse ega kohustusliku sissenõudmise otsuse alusel. Pakkumised, mida pankrotivõlgnik on enne pankrotimenetluse algatamist teinud, lõpevad, välja arvatud juhul, kui adressaat võttis pakkumise vastu enne pankrotimenetluse algatamist.

Haldur võib pankrotimenetluse algatamisel lõpetada ühekuulise etteteatamisega rendi- ja liisingulepingud, kui pankrotivõlgnik sõlmis need enne pankrotimenetluse algatamist, olenemata üldistest seadusjärgsetest eeskirjadest ja lepingutingimustest. Kui pankrotivõlgnik teostab oma lõpetamise õigust, algab etteteatamistähtaeg selle kuu viimasel päeval, mil teine lepingupool sai pankrotivõlgniku avalduse lõpetamise kohta, ja lõpeb järgmise kuu viimasel päeval. Teisel lepingupoolel on õigus nõuda pankrotivõlgnikult hüvitist kahjude eest, mis tekkisid lõpetamise õiguse teostamise tõttu vastuolus üldiste eeskirjadega. Kahjuhüvitisnõudest tuleb pankrotimenetluses teatada ja see tasutakse jaotatavast varast vastavalt võlausaldajate nõuete rahuldamist käsitlevatele õigusaktidele.

Pankrotimenetluse algatamine ei mõjuta arvelduskokkulepet ega kvalifitseeritud finantslepingut, millele kohaldatakse arvelduskokkuleppes sätestatud eeskirju. Kui pärast arvelduskokkuleppes sätestatud eeskirjade kohast vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramist tekib teisel lepingupoolel rahaline netonõue pankrotivõlgniku vastu, peab teine lepingupool teatama nõudest pankrotimenetluses ja see tasutakse jaotatavast varast vastavalt võlausaldajate nõuete rahuldamist käsitlevatele õigusaktidele.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Täitmisele pööramise ja pandiõiguse keeld

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist maksejõuetu võlgniku vastu ei ole üldiselt seadusega lubatud teha otsust täitmisele pööramise või pandiõiguse kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pärast ennetava restruktureerimise menetluse algatamist võlgniku vastu ei ole lubatud teha otsust ennetava restruktureerimise esemeks oleva rahalise nõude täitmisele pööramise või pandiõiguse kohta.

Algatatud täitemenetluse või pandiõiguse lõpetamine

Täitemenetlus või pandiõigusega seotud menetlus, mis on algatatud maksejõuetu võlgniku vastu enne kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamist, lõpetatakse viimati nimetatud menetluse algatamisel ja seda võib jätkata ainult võlanõuet menetleva kohtu otsuse alusel, mis on seaduse kohaselt eespool nimetatud menetluste alus.

Pankrotimenetluse algatamisel maksejõuetu võlgniku vastu avalduvad enne pankrotimenetluse algatamist algatatud täitemenetluse või pandiõiguse järgmised õiguslikud tagajärjed:

  • kui vallas- või kinnisvaraga seotud täitemenetluses või pandiõigusega seoses ei ole võlausaldaja enne pankrotimenetluse algatamist eraldamisõigust veel omandanud, peatatakse täitemenetlus või pandiõigus pankrotimenetluse algatamisel;
  • kui vallas- või kinnisvaraga seotud täitemenetluses või seoses pandiõigusega on võlausaldaja enne pankrotimenetluse algatamist eraldamisõiguse omandanud ja kui eraldamisõigusega vara ei ole enne pankrotimenetluse algatamist veel müüdud, peatatakse täitemenetlus või pandiõigus pankrotimenetluse algatamisel;
  • kui võlausaldaja omandab täitemenetluses eraldamisõiguse enne pankrotimenetluse algatamist ja kui enne pankrotimenetluse algatamist on eraldamisõigusega vara täitemenetluses maha müüdud, ei mõjuta pankrotimenetluse algatamine täitemenetlust, ja
  • ajutisel või esialgsel meetmel põhinev tagatise menetlus peatatakse pankrotimenetluse algatamisel ja kõik selle menetluse käigus tehtud toimingud tühistatakse.

Täitemenetlus või pandiõigusega seotud menetlus, mis algatati võlgniku suhtes enne ennetava restruktureerimise menetluse algatamist täitmisele pööramise või ennetava restruktureerimise esemeks oleva finantsnõude tagamise eesmärgil, lõpetatakse ennetava restruktureerimise menetluse algatamisel. Täitevkohus otsustab täitemenetluse või pandiõiguse lõpetamise võlgniku taotluse alusel.

Pankrotimenetluse konsolideerimise põhimõte

Kuni pankrotimenetluse algatamiseni võib võlausaldaja teatada pankrotivõlgnikuga sõlmitud suhtes tekkinud kohustuse täitmise nõudest ainult selle võlgniku vastu peetavas pankrotimenetluses ja kooskõlas menetluseeskirjadega (eeskirjad nõuetest teatamise ja nende kontrollimise kohta, vaidlustatud nõuetega seotud kohtuprotsessi (hagi esitamine) eeskirjad jne).

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Kui võlausaldaja on esitanud enne pankrotimenetluse algatamist hagi mingi nõude kindlaksmääramiseks, peatatakse menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskirjade alusel (Zakon o pravdnem postopku). Võlausaldaja, kes on esitanud hagi enne pankrotimenetluse algatamist, peab teatama oma nõudest pankrotimenetluses.

Päeval, mil avaldatakse nõuete kinnitamise otsus, lõpevad alused, mille tõttu hagi pankrotimenetluse tagajärjel peatati. Kui võlausaldaja nõuet tunnustatakse, lõpeb tema õiguslik huvi selle nõudega seotud hagi menetlemiseks ja kohtumenetlus peatatakse. Võlausaldajale makstakse võrdne proportsionaalne osa teiste võlausaldajatega, kelle tagatiseta tavanõudeid pankrotimenetluses tunnustati.

