Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

Austria

Sisu koostaja:
Austria

PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Austria

Euroopa piiriülesed menetlused – Euroopa kaitsemeetmed tsiviilasjades


*kohustuslikud andmed

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Austria õiguses on määruse kohased kaitsemeetmed eelkõige esialgse õiguskaitse määrused kaitseks koduvägivalla eest (täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung – EO) § 382b), vägivalla eest üldiselt (EO § 382e) ja eraelu puutumatuse rikkumise eest (EO § 382 g). Nende õigusnormide sõnastus on järgmine:

„Kaitse koduvägivalla eest

§ 382b. (1) Isikut, kes on füüsilise vägivalla, füüsilise vägivallaga ähvardamise või vaimse vägivalla tulemusena muutnud kooselu teise isikuga võimatuks, peab kohus ohvri taotluse alusel kohustama tegema järgmist:












1.

lahkuma kodust ja vahetust naabrusest ning

2.

koju või vahetusse naabrusesse mitte tagasi pöörduma seni,

kuni seda eluruumi kasutatakse taotluse teinud isiku kiireloomulise majutusvajaduse rahuldamiseks.

(2) Lõike 1 kohaste esialgse õiguskaitse määruste puhul ei tule määrata hagiavalduse esitamise tähtaega (§ 391 lõige 2), kui esialgse õiguskaitse kestus ei ületa kuut kuud.

(3) Põhikohtumenetlus § 391 lõike 2 tähenduses võib olla abielu lahutamise, abielu kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlus, abieluvara ja abielu jooksul kogutud säästude jagamise menetlus ning kodu kasutamise õiguse täpsustamise menetlus.

Üldine kaitse vägivalla eest

§ 382e. (1) Isikut, kes on füüsilise vägivalla, füüsilise vägivallaga ähvardamise või vaimse vägivalla tulemusena muutnud edasise kokkupuutumise teise isikuga võimatuks, peab kohus ohvri taotluse alusel kohustama tegema järgmist:












1.

mitte viibima konkreetselt nimetatud kohtades ja

2.

mitte kokku puutuma taotluse teinud isikuga ega temaga ühendust võtma,

tingimusel et see ei ole vastuolus kostja enda oluliste huvidega.

(2) Lõike 1 kohaste esialgse õiguskaitse määruste puhul ei tule määrata hagiavalduse esitamise tähtaega (§ 391 lõige 2), kui esialgse õiguskaitse kestus ei ületa üht aastat. Sama kehtib pärast kostjapoolset rikkumist esialgse õiguskaitse määruse pikendamisel.

(3) Kui lõike 1 kohane esialgse õiguskaitse määrus võetakse vastu koos § 382b lõike 1 kohase esialgse õiguskaitse määrusega, kohaldatakse § 382b lõiget 3 ja § 382c lõiget 4 mutatis mutandis.

(4) Kohus võib lõike 1 kohaste esialgse õiguskaitse määruste täitmisele pööramise usaldada julgeolekuasutustele. § 382d lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis. Lisaks tuleb lõike 1 kohased esialgse õiguskaitse määrused täita esimese osa kolmanda lõike kohaselt.

Kaitse eraelu puutumatuse rikkumise eest

§ 382g. (1) Eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamise nõudmise õigust saab tagada eelkõige järgmiste vahenditega:












1.

ohustatud isikuga isiklikult ühendust võtmise ja tema jälitamise keeld;

2.

kirjalikult, telefoni- või muul teel ühendust võtmise keeld;

3.

konkreetselt nimetatud kohtades viibimise keeld;

4.

ohustatud isiku isikuandmete ja fotode edastamise ja levitamise keeld;

5.

kolmandalt isikult kaupade või teenuste tellimiseks ohustatud isiku isikuandmete kasutamise keeld;

6.

kolmandaid isikuid ohustatud isikuga ühendust võtma õhutamise keeld.

(2) Lõike 1 punktide 1–6 kohaste esialgse õiguskaitse määruste puhul ei tule määrata hagiavalduse esitamise tähtaega (§ 391 lõige 2), kui esialgse õiguskaitse kestus ei ületa üht aastat. Sama kehtib pärast kostjapoolset rikkumist esialgse õiguskaitse määruse pikendamisel.

(3) Kohus võib lõike 1 punktide 1 ja 3 kohaste esialgse õiguskaitse määruste täitmisele pööramise usaldada julgeolekuasutustele. § 382d lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis. Lisaks tuleb lõike 1 kohased esialgse õiguskaitse määrused täita esimese osa kolmanda lõike kohaselt.“

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid määravad esimese astme kohtud. Harvadel juhtudel võib kaitsemeetme esimese astme kohutuna määrata ka liidumaa kohus, kus menetletakse põhikohtuasja. Apellatsioonimenetluse käigus võivad kaitsemeetmeid määrata veel liidumaa kohtud, kuid apellatsiooniorganitena ka liidumaa kõrgeimad kohtud või Austria kõrgeim üldkohus.

Esimese astme kohtud väljastavad ka tõendeid nende poolt määratud kaitsemeetmete kohta. Kui kaitsemeetme määrab erandkorras liidumaa kohus, liidumaa kõrgeim kohus või Austria kõrgeim üldkohus, vastutab sama kohus ka tõendi väljaandmise eest. Meetme kohta tõendi väljaandmine on seega pädeva kohtu (meetme määranud kohtu) ülesanne.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Esimese astme kohtud. Täitemenetluse seadustiku § 86b lõike 1 kohaselt on nii Austrias välismaise kaitsemeetme täitmise korralduse kui ka sellise kaitsemeetme heakskiitmise taotluse kohta otsuse tegemise territoriaalne pädevus kaitstava isiku üldise kohtualluvuse järgsel esimese astme kohtul (määratakse kindlaks elukoha alusel) ja kui see ei asu Austrias, siis Viini I ringkonna esimese astme kohtul (Bezirksgericht Innere Stadt Wien).

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Esimese astme kohtud on ka pädevad välismaiseid kaitsemeetmeid kohandama. Ka siin tuleneb territoriaalne pädevus kaitstava isiku üldisest kohtualluvusest, ja kui vastav kohus ei asu Austrias, siis on pädev Viini I ringkonna esimese astme kohus (täitemenetluse seadustiku § 86b lõige 1).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Tähtajatut taotlust välisriigi kaitsemeetme tunnustamata või täitmata jätmise kohta on täitemenetluse seadustiku § 86b lõike 2 kohaselt pädev menetlema sama esimese astme kohus, kes andis kaitsemeetme täitmise korralduse või kiitis selle heaks.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Aktsepteeritakse üksnes saksa keelt.

Viimati uuendatud: 17/03/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.