Väiksemad kohtuvaidlused

---

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Määruse (EÜ) nr 861/2007 kohaste Euroopa väiksemate nõuete menetluse korral on pädevad kõik need liidumaade kohtud, kes on pädevad kehtivate rahvusvahelise, territoriaalse või sisulise pädevuse normide kohaselt (https://e-justice.europa.eu/content_jurisdiction-85-de-de.do?member=1). Tavaliselt on vaidluste lahendamise sisuline pädevus esimese astme kohtutel (Amtsgericht).

Baden-Württembergi, Hesseni, Nordrhein-Westfaleni, Saksi-Anhalti ja Schleswig-Holsteini liidumaal on pädevus järgmistel kohtutel:

Baden-Württembergi liidumaal:

Menetlus esimese astme kohtus

1. Heidelbergi esimese astme kohus

liidumaa kõrgeima üldkohtu (Karlsruhes) tööpiirkonnas,

2. Heilbronni esimese astme kohus

liidumaa kõrgeima üldkohtu (Stuttgardis) tööpiirkonnas.

Hesseni liidumaal:

1. Frankfurti esimese astme kohus Hesseni liidumaa esimese astme kohtute tööpiirkondades,

2. Frankfurti esimese astme kohus Hesseni liidumaa esimese astme kohtute tööpiirkondades.

Nordrhein-Westfaleni liidumaal:

Esseni esimese astme kohus kõikides Nordrhein-Westfaleni esimese astme kohtute tööpiirkondades.

Saksi-Anhalti liidumaal:

Halle esimese astme kohus.

Schleswig-Holsteini liidumaal:

Kui sisuline pädevus on esimese astme kohtul:

1. piirkonnakohtu Landgericht Flensburgi tööpiirkonnas Flensburgi esimese astme kohus (Flensburgi, Husumi, Niebülli ja Schleswigi esimese astme kohtute tööpiirkonnad),

2. piirkonnakohtu Landgericht Itzehoe tööpiirkonnas Izehoe esimese astme kohus (Elmshorni, Itzehoe, Meldorfi ja Pinnebergi esimese astme kohtute tööpiirkonnad),

3. piirkonnakohtu Landgericht Kieli tööpiirkonnas Kieli esimese astme kohus (Bad Segebergi, Eckernförde, Kieli, Neumünsteri, Norderstedti, Plöni ja Rendsburgi esimese astme kohtute tööpiirkonnad) ning

4. piirkonnakohtu Landgericht Lübecki tööpiirkonnas Lübecki esimese astme kohus (Ahrensburgi, Eutini, Lübecki, Oldenburgi, Ratzeburgi, Reinbeki ja Schwarzenbeki esimese astme kohtute tööpiirkonnad).

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Järgmised sidevahendid on kättesaadavad igal pool: post, sealhulgas erakullerid, faks, käsitsi kohaletoimetamine või nõude esitamine jaoskonnakohtu vastuvõtubüroosse (Rechtsantragstelle).

Lisaks saab kirjalikke nõudeid esitada elektroonilises vormis kõigi liidumaade (Länder) teatavates kohtutes ja kõigis föderaalkohtutes; sellisel juhul peab elektroonilise dokumendi esitamise eest vastutav isik andma ametliku elektroonilise allkirja. Selleks on vajalik allkirjastamistarkvara ja allkirjakaart koos vastava kaardilugejaga. Osalevate kohtutega on liidese e‑CODEX kaudu võimalik võtta ühendust ka teistest liikmesriikidest. Teavet kohtute kohta, mis võimaldavad elektroonilist juurdepääsu, saab aadressidel http://www.justiz.de/ ning http://www.egvp.de/ või kohtute endi veebisaidilt.