Kui haldur vaidlustab võlausaldaja nõude pankrotimenetluses, peab võlausaldaja esitama peatatud hagi jätkamise taotluse ühe kuu jooksul alates nõuete kinnitamise otsuse avaldamisest. Sel juhul on võlausaldajal vaja taotleda hagis ainult nõude olemasolu kindlaksmääramist. Kui võlausaldaja nõude vaidlustab teine võlausaldaja, peab esimene võlausaldaja laiendama oma hagi, et kaasata nõude vaidlustanud võlausaldaja uue kostjana ühe kuu jooksul alates nõuete kinnitamise otsuse avaldamisest. Kui nõue on hagis kindlaks määratud, makstakse võlausaldajale võrdne proportsionaalne osa teiste võlausaldajatega, kelle tagatiseta tavanõudeid pankrotimenetluses tunnustati.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Maksejõuetuse põhimenetluses võib menetluse käigus teha menetlustoiminguid iga võlausaldaja, kes taotleb oma nõude kindlaksmääramist võlgniku suhtes. Üldjuhul on igal võlausaldajal (kui poolel) õigus esitada maksejõuetusmenetluses edasikaebus iga kohtuotsuse kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud, et mingi kindla otsuse kohta võivad edasikaebuse esitada ainult teatud pooled. Edasikaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul. Isikute jaoks, kelle suhtes tuleb teha otsus vastavalt ZFPPIPPile, algab 15päevane aeg otsuse tegemise päevast; teiste isikute jaoks algab 15päevane aeg otsuse avaldamise päevast.

Maksejõuetusmenetluses võib võlausaldaja teha menetlustoiminguid ka võlausaldajate komitee kaudu, kellel on võlausaldajate organina volitus teha kõikide menetluspoolteks olevate võlausaldajate nimel seaduses sätestatud menetlustoiminguid. Võlausaldajate komitee moodustatakse kohustuslikus kokkuleppemenetluses; pankrotimenetluses moodustatakse see ainult võlausaldajate nõudel.

Kohustuslik kokkuleppemenetlus

Võlausaldajate komitee

Kohustuslikus kokkuleppemenetluses moodustab kohus võlausaldajate komitee, kellel on oma õiguste ja volituste teostamise eesmärgil õigus kontrollida võlgniku raamatupidamisarvestust (st võlgniku tegevuse ja finantsseisu kontrollimine), et kaitsta võlausaldajate huve, ning esitada ettepanekuid ja arvamusi, mis on vajalikud võlausaldajate kaitsmiseks menetluses. Kohustuslikus kokkuleppemenetluses võib võlausaldajate komitee teha maksejõuetu võlgniku finantsilise restruktureerimise eesmärgil teatud õiguslikel tingimustel otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta rahasüstide või mitterahaliste sissemaksete kaudu, millele laienevad võlausaldajate nõuded maksejõuetu võlgniku vastu.

2013. aasta lõpus tehti suurte ja keskmise suurusega ettevõtjate tõhusa finantsilise restruktureerimise lihtsustamise eesmärgil seadusandlikke muudatusi, mis hõlmasid võlanõude erieeskirju eespool nimetatud ettevõtjate jaoks. See tugevdas märkimisväärselt võlausaldajate seisundit. Vastavalt 2016. aasta seadusandlikule muudatusele kasutatakse selle menetluse eeskirju ka väikeettevõtjate puhul. Halduri ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks kohustuslikus kokkuleppemenetluses on vaja ulatuslikumaid kogemusi ja koolitust ning sel põhjusel ei kohaldata halduri määramisel automaatse määramisjärjekorra eeskirja. Selle asemel valib kohus halduri enda hinnangu alusel. Kui võlausaldajad teevad ise ettepaneku algatada maksejõuetu võlgniku suhtes kohustuslik kokkuleppemenetlus kooskõlas uue õigusnormiga, määrab kohus taotluse esitajate väljapakutud halduri. Uue süsteemi kohaselt võib võlausaldajate komitee määrata ka võlausaldajate esindaja. See võimaldab võlausaldajate komiteel jälgida tõhusamalt võlgniku ettevõtte äritegevust ja juhtimisprotsesse komitee volituste raamesse jääva finantsilise restruktureerimise meetmete (näiteks äritegevuse restruktureerimise meetmed ärikulude optimeerimise või äritegevuse tõhustamise eesmärgil) rakendamisel. Võlausaldajate komitee volitusi laiendati veelgi ja nende hulka lisati võimalus muuta finantsilise restruktureerimise kava.

Üksiku võlausaldaja õiguskaitsevahendid kohustuslikus kokkuleppemenetluses

Iga võlausaldaja või haldur võib esitada vastuväite võlanõude menetlemise kohta, kui

  • võlgnik ei ole maksejõuetu ja suudab tasuda kõik oma kohustused täielikult ja õigel ajal;
  • maksejõuetu võlgnik suudab täita oma kohustused suuremas ulatuses või lühema aja jooksul, kui kohustusliku kokkuleppemenetluse ettepanekus on pakutud;
  • on ebatõenäoline, et finantsilise restruktureerimise kava elluviimine võimaldab võlgnikul lühema või pikema aja jooksul maksevõimeliseks muutuda;
  • on ebatõenäoline, et võlausaldajad saavad võlgniku pakutud kohustusliku kokkuleppemenetluse kinnitamise teel soodsamad tingimused oma nõuete rahuldamiseks kui siis, kui algatataks pankrotimenetlus, või
  • maksejõuetu võlgnik tegutseb vastuolus eeskirjadega, mis piiravad tema äritegevust kohustusliku kokkuleppemenetluse ajal, või hilineb rohkem kui 15 päeva töötajatele miinimumpalga maksmisega või selliste maksude ja maksete tasumisega, mille võlgnik peab välja arvutama ja tasuma ühel ajal töötajatele palkade maksmisega.

Iga võlausaldaja, keda kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus mõjutab, võib paluda kohtul selle tühistada, kui maksejõuetu võlgnik suudab võlausaldajate nõude täies ulatuses tasuda. Nõude tühistamise hagi tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kinnitatud kohustusliku kokkuleppemenetlusega ette nähtud nõude tasumise tähtaja möödumist. Iga võlausaldaja, keda kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus mõjutab, võib paluda kohtul selle tühistada, kui see saadi pettuse teel. Nõude tühistamise hagi tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kohustusliku kokkuleppemenetluse kinnitamise otsuse jõustumist.

Pankrotimenetlus

Võlausaldajate komitee

Pankrotimenetluses on võlausaldajate komiteel õigus kontrollida kõiki dokumente, mis on pankrotimenetluses halduri valduses ja mida ta peab seoses menetlusega koostama. Pankrotimenetluses võib võlausaldajate komitee esitada

  • arvamuse pankrotivõlgniku vajaliku äritegevuse lõpuleviimise kohta;
  • nõusoleku pankrotivõlgniku äritegevuse jätkamiseks;
  • arvamuse halduri esitatud pankrotimenetluse kava kohta;
  • arvamuse vara müümise otsuse kohta;
  • nõusoleku, kui alg- või baashind moodustab alla poole vara hinnangulisest väärtusest likvideerimisväärtuse alusel;
  • arvamuse halduri hinnangu kohta pankrotimenetluse kuludele ja selle hinnangu muutmise kohta ja
  • arvamuse pankrotimenetluse lõpuleviimise kohta.

