I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Eesti kohtuekspertiisiseaduse kohaselt on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. Mõned eksperdid töötavad riigiasutustes („kohtueksperdid“), teised on registreeritud ekspertiisiasutuste nimekirjas.

Eestis on olemas ametlikud ekspertide nimekirjad. Nimekirjadega võivad tutvuda kõik inimesed. Nimekirjad võib alla laadida või neid võib lugeda siin ja siin.

Nende nimekirjade ajakohastamise eest vastutab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Isik, kes vastab kohtuekspertiisiseaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele, kantakse eespool osutatud teise nimekirja.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Kohtueksperdi staatuse andmise miinimumnõuded tulenevad kohtuekspertiisiseadusest. Kohtueksperdi pädevus omandatakse koolitusel.

Kohtumeditsiini ekspertide väljaõpe toimub Tartu Ülikoolis kohtumeditsiini 4aastase residentuuriprogrammi raames. Residendid omandavad kutseoskused Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, mis on üks Tartu Ülikooli koolitusbaase.

Kohtuekspertide koolitamiseks teistes kohtuekspertiisi valdkondades Eestis eraldi õppeasutusi ei ole. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koolitatakse eksperte kogenud spetsialistide juhendamisel. Enamikul juhtudel kestab koolitus kaks aastat. Koolituskava sisaldab nii üldisi kui ka spetsiifilisemaid teemasid ning kava eesmärk on omandada eksperdi kutseoskused. Koolituskava koostamisel lähtutakse igat liiki ekspertiisi eripäradest, võttes arvesse ka koolitatava erialast akadeemilist tausta ja eelnevat töökogemust.

Kui töötaja vastab kohtuekspertiisiseaduses kohtueksperdile kehtestatud nõuetele, on läbinud koolituse ja omandanud piisava kogemuse sõltumatute ekspertarvamuste esitamiseks, antakse talle kohtueksperdi staatus. Kohtueksperdina võib tööle asuda pärast kohtuekspertiisiseaduses sätestatud kohtueksperdi vande andmist.

III. Ekspertide tasustamine

Ekspertiisi rahastamist on kirjeldatud kohtuekspertiisiseaduse 5. peatükis. Ekspertiisi tegemist riiklikus kohtuekspertiisi asutuses rahastatakse iga-aastasest riigieelarvest. Täpsed ekspertiisitasud on sätestatud kohtuekspertiisiseaduses (§ 26).

Ekspertide tasustamiseks erimeetodit ei ole. Enamikus olukordades nõutakse ekspertidelt enne nende nimetamist, et nad esitaksid pakkumise. Menetlusõiguses on ette nähtud ka eksperdi kulude hüvitamine.

Ekspertiisikulud hõlmavad kõiki ekspertiisiga seotud kulusid, sealhulgas kulusid, mis tekivad alltöövõtjatest ekspertide või asutuste kaasamisel. Kohtuväliste ekspertiisimenetluste kulud võib arvata menetluskulude hulka.

Eksperdid võivad saada kulude katteks ettemakse.

IV. Ekspertide vastutus

Eksperdid peavad ekspertiisi alustamisest teavitama kõiki menetlusse kaasatud pooli. Teadvalt vale eksperdiarvamuse andmine on karistusseadustiku § 321 kohaselt kuritegu.

Eksperdid vastutavad üldise lepingu- ja deliktiõiguse kohaselt. Lisaks on olemas kriminaalõiguse erisäte, mis reguleerib eksperdi vastutust. Valesüüdistus: 1) teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta teadvalt valesüüdistuste esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; 2) sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Ekspertidel ei ole kohustust katta oma vastutust erialase vastutuskindlustusega.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Eesti ekspertiisimenetlusi käsitlevad õigusnormid on kättesaadavad järgmistes allikates:

• Riigi Teataja
• kriminaalmenetluse seadustik
• tsiviilmenetluse seadustik
• kohtuekspertiisiseadus

Tsiviil- ja haldusmenetlustes ekspertide määramises erinevusi ei ole. Kriminaalmenetlustes nimetatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile esitatud taotluse alusel kohtuekspert, kes abistab vajaduse korral prokuröri ja kohut.

Eestis ei ole eksperdi staatus kaitstud. Eksperdid osalevad enam kui 70%-s kriminaalasjadest, 30%-s tsiviilkohtumenetlustest ja 10%-s haldusmenetlustest.

V.1 Ekspertide nimetamine

Eksperte võivad nimetada kohus ja mõnel juhul ka menetluspooled. Eksperdid võib nimetada ka eelotsuse- või kohtueelseks menetluseks. Ei ole kohustust nimetada nimekirjas registreeritud eksperti. Kriminaalmenetluse kohtueelses etapis võib eksperdi määrata politsei (uurimisasutus) või prokurör.

Kui pooled ei nimeta eksperti või kui nad ei jõua kokkuleppele, keda eksperdiks nimetada, või kui enne kohtuprotsessi on koostatud eksperdiaruanne, võib eksperdi määrata kohus. Tsiviilõiguslikes kohtuasjades peavad pooled enne eksperdi nimetamist maksma ekspertiisikulude eest tagatisraha. Menetluspooled võivad esitada ettepanekuid eksperdi määramiseks, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad.

Eri kohtute poolt ja eri õigusvaldkondades eksperdi määramisel olulisi erinevusi ei ole.

Kohtu määratud ekspertidel on seadusest tulenev kohustus teatada, kui neil tekib huvide konflikt.

V.2 Menetlus

Tsiviilmenetlus

Ekspertidele kehtib üldine nõue teha oma tööd põhjalikult, täielikult ja objektiivselt ning tagada, et esitatud arvamused oleksid teaduslikult põhjendatud. Seda nõuet kohaldatakse igat liiki kohtumenetlustes.

Pooled võivad eksperdi koostatud aruande vaidlustada, andes ütlusi või esitades teise ekspertiisi.

Eksperdi arvamus ei ole kohtule siduv. Kohus võib eksperdi arvamust järgida ka siis, kui üks pooltest on arvamuse kohtuprotsessi ajal vaidlustanud.

Ka siis, kui eksperdiaruanne on vaid üks tõend teiste hulgas, võtab kohus arvesse eksperdiarvamuse tõendusjõudu muude tõendite suhtes.

Sellist menetlust, mille käigus eksperdid enne kohtuprotsessi kohtuvad või neid ristküsitletakse, ei ole.

Eksperdil on lubatud olla menetluse ajal pooltega kontaktis, kui ta vajab lisateavet.

1. Eksperdiaruanne

Eestis võib eksperdiaruandeid esitada kirjalikult ja mõnikord ka suuliselt. Kui kriminaalmenetlused välja arvata, ei pea ekspert järgima oma aruande esitamisel kindlat struktuuri.

Eksperdil on kohustus käsitleda lõpparuandes poolte argumente. Kui pooled taotlevad algses aruandes ilmnenud probleemide tõttu lisaaruannet, võib kohus anda korralduse esitada lisaaruanne. Eksperdiarvamuse ebaselguse, vastuolulisuse või puuduste korral, mida ei saa lisaküsimuste esitamisega kõrvaldada, on kohtul õigus tellida teine ekspertiis. Kordusekspertiisi teeb sama või teine ekspert.

2. Kohtuistung

Eksperdid eelistungil ei osale, kuid neid kutsutakse kohtuistungitele, et nad vastaksid kas kohtu või poolte küsimustele. On tavaline, et eksperte ristküsitletakse. Eksperte võib ära kuulata telefonikonverentsi teel, kui pooled lepivad selles enne kohtuistungit kokku.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).