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 130a võimalik esitada elektroonilisi dokumente kõigile liidumaade ja föderaalkohtutele, tingimusel et elektroonilisel dokumendil on selle eest vastutava isiku ametlik elektrooniline allkiri või ta on selle allkirjastanud ja turvalisel viisil edastanud. Turvalisteks peetakse järgmisi viise:

1. Saksamaa e-valitsuse teenus „De‑Mail“ koos saatja autentimisega (absenderbestätigt);

2. spetsiaalne elektrooniline postkast advokaatidele („beA“);

3. spetsiaalne elektrooniline postkast riigiasutustele („beBPo“).

Elektrooniliste dokumentide edastamise tehnilised parameetrid sätestatakse föderaalvalitsuse määrusega, mis jõustub 1. jaanuaril 2018.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Praktilist abi on pädevad osutama jaoskonnakohtud vastavalt muudetud määruse (EÜ) nr 861/2007 artiklile 11. Praktilist abi annab vastavalt organisatsiooni struktuurile asjaomane personal, peamiselt vastuvõtubüroode või infolaudade töötajad. Teave pädevate jaoskonnakohtute ja sidevahendite kohta on esitatud Euroopa justiitsatlases. Vt punktile a antud vastus eespool.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 174 lõigete 1 ja 2 kohaselt võidakse menetlusdokument toimetada advokaadile, notarile, kohtutäiturile, maksunõustajale või mis tahes muule isikule, keda tema elukutsest tulenevalt saab usaldada, riigiasutusele, juriidilisele isikule või avalik-õiguslikule asutusele kätte faksiga, kui seda kinnitatakse vastuvõtuteatisega.

Vastavalt paragrahvi 174 lõikele 3 võib samadele isikutele toimetada kätte ka elektroonilisi dokumente. Sama kehtib ka kohtumenetluse muude poolte kohta, tingimusel, et nad on sõnaselgelt nõustunud dokumentide elektroonilises vormis edastamisega. Dokument tuleb elektrooniliselt allkirjastada ning seda tuleb kaitsta volitamata kolmandatele isikutele teatavaks saamise eest. Dokumente saab edastada ka De-Maili kaudu.

Alates 1. jaanuarist 2018 on elektroonilise allkirja kasutamise asemel võimalik elektroonilisi dokumente saata turvalise edastuskanali (sicherer Übermittlungsweg) kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 130a tähenduses. Eespool nimetatud isikud peavad elektrooniliste dokumentide kättetoimetamiseks looma turvalise edastuskanali. Elektroonilise kättetoimetamise tõend on elektrooniline vastuvõtuteatis struktureeritud masinloetavas vormingus. Dokumendi kättetoimetamisel annab kohus selle jaoks andmekogumi.

Artikli 13 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 174 lõike 3 kohaselt saab vastuvõtmist kinnitada eespool punktile b antud vastuses kirjeldatud viisidel.

Täpsemad üksikasjad on esitatud kõnealuses punktis b.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Vastavalt advokaadi elukutset reguleeriva föderaalseadustiku paragrahvi 31a lõike 1 esimesele lausele peab föderaalne advokatuur looma kõigile Saksamaa advokaatidele spetsiaalse e-postkasti. Kõnealuse paragrahvi 31a üks eesmärke on tagada, et iga Saksamaa advokaadiga saaks ühendust võtta elektrooniliste kanalite kaudu. Spetsiaalne advokaatide e-postkast loodi 28. novembril 2016.

Praegu puudub aga kohustus seda kasutada. Selle asemel nähakse advokaatide registrit ja postkaste reguleeriva määruse (Rechtsanwaltsverzeichnis- und -postfachverordnung) paragrahviga 31 ette, et kuni 31. detsembrini 2017 (k.a) peavad advokaadid võtma spetsiaalse e-postkasti kaudu saadud teavet arvesse üksnes juhul, kui postkasti omanik on eelnevalt nõustunud seda kasutama. Selle vabatahtliku kasutamise perioodi eesmärk on anda advokaatidele võimalus võtta uus tehnoloogia järk-järgult kasutusele ning tagada postkasti sujuv toimimine, enne kui selle kasutamine muudetakse kohustuslikuks. Advokaadi elukutset reguleeriva föderaalseadustiku paragrahvile 31a lisatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuv uus lõige 6, millega nõutakse kõigilt advokaatidelt nende spetsiaalse e-postkasti kaudu saadetud teabe nõuetekohast arvessevõtmist. See õigusakti muudatus sisaldub kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi rakendamise ning õiguselukutseid käsitlevate muude eeskirjade muutmise seaduse eelnõus (vt Bundestagsdrucksache 18/9521, lk 9 ja 107 jj).