Lihtsustatud kohustusliku kokkuleppemenetluse korral ja ennetava restruktureerimise menetluses võlausaldajate komiteed ei moodustata.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Pankrotimenetluses on haldur pankrotivõlgniku seaduslik esindaja, keda on volitatud pankrotivara haldama ja realiseerima.

Pankrotivara haldamiseks annab pankrotihaldur esmajoones pankrotivõlgniku vara rendile ja suurendab tema rahalisi vahendeid. Haldur võib sõlmida ka kohtuliku või kohtuvälise kokkuleppe, mille jaoks tal on vaja võlausaldajate komitee arvamust ja kohtu nõusolekut. Pärast pankrotimenetluse algatamist võib pankrotivõlgniku vara rendile või üürile anda ainult juhul, kui see ei lükka edasi vara müüki. Rendi- või üürilepingu võib sõlmida ainult kindlaks ajaks ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Haldur võib kohtu nõusolekul kehtestada üürile antava vara eelisostuõiguse üürniku kasuks.

Pankrotivõlgniku rahaliste vahendite investeerimisel on haldur kohustatud järgima õigusakte. Rahalisi vahendeid võib investeerida ainult võlakirjadesse, mille on välja andnud Sloveenia Vabariik või muu ELi liikmesriik, Euroopa Keskpank, Sloveenia keskpank või muu ELi liikmesriigi keskpank, või võlakirjadesse (v.a allutatud võlakirjad), mille on andnud välja Sloveenia Vabariigis registreeritud asukohaga pank või muus ELi liikmesriigis asuv krediidiasutus. Sularahahoiused võib avada ainult pangas, mille registreeritud asukoht on Sloveenia Vabariigis, või krediidiasutuses, mille registreeritud asukoht on muus ELi liikmesriigis.

Realiseerimisel võib pankrotihaldur müüa pankrotivõlgniku vara, nõuda sisse tema nõudeid ja teostada muid õigustoiminguid tema varaliste õiguste realiseerimiseks. Pankrotivõlgniku vara müügilepingu võib sõlmida avaliku oksjoni või siduva pakkumiskutse kaudu. Ostjaga peetavate otseläbirääkimiste teel võib lepingu sõlmida ainult erandkorras. Müük algab kohtu (esimese) müügiotsusega. Kohus väljastab müügiotsuse halduri taotlusel ja võlausaldajate komitee arvamuse alusel. Kui müüakse vara, mille puhul ühel eraldi võlausaldajal on tagasimakse saamisel eelisõigus (seatud pant), on vajalik ka selle võlausaldaja arvamus. Otsuses, millega kohus teeb esimest korda otsuse mingi vara müügi kohta, otsustab ta ka järgmist:

1. müügimeetod;

2. alghind avalikul oksjonil või baashind siduvas pakkumiskutses ja

3. deposiidisumma.

Kui esimese müügiotsuse alusel korraldatud avalik oksjon või esitatud pakkumiskutse mingi vara müügiks ei ole edukas, võib kohus järgmises müügiotsuses

1. kas

– otsustada uuesti, et müük toimub avaliku oksjoni või siduva pakkumiskutse kaudu, ja

– kehtestada madalama alg- või baashinna kui esimeses otsuses või

2. otsustada korraldada mittesiduva pakkumiskutse müügiks otseläbirääkimiste alusel.

Kohus kehtestab baashinna menetlusega, milles nõustutakse siduvate pakkumistega vara hinnangulise väärtuse alusel. Esimeses müügiotsuses ei või baashind olla madalam kui pool vara väärtusest, mis on määratud selle likvideerimisväärtuse alusel. Järgmises müügiotsuses võib kohus kehtestada alg- või baashinna, mis moodustab alla poole vara hinnangulisest väärtusest, mis on määratud selle likvideerimisväärtuse alusel, kui võlausaldajate komitee või üksik võlausaldaja annab selleks oma nõusoleku.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrotimenetluses peavad võlausaldajad teatama pankrotivõlgniku vastu esitatavatest nõuetest, mis tekkisid enne pankrotimenetluse algatamist, välja arvatud nõuded, millest seaduse kohaselt ei ole vaja teatada. Võlausaldaja, kes vastutab pankrotivõlgniku kohustuse eest solidaarselt vastutava kaasvõlgnikuna, tagatise andja või pantijana, peab teatama pankrotimenetluses oma võimalikust tagasinõudest, mis ei ole enne pankrotimenetluse algatamist veel tekkinud, edasilükkaval tingimusel, mille kohaselt omandab võlausaldaja tagasinõude pankrotivõlgniku vastu selliselt, et nõue tasutakse pärast pankrotimenetluse algatamist. Kui peale pankrotivõlgniku peavad võlausaldaja nõude täitma ka solidaarselt vastutavad kaasvõlgnikud või tagatise andjad, võib võlausaldaja esitada nõudeteate ja taotluse nõude täissumma kindlaksmääramise kohta pankrotimenetluses, kuni see on täielikult tasutud äramuutval tingimusel, mis saab teoks, kui võlausaldaja nõude tasub teine solidaarselt vastutav kaasvõlgnik või tagatise andja. Kui võlausaldaja ei pea teatamise tähtajast kinni, lõpeb tema nõue pankrotivõlgniku vastu ja kohus lükkab hilinenud nõudeteate tagasi.

Pankrotimenetluses ei ole vaja teatada eelisnõuetest seoses nende töötajate palkade ja palgahüvitiste maksmisega, kelle töö muutub pankrotimenetluse algatamise tõttu ebavajalikuks, ajavahemiku eest alates pankrotimenetluse algatamisest kuni teatamisaja lõpuni, ning nende töötajate koondamishüvitistest, kelle töölepingud lõpetas haldur seetõttu, et nende töö muutus ebavajalikuks pankrotimenetluse algatamise tõttu või selle ajal. Samuti ei informeerita teatavatest nõuetest, mis on seotud maksude arvestamise ja tasumisega.

Kui nõue on tagatud eraldamisõigusega, peab võlausaldaja teatama sellest tagatud nõudest pankrotimenetluses ka eraldamisõigusest teatades. Kui mingis olukorras on pankrotimenetluse algatamise ajal registreeritud pankrotivõlgniku omandiõigus kinnisvara suhtes ja seda omandiõigust piirab seatud hüpoteek või maksimumhüpoteek, mille kohta oli kanne tehtud enne pankrotimenetluse algatamist, arvestatakse, et hüpoteek või maksimumhüpoteek ja sellel põhinev nõue on registreeritud pankrotimenetluses õigel ajal.

Võlausaldajad peavad teatama enne pankrotimenetluse algust tekkinud välistusõigusest kolme kuu jooksul pärast pankrotimenetluse algatamise teate avaldamist. Välistusõigus ei lõpe ka siis, kui võlausaldaja ei pea välistusõigusest teatamise tähtajast kinni. Kui haldur müüb vara, millele laieneb teatamata välistusõigus, kaotab välistusõigusega võlausaldaja välistusõiguse, kuid ta võib nõuda vara müügist saadud raha maksmist, millest arvatakse maha müügiga seotud kulud. Välistusõigusega võlausaldajal ei ole õigust nõuda kahjude hüvitamist. Võlausaldaja kaotab välistusõiguse ja õiguse raha maksmisele, kui ta ei teata nendest õigustest enne esimese üldise jaotamise kava avaldamist.

Pärast pankrotimenetluse algatamist tekkivaid pankrotivõlgniku kohustusi (teatud eranditega) käsitatakse menetluskuludena. Need liigitatakse järgmiselt:

– jooksvad kulud (näiteks pankrotimenetluse jaoks vajalikke teenuseid osutavate poolte palgad ja muud hüvitised, sealhulgas nendega kaasnevad maksud ja maksed, mida võlgnik peab arvestama ja tasuma, halduri kulud; elektri-, vee-, kütte-, telefoni- ja muud kulud, mis on seotud pankrotimenetluseks vajalike äriruumide kasutamisega, kindlustusmaksed pankrotivarasse kuuluva vara kindlustamise eest, avaldamiskulud, pankrotivõlgniku õiguskulud nõuete vaidlustamisel, raamatupidamiskulud, kulud haldus- ja muude pankrotimenetluses vajalike teenuste eest jne) ja

– juhukulud (kohustusliku kokkuleppemenetluse ajal tekkinud ja võlausaldajate esitatud nõuete tasumine, kohustuste täitmine vastastikku täitmata jäetud kahepoolsete lepingute alusel, kiireloomuliste õigustehingute lõpetamiseks ja äritegevuse jätkamiseks vajalike kohustuste täitmine, vara hindamise ja muude müügiga seotud toimingute kulud jne).

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Nõudest teatades saab võlausaldaja õiguse teha menetlustoiminguid maksejõuetuse põhimenetluses. Nõuetest tuleb teatada ettenähtud tähtaja jooksul. Teade esitatakse ainult enne maksejõuetusmenetluse algatamist tekkinud nõuete kohta.

Kohustuslikus kokkuleppemenetluses teatatakse nõuetest ja kontrollitakse neid eelkõige selleks, et hinnata selle võlausaldaja menetlusõigust, kes peab kohustusliku kokkuleppemenetluse üle hääletama. Nõuded tuleb esitada 30 päeva jooksul alates menetluse algatamise teate avaldamise päevast Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste ameti (AJPES) veebisaidil. Teatamata jätmise või hilinenud teatamise tõttu ei kaota võlausaldaja küll nõuet, kuid jääb ilma oma hääletamisõigusest.

Pankrotimenetluses on nõuetest teatamine ja nende kontrollimine alus, mille põhjal määratakse kindlaks pankrotivara jaotamine. Selles menetluses peavad võlausaldajad teatama oma nõuetest kolme kuu jooksul alates pankrotimenetluse algatamise teate avaldamisest AJPESi veebisaidil.

Eraisiku pankroti korral ei kaota võlausaldaja nõuet, kui sellest teatatakse pärast tähtaega, kuid haldur kannab selle lisanõuete nimekirja.

Kui võlausaldaja vastu esitatakse hagi, millega vaidlustatakse pankrotivõlgniku õigustoimingud, peab ta ühe kuu jooksul pärast hagi esitamise päeva teatama pankrotimenetluses oma nõudest tingimusliku nõudena, mis tekib, kui kohtuasjas tehakse lõplik otsus. Kui haldur lõpetab üürilepingu või kahepoolselt täitmata jäetud lepingu, peab võlausaldaja esitama sellega seotud kahjuhüvitisnõude ühe kuu jooksul pärast lõpetamis- või taganemisõigust teostava pankrotivõlgniku avalduse saamist.

Nõude sisu

Maksejõuetusmenetluses esitatav nõudeteade peab sisaldama

1. summat, mille nõudena tunnustamist menetluses soovitakse, ja

2. nende asjaolude kirjeldust, millel põhineb nõude kõlblikkus, ja tõendeid selle kohta, sealhulgas esitatud dokumente.

Samuti peaks pankrotimenetluses esitatav nõudeteade sisaldama andmeid pangakonto kohta, millele teha makse nõude tasumiseks. Kui võlausaldaja algatas enne pankrotimenetluse algatamist kohtuasja või muu menetluse, peab teade sisaldama ka teavet kohtu või muu pädeva asutuse kohta, kus menetlus toimub, ning asja registrinumbrit.

Nõude kontrollimise taotlus peab sisaldama:

1. nõude põhisummat;

2. juhul, kui maksejõuetusmenetluse võlausaldaja taotleb peale põhisumma ka intressi: alates maksetähtajast kuni maksejõuetusmenetluse algatamiseni arvestatud intressi kapitaliseeritud summat; halduri eelisnõuete korral: arvestatud intressi kapitaliseeritud summat;

3. juhul, kui maksejõuetusmenetluse võlausaldaja taotleb peale põhisumma ka selliste kulude hüvitamist, mis tekkisid nõude kohtuliku täitmisele pööramise või muude maksejõuetusmenetluse algatamise eel algatatud menetluste tõttu: nende kulude summat;

4. juhul, kui võlausaldaja taotleb nõude määramist eelisnõudeks: sõnaselget taotlust, et nõuet käsitataks jagamisel eelisnõudena, ja

5. juhul, kui võlausaldaja taotleb nõude määramist tingimuslikuks nõudeks: sõnaselget kirjeldust asjaoludest, mille tekkimine tähendab nõudega seotud edasilükkava või äramuutva tingimuse teokssaamist.