Seda valdkonda reguleeritakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“).

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohtulõive reguleeritakse kohtukulude seadusega (Gerichtskostengesetz, „GKG“).

Kohus nõuab kohtulõivud sisse kohtulõivude arvega (Gerichtskostenrechnung). Lõivud kuuluvad tasumisele, kui esitatakse avaldus, mille alusel algatatakse menetlus, ent menetlust võidakse jätkata ka siis, kui makset ei ole tehtud.

Lisaks avalduse esitajale peab kohtulõivu tasuma iga isik, kellele kohus on sellise kohustuse kehtestanud, või iga isik, kellel tekib see kohustus kokkuleppe osana.

Konkreetsed lõivud on esitatud kohtukulude seadusele lisatud kulude tabelis („KV-GKG“). KV-GKG nr 1210 alusel kehtestatakse Euroopa väiksemate nõuete menetluse puhul lõivumääraks 3,0 lõivuühikut. Menetluse varasema katkestamise korral vähendatakse lõivumäära 1,0 ühikuni (KV-GKG nr 1211).

Lõiv määratakse vastavalt kohtuasjas käsitletavale summale, mis on enamasti sama kui nõude summa. Kui lisaks põhinõudele käsitletakse ka lisanõudeid (intressid või kulud), ei võeta lisanõuete summat arvesse.

Kohaldatakse järgmisi lõive:

Summa kuni EUR	Määr 3,0 EUR	Määr 1,0 EUR
500,00	105,00	35,00
1 000,00	159,00	53,00
1 500,00	213,00	71,00
2 000,00	267,00	89,00
3 000,00	324,00	108,00
4 000,00	381,00	127,00
5 00,00	438,00	146,00

Lisaks lõivudele kuuluvad tasumisele ka mis tahes muud kulud, näiteks tunnistajate, ekspertide või tõlkide tasud.

Makse saab teha pangaülekandega. Pangaandmed teatatakse koos maksenõudega, mille väljastab kohtu kassa.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Tavalise apellatsioonkaebuse (Berufung) saab esitada esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud normidele, eelkõige selle paragrahvile 511 jj. Apellatsioonkaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul; see ajavahemik algab täieliku kohtuotsuse teatavakstegemise kuupäevast. Kohus, mis on pädev arutama apellatsioonkaebusi Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud otsuste kohta, on see apellatsioonikohus (Landgericht), kelle tööpiirkonnas asub otsuse teinud esimese astme kohus.

Apellatsioonikohtu otsuse saab edasi kaevata selle liidumaa kõrgeimasse üldkohtusse (Oberlandesgericht), kelle tööpiirkonnas asub asjaomane apellatsioonikohus.

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Kui artikli 18 nõuded on täidetud ja on esitatud vastav taotlus, jätkatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 1104 lõikele 1 menetlust ja see naaseb etappi, kus see oli enne kohtuotsuse tegemist. Pädev kohus on see kohus, kes arutas asja algses menetluses.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Kasutada saab ainult saksa keelt. Sorbi elanikkonnaga piirkondades on sorbidel õigus rääkida kohtus sorbi keelt.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Teabe saamiseks täitevasutuste kohta vt jaotise „Otsuse jõustamise menetlused“ kokkuvõte. Artikli 23 kohaste otsuste puhul on pädev põhikohtuasja arutav kohus.