Maksejõuetusmenetluses võib võlausaldaja esitada ühes taotluses mitu nõuet.

Nõuete kontrollimise menetlus

Nõuete kontrollimise menetlus koosneb kolmest etapist.

1. Halduri kinnitus esitatud nõuete kohta

Haldur esitab kinnituse nõuete tunnustamise või vaidlustamise kohta, koostades kontrollitud nõuete põhinimekirja (osnovni seznam preizkušenih terjatev). Nimekirjas märgib haldur iga nõude kohta, kas see on tunnustatud või vaidlustatud. Kohus avaldab nimekirja maksejõuetusmenetluse teadete avaldamiseks kasutatavatel veebisaitidel. Võlausaldajad võivad esitada vastuväiteid põhinimekirjas sisalduvate teatatud nõuete vigade kohta 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest, esitades vastuväite põhinimekirja kohta (ugovor proti osnovnem seznamu). Kui võlausaldaja vastuväide on põhjendatud, peab haldur tegema põhinimekirja paranduse.

2. Võlausaldaja kinnitus teiste võlausaldajate teatatud nõuete kohta

Igal võlausaldajal, kes on teatanud menetluse käigus oma nõudest õigel ajal, on õigus esitada vastuväide teiste võlausaldajate nõuete kohta nõuet vaidlustava vastuväitega (ugovor o prerekanju terjatve). Võlausaldaja peab esitama nõuet vaidlustava vastuväite kohustuslikus kokkuleppemenetluses 15 päeva jooksul ja pankrotimenetluses ühe kuu jooksul alates kontrollitud nõuete põhinimekirja avaldamisest. Eraisiku pankrotimenetluses ja kohustuslikus kokkuleppemenetluses võib esitada vastuväite ka menetluspooleks olev maksejõuetu võlgnik. Haldur kannab võlausaldajate ja võlgniku avaldused vaidlustatud nõuete kohta kontrollitud nõuete lisanimekirja (dopolnjeni seznam preizkušenih terjatev). Vigade kohta, mis tulenevad esitatud vastuväitega tegelemata jätmisest, esitatakse nõue lisanimekirja kohta esitatud vastuväites.

3. Kohtu otsus nõuete kontrollimise kohta

Kohus teeb otsuse nõuete kontrollimise kohta nõuete kontrollimist käsitleva otsusega (sklep o preizkusu terjatev). Selle otsuse alusel koostab haldur kontrollitud nõuete lõppnimekirja (končni seznam preizkušenih terjatev), mille kohus avaldab koos nõuete kontrollimist käsitleva otsusega.

Nõuete kontrollimist käsitlevas otsuses langetab kohus otsuse vastuväidete, kontrollitud ja vaidlustatud nõuete, tõenäoliselt tõendamist nõudvate nõuete kohta ja selle kohta, kes peab esitama oma nõude maksmapanekuks hagi teises menetluses (st kohtuasjas). Kohtuhagi esitamise tähtaeg on üks kuu.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Pankrotivara on pankrotivõlgniku vara, mis realiseeritakse menetluskulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete tasumiseks. Õigusaktides eristatakse pankrotivara ja eripankrotivara. Viimane on vara, millele laieneb eraldamisõigus, või selle vara realiseerimisest saadud rahalised vahendid. Mis tahes eraldamisõigusega vara puhul on vaja moodustada eraldi pankrotivara ja hallata seda eraldi varast, mis on osa üldisest pankrotivarast, ja muusse eripankrotivarasse kuuluvatest varadest.

Pankrotivara realiseeritud osa on jaotatav vara ja see on ette nähtud võlausaldajate nõuete tasumiseks. Jaotatav üldvara on rahalised vahendid, mis on saadud üldise pankrotivara realiseerimisel ja millest arvatakse maha pankrotimenetluse kulud. Jaotatav erivara on rahalised vahendid, mis on saadud eripankrotivara realiseerimisel ja millest arvatakse maha realiseerimise kulud.

Pankrotimenetluses eelisjärjekorras tehtavate maksetega seoses liigitatakse võlausaldajate nõuded, mis on tekkinud enne menetluse algatamist, järgmiselt:

  • tagatud nõuded, mille tasumine on tagatud eraldamisõigusega, mis hõlmab õigust nõude eelisjärjekorras tasumisele mingist konkreetsest varast, ja
  • tagamata nõuded, millest tasutakse esimesena eelisnõuded, seejärel tavanõuded, millele järgnevad allutatud nõuded ja lõpuks ettevõtete õigused.

Tagatud nõuded on nõuded, mille tasumine on tagatud eraldamisõigusega. Eraldamisõigus on igasugune õigus nõude eelisjärjekorras tasumisele mingist konkreetsest varast. Kõige tavalisem eraldamisõigus on pant. Pankrotimenetluses tasutakse tagatud nõuded eelisjärjekorras eraldamisõiguse alla kuulunud vara müügist saadud rahast.

Tagamata nõuded on nõuded, mis ei ole eraldamisõigusega tagatud. Tegemist on allutatud nõuetega tagatud nõuete suhtes, mis makstakse tagasi varast, millele laienes eraldamisõigus. Järelejäänud varast tehakse maksed järgmises järjekorras: 1) eelisnõuded, 2) tavanõuded ja 3) allutatud nõuded.

  • Eelisnõuded on (tagamata) nõuded, mis tuleb õigusaktide kohaselt tasuda eelisjärjekorras enne (tagamata) tavanõuete tasumist (näiteks palgad ja palgahüvitised maksejõuetusmenetluse algatamisele eelnenud viimase kuue kuu eest, koondamishüvitis töötajatele, tasumata maksed jne). Kui pankrotimenetlus algatatakse sellepärast, et kohustuslikul kokkuleppemenetlusel ei olnud tulemusi, saavad kohustusliku kokkuleppemenetluse käigus tekkinud nõuded absoluutse eelisõiguse ja need tasutakse enne eelisnõuete tasumist.
  • Tavanõuded on tagamata nõuded, mis ei ole eelis- ega allutatud nõuded.
  • Allutatud nõuded on tagamata nõuded, mis tasutakse alles pärast seda, kui tasutud on kõik võlausaldaja ja võlgniku vahelise õigussuhte alusel võlgniku vastu esitatud tagamata nõuded, juhul kui võlgnik muutub maksejõuetuks. Kohustusliku kokkuleppemenetlusega võib allutatud nõuded muuta omandiosaluseks. Kui neid ei anta üle mitterahalise sissemaksena, tähendab kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus nende lõpetamist.

Ettevõtete õigustel (aktsiad või ettevõtete osalused) ei ole võlaõiguse tunnuseid (õiguslikku olemust) ja need annavad aktsionäridele või osanikele õiguse proportsionaalsele osale pankrotivara ülejäägist.

Enne võlausaldajatele maksete tegemist eraldatakse pankrotivarast (jaotatav pankrotivara) summa, mida on vaja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlausaldajatele tehakse maksed järgmises järjekorras: eraldamisõigusega võlausaldajatele, kelle nõue on tagatud eraldamisõigusega (näiteks hüpoteegiga), makstakse esmajärjekorras varast, millele tagatis laienes (jaotatav erivara); võlausaldajatele, kelle nõuded tulenevad lepingutest või muudest õigustehingutest, mille pankrotivõlgnik sõlmis kohustuslikule kokkuleppemenetlusele eelnenud ajal enne pankrotimenetluse algatamist kooskõlas seaduses sätestatud eeskirjadega äritegevuse piiramise kohta kohustuslikus kokkuleppemenetluses, makstakse esmajärjekorras jaotatavast üldvarast; seejärel tasutakse eelisnõuetega võlausaldajatele (töötajad) ja lõpuks muudele, tagamata tavanõuetega ja allutatud nõuetega võlausaldajatele. Realiseeritud vara võimalik ülejääk jaotatakse aktsionäride vahel.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Kohustuslik kokkuleppemenetlus

Võlausaldajate hääletuse alusel kokku lepitud kohustusliku kokkuleppemenetluse peab samuti kinnitama kohus. Kohustusliku kokkuleppemenetluse kinnitamise otsuses kohus

1. otsustab, kas kinnitada kohustuslik kokkuleppemenetluse või mitte;

2. määrab kindlaks kinnitatud kohustusliku kokkuleppemenetluse sisu, kehtestades

– võlausaldajate nõuete osamaksed;

– maksetähtajad ja

– võlausaldajate nõuete intressimäära ajavahemikul alates kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisest kuni tasumistähtaja lõpuni;

3. otsustab, millised nõuded on kohustuslikus kokkuleppemenetluses kontrollitud, ja

4. annab võlgnikule korralduse tasuda kinnitatud kohustusliku kokkuleppemenetlusega kehtestatud proportsioonis, tähtajal ja intressimääraga võlausaldajate nõuded, mis on kohustuslikus kokkuleppemenetluses kontrollitud.

Menetluses kohaldatakse absoluutse eelisõiguse eeskirja. Võlgniku äritegevuse finantsilise restruktureerimise rakendamine kohustuslikus kokkuleppemenetluses tähendab, et

  • võlgniku aktsionärid võivad säilitada ainult selle osa võlgniku aktsiakapitalist, mis vastab võlgniku vara ülejäägile, mille nad saaksid, kui võlgniku vastu algatataks pankrotimenetlus;
  • võlausaldajatele tuleb anda soodsamad tingimused nende nõuete tasumisel kui siis, kui võlgniku vastu algatataks pankrotimenetlus, võttes arvesse eelisjärjekorda ja muid eelismaksete eeskirju, tava- ja allutatud nõudeid ja pankrotimenetluses tagatud nõudeid, ja
  • võlgniku äritegevuse või selle elujõulise osaga jätkatakse.

Finantsilise restruktureerimise viib ellu võlgnik, paludes võlausaldajatelt nõusolekut nende tavanõuete vähendamiseks või nende makse edasilükkamiseks. Võlgnik peab pakkuma kõikidele võlausaldajatele nende tavanõuete tasumisel võrdset osakaalu, võrdseid maksetähtaegu ja sama intressimäära alates kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamisest kuni maksetähtaja lõpuni. Kui võlgnik on kapitaliühing, võib ta paluda võlausaldajal valida, kas

  • ta nõustub vähendama oma tavanõudeid ja lükkama maksetähtaega edasi või
  • antakse nõuded võlgnikule üle mitterahalise sissemaksena võlgniku aktsiakapitali suurendamise alusel (võla konverteerimine omakapitaliks).

Kohustuslik kokkuleppemenetlus ei mõjuta eelisnõudeid ega välistatud õigusi. Allutatud nõuded lõpevad. Tagatud nõudeid võib kohustusliku kokkuleppemenetlusega restruktureerida ainult vabatahtlikult. Suuri, keskmise suurusega või väikesi ettevõtjaid puudutavas kohustuslikus kokkuleppemenetluses võib tagatud nõuded restruktureerida maksetähtaja edasilükkamise või intressimäära vähendamise teel nii, et 75 % suuruse enamuse otsust kohaldatakse ka nendele eraldamisõigusega võlausaldajatele, kes ei hääletanud kohustusliku kokkuleppemenetluse poolt. Selles menetluses on finantsilise restruktureerimise meetmena võimalik anda võlgniku äritegevuse elujõuline osa teisele ettevõttele (eraldamine). Samuti on lubatud restruktureerida eraldamisõigused ühiseks eraldamisõiguseks (nõutav on 85 % enamus).

Pankrotimenetlus juriidilise isiku vastu

Pankrotimenetluse eesmärk on realiseerida pankrotivara ja tasuda võlausaldajatele. Üldjuhul võib pankrotivõlgniku vara müügilepingu sõlmida avaliku oksjoni või siduva pakkumiskutse teel. Avaliku oksjoni võib korraldada alghinda suurendades või vähendades. Pankrotimenetluses võib ettevõtte äritegevuse või toimingud säilitada, kui müüa ettevõte avalikul oksjonil äriüksusena või müüa selle elujõulised osad (tegutseva ettevõtte müük).

Enne võlausaldajatele maksete tegemist eraldatakse pankrotivarast summa, mis on vajalik pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlausaldajatele tehakse maksed järgmises järjekorras: eraldamisõigusega võlausaldajatele, kelle nõue oli tagatud eraldamisõigusega (näiteks hüpoteegiga) makstakse esmajärjekorras varast, millele tagatis laienes; seejärel tasutakse võlausaldajatele, kelle nõuded tulenevad lepingutest või muudest õigustehingutest, mille pankrotivõlgnik sõlmis kohustuslikule kokkuleppemenetlusele eelnenud ajal enne pankrotimenetluse algatamist kooskõlas seaduses sätestatud eeskirjadega äritegevuse piiramise kohta kohustuslikus kokkuleppemenetluses; siis tasutakse eelisnõuetega võlausaldajatele (töötajad) ja lõpuks muudele, tagamata tavanõuetega ja allutatud nõuetega võlausaldajatele. Realiseeritud vara võimalik ülejääk jaotatakse aktsionäride vahel.

Eraisiku pankrot

Nagu juriidiliste isikute pankrotimenetluse korral, on ka eraisiku pankrotimenetluse eesmärk tasuda proportsionaalselt ja korraga kõik võlausaldajate nõuded. Võlausaldajatele tasutakse seetõttu võlgniku varast proportsionaalselt ja ühel ajal. Pankrotivara koosneb ülemäärase võlgnevusega isiku kogu varast pankrotimenetluse algatamise ajal, välja arvatud juhul, kui sellega seotud täitmisele pööramine on välistatud vastavalt tsiviilõigusliku täitmisele pööramise ja tagatiste seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju) sätetele. Kuna erinevalt juriidilisest isikust ei lakka füüsiline isik pankrotimenetluse lõpus eksisteerimast, ei kao ka võlausaldajate pankrotimenetluses tasumata jäänud nõuded. Vastupidiselt juriidilise isiku pankrotimenetluses võlausaldajate esitatud nõuetele ei lõpe eraisiku pankrotimenetluses nõuete täitmine pankrotimenetluse lõpetamisega. Eraisiku pankrotimenetluse lõpetamise otsus, mis sisaldab tasumata tunnustatud nõuete nimekirja, on tasumata nõuetega võlausaldajate jaoks vahend nende nõuete täitmise taotlemiseks.

Oma kohustustest vabanemiseks antakse pankrotivõlgnikule võimalus esitada enne eraisiku pankrotimenetluse lõpetamise otsuse väljastamist taotlus, milles ta palub vabastamist kohustustest, mis tekkisid enne eraisiku pankrotimenetluse algatamist ja jäävad selle menetluse kohaselt tasumata. Kui pankrotivõlgnik esitab taotluse kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetlus lõpeb tema jaoks pärast kontrollimisperioodi lõppu edukalt, tunnistatakse kehtetuks see osa tema kohustustest, mille saaks muidu pankrotimenetluse lõpetamise otsuse alusel sisse nõuda, ning selle järel kaob võlausaldajatel õigus need kohtu teel sisse nõuda.

Isegi kui kohustustest vabastamine on võlgniku jaoks kasulik, ei mõjuta see võlgniku järgmist liiki kohustusi:

1. töötajate eelisõigused;

2. pankrotivõlgniku vastu esitatud nõuded, mille aluseks on seadusjärgne elatis, põhitegevuse vähenemisest, töövõime vähenemisest või kadumisest tulenevad kahjuhüvitised ja hüvitis saamata jäänud elatise eest seda maksnud isiku surma tõttu;

3. rahatrahvide nõuded või kriminaalmenetluses tuvastatud kuriteoga saadud rahalise eelise sissenõudmine;

4. tingimisi karistusega seotud nõuded, kui see karistus kätkeb tingimust tagastada kuriteoga saadud rahaline eelis või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;

5. trahvinõuded või väärteomenetluses tuvastatud väärteoga saadud rahalise eelise sissenõudmine;

6. ebaseaduslikult omandatud vara tagastamise nõuded ja

7. tahtlikult või raske hooletuse tõttu põhjustatud kahju heastamise nõuded.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Kohustuslik kokkuleppemenetlus lõpeb selle kinnitanud kohtu lõpliku otsusega.

Iga võlausaldaja, keda kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus mõjutab, võib paluda kohtul selle tühistada, kui maksejõuetu võlgnik suudab tasuda võlausaldajate tavanõuded täies ulatuses. Nõude tühistamise hagi tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kinnitatud kohustusliku kokkuleppemenetlusega ette nähtud nõude tasumise tähtaja möödumist.

Iga võlausaldaja, keda kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus mõjutab, võib paluda kohtul otsuse tühistada, kui see saadi pettuse teel.

Nõude tühistamise hagi tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kohustusliku kokkuleppemenetluse kinnitamise otsuse lõplikku jõustumist.

Kohtuasjas on pädev otsustama kohus, kes võttis vastu kohustuslikku kokkuleppemenetlust kinnitava otsuse.

Otsuses, millega kohus tühistab kinnitatud kohustusliku kokkuleppemenetluse, võib ta anda võlgnikule korralduse tasuda nõuete kogu tasumata osa, mida kinnitatud kohustuslik kokkuleppemenetlus mõjutas, kohtu kehtestatud aja jooksul, mis ei või olla pikem kui üks aasta alates lõpliku otsuse tegemisest.

Juriidilise isiku vastu algatatud pankrotimenetluse lõpetamine

Juriidilise isiku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotimenetluse lõpetamise otsusega. Kohus teeb selle otsuse halduri lõpparuande alusel, mis koostatakse pärast seda, kui haldur on lõpule viinud kõik õigusaktides ette nähtud toimingud, ja mis tugineb võlausaldajate komitee arvamusele. Haldur peab esitama lõpparuande kohtule ühe kuu jooksul pärast lõpliku jaotamise lõpuleviimist.

Kui pankrotivõlgnikule kuuluv vara tuvastatakse pärast seda, kui kohus on teinud pankrotimenetluse lõpetamise otsuse, võib hiljem tuvastatud vara puhul algatada võlgniku suhtes pankrotimenetluse selle võlausaldaja nõudel, kellel oli õigus teha võlgniku pankrotimenetluses menetlustoiminguid ja kelle osalemisõigus ei lõppenud enne pankrotimenetluse lõppu, või pankrotivõlgniku aktsionäri nõudel.

Eraisiku pankroti lõpetamine

Eraisiku pankrot lõpetatakse pankrotimenetluse lõpetamise otsusega.

Kui pankrotis eraisikul anti võimalus kohustustest vabaneda, võib iga võlausaldaja, kelle nõuet kohustustest vabastamise lõppotsus mõjutas, paluda kohtul otsuse esemeks olnud kohustustest vabastamine tühistada, kui võlgnik jõudis kohustustest vabastamise otsuseni oma vara puudutava teabe varjamise või valeteabe esitamise teel või muu pettusega. Kohtuasi tuleb algatada kolme aasta jooksul pärast lõpliku kohustustest vabastamise otsuse tegemist (ZFPPIPPi artikkel 411). Võlausaldajad, kes tuvastavad pärast lõpliku kohustustest vabastamise otsuse tegemist võlgniku vara, mis kuulus võlgnikule (ja mida ta varjas) enne kohustustest vabastamise võimaldamist, võivad samuti taotleda kohustustest vabastamise tühistamist, taotledes sellise vara suhtes pankrotimenetluse algatamist. Sellisel juhul ei ole vaja algatada kohustustest vabastamise tühistamiseks kohtuasja kolmeaastase tähtaja jooksul.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Iga võlausaldaja peab katma enda kulud, mis tal tekivad maksejõuetusmenetluses osalemisel.

Võlgniku taotlusel algatatud kohustuslikus kokkuleppemenetluses kannab menetlus- ja muud kulud võlgnik.

Võlausaldajate taotlusel algatatud kohustuslikus kokkuleppemenetluses suurte, keskmise suurusega või väikeste ettevõtjate suhtes tasub menetluse esialgsed kulud menetluse taotleja. Selles menetluses kannab taotleja ka halduri tasude kulud. Võlgnik, kelle vastu menetlus algatati, kannab järgmiste maksetega seoses tekkinud kulud:

– kvalifitseeritud õigus- ja finantsnõustajatega sõlmitud lepingud õigus- ja finantsteenuste kohta, mida on vaja, et koostada aruanne võlgniku rahalise olukorra ja tegevuse kohta, finantsilise restruktureerimise kava ja muud dokumendid, mis tuleb esitada osana kohustusliku kokkuleppemenetluse ettepanekust;

– audiitoriga sõlmitud leping võlgniku rahalise olukorra ja tegevuse kohta koostatud aruande auditeerimiseks ja

– volitatud hindajaga sõlmitud leping finantsilise restruktureerimise kava läbivaatamiseks.

Pankrotimenetluses arvestatakse menetluskulud ja menetluse ajal tekkinud kulud pankrotivara hulka enne nõuete tasumist jaotatavast varast. Kui pankrotimenetluse algatamise taotluse esitab võlausaldaja, peab ta tasuma deposiidi pankrotimenetluse esialgsete kulude katmiseks, säilitades õiguse nõuda tasutud ettemakse sisse kooskõlas pankrotimenetluse kulude tasumise eeskirjadega.

Ennetava restruktureerimise menetluses peab võlgnik tasuma proportsionaalse osa menetluses osalenud võlausaldajate kuludest, mille katab üldlevinud äritavade kohaselt tavaliselt võlgnik. Võlgnik ja võlausaldajad lepivad nende kulude hüvitamise kokku finantsilise restruktureerimise lepingus.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Tühisuse tingimused

Võlausaldajatel ja pankrotihalduril on õigus võlgniku õigustoiming vaidlustada. Hagi või vastuväide esitatakse isiku vastu, kelle kasuks tühine toiming teostati.

Vaidlustada saab kõik õigustoimingud (sealhulgas tegevusetuse), mis tulenevad ebavõrdsete või vähendatud maksete tegemisest pankrotivõlausaldajatele või mingi võlausaldaja asetamisest soodsamasse olukorda (võlausaldajatele eeliste andmine, mida nimetatakse tühisuse objektiivseks elemendiks). Vaidlustamise korral peab taotleja tõendama, et isik, kelle kasuks tühine toiming tehti, teadis või oleks pidanud teadma võlgniku halvast rahalisest seisust (tühisuse subjektiivne element). Õigusaktides on sätestatud seaduslikud eeldused, mille kohaselt loetakse kõnealune tingimus täidetuks, ja juhud, kui õigustoiminguid ei ole võimalik vaidlustada. Õigusaktides on üksikasjalikult sätestatud ka taotluse sisu ja tühisuse taotlemise meetod.

Aeg, mille jooksul võib tühiseid toiminguid teostada

Õigustoimingud, mille võib pankrotimenetluses vaidlustada, on toimingud, mis tehti ajavahemikul alates pankrotimenetluse algatamise taotluse esitamisele eelnenud aastast kuni pankrotimenetluse algatamiseni. Tasuta (või ebaproportsionaalselt väikese ekvivalentväärtusega) õigustoiming on võimalik vaidlustada, kui see tehti ajavahemikul, mis algas 36 kuud enne pankrotimenetluse algatamise taotluse esitamist ja lõpeb pankrotimenetluse algatamisel. Tühiseks tunnistamise hagi tuleb esitada 12 kuu jooksul pärast pankrotimenetluse algatamise lõpliku otsuse tegemist.

Toimingud, mida ei saa vaidlustada

Vaidlustada ei saa õigustoiminguid, mille pankrotivõlgnik tegi kohustuslikus kokkuleppemenetluses kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse võlgniku äritegevuse jätkamise suhtes menetluse ajal; pankrotivõlgniku tehtud õigustoiminguid võlausaldajate nõuete tasumiseks kinnitatud võlanõudega kehtestatud proportsioonis, tähtaja ja intressimääraga; ning makseid käskvekslite või tšekkide eest, kui teine pool pidi saama makse, et pankrotivõlgnik ei kaotaks nõudeõigust isiku suhtes, kelle kohustused tulenevad käskvekslist või tšekist.

Samuti ei saa vaidlustada võlgniku tehtud õigustoiminguid võlausaldajate nõuete tasumiseks või muude kohustuste täitmiseks kooskõlas kinnitatud finantsilise restruktureerimise kokkuleppega.

Eraisiku pankroti eritunnused

Tasuta õigustoimingute ja pankrotivõlgnikuga lähedalt seotud isiku kasuks tehtud õigustoimingute puhul on tühisuse periood eraisiku pankroti korral viis aastat. Selle reegli alla käivad lepingud lähedalt seotud füüsiliste isikutega, samuti juriidiliste isikutega, kes on seotud pankrotivõlgnikuga või temaga lähedalt seotud füüsiliste isikutega. Need on juriidilised isikud, kelle puhul pankrotivõlgnikule või temaga lähedalt seotud isikutele kuulub eraldi või ühiselt vähemalt 25 % märgitud kapitalist, 25 % hääleõigustest või õigus määrata ja kutsuda tagasi seda juriidilist isikut esindama volitatud isikuid, või on neid isikuid volitatud esindama juriidilist isikut või tegutsema nendega seotud ettevõtete kasuks.

Viimati uuendatud: 23/05/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.